Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu vaideotsuse tegemiseks

Teie 06.12.2022 nr 7-10/22-02509-2 Riigikantselei [email protected] Meie 18.01.2023 nr 2-17/2022/7446-3 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu vaideotsuse tegemiseks Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2022. a korralduse nr 320 „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis“ kehtetuks tunnistamise ja uuesti otsustamise nõudes“ eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) korralduse eelnõu; 2) korralduse eelnõu seletuskiri. Kaur Kõue 625 6338 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 11.01.2023 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2022. a korralduse nr 320 „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis“ kehtetuks tunnistamise ja uuesti otsustamise nõudes MTÜ Roheline Pärnumaa 5. detsembri 2022. a vaie lahendatakse ja korraldus kehtestatakse haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 2 alusel. 1. Asjaolud ja menetluse käik 1.1. Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andis 17. novembri 2022. a korraldusega nr 320 „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis“ (edaspidi VV korraldus) nõusoleku geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) andmiseks Tõdva uuringuruumis. 1.2. MTÜ Roheline Pärnumaa (edaspidi vaide esitaja) esitas VV-le 5. detsembril 2022. a vaide, milles nõuab VV korralduse andmise üle uuesti otsustamist. Oma sisult vastab vaide esitaja nõue haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 72 lõike 1 punktile 1 ̶ nõue haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. 1.3. Riigikantselei 5. detsembri 2022. a resolutsiooniga nr 7-10/22-02509 anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) ülesandeks korraldada MTÜ Roheline Pärnumaa esitatud vaide lahendamise ettevalmistamine. MKM pikendas 9. detsembril 2022. a vaide läbivaatamise tähtaega kuni 14. jaanuarini 2023. a. 2. Vaide esitaja seisukohad 2.1. Vaide esitaja hinnangul on VV korraldus õigusvastane kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 2.1.1. VV korralduse põhjenduste hulgas (punkt 3 ja selle alapunktid) ei ole kaalutud vastuargumente uuringuloa andmisele; 2.1.2. geoloogiline uuring kahjustab põhjavett ja vähendab kinnisvara väärtust, mida ei ole aga VV korralduses esile toodud ning seetõttu on looduskaitselist avalikku huvi ja kohalikke huve VV korralduses täielikult eiratud; 2.1.3. VV korralduses on põhjalikult käsitletud ja püütud jätta muljet, kuidas geoloogilised uuringud ja kaevandamine on võimalikult vähe või üldse mitte omavahel seotud; 2.1.4. VV korralduses ei ole arvestatud asjaoluga, et Tõdva uuringuruum asub rohevõrgustiku tuumalal, mille tõttu osutuks kaevandamine sellele alal võimatuks; 2.1.5. uuringuloa taotluse menetluses ei ole läbi viidud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse eelhinnangut ega KMH-d. Lisaks on vaide esitaja seisukohal, et läbi tuleks viia Natura hindamine, sest geoloogilise uuringu mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele (Kurtna Vilivere hoiuala ja Kurtna-Vilivere loodusala, mis asuvad Tõdva uuringuruumist vähem kui 2,5 km kaugusel) ei ole hinnatud; 2.1.6. VV korralduses on viidatud, et korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, kuid puudub viide, et puudutatud isikutel on õigus esitada ka vaie HMS-s sätestatud korras. 3. Õiguslikud järeldused ja Vabariigi Valitsuse kaalutlused 3.1. VV vastu võetud korralduse eesmärk oli anda nõusolek uuringuloa andmiseks Tõdva uuringuruumis. Konkreetse uuringuloa taotluse kontekstis tuli hinnata geoloogilise uuringu läbiviimise põhjendatust Tõdva uuringuruumis. Konkreetses asukohas on VV hinnangul geoloogilise uuringu läbiviimine ülekaaluka riigi huvi esinemise tõttu vajalik. Geoloogilise uuringu käigus kogutud informatsioon võimaldab teha kaalutletud ja motiveeritud otsuseid võimaliku tulevase kaevandamise suhtes, sealhulgas otsustada ka seda, kas esineb riigi huvi selles kohas maavara kaevandada. 3.2. Geoloogilise uuringuga ei kaasne häiringuid, mis riivaksid või oleksid vastuolus looduskaitseliste või kohaliku kogukonna huvidega. Mõningal määral tekitavad uuringu käigus kasutatavad masinad müra, aga see on võrreldav näiteks põllumajandusmasinate tekitatava müraga. Samuti võib uuringu raames tehtav puurimine kaasa tuua vähesel määral tolmu. Uuringuga kaasnev müra ja tolmu teke on lühiajaline ega ületa ettenähtud piirnorme. Uuring võib kaasa tuua ka mõningast vibratsiooni, kuid ka see on lühiajaline ning vähetuntav. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest puuraugud rajatakse võimaluse korral olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada Riigimetsa Majandamise Keskusega. Geoloogiline uuring ei mõjuta põhjavee seisundit. Mõne geoloogilise uuringu käigus viiakse läbi küll hüdrogeoloogilist katsepumpamist, kuid selle mõju põhjaveetasemele on minimaalne ning lühiajaline1. Pärast uuringu läbiviimiseks rajatud puuraukude sulgemist taastub looduslik olukord. Samuti ei vähenda geoloogiline uuring tõenäoliselt piirkonna elanike kinnistute väärtust2. Geoloogiliste uuringute käigus läbiviidavad välitööd kestavad lühikest aega. Pärast tööde teostamist puuraugud/kaeveõõned suletakse ning ala korrastatakse. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Seetõttu ei ole ka põhjendatud geoloogilise uuringu läbiviimise vastuolu kohaliku kogukonna huvidega. Kui ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. 3.3. VV korralduses ei püüta jätta muljet, nagu oleks geoloogiliste uuringute ja maavara kaevandamise vaheline seos võimalikult nõrk. Vastupidi – korralduses on rõhutatud, et geoloogilisele uuringule ei järgne automaatselt kaevandamist. Geoloogilise uuringu loa alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet. Geoloogilise uuringu loa tagajärjeks ei ole kaevandamine, vaid uuring ning selle mõjud (sh kohaliku kogukonna huvidele) ei ole kattuvad kaevandamise mõjudega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on kaks erinevat tegevust kahe eraldiseisva menetlusega. Geoloogilise uuringu loa andmine ei tekita loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Ka kohus on rõhutanud, et uuringuluba ei ole kaevandamisloa suhtes eelhaldusaktiks ja tegemist on iseseisvate haldusmenetlustega (Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2012. a otsus haldusasjas nr 3-11- 1018/55, punkt 17). 1 Uuringuluba | Keskkonnaamet (kättesaadav seisuga 17.01.2023). 2 Uuringuluba | Keskkonnaamet (kättesaadav seisuga 17.01.2023). 3.4. Geoloogiline uuring ei pruugi anda positiivset tulemust maavara kvaliteedi, mahu ja lasumistingimuste osas. Kui tulemit ei saavutata, ei esitata ka taotlust kaevandamisloa saamiseks. Riigikohus on samuti leidnud, et geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-15, punkt 13). Seega ei anta uuringuloa taotluse menetluse käigus hinnanguid võimaliku tulevase uuringualaga kattuvale alale esitatava kaevandamisloa taotluse üle. Samuti ei käsitleta uuringuloa andmise või mitte andmise menetluse käigus kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ega muid asjaolusid. 3.5. VV korralduses on selgitatud, et geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad vaid mõned päevad ja seetõttu ei kahjusta Tõdva uuringuruumi geoloogiline uuring piirkonna rohevõrgustikku. Mis puudutab kaevandamist, siis praegusel hetkel ei ole teada, kas Tõdva uuringuruumis üldse leidub sobivat maavara ning kas üldse on võimalik ja otstarbekas hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud. Siiski ei välista rohevõrgustik automaatselt kaevandamist. Saku valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud 9. aprillil 2009. a) kohaselt on valla maa-alale jääva rohevõrgustiku määratlemisel lähtutud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Nimetatud teemaplaneering ei välista täielikult ei uuringute tegemist ega ka kaevandamist. Teemaplaneeringu punkti 2.1.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatusliku „rohelise pinna“ määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuri paiknemise ja vajaduste analüüsile. Seda, kas teemaplaneering välistab kaevandamise rohevõrgustiku tuumalas, on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-35-13 tehtud otsuse punktis 17, asudes seisukohale, et lähtudes seletuskirja sõnastusest, ei välista teemaplaneering kolleegiumi hinnangul täielikult maardla rajamist. 3.6. Geoloogilise uuringu tegemine ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, KeHJS § 6 lõikes 2 sätestatud KMH vajalikkuse eelhinnangut vajavate valdkondade hulka ega Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) toodud tegevuste hulka. 3.7. KeHJS-se 1. jaanuaril 2020. a jõustunud redaktsiooniga kaotati § 6 lõike 2 punkti 2 loetelust muuhulgas geoloogiline uuring. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (55 SE) juurde kuuluvas seletuskirjas3 on KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 kaotamist põhjendatud järgmiselt: „Muudatuse eesmärk on bürokraatia vähendamine. Maavara geoloogilise uuringu ja üldgeoloogilise uurimistöö puhul ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16. aprilli 2014. a direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, kohaselt eelhinnangu andmine üldjuhul kohustuslik. Kohustus anda eelhinnang on vaid süvapuurimise korral. Eesti õiguses on eelhinnangu nõue vaatamata sellele olnud direktiivi ülevõtmisest alates kõigi uuringulubade ja üldgeoloogilise uurimistöö lubade puhul. Vahepeal on küll tehtud leevendusi, näiteks liiva ja kruusa maismaal korraldatavatel uuringutel seda 3 Seletuskiri KeÜS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (55 SE) juurde, lk 24 - Eelnõu - Riigikogu (kättesaadav seisuga 17.01.2023) kohustust enam ei ole. Samas on praktika näidanud, et eelhinnangute koostamisega kaasneb suur töömaht ja reaalset väärtust sellel ei ole, kuna uuringute mõju ei ole märkimisväärne. Praeguseks ei ole algatatud mitte ühtegi keskkonnamõju hindamist maavara geoloogilise uuringu loa ja üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse menetluses. Seetõttu on põhjendatud selle nõude kaotamine. Loa andjale jääb siiski võimalus KMH algatamiseks, kui selleks on põhjendatud alus, kuna edaspidi liigituks need tegevused muude tegevuste alla, mis võivad teatud juhtudel kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Säilib ka kohustus anda eelhinnang süvapuurimise korral (üle 1000-meetrise sügavusega puuraugud). Seetõttu on eelhinnangu andmine ka edaspidi kohustuslik selliste maavara geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde puhul, mille käigus on kavas süvapuurimine.“. 3.8. Määruses nr 224 nimetatud kohustus anda KMH vajalikkuse eelhinnang geoloogilisele uuringule (§ 3 punkt 2) kehtis kuni 10. maini 2012. a. Ajavahemikul 11. mai 2012. a – 30. juuni 2015. a kehtinud määruse nr 224 redaktsiooniga oli § 3 punkti 2 sisu täpsustatud järgmiselt: KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda geoloogilisele uuringule, välja arvatud liiva ja kruusa uuringud maismaal. Määruse nr 224 31. jaanuaril 2020. a jõustunud redaktsiooniga kaotati § 3 punkt 2. Muudatusest võib järeldada, et geoloogiline uuring on tegevus, mille puhul on alust eeldada, et mõju keskkonnale on niivõrd väike, et sellele eraldi eelhinnangu andmine ei ole põhjendatud. Erinevate geoloogiliste uuringute koosmõjusid ei hinnata, kuna geoloogiliste uuringute mõju ei välju uuringuruumi piiridest ning selle tulemusena puudub uuringute mõjualade kattumine. 3.9. Määruse nr 224 § 15 punktist 8 tulenevalt ei ole vaja anda eelhinnangut, kui kavandatava tegevuse mõjualale ja/või mõjupiirkonda ei jää Natura ala(sid), st kui võib objektiivselt eeldada, et tegevus üksi või koostoimes muu tegevusega ei mõjuta Natura ala. Geoloogiline uuring ei mõjuta ca 2,5 km kaugusel asuvaid Natura alasid – Kurtna Vilivere hoiuala ja Kurtna-Vilivere loodusala, sest uuringuga kaasnevad mõjud jäävad uuringuruumi teenindusala piiresse. Planeeritava geoloogilise uuringuga seoses pole võimalik kirjeldada ühtegi tõenäolist mõju nimetatud Natura 2000 võrgustiku aladele. 3.10. Vaidlustamisel vaide esitamise võimalusele viitamata jätmine ei ole õigusvastane, sest isiku õiguste rikkumise korral mõistab õigust kohus ja antud juhul ei ole vaide esitamine kohustuslik kohtueelseks menetluseks. HMS § 57 lõike 2 kohaselt ei mõjuta vaidlustamisviite puudumine haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Ühtlasi ei ole VV korralduses vaide esitamise võimaluse nimetamata jätmine toonud kaasa pöördumatuid tagajärgi, kuna vaide esitaja on vaide esitanud ning käesoleva otsusega vaie ka lahendatakse. Nimetatud põhjusel oleks nihilistlik tunnistada VV korraldus vaidemenetluses kehtetuks vaid põhjusel, et VV korralduses ei viidatud vaide esitamise võimalusele. 3.11. Kokkuvõtlikult leiab VV, et vaides ei ole esitatud ühtegi objektiivset argumenti, mille kohaselt saaks väita, et VV nõusolek geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis oleks õigusvastane, mistõttu tuleb vaie jätta täies ulatuses rahuldamata. 4. Vaideotsus Eeltoodut arvestades ja tuginedes HMS § 85 punktile 4 jätab Vabariigi Valitsus vaide rahuldamata. 5. Vaidlustamine Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, s.o 30 päeva jooksul alates vaideotsuse teatavakstegemisest, kaebusega Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082). Tulenevalt HMS § 87 lõikest 2 võib vaideotsuse tühistamist nõuda koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata või sõltumata eelnimetatud nõudest iseseisvalt, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. 6. Korralduse teatavaks tegemine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus vaide esitajale MTÜ-le Roheline Pärnumaa teatavaks. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  11.01.2023 Vabariigi Valitsuse korralduse „Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2022. a korralduse nr 320 „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis“ kehtetuks tunnistamise ja uuesti otsustamise nõudes“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus 5. detsembril 2022. a esitas MTÜ Roheline Pärnumaa vaide, milles nõuab Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2022. a korralduse nr 320 ,,Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis“ andmise üle uuesti otsustamist. Oma sisult vastab vaide esitaja nõue haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 72 lõike 1 punktile 1 ̶ nõue haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Vastavalt HMS § 71 lõikele 1 võib isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, esitada vaide. Tulenevalt sama seaduse § 73 lõikest 2, kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan. Riigikantselei 5. detsembri 2022. a resolutsiooniga nr 7-10/22-02509 anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks korraldada MTÜ Roheline Pärnumaa esitatud vaide lahendamise korraldamine (vaideotsuse kavandi ettevalmistamine). Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338; [email protected]). II Korralduse sisu Eelnõu koosneb kuuest punktist. Korralduses on toodud vaide lahendamise asjaolud ja menetluse käik, vaide esitaja seisukohad, vaideotsuse õiguslikud järeldused ja Vabariigi Valitsuse kaalutlused, vaideotsus, vaideotsuse vaidlustamise kord ning vaideotsuse vaide esitajale teatavaks tegemise kord. Kõik haldusakti põhjendused on esitatud korralduses, seega seletuskirjas neid enam ei korrata. Eelnõu punktis 1 esitatakse vaidemenetluse asjaolud. Eelnõu punktis 2 tuuakse esile vaide esitaja peamised põhjendused Vabariigi Valitsuse korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu punktis 3 on esitatud õiguslikud järeldused ja Vabariigi Valitsuse kaalutlused vaide lahendamisel. Selles punktis on hinnatud Vabariigi Valitsuse korralduse õiguspärasust. Eelnõu punktis 4 on esitatud vaideotsus, mille kohaselt jäetakse HMS § 85 punkti 4 kohaselt vaie rahuldamata. Eelnõu punktis 5 on selgitatud korralduse vaidlustamise korda. Kaebuse saab esitada halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. Eelnõu punkti 6 kohaselt tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil vaideotsus vaide esitajale teatavaks teha. Korraldust ei avaldata Riigi Teatajas.