MTÜ Eesti Meretööstuse Liit
registrikood 80002544
Sadama tee 10
93872 Nasva küla
Saaremaa vald
[email protected]
www.marineindustry.ee
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Teie: 29.12.2022 nr 18-3/2022/7921-1
Meie: 19.01.2023
Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord
On positiivne, et meetme tingimustes on kaotatud varasemad piirangud taotleja tegevusvaldkonnale (EMTAK)
ning selle asemel oodatakse projektidelt panustamist nutika spetsialiseerumise valdkondadele.
Siiski oleme seisukohal, et meetme eesmärkide saavutamiseks tuleb piiravaid tingimusi nii taotlejale,
teenuspakkujale kui ka kaasatavale arendustöötajale veelgi vähendada. Samuti soovitame veelgi tõsta
innovatsiooniosaku maksimaalset taotluse mahtu ja pikendada maksimaalset projektiperioodi, et osak
muutuks atraktiivseks ka meretööstusele, kus katseteenuste lepingute mahud algavad 15 tuh eurost ning
võivad sõltuda ilmastikuoludest (neli aastaaega, jää, tormid, veetasemed jmt).
Meetme eesmärk on ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine uuenduslike ja
kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu. Arvestades Eesti
mastaapi, tippekspertide arvu ja hõivatust ning meretööstuse kõrget rahuvsvahelistumise astet, toome
välja peamised meetme eelnõus sisalduvad piirangud, mis meie arvates pigem takistavad teadmussiiret
ning potentsiaalikate tehnoloogiate ja leiutiste valideerimist, tootestamist ja kapitaliseerimist:
(i) Arendustöötaja ja arendustöötaja ametikoha uudsuse nõue:
Uudsuse nõue on mõistlik kehtestada ainult töö sisule ja eesmärgile, mitte värvatavale isikule.
Näiteks, kui ettevõttes töötab tippinsener, kes on uue toote arendamisega tegelenud vaid 10-
20% tööajast ning kelle põhitööks on olemasolevate tellimuste täitmine, ei ole mõttekas
värvata uue toote arendamiseks arendusosaku raames täiesti uut töötajat, vaid muuta
olemasoleva töötaja ametikoha eesmärki ja tööülesandeid nii, et see keskenduks
arendustegevusele. Uue töötaja värbamine suurendab teadusarendusprojektiga kaasnevaid
riske veelgi ning võib mõnel juhul osutuda ületamatuks takistuseks.
(ii) Arendustöötaja töö asukoha nõue:
Nõue, et arendustöötaja töö asukoht peab olema Eestis, ei taga värvatava arendustöötaja
poolt nõutava töötasu vastavust Eesti tavapärasele töötasule. Töö asukohast tulenevad vaid
töölähetuste kompenseerimise võimalused. Meetme eesmärkide saavutamiseks ei ole
oluline, et kogu arendustöö teostataks siseriiklikult, vaid see, et loodav intellektuaalomand
jääks Eestisse. Sageli on selle omandi loomiseks hädavajalik kaasata väliseksperte – Eestis ei
pruugi vastavat teadmust leiduda. Seega on töö asukoha ja töötasu Eesti normidele vastavuse
nõue olemuslikult ebavajalik ja takistab (rahvusvahelise) teadmuse kapitaliseerimist.
(iii) Taotleja ja teenuspakkuja vahelist otsest seost välistav täiendav tingimus:
Taotlejale seatud täiendav välistav tingimus, mille kohaselt taotleja juures töölepingu või
võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik ega juhtorgani liige ei tohi olla töötanud projekti
kestuse ajal ega ühe aasta jooksul enne projekti algust hangitava teenuse osutaja juures, on
ülepingutatud ja teadmussiiret takistav. See toob kaasa olukorra, kus taotleja ei saa olla
ettevõte, mille mõni töötaja või juhtorgani liige on näiteks osalenud erialase õppetöö
läbiviimises või doktoriõppe teatud vormides. Samuti välistab see taotlejate hulgast pea kõik
ülikooli spin-off ettevõtted, kelle jaoks inno- ja arendusosak on sageli parim võimalus oma
ideed või lahendust valideerida ilma ülikooliga huvide konflikti sattumata. Asjaolu, et piirang
kehtib ülikoolide struktuuriüksuste lõikes, muudab piirangu ka sisutühjaks, sest ülikoolide
siseseid allhankeid ei ole rakendusüksusel kuigi hästi võimalik kontrollida ning teadusteenuste
osutamine eeldabki mõnikord mitme erineva struktuuriüksuse kaasamist.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Peeter Sääsk
juhatuse liige
Eesti Meretööstuse Liit
Koostaja: Anni Hartikainen
arendusnõunik
e-post:
[email protected]