Dokumendi edastamine

Adressaatide nimekiri: Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Päästeamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Transpordiamet [email protected] Tallinna Kesklinna Valitsus [email protected] Põhja-Tallinna Valitsus [email protected] Kalasadam [email protected] Patareisadam [email protected] Vanasadam [email protected]  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] 29.12.2022 nr 30002-7/223 HOONESTUSLOA TAOTLUS AS-i Utilitas Tallinn soojuspumba mereveetorude trassi paigaldamine avalikku veekogusse AS Utilitas Tallinn (äriregistri kood 10811060, aadress Maakri 19/1, 10145 Tallinn) esitab käesolevaga hoonestusloa taotluse soojuspumbajaama toimimiseks vajaliku soojuspumba mereveetorude trassi paigaldamiseks avalikku veekogusse (Tallinna lahte). Soojuspumbajaam hakkab tootma soojus- ja jahutusenergiat Tallinna lahe mereveest. Merevee võtt on kavandatud Tallinna lahte paigaldatavate mereveetorude trassi kaudu ca 70 meetri sügavusega meresüvendist, mis asub Tallinna lahes soojuspumbajaamast ca 10 km kaugusel. Mereveetorude trass koosneb mitmetest torudest, millest osad on pealevoolu torud (merevee võtu torud eeldatava pikkusega 10 km) ja osad on tagasivoolu torud, mille kaudu kasutatud merevesi suunatakse merre. Täpsem lahendus selgub edasise menetluse ja projekteerimise käigus. Keskkonnamõju vähendamiseks on tagasivoolu torud planeeritud ehitada võimalikult lühikesed, tagasivoolu torude täpne pikkus lahendatakse ehitusprojektis. Mereveetorude trassi kavandatava koridori leiab hoonestusloa taotlusele lisatud jooniselt „Mereveetorude trassi asendiplaan“ (lisa 2). Torude kinnitusviis merepõhjas on lukustatud betoonankrud ümber toru, täpne lahendus antakse projekti järgmistes staadiumites. Alljärgnevalt esitab AS Utilitas Tallinn EhS-i kohaselt nõutud hoonestusloa taotluse andmed ning informatsiooni, mis on vajalik hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemiseks. 1. Ehitise kasutamise otstarve Soojuspumbajaama mereveetoru ehk 23029 – Muu energiatööstuse rajatis. 2. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Paigaldatava mereveetorude trassi sügavus vastab merepõhja sügavusele (käesolevas faasis ei saa välistada teatavat vajadust merepõhja setete ümber paigutamiseks, et siluda merepõhja ebatasasused – vt „Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ (töö nr 22004324, 12.12.2022) (lisa 3), ptk 4.3). Merepõhja sügavus koormataval alal jääb kuni ca 70 m piiresse. 3. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Mereveetorude trass koosneb mitmest suuremast (veevõtu ning vee tagasivoolu) torust või mitmetest väikematest torudest. Ühe toru läbimõõt on eelduslikult kuni 2 m ja pikkus ca 10 km. Maksimaalne AS Utilitas Tallinn Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 10811060 • +372 610 7100 • [email protected] • www.utilitas.ee mereveetorude trassikoridori laius on 280 m. Torusid hoiavad merepõhjas raskuskraed (ankrud). Paigaldatavate torude ehitisealune pindala on maksimaalselt kuni 181 000 m2. Täpsem lahendus selgub edasise menetluse ja projekteerimise käigus. 4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites X Y 6599577.74 540213.36 6598270.55 540897.57 6597088.08 541516.51 6595743.46 542220.32 6594592.52 542822.75 6593572.33 543356.74 6593459.42 543415.84 6592136.85 543392.22 6590962.62 543371.25 6590663.56 543349.29 6590663.54 543239.10 6590261.45 543305.44 6590207.35 543210.78 6590195.27 543192.57 6590187.29 543170.82 6590202.72 543155.99 6590285.26 543126.96 6590285.26 543126.96 6590310.72 543122.17 6590380.81 543112.55 6590405.68 543104.12 6590424.65 543086.51 6590436.41 543051.85 6590604.29 543064.18 6590316.68 542776.08 6590315.31 542759.22 6590338.71 542757.21 6590332.36 542679.63 6590199.27 542690.53 6590194.69 542637.85 6590194.01 542630.65 6590170.95 542632.81 6590150.51 542597.61 6590139.57 542593.80 6590113.73 542544.75 6590140.39 542525.45 6590178.39 542583.54 6590180.61 542582.61 6590186.01 542579.04 2 6590176.10 542564.01 6590199.00 542528.80 6590206.06 542528.29 6590248.45 542552.30 6590270.92 542512.63 6590243.91 542497.33 6590246.60 542467.53 6590419.96 542483.22 6590570.03 542633.55 6590510.53 542704.03 6590563.18 542758.32 6590629.00 542692.61 6591028.09 543092.38 6592141.85 543112.27 6593392.92 543134.61 6593442.48 543108.67 6594462.67 542574.67 6595613.61 541972.24 6596958.23 541268.44 6598140.70 540649.50 6599447.90 539965.29 Hoonestusloa taotlusega hõlmatav koormatava ala maksimaalne pindala on 3 100 000 m2 (on arvestatud varuga 140 m torudest mõlemale poole, et vajadusel oleks võimalik hoonestusloa menetluse ja/või projekteerimise käigus kavandatava mereveetorude trassi paiknemist täpsustada hoonestusloa taotlust ja/või hoonestusluba muutmata). 5. Esialgne nimekiri teostatud ning kavandatavatest uuringutest. Selgitused keskkonnamõju hindamise kohta • „Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ (töö nr 22004324, 12.12.2022) (lisa 3) • Meretoru trassi topograafia (lisa 4) • Meretoru trassi geo-akustiline uuring (lisa 5) Hoonestusloa taotlusega kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 6 lg 1 mõttes, sh jääb kavandatav mere süvendamise ning tahkete ainete uputamise maht alla 10 000 m3 (KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 171). KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja lg 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 11 p 7 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda veekogu süvendamise või veekogusse tahkete ainete kaadamise korral alates mahust 100 m3. Käesolevale hoonestusloa taotlusele on lisatud „Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ (töö nr 22004324, 12.12.2022) (lisa 3), mille ptk-s 5 on järeldatud: „Tuginedes käesoleva eelhinnangu tulemustele ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist KeHJS mõistes ning kavandatavale tegevusele KMH algatamine ei ole otstarbekas.“ Nimetatud dokument on ühtlasi teabeks, mille KeHJS § 61 lg 1 kohaselt arendaja koos tegevusloa taotlusega esitama peab. 3 KeHJS § 11 lg 23 sätestab, et KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. Seega leiab taotleja, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta keskkonnamõju hindamine algatamata. 6. Hoonestusloa taotletav kestus Hoonestusloa taotletav kestus on 50 aastat (mis ei välista pikendamise võimalust EhS § 113 14 lg 2 alusel). 7. Kinnitus, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu aktsionäride ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed AS Utilitas Tallinn kinnitab, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu aktsionäri ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed. 8. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist Eelnõu 430 SE I lugemise seletuskirja kohaselt tuleb vastav informatsioon esitada täpsusastmes, kas plaanitav rahastamine saab olema hoonestusloa taotleja omavahenditest, laenu toel või investori kaasamisel. Finantsallikateks on praeguse teadmise kohaselt AS-i Utilitas Tallinn enda vabad rahalised vahendid ja aktsionäri poolne finantseerimine. 9. Kavandatava ehitise asukohaplaan Mereveetorude trassi asukohaplaan eskiisi täpsusastmes on esitatud käesoleva hoonestusloa taotluse lisas 2. Taotleja rõhutab, et torustiku täpsem paiknemine koormataval alal lahendatakse edasise menetluse ja projekteerimise käigus. 10. Hoonestusloa taotlus vastab kehtivale Eesti mereala planeeringule Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestatud Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.7 reguleerib merepõhja taristu paigutamist ning sätestab muu hulgas: „Pikemas perspektiivis võib olla arengusuunaks tiheasustusaladega piirneva rannikumere kasutamine jahutuseks ja soojusenergiaks. /---/ Mereala planeering strateegilise riikliku tasandi ruumilise arengudokumendina ei määra olemasolevate ja perspektiivsete kaablite ning torujuhtmete (sh tiheasustusaladega piirneva rannikumere kasutamisel jahutuseks ja soojusenergiaks) ruumilisi asukohti. /---/ Kaablite ja torujuhtmete (sh mere jahutuseks ja soojusenergiaks kasutamise eesmärgil ning käesoleva planeeringuga mitte seotud tuule-energeetika arenduste kaablite rajamise eesmärgil) kavandamine ja rajamine on lubatud arvestades alljärgnevaid suuniseid ja tingimusi ning see ei ole mereala planeeringut muutev tegevus.“ Hoonestusloa taotlus ei ole Eesti mereala planeeringuga, sh seletuskirja ptk-s 5.7 sätestatud tingimustega vastuolus. Lähemalt on vastavust Eesti mereala planeeringu tingimustele kirjeldatud dokumendis „Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ (töö nr 22004324, 12.12.2022) (lisa 3) ptk-s 2.1. 4 11. Kavandatava projektiga kaasnev laiem sotsiaalne ja majanduslik kasu ning positiivne keskkonnamõõde „Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ (töö nr 22004324, 12.12.2022) (lisa 3) ptk-des 4.6-4.9 on selgitatud: „Kavandatav jaam toodab sama palju soojusenergiat kui saaks nt 90 MW gaasikatlamajast. Selle võrra väheneb vajadus põletada fossiilseid või biokütuseid ning lisaks teistele välisõhu saasteainetele (nt CO, NO, NO2, lenduvad orgaanilised ühendid) väheneb ka emiteeritava CO2 kogus. Soojuspumbajaama arendamine vähendab välisõhu saasteainete teket ning panustab kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse. /---/ Kavandatav tegevus aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisel energeetika varustuskindluse tagamisele. /---/ Merevee soojuspumbajaama kaugkütte- ja jahutussüsteemi rajamine omab positiivset mõju, kuna tegemist on taastuvenergia kasutamisega. Lisaks ei kaasne võrreldes traditsiooniliste katlamajadega soojuspumbajaama tööga õhuheitmete teket. Seega aitab kavandatav jaam kaasa linnaõhu kvaliteedi parandamisele.“ *** AS Utilitas Tallinn on valmis hoonestusloa taotluse andmeid ning projekti aspekte mõistagi täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Robert Kitt AS-i Utilitas Tallinn juhatuse esimees Janek Trumsi AS-i Utilitas Tallinn juhatuse liige Lisad: 1. Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk 2. Mereveetorude trassi asendiplaan 3. Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang (töö nr 22004324, 12.12.2022) 4. Meretoru trassi topograafia 5. Meretoru trassi geo-akustiline uuring 5 Lisade suure andmemahu tõttu on lisad kättesaadaval lingil: https://utilitasou- my.sharepoint.com/:f:/g/personal/indrek_sang_utilitas_ee/EkU7Wvbv6ZJNr_OqZmAwmVMB7o3U_c PSGcCRgHBC62ShyA?email=info%40ttja.ee&e=DFKnAP Juhul, kui lingi avanemisega on probleeme, andke palun teada aadressil [email protected] 6  nimekirja alusel 19.01.2023 nr 16-7/22-18228-004 Seisukoha küsimine AS Utilitas Tallinn hoonestusloa taotlusele (soojuspumba mereveetorud) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle AS Utilitas Tallinn (registrikood 10811060, aadress Maakri 19/1, 10145 Tallinn) esitas 29.12.2022 TTJA-le hoonestusloa taotluse ning 09.01.2023 hoonestusloa taotluse täienduse koordinaatide osas Tallinna reidile ning Tallinna lahte soojuspumba toimimiseks vajaliku mereveetorude trassi paigaldamiseks. Taotlusele oli lisatud ka keskkonnamõju eelhinnang (koostaja Hendrikson & Ko, töö nr 22004324, edaspidi KMH eelhinnang). Soojuspumbajaam hakkab tootma soojus- ja jahutusenergiat Tallinna lahe mereveest. Merevee võtt on kavandatud Tallinna lahte paigaldatavate mereveetorude trassi kaudu ca 70 meetri sügavusega meresüvendist, mis asub Tallinna lahes soojuspumbajaamast ca 10 km kaugusel. Mereveetorude trass koosneb mitmetest torudest, millest osad on pealevoolu torud (merevee võtu torud eeldatava pikkusega 10 km) ja osad on tagasivoolu torud, mille kaudu kasutatud merevesi suunatakse merre. Täpsem lahendus selgub edasise menetluse ja projekteerimise käigus. Keskkonnamõju vähendamiseks on tagasivoolu torud planeeritud ehitada võimalikult lühikesed, tagasivoolu torude täpne pikkus lahendatakse ehitusprojektis. Torude kinnitusviis merepõhjas on lukustatud betoonankrud ümber toru, täpne lahendus antakse projekti järgmistes staadiumites. KMH eelhinnangu järelduste kohaselt ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning kavandatavale tegevusele keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole otstarbekas. KMH eelhinnang toob välja keskkonnameetmed, millega tuleb arvestada kavandatava projekti elluviimisel. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (registreerimise nr: 16-7/22-18228). Hoonestusloa taotlus, asendiplaan ning KMH eelhinnang on lisatud ka käesolevale pöördumimsele. Hoonestusloa taotluse ala on muuhulgas nähtav ka Maa-ameti geoportaali kaardirakenduses „hoonestusload (TTJA)“. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lähtuvalt ehitusseadustiku § 104 lg 2 on kavandatavate torude puhul tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. EhS § 1135 lg 1 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. EhS § 1135 lg 2 kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele. Tulenevalt eeltoodust edastame Teile hoonestusloa taotluse dokumendid ning teeme ettepaneku arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda EhS § § 1135 lg 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale. Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei saada või vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et Te ei soovi materjalide kohta ettepanekuid esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: hoonestusloa taotlus asendiplaan KMH eelhinnang adressaatide nimekiri Nele Väits +372 667 2151 [email protected]   Versioon 12.12.2022 /// Töö nr 22004324 22004324 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö nr 22004324 Tartu-Tallinn 2022 Ingrid Vinn keskkonnakorralduse spetsialist Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS .................................................... 7 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja lühikirjeldus .................................................................................7 1.2 Tegevuse seos õigusaktidega ......................................................................................................... 10 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE........................................................................... 10 2.1 Mereala planeering .......................................................................................................................... 10 2.2 Tallinna üldplaneering ..................................................................................................................... 12 2.3 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (koostamisel) ...................................................................... 12 2.4 Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering .............................................................. 13 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................................... 15 3.1 Maakasutus ja kultuuriväärtused ..................................................................................................... 15 3.2 Pinnas, geoloogia ja hüdrogeoloogia .............................................................................................. 16 3.3 Pinnavesi ......................................................................................................................................... 16 3.4 Taimestik ja loomastik ning rohevõrgustik ...................................................................................... 17 3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad ........................................................... 18 4 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV MÕJU ............................................ 19 4.1 Mõju merealale ................................................................................................................................ 19 4.2 Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele ..................................................................................... 20 4.3 Mõju pinnasele ................................................................................................................................ 20 4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................................................... 20 4.5 Mõju taimestikule ja loomastikule ning kaitstavatele loodusobjektidele .......................................... 21 4.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale ....................................................................................................... 22 4.7 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine........................................................ 22 4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste oht ............ 22 4.9 Sotsiaalmajanduslik mõju ................................................................................................................ 22 5 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................. 24 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 5 SISSEJUHATUS AS Utilitas Tallinn kavandab Tallinna kesklinna merevee soojuspumbajaama rajamist, et hakata kaugkütte koormuste katmiseks energiat ammutama mereveest. Ühtlasi võimaldaks soojuspumbajaam ka kaugjahutust. Soojuspumba torujuhtmed peavad ulatuma sinna, kus merevee temperatuur aasta jooksul oluliselt ei kõigu. Seepärast kavandatakse ca 10 km pikkuse torujuhtme uputamist Tallinna lahte ning vett plaanitakse võtta kuni 70 meetri sügavuselt. KMH eelhinnangu eesmärgiks on välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette keskkonnameetmed. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu koostas OÜ Hendrikson & Ko keskkonnakorralduse spetsialist Ingrid Vinn Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 7 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja lühikirjeldus Kesklinna merevee soojuspumba rajatise võimaliku asukoha osas on käesoleva eelhinnangu kirjutamise hetkel 2 võimalikku alternatiivi (joonis 1-1): Alternatiiv 1: Kalasadama tn 5 ja 7 Põhja-Tallinna linnaosas. Alternatiiv 2: Logi tn 6 Kesklinna linnaosas Tallinna Sadama alal. Joonis 1-1. Utilitase kesklinna soojuspumba rajatise võimalikud asukohad Lisaks ranna lähedale kavandatavale maa-alusele rajatisele ehitatakse Tallinna lahte mereveevõtuks torujuhe, mis koosneb mitmetest torudest ning mille abil toimub veevõtt ning kasutatud vee tagasivool. Torujuhtme pikkuseks on kavandatud ca 10 km (joonis 1-2). Mereveevõtu toru läbimõõt on eelduslikult 2 m, kuid torujuhe võib koosneda ka mitmest väiksema läbimõõduga torust (joonis 1-3). Torud paigutatakse merepõhja uputamise teel. Torusid hoiavad merepõhjas raskuskraed (joonis 1-4). Kasutatud vee tagasivoolu toru on nii lühike kui võimalik, et tagada keskkonnanõuetele vastava kasutatud vee suunamine tagasi lahte. Kavandatava veevõtu kogus ei ole enne projektdokumentatsiooni valmimist veel täpselt teada, kuid orienteeruvaks merevee pumpamise mahuks võib lugeda 5 m3/s (432 000 m3/d, 157 680 tuh m3/a). Merevee pumpamise maht sõltub palju trassi sügavusest ja sealsest merevee temperatuurist. Merevee pumpamine peaks täisvõimsusel toimuma kütteperioodil (september-mai), suvel kaugjahutuse vajaduse rahuldamiseks pumbatakse vett vähem. 8 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang Joonis 1-2. Utilitase kesklinna soojuspumba torujuhtme kavandatav asukoht. Sinise ruudustikuga tähistatud ankrualad, rohelisega Paljassaare hoiuala ning sinise piiriga projekteeritav Paljassaare looduskaitseala (aluskaart: Mereala planeeringu kaardirakendus 2022). www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 9 Joonis 1-3. Mereveevõtu toru võib koosneda ka mitmest väiksema läbimõõduga torust. Allikas: firat.com Joonis 1-4. Joonisel on näha üks võimalik lahendus, kus torudele on paigutatud betoonplokkidest raskused, mis hakkavad hoidma toru merepõhjas. Allikas: Sustainable Energy Solutions Sweden Holding AB. 10 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 1.2 Tegevuse seos õigusaktidega KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS). KeHJS § 3 kohaselt tuleb tegevuslubade taotlemisel hinnata, kas kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 loetleb tegevused, mille puhul eeldatakse olulise keskkonnamõju avaldumise võimalikkust ja keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Kavandatava tegevuse puhul jääb merepõhja uputatavate tahkete ainete maht alla KeHJS § 6 lg 1 p 171 sätestatud 10 000 m3. Seetõttu kohaldub KeHJS § 6 lg 2, mis sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu kohustuslikult hinnatavate tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu, kas teatud valdkondade tegevustel võib avalduda oluline keskkonnamõju. Nende tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (edaspidi VV määrus nr 224). VV määruse nr 224 § 11 p 7 kohaselt tuleb kavandatava tegevuse osas anda eelhinnang olulise keskkonnamõju avaldumise kohta veekogu süvendamisel või veekogusse tahkete ainete kaadamisel alates mahust 100 m3. Tuginedes ehitusseadustiku §-le 1131 tuleb torujuhtme ehitamiseks taotleda hoonestusluba, mis annab tähtajalise õiguse koormata avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Hoonestusloa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kavandatava tegevusega teostatakse ehitustöid Läänemere ranna vööndites: korduva üleujutusega ala (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest)1, veekogu kallasrada (10 m), veekaitsevöönd (20 m), ehituskeeluvöönd (50 m) ja piiranguvöönd (200 m). Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg-le 3 on ehituskeeluvööndis uute ehitiste rajamine keelatud, välja arvatud § 38 lg-des 4-6 toodud erandite korral. Kuna kavandatav soojuspumbajaam hakkab teenindama ka elamuid, kohaldub jaama tehnorajatise rajamiseks LKS § 38 lg 4 p 9 erisus, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule- ja rajatisele. Kuna torujuhtme rajamiseks teostatavad tööd kuuluvad veeseaduse (edaspidi VeeS) § 187 nimetatud tegevuste hulka (tahkete ainete paigutamine veekogusse, veekogu süvendamine), on vajalik enne tööde algust taotleda veeluba. Samuti on veeluba kohustuslik, kui võetakse pinnavett enam kui 30 m3/ööp. 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE 2.1 Mereala planeering Mereala planeeringus2 tuuakse välja Eesti mereala pikaajaline tulevikuvisioon, mille kohaselt on Eesti mereala muuhulgas säästva sinimajanduse3 kasvu soosiv. 1 Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. 2 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 3 Sinimajandus, ka sinine majanduskasv ehk blue growth – jätkusuutlik meremajandus, mis hõlmab kõiki merega seotud valdkondi: turismi, taastuvenergeetikat, vesiviljelust, kalandust, biotehnoloogiat, merepõhja maavarade kasutamist jms www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 11 Kavandatava torujuhtme asukoht jääb mereala planeeringu kohasele kõrge liiklustihedusega veeliiklusalale ning lõikub laevateega4, kuid paikneb väljapool ankrualasid. Planeering lubab laevatee ja teiste merekasutuste kattumist, kuid prioriteediks on laevatee säilimine ja võimalusel täiendavate piirangute vältimine veeliikluse ohutuse tagamiseks. Samuti on lubatud veeliiklusalade kattumine planeeringu mõistes teiste merekasutustega. Tegevuse kavandamisel tuleb loamenetluse tasandil arvestada sellel hetkel kehtivat liiklusolukorda lähtuvalt Transpordiameti suunistest, mitte planeeringu koostamise ajal fikseeritud olukorda. Kavandatava torujuhtme asukoht läbib rannikul mereala planeeringus välja toodud potentsiaalseid kalade koelmualasid (vt joonis 2-1). Planeeringus sätestatud tingimuste kohaselt tuleb torujuhtmete rajamisel merre loamenetluse käigus veenduda, et kalade koelmualadele ei kaasneks oluline pikaajaline ebasoodne mõju. Mereala planeering nimetab ära tiheasustusaladega piirneva rannikumere jahutuseks ja soojusenergiaks kasutamise võimaluse. Planeering seab tingimused merepõhjas paikneva taristu edendamisele, kuid ei määra olemasolevate ja perspektiivsete torujuhtmete ruumilisi asukohti. Suunistena tuuakse planeeringus välja vajadus kõrgema riskiga piirkondades (nt ristumine laevateedega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) kaitsta torujuhet võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja. Lisaks peaks torujuhtme välispind võimalusel olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist. Torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga. Samuti tuleb teha hoonestusloa taotluse staadiumis koostööd Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist ning Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike objektidega arvestamise vajadus. Torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis kaasata kohalike omavalitsuste üksusi, mille merepiirist jääb torujuhe 3 meremiili kaugusele. Joonis 2-1. Potentsiaalsed koelmualad (väljavõte mereala planeerigu kaardist) 4 Laevateed on mereala planeeringus toodud seisuga oktoober 2018. 12 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 2.2 Tallinna üldplaneering Tallinna linna kehtiv üldplaneering on võetud vastu 11.01.2001 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 3. Tallinna üldplaneeringu5 kohaselt jääb kavandatava torujuhtme maismaaühendus sadamaala funktsiooniga territooriumile. Alal on põhiliselt ette nähtud sadamategevusega seonduv, muid tegevusi otseselt ei välistata. Planeeringus märgitakse, et tehnovarustuse arengu tehnilised küsimused lahendatakse teemaplaneeringute, arenguskeemide ja linnaosade või veel väiksemate alade planeeringutega. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Tallinna üldplaneeringuga. 2.3 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (koostamisel) Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati 2006. a, et kehtivat Tallinna üldplaneeringut Põhja-Tallinna piirkonna osas täpsustada ning kaasajastada. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu6 põhijoonise maakasutustingimuste kohaselt jäävad Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistud segahoonestusalale. Koostatava üldplaneeringuga on reserveeritud kaugjahutusjaamade/soojuspumbajaamade üldised asukohad Põhja-Tallinna linnaosas. Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistud jäävad kaugjahutuseks reserveeritud alale, kuhu on ette nähtud ka perspektiivne kaugjahutusjaam (vt joonis 2-2). Joonis 2-2. Väljavõte koostatavast Põhja-Tallinna linnaosa kaugjahutuse kaardist Üldplaneeringu piirangute ja väärtuste kaardi kohaselt on kinnistutega külgneva mereala puhul tegemist Kalaranna supluskoha kaitsevööndiga (joonis 2-3). Kalaranna liivarand on koostatava üldplaneeringu 5 Tallinna üldplaneering on leitav https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000150 6 Planeering on leitav https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000060 www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13 kohaselt piirkondliku tähtsusega avaliku rannaalaga supluskoht, mis peab vastama Terviseameti nõuetele ning mille välispiirile lähemal kui 200 m ei tohi olla heitveesuublaid. Joonis 2-3. Väljavõte koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu piirangute ja väärtuste kaardist Koostatava üldplaneeringu avaliku ruumi kaardi kohaselt läbib Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistute maa-ala rannapromenaad. Rohevõrgustiku kaardil toodud tingimuste kohaselt peaks haljastuse osakaal kinnistute maa-alal olema minimaalselt 20%. Kavandatav tegevus on kooskõlas koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga, mis võimaldab soojuspumbajaama ehitamist Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistutele. 2.4 Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering kehtestati Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega nr 545. Planeeringu7 seletuskirja kohaselt jäävad kavandatava tegevuse mõlemad alternatiivsed maa-ala asukohad planeeringu Kesklinna osasse, mis ulatub Russalka mälestussambast Patarei kaitsekasarmuni. See osa ranna-alast on planeeritud valdavalt avalikuks kasutuseks eelkõige läbi rannapromenaadi. Vastavalt üldplaneeringu kaardile jäävad Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistud jahi- ja 7 Planeering on leitav https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000170 14 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang reisisadama juhtfunktsiooniga maale. Sadama alale võib üldplaneeringu kohaselt rajada sadamat teenindavaid hooneid ja rajatisi, kuid üldplaneeringu kohaselt võib maakasutuse juhtfunktsioon koosneda ka teistest antud piirkonda sobivatest maakasutuse funktsioonidest kuni 50% ulatuses maa- ala pindalast. Logi tn 6 kinnistu jääb kavandatava soojuspumbarajatise asukohas haljasala juhtfunktsiooniga maale ning alale nr 10 - Logi tn, Rumbi tn pikenduse ja mere vaheline ala (joonis 2-4). Üldplaneeringu kohaselt on haljasala maa avalikult ja rekreatsiooni eesmärkidel kasutatav roheala. Alal nr 10 tuleb arvestada sellega, et jalakäijatele oleks tagatud avalik juurdepääs rannapromenaadile. Rannapromenaadile pole lubatud rajada piirdeid, v.a kujunduselementidena. Jahi- ja reisisadama maal võib rajada piirdeid vaid aladele, kus jalakäijate liikumine võib olla ohtlik. Joonis 2-4. Väljavõte Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga. www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 15 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 3.1 Maakasutus ja kultuuriväärtused Kavandatav tegevus näeb ette veevõtu ja vee ärajuhtimise torustiku paigutamist Tallinn lahte. Meres asuv torustik ühendatakse kalda-alal kas Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistutele või Logi tn 6 kinnistule ehitatava soojuspumba rajatisega. Mõlemad kinnistud paiknevad mere ääres ja on ümbritsetud tootmis- ja ärimaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistutest (joonis 3-1). Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud jäävad Kalasadama tn 5 ja 7 suhtes ca 40 m kaugusele läände. Ka Logi tn 6 suhtes paikneb lähim elamumaa läänesuunas, see jääb võimalikust soojuspumba rajatise asukohast ca 200 m kaugusele. Soojuspumba rajatis on kavandatud täielikult maa-alusena, sarnanedes nt Reidi tee sademevee pumplaga. Kalasadama tn 5 (katastriüksus 78401:101:3623, pindala 2969 m²) ja 7 (katastriüksus 78401:101:3624, pindala 2914 m²) kinnistud on mõlemad 100% ärimaa sihtotstarbega. Kinnistud külgnevad loodest ja läänest veealaga, kirdest Kalasadama tn 7b kinnistuga (katastriüksus 78401:101:3759, sihtotstarve 100% ärimaa) ning lõunast Kalasadama tänav T3 (katastriüksus 78401:101:3602, sihtotstarve 100% transpordimaa) ning Kalasadama tänav T2 (katastriüksus 78401:101:2669, sihtotstarve 100% transpordimaa) kinnistutega. Logi tn 6 (katastriüksus 78401:114:0113) kinnistu pindala on 24 850 m2 ja selle sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kinnistu külgneb põhjast ja idast Vanasadama veeala ning kaidega nr 24, 25, 26 ja 27 ning lõunast ja läänest aadressil Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 paikneva Vanasadama Läänemuuli kinnistuga (katastriüksus 78401:101:5489, sihtotstarve 60% tootmismaa ja 40% ärimaa). Joonis 3-1. Kavandatava tegevuse ümbruse maakasutus kinnistu 1. sihtotstarbe järgi (kasutatud allikas: Maa-ameti maakatastri andmed seisuga 19.09.2022) 16 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistud jäävad arheoloogiamälestise registrinumbriga 2628 (asulakoht, 13. 16. sajand) alale. Mõlemad alternatiivsed soojuspumba kaldal paikneva rajatise asukohad ning ka torujuhtme võimalik asukoht ca 1,5 km ulatuses jäävad Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse. 3.2 Pinnas, geoloogia ja hüdrogeoloogia Logi tn 6 kinnistu tingimuste kohta on võimalik teavet saada 1996. a Härjapea kollektori mereväljalasu ehitusgeoloogilise kaardistamise aruandest8. Tuginedes nimetatud ehitusgeoloogilisele uuringule paikneb ala endise merelahe täidetud maa-alal, täitepinnase paksuseks on 7-9 m. Täitepinnase all paikneb merelistest liivadest moodustunud looduslik pinnas, liivade kogupaksus on u 10 m. Liivade all lasub 6..18 m paksune voolava konsistentsiga savipinnaste kompleks. Pinnasevee tase on seotud merevee pinnaga ja võib sõltuvalt veetaseme kõikumisest lahes muutuda kuni 2 m ulatuses. Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistutel viidi ehitusgeoloogilised uuringud läbi 1978. a seoses Tallinna linnahalli maa-ala kaldakindlustuse projekteerimisega9. Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistute maa-ala paikneb samuti Tallinna lahe täidetud osas, kus täitematerjaliks on tehispinnas. Pinnakatte moodustavad lisaks täitematerjalile merelised liiv-savipinnased ning moreen kogupaksuses 9..21 m, mille all lamavad Alam- Kambriumi Lontova kihistu sinisavid. Pinnasevee tase on vahetult merega külgneval alal otseses sõltuvuses merevee taseme kõikumisega. Mõlemad alternatiivsed soojuspumbajaama kaldale ehitatava rajatise asukohad paiknevad kaitstud põhjaveega alal, kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega. Nii Logi tn 6 kui ka Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistud jäävad Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi alale. Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi koondseisund hinnati 2020. a heaks10. 3.3 Pinnavesi Torujuhtme rajamisega kaasneb tahkete ainete uputamine Tallinna lahte. Tallinna lahe pinnaveekogumiks on Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogum, mille koondseisund on riikliku seire põhjal hinnatud kesiseks perioodidel 2010-2012 ning 2015 ja halvaks perioodidel 2013-2014 ning 2016- 2021. Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund hinnati riikliku keskkonnaseire andmeil seisuga 2021 kesiseks. Kesise seisundi põhjustavad toitainete sisaldus ning eutrofeerumine. Keemiline seisund hinnati 2021. seisuga halvaks järgmiste näitajate tõttu: polübroomitud difenüüleetrid ja elavhõbe kalas, tributüültina settes. Riikliku rannikumere seire käigus jälgitakse muuhulgas ka toitainete kuu keskmiseid kontsentratsioone (µmol l-1) pindmisel kihil (0–10 m) rannikumere püsiseire veekogumites. Mereseire 2021. aruandes11 esitatud info kohaselt on toitainete (üldfosfor, fosfaadid, üldlämmastik, nitraadid, ammoonium- lämmastik) kontsentratsioonid Tallinna lahes langustrendil (joonis 3-2). 8 Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo. Härjapea kollektori mereväljalask. Ehitusgeoloogilised uuringud. Tallinn 1996. https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=28079 9 ENSV Riiklik Ehituskomitee RPI „Eesti Tööstusprojekt“. Merepargi heakorrastus. Ehitusgeoloogia aruanne. Tallinn 1978. https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=13002 10 Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. https://fond.egt.ee/fond/egf/9416 11 TÜ Eesti Mereinstituut. Mereseire 2021 aruanne, osa II Rannikumere seire. Tallinn 2022. https://kese.envir.ee/kese/welcome.action www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 17 Joonis 3-2. Toitainete kuu keskmised kontsentratsioonid (µmol l-1) pindmisel kihil (0–10 m) Tallinna lahe püsiseire veekogumis 1993–2000, 2001–2010, 2011–2020 ning 2021 aastal. Allikas: TÜ Eesti Mereinstituudi mereseire 2021 aruanne. Tallinna lahe jäätingimuste kohta leiab teavet Corson OÜ koostatud Tallinna Vanasadama uue, E (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruandest12 (edaspidi Vanasadama E kruiisikai KMH). Aruandes tuuakse välja, et keskmine Tallinna lahe jääga kaetuse periood kestab ajavahemikus jaanuarist aprillini 70-80 päeva. Maksimaalne periood on olnud 150 päeva, laht on jäävaba hiljemalt mai keskpaigaks. 3.4 Taimestik ja loomastik ning rohevõrgustik Tallinna lahes esinevateks peamisteks töönduslikku väärtust omavateks merekaladeks on räim, kilu, lest ja ogalik. Kudemiskohtadeks on tavaliselt avatud, hea veevahetuse, kivise põhja ja suhteliselt tiheda taimestikuga litoraalipiirkonnad. Mereala planeeringu kohaselt läbib kavandatava torujuhtme rannikupoolne osa potentsiaalseid kalade koelmualasid (joonis 2-1). Kuid Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruande 13 kohaselt ei sobi kaladele kudemiseks pidev ja intensiivse laevaliiklusega piirkond. Torujuhtme kavandatav asukoht jääb just laevaliikluse piirkonda. Kavandatava soojuspumbajaama rajatise võimalikes asukohtades (Kalasadama tn 5 ja 7 või Logi tn 6) ei leidu looduslikke või väärtuslikke taimekooslusi, sh loomastikule sobivaid elupaiku pakkuvaid kooslusi. Soojuspumbajaama ja torujuhtme asukoht ei jää rohelise võrgustiku alale. 12 Corson OÜ. Vanasadama uue, E (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1202. Tallinn 2012. 13 TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne. Tallinn 2006. 18 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang Joonis 3-3. Looduskaitselised objektid ning ankrualade ja kaadamisala paiknemine (aluskaart: Maa- amet baaskaart 2022, EELIS avalik WFS kaardiandmete teenus 2022) 3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Paljassaare linnuala (RAH0000095), mida siseriiklikult kaitstakse Paljassaare hoiualana (KLO2000168, joonis 8). Lisaks joonisel kujutatud III kaitsekategooria loomadele leidub Paljassaare linnualal ka II kaitsekategooria linde, kelle elupaikade asukohtade avalikustamine on LKS § 53 alusel keelatud. Liigid, mille isendite elupaiku linnualal kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), soorisla e soorüdi e rüdi (Calidris alpina), kõvernokk-risla e kõvernokk-rüdi e rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi e rüdi e värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Samasse piirkonda, kuid suuremale alale jääb projekteeritav Paljassaare looduskaitseala. Soojuspumbajaama mereveevõtu toru asukoht jääb projekteeritava Paljassaare looduskaitseala põhjapiirist u 200 m kaugusele idasuunda (joonis 3-3), kuid selles piirkonnas on toru 70 m sügavusel merepõhjas. www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 19 Kalasadama tn 5 ja 7 ning Logi tn 6 kinnistutele lähimad looduskaitselised objektid on Kalamaja kalmistupark (kaitsealune park, KLO1200217), mis jääb üle 1 km kaugusele läänesuunda, ning edelasuunas paiknevad Tornide väljaku park (KLO1200139) ja Kanuti aia park (KLO1200204). 4 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV MÕJU Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on välja tuua AS-i Utilitas Tallinn merevee soojuspumbajaama ning mereveevõtuks ja tagasijuhtimiseks kavandatava torujuhtme rajamisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud. Järgnevates peatükkides on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. AS-i Utilitas Tallinn merevee soojuspumbajaama rajamisel puudub otsene piiriülene mõju ja seepärast seda käesolevas eelhinnangus ei käsitleta. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega valguse, kiirguse ja lõhna teket, mistõttu ei ole nende mõjude käsitlemine asjakohane. Natura 2000 alasid kavandatava tegevuse alale ning selle piirkonda ei jää, samuti ei asu alal muid kaitsealasid ega kaitstavaid üksikobjekte. Kavandatava tegevuse asukohale lähim Natura 2000 ala on Paljassaare linnuala, mis paikneb u 2 km kaugusel lääne suunas. AS-i Utilitas Tallinn merevee soojuspumbajaama rajamisel puudub mõju Paljassaare linnualale, seetõttu ei ole käesolevas eelhinnangus Natura 2000 aladele avalduvate mõjude detailsem käsitlemine asjakohane. 4.1 Mõju merealale Kavandatav tegevus näeb ette veevõtu ja vee ärajuhtimise torustiku paigutamist merepõhja Tallinna reidil. Merevesi pumbatakse läbi soojuspumbajaama kütte- ja jahutusseadmete ja kasutatud vesi juhitakse tagasi merre. Seda arvestades puudub tegevusel mõju Tallinna lahe veemahule. Rannikust ca 500 m kaugusele jääb Transpordiameti haldusalasse kuuluv ankruala. Meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 8 kohaselt on navigatsiooniteabes avaldatud kaablist või torujuhtmest 0,5 meremiili (926 m) kaugusel keelatud tegevused, mis võivad kaablit või torujuhet kahjustada. Kõik veevõtutorustiku alternatiivid ulatuvad ankurdusala piirile lähemale kui 926 m. Seetõttu tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Transpordiametiga, kes hindab ohu tekkimise võimalikkust ning vajadusel esitab omapoolsed projekteerimistingimised ja nõuded torujuhtme tähistamiseks. Lähtuvalt Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõjude hindamise aruandes toodud modelleerimise tulemustele liigutavad hoovused vett ja toitaineid, aga ka väljavoolutorust väljuvat vett enamasti piki kallast, vaid põhjatuulte korral liigutavad hoovused vee avamere suunas. Soojuspumbajaamast tagastava vesi on võrreldes mereveega talvel jahedam ja suvel soojem. Tagastatava vee temperatuuri erinevus ei oma mõju veekeskkonnale ning elustikule, kuna tagastatava vee toru rajatakse piirkonda, mida läbib laevatee. See tähendab, et lisaks tuule poolt põhjustatud lainetusele seguneb vesi ka laevaliikluse põhjustatud vee liikumise tagajärjel ja võrreldes ümbritsevaga jahedamaid või soojemaid alasid väljalaske toru alale ei teki. Kuna kavandatav torujuhe paikneb sadama alal ning ristub laevateega, siis on oluline projekteerimise ja ehitustööde ajal teha koostööd sadama omaniku ning Transpordiametiga. Soojuspumbajaama torujuhtme rajamisel ei ole põhjust eeldada merealale olulise negatiivse mõju ilmnemist. 20 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 4.2 Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele Meres asuv torustik ühendatakse kaldale ehitatava soojuspumbajaama rajatisega, mis on oma olemuselt tehniline rajatis. Arvestades, et rajatis ehitatakse sadama piirkonda, kus paikneb teisi sarnaseid objekte, ei ole kavandatava rajatise mõju maakasutusele märkimisväärne. Soojuspumba rajatis on kavandatud täielikult maa-alusena ning piirkonna visuaalne üldmulje ei muutu. Maa-alune rajatis ei takista Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga ettenähtud rannapromenaadi ehitamist. Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistutele jaama rajamisel tuleb koostatava Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt arvestada, et kinnistu maa-alal peaks haljastuse osakaal olema minimaalselt 20%. Torujuhtme kaldale rajatav ehitis ning osa toru asukohast jäävad kultuurimälestise kaitsevööndisse ja seda sõltumata alternatiivist. Seetõttu tuleb ehitamine vastavalt muinsuskaitseseaduse § 58 lõikele 1 kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Soojuspumbajaama ja merre torustiku rajamisel puudub mõju kultuurimälestistele. 4.3 Mõju pinnasele Ehitusaegne mõju meres paiknevale pinnasele seisneb eeskätt materjalide merre paigutamises. Võimalik on ka, et merepõhja setteid tuleb ümber paigutada, et torude jaoks siluda merepõhja ebatasasused, kuna torujuhe peab paiknema suhteliselt tasasel aluspinnal. Täpsemad pinnasetööde mahud selguvad projekteerimise jaoks läbiviidava ehitusgeoloogilise uuringu käigus. Mere põhjas setete ümberpaigutamine klassifitseerub süvendamise alla, mille puhul KeHJS § 6 lg 1 p 17 alusel loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks süvendamist alates pinnase mahust 10 000 m3. Torujuhtme projekteerimisel ja rajamisel on eesmärgiks merepõhja süvendamise vältimine eelkõige torujuhtme asukoha valiku teel. Samuti aitab silumisvajadust minimaalsena hoida teatud paindumisvõimega plastiktorude kasutamine. Settete ümberpaigutamise ja merepõhja silumise vajadus ja täpne maht selgub soojuspumba torustiku ja rajatise projekteerimise käigus, kuid see jääb kindlasti alla KeHJS § 6 lg 1 p 17 sätestatud mahu. Kaldaalal ehitamise käigus tuleks pisteliselt hinnata väljakaevatavas pinnases keskkonnareostuse, eelkõige naftasaaduste esinemist lõhna ja visuaalse vaatluse teel. Reostunud pinnase või vee tuvastamisel on vajalik reostuskolde täpsem piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel hinnangu andmine pinnase erikäitluse vajadusele. Pinnasetöödega, sh setete ümberpaigutamisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele Torujuhtme merepõhja paigutamisel uputatakse tahkeid aineid, mille täpne kogus projekti käesolevas faasis ei ole teada, kuid mille maht jääb alla kohustusliku KMH künnise (10 000 m3). Uputatavateks tahketeks aineteks on plastiktorud ning nende külge paigaldatavad betoonankrud, millest plastiktorude aine kubatuur jääb suurusjärku 1500 m3. Soojuspumbajaama ning torujuhtme rajamisega kaasneb teatav mõju heljumi ja põhjasetetest vabanevate toitainete kontsentratsiooni tõusu näol tegevuse lähemas piirkonnas. Heljumi sisalduse tõus võib negatiivset mõju avaldada eeskätt elustikule, teemat käsitletakse täpsemalt ptk 4.5. Põhjasetetest vabanevate toitainete kontsentratsiooni tõus on arvestades Tallinna lahe veemahtu ebaoluline ning ei mõjuta pinnavee üldist seisundit. Soojuspumbajaama käitamise ajal torujuhtme kaudu merevee tagasipumpamise mõju heljumi tekkele on ebaoluline. www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 21 Arvestades, et torustiku kaudu toimub merevee juhtimine, ei ole torustiku purunemine ohuks keskkonnale, küll aga võib kaasa tuua majandusliku kahju omanikule. Soojuspumbas kasutatav külmaaine ei tohi omada ohtu veekeskkonnale. Soojuspumbajaama maa-aluse hoone ehitamiseks rajatakse olenevalt valitavast asukohast kas Kalasadama tn 5 ja 7 või Logi tn 6 kinnistutele süvend, millest betoneerimistööde perioodil tuleb välja pumbata pinnasevett (pinnasesse imbuvat mere- ja sademevett). Ehitustööde aegse pinnasevee ärajuhtimise puhul ei ole tegemist VeeS § 187 p 1 kohase pinnavee võtmisega vaid vett juhitakse merre ilma, et toimuks vee erikasutust. Pinnasevee merre pumpamine ei tohi põhjustada suuremaid heljumi kontsentratsioone kui 15-20 mg/l (vt ptk 4.5), vajadusel tuleb väljapumbatav pinnasevesi eelnevalt selitada nt mobiilsetes settevannides. Ehitustööde teostamiseks pole vajalik põhjavee taseme alandamine (veealanduseks puurauke ei rajata) ning põhjaveevõttu ei toimu. Kalasadama tn 5 ja 7 ja Logi tn 6 kinnistud paiknevad piirkonnas, kus põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes, mistõttu puudub oht, et soojuspumba rajatise ehitustööd ning hilisem käitamine ohustaks põhjavee kvaliteeti. Tahkete ainete uputamisel väiksemas koguses kui 10 000 m3 ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinnaveele. Kavandatav tegevus ei ohusta põhjavee koguselist seisundit, sest tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu. Soojuspumba rajatise asukohas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud ning mõju põhjavee kvaliteedile välistatud. 4.5 Mõju taimestikule ja loomastikule ning kaitstavatele loodusobjektidele Keskkonnaameti poolt koostatud Reidi tee rannajoone kujundamise kaldakindlustuse rajamise ja mereala täitmise vee erikasutusloa 14 keskkonnamõju eelhinnangus tuuakse välja, et Tallinna lahes on kaladele ohtlikuks näiduks heljumi kontsentratsiooni tõus üle 15-20 mg/l. Seega tuleb eelkõige madalama veega piirkondades ehitustehniliste võtetega vältida kõrgemat heljumi sisaldust kui 20 mg/l. Kuigi teadaolevalt ei jää kavandatava tegevuse piirkonda kalade kudealasid, siis ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleks torujuhtme rajamisel arvestada, et kalade peamine kudeperiood on 01.04 – 30.06 ning sel ajal on soovitav vältida selliste tööde tegemist, mis kudemist häirivad. Balticconnectori KMH-s15 toodi välja, et torujuhtme rajamisega kaasnev rannikumere põhjaloomastiku kahjustumine on ajutine ja sobiva põhjasubstraadi olemasolul, võivad põhjaloomastiku kooslused peale ehitustööde lõppu olenevalt ümbritsevatest keskkonnatingimustest 2–5 aasta jooksul taastuda. Põhjaelustiku koosluste arenemist soodustavad pinnad, mis võimaldavad organismide kinnitumist, nt antud projekti puhul torujuhtme betoonraskused. Soojuspumbajaama töö käigus peamiseks ohuks elustikule on sattumine veevõtu torustikku. Kuna Utilitase soojuspumbajaama mereveetoru sissevõtuava jääb 70 m sügavusele, siis antud projekti puhul on elustiku sattumine veevõtu torusse üpris ebatõenäoline, kuna Läänemeres algab hapnikuvaene ja elustikuta tsoon u 60 m sügavusel. Torujuhtme rajamisel on soovitatav vältida perioodil 01.04 – 30.06 selliste tööde tegemist, mis võiksid häirida kalade kudemist. 14 Keskkonnaameti 28. september 2017 korraldus nr 1-3/17/2532 „Tallinna Kommunaalametile vee erikasutusloa andmine ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ 15 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ. Balticconnector, Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik. Eesti, 2016. https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf 22 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 4.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale Kaudne mõju õhukvaliteedile avaldub soojuspumbajaama rajamise järgselt ja seda välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemise näol. Kavandatav jaam toodab sama palju soojusenergiat kui saaks nt 90 MW gaasikatlamajast. Selle võrra väheneb vajadus põletada fossiilseid või biokütuseid ning lisaks teistele välisõhu saasteainetele (nt CO, NO, NO2, lenduvad orgaanilised ühendid) väheneb ka emiteeritava CO2 kogus. Soojuspumbajaama arendamine vähendab välisõhu saasteainete teket ning panustab kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse. 4.7 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus ehitusjäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Materjal, mis soojuspumbajaama kaldal asuva rajatise ehituskaeviku põhjast eemaldatakse, on kaevis maapõueseaduse (MaaPS) tähenduses. MaaPS § 96 lg 2 kohaselt ei käsitata kaevandamisena ehitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu vundamendi rajamine jms, käigus kaevise tekitamist ja kasutamist. Küll aga on ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine lubatud ainult Keskkonnaameti loal. Loa saamise nõuded sätestab MaaPS § 97 lg 2. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. 4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste oht Tööde käigus on teoreetiliselt võimalik kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade riski välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. Õlireostuse ohtu tuleb vältida töökorras tehnika kasutamisega. Naftasaaduste või muu reostuse tekkimisel tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. Kliimamuutustest tingituna sagenevad ekstreemsed ilmastikuolud nagu paduvihmad ning suured tormid. Soojuspumbajaama rajatise mõlemad võimalikud asukohad (Kalasadama tn 5 ja 7 või Logi tn 6) paiknevad üleujutusriskiga alal. Kuna rajatis on kavandatud maa-alusena, ehitatakse see veekindlana ning mereveetaseme tõus ja tormid soojuspumbajaama tööd ei mõjuta. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Kavandatav tegevus aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisel energeetika varustuskindluse tagamisele. 4.9 Sotsiaalmajanduslik mõju Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Merevee soojuspumbajaama kaugkütte- ja www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 23 jahutussüsteemi rajamine omab positiivset mõju, kuna tegemist on taastuvenergia kasutamisega. Lisaks ei kaasne võrreldes traditsiooniliste katlamajadega soojuspumbajaama tööga õhuheitmete teket. Seega aitab kavandatav jaam kaasa linnaõhu kvaliteedi parandamisele. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohaselt rakendatakse ehitustegevusele kella 21.00–7.00 tööstusmüra normtaset, mis tähendab, et selles ajavahemikus kehtivad kavandatava tegevusele tabelis 4-1 esitatud müra normtasemed. Tabel 4-1. Ehitusmüra normtasemed Müra piirväärtus Müra sihtväärtus Müra kategooria Aeg LpA,eq,T [dBA] LpA,eq,T [dBA] III kategooria – keskuse maa-alad, Päev (7.00-23.00) 65 55 IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad Öö (23.00-7.00) 50 45 Ehitustegevusega võib kaasneda ka vibratsiooni teket, kuna soojuspumbajaama hoone ehituse käigus on vaja suure tõenäosusega teostada rammimistöid. Vibratsiooni osas kehtivad rangemad nõuded eluhoonetele, ühiselamutele, koolieelsetele lasteasutustele ja tervishoiuteenustega seotud hoonetele. Lähimad vibratsiooni suhtes tundlikud hooned paiknevad Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistutest ca 100 m kaugusel teisel pool Kalasadama basseini. Logi tn 6 kinnistust jäävad tundlikud objektid ca 750 m kaugusele. Vibratsiooni piirväärtused päevasele ja öisele ajavahemikule on esitatud tabelis 4-2. Tabel 4-2. Vibrokiirenduse piirväärtused Lav (dB), αv (m/s2) Päev (7-23) Öö (23-07) Vibro- Vibro- Vibro- kiirenduse Vibro- kiirenduse Hooned ja ruumid kiirenduse αv tasemete Lαv kiirenduse αv tasemete Lαv piirväärtused piir- piirväärtused piirväärtused, (m/s2) väärtused, (m/s2) (dB) (dB) Olemasolevad Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete 0,0126 (2,01) 82 (2,01) 0,00883 (1,41) 79 (1,41) lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad Bürood ja haldushooned 0,0252 (4,01) 88 (2,01) Projekteeritavad Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete 0,00883 (1,41) 79 (1,41) 0,00631 (1,01) 76 (1,01) lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad 1-baaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused Ehitustehnika kasutamine tuleb lahendada viisil, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. Ehitusaegse müra ja vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. 24 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 5 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolev KMH eelhinnangus analüüsiti AS-i Utilitas Tallinn kesklinna merevee soojuspumba rajamise ja käitamisega seotud keskkonnamõjusid. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eelhinnanguga hinnati kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust arvestades mõju suurust, mõjuala ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ning ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. KMH eelhinnangu andmisel lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Tuginedes käesoleva eelhinnangu tulemustele ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist KeHJS mõistes ning kavandatavale tegevusele KMH algatamine ei ole otstarbekas. Järgnevalt on loetletud määruse nr 31 § 5 lõikele 2 tuginevad keskkonnameetmed, millega arvestada kavandatava projekti elluviimisel:  Kalade peamisel kudeperioodil 01.04 – 30.06 on soovitatav vältida selliste tööde tegemist, mis võiksid kudemist häirida .  Projekteerimise ja ehitustööde ajal tuleb teha koostööd sadama omaniku ja Transpordiametiga, kuna kavandatav torujuhe jääb sadama alale ja ristub laevateega.  Heljumi leviku minimeerimiseks tuleks madalamas vees läbiviidavaid tahkete ainete uputamisega seotud töid teostada võimalikult väikese tuulekiirusega ilmastikuoludes. Soojuspumbajaama rajamisel väljapumbatava pinnasevee juhtimisel merre tuleb tagada, et heljumi sisaldus ei ületaks 20 mg/l.  Torujuhtme välispind kavandada võimalusel neutraalse reaktsiooniga materjalist, mis võimaldaks ka organismide kinnitumist.  Soojuspumbas kasutatav külmaaine ei tohi omada ohtu veekeskkonnale.  Müra põhjustavate tööde planeerimisel ning soojuspumbajaama käitamisel peab müraallika valdaja tagama, et müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Lähtudes asjaolust, et planeeringuala mõjualasse jäävad elamumaad, siis edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel ei tohi müratasemed ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud mürataseme normatiive.  Ehitusmüra tasemed ei tohi ehitusala lähedusse jäävatel elamu maa-aladel ajavahemikus 21.00- 7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.  Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele www.hendrikson.ee  1 10000 SVV-4-02 Esk s 22103 22103 2_Me ea a_ o us k dwg Mõõ a a Do umend äh S aad um Töö n 06 01 2023 Koo a ud Fa n m Mere orude rass es a gne asend p aan oon e n m K Sa umäe P o ek ee a Ta nna ah a u oh Ob e P Annusve P o ek uh eg kood 12203754 kp o ek @kp o ek ee as Ta nn AS Ta nna Sadama soo uspumba aam U e +372 626 4100 Ah n 6a Ta nn Ees 26.7 26.8 nm P oe K P o ek Ak s ase s 27 26.8 26.9 26.7 26.9 26.9 26.7 27 26.9 26.8 26.7 27.1 27.1 27 26.9 26.9 26.9 26.8 27.327.2 27.1 27 27.1 27 26.9 26.9 .4 .4 27.4 .4 27.3 27 27 27 27.4 27 27.5 27.4 27.4 27.3 27.227.2 27.2 27.2 27.1 27 27 26.9 26.9 .4 27.1 26.8 26.7 26.7 26.726.7 26.626.6 26.526.6 27 .5 27.6 .5 2727.6 26.6 26.5 26.5 26.5 27.6 27 .4 27.4 27.1 27.1 26.4 26.1 26 25.8 27.5.5 27.4 27 27.4 27.4 27.3 27.3 27.2 27.3 27.2 26.9 26.8 26.5 26.2 25.7 25.7 25.625.6 25.5 25.5 25.3 25.2 25.2 25.2 25.3 25.3 25.4 .6 27 27.5 .5 27.1 27 26.9 26.9 26.8 26 25.3 25.3 25.3 25.1 25.4 25.525.9 25.6 25.5 25.4 25.4 25.5 25.4 25.5 25.4 25.4 15 14.7 27 27.5 .6 27 27.2 27 27 26.8 26.8 26.8 26.7 26.7 26.6 26.6 26.6 26.4 25.9 25.7 25.8 25.4 25.4 25.4 25.3 25.2 25.1 25.2 VE16 27 .5 26.3 26.1 26 25.8 25.925.9 25.7 25.6 25.7 25.3 25.1 25 25.1 24.9 15.2 14.9 .6 27.5 27 27.4 26.9 25.8 25.6 25.6 25.6 25.6 25.7 25.9 25.8 25.8 26 26 25.8 25.3 25 24.7 24.9 24.9 14.9 27 .6 27 .5 27.5 .5 .5 27.5 27.5 27.4 27.4 27.4 25.9 25.8 25.8 25.2 25.8 25.8 25.7 25.725.8 25.6 25.4 24.7 24.7 24.6 24.5 24.4 24.4 15.415.4 14.4 27 27 .6 27.4 27.3 27.327.3 27.2 27.2 27.2 27.2 27 27 27 25.7 25.7 25.2 25.5 25.6 25.2 24.424.3 24 24.2 24.2 23.9 23.9 14 .7 .6 .7 27 .6 .6 27 27.4 27.2 27.1 27.1 26.9 26.9 26.8 26.8 26.7 26.6 26.5 26.4 26.3 25.6 25.6 25.5 25.4 25.4 25.4 25 23.4 23.7 23.6 23.6 23.5 23.5 23.4 23.2 23.2 23.1 23 15.6 15.4 15.2 14.5 14.2 26.2 25.3 25.3 25.2 .2 .8 27 27 .9 27 26.1 26.1 26.1 26.1 26.1 25.3 25.1 25 25 25 24.9 24.9 24.8 24.7 24.3 23.7 23.6 23.6 23.5 23.4 23.2 22.9 15.5 15.3 15 15 14 27 .627 25.7 26 26.1 26.1 26.1 26.2 24.5 24.424.4 24.4 24.1 23.9 22.5 22.7 22.7 14.3 .7 27.6 27.6 26.3 25 24.6 24.4 23.7 22.6 22.5 15.7 15.7 .3 27 .7 27 27 .6 27.7 26.2 26.2 26.3 26.1 24.9 25 24.4 15.8 14.6 .5 .8 27 27 27 27.6 27.6 27.5 27.5 27.5 27.527.4 27.4 27.4 27.4 27.4 27.4 27.427.3 27.4 27.3 26 26.1 26 26 26 26 24.1 22.3 22.2 22.1 21.8 21.7 21.621.4 21.4 27 .8 .6 27.3 27.3 27.2 27.2 27.2 25.9 26 25.9 25.9 25.8 25.825.8 25.9 25.8 25.7 25.7 25.6 25.5 23.2 21.9 21.2 21.1 20.8 20.8 20.720.6 20.5 20.3 19.8 19.6 19.2 16 14 .7 27.6 27.1 27.1 27 26.9 26.8 26.7 26.6 26.7 26.6 26.6 25.6 25.2 25.2 24.7 23.5 22.1 21.4 15.7 15.6 14.9 14.5 15 14.5 .5 14.514.6 14 14 VE17 27 .8 27 27.7.7 27 26.526.6 26.5 26.6 26.7 26.7 25.5 25.3 25.3 25.225.1 25 24.924.8 24.724.7 24.6 24.6 24.4 24.324.4 24.3 24.2 24.1 24 23.7 23.5 23.4 23.2 23.1 22.922.8 23.1 22.2 21.9 20.8 20.7 20.7 20.6 20.4 20.1 19.7 19 18.6 18.3 18.1 17.817.6 17.6 15.3 14.4 14.7 14 .6 27 27.7 27.8 27.7 .8 27.7 26.7 26.8 26.826.8 26.7 26.6 25.2 24.624.6 23.3 21.4 21 21.1 18.6 18.3 16.2 16.1 15.9 15.8 15.4 .928 27 27.7 27.6 27.6 27.6 23.8 23.723.7 17.5 17.5 .8 27 .9 .8 27 27.6 27.7 27.8 27.8 27.7 27.6 27.6 27.6 26.7 26.5 26.6 26.6 26.4 26.4 26.4 26.4 26.2 26.4 26.3 24.7 23.7 23.6 23.4 23 22.9 22.8 22.7 22.7 21.6 21.1 20.1 19.9 18.9 17.2 17 17.3 17.4 17.4 15.4 15 15 27 .9 27 .8 .8 27.8 .8 27.7 27.6 27.6 27.6 27.5 27.6 27.6 27.6 27.5 27.5 27.4 27.3 26.1 26.2 26.2 26.1 26 26 25.8 25.8 25.7 24.1 23.8 23.6 23.9 23.4 22.6 21.4 20.6 19.4 18 17.2 17.3 17.3 17.5 17.6 17.1 17.4 17.5 17.417.3 17.3 17.4 17.2 17.2 17 16.3 16.3 16.1 15.8 15.6 14 15 .914.8 .8 27 27.2 25.7 25.5 25.5 25.4 25 23.2 16.8 16.8 16.7 15.1 14.714.9 15 27 .9 .8 27 27 27.4 27.3 27.2 27.2 27.127.2 27.2 27.2 27.2 27.3 25.7 25.3 25.325.1 25 24.5 24.3 24 23.8 23.8 23.1 23.1 22.9 22.9 22.1 21.8 21.7 21.7 21.4 21.1 20.9 20.7 20.4 20.1 17.3 17.6 17.5 17.3 17.2 16.5 16.5 15 .2 24.2 24.1 18 17.8 17.7 17.7 17.5 17.3 17.3 17.4 17.4 17.6 14 28 2727.9 27.8 27 27.9 27.9 27 27.9 27.8 .9 27.9 27.9 .9 27.8 27.427.4 27.4 27.3 27.4 27.3 27.2 27.1 27.1 27.1 24.9 24.8 24.8 23.5 23.3 23.2 22.8 22.5 22.4 21.7 21 19.8 18.6 18.4 18.2 18 16.4 16.2 16.2 15.8 15.6 15.4 16.5 15.1 14.8 15 .8 .9 27 27 28.2 27.9 27.8 27.1 27 26.9 26.8 26.8 25.2 24.8 24.7 24.6 23.7 23.4 23.1 22.7 22.3 21.3 19 17.3 17.3 13.9 15 .9 28 28 27 26.8 26.9 22.9 21.4 20.8 20.5 14.3 15 27.9 27.9 27.9 28 28.1 28.1 28 28 26.6 26.6 13.8 13.4 .2 15 28 28 26.6 26.4 24.5 23.7 15.5 14.1 15 28 27 27.9 28 28 28 26.7 26.3 26.3 26.226.1 15.2 .2 .3 28 28 28 26.1 26.1 26 25 24.1 17.8 17.4 17.4 17.2 17.1 16.8 15.4 15.4 15.3 15.5 15.7 16 15.7 15 14.2 14.1 12.6 .6 .2 28.1 .1 27 28 27.9 27.8 27.9 27.8 26.6 25.9 25.7 22.4 17.5 16.7 16.5 16.3 14.2 14.6 .4 16 28 28 27.8 27.8 27.9 28 28 25.6 25.4 25.4 25.4 25.3 25.1 25 24.8 24.8 24.5 24.4 24 23.9 23.8 23.8 23.7 23.623.623.6 22.8 23 21.7 21.6 21.2 21.2 20.9 18.3 18.2 18 18 17.7 17.5 16.9 16.7 16.1 11.9 11.4 15 15 15 15 .1 .1 28 .1 28 28 27.9 28.3 28.3 27.9 27.9 28 28.3 28 27.8 27.8 25.3 25 24.3 24.1 24 23.5 23.4 23.4 23.3 23.2 23.2 23.1 23 22.7 22.5 22 22 21.8 21.4 21.4 21.3 20.920.6 20.2 19.9 19.4 19.1 18.8 18.4 17.6 17.6 17.717.717.7 17.8 17.7 17.6 17.417.5 17.5 17.517.2 17.2 16.5 16.3 15.8 15.5 15.5 15.415.6 15.7 16.1 16.216 17.1 16 13 13.8 14.4 16 28.128.1 .1 28 22.9 16.3 .6 28 20.9 12.3 .6 .7 .9 28 .1 28 .1 28 28 28 28.1 28.1 28.1 28.1 27.7 27.7 27.727.6 27.3 21.2 18 17.9 17.6 17.8 17.1 17.2 16.6 16.1 16.516.5 16 16.2 10.6 9.9 9.2 8.6 13 .3 28 28 28 .2 28.1 28.2 28.2 28.3 28.328.4 28.5 28.4 28.4 28.4 28.428.4 28.4 28 27.9 27.5 27.5 27.727.4 27.5 27.3 27.1 27.1 27.1 27.1 26.8 26.8 26 25 24.7 22.3 22.2 .416.6 17.3 17.3 13.5 11.6 11.5 14 15 .1 28 28.4 28.4 28.4 27.6 26.6 26.6 26.5 26.5 26.4 26.2 17.8 17.4 17.2 17.1 16.5 16.6 16.8 .716.8 17.217.2 17.1 17 15.815.6 13.4 12.6 15.9 16 16 16 16 28.5 28.4 22.8 17.9 18 17.8 17.1 16.8 16.616.4 15.9 15.9 16 16.1 16.1 14.9 16 .2 26 24.6 17.6 14.5 12.3 11.5 10.8 10.2 9.4 8.8 8.1 25 16 28 26.1 26 25.5 15.5 16 .2 28.4 28.4 28.5 28.5 28.528.5 28.6 28.6 28.7 22.7 25 15 25 .1 .3 28.8 25.1 24.2 24.124.1 24.1 23.9 23.8 23.8 23.6 23 22.4 22.3 22.1 21.6 21.5 21.4 21.3 21.3 21.1 18.6 18.4 18.4 18.4 18.2 18 17.8 17.9 17.8 17.9 18 17.9 17.9 17.917.7 17.9 17.9 17.8 16.9 16.1 16.1 16.1 17.3 17.2 .2 .4 28 .3 28.8 25.7 25.6 25.1 17.7 17.4 17.2 17.2 .9 .6 .3 28.628.6 28.5 28.6 28.6 25.9 25.5 25.4 25.2 25 24.9 24.8 24.7 24.6 24.6 24.5 24.4 23.4 23.4 23.3 23.2 23.1 22.9 21.8 21.7 20.8 20.6 20 19.6 19.3 19.1 18.8 17.6 16.5 16.2 16.2 16.4 16.7 16.8 16.8 16.8 16.9 16.9 12.8 12.2 .2 28 21 16.5 28 .3 28.2 28.3 23.4 17.2 15 17 28 .3 .328.3 28.2 28 28.2 28 28.4 28.3 28.428.4 28.4 28.5 28.4 28.4 28.4 28.3 28.3 28.2 28.2 25 21.3 17.5 17.417.3 15.8 1 17.5 12 28.128.1 28 23.6 17.9 17 12.1 12 16.5 15.1 17 .4 27.9 13 16.8 16.5 16 16 16 6 17 .3 28 .3 28 28.5 28.5 28.6 28.5 28.7 28.7 28.8 28.8 28.4 27.9 27.7 17 17 16 28.1 .1 16 .4 .4 28.8 28.8 28.8 28.8 28.9 24.3 23.6 23.6 17.1 13.3 16.7 16.6 15.6 .5 28 28.9 28.9 27.6 22.7 22.6 .7 28 28.9 27.6 27.5 27.4 27.3 27.2 27 27 23 .5 .7 .9 .7 28.9 18.2 18.2 18.2 18.1 18 18 18.1 17.4 16.5 16.6 15.4 15.2 14.3 14 13.2 .5 29 26.6 26.5 18 17.9 17.7 17.5 16.7 16.516.6 16.7 16.7 16.917 17 11.8 11.1 10.5 9.9 9.3 8.7 5.8 .5 .4 .4 .4 .628 .6 28 .5 28.8 28.9 29 29.1 29.2 29.2 29.2 29.3 29.4 29.3 29.4 29.4 26.9 26.7 26.4 26.3 26.3 26.2 26 26 25.8 25.7 25.6 25.4 23.9 23.7 23.6 23.5 23 22.5 22.2 22.1 21.9 21.8 21.7 21.5 21.5 21.3 21.1 20.7 20.3 20 18.2 18.3 18.2 18.2 18.2 17.4 17.4 17.1 17.4 17.2 17 17 16.8 16.7 17.217.2 17.3 17.4 17.7 17.7 17.5 17.6 17.8 17 17.3 17.3 11.4 10.9 16.9 16.6 16.4 16.1 28 25.3 25.2 24.9 24.7 24.7 24.5 18.2 18.1 16 1 .4 28 28 29.3 24.4 24.324.2 24.3 24.1 24 23.5 23 22.9 22.8 19.7 19.5 19.2 19 18.8 18.8 18.7 18.6 18.3 17.417.2 17.1 17.1 16.4 L EST 97 a WGS 84 Koo d naa süs eem EH2000 Kõ gussüs eem 28 29.1 29.1 25.4 23 18.2 18.1 18 17.7 16.9 16.81 17.1 66.5 .5 28 .8 .5 28.5 29.1 29 25.3 25.4 25.2 25 24.9 23.4 23.4 23.3 23.3 23.3 18.2 .7 17 17 17 17 17 28.5 28 21.5 21.4 21.3 18.2 17 1 17 17 17 28 29 29 28.9 17.817.9 11 .5 28 2828.4 28.7 28.7 28.9 26.5 24.7 22.5 22.1 21.8 20.9 7.2 17.9 15.8 .1 .8 7.4 17 .9 28.828.828.8 28.9 29 28.7 28.7 25.7 18 17.2 .1 .3 .4 .7 .4 .6 .7 28.628.6.628.6 28.628.728.6 29 29.1 29.1 29.2 29.2 28.828.7 28.8 28.4 28.6 28.4 28.4 28.328.2 28.1 28.1 28 23.1 22.2 18.2 7.7 28 29.2 29.2 29.3 29.3 22.3 16 18 28 28.5 .6 .5 28 27.9 27.7 17.1 15.5 15.4 15 1 28 28 29.2 29.4 29.4 29.4 29.5 18.418.4 18.4 18.5 18.4 18.4 17.7 17.6 17.5 17.4117.4 17.3 17.6 17.7 17.7 17.7 18 18.1 18 17.2 16.9 17 17.2 11.3 10.7 10.2 9.7 9.2 8.7 4.9 17 .8 29.6 29.6 27.5 27.4 18 17.9 17.5 17.5 17.4 17.117.1 17 .2 27.327.2 17.5 17.1 14.9 14.7 14.614.3 14.2 13.7 12.9 12.3 17 17 17 18 18 .8 17 17 7 29.7 29.8 17 18 .8 29.9 27.2 27.1 27.1 26.9 26.8 26.7 26.6 26.6 26.3 26.4 26.3 26.2 26.1 26 7.5 17.2 17.3 17 17 25.6 25.3 25.2 25.1 25 24.5 24.4 23.9 23.6 23.4 23 22.7 22.6 22.5 22.4 22.3 22.1 18.6 18.518.3 18.5 18.5 18.6 18.4 18.4 18.3 18.3 18.1 17.9 17.917.8 17.5 17.4 17.5 17.6 17.7 17.8 11.9 17.9 .5 28.6 .7 28 28 30 25.8 25.7 25.6 25.3 24.7 22.2 22 21.7 21.4 21.3 21.1 19.1 17.9 17.917.9 15.7 15.5 5.7 .9 25.3 18.9 18.718.618.618.8 19 18.7 18.6 .7 .4 .9 .2 18 .1 28 28 30.1 30 29.9 29.9 29.9 29.6 29.7 29.7 29.7 25.9 25.8 25.8 24.3 24.2 24.1 24 17.7 17.7 17.5 17.517.6 17.3 16.6 .5 .5 .8 .8 28 29.7 20.9 20.6 20.4 20 19.7 19.4 19.3 19.1 18 18 17.8 1 1 .7 28.7 29.6 29.7 18.5 18.5 .5 .6 28 .7 28.7 28.8 29.7 24.9 24.7 23.8 23.7 23.4 23.3 23.2 23.1 21.7 21.6 21.6 21.7 21.5 21.5 18.8 18.4 18.1 18.3 17.3 9 .828.9 28.828 29.5 29.6 29.6 7 29.5 25 28 28 30 .7 28.9 29 29 29 29.1 29.1 29.2 29.2 18 28 .6 .9 29 29.329.2 30 29.4 29.3 29.229.1 29.1 23 17.6 23.4 22.9 22.7 7.6 15.9 9.5 28.8 17.3 10 .1 17 .5 .8 .9 29.3 29.4 29.4 29.5 29.5 29.6 18 17 17 18 18 18 18 17 17 .2 .7 28 29.6 29.1 29.4 17 28 .1 30  Versioon 12.12.2022 /// Töö nr 22004324 22004324 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö nr 22004324 Tartu-Tallinn 2022 Ingrid Vinn keskkonnakorralduse spetsialist Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS .................................................... 7 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja lühikirjeldus .................................................................................7 1.2 Tegevuse seos õigusaktidega ......................................................................................................... 10 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE........................................................................... 10 2.1 Mereala planeering .......................................................................................................................... 10 2.2 Tallinna üldplaneering ..................................................................................................................... 12 2.3 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (koostamisel) ...................................................................... 12 2.4 Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering .............................................................. 13 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................................... 15 3.1 Maakasutus ja kultuuriväärtused ..................................................................................................... 15 3.2 Pinnas, geoloogia ja hüdrogeoloogia .............................................................................................. 16 3.3 Pinnavesi ......................................................................................................................................... 16 3.4 Taimestik ja loomastik ning rohevõrgustik ...................................................................................... 17 3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad ........................................................... 18 4 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV MÕJU ............................................ 19 4.1 Mõju merealale ................................................................................................................................ 19 4.2 Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele ..................................................................................... 20 4.3 Mõju pinnasele ................................................................................................................................ 20 4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................................................... 20 4.5 Mõju taimestikule ja loomastikule ning kaitstavatele loodusobjektidele .......................................... 21 4.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale ....................................................................................................... 22 4.7 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine........................................................ 22 4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste oht ............ 22 4.9 Sotsiaalmajanduslik mõju ................................................................................................................ 22 5 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................. 24 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 5 SISSEJUHATUS AS Utilitas Tallinn kavandab Tallinna kesklinna merevee soojuspumbajaama rajamist, et hakata kaugkütte koormuste katmiseks energiat ammutama mereveest. Ühtlasi võimaldaks soojuspumbajaam ka kaugjahutust. Soojuspumba torujuhtmed peavad ulatuma sinna, kus merevee temperatuur aasta jooksul oluliselt ei kõigu. Seepärast kavandatakse ca 10 km pikkuse torujuhtme uputamist Tallinna lahte ning vett plaanitakse võtta kuni 70 meetri sügavuselt. KMH eelhinnangu eesmärgiks on välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette keskkonnameetmed. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu koostas OÜ Hendrikson & Ko keskkonnakorralduse spetsialist Ingrid Vinn Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 7 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja lühikirjeldus Kesklinna merevee soojuspumba rajatise võimaliku asukoha osas on käesoleva eelhinnangu kirjutamise hetkel 2 võimalikku alternatiivi (joonis 1-1): Alternatiiv 1: Kalasadama tn 5 ja 7 Põhja-Tallinna linnaosas. Alternatiiv 2: Logi tn 6 Kesklinna linnaosas Tallinna Sadama alal. Joonis 1-1. Utilitase kesklinna soojuspumba rajatise võimalikud asukohad Lisaks ranna lähedale kavandatavale maa-alusele rajatisele ehitatakse Tallinna lahte mereveevõtuks torujuhe, mis koosneb mitmetest torudest ning mille abil toimub veevõtt ning kasutatud vee tagasivool. Torujuhtme pikkuseks on kavandatud ca 10 km (joonis 1-2). Mereveevõtu toru läbimõõt on eelduslikult 2 m, kuid torujuhe võib koosneda ka mitmest väiksema läbimõõduga torust (joonis 1-3). Torud paigutatakse merepõhja uputamise teel. Torusid hoiavad merepõhjas raskuskraed (joonis 1-4). Kasutatud vee tagasivoolu toru on nii lühike kui võimalik, et tagada keskkonnanõuetele vastava kasutatud vee suunamine tagasi lahte. Kavandatava veevõtu kogus ei ole enne projektdokumentatsiooni valmimist veel täpselt teada, kuid orienteeruvaks merevee pumpamise mahuks võib lugeda 5 m3/s (432 000 m3/d, 157 680 tuh m3/a). Merevee pumpamise maht sõltub palju trassi sügavusest ja sealsest merevee temperatuurist. Merevee pumpamine peaks täisvõimsusel toimuma kütteperioodil (september-mai), suvel kaugjahutuse vajaduse rahuldamiseks pumbatakse vett vähem. 8 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang Joonis 1-2. Utilitase kesklinna soojuspumba torujuhtme kavandatav asukoht. Sinise ruudustikuga tähistatud ankrualad, rohelisega Paljassaare hoiuala ning sinise piiriga projekteeritav Paljassaare looduskaitseala (aluskaart: Mereala planeeringu kaardirakendus 2022). www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 9 Joonis 1-3. Mereveevõtu toru võib koosneda ka mitmest väiksema läbimõõduga torust. Allikas: firat.com Joonis 1-4. Joonisel on näha üks võimalik lahendus, kus torudele on paigutatud betoonplokkidest raskused, mis hakkavad hoidma toru merepõhjas. Allikas: Sustainable Energy Solutions Sweden Holding AB. 10 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 1.2 Tegevuse seos õigusaktidega KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS). KeHJS § 3 kohaselt tuleb tegevuslubade taotlemisel hinnata, kas kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 loetleb tegevused, mille puhul eeldatakse olulise keskkonnamõju avaldumise võimalikkust ja keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Kavandatava tegevuse puhul jääb merepõhja uputatavate tahkete ainete maht alla KeHJS § 6 lg 1 p 171 sätestatud 10 000 m3. Seetõttu kohaldub KeHJS § 6 lg 2, mis sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu kohustuslikult hinnatavate tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu, kas teatud valdkondade tegevustel võib avalduda oluline keskkonnamõju. Nende tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (edaspidi VV määrus nr 224). VV määruse nr 224 § 11 p 7 kohaselt tuleb kavandatava tegevuse osas anda eelhinnang olulise keskkonnamõju avaldumise kohta veekogu süvendamisel või veekogusse tahkete ainete kaadamisel alates mahust 100 m3. Tuginedes ehitusseadustiku §-le 1131 tuleb torujuhtme ehitamiseks taotleda hoonestusluba, mis annab tähtajalise õiguse koormata avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Hoonestusloa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kavandatava tegevusega teostatakse ehitustöid Läänemere ranna vööndites: korduva üleujutusega ala (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest)1, veekogu kallasrada (10 m), veekaitsevöönd (20 m), ehituskeeluvöönd (50 m) ja piiranguvöönd (200 m). Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg-le 3 on ehituskeeluvööndis uute ehitiste rajamine keelatud, välja arvatud § 38 lg-des 4-6 toodud erandite korral. Kuna kavandatav soojuspumbajaam hakkab teenindama ka elamuid, kohaldub jaama tehnorajatise rajamiseks LKS § 38 lg 4 p 9 erisus, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule- ja rajatisele. Kuna torujuhtme rajamiseks teostatavad tööd kuuluvad veeseaduse (edaspidi VeeS) § 187 nimetatud tegevuste hulka (tahkete ainete paigutamine veekogusse, veekogu süvendamine), on vajalik enne tööde algust taotleda veeluba. Samuti on veeluba kohustuslik, kui võetakse pinnavett enam kui 30 m3/ööp. 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE 2.1 Mereala planeering Mereala planeeringus2 tuuakse välja Eesti mereala pikaajaline tulevikuvisioon, mille kohaselt on Eesti mereala muuhulgas säästva sinimajanduse3 kasvu soosiv. 1 Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. 2 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 3 Sinimajandus, ka sinine majanduskasv ehk blue growth – jätkusuutlik meremajandus, mis hõlmab kõiki merega seotud valdkondi: turismi, taastuvenergeetikat, vesiviljelust, kalandust, biotehnoloogiat, merepõhja maavarade kasutamist jms www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 11 Kavandatava torujuhtme asukoht jääb mereala planeeringu kohasele kõrge liiklustihedusega veeliiklusalale ning lõikub laevateega4, kuid paikneb väljapool ankrualasid. Planeering lubab laevatee ja teiste merekasutuste kattumist, kuid prioriteediks on laevatee säilimine ja võimalusel täiendavate piirangute vältimine veeliikluse ohutuse tagamiseks. Samuti on lubatud veeliiklusalade kattumine planeeringu mõistes teiste merekasutustega. Tegevuse kavandamisel tuleb loamenetluse tasandil arvestada sellel hetkel kehtivat liiklusolukorda lähtuvalt Transpordiameti suunistest, mitte planeeringu koostamise ajal fikseeritud olukorda. Kavandatava torujuhtme asukoht läbib rannikul mereala planeeringus välja toodud potentsiaalseid kalade koelmualasid (vt joonis 2-1). Planeeringus sätestatud tingimuste kohaselt tuleb torujuhtmete rajamisel merre loamenetluse käigus veenduda, et kalade koelmualadele ei kaasneks oluline pikaajaline ebasoodne mõju. Mereala planeering nimetab ära tiheasustusaladega piirneva rannikumere jahutuseks ja soojusenergiaks kasutamise võimaluse. Planeering seab tingimused merepõhjas paikneva taristu edendamisele, kuid ei määra olemasolevate ja perspektiivsete torujuhtmete ruumilisi asukohti. Suunistena tuuakse planeeringus välja vajadus kõrgema riskiga piirkondades (nt ristumine laevateedega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) kaitsta torujuhet võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja. Lisaks peaks torujuhtme välispind võimalusel olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist. Torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga. Samuti tuleb teha hoonestusloa taotluse staadiumis koostööd Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist ning Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike objektidega arvestamise vajadus. Torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis kaasata kohalike omavalitsuste üksusi, mille merepiirist jääb torujuhe 3 meremiili kaugusele. Joonis 2-1. Potentsiaalsed koelmualad (väljavõte mereala planeerigu kaardist) 4 Laevateed on mereala planeeringus toodud seisuga oktoober 2018. 12 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 2.2 Tallinna üldplaneering Tallinna linna kehtiv üldplaneering on võetud vastu 11.01.2001 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 3. Tallinna üldplaneeringu5 kohaselt jääb kavandatava torujuhtme maismaaühendus sadamaala funktsiooniga territooriumile. Alal on põhiliselt ette nähtud sadamategevusega seonduv, muid tegevusi otseselt ei välistata. Planeeringus märgitakse, et tehnovarustuse arengu tehnilised küsimused lahendatakse teemaplaneeringute, arenguskeemide ja linnaosade või veel väiksemate alade planeeringutega. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Tallinna üldplaneeringuga. 2.3 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (koostamisel) Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati 2006. a, et kehtivat Tallinna üldplaneeringut Põhja-Tallinna piirkonna osas täpsustada ning kaasajastada. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu6 põhijoonise maakasutustingimuste kohaselt jäävad Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistud segahoonestusalale. Koostatava üldplaneeringuga on reserveeritud kaugjahutusjaamade/soojuspumbajaamade üldised asukohad Põhja-Tallinna linnaosas. Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistud jäävad kaugjahutuseks reserveeritud alale, kuhu on ette nähtud ka perspektiivne kaugjahutusjaam (vt joonis 2-2). Joonis 2-2. Väljavõte koostatavast Põhja-Tallinna linnaosa kaugjahutuse kaardist Üldplaneeringu piirangute ja väärtuste kaardi kohaselt on kinnistutega külgneva mereala puhul tegemist Kalaranna supluskoha kaitsevööndiga (joonis 2-3). Kalaranna liivarand on koostatava üldplaneeringu 5 Tallinna üldplaneering on leitav https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000150 6 Planeering on leitav https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000060 www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13 kohaselt piirkondliku tähtsusega avaliku rannaalaga supluskoht, mis peab vastama Terviseameti nõuetele ning mille välispiirile lähemal kui 200 m ei tohi olla heitveesuublaid. Joonis 2-3. Väljavõte koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu piirangute ja väärtuste kaardist Koostatava üldplaneeringu avaliku ruumi kaardi kohaselt läbib Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistute maa-ala rannapromenaad. Rohevõrgustiku kaardil toodud tingimuste kohaselt peaks haljastuse osakaal kinnistute maa-alal olema minimaalselt 20%. Kavandatav tegevus on kooskõlas koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga, mis võimaldab soojuspumbajaama ehitamist Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistutele. 2.4 Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering kehtestati Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega nr 545. Planeeringu7 seletuskirja kohaselt jäävad kavandatava tegevuse mõlemad alternatiivsed maa-ala asukohad planeeringu Kesklinna osasse, mis ulatub Russalka mälestussambast Patarei kaitsekasarmuni. See osa ranna-alast on planeeritud valdavalt avalikuks kasutuseks eelkõige läbi rannapromenaadi. Vastavalt üldplaneeringu kaardile jäävad Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistud jahi- ja 7 Planeering on leitav https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000170 14 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang reisisadama juhtfunktsiooniga maale. Sadama alale võib üldplaneeringu kohaselt rajada sadamat teenindavaid hooneid ja rajatisi, kuid üldplaneeringu kohaselt võib maakasutuse juhtfunktsioon koosneda ka teistest antud piirkonda sobivatest maakasutuse funktsioonidest kuni 50% ulatuses maa- ala pindalast. Logi tn 6 kinnistu jääb kavandatava soojuspumbarajatise asukohas haljasala juhtfunktsiooniga maale ning alale nr 10 - Logi tn, Rumbi tn pikenduse ja mere vaheline ala (joonis 2-4). Üldplaneeringu kohaselt on haljasala maa avalikult ja rekreatsiooni eesmärkidel kasutatav roheala. Alal nr 10 tuleb arvestada sellega, et jalakäijatele oleks tagatud avalik juurdepääs rannapromenaadile. Rannapromenaadile pole lubatud rajada piirdeid, v.a kujunduselementidena. Jahi- ja reisisadama maal võib rajada piirdeid vaid aladele, kus jalakäijate liikumine võib olla ohtlik. Joonis 2-4. Väljavõte Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga. www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 15 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 3.1 Maakasutus ja kultuuriväärtused Kavandatav tegevus näeb ette veevõtu ja vee ärajuhtimise torustiku paigutamist Tallinn lahte. Meres asuv torustik ühendatakse kalda-alal kas Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistutele või Logi tn 6 kinnistule ehitatava soojuspumba rajatisega. Mõlemad kinnistud paiknevad mere ääres ja on ümbritsetud tootmis- ja ärimaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistutest (joonis 3-1). Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud jäävad Kalasadama tn 5 ja 7 suhtes ca 40 m kaugusele läände. Ka Logi tn 6 suhtes paikneb lähim elamumaa läänesuunas, see jääb võimalikust soojuspumba rajatise asukohast ca 200 m kaugusele. Soojuspumba rajatis on kavandatud täielikult maa-alusena, sarnanedes nt Reidi tee sademevee pumplaga. Kalasadama tn 5 (katastriüksus 78401:101:3623, pindala 2969 m²) ja 7 (katastriüksus 78401:101:3624, pindala 2914 m²) kinnistud on mõlemad 100% ärimaa sihtotstarbega. Kinnistud külgnevad loodest ja läänest veealaga, kirdest Kalasadama tn 7b kinnistuga (katastriüksus 78401:101:3759, sihtotstarve 100% ärimaa) ning lõunast Kalasadama tänav T3 (katastriüksus 78401:101:3602, sihtotstarve 100% transpordimaa) ning Kalasadama tänav T2 (katastriüksus 78401:101:2669, sihtotstarve 100% transpordimaa) kinnistutega. Logi tn 6 (katastriüksus 78401:114:0113) kinnistu pindala on 24 850 m2 ja selle sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kinnistu külgneb põhjast ja idast Vanasadama veeala ning kaidega nr 24, 25, 26 ja 27 ning lõunast ja läänest aadressil Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 paikneva Vanasadama Läänemuuli kinnistuga (katastriüksus 78401:101:5489, sihtotstarve 60% tootmismaa ja 40% ärimaa). Joonis 3-1. Kavandatava tegevuse ümbruse maakasutus kinnistu 1. sihtotstarbe järgi (kasutatud allikas: Maa-ameti maakatastri andmed seisuga 19.09.2022) 16 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistud jäävad arheoloogiamälestise registrinumbriga 2628 (asulakoht, 13. 16. sajand) alale. Mõlemad alternatiivsed soojuspumba kaldal paikneva rajatise asukohad ning ka torujuhtme võimalik asukoht ca 1,5 km ulatuses jäävad Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse. 3.2 Pinnas, geoloogia ja hüdrogeoloogia Logi tn 6 kinnistu tingimuste kohta on võimalik teavet saada 1996. a Härjapea kollektori mereväljalasu ehitusgeoloogilise kaardistamise aruandest8. Tuginedes nimetatud ehitusgeoloogilisele uuringule paikneb ala endise merelahe täidetud maa-alal, täitepinnase paksuseks on 7-9 m. Täitepinnase all paikneb merelistest liivadest moodustunud looduslik pinnas, liivade kogupaksus on u 10 m. Liivade all lasub 6..18 m paksune voolava konsistentsiga savipinnaste kompleks. Pinnasevee tase on seotud merevee pinnaga ja võib sõltuvalt veetaseme kõikumisest lahes muutuda kuni 2 m ulatuses. Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistutel viidi ehitusgeoloogilised uuringud läbi 1978. a seoses Tallinna linnahalli maa-ala kaldakindlustuse projekteerimisega9. Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistute maa-ala paikneb samuti Tallinna lahe täidetud osas, kus täitematerjaliks on tehispinnas. Pinnakatte moodustavad lisaks täitematerjalile merelised liiv-savipinnased ning moreen kogupaksuses 9..21 m, mille all lamavad Alam- Kambriumi Lontova kihistu sinisavid. Pinnasevee tase on vahetult merega külgneval alal otseses sõltuvuses merevee taseme kõikumisega. Mõlemad alternatiivsed soojuspumbajaama kaldale ehitatava rajatise asukohad paiknevad kaitstud põhjaveega alal, kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega. Nii Logi tn 6 kui ka Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistud jäävad Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi alale. Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi koondseisund hinnati 2020. a heaks10. 3.3 Pinnavesi Torujuhtme rajamisega kaasneb tahkete ainete uputamine Tallinna lahte. Tallinna lahe pinnaveekogumiks on Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogum, mille koondseisund on riikliku seire põhjal hinnatud kesiseks perioodidel 2010-2012 ning 2015 ja halvaks perioodidel 2013-2014 ning 2016- 2021. Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund hinnati riikliku keskkonnaseire andmeil seisuga 2021 kesiseks. Kesise seisundi põhjustavad toitainete sisaldus ning eutrofeerumine. Keemiline seisund hinnati 2021. seisuga halvaks järgmiste näitajate tõttu: polübroomitud difenüüleetrid ja elavhõbe kalas, tributüültina settes. Riikliku rannikumere seire käigus jälgitakse muuhulgas ka toitainete kuu keskmiseid kontsentratsioone (µmol l-1) pindmisel kihil (0–10 m) rannikumere püsiseire veekogumites. Mereseire 2021. aruandes11 esitatud info kohaselt on toitainete (üldfosfor, fosfaadid, üldlämmastik, nitraadid, ammoonium- lämmastik) kontsentratsioonid Tallinna lahes langustrendil (joonis 3-2). 8 Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo. Härjapea kollektori mereväljalask. Ehitusgeoloogilised uuringud. Tallinn 1996. https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=28079 9 ENSV Riiklik Ehituskomitee RPI „Eesti Tööstusprojekt“. Merepargi heakorrastus. Ehitusgeoloogia aruanne. Tallinn 1978. https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=13002 10 Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. https://fond.egt.ee/fond/egf/9416 11 TÜ Eesti Mereinstituut. Mereseire 2021 aruanne, osa II Rannikumere seire. Tallinn 2022. https://kese.envir.ee/kese/welcome.action www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 17 Joonis 3-2. Toitainete kuu keskmised kontsentratsioonid (µmol l-1) pindmisel kihil (0–10 m) Tallinna lahe püsiseire veekogumis 1993–2000, 2001–2010, 2011–2020 ning 2021 aastal. Allikas: TÜ Eesti Mereinstituudi mereseire 2021 aruanne. Tallinna lahe jäätingimuste kohta leiab teavet Corson OÜ koostatud Tallinna Vanasadama uue, E (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruandest12 (edaspidi Vanasadama E kruiisikai KMH). Aruandes tuuakse välja, et keskmine Tallinna lahe jääga kaetuse periood kestab ajavahemikus jaanuarist aprillini 70-80 päeva. Maksimaalne periood on olnud 150 päeva, laht on jäävaba hiljemalt mai keskpaigaks. 3.4 Taimestik ja loomastik ning rohevõrgustik Tallinna lahes esinevateks peamisteks töönduslikku väärtust omavateks merekaladeks on räim, kilu, lest ja ogalik. Kudemiskohtadeks on tavaliselt avatud, hea veevahetuse, kivise põhja ja suhteliselt tiheda taimestikuga litoraalipiirkonnad. Mereala planeeringu kohaselt läbib kavandatava torujuhtme rannikupoolne osa potentsiaalseid kalade koelmualasid (joonis 2-1). Kuid Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruande 13 kohaselt ei sobi kaladele kudemiseks pidev ja intensiivse laevaliiklusega piirkond. Torujuhtme kavandatav asukoht jääb just laevaliikluse piirkonda. Kavandatava soojuspumbajaama rajatise võimalikes asukohtades (Kalasadama tn 5 ja 7 või Logi tn 6) ei leidu looduslikke või väärtuslikke taimekooslusi, sh loomastikule sobivaid elupaiku pakkuvaid kooslusi. Soojuspumbajaama ja torujuhtme asukoht ei jää rohelise võrgustiku alale. 12 Corson OÜ. Vanasadama uue, E (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1202. Tallinn 2012. 13 TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne. Tallinn 2006. 18 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang Joonis 3-3. Looduskaitselised objektid ning ankrualade ja kaadamisala paiknemine (aluskaart: Maa- amet baaskaart 2022, EELIS avalik WFS kaardiandmete teenus 2022) 3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Paljassaare linnuala (RAH0000095), mida siseriiklikult kaitstakse Paljassaare hoiualana (KLO2000168, joonis 8). Lisaks joonisel kujutatud III kaitsekategooria loomadele leidub Paljassaare linnualal ka II kaitsekategooria linde, kelle elupaikade asukohtade avalikustamine on LKS § 53 alusel keelatud. Liigid, mille isendite elupaiku linnualal kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), soorisla e soorüdi e rüdi (Calidris alpina), kõvernokk-risla e kõvernokk-rüdi e rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi e rüdi e värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Samasse piirkonda, kuid suuremale alale jääb projekteeritav Paljassaare looduskaitseala. Soojuspumbajaama mereveevõtu toru asukoht jääb projekteeritava Paljassaare looduskaitseala põhjapiirist u 200 m kaugusele idasuunda (joonis 3-3), kuid selles piirkonnas on toru 70 m sügavusel merepõhjas. www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 19 Kalasadama tn 5 ja 7 ning Logi tn 6 kinnistutele lähimad looduskaitselised objektid on Kalamaja kalmistupark (kaitsealune park, KLO1200217), mis jääb üle 1 km kaugusele läänesuunda, ning edelasuunas paiknevad Tornide väljaku park (KLO1200139) ja Kanuti aia park (KLO1200204). 4 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV MÕJU Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on välja tuua AS-i Utilitas Tallinn merevee soojuspumbajaama ning mereveevõtuks ja tagasijuhtimiseks kavandatava torujuhtme rajamisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud. Järgnevates peatükkides on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. AS-i Utilitas Tallinn merevee soojuspumbajaama rajamisel puudub otsene piiriülene mõju ja seepärast seda käesolevas eelhinnangus ei käsitleta. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega valguse, kiirguse ja lõhna teket, mistõttu ei ole nende mõjude käsitlemine asjakohane. Natura 2000 alasid kavandatava tegevuse alale ning selle piirkonda ei jää, samuti ei asu alal muid kaitsealasid ega kaitstavaid üksikobjekte. Kavandatava tegevuse asukohale lähim Natura 2000 ala on Paljassaare linnuala, mis paikneb u 2 km kaugusel lääne suunas. AS-i Utilitas Tallinn merevee soojuspumbajaama rajamisel puudub mõju Paljassaare linnualale, seetõttu ei ole käesolevas eelhinnangus Natura 2000 aladele avalduvate mõjude detailsem käsitlemine asjakohane. 4.1 Mõju merealale Kavandatav tegevus näeb ette veevõtu ja vee ärajuhtimise torustiku paigutamist merepõhja Tallinna reidil. Merevesi pumbatakse läbi soojuspumbajaama kütte- ja jahutusseadmete ja kasutatud vesi juhitakse tagasi merre. Seda arvestades puudub tegevusel mõju Tallinna lahe veemahule. Rannikust ca 500 m kaugusele jääb Transpordiameti haldusalasse kuuluv ankruala. Meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 8 kohaselt on navigatsiooniteabes avaldatud kaablist või torujuhtmest 0,5 meremiili (926 m) kaugusel keelatud tegevused, mis võivad kaablit või torujuhet kahjustada. Kõik veevõtutorustiku alternatiivid ulatuvad ankurdusala piirile lähemale kui 926 m. Seetõttu tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Transpordiametiga, kes hindab ohu tekkimise võimalikkust ning vajadusel esitab omapoolsed projekteerimistingimised ja nõuded torujuhtme tähistamiseks. Lähtuvalt Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõjude hindamise aruandes toodud modelleerimise tulemustele liigutavad hoovused vett ja toitaineid, aga ka väljavoolutorust väljuvat vett enamasti piki kallast, vaid põhjatuulte korral liigutavad hoovused vee avamere suunas. Soojuspumbajaamast tagastava vesi on võrreldes mereveega talvel jahedam ja suvel soojem. Tagastatava vee temperatuuri erinevus ei oma mõju veekeskkonnale ning elustikule, kuna tagastatava vee toru rajatakse piirkonda, mida läbib laevatee. See tähendab, et lisaks tuule poolt põhjustatud lainetusele seguneb vesi ka laevaliikluse põhjustatud vee liikumise tagajärjel ja võrreldes ümbritsevaga jahedamaid või soojemaid alasid väljalaske toru alale ei teki. Kuna kavandatav torujuhe paikneb sadama alal ning ristub laevateega, siis on oluline projekteerimise ja ehitustööde ajal teha koostööd sadama omaniku ning Transpordiametiga. Soojuspumbajaama torujuhtme rajamisel ei ole põhjust eeldada merealale olulise negatiivse mõju ilmnemist. 20 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 4.2 Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele Meres asuv torustik ühendatakse kaldale ehitatava soojuspumbajaama rajatisega, mis on oma olemuselt tehniline rajatis. Arvestades, et rajatis ehitatakse sadama piirkonda, kus paikneb teisi sarnaseid objekte, ei ole kavandatava rajatise mõju maakasutusele märkimisväärne. Soojuspumba rajatis on kavandatud täielikult maa-alusena ning piirkonna visuaalne üldmulje ei muutu. Maa-alune rajatis ei takista Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga ettenähtud rannapromenaadi ehitamist. Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistutele jaama rajamisel tuleb koostatava Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt arvestada, et kinnistu maa-alal peaks haljastuse osakaal olema minimaalselt 20%. Torujuhtme kaldale rajatav ehitis ning osa toru asukohast jäävad kultuurimälestise kaitsevööndisse ja seda sõltumata alternatiivist. Seetõttu tuleb ehitamine vastavalt muinsuskaitseseaduse § 58 lõikele 1 kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Soojuspumbajaama ja merre torustiku rajamisel puudub mõju kultuurimälestistele. 4.3 Mõju pinnasele Ehitusaegne mõju meres paiknevale pinnasele seisneb eeskätt materjalide merre paigutamises. Võimalik on ka, et merepõhja setteid tuleb ümber paigutada, et torude jaoks siluda merepõhja ebatasasused, kuna torujuhe peab paiknema suhteliselt tasasel aluspinnal. Täpsemad pinnasetööde mahud selguvad projekteerimise jaoks läbiviidava ehitusgeoloogilise uuringu käigus. Mere põhjas setete ümberpaigutamine klassifitseerub süvendamise alla, mille puhul KeHJS § 6 lg 1 p 17 alusel loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks süvendamist alates pinnase mahust 10 000 m3. Torujuhtme projekteerimisel ja rajamisel on eesmärgiks merepõhja süvendamise vältimine eelkõige torujuhtme asukoha valiku teel. Samuti aitab silumisvajadust minimaalsena hoida teatud paindumisvõimega plastiktorude kasutamine. Settete ümberpaigutamise ja merepõhja silumise vajadus ja täpne maht selgub soojuspumba torustiku ja rajatise projekteerimise käigus, kuid see jääb kindlasti alla KeHJS § 6 lg 1 p 17 sätestatud mahu. Kaldaalal ehitamise käigus tuleks pisteliselt hinnata väljakaevatavas pinnases keskkonnareostuse, eelkõige naftasaaduste esinemist lõhna ja visuaalse vaatluse teel. Reostunud pinnase või vee tuvastamisel on vajalik reostuskolde täpsem piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel hinnangu andmine pinnase erikäitluse vajadusele. Pinnasetöödega, sh setete ümberpaigutamisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele Torujuhtme merepõhja paigutamisel uputatakse tahkeid aineid, mille täpne kogus projekti käesolevas faasis ei ole teada, kuid mille maht jääb alla kohustusliku KMH künnise (10 000 m3). Uputatavateks tahketeks aineteks on plastiktorud ning nende külge paigaldatavad betoonankrud, millest plastiktorude aine kubatuur jääb suurusjärku 1500 m3. Soojuspumbajaama ning torujuhtme rajamisega kaasneb teatav mõju heljumi ja põhjasetetest vabanevate toitainete kontsentratsiooni tõusu näol tegevuse lähemas piirkonnas. Heljumi sisalduse tõus võib negatiivset mõju avaldada eeskätt elustikule, teemat käsitletakse täpsemalt ptk 4.5. Põhjasetetest vabanevate toitainete kontsentratsiooni tõus on arvestades Tallinna lahe veemahtu ebaoluline ning ei mõjuta pinnavee üldist seisundit. Soojuspumbajaama käitamise ajal torujuhtme kaudu merevee tagasipumpamise mõju heljumi tekkele on ebaoluline. www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 21 Arvestades, et torustiku kaudu toimub merevee juhtimine, ei ole torustiku purunemine ohuks keskkonnale, küll aga võib kaasa tuua majandusliku kahju omanikule. Soojuspumbas kasutatav külmaaine ei tohi omada ohtu veekeskkonnale. Soojuspumbajaama maa-aluse hoone ehitamiseks rajatakse olenevalt valitavast asukohast kas Kalasadama tn 5 ja 7 või Logi tn 6 kinnistutele süvend, millest betoneerimistööde perioodil tuleb välja pumbata pinnasevett (pinnasesse imbuvat mere- ja sademevett). Ehitustööde aegse pinnasevee ärajuhtimise puhul ei ole tegemist VeeS § 187 p 1 kohase pinnavee võtmisega vaid vett juhitakse merre ilma, et toimuks vee erikasutust. Pinnasevee merre pumpamine ei tohi põhjustada suuremaid heljumi kontsentratsioone kui 15-20 mg/l (vt ptk 4.5), vajadusel tuleb väljapumbatav pinnasevesi eelnevalt selitada nt mobiilsetes settevannides. Ehitustööde teostamiseks pole vajalik põhjavee taseme alandamine (veealanduseks puurauke ei rajata) ning põhjaveevõttu ei toimu. Kalasadama tn 5 ja 7 ja Logi tn 6 kinnistud paiknevad piirkonnas, kus põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes, mistõttu puudub oht, et soojuspumba rajatise ehitustööd ning hilisem käitamine ohustaks põhjavee kvaliteeti. Tahkete ainete uputamisel väiksemas koguses kui 10 000 m3 ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinnaveele. Kavandatav tegevus ei ohusta põhjavee koguselist seisundit, sest tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu. Soojuspumba rajatise asukohas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud ning mõju põhjavee kvaliteedile välistatud. 4.5 Mõju taimestikule ja loomastikule ning kaitstavatele loodusobjektidele Keskkonnaameti poolt koostatud Reidi tee rannajoone kujundamise kaldakindlustuse rajamise ja mereala täitmise vee erikasutusloa 14 keskkonnamõju eelhinnangus tuuakse välja, et Tallinna lahes on kaladele ohtlikuks näiduks heljumi kontsentratsiooni tõus üle 15-20 mg/l. Seega tuleb eelkõige madalama veega piirkondades ehitustehniliste võtetega vältida kõrgemat heljumi sisaldust kui 20 mg/l. Kuigi teadaolevalt ei jää kavandatava tegevuse piirkonda kalade kudealasid, siis ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleks torujuhtme rajamisel arvestada, et kalade peamine kudeperiood on 01.04 – 30.06 ning sel ajal on soovitav vältida selliste tööde tegemist, mis kudemist häirivad. Balticconnectori KMH-s15 toodi välja, et torujuhtme rajamisega kaasnev rannikumere põhjaloomastiku kahjustumine on ajutine ja sobiva põhjasubstraadi olemasolul, võivad põhjaloomastiku kooslused peale ehitustööde lõppu olenevalt ümbritsevatest keskkonnatingimustest 2–5 aasta jooksul taastuda. Põhjaelustiku koosluste arenemist soodustavad pinnad, mis võimaldavad organismide kinnitumist, nt antud projekti puhul torujuhtme betoonraskused. Soojuspumbajaama töö käigus peamiseks ohuks elustikule on sattumine veevõtu torustikku. Kuna Utilitase soojuspumbajaama mereveetoru sissevõtuava jääb 70 m sügavusele, siis antud projekti puhul on elustiku sattumine veevõtu torusse üpris ebatõenäoline, kuna Läänemeres algab hapnikuvaene ja elustikuta tsoon u 60 m sügavusel. Torujuhtme rajamisel on soovitatav vältida perioodil 01.04 – 30.06 selliste tööde tegemist, mis võiksid häirida kalade kudemist. 14 Keskkonnaameti 28. september 2017 korraldus nr 1-3/17/2532 „Tallinna Kommunaalametile vee erikasutusloa andmine ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ 15 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ. Balticconnector, Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik. Eesti, 2016. https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf 22 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 4.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale Kaudne mõju õhukvaliteedile avaldub soojuspumbajaama rajamise järgselt ja seda välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemise näol. Kavandatav jaam toodab sama palju soojusenergiat kui saaks nt 90 MW gaasikatlamajast. Selle võrra väheneb vajadus põletada fossiilseid või biokütuseid ning lisaks teistele välisõhu saasteainetele (nt CO, NO, NO2, lenduvad orgaanilised ühendid) väheneb ka emiteeritava CO2 kogus. Soojuspumbajaama arendamine vähendab välisõhu saasteainete teket ning panustab kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse. 4.7 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus ehitusjäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Materjal, mis soojuspumbajaama kaldal asuva rajatise ehituskaeviku põhjast eemaldatakse, on kaevis maapõueseaduse (MaaPS) tähenduses. MaaPS § 96 lg 2 kohaselt ei käsitata kaevandamisena ehitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu vundamendi rajamine jms, käigus kaevise tekitamist ja kasutamist. Küll aga on ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine lubatud ainult Keskkonnaameti loal. Loa saamise nõuded sätestab MaaPS § 97 lg 2. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. 4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste oht Tööde käigus on teoreetiliselt võimalik kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade riski välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. Õlireostuse ohtu tuleb vältida töökorras tehnika kasutamisega. Naftasaaduste või muu reostuse tekkimisel tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. Kliimamuutustest tingituna sagenevad ekstreemsed ilmastikuolud nagu paduvihmad ning suured tormid. Soojuspumbajaama rajatise mõlemad võimalikud asukohad (Kalasadama tn 5 ja 7 või Logi tn 6) paiknevad üleujutusriskiga alal. Kuna rajatis on kavandatud maa-alusena, ehitatakse see veekindlana ning mereveetaseme tõus ja tormid soojuspumbajaama tööd ei mõjuta. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Kavandatav tegevus aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisel energeetika varustuskindluse tagamisele. 4.9 Sotsiaalmajanduslik mõju Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Merevee soojuspumbajaama kaugkütte- ja www.hendrikson.ee Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 23 jahutussüsteemi rajamine omab positiivset mõju, kuna tegemist on taastuvenergia kasutamisega. Lisaks ei kaasne võrreldes traditsiooniliste katlamajadega soojuspumbajaama tööga õhuheitmete teket. Seega aitab kavandatav jaam kaasa linnaõhu kvaliteedi parandamisele. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohaselt rakendatakse ehitustegevusele kella 21.00–7.00 tööstusmüra normtaset, mis tähendab, et selles ajavahemikus kehtivad kavandatava tegevusele tabelis 4-1 esitatud müra normtasemed. Tabel 4-1. Ehitusmüra normtasemed Müra piirväärtus Müra sihtväärtus Müra kategooria Aeg LpA,eq,T [dBA] LpA,eq,T [dBA] III kategooria – keskuse maa-alad, Päev (7.00-23.00) 65 55 IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad Öö (23.00-7.00) 50 45 Ehitustegevusega võib kaasneda ka vibratsiooni teket, kuna soojuspumbajaama hoone ehituse käigus on vaja suure tõenäosusega teostada rammimistöid. Vibratsiooni osas kehtivad rangemad nõuded eluhoonetele, ühiselamutele, koolieelsetele lasteasutustele ja tervishoiuteenustega seotud hoonetele. Lähimad vibratsiooni suhtes tundlikud hooned paiknevad Kalasadama tn 5 ja 7 kinnistutest ca 100 m kaugusel teisel pool Kalasadama basseini. Logi tn 6 kinnistust jäävad tundlikud objektid ca 750 m kaugusele. Vibratsiooni piirväärtused päevasele ja öisele ajavahemikule on esitatud tabelis 4-2. Tabel 4-2. Vibrokiirenduse piirväärtused Lav (dB), αv (m/s2) Päev (7-23) Öö (23-07) Vibro- Vibro- Vibro- kiirenduse Vibro- kiirenduse Hooned ja ruumid kiirenduse αv tasemete Lαv kiirenduse αv tasemete Lαv piirväärtused piir- piirväärtused piirväärtused, (m/s2) väärtused, (m/s2) (dB) (dB) Olemasolevad Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete 0,0126 (2,01) 82 (2,01) 0,00883 (1,41) 79 (1,41) lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad Bürood ja haldushooned 0,0252 (4,01) 88 (2,01) Projekteeritavad Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete 0,00883 (1,41) 79 (1,41) 0,00631 (1,01) 76 (1,01) lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad 1-baaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused Ehitustehnika kasutamine tuleb lahendada viisil, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. Ehitusaegse müra ja vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. 24 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang 5 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolev KMH eelhinnangus analüüsiti AS-i Utilitas Tallinn kesklinna merevee soojuspumba rajamise ja käitamisega seotud keskkonnamõjusid. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eelhinnanguga hinnati kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust arvestades mõju suurust, mõjuala ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ning ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. KMH eelhinnangu andmisel lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Tuginedes käesoleva eelhinnangu tulemustele ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist KeHJS mõistes ning kavandatavale tegevusele KMH algatamine ei ole otstarbekas. Järgnevalt on loetletud määruse nr 31 § 5 lõikele 2 tuginevad keskkonnameetmed, millega arvestada kavandatava projekti elluviimisel:  Kalade peamisel kudeperioodil 01.04 – 30.06 on soovitatav vältida selliste tööde tegemist, mis võiksid kudemist häirida .  Projekteerimise ja ehitustööde ajal tuleb teha koostööd sadama omaniku ja Transpordiametiga, kuna kavandatav torujuhe jääb sadama alale ja ristub laevateega.  Heljumi leviku minimeerimiseks tuleks madalamas vees läbiviidavaid tahkete ainete uputamisega seotud töid teostada võimalikult väikese tuulekiirusega ilmastikuoludes. Soojuspumbajaama rajamisel väljapumbatava pinnasevee juhtimisel merre tuleb tagada, et heljumi sisaldus ei ületaks 20 mg/l.  Torujuhtme välispind kavandada võimalusel neutraalse reaktsiooniga materjalist, mis võimaldaks ka organismide kinnitumist.  Soojuspumbas kasutatav külmaaine ei tohi omada ohtu veekeskkonnale.  Müra põhjustavate tööde planeerimisel ning soojuspumbajaama käitamisel peab müraallika valdaja tagama, et müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Lähtudes asjaolust, et planeeringuala mõjualasse jäävad elamumaad, siis edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel ei tohi müratasemed ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud mürataseme normatiive.  Ehitusmüra tasemed ei tohi ehitusala lähedusse jäävatel elamu maa-aladel ajavahemikus 21.00- 7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.  Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele www.hendrikson.ee Saatja: ""Nele Väits"" <[email protected]> Saaja: "info keskkonnaamet ee", [email protected], "MKM info", "MKA info", [email protected], "RAM Info", [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Teema: Dokumendi nr 16-7/22-18228-004 edastamine Kuupäev: 2023-01-19 13:25 Lugupeetud asjaomased asutused ja sadamate valdajad Edastame Teile dokumendi 16-7/22-18228-004, millega palume Teie seisukohta AS Utilitas Tallinn poolt esitatud hoonestusloa taotlusele Tallinna lahte torude paigaldamiseks. Seisukohtade olemasolul palume need edastada [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kätte saamisest. Lugupidamisega Nele Väits ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist +372 667 2151 | [email protected] www.ttja.ee <http://www.ttja.ee/> | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A, 10122 Tallinn Failide mahu tõttu ei ole võimalik neid manusena kaasa panna. Kokkupakitud kujul saate need alla laadida järgnevalt lingilt: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendi-haldus/document/download-attachments/%242y%2410%24ZzP0nuVJxkNmxObIXlBf.rJ4qlXS2jxanRqqV23cDHJxuxC5V9o2 Link on aktiivne 2 nädalat Kokkupakitud failid: kiri_digiallkirjaga_16-7_22-18228-004.pdf (0.33 MB) Lisa 3 - Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme KMH eelhinnang.asice (1.68 MB) Lisa 2 - Koormatava ala asendiplaan (parandatud 2023.01.09).pdf (9.99 MB) UTL hoonestusloa taotlus mereveetorude trassi paigaldamiseks 2022.12.29 (parandutud 2023.01.09).pdf (0.28 MB) nimekiri.pdf (0.05 MB) kiri_digiallkirjaga_16-7_22-18228-004.asice (12.06 MB)