KÄSKKIRI
19.01.2023 nr 4
Erakorraline 2022. eelarveaastal kasutamata jäänud
vahendite 2023. eelarveaastasse ülekandmine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
põhimääruse § 23 punkti 6 alusel ja lähtudes Riigieelarve seaduse § 59¹ ning Vabariigi Valitsuse
19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava
koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest
tulenevate aruannete esitamise kord“ § 11:
1) kanda 2022. eelarveaastal kasutamata jäänud vahendid 2023. eelarveaastasse summas
116 003 035 eurot vastavalt käskkirja lisale 1 (lisatud);
2) jaotada ülekantud vahendid valitsemisala asutuste vahel vastavalt käskkirja lisale 2
(lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Järvan
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
majandus- ja taristuminister
Seletuskiri ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri
käskkirja „Erakorraline 2022. eelarveaastal kasutamata jäänud vahendite 2023.
eelarveaastasse ülekandmine“ juurde
17. jaanuar 2023
Erakorraline eelarve jääkide ülekandmine toimub vajadusel järgmise eelarveaasta alguses, kui
uus riigieelarve ei võimalda teha vajalikke kulusid, investeeringuid või finantseerimistehinguid.
Vajadus on põhjendatud järgmistel juhtudel:
o valitsuse reservidest konkreetseteks tegevusteks eraldatud eelarved, kus
tegevusi ei jõutud eelarve eraldamise aastal lõpetada ning nendega jätkatakse
järgmisel eelarveaastal;
o nende eelarve objektide vahendite kasutamiseks, millele 2023. aasta
riigieelarves ei ole eelarvet ette nähtud;
o riigi 2022. aasta lisaeelarve jääkide kasutamiseks.
Eelarve jääkide ülekandmine toimub programmide tegevuste lõikes. Käesolevas käskkirjas
toodud jäägid on prognoositud, sest praeguseks hetkeks ei ole veel lõplikud 2022. aasta eelarve
täitmise andmed selgunud. Korraline jääkide ülekandmine toimub maikuus, kui on selgunud
lõplik eelarve täitmine, jääkide suurus ja nende ülekandmise vajadus. Eelarve jääkide korralise
ülekandmise käskkirjas korrigeeritakse vajadusel erakorraliselt ülekantud jääke ning viiakse
vastavusse tegelike andmetega.
Kokku kannab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisala 2023.
aastasse erakorraliselt üle 116 mln eurot. Käskkirja lisas 1 on ülekantavad vahendid
grupeeritud valitsemisala üleselt eelarve objektikoodide lõikes, jaotatuna majandusliku sisu
(investeeringud, kulud, finantseerimistehingud) ja programmide tegevuste järgi. Lisas 2 on
vahendid omakorda grupeeritud valitsemisala asutuste lõikes.
Valitsemisala kannab 2023. aastasse erakorraliselt üle 5,6 mln eurot valitsuse reservidest
eraldatud eelarvete jääke (sh IT vajaku kompenseerimiseks ja muudeks IKT kuludeks 3 mln,
reisiparvlaev Estonia allveeuuringuteks 1,32 mln, Keri tuletorni I etapi rekonstrueerimistöödeks
1 mln, Võhma-Kahala kergliiklustee rajamiseks 0,2 mln ning UA sõjast tulenevate
sanktsioonidega seotud kuludeks 0,08 mln).
Vahendeid, millele ei ole 2023. aasta riigieelarves eelarvet ette nähtud, kannab valitsemisala
üle summas 9,66 mln eurot (sh avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks 4,58 mln, KOV
elamufondi investeeringute toetamiseks 1,95 mln, korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks
1,4 mln, Haapsalu raudtee II etapi töödeks 1,1 mln ja Kose-Mäo neljarealiseks ehitamiseks 0,63
mln).
Riigi 2022. aasta lisaeelarve jääke kanname üle 95,05 mln eurot (sh väikeelamute
energiasäästu investeeringutoetusteks 15 mln, üleriigiliseks küberturvalisuse ja IKT süsteemide
kerksuse kiireloomuliseks tõstmiseks 10,6 mln, investeeringutoetuseks energiaühendustesse 1
mln, riigi teraviljavaru moodustamiseks 0,45 mln ning finantseerimistehinguks AS Eesti
Varude Keskusele riigi keskse gaasivaru moodustamiseks 68 mln).
1
Lisaks kanname alanud aastasse üle ka vahendeid, mille jaoks on 2023. aasta riigieelarves küll
eelarve ette nähtud, kuid tulenevalt tööde teostamise ja/või kulude tegemise ajagraafikust ei ole
neid vahendeid I poolaasta jaoks piisavalt või siis ei ole konkreetse asutuse eelarves vajalikke
vahendeid ette nähud. Selliseid vahendeid on käskkirjas 5,66 mln euro ulatuses (sh MKMi
finantseerimistehingud 2,3 mln ning rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 1,33 mln,
Transpordiameti ja Eesti Geoloogiateenistuse muud investeeringud 0,71 mln, Eesti
Geoloogiateenistuse ja Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse IT investeeringud
0,65 mln, Transpordiameti investeeringud veeteede süvendamisse ja tuletornidesse 0,37 mln,
Arbavere puursüdamike hoidla ehitus 0,3 mln).
Seletuskirja koostas MKMi eelarveosakonna eelarve valdkonna juht Helena Siemann
(
[email protected]; tel 555 87 004).
2