Kiri

Riigikantselei Teie 11.10.2022 nr 2-5/22-02084, 12.4/22- [email protected] 0553/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 19.01.2023 nr 24.1-1/2022/6260-2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude kohta Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude kohta Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude kohta“; 2) protokolliline otsus; 3) Lisa 1 Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel. Evelin Tõnisson 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Maaeluministeerium Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/22-02084 esitab Maaeluministeerium Arvestatud ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, millega seisukohtades 5.1, 5.2, luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism. Palume Majandus- ja 5.10. Kommunikatsiooniministeeriumil EL koordinatsioonikogu ja Vabariigi Valitsuse istungile esitatavas seletuskirjas arvestada käesolevas vastuskirjas toodud seisukohtadega SMEI põhiinstrument 1. seisukoht: Maaeluministeerium toetab ELi ühtse turu erakorraliste meetmete paketi loomist, kuna siseturul peab olema ka kriisi korral tagatud kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine. Selgitus: COVID-19 kriis näitasid, et mõne liikmesriigi kehtestatud kaupade vaba liikumise piirangud tekitasid tugevaid häireid tarnahelates ning mõjutasid seeläbi mitmeid tarneahela osalisi ja erinevaid sektoreid. Näiteks tööjõu vaba liikumise piirangud kulmineerusid 2020. a koos ebasobivate ilmastikutingimustega (kuumalaine, millele järgnesid tugevad sajud) „maasikakriisiks“1. Kaupade vaba liikumise piirangud tekitasid raskusi ka toidutööstustele, kuna senini madalate laovarudega toiminud majandusmudelis ei olnud ette nähtud suurte varude soetamist pakendite jm vajaliku kauba osas. Lisaks tekkisid raskused toodangu realiseerimisega, mis mõjutas omakorda negatiivselt ettevõtte majandustsüklit. Kaupade vaba liikumine on oluline ka toidujulgeoleku tagamiseks Euroopa Liidus tervikuna, sest kõik EL riigid ei ole täielikult isevarustavad põhitoiduainete osas. Kui Euroopa Liidu toidusüsteem on toimiv, ei ole toidu kättesaadavus Euroopa Liidus ohus. 2. seisukoht: Kõik eelnõus kavandatavad meetmed on toidu varustuskindluse ja toidujulgeoleku valdkonna osas äärmiselt olulised. Meetmete rakendamise üle otsustamiseks on oluline artiklis 11 sätestatud info kogumise aluste ja põhimõtete kindlaks määramine ning sellega ettevõtjatele ja liikmesriigi pädevale asutusele kaasneva halduskoormuse minimaalsena hoidmine. 1 Seoses maasikakorjajatest hooajatöötajate liikumisel tekkinud tõrkega tekkis tööjõupuudus ning ettevõtjatel oli probleeme saagikoristusega, osa saagist jäigi põldudele. 2 (3) Selgitus: Selgelt sätestatud meetmete ja nende kasutuselevõtmise reeglitega on võimalik tõsta nii liikmesriigi kui ka Euroopa Liidu valmisolekut kriisideks ja kriiside lahendamiseks. Art.3 lg 1 kohaselt saab määrust vajadusel rakendada igasuguste kriiside korral, sh kohaldada ka toidu suhtes. Vajalik on kehtestada selged reeglid eelnõus kavandatavate meetmete rakendamise osas. Määruse tasemel kõigile liikmesriikidele ühtsete põhimõtete kehtestamine on liikmesriikidele kasulik ka selleks, et vältida erinevaid tõlgendusi ja tagada liikmesriigi kohane reageerimine kriisile. Samal ajal on oluline arvestada ka Euroopa toiduga kindlustatuse kriisiks valmisoleku ja sellele reageerimise mehhanismi (EFSCM- European Food Security Crisis preparedness and response Mechanism) meetmetega. Eelnõus olevad meetmed on põhjalikumad, kui kriisideks valmisoleku seaduse eelnõus kavandatavad meetmed, kuid siiski tuleb eelnõude omavahelist kooskõla edaspidise menetluse käigus jälgida, et tagada riigi kriisialase tegevuse kavandamine kooskõlas Euroopa Liidu kavandatava tegevusega. Väetisetoodete määrus 3. seisukoht: Maaeluministeerium leiab, et väetisetoodete määruse muudatusega kaasnevad erakorralised meetmed on asjakohased ja toetame vastavushindamismenetluse prioritiseerimist teatud oluliste väetiste puhul. Samas leiame, et ajutiselt turule lubamise protseduur vajab täpsustamist ja täiendavat analüüsi. Selgitus: Kuigi Euroopa Liidu väetisetoodete määruse rakendamise kogemus on meil veel lühike (seda kohaldatakse alates 16. juulist 2022. a), leiame, et idee luua erakorralised reeglid kriisidele reageerimiseks on aktsepteeritav ning toetame vastavushindamismenetluse prioritiseerimist teatud oluliste väetisetoodete puhul. Tooteohutuse seisukohast on väetisetoodete määruse muudatusega riskid maandatud, kuna eelnõu alusel võib toote vastavushindamisest vabastada erandina üksnes juhul, kui nõuetele vastavus on tõestatud ja tootja peab deklareerima oma täielikku vastutust toote nõuetele vastavuse osas ning tagama riikliku pädeva asutuse poolt määratud protseduuride läbimise. Ajutiselt turule lubamise protseduuriga seoses tekib küsimusi, näiteks kas pakutud menetlused on proportsionaalsed olukorras kus ELi väetiseturul kehtib valikulise harmoneerimise põhimõte, ehk kas liikmesriikidel on õigus säilitada siseriiklikud reeglid? Vastavushindamisasutuste teke on vajaduspõhine ja liikmesriigil ei ole kohustust seda määrata. Väetise tootjad võivad kasutada teise liikmesriigi vastavate asutuste teenuseid. Eestis on määratud ainult üks asutus ja puudub info selle kohta, et neid võiks lähiajal juurde tekkida. Küll aga on meil määratud turujärelevalve asutus, kellele langeks täiendav koormus prioritiseerida järelevalvetoiminguid kriisis oluliseks määratud toodete puhul, seda juhul, kui sellised tooted  meie turule jõuavad. SMEI-ga väetisetoodete määrusesse lisatav ajutiselt turule lubamise protseduur tõstatab küsimuse, kuivõrd proportsionaalsed on need erakorralised meetmed tarneprobleemide lahendamiseks. CE väetiste (ELi väetisetoodete) puhul reeglina klassikalisi turule lubamise otsuseid ei tehta, tootja peab tagama nõuetele vastavuse ja kaasama vastavushindamisasutuse, kui see on asjakohane, ning seejärel võib tootele kanda „CE“ märke ja see liigub siseturul vabalt. Seega täna sellist turule lubamise menetlust CE väetisetoodetel ei eksisteeri. Eelnõuga tekib täiesti uus menetlus, mille tarvis ei ole meil vastutavat? asutust määratud. Kuna sellise ajutise loa saab anda üksnes oma riigi territooriumil turustamiseks siis tekib selle muudatuse otstarbekuse küsimus, sest paralleelselt eksisteerivad liikmesriikide enda registreerimise protseduurid nn siseriiklike väetiste puhul, mis teoreetiliselt lahendavad selle siseriikliku vajaduse murekohad. Kuna siseriiklikku väetiste kasutamist registreerib Põllumajandus- ja Toiduamet, jääks ka ajutiste lubade väljastamise ülesanne neile. Toote nõuetele vastavuse 3 (3) seaduse alusel teeb Põllumajandus- ja Toiduamet riiklikku järelevalvet ELi väetisetoodetele kehtestatud nõuete täitmise üle, seega vastutaks nemad ka kriisis ajutiste lubade alusel turule toodud toodete ohutuse eest. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium toetab siseturu hädaolukorra instrumendi ettepaneku eesmärki ja Arvestatud põhimõtteid, et kindlustada kriisiolukorras vajalike toodetega varustamine ja siseturu seisukohtades 5.1 ja toimimine. Nõustume, et kriisiolukorras võib olla vajalik teatud toodetele nende turule 5.10. laskmise nõuete suhtes erandite tegemine, nt kiirendatud korras vastavushindamise protseduuride läbiviimine või lisapaindlikkus liikmesriikidel lubada ajutiselt enda turule erandkorras tooteid, mis ei ole läbinud kõiki nõutavaid vastavushindamise protseduure. Kuigi tooteohutuse seisukohalt võib see kaasa tuua riske, siis on neid võimalik maandada ettepanekus toodud meetmetega (nt ajutise loa piiratud kohaldamisala ja kehtivus ning tootjatele seatavad tingimused). Oluline on vastavushindamisest erandi tegemise lubamisel hinnata riski-kasu suhet (kas kriisiolukorras vajalike toodete varustusprobleemidega kaasnevad riskid ja eranditest saadav kasu kaaluvad üles tooteohutusest tulenevad riskid) ja seada vajadusel lisatingimused erandi aluse toote kasutamisele. Isikukaitsevahenditega seoses juhime tähelepanu, et määruse (EL) 2016/425 rakendamine ei ole Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste pädevuses. Riiklikku järelevalvet teostab TTJA tulenevalt toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lg 5 punkist 122. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on isikukaitsevahendite üle järelevalve teostamise sätted kehtetud alates 01.01.2019 (enne seda teostasid järelevalvet nii TTJA kui ka Tööinspektsioon). Ettepaneku kohaldamisalasse ei kuulu ravimid, meditsiiniseadmed ja muud meditsiinilised vastumeetmed, millele laienevad  sektorispetsiifilised õigusaktid. Näiteks meditsiiniseadmete määrus (EL) 2017/745 ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete määrus (EL) 2017/746 sisaldavad juba sätteid, mis võimaldavad liikmesriikidel ühtlustatud vastavushindamismenetlustest teatud juhtudel erandeid teha. SMEIs kirjeldatud erand vastavushindamisest on sarnane meditsiiniseadmete määruse artiklis 59 sätestatud vastavushindamisest erandi tegemise lubamisega. Meditsiiniseadmete regulatsiooni kohaldamisalasse jäävate toodete üle teeb Eestis riiklikku järelevalvet Terviseamet meditsiiniseadme seaduse § 33 alusel. Meditsiiniseadme seaduse § 16 lõike 2 alusel on Terviseametil õigus põhjendatud taotluse korral lubada Eestis turule lasta ja kasutusele võtta üksikuid in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid, mille puhul pole tehtud vastavushindamist, kuid mille kasutamine on hädavajalik rahva tervise kaitse huvides. EL tasandil on rahvatervise hädaolukorras vajalike toodete varustuskindluse parandamiseks 2022. a oktoobris vastu võetud nõukogu määrus, milles käsitletakse hädaolukorra raamistikku seoses meditsiiniliste vastumeetmetega ning nähakse ette meetmed, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus liidu tasandi rahvatervisealases hädaolukorras. 2022. a veebruaris jõustus määrus (EL) 2022/123, millega tugevdatakse Euroopa Ravimiameti rolli ravimite ja meditsiiniseadmete alases kriisivalmiduses ja -ohjes. Huvigrupid, organisatsioonid Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine Eesti Kaubandus- ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Arvestatud Tööstuskoda Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Liidu ühtse turu seisukohtades 5.5 ja 5.8. erakorraliste meetmete paketi (edaspidi SMEI) kohta, mis peaks tulevaste hädaolukordade korral tagama kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise ning kriisis oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavuse. Oleme SMEI paketiga tutvunud ning järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekut SMEI paketi kohta. 1. SMEI paketi kohaldamisala peab olema väga selge Et reaalses kriisiolukorras ka meetmete pakett toimiksid, peab loodav meetmete kogum olema selgelt, üheselt ja konkreetselt määratletud. Leiame, et piisavalt täpselt ei ole määratletud mõistet „kriis“, „ühtse turu hädaolukord“, „strateegilise tähtsusega valdkond“, „strateegilise tähtsusega kaubad ja teenused“ ja „kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused“ ning nende mõistete ebamäärane sõnastus võib meetmete rakendamise käigu põhjustada arusaamatusi. Artiklis 3 lõikes 3 kasutatakse mõiste „ühtse turu hädaolukord“ selgitamiseks väljendit laiaulatuslik mõju. Tegemist on väga ebamäärase sõnastusega ning selline ebatäpne sõnastus loob ohu, et seda mõistet võivad puudutatud isikud tõlgendad erinevalt. Sellised ebapiisavalt täpsustatud mõisted toovad kaasa suurema õigusliku ebakindluse, kuna puudutatud isikud võivad neid väga erinevalt tõlgendada. Soovitame need mõisted täpsemalt ja üheselt mõistetavamalt määratleda. Lisaks on Kaubanduskoda seisukohal, et SMEI paketi kasutamine kriisiolukorra lahendamiseks peab olema viimane abinõu, kuna paketi kasutamine annab koimisjonile ulatuslikud volitused vaba turu toimimise sekkumiseks. Vaba turu toimimise seisukohalt on oluline, et turg tegutseks võimalusel ilma sellise sekkumiseta. 2. Prioriteetsed tellimused SMEI paketi artikkel 27 lg 2 kohaselt võib komisjon nõuda ettevõtetel võtta vastu ja eelisjärjekorras täita tellimusi kriisi seisukohast olulise kauba tootmiseks või tarnimiseks. Kui komisjonile antakse volitus sekkumiseks ettevõtete tegevusse, siis võib see kahjustada ühtse turu toimimist, kuna komisjoni sekkumise tõttu ei ole kaupade liikumine enam takistusteta. Samuti leiame, et kui komisjonile antakse võimalus nõuda kriisiolukordadega seotud kaupade prioriteetsete tellimuste vastuvõtmist, siis peavad olema kehtestatud ka väga täpsed ja selged kriteeriumid, mis õigustavad sellist sekkumist ettevõtete tegevusse. Lisaks jääb SMEI paketi kohaselt ettevõttele võimalus keelduda komisjoni ettepanekust prioritiseerida tellimusi. Sellisel juhul on ettevõttel artikkel 27 lg 4 kohaselt kohustus esitada komisjonile kümne päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest põhjendatud selgitus, milles ettevõte põhjendab nõuetekohaselt, miks tal ei ole võimalik nõuet täita. Kaubanduskoda leiab esmalt, et ettevõttele antav kümne päevane tähtaeg selgituste andmiseks on ebamõistlikult lühike. Mõistame, et kriisiolukorras on vaja väga kiiret tegutsemist, kuid komisjoni nõudmisel prioriteetsete tellimuste täitmine nõuab ettevõtte tegevuses ilmselt suuri muudatusi ning sellest tulenevalt võtab aega ka nõudmise täitmise võimalikkuse hindamine. Seega leiame, et 10 päeva jääb väga lühikeseks, et anda selgitusi selle kohta, miks keeldutakse komisjoni nõudmisest. Kaubanduskoda on seisukohal, et ettevõttele peaks jääma seisukohtade esitamiseks vähemalt 30 päeva, kuna selline ajavahemik annab ettevõtetele mõistliku aja, mille jooksul hinnata, kas nad saavad antud nõudmist täita või mitte ning seda ka asjakohaselt põhjendada. 3. Ettevõtjatele esitatavad teabenõuded Tulenevalt SMEI põhiinstrumendi artiklist 24 on komisjonil õigus nõuda ettevõtetelt teavet seoses kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmisvõimsuse ja võimalike olemasolevate varude kohta liidus ja kolmandates riikides asuvates tootmisrajatistes, mida nad käitavad, millega nad sõlmivad lepinguid ja millelt nad ostavad tarneid, samuti teavet kõikide asjaomaste tarneahelahäirete kohta. Tegemist on ettevõtete jaoks väga olulise ja tundliku äriteabega ning sellest tulenevalt on väga oluline, et säiliks ettevõtlusvabadus ning ärisaladuse kaitse. Seega on Kaubanduskoda seisukohal, et komisjoni poolt taotletav teave peab olema mõistlik ja vajalik ning andmete kogumisel tuleb järgida äärmise vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks oleme seisukohal, et esitatud teabe suhtes tuleb rakendada kõige rangemaid andmekaitsenõudeid ning teabe esitamine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel, kuna kriisiolukorras võib ettevõtte jaoks tundliku info avalikustamine ning lekkimine kaasa tuua ohtlikud tagajärjed, mis võivad näiteks soodustada rünnakuid või tuua takistusi ettevõtte tegevusele. Muuhulgas märgib Kaubanduskoda, et eelnimetatud teabenõue kujutab endast ettevõtetele väga suurt koormust ning aruandluskohustust, mis kriisi olukorras on ettevõtetele väga ebamõistlikult koormav. 4. Ettevõtjatele määratavad trahvid seoses teabenõudele vastamata jätmise või prioriteetse tellimuse täitmata jätmise korral Artikkel 28 lg 1 nimetatud juhtudel on komisjonil õigus määrata ettevõttele trahv, mille maksimaalne suurus on 200 000 eurot. Kaubanduskoda ei nõustu ega poolda ettevõtetele trahvide määramist kriisi ajal, kuna ettevõtete tegevus on niigi kriisi olukorras komplitseeritud ning samuti on ettevõtted kriisi lahendamise seisukohalt väga olulised, et tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine. Seega on vaja soodustada koostööd kõigi osapoolte vahel ning selliste suuremahuliste trahvide määramine kriisi lahendamisele kaasa ei aita. Samuti leiame, et tegemist on ebamõistlikult suure trahvimääraga just kriisiolukorra ajal, kus ettevõtete toimimine ja säilimine on niigi ohustatud ning selline suuremahuline trahv halvendab ettevõtte suutlikust edasi tegutseda veel väga suure mahus. 5. Valvsusmeetmed SMEI paketi artikkel 11 lg 3 kohaselt koostavad liikmesriigid valvsusrežiimi ajal nimekirjasid olulistest ettevõtetest, kes tegutsevad nende strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates, mida on nimetatud valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis. Sellest tulenevalt on liikmesriikidel õigus esitada ka ettevõtetele teabenõudeid seoses strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavate tegurite kohta.  Kaubanduskoda leiab, et sätestatud peaksid olema konkreetsed piirangud ettevõtjatelt andmete kogumiseks ning andmete kogumisel tuleb järgida äärmise vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. 6. Muud kommentaarid Kaubanduskoda leiab, et SMEI ettepanekus välja toodud meetmed on sammsammulised ning sellest tulenevalt on kriisi olukorras toimimiseks liiga koormav. Et kriisi olukorras pakett toimiks, peavad meetmed olema tõhusad ning ei tohi olla osapoolte jaoks liigselt koormav. Meetmed ei tohi endaga kaasa tuua asjatut halduskoormust. SMEI paketi meetmed toovad VKEde jaoks tõenäoliselt kaasa suure mõju ja võimalikud kulud, eelkõige selliste meetmete puhul nagu kohustuslikud teabenõuded ning tootmise suurendamise ja prioriteetsete tellimuste vastuvõtmise nõuded. SMEI paketist ei nähtu väiksemate ettevõtjate jaoks lihtsustatud korda, kuid see on väga vajalik arvestades võimaliku mõju ja kulusid VKEdele. Loodame, et peate võimalikuks Eesti seisukohtade kujundamisel võtta arvesse Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid. Eesti Varude Keskus Meie arvates see meid märkimisväärselt ei puuduta. Eelistame igal pool Approach 2, mitte Teadmiseks võetud. Approach 3 varianti (approach 2 on komisjoni soovitused, approach 3 kohustused liikmesriigile). Mis puudutab tarneid, piiranguid jms selle osas on meie vaatest MKM õige osapool ise kommenteerima. Eesti Ehitusmaterjalide 1) Kuidas erineks SMEIs tutvustatud ajutiste lubade väljastamise protseduur seni Teadmiseks võetud. Tootjate Liit väljakujunenud ehitustoodete vastavushindamise protseduurist? Siin on tarvis lühidalt selgitada, kuidas ehitustoodete turulepääsu tegevuste telg (alates tootmisest kuni turule jõudmiseni) praegu välja näeb ja hinnata, kuivõrd erineks ehitusosakonna arvates kriisis kasutusele võetav protsess sellest. Täna tuleb toojal endal teatud asjad hinnata ning sõltuvalt kontrollimise süsteemi tasemest, tuleb mõned asjad lasta hinnata/testida ka teavitatud asutustel. Nagu ma aru saan, siis ei ole seda otseselt öeldud veel ette, mis on konkreetne leevendus või millisel tootel. Ehk komisjonil või liikmesriigil on endal õigus otsustada, kus konkreetseid mööndusi tehakse. Seega on täna keeruline näha ette, millised on võimalikud tingimused  ja tagajärjed meie tootjatele või järelevalve asutusele. Kui liikmesriik võib kehtestada nõuded aga ei pea, siis on üle EL erinevad nõuded. Probleemid, mis hakkasid silma: - Ei ole kindel kas meie riigil on pädevust hakata ise välja töötama ja seadma leevendavaid nõudeid toodetele - Kui iga liikmesriik saab ise otsustada kas kehtestab ja mida, siis on terves ELis väga palju erinevaid erinevate nõuetega tooteid. - Mitmele turule tarniv ettevõte ilmselt ei tooda leevendatud nõuetega, sest tal ei ole otstarbekas toota erinevate nõuete kohaseid tooteid erinevatele riikidele ja seega kasutab ta vanu kehtivaid nõudeid. - Kas need tooted lähevad hiljem hävitamisele? Ilmselt ei ole ettevõtjad valmis tootma sellise teadmisega (vähemalt ilma kompensatsioonita) ja ei ole selline lähenemine hea ka keskkonnale (eriti ehitusvaldkonnas). - Järelevalve koormus tõuseb meeletult, sest peab hakkama sisuliselt koguaeg riiki toodavaid tooteid kontrollima, kui esineb võimalus, et riikidel on erinevad nõuded. Lisaks vajab lahendamist ka olukord: mis saab peale kriisi. Ilmselt on raske takistada, et konkreetsed leevendatud nõuetega tooted ei satuks teistesse riikidesse nii kriisi ajal kui ka peale seda. - Vähe tõenäoline, et komisjon kriisi ajal suudab saavutada kiireloomulised aktid toodete osas. 2) Kes on Eestis tõenäoliselt pädev(ad) asutus(ed), kes kriisis ajutisi lube ehitustoodete puhul hakkaks väljastama? Milline pädev (siseriiklik) asutus vastutaks kriisis ajutiste lubade abil turule toodud ehitustoodete ohutuse eest? Siin on tarvis selgitada, kes praegu ehitustoodete turulepääsu võimaldab (TTJA?), kuidas on korraldatud vastavushindamine jne (ilmselt TTJA pädevus?). Lisaks on tarvis kirjeldada, kes kriisiolukorras seda teeks (TTJA?). Ilmselt oleks selleks ainsaks asutuseks TTJA. 3) Kas ajutine loobumine tavapärasest vastavushindamise praktikast võib põhjustada tooteohutuse mõttes suuremat riski? Siin on tarvis püüda hinnata, kas ajutine loobumine ehitustoodete tavapärasest vastavushindamisest (juhul, kui see on vajalik ja testimist ei saa läbi viia) võib tuua kaasa ohtusid. Tuleks ka hinnata, kas ja mis laadi seadmetest võib kriisis puudu olla, et vastavushindamise teste ei saa läbi viia nii  nagu see tavaliselt käib (ilmselt sedavõrd spetsiifiline küsimus, et TTJAl võiks olla pisut parem teadmine). Ilmselt ei ole mõistlik teha leevendusi ehitustoodetele järgmistel põhjustel: - Tooted on mõeldud väga pikaks kasutusajaks: 50-100 aastat. - Vigane toode võib põhjustada ohtu määramata arvu isikutele ja määramatu aja jooksul. - Hilisemalt on äärmiselt keeruline selliste toodete tagasikutsumine või pigem võimatu, kui need on juba kasutusele võetud. - Väga keeruline on teha ka hilisemat testimist nendele toodetele, eriti kui seinas on segamini CE ja CE-ta tooted. - Tarbijad satuvad veel suuremasse segadusse. - Komisjoni sõnastus (kui pole ohtu elule, siis võib ka peale kriisi nende toodetega jätkata) võimaldab lugeda, et oht elule ja tervisele on teatud määral kriisi ajal tolereeritud. Sellele me oleme kindlasti vastu. 4) Arvestades võimalikku kriisiolukorra esinemist, mis näib ehitustoodete määruse muutmise puhul kriisis mõistlik ja vajalik? Mis näib ebamõistlik? Kokkuvõttev hinnang MKM ehitusosakonna vaatest. Meie hinnangul ei ole tõenäoline, et liikmesriik või komisjon suudab teha täiendavaid leevendusi erinevate aktide näol kriisi olukorras. Liikmesriigi regulatsioon võib oluliselt erineda ja tuua kaasa suured turutõrked või viia olukorda, kus järelevalve läbi viimine osutub võimatuks. Eelistame, et ehitustooted ei oleks hõlmatud sellise regulatsiooniga või äärmisel juhul saame nõustuda sellega, et prioritiseeritakse teatud toodete hindamise läbiviimine. Tarbijakaitse ja Kas saame toetada nende määruste/direktiivide muutmist nii, et see võimaldaks Teadmiseks võetud. Tehnilise Järelevalve kriisiolukorras lihtsamini tooteid turule tuua ja millist keerukust ajutiste lubade süsteem Amet võiks TTJA jaoks kaasa tuua (sh halduskoormus, vastutus ohutuse tagamisel)? Jah, saab. Küll tuleb arvestada, et osad kavandatavad meetmed (eelkõige ajutiste lubade väljastamine järelevalveasutuse poolt kriisispetsiifilistele toodetele, järelevalve ressursside ümberjaotamine) kindlasti suurendavad oluliselt nii järelevalveasutuste halduskoormust kui ka vastutust ohutuse tagamisel. Küsimused ja vastused: 1) Kuidas erineks SMEIs tutvustatud ajutiste lubade väljastamise protseduur seni väljakujunenud vastavushindamise protseduurist? Võimalik erinevus sõltub vastavast tootegrupist ja selle kohta kehtestatud EL määruse või direktiivi nõuetest. Direktiivide (nt 2014/35/EL), kus vastavushindamise teostab tootja ise ja teavitatud asutuse kaasamise kohustust ei ole, korral ei kaasne erinevusi tava ja kriisiaegsele vastavushindamisele, kuna tootja teeb selle nii või teisiti ise. Direktiivide ja määruste osas, kus toodete vastavushindamisse on nõutud või osaliselt nõutud (nt 2014/30/EL, 2014/68/EL) teavitatud asutuse kaasamine, on erinevused olemas. Kuna vastavushindamine ei ole teavitatud asutuse poolt teostatud või lõpule viidud, siis võivad toote ühe või teise olulise nõude täidetuse ja ohutuse kohta puududa seda kinnitavad katsetustulemused või muud asjasse puutuvad dokumendid. Sellest tulenevalt võib ajutist luba väljastaval asutusel olla toote ohutuse ja nõuetekohasuse hindamiseks jääda vajaka vajalikku teavet ja seetõttu suurenevad ka vastavad riskid. 2) Kes on Eestis tõenäoliselt pädev(ad) asutus(ed), kes kriisis ajutisi lube SMEIs nimetatud tootegruppide puhul hakkaks väljastama? Milline pädev (siseriiklik) asutus vastutaks kriisis ajutiste lubade abil turule toodud toodete ohutuse eest? Tõenäoliselt oleks pädevaks asutuseks kriisiajal ajutiste lubade väljastamiseks vastava tootegrupiga tegelev riiklik turujärelevalveasutus (valdavas osas valdkondades on selleks TTJA). Kuna aga turujärelevalveasutustel sh TTJA-l ei ole üldjuhul endal võimalik teha toote ohutuses veendumiseks vajalikke katsetusi või analüüse, siis peab järelevalveasutusel olema võimalik kasutada oma otsuste tegemiseks vastava valdkonnas tegutseva teavitatud asutusi/katselaboreid/vm asutusi. Kaaluda tasuks ka vajadusel vastava tootegrupi tootmise või turustamisega tegelevate erialaliitude kaasamise võimaldamist. 3) Kas ajutine loobumine tavapärasest vastavushindamise praktikast võib põhjustada tooteohutuse mõttes suuremat riski? Risk tavapärasest vastavushindamise praktika ajutisel loobumisel tooteohutuse riski suurenemisse on olemas. Vastavushindamine oma olemuselt ongi vajalik just toodete ohutusriskide maandamiseks ning kui vastavushindamist mitte teha, siis selle võrra riskid suurenevad. Mingil määral aitab selliselt tekkivaid riske vähendada, kui ajutise vastavushindamise viivad läbi oma ala spetsialistid ning toote kasutamine on määratud ajalise kestvusega ainult kriisi ajal. 4) Milliste tootegruppide puhul võiks kriisis ajutiste lubade väljastamist kasutada, milliste puhul mitte (liigne risk ja vastutus)? Selles suhtes on olemasolevate andmete põhjal täpsemat sisendit keeruline anda. Vajalik oleks tutvuda võimalike kriisitoodete nimekirja koostamise aluste ja põhimõtetega. Hetkel näeme võimalikku vajadust ajutiste lubade väljastamisega toodetena lõhkematerjale, kaitsevarustust, raadioseadmeid (aparatuur), gaasiseadmeid, kriisi ohjamiseks vajalikke seadmeid ja masinaid, UN anumaid gaaside veoks ja ladustamiseks. 5) Mis näib kokkuvõttes SMEI omnibusides mõistlik ja vajalik? Mis näib ebamõistlik? Kõik pakutud meetmed võivad ühel või teisel juhtumil olla vajalikud st olenevalt olukorrast, tootest vm teguritest võib olla vajalik kasutada üht või teist meedet ja seetõttu võiks need kõik olla olemas. Täiendavad märkused läbivalt EL määruste ja direktiivide muutmisettepanekute osas: - Nõude „tootja kinnitab omal vastutusel, et asjaomane toode vastab kõigile kohaldatavatele olulistele ohutusnõuetele“ puhul ei ole selgust, missugusel kujul tootja selle kinnituse koostama peaks. Kas tegu on vastavusdeklaratsiooni või muu dokumendiga? Kas on kavas taolise kinnituse jaoks välja töötada ühine vorm? - Nõude „Tootja võtab ka kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et loa saanud seade ei lahkuks loa andnud liikmesriigi territooriumilt“ puhul juhime tähelepanu, et tootjal on seda raske tagada, eriti kui tegu on kolmandast riigist pärit tootjaga. Samas ei kehtestata siinkohal volitatud esindaja, importija või levitaja samasugust kohustust, kuigi nimetatutel on selleks paremad võimalused. Tasuks kaaluda antud nõudes tootja asendamist turule laskja mõistega. - Nõuet „Erandina artiklitest x ja y ei tohi seadmed, millele on antud luba vastavalt käesoleva artikli lõikele x, lahkuda loa väljastanud liikmesriigi territooriumilt ega kanda CE- märgist“ võib reaalses olukorras olla raske tagada, kuna EL sisene toodete liikumine on vaba ja tootjal puudub reaalne võim toote kasutamise üle. Samuti ei selgu sellest nõudest, kes seda tagama peaks. - Nõue „Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele igast otsusest lubada aparatuur turule viia või kasutusele võtta vastavalt lõikele“ põhjustab kriisiajal, kui järelevalveasutuse ressursid on niigi piiratud, täiendavaid ressursikulusid ja oleks järelevalveasutusele koormav. Samas ei ole selge, mis põhjusel taolist teavet vaja koguda on, sest eelnõu kohaselt ei tohiks ajutise loa saanud toode niigi liikmesriigi turult lahkuda. Taolise teabe keskne üle-Euroopaline kogumine oleks vajalik, kui ühes liikmesriigis ajutise loa saanud toodet oleks lubatud viia ka teise liikmesriigi turule.  - Lisaks on kahtlane olukord, mis juhtub ajutiste lubadega turule lastud toodetega pärast kriisiaja lõppemist. Kuigi üldised raamid on olemas ja toode jääbki erandiga seotuks, võib ilmneda siiski olukordi, kus toode tuleks hiljem ikkagi allutada täielikule vastavushindamisele, mis ei pruugi kasutusel olnud toote puhul olla enam võimalik. Selles osas puudub selge regulatsioon. Märgime ka, et lisaks SMEI eelnõus nimetatud EL määrustele ja direktiividele, on ka teisi EL määrusi ja direktiive (nt 2011/65/EL, (EL) 2017/1369, 2009/125/EÜ), mis kehtestavad erinevatele toodetele, sh ka kriisitoodete nimekirja kuuluvate võimalikele toodetele, täiendavaid nõudeid. Kuna neid nõudeid kehtestavaid määrusi ei ole SMEI eelnõus nimetatud ja neisse kriisiaja erandeid sisse viidud, siis ei saa nendes õigusaktides sätestatud nõuetest teha kriisiajal vajadusel erisusi ja seetõttu ei saaks tooteid ikkagi nõuetekohaselt turule lubada. Seetõttu tuleks kaaluda vajadust eelnõus toodud EL määruste ja direktiivide nimekiri üle vaadata ja vajadusel täiendada. Statistikaamet Vaatasime sellest eelnõust tuleneva info vajaduse sätted üle. Statistikaametil ei ole selliseid Teadmiseks võetud. reaalajas andmeid nagu seal on nõutud. Meil on küll ettevõtete tegevusvaldkondade ja mingil määral nende majandusnäitajate ja tootmise kohta andmeid, aga need ei ole päris need, mida siin vaja on. Lisaks on meil statistilise konfidentsiaalsuse küsimus – st isegi kui meil need andmed oleks, siis me ei tohiks neid isikustatud kujul (st ettevõtte täpsusega) kellelegi välja anda.  Eesti seisukohad Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi paketi kohta Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) poolt 19. septembril 2022. a esitatud EL hädaolukorra instrumendi paketi kohta, mis sisaldab järgmisi algatusi:  määrus, millega luuakse SMEI;  direktiiv ja määrus, millega muudetakse seotud õigusakte seoses toodete, heakskiidumenetluste ja järelevalvega. Ühtse turu hädaolukordade instrumendi eesmärk on tugevdada ühtse turu toimimist ja tagada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine tulevastes kriisides. Selleks luuakse EL ühtse turu kriisijuhtimise arhitektuur: tekib mehhanism ühtse turu jälgimiseks, erinevate riskitasemete kindlakstegemiseks ja reageerimise koordineerimiseks (situatsiooni-, valvsus- ja hädaolukord). Eesti seisukohad EL hädaolukorra instrumendi paketi kohta: o Eesti toetab meetmete võtmist selleks, et tagada EL ühtse turu toimimine kriisides, tagades inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumise. Saame nõustuda lähenemisega, mille tulemusel tekib ühtse turu kriisijuhtimise arhitektuur vastavalt erinevatele riskitasemetele. o Peame eelkõige vajalikuks EL ühtse turu hädaolukorra instrumendi infovahetus- ja koordinatsioonisüsteemi loomist, et võimaldada komisjoni ja liikmesriikide vahelist kiiret informatsiooni jagamist seoses kriisimeetmete rakendamisega. o Peame oluliseks, et EL ühtse turu hädaolukorra instrumenti on võimalik rakendada ka sellistes olukordades, kus tõrked siseturu toimimisele on kolmandate riikide otsese või kaudse tegevuse tulemus. o EL ühtne turg peab toimima hästi igas olukorras, olles seeläbi vastupidavam kriisidele. Senisest enam tuleb pöörata tähelepanu olemasolevate EL ühtse turu õigusaktide nagu teenuste direktiiv ja selle alusel loodud mehhanismide korrektsele rakendamisele. o Valvsus- ja hädaolukorrarežiimi rakendamisel tuleb silmas pidada, et nende kehtestamine on erakorraline meede. Näiteks ei saa pelgalt ajutised tarne- või tootmisraskused mõne liikmesriigi ettevõtete tegevuses olla EL ühtse turu hädaolukorra instrumendi meetmete vallandajaks, vaid tegemist peab olema süsteemsete raskustega kogu sektori lõikes, mis mõjutavad arvestataval hulgal liikmesriike. Liikmesriikide esindajatest koosneva nõuanderühma arvamus valvsusrežiimi aktiveerimiseks peaks olema Komisjonile siduv. o Peame oluliseks, et EL ühtse turu hädaolukorra instrumendiga ei tekiks võimalust kehtestada kohustust Eesti enda varustuskindluse tagamiseks moodustatud riiklike varude jagamiseks. o Kui komisjon suunab EL hädaolukorra instrumendi alusel liikmesriike koguma strateegilisi varusid, peab selle aluseks olema põhjalik vajaduste kaardistus ja strateegiline plaan, mis võtab arvesse geograafilist kaetust ja logistilisi võimalusi ja vajadusi. Peame vajalikuks EL logistilist tuge liikmesriikide strateegiliste varude ümberjaotamise soovituse täitmisel. o Eelistame, et komisjoni esitatavad eelistellimuste täitmise ja infopäringutele vastamise kohustused oleksid ettevõtete jaoks vabatahtlikud. Kuid ka juhul, kui meetmed sätestatakse hädaolukorra tingimustes kohustuslikena, peame oluliseks, et komisjoni infopäringutele vastamine toimuks liikmesriigi vahendusel ning eelistellimuste täitmine ei tohi jätta mõnda liikmesriiki vajalike teenuste või kaupadeta ega süvendada kaupade ja teenuste defitsiiti. o Toetame kriisiolukorras varustuskindluse tagamiseks võimalust taotleda komisjonilt liikmesriigi nimel hädavajalike toodete ja teenuste hankimist ühishangetena. o Toetame kriisis oluliste toodete turulepääsu hõlbustamist ja liikmesriikide pädevatele asutustele kriisiolukorras lihtsustatud vastavushindamise läbiviimise võimaldamist. Kavandatavad meetmed ei tohi kaasa tuua põhjendamatut halduskoormust ega olla vastuolus siseturu toimimise põhimõtetega. Me ei toeta selliselt vastavushindamise läbinud ja turulepääsuloa saanud toodete piiriülese liikumise takistamist.  EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja ... jaanuar 2023 nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude kohta: 1.1 Eesti toetab meetmete võtmist selleks, et tagada Euroopa Liidu ühtse turu toimimine kriisides, tagades inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumise. Saame nõustuda lähenemisega, mille tulemusel tekib ühtse turu kriisijuhtimise arhitektuur vastavalt erinevatele riskitasemetele. 1.2 Eesti peab eelkõige vajalikuks Euroopa Liidu ühtse turu hädaolukorra instrumendi infovahetus- ja koordinatsioonisüsteemi loomist, et võimaldada komisjoni ja liikmesriikide vahelist kiiret informatsiooni jagamist seoses kriisimeetmete rakendamisega. 1.3 Peame oluliseks, et Euroopa Liidu ühtse turu hädaolukorra instrumenti on võimalik rakendada ka sellistes olukordades, kus tõrked siseturu toimimisele on kolmandate riikide otsese või kaudse tegevuse tulemus. 1.4 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu ühtne turg toimiks hästi igas olukorras, olles seeläbi vastupidavam kriisidele. Seetõttu tuleb senisest enam pöörata tähelepanu juba olemasolevate Euroopa Liidu ühtse turu õigusaktide nagu teenuste direktiiv ja selle alusel loodud mehhanismide korrektsele rakendamisele. 1.5 Valvsus- ja hädaolukorrarežiimi rakendamisel tuleb silmas pidada, et nende kehtestamine on erakorraline meede. Näiteks ei saa pelgalt ajutised tarne- või tootmisraskused mõne liikmesriigi ettevõtete tegevuses olla Euroopa Liidu ühtse turu hädaolukorra instrumendi meetmete vallandajaks, vaid tegemist peab olema süsteemsete raskustega kogu sektori lõikes, mis mõjutavad arvestataval hulgal liikmesriike. Eesti hinnangul peaks liikmesriikide esindajatest koosneva nõuanderühma arvamus valvsusrežiimi aktiveerimiseks olema Euroopa Komisjoni jaoks siduv. 1.6 Peame oluliseks, et Euroopa Liidu ühtse turu hädaolukorra instrumendiga ei tekiks võimalust kehtestada kohustust Eesti enda varustuskindluse tagamiseks moodustatud riiklike varude jagamiseks. 1.7 Kui Euroopa Komisjon suunab Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi alusel liikmesriike koguma strateegilisi varusid, peab selle aluseks olema põhjalik vajaduste kaardistus ja strateegiline plaan, mis võtab arvesse ka geograafilist kaetust ja logistilisi võimalusi ja vajadusi. Ühtlasi peame vajalikuks Euroopa Liidu logistilist tuge liikmesriikide strateegiliste varude ümberjaotamise soovituse täitmisel. 1.8 Eesti eelistab, et Euroopa Komisjoni esitatavad eelistellimuste täitmise ja infopäringutele vastamise kohustused oleksid ettevõtete jaoks vabatahtlikud. Kuid ka juhul, kui meetmed sätestatakse hädaolukorra tingimustes kohustuslikena, peab Eesti oluliseks, et Euroopa Komisjoni infopäringutele vastamine toimuks liikmesriigi vahendusel ning eelistellimuste täitmine ei tohi jätta mõnda liikmesriiki vajalike teenuste või kaupadeta ega süvendada kaupade ja teenuste defitsiiti. 1.9 Toetame kriisiolukorras varustuskindluse tagamiseks võimalust taotleda Euroopa Komisjonilt liikmesriigi nimel hädavajalike toodete ja teenuste hankimist ühishangetena. 1.10 Toetame kriisis oluliste toodete turulepääsu hõlbustamist ja liikmesriikide pädevatele asutustele kriisiolukorras lihtsustatud vastavushindamise läbiviimise võimaldamist. Seejuures peame oluliseks, et kavandatavad meetmed ei tooks kaasa põhjendamatut halduskoormust ega oleks vastuolus siseturu toimimise põhimõtetega. Näiteks ei toeta me selliselt vastavushindamise läbinud ja turulepääsuloa saanud toodete piiriülese liikumise takistamist. 2 Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3 Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi paketi kohta“ 1. Sissejuhatus Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 19. septembril 2022. a esitatud EL hädaolukorra instrumendi paketi kohta, mis sisaldab järgmisi algatusi: - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98 - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2019/1009 ja (EL) nr 305/2011 vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast Ühtse turu hädaolukorra mehhanismi paketi eesmärk on tugevdada EL ühtse turu toimimist ja tagada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine tulevastes kriisides. Selleks luuakse EL ühtse turu kriisijuhtimise arhitektuur: tekib mehhanism ühtse turu jälgimiseks, erinevate riskitasemete kindlakstegemiseks ja reageerimise koordineerimiseks (alatine, valvsus- ja hädaolukorrarežiim). Raamistik võimaldab Euroopa Komisjonil (edaspidi komisjon) ja liikmesriikidel luua koordineerimis- ja teabevahetusvõrgustik. Kui tuvastatakse oht ühtsele turule, aktiveeritakse valvsusrežiim. Lõppastmes võidakse kriisi korral, kui on laiaulatuslik mõju ühtsele turule, aktiveerida hädaolukorrarežiim. Valvsusrežiimis keskenduksid liikmesriigid kindlaksmääratud strateegiliselt oluliste kaupade ja teenuste tarneahelate jälgimisele ning nendes valdkondades strateegiliste reservide loomisele. Kui on käivitatud hädaolukorrarežiim, toetatakse vaba liikumist piirangute musta nimekirja ning ühepoolsete piirangute tugevdatud ja kiire kontrolli kaudu. Ka võib komisjon soovitada liikmesriikidel tagada kriisiolukordadega seotud kaupade kättesaadavus, hõlbustades tootmise laiendamist või ümberkorraldamist või lihtsustades teatud toodete vastavushindamise protseduuri, et kiirendada toodete turule viimist. Ühtlasi võib komisjon paluda liikmesriike valvsusfaasis kogutud strateegilisi varusid sihipäraselt jaotada. Euroopa Ülemkogu märkis oma 1.–2. oktoobri 2020. aasta järeldustes, et EL võtab COVID-19 kriisist õppust ning käsitleb EL ühtse turu killustatust, tõkkeid ja nõrkusi hädaolukordades. Ajakohastatud tööstusstrateegia teatises teatas komisjon ühtse turu hädaolukorra instrumendist 1 (Single Market Emergency Instrument – edaspidi SMEI), millega tagada isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumine, samuti suurem läbipaistvus ja kooskõlastatus kriisi ajal. Algatus on osa komisjoni 2022. aasta tööprogrammist. Seistes silmitsi kasvava ebastabiilsuse, strateegilise konkurentsi ja julgeolekuohtudega, nt Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse, rõhutati 10.– 11. märtsil 2022. a Versailles’s toimunud ELi liidrite kohtumisel vajadust luua tugevam majanduslik baas, mis on vastupidavam, konkurentsivõimelisem ja sobib roheliseks ja digitaalseks üleminekuks, tuginedes ühtse turu tugevustele. Ühtne turg on kriisidega toimetulekul ja EL majandusliku vastupanuvõime tugevdamisel võtmetähtsusega. Kuigi ühtse turu vastupidavus on Euroopa ettevõtjate peamine tugi, võivad EL ja selle liikmesriigid võtta meetmeid ühtse turu võime suurendamiseks kriiside paremaks lahendamiseks. Hädaolukorrainstrument on vajalik, sest mõnedel ühtse turu eeskirjadel ja nõuetel puudub hädaolukordades vajalik paindlikkus. Kavandatava algatusega soovitakse luua instrument, mis täiendaks olemasolevaid ja uusi ELi kriisidele reageerimise algatusi ja mehhanisme, näiteks Euroopa tervisealaste hädaolukordadeks valmisoleku ja reageerimise amet (European Health Emergency Preparedness and Response Authority, edaspidi HERA1), transpordi erandolukorra plaan, Euroopa toiduga kindlustatuse kriisiks valmisoleku ja reageerimise mehhanism (EFSCM), Schengeni piirieeskirja läbivaatamine ja integreeritud poliitilistele kriisidele reageerimismehhanism (IPCR). SMEI eesmärk on seetõttu varasematele ELi hädaolukordade raamistikele tuginedes neid täiendada, et lihtsustada koordineerimist, koostööd, solidaarsust ja suhtlust ELi institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmade vahel. Eesmärk on tugevdada ühtse turu toimimist ja tagada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine tulevastes kriisides. Näiteks täiendab SMEI ka ELi eeskirju konkreetsete sektorite, tarneahelate või toodete (nt tervishoid, pooljuhid või toiduga kindlustatus) kohta, mis juba näevad ette kriisidele reageerimise meetmed. Sellega soovib komisjon luua tasakaalus kriisijuhtimise raamistiku, et välja selgitada ühtset turgu ähvardavad ohud ja tagada selle tõrgeteta toimimine järgmiselt: 1) Ühtse turu kriisijuhtimise arhitektuur: luuakse uus mehhanism ühtse turu jälgimiseks, erinevate riskitasemete kindlakstegemiseks ja reageerimise koordineerimiseks (situatsiooni-, valvsus- ja hädaolukorrad). Situatsiooniplaneerimise raamistik peaks võimaldama komisjonil ja liikmesriikidel valmisoleku suurendamiseks luua koordineerimis- ja teabevahetusvõrgustik. Seejärel, kui on tuvastatud oht ühtsele turule, saab komisjon aktiveerida valvsusrežiimi. Lõpuks võib nõukogu sellise kriisi korral, millel on laiaulatuslik mõju ühtsele turule, aktiveerida hädaolukorra. Konkreetse olukorra hindamiseks ja kõige sobivamate reageerimismeetmete soovitamiseks luuakse nõuanderühm, mis koosneb komisjoni ja liikmesriikide esindajatest, ent mille vaatlejateks võidakse kaasata ka Euroopa Parlamendi esindaja, Euroopa 1 Komisjoni teatis „Euroopa tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse HERA loomine, järgmine samm Euroopa Terviseliidu väljakujundamise suunas“ COM(2021) 576 ning ettepanek: nõukogu määrus selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus liidu tasandi rahvatervisealases hädaolukorras. 2  Majanduspiirkonna lepingu osaliste hulka kuuluvate EFTA liikide esindajad, ettevõtjate, sidusrühmade organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajad ning eksperdid. 2) Uute meetmete väljapakkumine ühtset turgu ähvardavate ohtudega tegelemiseks. Valvsusrežiimis keskenduksid liikmesriigid koos komisjoniga kindlaksmääratud strateegiliselt oluliste kaupade ja teenuste tarneahelate jälgimisele ning nendes valdkondades strateegiliste reservide loomisele. Kui hädaolukorrarežiim on aktiveeritud, toetatakse ühtsel turul vaba liikumist piirangute musta nimekirja ning ühepoolsete piirangute tugevdatud ja kiire kontrolli kaudu. Ka võib komisjon soovitada liikmesriikidel tagada kriisiolukordadega seotud kaupade kättesaadavus, hõlbustades tootmise laiendamist või ümberpaigutamist või kiirendades lubade andmist. Lõpuks võib komisjon soovitada liikmesriikidel valvsusfaasis kogutud strateegilisi reserve sihipäraselt jaotada. Uued meetmed peaksid lihtsustama komisjoni poolt liikmesriikide nimel asjakohaste kaupade ja teenuste riigihankeid. 3) Viimase abinõu meetmete lubamine hädaolukorras: erakorralistel asjaoludel ja vaid hädaolukorrarežiimi puhul võib komisjon kasutada ka tööriistu, mis nõuavad eraldi aktiveerimisetappi. Sel juhul võib komisjon esitada ettevõtjatele teabenõudeid või paluda neil aktsepteerida kriisiolukordadega seotud toodete eelisjärjekorras tellimusi, mille ettevõtjad peavad kas täitma või selgitama keeldumist õigustavaid põhjusi. Lisaks kiirendatakse teatud toodete turule viimist. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna piiriüleste teenuste nõunik Gertrud Luhaoja-Sobak ([email protected]; 625 6440) ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Tõnisson ([email protected], 6256 353). Valdkonna eest vastutav asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Sandra Särav ([email protected], 639 7617). Seisukohtade kujundamisel on lähtutud järgmisest Eesti seisukohtadest: - Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil); - Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2020 a. istungil) ning - Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil, Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a istungil ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 22. oktoobri 2021. a istungil); - Eesti seisukohad Euroopa mikrokiipide ja pooljuhtide paketi kohta (heaks kiidetud 14. aprilli 2022. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 2. mai 2022. a istungil ja Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil eeldatavasti mais 2022. a); - Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordistrateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 2021. a istungil ning kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 19. märtsi 2021. a), mille järgi Eesti toetab kriiside 3  laiapindset käsitlemist Euroopa Liidu tasandil ning transpordisektori kriisimeetmete laialdast koordineerimist liikmesriikide vahel, et kindlustada kriisi ajal roheliste koridoride, elutähtsate teenuste ja kriitilise taristu tõrgeteta ja piiriülene toimimine ning siseturu toimimine kriiside tingimustes; - Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordiministrite mitteametlikul videokonverentsil 28. septembril 2020. a, kus ministrid pidasid poliitilist mõttevahetust Euroopa kaubaveosektori pandeemia- ja kriisiplaani üle (kooskõlastatud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus 23. septembril 2020. a); - Eesti seisukohad Euroopa tervisekriisideks valmisoleku ja meditsiiniliste vastumeetmete kohta (HERA) (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2021. a istungil ning kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 6. detsembril 2021. a); - Eesti seisukohad 07.04 põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel (toidu julgeoleku teatis) (kooskõlastatud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus 30. märtsil 2022. a); - Eesti seisukohad Schengeni strateegia ettepanekute kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 2021. a istungil); - Eesti seisukohad Schengeni piirieeskirja muudatusettepaneku kohta ((kooskõlastatud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus 19. jaanuaril 2022. a). 2. Sisu ja võrdlev analüüs 2.1. EL ühtse turu hädaolukorra mehhanismi määrus Euroopa Komisjoni poolt 19. septembril 2022. a. esitatud Euroopa Liidu ühtse turu hädaolukorra mehhanismi eesmärk on luua terviklik valmisoleku- ja kriisireageerimisstruktuur, mis koosneb järgmistest põhikomponentidest: – nõuanderühm; – erandolukorra plaanimise raamistik; – ühtse turu valvsusmeetmete raamistik ja – ühtse turu hädaolukorra meetmete raamistik. 1. Nõuanderühm Rühma ülesanne on anda komisjonile nõu asjakohaste meetmete kohta, et ennetada kriisi mõju ühtsele turule või sellega toime tulla. Nõuanderühm võib osaleda ühtse turu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi kehtestamisel ja nende ulatuse kindlaksmääramisel ning analüüsida asjakohast teavet, mis on kogutud vabatahtlike või kohustuslike vahenditega muu hulgas ettevõtjatelt. Sellesse kesksesse organisse kuulub alalise liikmena igast liikmesriigist üks esindaja, kellel on erialased teadmised ühtse turu küsimustes, ning vaatlejad, kes esindavad teisi kriisi seisukohast olulisi organeid, nagu 4  kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva korra alast nõukogu töörühma, tervisekriisinõukogu, terviseohutuse komiteed, Euroopa pooljuhtide nõukoda, Euroopa toiduga kindlustatuse kriisiks valmisoleku ja kriisile reageerimise eksperdirühma jne. Koosolekuid korraldab ja juhatab komisjon. 2. Erandolukorra plaanimise raamistik Tavaolukorras, kus ootamatute sündmuste ränk mõju ühtsele turule ei ole tõenäoline või puudub, tagavad turujõud ettevõtjate ja ühtse turu toimimise. Erandolukorra plaanimise raamistiku puhul ei ole aktiveerimisetapp nõutav ja raamistik koosneb järgmisest. a) Kriisiprotokollide koostamise, kriisikommunikatsiooni, koolituste ja hädaolukorra simulatsioonide korraldus, et tagada komisjoni, liikmesriikide ja asjakohaste liidu tasandi asutuste vahel õigeaegne koostöö ja teabevahetus ning korraldada väljaõpet ja ühtse turu hädaolukordade võimalike stsenaariumide läbimängimist. b) Sihtotstarbelised hoiatused varajase hoiatamise süsteemile mis tahes intsidentide kohta, mis oluliselt/tõsiselt häirivad või võivad oluliselt/tõsiselt häirida ühtse turu toimimist ning selle kaupade ja teenuste tarneahelaid. Häire olulisuse või tõsiduse kindlaksmääramisel võetakse arvesse selliseid eelnevalt kindlaks määratud parameetreid nagu mõjutatud ettevõtjate arv, geograafiline ala ja häire kestus. 3. Ühtse turu valvsusmeetmete raamistik See raamistik käsitleb selliste oluliste intsidentide mõju, mis ei ole veel eskaleerunud täiemahuliseks ühtse turu hädaolukorraks. Raamistik tuleb aktiveerida, kui on toimunud intsident, mis võib oluliselt häirida selliste strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste tarneahelaid, mis sõltuvad sisenditest, mida ei ole võimalik mitmekesistada ega asendada, või intsident, millega kaasnevad esimesed märgid selliste kaupade ja teenuste suurest puudusest. Kõnealune raamistik koosneb muu hulgas järgmistest meetmetest. a) Selliste strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste tarneahelate järelevalve, mis on kindlaks tehtud erandolukorra plaanimise raamistikus osutatud liidu tasandi riskihinnangus ning mille pakkumist võib intsidendi toimumine oluliselt häirida. Kõnealust järelevalvet teevad liikmesriigid vabatahtlike teabenõuete põhjal, mis käsitlevad valitud strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavaid tegureid (nagu tootmisvõimsus, varud, tarnijate piirangud, mitmekesistamise ja asendamise võimalused, nõudluse tingimused ja kitsaskohad) ning mis saadetakse kõikidele asjaomases strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste tarneahelas osalevatele ettevõtjatele ja teistele liikmesriikide territooriumil asutatud asjakohastele sidusrühmadele. b) Strateegiliste reservide loomine – see meede nõuab täiendavat aktiveerimist komisjoni täiendavate rakendusaktide teel. Komisjon võib koostada liikmesriikide säilitatavate strateegiliste reservide individuaalsete ja 5  mittesiduvate sihtmäärade loetelud. Liikmesriigid teevad üheskoos ja solidaarselt tegutsedes oma parima, et luua kindlaksmääratud strateegilise tähtsusega kaupade strateegilised reservid. Erakordsetel asjaoludel võib komisjon omal algatusel või siis, kui seda paluvad 14 liikmesriiki, hinnata vajadust võtta täiendavaid meetmeid selliste kaupade strateegiliste reservide loomiseks. Pärast sellist hindamist, mida toetavad objektiivsed andmed, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, et teha individuaalne sihtmäär ühe või mitme liikmesriigi jaoks kohustuslikuks. c) Ühishanked: i) strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste hankimine, mille viib läbi komisjon liikmesriikide nimel, ja ii) strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste hankimine liikmesriikide poolt. 4. Ühtse turu hädaolukorra meetmete raamistik Koos ühtse turu hädaolukorra meetmete aktiveerimisega hakatakse viivitamata kohaldama mitut hädaolukorra reageerimismeedet, mille hulka kuulub järgmine. a) Läbipaistvuse suurendamise meetmed: liikmesriikide kohustus teatada nii kõikidest kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenustega ning strateegilise tähtsusega kaupade ja teenustega seotud meetmete eelnõudest, samuti kriisist tingitud piirangutest inimeste vabale liikumisele, ning esitada nende meetmete põhjendused. b) Meetmed vaba liikumise taastamiseks ja hõlbustamiseks: üldised nõuded vaba liikumise piirangute kohta ühtse turu hädaolukorra jooksul (peamiste põhimõtete loetelu) ja keelatud piiranguid käsitlevad sätted. c) Keeld piirata ühtse turu hädaolukorra jooksul vaba liikumise õigust: liikmesriigid ei tohi kehtestada näiteks ELi-siseseid kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste ekspordikeelde ega mingeid toodete või teenuste ekspordipiiranguid, mis – takistavad nende vaba liikumist, – häirivad nende tarneahelaid ja – tekitavad või suurendavad ühtsel turul nappust. d) Avalikud hanked: i) kriisi seisukohast oluliste kaupade hankimine, mille viib läbi komisjon liikmesriikide nimel, ja ii) kriisi seisukohast oluliste kaupade hankimine liikmesriikide poolt. e) Kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavuse ja pakkumise hõlbustamise meetmed, millega – hõlbustatakse kriisi seisukohast oluliste kaupade olemasoleva tootmisvõimsuse suurendamist või ümberkorraldamist või uue tootmisvõimsuse loomist, – hõlbustatakse meetmetega seotud olemasoleva tootmisvõimsuse suurendamist või uue tootmisvõimsuse loomist, 6  – kehtestatakse muu hulgas lubade andmise puhul regulatiivset paindlikkust tagavad meetmed, mille eesmärk on hõlbustada kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmist ja turule laskmist. f) Strateegiliste reservide sihipärane ja kooskõlastatud jaotamine. Komisjon võib soovitada liikmesriikidel liidu strateegilisi reserve, ja kui need ei ole kättesaadavad või piisavad, siis liikmesriikide strateegilisi reserve sihipäraselt jaotada, kui on konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid kriisi seisukohast oluliste kaupade tarneahelates esinevate tõsiste häirete kohta, mille tagajärjel tekib äärmine strateegilise tähtsusega kaupade puudus, muu hulgas selliste häirete suhtes eriti vastuvõtlikes geograafilistes piirkondades, näiteks ELi äärepoolseimates piirkondades. g) Erandjuhtudel võetavad hädaolukorra meetmed, mis nõuavad täiendavat aktiveerimist. – Ettevõtjatele esitatavad teabenõuded Kui see on kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste tõsise nappuse või selle vahetu ohu korral vajalik, palub komisjon pärast määratud nõuanderühmaga konsulteerimist organisatsioonidel, kes esindavad kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevaid ettevõtjaid, või vajaduse korral individuaalsetel ettevõtjatel esitada komisjonile sihtotstarbelist teavet oma tootmisvõimsuse ja esinevate tarneahela häirete kohta. Koondteabe, mis põhineb ettevõtjatele või neid esindavatele organisatsioonidele esitatud sihtotstarbelistel teabenõuetel, esitab komisjon määratud nõuanderühmale. – Prioriteetsed tellimused Esimeses etapis võib komisjon paluda ettevõtjatel võtta vastu ja eelisjärjekorras täita kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmisel kasutatavate sisendite tellimusi või kriisi seisukohast oluliste kaupade kui lõpptoodete tootmise tellimusi. Teises etapis võib komisjon erakorralistel asjaoludel omal algatusel või siis, kui seda paluvad 14 liikmesriiki, hinnata selliste kaupade prioriteetsete tellimuste kasutamise vajalikkust ja proportsionaalsust, võttes arvesse ettevõtja ja võimalike mõjutatud isikute seisukohti. Pärast sellist hinnangut võib komisjon esitada rakendusakti, millega nõutakse, et ettevõtja võtaks kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või tarnimise sisendite tellimused või kriisi seisukohast oluliste kaupade kui lõpptoodete tellimused vastu ja täidaks need eelisjärjekorras. Ettevõtjad võivad kümne tööpäeva jooksul sellisest kohustusest keelduda ja keeldumist nõuetekohaselt põhjendatult selgitada. Komisjon võib sellise põhjendatud selgituse või selle osad avalikustada. Kui kohustusega nõustutakse, 7  muutub see ülimuslikuks mis tahes era- või avalik-õigusliku toimingukohustuse täitmise suhtes. – Komisjon võtab arvesse juhtumi asjaolusid, sealhulgas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Prioriteetsed tellimused esitatakse õiglase ja mõistliku hinnaga. Tootealaste ühtlustatud õigusaktide sihipärased muudatused. b) See meede võimaldab kriisi seisukohast olulisi kindlaksmääratud kaupu kiiremini turule lasta, kehtestades ühtse turu hädaolukorra tingimustes erakorralised vastavushindamise, ühiste tehniliste kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve menetlused. 2.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast Eelnõu koosneb kuuest artiklist ja selle eesmärk on kriisi ajal tagada ühtse turu tavapärane toimimine, sealhulgas kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine, ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste ning strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtjatele ja ametiasutustele. Määrusega muudetakse mitut valdkondlikku õigusakti, milles on sätestatud ühtlustatud eeskirjad teatavate toodete projekteerimise, tootmise, vastavushindamise ja turule laskmise kohta. Kuivõrd seni kehtestatud erisätetes ei ole ette nähtud menetlusi, mis on mõeldud kohaldamiseks kriisiolukorras, on asjakohane teha kõnealustesse määrustesse sihipäraseid kohandusi. Nende muudatuste eesmärk on valmistuda kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud ja kõnealuste määrustega hõlmatud tooteid mõjutavate kriiside mõjuks ja sellele reageerida. Määrusega loodavad erisätted jagunevad seitsmesse kategooriasse: 1) hädaolukorra menetluste kohaldamine; 2) kriisi seisukohast oluliste seadmete ja abiseadmete vastavuse hindamine eelisjärjekorras; 3) teavitatud asutuse kohustuslikku kaasamist nõudva vastavushindamismenetluse erand; 4) riiklikel ja rahvusvahelistel standarditel põhinev vastavuseeldus; 5) vastavuseelduse aluseks olevate ühtsete kirjelduste vastuvõtmine; 6) kohustuslike ühtsete kirjelduste vastuvõtmine; 7) turujärelevalvemeetmete rakendamine eelisjärjekorras ja ametiasutuste vastastikune abi; 2.3. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast 8 Eelnõu koosneb seitsmeteistkümnest artiklist ja selle eesmärk on kriisi ajal tagada ühtse turu tavapärane toimimine, sealhulgas kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine, ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste ning strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtjatele ja ametiasutustele. Direktiiviga muudetakse mitut valdkondlikku õigusakti, milles on sätestatud ühtlustatud eeskirjad teatavate toodete projekteerimise, tootmise, vastavushindamise ja turule laskmise kohta. Kuivõrd seni kehtestatud erisätetes ei ole ette nähtud menetlusi, mis on mõeldud kohaldamiseks kriisiolukorras, on asjakohane teha kõnealustesse määrustesse sihipäraseid kohandusi. Muudatuste eesmärk on valmistuda kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud ja kõnealuste määrustega hõlmatud tooteid mõjutavate kriiside mõjuks ja sellele reageerida. Määrusega loodavad erisätted jagunevad seitsmesse kategooriasse: 1) hädaolukorra menetluste kohaldamine; 2) kriisi seisukohast oluliste seadmete ja abiseadmete vastavuse hindamine eelisjärjekorras; 3) teavitatud asutuse kohustuslikku kaasamist nõudva vastavushindamismenetluse erand; 4) riiklikel ja rahvusvahelistel standarditel põhinev vastavuseeldus; 5) vastavuseelduse aluseks olevate ühtsete kirjelduste vastuvõtmine; 6) kohustuslike ühtsete kirjelduste vastuvõtmine; 7) turujärelevalvemeetmete rakendamine eelisjärjekorras ja ametiasutuste vastastikune abi; 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanek, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98, põhineb ELi toimimise lepingu artiklitel 114, 21 ja 45, mis on põhjendatud. Kriisi korral võivad ühtset turgu mõjutada nii asjaomasele kriisile eriomaste häirete ja puuduse tekkimine kui ka võimalikud ELi-sisesed piirangud kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele, mis võidakse kehtestada seoses sellega, et asjaomast kriisi püütakse lahendada. Algatuse üldeesmärk on kehtestada mehhanismid ja menetlused, mis võimaldaksid potentsiaalseteks kriisideks ja ühtse turu nõuetekohase toimimise häireteks valmistuda ja neid kriise ja häireid lahendada. Samuti on selliste meetmete eesmärk minimeerida ELi-siseseid vaba liikumise takistusi kriisi ajal. Kui kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega seotud meetmed on hõlmatud siseturu õigusliku alusega, siis isikute vaba liikumist käsitlevate sätete puhul tuleb määruses täiendavalt tugineda ELi toimimise lepingu artiklitele 21 ja 45. Ühtse turu tarneahelaid mõjutava kriisi puhul tuleb võtta meetmeid igasuguse kindlakstehtud puuduse kõrvaldamiseks ning kriisi seisukohast kriitiliste kaupade ja teenuste kättesaadavuse kaitsmiseks üle ELi. Mitme käesolevas ettepanekus esitatud meetmega tehakse kehtivatest ELi õigusaktidest erandeid, lähtudes siseturu üldisest õiguslikust alusest, või täiendatakse neid õigusakte. Sellised 9 meetmed nagu kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmisvõimsuse ja teenuste osutamise suutlikkuse suurendamine, loaandmise menetluste kiirendamine, tellimuste eelisjärjekorras täitmine ning strateegiliste reservide kogumine ja jaotamine on oma laadilt erakordsed ning nende eesmärk on tagada järjepidev reageerimine tulevastele kriisidele ja vältida ühtse turu killustumist. Juhul, kui esineb suur oht ühtse turu toimimisele või strateegilise tähtsusega kaupade suur puudus või erakordselt suur nõudlus nende kaupade järele, võivad ELi tasandi meetmed, mille eesmärk on tagada kriisi seisukohast oluliste toodete kättesaadavus, näiteks strateegilised reservid või prioriteetsed tellimused, osutuda hädavajalikuks, et ühtse turu tavapärane toimimine taastuks. Sellistes meetmetes järgitakse järkjärgulist astmelist lähenemisviisi, mille kohaselt siduvamad meetmed võetakse kasutusele pärast ettevõtjate tegevusetust asjaomase kriisi vastu võitlemisel. 3.2 Subsidiaarsus Ühtsel turul on majandustegevus äärmiselt lõimitud. Üha levinum on eri liikmesriikides asuvate ja oma vaba liikumise õigust kasutavate ettevõtjate, teenuseosutajate, klientide, tarbijate ja töötajate omavaheline lävimine. Varasematest kriisidest saadud kogemused näitavad, et tootmisvõimsuse jagunemine ELis on sageli ebaühtlane. Samaaegselt võib kriisi korral olla ELi territooriumil ebaühtlane ka nõudlus kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste järele, sest mõned ELi piirkonnad, eelkõige ELi äärepoolseimad piirkonnad, mis asuvad Mandri- Euroopast tuhandete kilomeetrite kaugusel, on ebaproportsionaalselt haavatavad ja tarneahelate häiretele vastuvõtlikud. Eesmärki tagada ühtse turu sujuv ja häireteta toimimine ei ole võimalik saavutada liikmesriikide ühepoolsete meetmetega. Pealegi kui liikmesriikide individuaalselt võetud meetmetega võib olla võimalik kriisist tingitud häiretega riigi tasandil teataval määral toime tulla, siis tegelikult need võivad süvendada kriisi üle ELi, lisades täiendavaid vaba liikumise takistusi ja/või tekitades lisasurvet toodetele, mida juba niigi napib. Ühtse turu toimimist reguleerivate normide kehtestamine kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Suur arv ELi raamistikke, millega on reguleeritud mitmesugused aspektid, on juba kehtestatud ja toetavad ühtse turu sujuvat toimimist, sätestades sidusad normide kogumid, mida kohaldatakse kõikidel liikmesriikide territooriumidel. Üldjuhul on aga kehtivates ELi raamistikes sätestatud normid, mis käsitlevad ühtse turu toimimist igapäevaselt, mitte konkreetsetes kriisistsenaariumides. Praegu puudub horisontaalne normide ja mehhanismide kogum, mis käsitleks selliseid aspekte nagu erandolukorra plaanimine, kriiside prognoosimine ja jälgimine ja kriisireageerimismeetmed ning mida kohaldataks järjepidevalt kõikides majandussektorites ja kogu ühtsel turul. Hädaolukorra mehhanismi eesmärk on tagada koordineeritud lähenemisviis selliste kriiside prognoosimisele, nendeks valmistumisele ja neile reageerimisele, millel on oluline piiriülene mõju või mõju konkreetselt piirialadel või mõlemat ja mis ohustavad ühtse turu toimimist valdkondades, kus ELi õigusaktid veel puuduvad või kus kehtivad õigusaktid ei sisalda kriisi seisukohast olulisi sätteid. Erandolukorra- ja valvsusmeetmete kehtestamine kogu ühtsel turul võib hõlbustada kriisireageerimismeetmete koordineerimist. Peale selle võib selliseid meetmeid täiendada komisjoni ja liikmesriikide vahelise tõhusa ja tulemusliku koordineerimise ja 10 koostööga kriisi jooksul, et tagada kriisi lahendamiseks kõige asjakohasemate meetmete võtmine. Ühtse turu hädaolukorra mehhanism ei ole ette nähtud selleks, et kehtestada üksikasjalikke ELi tasandi sätteid, millele tuleks kriisi korral ainsana tugineda. Selle asemel on õigusakti eesmärk kehtestada ELi tasandi sätete võimalikud kombinatsioonid ja tagada nende järjepidev kohaldamine ning kehtestada normid liikmesriikide tasandil võetud meetmete koordineerimise kohta. Meetmeid, mida võib võtta ELi tasandil ühtse turu hädaolukorra mehhanismi alusel, koordineeritaks liikmesriikide vastuvõetud reageerimismeetmetega ja nad täiendaksid viimaseid. Sellise koordineerimise ja täiendavuse võimaldamiseks on ühtse turu hädaolukorra mehhanismis sätestatud erimeetmed, mille kehtestamisest peaksid liikmesriigid pärast ELi tasandil ühtse turu hädaolukorra meetmete aktiveerimist hoiduma. Sellega seoses seisneb käesoleva õigusakti ELi lisaväärtus selles, et kehtestatakse mehhanism komisjoni ja liikmesriikide vaheliseks kiireks ja struktureeritud suhtlemiseks, koordineerimiseks ja teabevahetuseks juhul, kui ühtne turg satub surve alla, ning võimaldatakse läbipaistvalt ja kaasavalt võtta vajalikke meetmeid. Üks selles valdkonnas võetavate meetmete eelis on, et ELile antakse vastupidavuse tagamise vahendid, mis on vajalikud ELi tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks geopoliitilises kontekstis, kus rahvusvahelised partnerid ja konkurendid juba saavad tugineda õigusaktidele, millega nähakse ette tarneahelate häirete struktureeritud jälgimine ja võimalike reageerimismeetmete vastuvõtmine, näiteks seoses strateegiliste reservidega. Seega saab kokkuvõttes hinnata, et eelnõud vastavad subsidiaarsuse põhimõttele. 3.3 Proportsionaalsus Euroopa Liidu hädaolukorra mehhanismi määruses sisalduvaid meetmeid on kohandatud eesmärgiga tagada, et need ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik määruse eesmärgi – tagada ühtse turu sujuv ja häireteta toimimine – täitmiseks. Meetmed täiendavad liikmesriikide tegevust olukordades, kus määruse eesmärke ei ole võimalik täita liikmesriikide poolse tegevusega. Arvesse võetakse, et ettevõtjatel peab olema võimalik juhtida tavapäraseid äririske, neil peavad olemas olema omaenda erandolukorra lahendamise plaanid ja nad peavad esitama algatusi tarneahelaprobleemide lahendamiseks. Eelkõige on see tagatud komisjoni kohustustega pidada ettevõtjatega nõu, enne kui ta võtab kasutusele kohustuslikud ühtse turu hädaolukorra meetmed nagu kohustuslikud teabenõuded ja prioriteetsed tellimused. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju majandusele Eelnõul on mõju majandusele, kuivõrd pakett mõjutab otseselt Euroopa Liidu ühtset turgu ning seeläbi ka Eestit. Kuivõrd EL moodustab osa globaalsest majandusest, võib pakett mõjutada ka rahvusvahelist majandust, mis omakorda mõjutab Eestit. 11 Paketi positiivne mõju majandusele võib seisneda selles, et liikmesriigid saavad regulatsiooni jõustumisel juurde tööriista, mille abil koordineerida kriisis tekkinud vajaduste täitmist ja võetavaid meetmeid, mis võiksid aidata kaasa siseturu toimimisele kriisis ning leevendada seeläbi kriisi mõju EL siseturule ja liikmesriikide majandusele. Tõenäoliselt peitub kõige suurem negatiivne mõju majandusele paketis sisalduvates tarneahelate toimepidevusega seotud mehhanismides, mis võivad tõsiselt häirida ühtse turu toimimist ja vähendada EL ettevõtete konkurentsivõimet. Näiteks teabenõudele vastamata jätmise korral võib komisjon ettevõttele määrata trahvi 200 000 euro ulatuses. Ettevõtted võivad teabenõudele vastamata jätta, sest ei ole veendunud, et detailne info, mille nad komisjoni nõudele vastates avaldaksid, on kaitstud ja töödeldud sel moel, et see ei vähenda nende konkurentsivõimet. 200 000-eurone trahv võidakse määrata ka juhul, kui ettevõte ei soostu komisjoni nõudel teatud tellimusi prioritiseerima. Mõlemal nimetatud juhul võidakse trahv määrata siis, kui ettevõte ei põhjenda komisjoni hinnangul ammendavalt kohustuse täitmata jätmist. 99% Euroopa Liidu ettevõtetest on VKEd, kellele võib selles suurusjärgus trahv mõjuda sedavõrd halvasti, et nad ei suuda oma tegevusega jätkata. Ühtlasi võivad need nõuded tekitada ka halduskoormust ettevõttetele, et nõudeid asjakohaselt täita. Mõju riigieelarvele Eelnõul on mõju riigieelarvele, kuivõrd hädaolukorrarežiimiga seotud kulud katavad ainsana liikmesriigid. Eelnõu järgi peavad liikmesriigid andma endast parima, et luua Komisjoni poolt koostatud strateegilise tähtsusega kaupade nimekirja alusel strateegiline reserv. Komisjon toetab liikmesriike varumise koordineerimisel, ent kõik reservide loomise ja varustuskindluse kulud, mis on seotud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste ning prioriteetsete tellimustega, katavad liikmesriigid enda vahenditest. Ühtlasi peavad liikmesriigid looma ja töös hoidma ühtset kontaktpunkti ja teabevahetuse keskasutust, millega võivad samuti kaasneda kulud riigieelarvele. Kontaktpunkti ülesanne on toetada kodanikke, tarbijaid, ettevõtteid, töötajaid ja nende esindajaid kriisis olulise ja ajakohase teabe taotlemisel ja saamisel. Kontaktpunkt peab nimetatud huvirühmadele pakkuma abi hädaolukorrarežiimist tulenevate riiklike kriisimenetluste ja – formaaluste täitmisega. Ühtlasi peab kontaktpunkt jagama taotluste alusel teavet selle kohta, kuidas riiklikke kriisireageerimismeetmeid üldiselt tõlgendatakse ja kohaldatakse. Teabekanalile peab ligi pääsema elektrooniliste ja kaugvahendite abil. Teabevahetuse keskasutuse ülesanne on komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatada ühtset turgu ja selle tarneahelaid (potentsiaalselt) häirivatest juhtumitest. Kulutusi riigieelarvest võib põhjustada ka liikmesriikidele seatav kohustus osaleda nõuanderühmas (mis koguneb vähemalt kolm korda aastas) ja toetada komisjoni erinevates ülesannetes, mis võib põhjustada täiendavaid tööjõukulutusi. Eelnõus kirjeldatud suur hulk ülesanded põhjustavad halduskoormust, mis võib tähendada, et nendega nõuetekohaselt 12 toimetulemise eelduseks on olemasolevatele pädevatele ametikohtadele täiendavate ülesannete lisamine või uue ametikoha mehitamine. Mõju rahastamisele ja investeeringutele Euroopa Komisjoni koostatud strateegiliselt oluliste kaupade nimekirja alusel teatud toodete varumine võib eeldada investeeringuid toodete ladustamiseks sobivate tingimuste loomiseks ja kriisis oluliste toodete soetamiseks. Eestis võib see mõjutada 1. juulist 2021 tööd alustanud AS Eesti Varude Keskuse tegevuskavasid, mis haldab hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Hädaolukorra instrumendi rakendamisel võib olla mõju riigiasutuste korraldusele, kuivõrd pakett toob liikmesriikidele uusi kohustusi seoses nt ettevõtete infopäringute vahendamise ja kontaktpunkti ja teabevahetuse keskasutuse töös hoidmisega. Lisaks võib mõju avaldada see, et liikmesriikidele seatakse kohustus osaleda nõuanderühmas ja toetada Euroopa Komisjoni teatud ülesannetes. Need tegevused eeldavad siseriiklikku aktiivset suhtlust, et pädevate asutuste vahel infot vahetada. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus Eesti seisukohtades Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil) tõime välja, et ühtse turu hädaolukorra instrumendi puhul peame oluliseks, et konkreetsete protseduuride väljatöötamisel kasvaks Euroopa Liidu liikmesriikide võetud meetmete etteaimatavus. Ühtlasi rõhutasime, et peame oluliseks Euroopa Liidu teenuste turu edasiarendamist ja teenuste direktiivi täiemahulist rakendamist ning mehhanismi kokkuleppimist, mille abil kiiremini reageerida kriitilise tähtsusega toodete puudusele. Eesti seisukohad EL hädaolukorra instrumendi kohta on järgmised. 5.1. Eesti toetab meetmete võtmist selleks, et tagada Euroopa Liidu ühtse turu toimimine kriisides, tagades inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine. Saame nõustuda lähenemisega, mille tulemusel tekib ühtse turu kriisijuhtimise arhitektuur vastavalt erinevatele riskitasemetele. Selgitus: Euroopa Liidu konkurentsivõime ja majanduskasv põhineb ühtse turu toimimisel, kus kaubad, teenused, inimesed ja kapital saavad takistusteta liikuda. Peame oluliseks, et Euroopa Liit, siseturg ja selle osalised oleks järgnevateks kriisideks paremini valmistunud. COVID-19 kriisi laiaulatuslikkus aitas meil mõista EL siseturu haavatavust, kuivõrd liikmesriikide pädevuses olevate kriisimeetmete rakendamine (nt tavapärase piiriületuse takistamine) tõi kaasa ühte turu tõrked. Märkimisväärsed probleemid töötajate piiriülesel liikumisel ja pikad kaubaautode järjekorrad EL-sisestel piiripunktidel mõjutasid muuhulgas inimeste sissetulekuid ning ettevõtete ja nendega seotud tarneahelate toimepidavust. 13 Saame nõustuda ohuhinnangute põhjal nn valgusfoori meetodist lähtudes erinevate komisjoni kasutusele võetavate kriisimehhanismide kavandamise põhimõttega. Eeldusel, et komisjoni otsuste aluseks võetavad ohuhinnangud on objektiivsed ja asjatundlikud, aitab selline mitmeastmeline kriisijuhtimise arhitektuur siseturu osalistel paremini mõista, millal ning milliseid paketi kriisimeetmeid kasutusele võetakse. 5.2. Eesti peab eelkõige vajalikuks Euroopa Liidu ühtse turu hädaolukorra instrumendi infovahetus- ja koordinatsioonisüsteemi loomist, et võimaldada Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahelist kiiret informatsiooni jagamist seoses kriisimeetmete rakendamisega. Selgitus: Liikmesriikidel on iseotsustusõigus paljude kriisimeetmete kasutuselevõtuks. Näiteks pandeemia ohjamiseks saavad liikmesriigid võtta kasutusele meetmeid oma elanike tervise kaitseks, ent teatud meetmed võivad takistada siseturu tavapärast toimimist. Seetõttu on ühtse turu toimimise ja seeläbi EL majanduse toimepidevuse säilitamise abil kriisile jõulisema vastupanu osutamiseks oluline kõiki ühtsel turul osalejaid siseturu tavapärast toimimist tõenäoliselt häirivatest meetmest ennetavalt teavitada. Pakett sätestab meetmetest teatamise kohustuse ja mehhanismid sujuvaks infovahetuseks liikmesriikide ja komisjoni vahel ning püüab tagada, et inimesi ja ettevõtteid puudutav oluline ajakohane teave oleks neile lihtsasti kättesaadav. Liikmesriikide ja komisjoni vaheliseks infovahetuseks luuakse määrusega teabevahetuse süsteem. Ühtlasi seab määrus liikmesriikidele kohustuse vahetada riiklike ühtsete kontaktpunktide abil saadud teavet kavandatavate või võetud meetmete kohta oma elanike ning ettevõtetega. Lisaks seatakse määrusega igale liikmesriigile kohustus luua teabevahetuse keskasutus, mis vastutab kontaktide, koordineerimise ja teabevahetuse eest teiste liikmesriikide teabevahetuste keskasutustega. Kirjeldatud meetmed võiksid anda ühtsel turul tegutsejatele (liikmesriigid, ettevõtted, kodanikud) võimaluse oma tegevust vastavalt kohandada, et vältida liikmesriikide pädevuses olevate siseturu tavapärast toimimist häirida võivate piiravate meetmete mõju. 5.3. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu ühtse turu hädaolukorra instrumenti on võimalik rakendada ka sellistes olukordades, kus tõrked siseturu toimimisele on kolmandate riikide otsese või kaudse tegevuse tulemus. Selgitus: Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on EL ühtse turu toimimisel varasemast veelgi suurem tähtsus, kuivõrd siseturu tugevus võimaldab meil kriisidega paremini toime tulla. Seetõttu on oluline silmas pidada, et vaenulike riikide tegevus võib olla suunatud otseselt häirete tekitamiseks siseturul. Sellise tegevuse eesmärk võib olla paanikatekitamine, poliitilise ebastabiilsuse külvamine, rahulolematuse tekitamine elanikkonna seas, elatustaseme langetamine mõnes liikmesriigis või ELis tervikuna. Seetõttu peame oluliseks, et eelnõus oleks selgelt kajastatud võimalus rakendada instrumenti sellistes olukordades, kus tõrked siseturu toimimisele on kolmandate riikide otsese või kaudse tegevuse tulemus. 14 5.4. Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu ühtne turg toimiks hästi igas olukorras, olles seeläbi vastupidavam kriisidele. Seetõttu tuleb senisest enam pöörata tähelepanu juba olemasolevate Euroopa Liidu ühtse turu õigusaktide nagu teenuste direktiiv ja selle alusel loodud mehhanismide korrektsele rakendamisele. Selgitus: Peame oluliseks Euroopa Liidu olemasoleva siseturu regulatsiooni jõustamist selliselt, et kriisi mõju ühtse turu toimimisele oleks minimaalne, seetõttu toetame arutelu olemasolevate siseturu reeglite jõustamise parimate praktikate üle, et tagada ühtse turu toimimine nii tava- kui kriisiolukorras. Näiteks aitaks nn teenuste direktiivi (2006/123/EÜ) täiemahuline jõustamine hoida ära põhjendamatud piirangud teenuskaubandusele Euroopa Liidus. 5.5. Valvsus- ja hädaolukorrarežiimi rakendamisel tuleb silmas pidada, et nende kehtestamine on erakorraline meede. Näiteks ei saa pelgalt ajutised tarne- või tootmisraskused mõne liikmesriigi ettevõtete tegevuses olla Euroopa Liidu ühtse turu hädaolukorra instrumendi meetmete vallandajaks, vaid tegemist peab olema süsteemsete raskustega kogu sektori lõikes, mis mõjutavad arvestataval hulgal liikmesriike. Eesti hinnangul peaks liikmesriikide esindajatest koosneva nõuanderühma arvamus valvsusrežiimi aktiveerimiseks olema Euroopa Komisjoni jaoks siduv. Selgitus: Kuivõrd eelnõus nähakse ette võimalust rakendada EL ettevõtteid ja siseturgu märkimisväärselt mõjutavaid meetmeid, peab nende kasutuselevõtt olema erakorraline. Ajutised turutõrked, mis puudutavad vaid väikest osa siseturu osapooltest ja ei põhjusta märkimisväärset ohtu siseturu toimimisele, ei peaks olema kriisimehhanismi vallandajaks. Eelnõus esitatud kriisi2 definitsioon ja kolme erinevate meetmete kasutuselevõttu võimaldava režiimi (alatine olukord, valvsusrežiim, hädaolukorrarežiim) kirjeldused ei ole omavahel seotud. See tähendab, et kolme režiimi käivitamine ei ole kriisi definitsioonist lähtuva sündmuse esinemisega seotud, kuivõrd komisjon saab valvsusrežiimi kehtestada enese läbiviidud ohuhinnangu põhjal, mitte tingimata lähtuvalt kriisi definitsioonis sisalduva erakorralise sündmuse ohu korral. Tugevdamaks liikmesriikide kaasatust kriisimeetmete kasutuselevõttu võimaldavate režiimide vallandamisel, peame oluliseks, et liikmesriikide esindajatest koosneva nõuanderühma arvamus režiimi kehtestamise vajadusest oleks komisjonile siduv. Hindame, et kuivõrd hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks teeb komisjon ettepaneku EL Nõukogule, on liikmesriigid kolmanda režiimi kehtestamisse piisavalt kaasatud. 5.6. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu ühtse turu hädaolukorra instrumendiga ei tekiks võimalust kehtestada kohustust Eesti enda varustuskindluse tagamiseks moodustatud riiklike varude jagamiseks. Selgitus: Eesti enda varustuskindluse tagamiseks moodustatud riiklikud varud (Eesti tervishoiuvaru, toiduvaru, vedelkütusevaru jne) on hädaolukorras toimetulekuks esmatähtsad, 2 ,,kriis’’ – liidus või väljaspool seda toimub erandlik, ootamatu ja äkiline looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline 15 et tagada riigi toimimine ja elanike esmatasandi vajaduste täitmine ning laiemalt riigi püsimajäämine ja julgeolek. Eestis haldab hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest AS Eesti Varude Keskus. Peame oluliseks, et sedalaadi varude planeerimine ja kasutamine jääks iga liikmesriigi pädevusse. Eelnõu kehtestatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 alusel, mille alusel reguleeritakse siseturu toimimist kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamiseks. Nimetatud artikkel ei kohaldu ega peaks kohalduma ka tulevikus julgeolekuküsimustele, mis on liikmeriikide ainupädevuses. EL lepingu artikli 4 lg 2 teise lause kohaselt kuulub avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine liikmesriigi ainupädevusse. EL austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist, riigi julgeolek on iga liikmesriigi ainuvastutus. SMEI alusel loodavad varud peavad jääma eraldiseisvaks ega peaks hõlmama enda koosseisu liikmesriikide enda seni moodustatud või julgeoleku eesmärgil moodustatavaid varusid. 5.7. Kui Euroopa Komisjon suunab Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi alusel liikmesriike koguma strateegilisi varusid, peab selle aluseks olema põhjalik vajaduste kaardistus ja strateegiline plaan, mis võtab arvesse ka geograafilist kaetust ja logistilisi võimalusi ja vajadusi. Ühtlasi peame vajalikuks Euroopa Liidu logistilist tuge liikmesriikide strateegiliste varude ümberjaotamise soovituse täitmisel. Selgitus: Komisjon võib hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd üleliigsete varude ümberjaotamiseks, kuid ei saa liikmesriike selleks kohustada. Peame oluliseks, et SMEI alusel loodavate varude kogumisel ja vabatahtlikul ümberjaotamisel tuginetaks põhjalikule vajaduste kaardistusele ja strateegilisele kavale, mis võtab arvesse ka geograafilist kaetust ja logistikat. Koordineeritud tegevuse eelduseks on infovahetus, mistõttu peaks EL koguma keskselt teavet liikmesriikide varude kohta ning jagama seda informatsiooni teiste (piirkonnas asuvate) liikmesriikidega. 5.8. Eesti eelistab, et Euroopa Komisjoni esitatavad eelistellimuste täitmise ja infopäringutele vastamise kohustused oleksid ettevõtete jaoks vabatahtlikud. Kuid ka juhul, kui meetmed sätestatakse hädaolukorra tingimustes kohustuslikena, peab Eesti oluliseks, et Euroopa Komisjoni infopäringutele vastamine toimuks liikmesriigi vahendusel ning eelistellimuste täitmine ei tohi jätta mõnda liikmesriiki vajalike teenuste või kaupadeta ega süvendada kaupade ja teenuste defitsiiti. Selgitus: Kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste tõsise nappuse või selle vahetu ohu korral võib komisjon esitada ettevõtetele teabenõuded, et koguda sihtotstarbelist teavet oma tootmisvõimsuse ja esinevate tarneahela häirete kohta. Ühtlasi võib komisjon ühtse turu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks kutsuda kriisi vaates olulistes tarneahelates tegutsevaid ettevõtteid täitma eelisjärjekorras selliste kaupade tellimusi, mida kasutatakse sisendina kriisi seisukohast oluliste 16 lõppkaupade tootmiseks, või selliste lõppkaupade tellimusi. Juhul, kui ettevõte ei nõustu teabenõuet ega eelistellimusi täitma ega suuda komisjonile ammendavalt oma otsust põhjendada, võidakse ettevõttele määrata trahv 200 000 euro ulatuses. Peame oluliseks, et nimetatud meetmed oleksid ettevõtete jaoks vabatahtlikud. Juhul, kui need saavad kohustuslikuks, peame oluliseks kasvatada liikmesriikide rolli neis instrumentides. Eesti peab oluliseks, et liikmesriikidel oleks sõnaõigus oma liikmesriigi ettevõtete suhtes esitatud meetmete täitmisel. Peame oluliseks, et komisjon esitaks teabenõude liikmesriigile, kes omakorda pärib ettevõttelt info ning edastab selle komisjonile. Nii saame olla kindlad, et oluline teave jõuab ka liikmesriigini ja esitatud teave on kvaliteetne. Ühtlasi peame oluliseks, et eelistellimuse rakendamise eelduseks on liikmesriigi nõusolek, kelle tellimus või kelle ettevõtete tellimus peatatakse või seatakse täitmisjärjekorras viimaseks. Eelistellimuste rakendamisel ei tohi ressursside ümberjaotamine viia selleni, et mõni liikmesriik jääb mõnest kaubast või teenusest sootuks ilma. Liiduülese defitsiidi korral peaks kaupade ja teenuste ümberjagunemine liikmesriikide vahel toimuma proportsionaalselt vastavalt liikmesriikide tarbimisele. Peame oluliseks, et eelistellimuste täitmise kohustusega kaasneks ka kompensatsioonimehhanism. Oma tavapärasest tellimuste täitmisest loobumine võib ettevõtetele põhjustada raskusi varem sõlmitud lepingute täitmisel, mis omakorda võib tuua kaasa leppetrahvid ning seeläbi võib ettevõtte majanduslik olukord oluliselt halveneda. See võib omakorda põhjustada raskusi uute kohustuste täitmisel. 5.9. Toetame kriisiolukorras varustuskindluse tagamiseks võimalust taotleda Euroopa Komisjonilt liikmesriigi nimel hädavajalike toodete ja teenuste hankimist ühishangetena. Selgitus: Toetame kriisis oluliste kaupade hankimiseks ühishangete korraldamist. Nt COVID- 19 kriisis EL ühishanke raames vaktsiinide hankimine aitas tagada soodsama hinna, ühtse kvaliteedi ja selle, et kõigil EL kodanikel oli ligipääs vaktsiinidele. 5.10. Toetame kriisis oluliste toodete turulepääsu hõlbustamist ja liikmesriikide pädevatele asutustele kriisiolukorras lihtsustatud vastavushindamise läbiviimise võimaldamist. Seejuures peame oluliseks, et kavandatavad meetmed ei tooks kaasa põhjendamatut halduskoormust ega oleks vastuolus siseturu toimimise põhimõtetega. Näiteks ei toeta me selliselt vastavushindamise läbinud ja turulepääsuloa saanud toodete piiriülese liikumise takistamist. Selgitus: Regulatsiooniga muudetakse 19 valdkondlikku õigusakti, milles on sätestatud ühtlustatud eeskirjad teatavate toodete projekteerimise, tootmise, vastavushindamise ja turule laskmise kohta. Juhul, kui kriisis oluliste toodete turule lubamiseks ei ole võimalik kohaldada tavapärast vastavushindamist (nt vastavushindamisasutuste suure koormuse või muu nende teenusele ligipääsu takistavate põhjuste tõttu), võivad liikmesriikide pädevad asutused läbi viia 17 lihtsustatud vastavushindamise protseduurid, mis hõlbustavad toodete turule jõudmist ning aitavad vältida oluliste toodete nappust. Seejuures peame oluliseks, et ei rakendataks kohustuslikke spetsifikatsioone, mis on liialt ranged ja piiravad ning võivad toodete turuletoomist vastupidiselt algsele eesmärgile takistada. Ühtlasi peame tähtsaks, et ühes liikmesriigis vastavushindamise läbinud ja turulepääsuloa saanud tooted saaksid siseturul vabalt liikuda, st et regulatsioon ega muud põhjused ei annaks liikmesriikidele õigust seada piiranguid kriisis oluliste toodete piiriülesele liikumisele. Toodete piiriülene liikumine on oluline ka sel põhjusel, et kõigil liikmesriikidel ei ole võimekust kõiki vajaminevaid tooteid toota, mistõttu võib sellise piirangu seadmine kriisi süvendada. Teatud tooteid, nagu köisteid, lifte, masinaid, surveseadmeid, küttegaasiseadmeid ja elektriseadmeid, mis on kriisiolukorras turule lastud ja kasutusele võetud, ei peaks peale kriisiolukorra lõppemist turult tagasi kutsuma (tagasitoomine), kuna nende paigalduse ja kasutusele võtmisega kaasnevad olulised investeeringud. Juhul, kui loetelus nimetatud tooted on paigaldatud terviksüsteemi osana, oleks kaasnevad kulud ebaproportsionaalselt suured. Tooted, mis kriisiolukorras on turule lubatud, peavad vastama tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole. Lisaks paluti ettepanekuid järgmistelt huvigruppidelt: AS Eesti Varude Keskus, Statistikaamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ, Tööandjate Keskliit MTÜ, Eesti Teenusmajanduse Koda MTÜ, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon MTÜ, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda MTÜ, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon MTÜ, Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit MTÜ. Arvamuse andsid Maaeluministeerium ja Sotsiaalministeerium. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimaluse korral arvestatud. Organisatsioonidest andsid tagasisidet Statistikaamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ, AS Eesti Varude Keskus ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit MTÜ. Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 18