Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise 650 GWh vähmpakkumise korraldamise otsutamine

EELNÕU 11.01.2023 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise volitamine Korraldus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõike 5-51 ning § 597 lõike 1 alusel. I ASJAOLUD Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 594 lõike 1 kohaselt makstakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eest toetust, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat 2030. aastal 40 % Eesti summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest. 2021. aasta kinnitatud Eurostat andmetele tuginedes moodustas taastuvelekter 29,3 % Eesti elektritoodangust.1 2022. aasta üheksa kuu kokkuvõttes kattis taastuvelekter 29 % tarbimisest ja moodustas 35 % Eesti elektritoodangust.2 Eesti elektrijaamad tootsid taastuvelektrit 2022. aasta kolmandas kvartalis viie protsendi võrra vähem kui 2021. aasta samal perioodil.3 Seega ei ole Eestis ELTS § 594 lõikes 1 nimetatud eesmärk toota taastuvast energiaallikast 40% summaarsest elektrienergia tarbimisest täidetud. Eesmärgi täitmiseks pole piisav ka korralduse andmise ajal rajatavate uute taastuvenergiat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete tootmismaht. Varem on vähempakkumiste oksjonite raames saadud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmist juurde täiendavalt 555 GWh, mille tootmisega tuleb alustada hiljemalt 1. jaanuaril 2026. aastal4. Kuigi elektrituru hinnad on 2022. aasta teisel poolaastal olnud oluliselt kõrgemad kui varasematel aastatel, ei tule ebastabiilse turuolukorra tõttu uusi tootmisseadmeid ELTS § 594 lõike 1 eesmärgi täitmiseks vajalikus mahus ja kiiruses turule. Seetõttu on vaja korraldada vähempakkumine, mis motiveerib tootjaid uusi tootmisseadmeid rajama. Taastuvenergia tootmisseadmete rajamine ning nende tööle seadistamine on ajamahukas ning seetõttu on uue tootmisvõimsuse tekkimiseks vajalik teha tegevusi aastaid ette. Arvestades potentsiaalseid tootmisalasid ja võimalikku tootmisseadmete arendajate arvu, on optimaalne vähempakkumise kogus pakkumiste konkurentsiolukorra ja riiklike taastuvenergeetika eesmärkide saavutamiseks 650 GWh/aastas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.11.2019. a määrusele nr 86 "Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord" on vähempakkumise esemeks olevat kogust lubatud ületada kuni 20 protsenti, kui on võimalik esitada võitjaks lisaks madalamat garanteeritud müügitulu määra pakkunud pakkujale või pakkujatele veel üks 1 Eurostat - https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares. Eurostatist on leitavad liikmesriikide kinnitatud taastuvenergeetika andmed kahe aastase viitega. 2 Elering AS veebileht - https://elering.ee/taastuvelekter-kattis-kolmandas-kvartalis-pea-kolmandiku-tarbimisest 3 Elering AS veebileht - https://elering.ee/taastuvelekter-kattis-kolmandas-kvartalis-pea-kolmandiku-tarbimisest 4 Elering AS veebileht, vähempakkumise oksjonite tulemused - https://elering.ee/tulemused#tab0. pakkuja, kelle pakkumises esitatud koguse lisandumisel ületatakse vähempakkumise esemeks olevat kogust kuni 20 protsenti. Kuivõrd ELTS § 594 lõikes 1 nimetatud eesmärki prognoosi kohaselt ei saavutata, volitab Vabariigi Valitsus ELTS § 594 lõike 5 alusel majandus- ja taristuministrit korraldama vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise. II OTSUS Volitada majandus- ja taristuministrit korraldama taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumine eesmärgiga saada aastas juurde täiendavalt 650 GWh (gigavatt- tunni) ulatuses elektrienergiat, mis toodetakse ELTS § 594 lõike 52 punktis 1 või 3 nimetatud tootmisseadmega sealhulgas olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud elektripaigaldisega (vt ELTS § 108 lg 7), mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist. Majandus- ja taristuminister korraldab vähempakkumise järgmistel tingimustel: 1) elektrienergia tootmise alustamise tähtpäev on 01.07.2027, kuid tootmisega võib alustada enne tootmise alustamise tähtpäeva; 2) elektrienergia tootmise kohustus ja ajavahemik on 12 aastat alates tootmise alustamisest; 3) pakkumise esemeks on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia 650 GWh (gigavatt- tundi) kalendriaastas; 4) kohustus on toota pakutavast aastasest elektrienergia kogusest vähemalt 50% aasta esimeses ja neljandas kvartalis, kui selline lahendus on rakendatav kehtiva riigiabi regulatsiooni raames; 5) pakkumise jõusoleku minimaalne tähtaeg on 300 päeva; 6) pakkumise tagatise suurus ja tasumise tingimused: 6.1) tagatise suuruseks on 12 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta üle 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadme puhul; 6.2) kui päikeseenergiat tootmiseks kasutav pakkuja esitab pakkumisega koos tegevusloaga võrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu, tuleb pakkujal maksta tagatis 70% ulatuses punktis 6.1 nimetatud tagatise suurusest; 6.3) kui muud tehnoloogiat kui päikeseenergiat tootmiseks kasutav pakkuja esitab pakkumisega koos tegevusloaga võrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu, tuleb tasuda tagatis 30% ulatuses punktis 6.1 nimetatud tagatise suurusest; 6.4) tagatiseks võib olla krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või tagatisraha; 6.5) tagatis peab kehtima kuni 01.01.2030; 7) vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia megavatt-tunni kohta on 20 eurot; 8) toetust makstakse Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsi tunnihindade põhjal; 9) toetuse ja turuhinna summa ülemmääraks on 45 eurot megavatt-tunni kohta, lähtudes sellest, et tootja saadav tulu koos toetusega ei ületa Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsil üheski tunnis 45 eurot megavatt-tunni eest. 3. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse kättesaamisest. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  EELNÕU 11.01.2023 Vabariigi Valitsuse korralduse „Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise volitamine“ eelnõu seletuskiri Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõike 5-51 ning 597 lõike 1 alusel. 1. Sissejuhatus Korraldusega volitatakse majandus- ja taristuministrit korraldama elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 594 lõikes 5 nimetatud vähempakkumist, kus saab osaleda ELTS § 594 lõike 52 punktides 1 ja 3 nimetatud tootmisseadmetega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud elektripaigaldisega (vt ELTS § 108 lg 7) pakkujad. ELTS § 594 lõike 51 kohaselt määrab Vabariigi Valitsus korraldusega vähempakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi ja maksimaalse koguse ühe kalendriaasta kohta, tootmise alustamise tähtpäeva ning ajavahemiku millal elektrienergiat tuleb toota, pakkumise jõusoleku minimaalse tähtaja, tagatise suuruse ja tasumise tingimused ning võitja toetuse ülemmäära. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna taastuvenergia valdkonnajuht Kristo Kaasik ([email protected]; 625 6465). 2. Sisukokkuvõte ELTS § 594 lõike 5 kohaselt volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutavat ministrit korraldama täiendava taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise turule saamiseks vähempakkumise, kui riigi seatud taastuvenergia eesmärki prognoosi kohaselt muidu ei täideta. Vähempakkumisi korraldatakse selleks, et täita ELTS § 594 lõikes 1 nimetatud eesmärk toota aastaks 2030 40% elektrienergia summaarsest tarbimisest taastuvatest allikatest. 2022. aasta üheksa kuu kokkuvõttes kattis taastuvelekter 29% tarbimisest ja moodustas 35% Eesti elektritoodangust1. Samuti tootsid Eesti elektrijaamad taastuvelektrit kolmandas kvartalis 5% võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil2. Hetkel arenduses olevad, eelmiste toetusskeemide alusel rajatavad tootmisseadmed, mis ei ole veel tootmist alustanud, ei täida vajalikku eesmärki ära. Hinnanguliselt on vaja riigil leida lisaks olemasolevatele taastuvenergia tootjatele ja hetkel rajamises olevatele tootmisseadmete toodangule ca 1000 GWh/a (2021. aastal toodeti taastuvatest allikatest 2884 GWh3) taastuvast allikast toodetud elektrienergiat võttes arvesse seda, et Eesti elektri summaarne lõpptarbimine on 2030. aastal 9,4 TWh4. Seega 40% elektrienergia eesmärgi saavutamiseks on vajalik toota 2030. aastal ligikaudu 4 TWh elektrienergiat taastuvatest allikatest. Seega on ilmne, et hetkel tootvate ja lähitulevikus tootmist alustavate tootmisseadmetega ei ole võimalik 2030. aasta eesmärki täita, kuna juba toimunud vähempakkumise oksjonid mahus 555 GWh pole eesmärgi saavutamiseks 1 Elering AS veebileht - https://elering.ee/taastuvelekter-kattis-kolmandas-kvartalis-pea-kolmandiku-tarbimisest 2 Kolmandas kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvelektrit 572 gigavatt-tundi. 3 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares 4 Elering AS varustuskindluse aruanne, lehekülg 97 - https://elering.ee/sites/default/files/2022- 12/elering_vka_2022_pages.pdf piisav. Juhul kui liikmesriik ei saavuta enda kehtestatud eesmärke on Euroopa Komisjonil õigus algatada rikkumismenetlus seoses eesmärgi mitte täitmisega. Oluline on välja tuua, et eesmärgi arvutamisel võetakse arvesse nii tarbimist kui tootmist, mis on ajas muutuvad. Seega võttes arvesse, et uute taastuvenergia tootmisseadmete rajamine võtab aega aastaid, on mõistlik teha oksjoneid pikaajaliselt ette. Oksjonite mahtu silmas pidades tuleb võtta arvesse ka olukorda juhul kui võitjad ei jõua õigeks ajaks valmis, ei jõua üldse valmis või oksjon ei pea õnnestuma seega on oluline eesmärgi saavutamisel ka mahu puhver. Vähempakkumise eesmärgiks on korraldada elektrituruseaduse §-s 594 lõikes 5 nimetatud vähempakkumine toomaks kalendriaastas turule täiendavalt 650 GWh taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat ja leidmaks selleks soodsaimad tootjad. Vähempakkumisele saab esitada ELTS § 594 lõike 52 punktides 1 ja 3 nimetatud tootmisseadmeid. Vähempakkumise eesmärgiks on saada aastas juurde täiendavalt 650 GWh ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, mis on toodetud uue tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud elektripaigaldisega (vt ELTS § 108 lg 7). Täiendava nõudena on sisse toodud tootmise kohustus aasta esimeses ja neljandas kvartalis, mis kohustab vähempakkumise võitjaid tootma vähemalt 50% pakutud elektrienergia kogusest aasta esimesel või neljandal kvartalil. Antud tingimus on lisatud vähempakkumise oksjonile, et tuua turule tootmisseadmeid, mis toodaksid elektrienergiat perioodil, mil tarbimine on kõige kõrgem (talvine tiputarbimine on ~ 1600 MW). Nõue toob turule soodsat taastuvenergia tootmisvõimsust ajavahemikul, mil tarbimine on kütteperioodist lähtuvalt keskmisest kõrgem ning toetab tootmise mitmekesistamist, võrgu stabiilsust ja süsteemi integreerimise kulude kontrolli all hoidmist. Hetkel käivad arutelud Euroopa Komisjoniga seoses antud tingimuse sisse viimisega. Saavutamaks riigi poolt seatud taastuvenergeetika eesmärke, on energiamajanduse arengukava aastani 20305 põhjal koostatud Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas6 ühe meetmena kirjeldatud taastuvenergeetika toetuse maksmine läbi vähempakkumise oksjonite. Meetme eesmärgiks on suurendada taastuvenergia osakaalu läbi vähempakkumiste oksjoni. Oksjonite maht (2023.a – 650 GWh) ja ajakava on korrelatsioonis taastuvenergia eesmärkide (sh vahe- eesmärgid) täitmise trajektooridega. Vaatamata 2022. aasta kõrgele elektrituruhinnale, milleks oli Eesti piirkonnas 192,8 eurot megavatt-tunni kohta7, on ajalooline keskmine elektrituruhind alates 1. jaanuari 2013. aasta vabaturu moodustumisest jäänud vahemikku 30-40 €/MWh ning täiendavate taastuvenergeetika tootmisvõimsuste turule toomiseks on vaja toetusmeedet. Riigiabiloa SA.55453 kohaselt on praeguse toetusmeetme puhul tegemist tegevustoetusega. Tegevustoetusena kvalifitseerimist toetab asjaolu, et abi saamine pole seotud investeeringuga, vaid keskne on uue taastuvenergia toodangu turule andmine. Tegevustoetus tagab, et taastuvenergia tootmisseadmega tootmise alustamine või sellega jätkamine on kasumlik. Parim hind tarbijale saadakse läbi vähempakkumise oksjoni põhimõtete ja loogika, kus võitja valitakse välja väikseima pakkumise tulemusel. Vähempakkumise tulemusena suureneb turul taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaal vähemalt 650 GWh/a võrra. Vähempakkumise esemeks olevat kogust on lubatud ületada kuni 20 protsenti, kui on võimalik esitada võitjaks lisaks madalamat toetusmäära pakkunud pakkujale või pakkujatele veel üks pakkuja, kelle pakkumises esitatud koguse lisandumisel ületatakse vähempakkumise esemeks olevat kogust kuni 20 protsenti. Vähempakkumise läbiviimise kord on kirjeldatud Vabariigi 5 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 6 https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf 7 Nord pool - https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Yearly/?view=table Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“8 (edaspidi: vähempakkumise määrus). Korralduse järgi peab elektrienergia olema toodetud ELTS § 594 lõike 52 punktis 1 või 3 nimetatud tootmisseadmega, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist. Mõlemal juhul peab kasutama taastuvat energiaallikat elektrituruseaduse mõistes. Maksimaalne tootmiskogus kõigi tootjate kohta kokku, mille osas toetust makstakse on 650 GWh ühe kalendriaasta kohta9. Vähempakkumise võitja toetuse ülemmääraks on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia megavatt-tunni eest 20 eurot. Toetuse arvestus toimub tunnipõhiselt. Toetuse ülemmäär, 20 eurot megavatt-tunni eest, on fikseeritud. Toetuse mahu määramisel lähtutakse toetuse ülemmäära ning Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsihinna summast. Selle summa ülemmääraks on 45 eurot megavatt-tunnis, mis tähendab, et sellest summast kõrgemat pakkumist tootjal ei ole võimalik esitada. Sarnaselt on viidud läbi ka eelnevad kolm vähempakkumist. Selline toetusmudel on turuosalistele tuttav ja selge ning võimaldab taastuvenergia tasu maksjale kõige soodsama tulemuse. Toetuse ja turuhinna summa ülemmäär 45 €/MWh on valitud lähtudes eelmiste vähempakkumiste parimatest tulemustest10 ning tuginedes ELTS §594 lõike 5 punktile, mille kohaselt on vähempakkumise eesmärgiks leida kõige soodsam tootja avaliku vähempakkumise tulemusel11. Ülemmäära kehtestamine tagab ja toetab, et leitaks võimalikult soodne tulemus tarbijale. See tähendab, et näiteks juhul kui edukaks osutunud pakkuja pakub hinnatasemeks 45 eurot megavatt-tunni eest, siis tunnil, kus börsihind on 45 eurot megavatt-tunni kohta, toetust sellel tunnil toodetud taastuvelektri eest ei maksta. Tootja saab sellisel juhul börsihinnaga vajaliku tulu kätte ning riigile ületava osa eest tagasi midagi maksma ei pea. Juhul kui börsihind on 35 eurot megavatt-tunni kohta, saaks selle näite puhul toetust 10 eurot megavatt-tunni kohta. Juhul kui elektrienergia börsihind langeb alla 25 euro megavatt-tunni kohta, rakendub maksimaalne toetusmäär ehk 20 eurot. Üle 20 euro megavatt-tunni kohta toetust ei saa, isegi kui börsihind on 10 eurot. Tootjad saavad pakkuda vähempakkumisel elektrienergiat, mis saab olema toodetud tulevikus ja toodetud uue tootmisseadmega või olemasolevale tootmisseadmele lisatud täiendava võimsusega, arvestades ELTS § 108 lõikes 7 toodud kriteeriumi. Riigiabiloa SA.55453 punktide 131, 28, 5 ja 43 koostoimes saab vähempakkumisel osaleda ainult sellise tootmisseadmega, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist. Tegemist on ELTS § 594 lõikes 5 nimetatud vähempakkumisega, seega ei tohi vähempakkumisel osalev tootmisvõimsus olla juba kasutusele võetud ning selle rajamiseks ei tohi olla makstud riigipoolset investeeringutoetust, sealhulgas ei tohi investeeringutoetust olla saanud täiendava võimsusega pakkumisel osalemise korral varasemalt rajatud tootmisüksus, kui varasem tootmisüksus ja pakkumises osalev täiendav võimsus ühendatakse samasse liitumispunkti. Vähempakkumisele saab esitada ELTS § 594 lõike 52 punktides 1 ja 3 nimetatud tootmisseadmetega toodetud elektrienergiat. Pakkumise esitamise 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/108112019004 9 Erandkorras võib vähempakkumise esemeks olevat kogust ületada kuni 20% (vt vähempakkumise määruse § 19) 10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veeb - https://mkm.ee/et/tegevused- eesmargid/energeetika/taastuvenergia 11 Toimunud vähempakkumiste oksjonite tulemused on leitavad Elering AS kodulehel. https://elering.ee/tulemused hetkeks peab olema tootmisseadme ehitamiseks väljastatud vajalik kooskõlastus Kaitseministeeriumilt (kui see on õigusaktide kohaselt nõutav). Kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega, peab tootja tulenevalt ELTS § 108 lõikest 7 tagama uue võimsuse toodetud elektrienergia eraldi nõuetekohase mõõtmise kaugloetava mõõteseadmega ja andmete edastamise Elering AS-le. Vähempakkumise määruse § 12 lõike 4 kohaselt peab vähempakkumisel pakutav aastane energia kogus olema vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne. Eelnimetatu seab eelduse, et pakkumisel osalevate tootmisseadmete võimsus peab olema piisavalt suur, et toota nõutav aastane energia kogus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele kehtestatakse vähempakkumises osalejale ka tagatise suurus. Tagatiseks on 12 eurot vähempakkumises esitatud aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta. Antud tagatise suuruse leidmisel tehti koostööd Soome Majandus- ja Tööministeeriumiga, kuna neil on eelnevalt kogemus suuremahulise vähempakkumise oksjoni läbiviimisel. Täiendavalt tutvustati ja küsiti ettepanekuid tagatise suuruse kohta taastuvenergeetika nõukojas12. ELTS § 597 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada vähempakkumise korraldamist volitava korraldusega iga vähempakkumise lõikes eraldi tagatis. Kõnealuse sätte seletuskirjas on selgitatud, et seejuures võib Vabariigi Valitsus eristada tagatise nõuet ka selle järgi, mis võimaldab taastuvelektri eesmärke saavutada soodsamalt ja madalama riskiga. Taastuvelektri tootmisseadmete arendamine on aja-, ressursi- ja teadmiste kulukas. Ilmselgelt on selline arendusobjekt, mis on saavutanud arendustegevuses teatud edusammud tootmisseadme valmimise suunas suurema tõenäosusega lõpuni liikumas, kui arendusprojekt, mille omanikud on alles arendusfaasi alguses. Seeläbi on algusstaadiumis olevatel projektidel suurem võimalus ka vähempakkumist võites tootmist üldse mitte alustada (nt on satutud maade omandamises ummikseisu, vms). Kaugemale arendatud projektid aga on juba esialgsed raskused ületanud ning on suurema tõenäosusega oma projekti lõpetamas. Tagatise eesmärk on kindlustada, et tootmisseade alustab tootmist lubatud ajal. Kuna tootmise alustamise risk on madalam arendusprojektil, mis on näiteks leidnud juba vajaliku kinnistu ning saanud ka ehitusloa tootmisseadme rajamiseks, on sellise tootmisseadme risk tootmise tähtajaliseks alustamiseks oluliselt madalam kui sellel projektil, mille jaoks alles kinnistut otsitakse. Arvestades tagatise eesmärki ja tootmisseadmete arenduse küpsust, on mõistlik diferentseerida tagatis juba arendatud projektide ja täiesti uute projektide vahel. Eeltoodust lähtuvalt on tagatis käesoleval juhul diferentseeritud selle järgi, kas tootmisseade kohta on olemas liitumisleping või selle pakkumine või neid ei ole. Liitumise pakkumine eeldab seda, et tootjal on olemas ehitusluba ning kinnistu, millele tootmisseade rajada (vt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lg 1). Seejuures on tuult või biomassi energiaallikana kasutavate projektide puhul ehitusloani jõudmine oluliselt keerulisem, ajakulukam ja kallim kui näiteks päikeseenergia projektide puhul. Seetõttu on mõistlik diferentseerida tagatise määr selliselt, et päikeseprojektide puhul tasub pakkuja 70% tagatisest (st 12 × 0,7 = 8,4 €/MWh-st) ning muude projektide puhul 30% tagatisest (st 12 × 0,3 = 3,6 €/MWh-st). Tagatis tuleb esitada nendel vähempakkumisel osalejatel, kes on nimetatud ELTS § 597 lg-s 1. 12 Taastuvenergeetika nõukoda on taastuvenergeetika ettevõtete töörühm, mida juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Nõukojas on üle 100 liikme ning nõukoja eesmärk on jagada valdkondlikku informatsiooni, arutleda valdkonna kitsaskohtade ning arenguvõimaluste üle ning teha ettepanekuid erinevate regulatsioonide muudatuste, sisuteemade jms osas. Kui pakkujal puudub tegevusloaga võrguettevõtjaga sõlmitud liitumisleping peab pakkuja tasuma kogu tagatise ehk antud juhul 12 €/MWh. Tagatise esitamine on lahutamatu tingimus vähempakkumisele osalemiseks. Vähempakkumisel osalemiseks peab tootja esitama oksjoni läbiviijale (Elering AS) tagatise vastavalt majandus-ja taristuministri teates kehtestatule. Tagatiseks võib olla nii tagatisraha, krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii (vt ka ELTS § 57). Tagatis peab kehtima vähemalt 1. jaanuarini 2030. a. Tagatise kehtivuse aja määramisel on arvesse võetud vähempakkumise oksjoni tingimusi ning tegemist on maksimaalse tähtajaga. Tingimuste all peetakse silmas tootmise alustamise tähtpäeva, vähempakkumise läbiviija õigust anda vähempakkumise võitjale põhjendatud juhul täiendavalt kuus kuud tootmise alustamiseks. Juhul kui pakkumus ei osutu valituks, tagastatakse tagatis viie tööpäeva jooksul pärast ELTS § 594 lõikes 11 nimetatud korralduse jõustumist. Juhul kui vähempakkumise võitnud tootja alustab tootmist enne vähempakkumise teates esitatud tootmise alustamise tähtpäeva, vabaneb tagatis varem. Pakkumise tagatise nõudmise ja tagastamise kohta on võimalik täpsemalt lugeda ELTS §-st 597. 3. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas elektrituru valdkonda reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktidega ning kooskõlas Euroopa komisjoni määrusega (EL) 2016/631. 4. Korralduse mõjud Vähempakkumise korraldamine ja oksjoni välja kuulutamine avaldab majandusele positiivset mõju, kuna vähempakkumine annab taotlejale kindluse taastuvenergia projektide elluviimiseks. Selle tulemusena suureneb turul taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaal. Meede panustab ja on kooskõlas riiklike ja Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. 5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse rakendamine ei too kulu riigieelarvesse taastuvenergia toetuse maksmise näol. Vähemapakkumise võitjatele makstavat toetust rahastatakse taastuvenergia tasust. Taastuvenergia tasu maksjaks on ELTS § 592 kohaselt kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 7. Otsus Elektrituruseaduse § 59⁴ lõike 5 alusel korraldada majandus- ja taristuministril vähempakkumine ja see välja kuulutada. 8. Vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär