Riigi huvi väljaselgitamine

Saatja: "Keskkonnaamet" <[email protected]> Saaja: "MKM info" Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Kuupäev: 2023-01-24 11:05 Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-120958-13 Riigi huvi väljaselgitamine Rüütja liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses. Dokumendiga on võimalik tutvuda siin <https://kotkas.envir.ee/documents/d/98101-4731e0b84370a2cf4c477d50d8f395db606792860d381090c86e72a69d40320e> KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS <https://kotkas.envir.ee/> Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist <https://www.keskkonnaamet.ee/et/kontakt> Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 19.01.2023 nr DM-120958-13 Riigi huvi väljaselgitamine Rüütja liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312) esitas Keskkonnaametile Rüütja liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse. Esialgne taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 03.08.2022 nr DM-120958-1 all. Täiendatud ja nõuetele vastav taotlus on KOTKAS-es registreeritud 26.09.2022 nr DM-120958-6 all (lisatud kirjale). Rüütja liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse Rapla maakonnas Kehtna vallas Selja külas katastriüksusel Kõnnu metskond 2 (katastritunnus 29203:001:0410). Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava Rüütja liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,98 ha, millest mäeeraldis on 23,71 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt täiteliiv (aktiivne tarbevaru 291 tuh m3, millest kaevandatav varu on 287 tuh m 3). Kaevandatud maavara kasutamise otstarve on taotluse kohaselt teede ehitus ja üldehitus. Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 36 tuh m3. Keskkonnaluba taotletakse 10 aastaks. Maapõueseaduse § 55 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest koostatud juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud mäeeraldiste piires kaevandada antud samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10 aastaks. Seisuga 18.01.2023 jääb taotletavast Rüütja liivakarjääri mäeeraldisest 50 km raadiusesse 41 täiteliiva varuga karjääri. Nende karjääride täiteliiva kaevandatav jääkvaru seisuga 18.01.2023 on kokku ligikaudu 6895 tuh m3. Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 439 tuh m3 täiteliiva. Seega on piirkonna varustuskindlus tagatud rohkem kui 10 aastaks. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Marina Minerals OÜ on mäeeraldise saamise vajadust põhjendanud järgmiselt: Marina Minerals OÜ on ehitusmaavara leiukohtade arendamise ja realiseerimisega tegelev ettevõte, mille eesmärgiks on tagada tulevaste suurobjektide ning linnade läheduses täitematerjalide varustuskindlus. Üheks prioriteediks teiste seas on seatud täitematerjali tagamine Rail Baltica raudteetrassi mulde ehitustööde tarbeks. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa idaservast vaid ~700 m kaugusele. Täitematerjal realiseeritaks lähedalt mööduva raudteetrassi muldetööde ehitusel ning Nõlva viadukti ja Selja ning Kootja ökodukti muldetööde ehitusel. Kõnealuste objektide ehitusel realiseeritaks tõenäoliselt kogu Rüütja liivakarjääri ehitusmaavara ning seejärel läheks kaevandatud ala koheselt korrastamisele. Palume riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Rüütja liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Soovime teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvidest lähtuvalt. Juhul kui selline vajadus või huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume prognoosida ka seda, millal ajaliselt vajadus taotletava ala maavara järele võiks tekkida ning kas selle vajaduse rahuldamiseks on vajalik avada Rüütja liivakarjäär. Ootame Teie seisukohta hiljemalt 20.02.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Taotlus 26.09.2022.bdoc Teadmiseks: Marina Minerals OÜ Viktoria Burtin 5688 5603 [email protected] 2(2)  MARINA MINERALS OÜ Harju maakond Tallinn Kesklinna linnaosa Tartu mnt 83-806 10115 Teie: 17.06.2022 nr [email protected] Meie: 20.06.2022 nr 6.2-2/28852 Kooskõlastuse andmine Marina Minerals OÜ (reg kood 11349875) esitas kooskõlastuse taotluse Rapla maakonnas Kehtna vallas, riigiomandis oleva Kõnnu metskond 2 kinnistul, katastriüksusel 29203:001:0410 Rüütja liivakarjääri keskkonnaloa taotlemiseks. Rüütja liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindus maa kattuvad täielikult maaparandusehitisega Järvakandi5 (ÜP-49) (maaparandussüsteemi/ehitise kood 5111310010300/001). Rüütja karjääri maa-alale jäävad maaparandusehitise kuivenduskraavid, mis ei mõjuta maaparandussüsteemi kui terviku tööd. Kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus ei tohi kahjustada Rüütja karjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. Põllumajandus ja Toiduamet, lähtudes Maaparandusseaduse § 47, kooskõlastab Marina Minerals OÜ (reg kood 11349875) poolt keskkonnaloa taotlemiseks esitatud Rüütja liivakarjääri seletuskirja ja kraavide skeemi. (allkirjastatud digitaalselt) IMBI SILDE Regiooni juhataja asetäitja Imbi Silde Põllumajandus- ja Toiduamet Põhja regioon 515 2070 [email protected] Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee  45.08 44.87 44.91 45.43 544 300 544 500 544 700 544 900 45.04 44.80 45.07 45.25 ' 45.35 I 45.02 1' I 45.13 45.62 44.56 45.14 45.51 45.84 44.68 1 44.73 44,46 45.46 ' 46.11 I 17.03.2022 I 46.24 44.55 45.14 45.88 6 516 100 I 45.20 46.30 44,01 44.77 45.42 17.03.2022 0,3 44.78 46.13 V' 46.22 44.38 0,6 46.19 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 46.02 44.25 Š-1 44,10 45.26 45.34 45.70 Š-2 44.85 46.07 I 44.92 46.16 46.23 44,60 10.02.2022 4 0,3 45.69 46.21 46.14 5 45,12 46.07 43,70 44.45 1,6 45.52 46 46.13 46.23 44.32 46.21 44.47 43,22 44,72 45.30 46.01 46.16 44.43 46.15 44.21 46.13 Š-3 10.02.2022 45.86 46.06 44.26 45,18 46.06 44.85 44.97 0,3 46.21 10.02.2022 45.97 46,22 45.93 44.49 44.99 1,6 46.02 6 46.31 45.84 46 44.12 44.33 45.73 44,32 46.31 46.06 46.07 4 45.99 46.04 45.79 44.32 44.17 45.39 46.23 45.80 46 44.77 46.16 45.84 44.27 44.54 45.57 Š-4 46.03 44.04 44.15 44.88 45.06 45.33 45.72 46.09 45.98 45.74 45.86 46,08 0,3 46.08 45.90 45.75 2 0,6 45.97 44.31 44.39 45.98 46.07 45,18 45.95 45.83 44.22 44.42 45.70 45.66 46.14 45.96 46.01 44.39 44.27 44.61 45.85 45.86 46 45.92 45.91 45.81 Š-5 2' 44.20 45.21 45.79 46.20 45.88 45,63 0,2 45.66 45.94 44.14 44.33 46.17 44,73 45.87 0,7 44 45.77 45.54 44.26 44,25 46.13 45.95 4 45.12 45.95 45.97 5 45.75 10.02.2022 44,80 Š-6 44.08 45.86 45.93 45.55 10.02.2022 0,3 Š-7 44.48 46.08 45.80 45.88 44,25 44.35 44.97 0,3 45.59 45.76 45.59 0,7 46.25 N 46 44.73 44.08 43,25 45,30 45.74 45.80 44.14 1,7 46.09 45.71 43,30 45.86 44.32 44.35 45.03 45.19 46.51 46.04 45.92 45.92 45.74 45.58 45.58 45.54 3 45.53 46 45,93 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 44.13 44.27 45.69 45.90 45.89 45.68 45.62 10.02.2022 Š-8 44.42 45.69 45.94 46.06 44.31 44.84 0,2 45.47 46,33 1,5 46.14 45.87 45.95 45.76 45.66 3' 45.44 45.94 45.59 44.35 44.90 45.19 44,63 45.60 46.03 44.04 45.85 45.75 44.21 45.35 45.63 45 44.34 44.42 45.98 45.37 45.85 45.47 Š-11 44.91 Plokk 5 aT 45.96 45.87 45.75 44.75 45,97 44.29 44.17 44,33 45.76 10.02.2022 45.59 45.50 6 515 900 44.20 42,43 44.38 44.44 45.60 46.13 Plokk 6 aT 45.55 0,3 45.51 I 0,3 44.44 45.75 45.88 45.69 Š-9 1,0 45.80 45.62 4 45.41 Kaardileht nr 6312 Järvakandi 1,6 44.92 Kõnnu metskond 2 45,97 45.82 45.39 45,45 44.37 46.40 29203:001:0410 10.02.2022 Š-10 45.10 44.24 44.37 44.37 45.39 44,67 45.38 44.86 45.63 46.32 45.97 45.71 45.89 45.91 45.55 0,2 44.07 45,45 45.49 44,03 44.32 45.06 4 0,4 Š-12 46.25 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 45.62 6 44,85 10.02.2022 44.29 46.73 45.75 45.96 45.93 45.81 45.53 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 44.23 44.26 44.57 45,31 45.86 44 45.39 45.42 45.47 45.32 44,01 45.15 44,81 45.43 46.11 45,29 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 44,20 10.02.2022 46.72 45.44 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 45.71 17.03.2022 46 44.72 44.30 17.03.2022 45.92 45.41 46.39 44.41 44.42 44.63 45.80 44.35 45.13 44.54 45.91 45.88 45.61 45.41 Nr X Y Nr X Y 0,3 45.69 Š-13 46.39 45.70 45.94 46.18 45.95 5 44.59 44.80 45.18 1,0 46.32 45.37 1 6 516 110,01 544 300,45 1' 6 516 110,01 544 300,45 44.19 44.95 45.58 46,34 43,34 45.80 45.91 45.90 45.19 43,34 10.02.2022 46.04 45.72 45.70 45.98 2 6 516 004,32 544 907,36 2' 6 516 004,32 544 907,36 44.37 44.98 45.42 45.86 46.23 45.47 4' 43 45.93 45.50 44.48 44.58 45.63 3 6 515 944,21 544 898,41 3' 6 515 944,21 544 898,41 44.39 44.99 45.84 45.35 45.19 0,3 46.11 45.78 4 6 515 872,05 544 827,29 4' 6 515 816,41 544 879,38 Š-14 45.81 46.17 4 44 45.50 45.91 6 44.43 45.28 45.81 46.04 45.75 46.15 44.58 2,7 44.96 46.05 45,84 45.67 45.58 5 6 515 816,41 544 879,38 5' 6 515 711,23 544 863,72 45.08 45.55 45,44 44.20 44,14 10.02.2022 45.82 45.80 44.86 45.62 45.72 45.34 6 6 515 711,23 544 863,72 6' 6 515 609,18 544 800,82 11' 44.38 44.73 45.10 45.30 45.70 45.75 45.66 45.55 45.70 46.01 Š-15 44.96 45.73 7 6 515 609,18 544 800,82 7' 6 515 625,44 544 709,07 46 4 5 45.83 46.03 45.90 45,42 45.28 44.56 45.11 0,3 45.43 44.13 45.18 45.40 45.60 44,32 8 6 515 625,44 544 709,07 8' 6 515 645,53 544 595,71 17 14 45.74 1,4 46.00 44 45.72 45.62 44.57 44.73 15 45.40 45.41 45.75 45.59 45.57 45.61 46.00 0,3 I ' 45.25 9 6 515 662,34 544 708,89 9' 6 515 674,34 544 433,15 45.24 45.56 45.14 45.80 0,3 46.21 0,8 45.85 Š-16 45.58 10 6 515 675,65 544 630,42 10' 6 515 690,62 544 341,29 46 44.16 45.90 45.44 45.87 1,6 44.79 45.12 44,44 42,54 45.30 Š-17 13 45.64 45.42 45.37 45.42 45.51 45.43 45.51 46.02 6 45.19 11 6 515 645,53 544 595,71 11' 6 515 710,01 544 231,88 44.44 45.65 45,01 44 46.19 44.61 45,51 10.02.2022 45.53 45.82 46.07 45.66 45.45 12 6 515 674,34 544 433,15 44.86 45.35 6 515 700 43.99 43,94 45,21 0,3 45.44 44.21 45.41 45.52 45.39 45.08 13 6 515 717,86 544 425,74 Pindala 24,98 ha 44.59 43,65 17.03.2022 10.02.2022 44.45 45.16 - Š-18 45.30 45.81 45.27 5' Kr 44.76 45,23 45.47 45,03 45.41 45.77 45.79 45.87 14 6 515 773,17 544 385,48 45 45.60 45.69 45.04 45.51 10.02.2022 45.52 10' 16 45.16 45.14 45 45.17 45.34 43,33 45.46 45.29 45.46 45.81 45.26 45.18 15 6 515 751,32 544 361,13 45.48 45.11 45.21 45.85 45.35 45.35 44,52 16 6 515 690,62 544 341,29 Š-19 45.41 9' 12 I 44.68 45.77 45.15 10 45,82 10.02.2022 45.58 I 44.95 0,2 45.72 45.26 45.07 17 6 515 710,01 544 231,88 45.35 45.55 45.21 0,3 44.77 1,7 45,22 45.60 45.81 Š-2045.92 45.52 45.24 0,3 45.70 45.69 45.13 8' 45.96 45,87 44,57 Pindala 23,71 ha I 45.05 Kr 45 11 45.23 45.65 I 44.93 45.80 10.02.2022 44,57 I 45.83 44.9944,73 45.59 45.64 17.03.2022 7' 45.91 45.85 45.11 45.91 45.56 8 46.05 0,1 7 V 45.83 46.23 Märkused: I 45.06 45.95 1,2 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 46.31 6' 45.56 Kr 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 45.56 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.06.2022); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 1 4 - Keskkonnaregistri Rüütja maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 01.04.2022); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 6 Maapinna samakõrgusjoon, m - Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 44 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 1' (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3891). Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Nõlvaterviku alumine piir (plaanil tinglik, täpne 4. Nõlvaterviku ülemine piir kattub mäeeraldise piiriga. Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) paiknemine vastavalt lamami kõrgusele nõlvusele 1:2) 5. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) Kõnnu metskond 2 maaparandussüsteemi maa-alaga. Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Kaevandi nr 29203:001:0410 Š-12 0,3 Katendi paksus, m 6. Maardla piir kattub mäeeraldise piiriga. Rüütja maardla läänepoolne lahustükk ei ole asendiplaanil 45,31 Suudme abs kõrgus, m I I' Geoloogilise läbilõike joon 1,0 Kasuliku kihi paksus, m nähtav taotletava mäeeraldise asukohast parema ülevaate saamise tõttu. 44,01 Lamami abs kõrgus, m 45,03 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 10.02.2022 0 100 200 m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rüütja liivakarjäär Mäeeraldise plaan Kehtna vald, Rapla maakond JÄRVAKANDI5 Maaparandushoiuala nimi Ranna või kalda piiranguvöönd (ÜP-49) Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1/3 Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn Elektripaigaldise kaitsevöönd [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1:2000 (esindaja nimi ja allkiri) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.06.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Allan Koger Töö nr 22/3999 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' W E m m 47 47 Kõnnu metskond 2 Š-13 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 29203:001:0410 46,34 Š-15 Š-14 45,42 K-13-1 0,3 45,84 46 Kr.0,0 46 Š-12 0,6 St.39,4 TL 45,31 0,3 vt. 45,44m 10.02.2022 K-15-1 Plokk 5 aT K-14-1 0,3 Kr.0,0 45 0,3 45 2 1: vt. 44,81m Kr.3,9 St.2,1 Š-11 10.02.2022 K-12-1 K-13-2 St.36,3 EL 44,33 Kr.0,0 Kr.5,8 TL 0,8 St.36,1 St.36,3 K-15-2 TL Plokk 6 aT TL 1,1 Kr.10,9 vt. 44,03m 1,7 St.31,1 44 0,3 10.02.2022 1,3 1,3 TL 44 1,8 1,4 K-11-1 vt. 43,34m Kr.19,7 3,0 10.02.2022 St.27,7 3,1 1: 43 TL 43 2 1,9 2,0 42 42 Läbilõige II-II' S N m m 47 47 Š-17 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) Kõnnu metskond 2 45,51 29203:001:0410 Mäeeraldise piir 46 46 Š-12 Š-7 Mäeeraldise teenindusmaa piir 45,31 Plokk 5 aT 45,30 Š-2 45,12 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 0,3 1:2 vt. 45,01m 0,3 Kaevandamisel jäetav nõlv ja nõlvus 45 10.02.2022 0,3 45 vt. 44,81m vt. 44,80m K-12-1 0,3 vt. 44,72m 10.02.2022 10.02.2022 10.02.2022 Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 44,8 m) Kr.0,0 K-17-1 St.36,1 K-7-1 Eeldatav veetase maavara Kr.6,2 Plokk 6 aT 1: TL Kr.6,5 K-2-1 2 St.44,2 Kr.6,3 ammendamisel (abs. 44,0 m) - 1,3 St.34,7 44 St.23,3 44 TL Kõnnu metskond 2 1,4 TL Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 29203:001:0410 2 1: 2,2 2,0 1,9 43 2,3 2,1 43 2,0 Kasvukiht Täiteliiv - osakesi läbimõõduga <0,063 mm >5% 42 42 ja osakesi läbimõõduga >31,5 mm <35% Ehitusliiv - osakesi läbimõõduga <0,063 mm <5% ja osakesi läbimõõduga >31,5 mm <35% Kruusakas liiv Läbilõige III-III' (osakesi läbimõõduga >31,5 mm > 20%) S N JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) m m Savikas liiv, Kõnnu metskond 2 47 47 (osakesi läbimõõduga <0,063 mm > 20%) 29203:001:0410 Š-13 Š-8 Š-3 46,34 46,33 46,22 Liivsavi Š-18 K-13-1 0,2 46 45,23 0,3 vt. 45,93m 46 Kr.0,0 0,3 10.02.2022 St.39,4 0,6 Savi TL K-8-1 Kr.29,4 K-3-1 Plokk 5 aT St.9,0 Kr.3,3 vt. 45,03m TL 45 0,2 10.02.2022 St.22,1 45 Lubjakivi K-13-2 TL Kr.5,8 1,7 2 1: K-18-1 St.36,3 1,8 1,9 Kr.0,0 Plokk 6 aT TL Elektripaigaldise kaitsevöönd St.24,8 2,0 44 44 TL 1: JÄRVAKANDI5 2 Maaparandushoiuala nimi vt. 43,34m (ÜP-49) 1,9 3,0 10.02.2022 2,0 3,1 43 43 Š-2 Kaevandi nr 45,12 Suudme abs kõrgus, m 42 42 0,3 vt. 44,72m Veetaseme abs kõrgus, m 10.02.2022 Mõõtmise kuupäev Proovi number K-2-1 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), % Kr.6,3 Läbilõige IV-IV' St.23,3 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % EL - ehitusliiv S N TL TL - täiteliiv m m 47 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 47 Proovitud intervall, m Š-19 1,9 Sügavus maapinnast, m Kõnnu metskond 2 45,82 Š-4 29203:001:0410 Š-9 2,0 Kaevandi sügavus, m Š-14 46,08 45,97 45,84 vt. 45,97m 46 10.02.2022 K-4-1 46 K-19-1 K-9-1 0,3 Kr.0,0 Kr.26,6 0,3 Kr.0,0 St.27,7 0,3 St.4,0 0,3 vt. 45,44m St.1,9 2 TL 1: - 10.02.2022 EL vt. 45,18m 0,6 1: 0,8 0,9 Plokk 5 aT 2 K-14-1 10.02.2022 45 K-9-2 45 Kr.3,9 K-19-2 Kr.9,9 1,1 St.36,3 Kr.0,0 1,3 St.25,2 1,3 vt. 44,52m TL St.57,5 10.02.2022 TL - 1,5 1,6 1,7 0 100 200 m 44 Plokk 6 aT 44 1,8 43 43 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rüütja liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Kehtna vald, Rapla maakond I-I' ... IV-IV' Märkused: Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 2/3 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: [email protected] Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50 - Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3891). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.06.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ 3. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) maaparandussüsteemi maa-alaga. Männiku tee 104, 11216 Tallinn 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Allan Koger Töö nr 22/3999 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Marina Minerals OÜ on ehitusmaavara leiukohtade arendamise ja realiseerimisega tegelev ettevõte, mille eesmärgiks on tagada tulevaste suurobjektide ning linnade läheduses täitematerjalide varustuskindlus. Üheks prioriteediks teiste seas on seatud täitematerjali tagamine Rail Baltica raudteetrassi mulde ehitustööde tarbeks. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa idaservast vaid ~700 m kaugusele (vt joonis 1.1). Joonis 1.1 Taotletav Rüütja liivakarjäär (punane nool) ja Rail Baltica trass koos kavandatavate viaduktidega Rapla maakonnas Selja IV uuringuruumis on 01.04.2022. a. seisuga teostatud geoloogiline uuring, mille alusel on maardlate nimistusse kantud Rüütja maardla Selja IV uuringuruumi (taotletava Rüütja liivakarjääri mäeeraldise) piires arvutatud täiteliiva tarbevaru plokid 5 aT ja 6 aT. Taotletav kogus mäeeraldisel on 291 tuh m3, millest kaevandatava varu kogus on 287 tuh m3. Täitematerjal realiseeritaks lähedalt mööduva raudteetrassi muldetööde ehitusel ning Nõlva viadukti ja Selja ning Kootja ökodukti muldetööde ehitusel. Kõnealuste objektide ehitusel realiseeritaks tõenäoliselt kogu Rüütja liivakarjääri ehitusmaavara ning seejärel läheks kaevandatud ala koheselt korrastamisele. Keskkonnaluba taotletakse 10 aastaks. Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb aruandel „Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3891, EGF: 9582). 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Rüütja liivakarjäär asub Selja külas, Kehtna vallas, Rapla maakonnas ning selle mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad riigiomandis oleva Kõnnu metskond 2 (katastritunnus 29203:001:0410, 100% maatulundusmaa) kinnistuga, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Katastriüksuse kasutusalaks on valdavalt metsamaa (95%), ülejäänud osal muu maa, looduslik rohumaa ja haritav maa. Taotletava Rüütja liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa jäävad katastriüksuse keskosasse hõlmates maaüksusest alla 1%. Taotletav mäeeraldis asub metsamassiivis jäädes Järvakandi alevist ~1,5 km kaugusele läände. Maapinna reljeef on mäeeraldisel ja selle teenindusmaal tasane, väikese tõusuga ala keskosas, absoluutkõrgused jäävad 44 – 46 m vahemikku. Valdavaks metsakoosluseks on sega- ja okaspuu (mänd, kuusk, kask). Tänaseks on suuremal osal alast tehtud lageraiet ja tegu on raiesmikuga. Rüütja liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa idapiirist ~120 m kaugusele jääb Nurtu jõgi (tunnus VEE1113100). Sinna juhitakse mäeeraldisele ja selle ümbrusesse rajatud maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi. Nurtu jõgi kuulub Kasari jõestikku ning saab alguse Järvakandist ~4 km kirde pool ja suubub Velise jõkke Velise küla lähistel. Taotletav mäeeraldis ega mäeeraldise teenindusmaa jõe kalda 100 m laiusesse piiranguvööndisse ei ulatu. Taotletava Rüütja liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) (tunnus 5111310010300001) maaparandussüsteemi maa-alaga. Mäeeraldise teenindusmaast idas ja lõunas kulgevad kruuskattega metsateed 2920067 Säärekõnnu tee ja 2920056 Järvakandi – Nõlva tee, mis jäävad mäeeraldise teenindusmaa piirist kaugemale kui 30 m. Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 (Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd) lõige 2 järgi on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Taotletavast mäeeraldise teenindusmaast lõunas kulgeva 2920056 Järvakandi – Nõlva tee serva on rajatud keskpinge (1 – 20 kV) elektriõhuliin ASULA I:JAR (tunnus K3905715), mille kaitsevööndi laius on 10 m mõlemale poole liini teljest. Rüütja liivakarjääri mäeeraldisele ega mäeeraldise teenindusmaale liini kaitsevöönd ei ulatu. Rüütja liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ei ole looduskaitse- ega Natura 2000 alasid, samuti ei jää taotletavale alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Taotletavast mäeeraldisest ~420 m kaugusele põhjasuunda jäävad vääriselupaik (tunnus VEP210446) ning III kategooria kaitsealuste liikide harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria, tunnus KLO9701446), sile neersamblik (Nephroma laevigatum, tunnus KLO9701376) ning suur nööpsamblik (Megalaria grossa, tunnus KLO9701434) leiukohad. Rüütja liivakarjääri mäeeraldisele lähim Natura 2000 loodusala jääb ~1 km kaugusele loodesse. Tegu on Salavalge-Tõrasoo loodusalaga (tunnus RAH0000538), mille eesmärgiks on erinevate elupaigatüüpide ja nendega seotud kaitsealuste liikide kaitse. Rüütja liivakarjääri mäeeraldisele ja selle teenindusmaale lähimad majapidamised paiknevad ~700 m kaugusel kirdes jäädes Ahekõnnu küla territooriumil asuvale Säärekõnnu (katastritunnus 29301:001:0019) kinnistule. Lähimad elamud Järvakandi alevis jäävad taotletavast liivakarjäärist ~1,3 km kaugusele kagusuunda Nõlva tn 43 (katastritunnus 26001:002:0030) ning Nõlva tn 41 (katastritunnus 26001:002:0020) kinnistutele. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletava Rüütja liivakarjääri maa-alal on teostatud geoloogiline uuring 2022. aastal ning uuringu tulemused on kinnitatud aruandes „Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3891, EGF: 9582). Rüütja liivakarjääri mäeeraldis kattub täielikult Rüütja maardla idapoolse lahustükiga ning mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult Selja IV uuringuruumiga. Varasemaid sihtotstarbelisi uuringuid Rüütja liivakarjääri maa-alal tehtud ei ole. Viimane geoloogiline uuring viidi läbi Rüütja maardla Rüütja uuringuruumis ning selle tulemused on kinnitatud aruandes „Rapla maakonna Kehtna valla Rüütja uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2008)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 08/0384, EGF: 8087). Rüütja liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa paiknevad Lääne-Eesti madaliku äärealal, ida-läänesuunalisel Läänemere arengufaasidest pärineval madalal rannavallil. Kogu rannavalli piires levib moreenil (sh plastne savi ja rähkne lubjakivi) savika kuni puhta, kohati kruusaka liiva kompleks, kus kvaternaarisetete paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub kuni 3 meetrini. Kuigi geoloogilise kaardi alusel võis eeldada maavara erinemist mäeeraldise ida- ja lääneosas, on siiski kasulik kiht mäeeraldisel esindatud seaduspärasuseta nii Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetega (moreenne savikas peenliiv üksikute munakate või paelahmakatega) ja jääjärveliste setetega (keskmiseteraline kruusakas, savikas liiv). Katendi paksus on mäeeraldisel 0,1 – 0,3 m (keskmiselt 0,3 m), millest kasvukiht moodustab keskmiselt 0,1 m. Kasuliku kihi lasum jääb ~44 – 46 m abs kõrgusele, järgides maapinna reljeefi. Kasuliku kihi moodustavad mäeeraldisel beež kuni pruun väga peen ja peeneteraline savikas (moreensed) liiv, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik. Kasulikus kihis esinevad kohati munakad ja paelahmakad. Liiv on kohati rähkne ja paakuv. Kruusaosakeste sisaldus on muutlik, olles mäeeraldisel ebaühtlaselt jaotunud. Kruusaosis on enamasti peen kuni keskmine (4 – 16 mm). Purdosad on nii karbonaatsed kui ka kristalliinsed ning keskmiselt kulutatud. Üksikud munakad on läbimõõduga kuni 10 – 15 cm. Kohati (Š-1, 5, 9, 15, 16 ja 20) esineb vahetult kattekihi all kuni 1,6 m paksune beež, keskmiseteraline vähese savi- ja tolmusisaldusega, kohati kruusakas liiv. Valdavalt järgneb sügavamal puhtale liivale eelkirjeldatud savikas kruusakas liiv, aga paiguti ongi kasulikuks kihiks ainult see puhas liiv. Kirjeldatud materjal – savikas moreenne ja puhas liiv moodustab mäeeraldise kasuliku kihi, mille paksus on kaevandite andmeil maksimaalselt 2,7 m (Š-13). Kasuliku kihi paksus väheneb mäeeraldise äärealades, asendudes kaevandites Š-10, 17 ja 19 moreeniga. Liivalasundi lamamiks on sinakashall, sitke-plastne savi (Q1jrVr_g) või paas (S1vl). Kasuliku kihi lamamipind on kohati lauglev, kohati tasane, jäädes absoluutkõrguste 42,4 – 45,2 m vahemikku, väikese langusega lääne suunas. Mäeeraldise äärealadel lõuna- ja idaservas paiknevates kaevandites (Š-10, 17 ja 19) lasus kas kohe vahetult kasvukihi all või 0,4 m paksuse liivakihi all rähkne savimoreen. Kasuliku kihi keskmised kvaliteedinäitajad on välja toodud tabelis 3.1. Rüütja liivakarjääri mäeeraldisest ~1,3 km lääne pool kaardistamise käigus rajatud 27,5 m sügavuse puuraugu andmeil on kvaternaarisetete paksus 2,5 m. Aluspõhja moodustavad Alam-Siluri ladestiku Velise kihistu lubimerglid. Mäeeraldisel on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi, moreen või lubjakivi. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (10. – 11.02.2022) 0,0 – 3,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 43,3 – 46,0 m (keskmiselt 44,8 m). Üksikud mäeeraldise põhja- ja idaservas asuvad kaevandid (Š-3, 5 ja 15), mis paiknesid kuivenduskraavi ääres, olid kuivad. Mäeeraldisele jäävates kraavides jäi 2022 a. märtsis veetase 43,7 – 45,3 m abs kõrgusele. Geoportaali 1 : 50 000 hüdrogeoloogilise kaardi alusel on üldine põhjavee voolusuund läände ja edelasse. Maapinnalähedase põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinna reljeefi. Mäeeraldisel ja selle ümbruses reguleerivad maapinnalähedase põhjavee režiimi (sh veevoolu suunda) ulatuslikud maaparandussüsteemid. Tabel 3.1 Rüütja liivakarjääri mäeeraldise plokkide 5 aT ja 6 aT setete põhinäitajate koondtabel Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala maavara (Sinisalu, 2002) määrus nr 52 veeris kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis >64 2…64 0,063…2 <0,063 >31,5 0,063…31,5 <0,063 minimaalne 0,0 0,0 23,9 1,3 0,0 52,6 1,3 EL maksimaalne 22,5 58,9 98,7 36,6 29,4 98,7 36,6 TL Keskmine 1,5 23,2 55,6 19,7 6,9 73,4 19,7 TL EL – ehitusliiv; TL – täiteliiv 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Rüütja liivakarjääri mäeeraldise pindala on 23,71 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,98 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 5 aT ja 6 aT ning taotletava mäeeraldise teenindusmaa ühtib Rüütja maardla Selja IV uuringuruumiga. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb kogu mäeeraldise perimeetrile jätta nõlvatervik. Rüütja liivakarjääris on planeeritud kaevandamine veetaseme alandamisega, sellest tulenevalt on maavara ohutuks nõlvuseks kogu perimeetril 1 : 2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Taotletav ja kaevandatav maavaravaru kogus on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletava maavara kogus Rüütja liivakarjääris (seisuga 30.06.2022. a.) Ploki Taotletav Taotletav Plokk pindala, Maavara varu kogus, Kadu, tuh m3 kaevandatav varu ha tuh m3 kogus, tuh m3 5 aT 23,71 Täiteliiv 129 1 128 6 aT 23,71 Täiteliiv 162 3 159 Kokku 291 4 287 Rüütja liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 10 aastaks keskmise aastase kaevandamise mahuga 36 tuh m3. Keskmise aastase kaevandamise mahuga 36 tuh m3 ammendatakse Rüütja liivakarjäär 8 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäetehnilised tingimused taotletavas Rüütja liivakarjääris lasuva täiteliiva kaevandamiseks ei ole keerulised – mäeeraldisele on hea juurdepääs, kattekihi paksus on väike (keskmiselt 0,3 m) ning kasuliku kihi lamamipind on suhteliselt tasane, kohati lauge. Põhjavee tase jääb mäeeraldisel 0,0 – 3,0 m sügavusele maapinnast. Võttes aluseks uuringuaegse keskmise põhjavee abs taseme 44,8 m, jääb kasulik kiht vee alla idaosas minimaalselt 0,1 m paksuselt ja lääneosas maksimaalselt 2,4 m paksuselt (keskmiselt 1,0 m paksuselt). Vee alla jääva varu kogus on 162 tuh m3 (plokk 6 aT). Enne kaevandamistegevuse alustamist tuleb Rüütja liivakarjääri mäeeraldisel raadata mets alal, kus seda varasemalt tehtud pole, juurida kännud ning teisaldada kattekiht. Katendi kogus taotletaval mäeeraldisel on 65 tuh m3 (sh muld hinnanguliselt mahuga 24 tuh m3). Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus see ladustatakse kuni 3 m kõrgustes aunades ning kasutatakse esimesel võimalusel karjääriala korrastamisel. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Kasvukihti saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Juhul, kui kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Võttes arvesse, et kasulik kiht jääb Rüütja liivakarjääris suuremas osas vee alla, on kaevandamine planeeritud veetaseme alandamisega. Kasulik kiht kaevandatakse ekskavaatori või kopplaaduriga. Kaevis laetakse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja. Kaevandamisel tuleb arvestada sellega, et kaevandamistegevus ei takistaks olemasolevate maaprandussüsteemide toimimist. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed. Kvaternaarisetete põhjavett on taotletaval mäeeraldisel võimalik kraavitusega isevooluliselt alandada, süvendades kraave ning juhtides vett piirkonna maaparandussüsteemi kraavidesse, mis suubuvad Nurtu jõkke. Sellist veetaseme reguleerimist võib jätkata ka pärast maavaravaru ammendamist, võimaldades ala korrastada metsamaaks. Taotletava Rüütja liivakarjääri mäeeraldiselt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest. Taotletava vee erikasutuse eesmärgiks on mäeeraldise vee juhtimine Nurtu jõkke (VEE1113100) läbi JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) (tunnus 5111310010300001) maaparandussüsteemi kuivenduskraavide. Käesoleva taotlusega on märgitud väljalaskude seirepunktide koordinaadid. Arendaja tagab selle, et väljalaskme kohtades oleks võimalik võtta esinduslikke proove. Määratud väljalaskudes on tegu ainult karjäärist väljajuhitava veega. Täpsem informatsioon kuivendusvee väljalaskmetesse ja suublasse juhtimise kohta ning seire nõuded on esitatud taotluse vee erikasutuse osas. Taotlusele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) kooskõlastus, mille alusel ei tohi kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Rüütja liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. Käesolevas taotluses ei ole käsitletud karjäärist välja juhitava vee puhastamise meetmeid – see lahendatakse kaevandamise projekti koostamise käigus vastavalt PTA projekteerimistingimustele. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng määratakse kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, veetaseme alandamine ning maastikupildi visuaalne muutumine. Rüütja liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra ja transpordimüra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Lähim majapidamine asub taotletavast mäeeraldisest ~700 m kaugusel. Päevase müra hinnatud taseme modelleerimise tulemused on nähtavad joonisel 6.1. Joonis 6.1 Rüütja liivakarjääri müra hajumine Modelleeritud tulemustest on näha, et kavandatava tegevusega ei kaasne eelkirjeldatud tingimustel ülenormatiivse (>60 dB) mürataseme levimist väljapoole tootmisterritooriumi ega piirnormide ületamist lähimate majapidamiste õuealadel. Hajumiskaardilt nähtub, et ülenormatiivne müratase (>60 dB) levib peamiselt karjääriala piires töötavate masinate/seadmete ümber kuni ~40 m ulatuses. Lähimate majapidamiste juures ning metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis ühtlustub karjääris tekkiv müra loodusliku mürafooniga (karjääris tekkiva müra väärtus alla 35 dB). Eelnevast lähtudes ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra kujutaks ohtu naabruses elavatele elanikele. Kaevandataval mäeeraldisel väljakujunev iseloomulik maastik ja mäeeraldise piiridele rajatavad katendivallid aitavad müra levikut täiendavalt lokaliseerida. Taotletava Rüütja liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaale moodustatavate katendivallide (sh müratõkkevallid) asukohad ja parameetrid määratakse kaevandamise projektis. Rüütja liivakarjäärist 850 – 1000 m kaugusel loodes asub nõlva metsise püsielupaik (tunnus KLO3000230) ning püsielupaiga sihtkaitsevöönd (tunnus KLO3100200). Lähtuvalt koostatud müra hajumise hinnangust, kus ei ole arvestatud mäeeraldise ja kaitseala vahelise metsamaaga, jääb Rüütja liivakarjääris tekkiva müra väärtus kaitsealadel alla 35 dB (alla loodusliku mürafooni). Sellest tulenevalt pole põhjust väita, et karjääris töötavate masinate ja transpordimüral oleks oluline negatiivne mõju nimetatud püsielupaigale ning selle sihtkaitsevööndile. Müra prognoosi kohaselt ei ole täiendavate müra leevendavate meetmete ega perioodilise või pideva müratsemete seire rakendamine vajalik. Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Karjääris ei ole plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna väljatav materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 36 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,0324 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Rüütja liivakarjääris on planeeritud tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, et vältida probleeme heitgaaside õhusaastega. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamise ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Taotletavas Rüütja liivakarjääris on kaevandamine planeeritud veetaseme alandamisega ning sellest tulenevalt avaldab planeeritud tegevus mõju ümbritsevale veerežiimile. Võttes aluseks 10 – 11.02.2022. a. tehtud mõõtmiste tulemused, tuleb taotletaval mäeeraldisel kasuliku kihi kaevandamiseks veetaset võrreldes loodusliku veetasemega alandada keskmiselt 1 m võrra. Rüütja maardla registrikaardi (nr 854) alusel on mäeeraldisel võimalik veetaset alandada abs tasemeni 42,1 m. Kaevandamise ja sellele eelnevate ning järgnevate tööde käigus ei tohi kahjustada Rüütja liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda. Vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. Vajadusel tuleb ette näha maaparandussüsteemi koosseisu jäävate kahjustatud maaparandussüsteemi osade taastamine (truubid, kraavid). Taotletavas Rüütja liivakarjääris on ligikaudu 55% maavaravarust veealune. Veealuse kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1 m. Põhjaveetasemest allpool oleva maavara kaevandamine veetaseme alandamisega (karjäärist suunatakse liigne vesi kraavide abil isevoolselt suublaks olevasse veekogusse) toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri (karjääri mõjuraadius) välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Karjääri mõjuraadius arvutatakse alljärgnev valemiga: 𝑊 𝑟 𝑟 2 −𝑟𝑝2 ℎ0 = √ℎ𝑝2 + × [𝑟02 × 𝑙𝑛 ( 0 ) − 0 ] , kus 𝐾 𝑟𝑝 2 h0 – veetaseme alandus, hp – väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt, W – infiltreeruv sademete maht, K – filtratsioonikoefitsient, r0 – karjääri mõjuraadius karjääri keskpunktist, rp – karjääri efektiivraadius ( S /  , kus S – karjääri pindala). Arvutustes kasutatud lähteandmed on järgnevad: h0 = 1 m, hp = 0 m (annab suurima mõjuraadiuse), W = 0,0002 m/d, K = 0,8 m/ööp, rp = 275 m (pindala 23,71 ha). Arvutuse tulemusena saame karjääri mõjuraadiuseks 336 m karjääri keskelt, 61 m karjääri servast. Lähim vääriselupaik (tunnus VEP210446) ning II kategooria kaitsealuse liigi väike nõgisamblik (Parmeliella triptophylla) leiukoht asuvad taotletava mäeeraldise piirist ~420 m kaugusel, lähim püsielupaik ning selle sihtkaitsevöönd (tunnused KLO3100200 ja KLO3000230) asuvad mäeeraldise piirist 850 – 1000 m kaugusel ning lähim majapidamine ~700 m kaugusel (katastritunnus 29301:001:0019). Seega puuduvad taotletavas Rüütja liivakarjääris kuivendamisega kaasnevad mõjud nimetatud kaitsealadele ning lähima majapidamise kinnistu veevarustusele. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud ka kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Rüütja liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse hilisemalt kaevandatud ala korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik materjal võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandaja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. 7. Kaevandatud maa korrastamine Rüütja liivakarjääris on eeldatav veetase maavara ammendamisel abs kõrgusel 44,0 m, mistõttu ei ole mäeeraldisele võimalik kujundada määruses nimetatud nõuetele vastavat veekogu. Sellest tulenevalt tuleb kaevandatud maa-alale maavara ammendamisel moodustada metsamaa selliselt, et põhjavesi jääks maapinnast vähemalt 0,7 m sügavusele (maapinna abs kõrgus peaks olema vähemalt 44,70 m). Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale tekkiva metsamaa pindala on 24,98 ha. Kaevandatud maa-ala korrastamiseks selliselt, et põhjavesi jääks maapinnast vähemalt 0,7 m sügavusele on täiteks vajaliku materjali kogus esialgsel hinnangul karjääris ~175 tuh m3. Rüütja liivakarjääri korrastamisel võiks kasutada katendist tulevat materjali ning Rail Balticu raudteetrassi ehitusel väljatavat pinnast ning vajadusel ka muid püsijäätmeid. Tehnoloogilise korrastamise tööd on Rüütja liivakarjääris võimalik teha paralleelselt kaevandamisega. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Eeldatav Rüütja liivakarjääri tehnoloogilise korrastamise maksumus jääb tasemele 4 000 eur/ha ehk summaarselt ~100 000 eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Caspar Rüütel /allkirjastatud digitaalselt/ Marina Minerals OÜ juhatuse liige Taotluse koostas 20.07.2022. a Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener  45.08 44.87 44.91 45.43 544 300 544 500 544 700 544 900 45.04 44.80 45.07 45.25 ' 45.35 I 45.02 1' I 45.13 45.62 44.56 45.14 45.51 45.84 44.68 1 44.73 44,46 45.46 ' 46.11 I 17.03.2022 I 46.24 44.55 45.14 45.88 6 516 100 I 45.20 46.30 44,01 44.77 45.42 17.03.2022 0,3 44.78 46.13 V' 46.22 44.38 0,6 46.19 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 46.02 44.25 Š-1 44,10 45.26 45.34 45.70 Š-2 44.85 46.07 I 44.92 46.16 46.23 44,60 10.02.2022 4 0,3 45.69 46.21 46.14 5 45,12 46.07 43,70 44.45 1,6 45.52 46 46.13 46.23 44.32 46.21 44.47 43,22 44,72 45.30 46.01 46.16 44.43 46.15 44.21 46.13 Š-3 10.02.2022 45.86 46.06 44.26 45,18 46.06 44.85 44.97 0,3 46.21 10.02.2022 45.97 46,22 45.93 44.49 44.99 1,6 46.02 6 46.31 45.84 46 44.12 44.33 45.73 44,32 46.31 46.06 46.07 4 45.99 46.04 45.79 44.32 44.17 45.39 46.23 45.80 46 44.77 46.16 45.84 44.27 44.54 45.57 Š-4 46.03 44.04 44.15 44.88 45.06 45.33 45.72 46.09 45.98 45.74 45.86 46,08 0,3 46.08 45.90 45.75 2 0,6 45.97 44.31 44.39 45.98 46.07 45,18 45.95 45.83 44.22 44.42 45.70 45.66 46.14 45.96 46.01 44.39 44.27 44.61 45.85 45.86 46 45.92 45.91 45.81 Š-5 2' 44.20 45.21 45.79 46.20 45.88 45,63 0,2 45.66 45.94 44.14 44.33 46.17 44,73 45.87 0,7 44 45.77 45.54 44.26 44,25 46.13 45.95 4 45.12 45.95 45.97 5 45.75 10.02.2022 44,80 Š-6 44.08 45.86 45.93 45.55 10.02.2022 0,3 Š-7 44.48 46.08 45.80 45.88 44,25 44.35 44.97 0,3 45.59 45.76 45.59 0,7 46.25 N 46 44.73 44.08 43,25 45,30 45.74 45.80 44.14 1,7 46.09 45.71 43,30 45.86 44.32 44.35 45.03 45.19 46.51 46.04 45.92 45.92 45.74 45.58 45.58 45.54 3 45.53 46 45,93 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 44.13 44.27 45.69 45.90 45.89 45.68 45.62 10.02.2022 Š-8 44.42 45.69 45.94 46.06 44.31 44.84 0,2 45.47 46,33 1,5 46.14 45.87 45.95 45.76 45.66 3' 45.44 45.94 45.59 44.35 44.90 45.19 44,63 45.60 46.03 44.04 45.85 45.75 44.21 45.35 45.63 45 44.34 44.42 45.98 45.37 45.85 45.47 Š-11 44.91 Plokk 5 aT 45.96 45.87 45.75 44.75 45,97 44.29 44.17 44,33 45.76 10.02.2022 45.59 45.50 6 515 900 44.20 42,43 44.38 44.44 45.60 46.13 Plokk 6 aT 45.55 0,3 45.51 I 0,3 44.44 45.75 45.88 45.69 Š-9 1,0 45.80 45.62 4 45.41 Kaardileht nr 6312 Järvakandi 1,6 44.92 Kõnnu metskond 2 45,97 45.82 45.39 45,45 44.37 46.40 29203:001:0410 10.02.2022 Š-10 45.10 44.24 44.37 44.37 45.39 44,67 45.38 44.86 45.63 46.32 45.97 45.71 45.89 45.91 45.55 0,2 44.07 45,45 45.49 44,03 44.32 45.06 4 0,4 Š-12 46.25 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 45.62 6 44,85 10.02.2022 44.29 46.73 45.75 45.96 45.93 45.81 45.53 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 44.23 44.26 44.57 45,31 45.86 44 45.39 45.42 45.47 45.32 44,01 45.15 44,81 45.43 46.11 45,29 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 44,20 10.02.2022 46.72 45.44 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 45.71 17.03.2022 46 44.72 44.30 17.03.2022 45.92 45.41 46.39 44.41 44.42 44.63 45.80 44.35 45.13 44.54 45.91 45.88 45.61 45.41 Nr X Y Nr X Y 0,3 45.69 Š-13 46.39 45.70 45.94 46.18 45.95 5 44.59 44.80 45.18 1,0 46.32 45.37 1 6 516 110,01 544 300,45 1' 6 516 110,01 544 300,45 44.19 44.95 45.58 46,34 43,34 45.80 45.91 45.90 45.19 43,34 10.02.2022 46.04 45.72 45.70 45.98 2 6 516 004,32 544 907,36 2' 6 516 004,32 544 907,36 44.37 44.98 45.42 45.86 46.23 45.47 4' 43 45.93 45.50 44.48 44.58 45.63 3 6 515 944,21 544 898,41 3' 6 515 944,21 544 898,41 44.39 44.99 45.84 45.35 45.19 0,3 46.11 45.78 4 6 515 872,05 544 827,29 4' 6 515 816,41 544 879,38 Š-14 45.81 46.17 4 44 45.50 45.91 6 44.43 45.28 45.81 46.04 45.75 46.15 44.58 2,7 44.96 46.05 45,84 45.67 45.58 5 6 515 816,41 544 879,38 5' 6 515 711,23 544 863,72 45.08 45.55 45,44 44.20 44,14 10.02.2022 45.82 45.80 44.86 45.62 45.72 45.34 6 6 515 711,23 544 863,72 6' 6 515 609,18 544 800,82 11' 44.38 44.73 45.10 45.30 45.70 45.75 45.66 45.55 45.70 46.01 Š-15 44.96 45.73 7 6 515 609,18 544 800,82 7' 6 515 625,44 544 709,07 46 4 5 45.83 46.03 45.90 45,42 45.28 44.56 45.11 0,3 45.43 44.13 45.18 45.40 45.60 44,32 8 6 515 625,44 544 709,07 8' 6 515 645,53 544 595,71 17 14 45.74 1,4 46.00 44 45.72 45.62 44.57 44.73 15 45.40 45.41 45.75 45.59 45.57 45.61 46.00 0,3 I ' 45.25 9 6 515 662,34 544 708,89 9' 6 515 674,34 544 433,15 45.24 45.56 45.14 45.80 0,3 46.21 0,8 45.85 Š-16 45.58 10 6 515 675,65 544 630,42 10' 6 515 690,62 544 341,29 46 44.16 45.90 45.44 45.87 1,6 44.79 45.12 44,44 42,54 45.30 Š-17 13 45.64 45.42 45.37 45.42 45.51 45.43 45.51 46.02 6 45.19 11 6 515 645,53 544 595,71 11' 6 515 710,01 544 231,88 44.44 45.65 45,01 44 46.19 44.61 45,51 10.02.2022 45.53 45.82 46.07 45.66 45.45 12 6 515 674,34 544 433,15 44.86 45.35 6 515 700 43.99 43,94 45,21 0,3 45.44 44.21 45.41 45.52 45.39 45.08 13 6 515 717,86 544 425,74 Pindala 24,98 ha 44.59 43,65 17.03.2022 10.02.2022 44.45 45.16 - Š-18 45.30 45.81 45.27 5' Kr 44.76 45,23 45.47 45,03 45.41 45.77 45.79 45.87 14 6 515 773,17 544 385,48 45 45.60 45.69 45.04 45.51 10.02.2022 45.52 10' 16 45.16 45.14 45 45.17 45.34 43,33 45.46 45.29 45.46 45.81 45.26 45.18 15 6 515 751,32 544 361,13 45.48 45.11 45.21 45.85 45.35 45.35 44,52 16 6 515 690,62 544 341,29 Š-19 45.41 9' 12 I 44.68 45.77 45.15 10 45,82 10.02.2022 45.58 I 44.95 0,2 45.72 45.26 45.07 17 6 515 710,01 544 231,88 45.35 45.55 45.21 0,3 44.77 1,7 45,22 45.60 45.81 Š-2045.92 45.52 45.24 0,3 45.70 45.69 45.13 8' 45.96 45,87 44,57 Pindala 23,71 ha I 45.05 Kr 45 11 45.23 45.65 I 44.93 45.80 10.02.2022 44,57 I 45.83 44.9944,73 45.59 45.64 17.03.2022 7' 45.91 45.85 45.11 45.91 45.56 8 46.05 0,1 7 V 45.83 46.23 Märkused: I 45.06 45.95 1,2 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 46.31 6' 45.56 Kr 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 45.56 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.06.2022); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 1 4 - Keskkonnaregistri Rüütja maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 01.04.2022); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 6 Maapinna samakõrgusjoon, m - Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 44 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 1' (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3891). Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Nõlvaterviku alumine piir (plaanil tinglik, täpne 4. Nõlvaterviku ülemine piir kattub mäeeraldise piiriga. Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) paiknemine vastavalt lamami kõrgusele nõlvusele 1:2) 5. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) Kõnnu metskond 2 maaparandussüsteemi maa-alaga. Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Kaevandi nr 29203:001:0410 Š-12 0,3 Katendi paksus, m 6. Maardla piir kattub mäeeraldise piiriga. Rüütja maardla läänepoolne lahustükk ei ole asendiplaanil 45,31 Suudme abs kõrgus, m I I' Geoloogilise läbilõike joon 1,0 Kasuliku kihi paksus, m nähtav taotletava mäeeraldise asukohast parema ülevaate saamise tõttu. 44,01 Lamami abs kõrgus, m 45,03 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 10.02.2022 0 100 200 m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rüütja liivakarjäär Mäeeraldise plaan Kehtna vald, Rapla maakond JÄRVAKANDI5 Maaparandushoiuala nimi Ranna või kalda piiranguvöönd (ÜP-49) Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1/3 Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn Elektripaigaldise kaitsevöönd [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1:2000 (esindaja nimi ja allkiri) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.06.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3999 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' W E m m 47 47 Kõnnu metskond 2 Š-13 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 29203:001:0410 46,34 Š-15 Š-14 45,42 K-13-1 0,3 45,84 46 Kr.0,0 46 Š-12 0,6 St.39,4 TL 45,31 0,3 vt. 45,44m 10.02.2022 K-15-1 Plokk 5 aT K-14-1 0,3 Kr.0,0 45 0,3 45 2 1: vt. 44,81m Kr.3,9 St.2,1 Š-11 10.02.2022 K-12-1 K-13-2 St.36,3 EL 44,33 Kr.0,0 Kr.5,8 TL 0,8 St.36,1 St.36,3 K-15-2 TL Plokk 6 aT TL 1,1 Kr.10,9 vt. 44,03m 1,7 St.31,1 44 0,3 10.02.2022 1,3 1,3 TL 44 1,8 1,4 K-11-1 vt. 43,34m Kr.19,7 3,0 10.02.2022 St.27,7 3,1 1: 43 TL 43 2 1,9 2,0 42 42 Läbilõige II-II' S N m m 47 47 Š-17 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) Kõnnu metskond 2 45,51 29203:001:0410 Mäeeraldise piir 46 46 Š-12 Š-7 Mäeeraldise teenindusmaa piir 45,31 Plokk 5 aT 45,30 Š-2 45,12 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 0,3 1:2 vt. 45,01m 0,3 Kaevandamisel jäetav nõlv ja nõlvus 45 10.02.2022 0,3 45 vt. 44,81m vt. 44,80m K-12-1 0,3 vt. 44,72m 10.02.2022 10.02.2022 10.02.2022 Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 44,8 m) Kr.0,0 K-17-1 St.36,1 K-7-1 Eeldatav veetase maavara Kr.6,2 Plokk 6 aT 1: TL Kr.6,5 K-2-1 2 St.44,2 Kr.6,3 ammendamisel (abs. 44,0 m) - 1,3 St.34,7 44 St.23,3 44 TL Kõnnu metskond 2 1,4 TL Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 29203:001:0410 2 1: 2,2 2,0 1,9 43 2,3 2,1 43 2,0 Kasvukiht Täiteliiv - osakesi läbimõõduga <0,063 mm >5% 42 42 ja osakesi läbimõõduga >31,5 mm <35% Ehitusliiv - osakesi läbimõõduga <0,063 mm <5% ja osakesi läbimõõduga >31,5 mm <35% Kruusakas liiv Läbilõige III-III' (osakesi läbimõõduga >31,5 mm > 20%) S N JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) m m Savikas liiv, Kõnnu metskond 2 47 47 (osakesi läbimõõduga <0,063 mm > 20%) 29203:001:0410 Š-13 Š-8 Š-3 46,34 46,33 46,22 Liivsavi Š-18 K-13-1 0,2 46 45,23 0,3 vt. 45,93m 46 Kr.0,0 0,3 10.02.2022 St.39,4 0,6 Savi TL K-8-1 Kr.29,4 K-3-1 Plokk 5 aT St.9,0 Kr.3,3 vt. 45,03m TL 45 0,2 10.02.2022 St.22,1 45 Lubjakivi K-13-2 TL Kr.5,8 1,7 2 1: K-18-1 St.36,3 1,8 1,9 Kr.0,0 Plokk 6 aT TL Elektripaigaldise kaitsevöönd St.24,8 2,0 44 44 TL 1: JÄRVAKANDI5 2 Maaparandushoiuala nimi vt. 43,34m (ÜP-49) 1,9 3,0 10.02.2022 2,0 3,1 43 43 Š-2 Kaevandi nr 45,12 Suudme abs kõrgus, m 42 42 0,3 vt. 44,72m Veetaseme abs kõrgus, m 10.02.2022 Mõõtmise kuupäev Proovi number K-2-1 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), % Kr.6,3 Läbilõige IV-IV' St.23,3 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % EL - ehitusliiv S N TL TL - täiteliiv m m 47 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 47 Proovitud intervall, m Š-19 1,9 Sügavus maapinnast, m Kõnnu metskond 2 45,82 Š-4 29203:001:0410 Š-9 2,0 Kaevandi sügavus, m Š-14 46,08 45,97 45,84 vt. 45,97m 46 10.02.2022 K-4-1 46 K-19-1 K-9-1 0,3 Kr.0,0 Kr.26,6 0,3 Kr.0,0 St.27,7 0,3 St.4,0 0,3 vt. 45,44m St.1,9 2 TL 1: - 10.02.2022 EL vt. 45,18m 0,6 1: 0,8 0,9 Plokk 5 aT 2 K-14-1 10.02.2022 45 K-9-2 45 Kr.3,9 K-19-2 Kr.9,9 1,1 St.36,3 Kr.0,0 1,3 St.25,2 1,3 vt. 44,52m TL St.57,5 10.02.2022 TL - 1,5 1,6 1,7 0 100 200 m 44 Plokk 6 aT 44 1,8 43 43 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rüütja liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Kehtna vald, Rapla maakond I-I' ... IV-IV' Märkused: Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 2/3 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: [email protected] Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50 - Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3891). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.06.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ 3. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) maaparandussüsteemi maa-alaga. Männiku tee 104, 11216 Tallinn 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3999 /Allkirjastatud digitaalselt/  45.08 44.87 44.91 45.43 544 300 544 500 544 700 544 900 45.04 44.80 45.07 45.25 45.02 45.35 1' 45.13 45.62 44.56 45.14 45.51 45.84 44.68 1 44.73 45.46 46.11 44.55 45.14 45 45.88 46.24 6 516 100 44.77 45.20 46.30 45.42 46.13 44.38 46.22 44.25 45.34 45.70 46.19 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 46.02 46.07 45.38 46.16 46.23 46.21 46.14 45.69 46 46.07 46.23 44.32 44.70 46.21 46.13 44.43 45 45.68 46.01 46.16 46.15 46.13 46.06 46.06 45.97 45.93 46.21 46 46.31 45.84 44.12 46 45.99 46.04 44.32 45.79 46.23 45.80 45.84 46.03 44.04 44.87 46.08 45.90 45.75 2 45.12 44.31 45 44.22 45.66 44.70 2' 44.20 44.74 45.66 44.70 44.14 45.54 44.70 45 46 44.08 44.83 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 44.08 44.31 44.14 44.70 44.70 3 45.53 N 45.47 44.78 3' 45.44 44.80 44.21 44.04 Metsamaa (pindala 24,98 ha) 45.35 44.72 Maapind vähemalt 0,7 m kõrgusel veetasemest 45.47 44.70 44.17 45.50 6 515 900 44.20 45.51 45.41 Kõnnu metskond 2 4 45.39 Kaardileht nr 6312 Järvakandi 44.37 29203:001:0410 44.76 45.38 44.24 44.70 44.07 45.49 44.70 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 44.23 44.26 45.39 45.47 45.32 koordinaadid piiripunktide koordinaadid JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 4 45.41 5 44.41 44.42 44.70 45.41 Nr X Y Nr X Y 5 45.37 1 6 516 110,01 544 300,45 1' 6 516 110,01 544 300,45 44.19 44.70 2 6 516 004,32 544 907,36 2' 6 516 004,32 544 907,36 44.37 45.50 4' 3 6 515 944,21 544 898,41 3' 6 515 944,21 544 898,41 44.39 45.35 4 6 515 872,05 544 827,29 4' 6 515 816,41 544 879,38 44.43 45.58 5 6 515 816,41 544 879,38 5' 6 515 711,23 544 863,72 46 44.20 45.34 6 6 515 711,23 544 863,72 6' 6 515 609,18 544 800,82 11' 44.38 45.30 44.70 45.28 7 6 515 609,18 544 800,82 7' 6 515 625,44 544 709,07 45.43 44.13 45.18 8 6 515 625,44 544 709,07 8' 6 515 645,53 544 595,71 14 45 17 15 45 44.57 45.40 44.70 45.25 9 6 515 662,34 544 708,89 9' 6 515 674,34 544 433,15 44.70 44.16 45.90 10 6 515 675,65 544 630,42 10' 6 515 690,62 544 341,29 45.12 13 45.64 6 45.19 11 6 515 645,53 544 595,71 11' 6 515 710,01 544 231,88 44.44 44.61 45.65 45.45 12 6 515 674,34 544 433,15 43.99 44.86 6 515 700 44.97 44.21 45.41 45.08 13 6 515 717,86 544 425,74 Pindala 24,98 ha 44.59 44.45 45.16 45.27 5' Kr 44 44.76 14 6 515 773,17 544 385,48 4 45.04 5 45.51 45.52 10' 1645.16 45.14 45 45.17 44.70 45.26 45.18 15 6 515 751,32 544 361,13 45.11 45.21 46.13 45.85 44.70 16 6 515 690,62 544 341,29 10 45.35 4 45 6 45.77 44.68 9' 12 45.15 46.11 45.07 17 6 515 710,01 544 231,88 44.95 45.26 45.55 45.35 45.21 44.77 45.60 45.52 45.24 45.70 45.69 45.13 8' 45.05 Pindala 23,71 ha Kr 45.83 4544.93 11 45.23 45.65 46 44.99 45.59 45.64 7' 45.91 45.85 45.11 45.91 45.56 46 8 46.05 7 45.83 46.23 45.95 45.06 Märkused: JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 46.31 6' 45.56 Kr 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 45.56 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.06.2022); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 1 - Keskkonnaregistri Rüütja maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 01.04.2022); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 1' (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3891). Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 4. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) maaparandussüsteemi maa-alaga. Kõnnu metskond 2 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 5. Eeldatav veetase maavara ammendamisel on abs kõrgusel 44,0 m. 29203:001:0410 6. Maardla piir kattub mäeeraldise piiriga. Rüütja maardla läänepoolne lahustükk ei ole asendiplaanil 4 nähtav taotletava mäeeraldise asukohast parema ülevaate saamise tõttu. 6 Maapinna samakõrgusjoon, m 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 0 100 200 m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rüütja liivakarjäär Korrastatud ala plaan Kehtna vald, Rapla maakond JÄRVAKANDI5 Maaparandushoiuala nimi Ranna või kalda piiranguvöönd (ÜP-49) Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 3/3 Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn Elektripaigaldise kaitsevöönd Metsamaa (pindala 24,98 ha) [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1:2000 (esindaja nimi ja allkiri) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.06.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Hendrik Klaas Töö nr 22/3999 /Allkirjastatud digitaalselt/  544 300 544 500 544 700 544 900 6 516 100 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) N 6 515 900 Kõnnu metskond 2 29203:001:0410 Kaardileht nr 6312 Järvakandi JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) JÄRVAKANDI5 Maaparandushoiuala Mäeeraldise piir (ÜP-49) nimi JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) Mäeeraldise teenindusmaa piir 1 Kõnnu metskond 2 Elektripaigaldise Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus kaitsevöönd 29203:001:0410 Ranna või kalda Valgala ja selle voolusuund piiranguvöönd 2 Väljalaskme seirepunkti koordinaadid Kraav, vooluveekogu Nr X Y 1 6 515 792 544 246 1 Väljalaskme seirepunkt 2 6 515 758 544 871 Märkused: 6 515 700 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.06.2022); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed, must-valge põhikaart); - Keskkonnaregistri Rüütja maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 01.04.2022); - Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3891). 4. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) maaparandussüsteemi maa-alaga. 5. Maardla piir kattub mäeeraldise piiriga. Rüütja maardla läänepoolne lahustükk ei ole asendiplaanil JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) nähtav taotletava mäeeraldise asukohast parema ülevaate saamise tõttu. 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rüütja liivakarjäär Vee erikasutusloa taotluse plaan Kehtna vald, Rapla maakond Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1 Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1:2000 (esindaja nimi ja allkiri) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 15.07.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ 0 100 200 m Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3999 /Allkirjastatud digitaalselt/  544 300 544 500 544 700 544 900 6 516 100 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) N 6 515 900 Kõnnu metskond 2 29203:001:0410 Kaardileht nr 6312 Järvakandi JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) JÄRVAKANDI5 Maaparandushoiuala Mäeeraldise piir (ÜP-49) nimi Mäeeraldise teenindusmaa piir Elektripaigaldise Kõnnu metskond 2 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus kaitsevöönd 29203:001:0410 Ranna või kalda piiranguvöönd Maaparandussüsteemi koosseisu jäävad kraavid Likvideeritavad kraavid Märkused: 6 515 700 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.06.2022); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); - Keskkonnaregistri Rüütja maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 01.04.2022); - Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3891). 4. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) maaparandussüsteemi maa-alaga. 5. Maardla piir kattub mäeeraldise piiriga. Rüütja maardla läänepoolne lahustükk ei ole asendiplaanil JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) nähtav taotletava mäeeraldise asukohast parema ülevaate saamise tõttu. 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rüütja liivakarjäär Likvideeritavate kuivenduskraavide Kehtna vald, Rapla maakond skeem Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 2 Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1:2000 (esindaja nimi ja allkiri) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 20.06.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ 0 100 200 m Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3999 /Allkirjastatud digitaalselt/  MARINA MINERALS OÜ Harju maakond Tallinn Kesklinna linnaosa Tartu mnt 83-806 10115 Teie: 17.06.2022 nr [email protected] Meie: 20.06.2022 nr 6.2-2/28852 Kooskõlastuse andmine Marina Minerals OÜ (reg kood 11349875) esitas kooskõlastuse taotluse Rapla maakonnas Kehtna vallas, riigiomandis oleva Kõnnu metskond 2 kinnistul, katastriüksusel 29203:001:0410 Rüütja liivakarjääri keskkonnaloa taotlemiseks. Rüütja liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindus maa kattuvad täielikult maaparandusehitisega Järvakandi5 (ÜP-49) (maaparandussüsteemi/ehitise kood 5111310010300/001). Rüütja karjääri maa-alale jäävad maaparandusehitise kuivenduskraavid, mis ei mõjuta maaparandussüsteemi kui terviku tööd. Kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus ei tohi kahjustada Rüütja karjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. Põllumajandus ja Toiduamet, lähtudes Maaparandusseaduse § 47, kooskõlastab Marina Minerals OÜ (reg kood 11349875) poolt keskkonnaloa taotlemiseks esitatud Rüütja liivakarjääri seletuskirja ja kraavide skeemi. (allkirjastatud digitaalselt) IMBI SILDE Regiooni juhataja asetäitja Imbi Silde Põllumajandus- ja Toiduamet Põhja regioon 515 2070 [email protected] Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee  544 300 544 500 544 700 544 900 6 516 100 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) N 6 515 900 Kõnnu metskond 2 29203:001:0410 Kaardileht nr 6312 Järvakandi JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) JÄRVAKANDI5 Maaparandushoiuala Mäeeraldise piir (ÜP-49) nimi JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) Mäeeraldise teenindusmaa piir 1 Kõnnu metskond 2 Elektripaigaldise Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus kaitsevöönd 29203:001:0410 Ranna või kalda Valgala ja selle voolusuund piiranguvöönd 2 Väljalaskme seirepunkti koordinaadid Kraav, vooluveekogu Nr X Y 1 6 515 792 544 246 1 Väljalaskme seirepunkt 2 6 515 758 544 871 Märkused: 6 515 700 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.06.2022); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed, must-valge põhikaart); - Keskkonnaregistri Rüütja maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 01.04.2022); - Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3891). 4. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) maaparandussüsteemi maa-alaga. 5. Maardla piir kattub mäeeraldise piiriga. Rüütja maardla läänepoolne lahustükk ei ole asendiplaanil JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) nähtav taotletava mäeeraldise asukohast parema ülevaate saamise tõttu. 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rüütja liivakarjäär Vee erikasutusloa taotluse plaan Kehtna vald, Rapla maakond Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1 Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1:2000 (esindaja nimi ja allkiri) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 15.07.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ 0 100 200 m Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3999 /Allkirjastatud digitaalselt/  45.08 44.87 44.91 45.43 544 300 544 500 544 700 544 900 45.04 44.80 45.07 45.25 45.02 45.35 1' 45.13 45.62 44.56 45.14 45.51 45.84 44.68 1 44.73 45.46 46.11 44.55 45.14 45 45.88 46.24 6 516 100 44.77 45.20 46.30 45.42 46.13 44.38 46.22 44.25 45.34 45.70 46.19 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 46.02 46.07 45.38 46.16 46.23 46.21 46.14 45.69 46 46.07 46.23 44.32 44.70 46.21 46.13 44.43 45 45.68 46.01 46.16 46.15 46.13 46.06 46.06 45.97 45.93 46.21 46 46.31 45.84 44.12 46 45.99 46.04 44.32 45.79 46.23 45.80 45.84 46.03 44.04 44.87 46.08 45.90 45.75 2 45.12 44.31 45 44.22 45.66 44.70 2' 44.20 44.74 45.66 44.70 44.14 45.54 44.70 45 46 44.08 44.83 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 44.08 44.31 44.14 44.70 44.70 3 45.53 N 45.47 44.78 3' 45.44 44.80 44.21 44.04 Metsamaa (pindala 24,98 ha) 45.35 44.72 Maapind vähemalt 0,7 m kõrgusel veetasemest 45.47 44.70 44.17 45.50 6 515 900 44.20 45.51 45.41 Kõnnu metskond 2 4 45.39 Kaardileht nr 6312 Järvakandi 44.37 29203:001:0410 44.76 45.38 44.24 44.70 44.07 45.49 44.70 JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 44.23 44.26 45.39 45.47 45.32 koordinaadid piiripunktide koordinaadid JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 4 45.41 5 44.41 44.42 44.70 45.41 Nr X Y Nr X Y 5 45.37 1 6 516 110,01 544 300,45 1' 6 516 110,01 544 300,45 44.19 44.70 2 6 516 004,32 544 907,36 2' 6 516 004,32 544 907,36 44.37 45.50 4' 3 6 515 944,21 544 898,41 3' 6 515 944,21 544 898,41 44.39 45.35 4 6 515 872,05 544 827,29 4' 6 515 816,41 544 879,38 44.43 45.58 5 6 515 816,41 544 879,38 5' 6 515 711,23 544 863,72 46 44.20 45.34 6 6 515 711,23 544 863,72 6' 6 515 609,18 544 800,82 11' 44.38 45.30 44.70 45.28 7 6 515 609,18 544 800,82 7' 6 515 625,44 544 709,07 45.43 44.13 45.18 8 6 515 625,44 544 709,07 8' 6 515 645,53 544 595,71 14 45 17 15 45 44.57 45.40 44.70 45.25 9 6 515 662,34 544 708,89 9' 6 515 674,34 544 433,15 44.70 44.16 45.90 10 6 515 675,65 544 630,42 10' 6 515 690,62 544 341,29 45.12 13 45.64 6 45.19 11 6 515 645,53 544 595,71 11' 6 515 710,01 544 231,88 44.44 44.61 45.65 45.45 12 6 515 674,34 544 433,15 43.99 44.86 6 515 700 44.97 44.21 45.41 45.08 13 6 515 717,86 544 425,74 Pindala 24,98 ha 44.59 44.45 45.16 45.27 5' Kr 44 44.76 14 6 515 773,17 544 385,48 4 45.04 5 45.51 45.52 10' 1645.16 45.14 45 45.17 44.70 45.26 45.18 15 6 515 751,32 544 361,13 45.11 45.21 46.13 45.85 44.70 16 6 515 690,62 544 341,29 10 45.35 4 45 6 45.77 44.68 9' 12 45.15 46.11 45.07 17 6 515 710,01 544 231,88 44.95 45.26 45.55 45.35 45.21 44.77 45.60 45.52 45.24 45.70 45.69 45.13 8' 45.05 Pindala 23,71 ha Kr 45.83 4544.93 11 45.23 45.65 46 44.99 45.59 45.64 7' 45.91 45.85 45.11 45.91 45.56 46 8 46.05 7 45.83 46.23 45.95 45.06 Märkused: JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) 46.31 6' 45.56 Kr 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 45.56 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.06.2022); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 1 - Keskkonnaregistri Rüütja maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 01.04.2022); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 1' (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3891). Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 4. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) maaparandussüsteemi maa-alaga. Kõnnu metskond 2 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 5. Eeldatav veetase maavara ammendamisel on abs kõrgusel 44,0 m. 29203:001:0410 6. Maardla piir kattub mäeeraldise piiriga. Rüütja maardla läänepoolne lahustükk ei ole asendiplaanil 4 nähtav taotletava mäeeraldise asukohast parema ülevaate saamise tõttu. 6 Maapinna samakõrgusjoon, m 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 0 100 200 m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rüütja liivakarjäär Korrastatud ala plaan Kehtna vald, Rapla maakond JÄRVAKANDI5 Maaparandushoiuala nimi Ranna või kalda piiranguvöönd (ÜP-49) Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 3/3 Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn Elektripaigaldise kaitsevöönd Metsamaa (pindala 24,98 ha) [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1:2000 (esindaja nimi ja allkiri) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.06.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Allan Koger Töö nr 22/3999 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Marina Minerals OÜ on ehitusmaavara leiukohtade arendamise ja realiseerimisega tegelev ettevõte, mille eesmärgiks on tagada tulevaste suurobjektide ning linnade läheduses täitematerjalide varustuskindlus. Üheks prioriteediks teiste seas on seatud täitematerjali tagamine Rail Baltica raudteetrassi mulde ehitustööde tarbeks. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa idaservast vaid ~700 m kaugusele (vt joonis 1.1). Joonis 1.1 Taotletav Rüütja liivakarjäär (punane nool) ja Rail Baltica trass koos kavandatavate viaduktidega Rapla maakonnas Selja IV uuringuruumis on 01.04.2022. a. seisuga teostatud geoloogiline uuring, mille alusel on maardlate nimistusse kantud Rüütja maardla Selja IV uuringuruumi (taotletava Rüütja liivakarjääri mäeeraldise) piires arvutatud täiteliiva tarbevaru plokid 5 aT ja 6 aT. Taotletav kogus mäeeraldisel on 291 tuh m3, millest kaevandatava varu kogus on 287 tuh m3. Täitematerjal realiseeritaks lähedalt mööduva raudteetrassi muldetööde ehitusel ning Nõlva viadukti ja Selja ning Kootja ökodukti muldetööde ehitusel. Kõnealuste objektide ehitusel realiseeritaks tõenäoliselt kogu Rüütja liivakarjääri ehitusmaavara ning seejärel läheks kaevandatud ala koheselt korrastamisele. Keskkonnaluba taotletakse 10 aastaks. Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb aruandel „Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3891, EGF: 9582). 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Rüütja liivakarjäär asub Selja külas, Kehtna vallas, Rapla maakonnas ning selle mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad riigiomandis oleva Kõnnu metskond 2 (katastritunnus 29203:001:0410, 100% maatulundusmaa) kinnistuga, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Katastriüksuse kasutusalaks on valdavalt metsamaa (95%), ülejäänud osal muu maa, looduslik rohumaa ja haritav maa. Taotletava Rüütja liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa jäävad katastriüksuse keskosasse hõlmates maaüksusest alla 1%. Taotletav mäeeraldis asub metsamassiivis jäädes Järvakandi alevist ~1,5 km kaugusele läände. Maapinna reljeef on mäeeraldisel ja selle teenindusmaal tasane, väikese tõusuga ala keskosas, absoluutkõrgused jäävad 44 – 46 m vahemikku. Valdavaks metsakoosluseks on sega- ja okaspuu (mänd, kuusk, kask). Tänaseks on suuremal osal alast tehtud lageraiet ja tegu on raiesmikuga. Rüütja liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa idapiirist ~120 m kaugusele jääb Nurtu jõgi (tunnus VEE1113100). Sinna juhitakse mäeeraldisele ja selle ümbrusesse rajatud maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi. Nurtu jõgi kuulub Kasari jõestikku ning saab alguse Järvakandist ~4 km kirde pool ja suubub Velise jõkke Velise küla lähistel. Taotletav mäeeraldis ega mäeeraldise teenindusmaa jõe kalda 100 m laiusesse piiranguvööndisse ei ulatu. Taotletava Rüütja liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) (tunnus 5111310010300001) maaparandussüsteemi maa-alaga. Mäeeraldise teenindusmaast idas ja lõunas kulgevad kruuskattega metsateed 2920067 Säärekõnnu tee ja 2920056 Järvakandi – Nõlva tee, mis jäävad mäeeraldise teenindusmaa piirist kaugemale kui 30 m. Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 (Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd) lõige 2 järgi on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Taotletavast mäeeraldise teenindusmaast lõunas kulgeva 2920056 Järvakandi – Nõlva tee serva on rajatud keskpinge (1 – 20 kV) elektriõhuliin ASULA I:JAR (tunnus K3905715), mille kaitsevööndi laius on 10 m mõlemale poole liini teljest. Rüütja liivakarjääri mäeeraldisele ega mäeeraldise teenindusmaale liini kaitsevöönd ei ulatu. Rüütja liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ei ole looduskaitse- ega Natura 2000 alasid, samuti ei jää taotletavale alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Taotletavast mäeeraldisest ~420 m kaugusele põhjasuunda jäävad vääriselupaik (tunnus VEP210446) ning III kategooria kaitsealuste liikide harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria, tunnus KLO9701446), sile neersamblik (Nephroma laevigatum, tunnus KLO9701376) ning suur nööpsamblik (Megalaria grossa, tunnus KLO9701434) leiukohad. Rüütja liivakarjääri mäeeraldisele lähim Natura 2000 loodusala jääb ~1 km kaugusele loodesse. Tegu on Salavalge-Tõrasoo loodusalaga (tunnus RAH0000538), mille eesmärgiks on erinevate elupaigatüüpide ja nendega seotud kaitsealuste liikide kaitse. Rüütja liivakarjääri mäeeraldisele ja selle teenindusmaale lähimad majapidamised paiknevad ~700 m kaugusel kirdes jäädes Ahekõnnu küla territooriumil asuvale Säärekõnnu (katastritunnus 29301:001:0019) kinnistule. Lähimad elamud Järvakandi alevis jäävad taotletavast liivakarjäärist ~1,3 km kaugusele kagusuunda Nõlva tn 43 (katastritunnus 26001:002:0030) ning Nõlva tn 41 (katastritunnus 26001:002:0020) kinnistutele. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletava Rüütja liivakarjääri maa-alal on teostatud geoloogiline uuring 2022. aastal ning uuringu tulemused on kinnitatud aruandes „Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3891, EGF: 9582). Rüütja liivakarjääri mäeeraldis kattub täielikult Rüütja maardla idapoolse lahustükiga ning mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult Selja IV uuringuruumiga. Varasemaid sihtotstarbelisi uuringuid Rüütja liivakarjääri maa-alal tehtud ei ole. Viimane geoloogiline uuring viidi läbi Rüütja maardla Rüütja uuringuruumis ning selle tulemused on kinnitatud aruandes „Rapla maakonna Kehtna valla Rüütja uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2008)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 08/0384, EGF: 8087). Rüütja liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa paiknevad Lääne-Eesti madaliku äärealal, ida-läänesuunalisel Läänemere arengufaasidest pärineval madalal rannavallil. Kogu rannavalli piires levib moreenil (sh plastne savi ja rähkne lubjakivi) savika kuni puhta, kohati kruusaka liiva kompleks, kus kvaternaarisetete paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub kuni 3 meetrini. Kuigi geoloogilise kaardi alusel võis eeldada maavara erinemist mäeeraldise ida- ja lääneosas, on siiski kasulik kiht mäeeraldisel esindatud seaduspärasuseta nii Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetega (moreenne savikas peenliiv üksikute munakate või paelahmakatega) ja jääjärveliste setetega (keskmiseteraline kruusakas, savikas liiv). Katendi paksus on mäeeraldisel 0,1 – 0,3 m (keskmiselt 0,3 m), millest kasvukiht moodustab keskmiselt 0,1 m. Kasuliku kihi lasum jääb ~44 – 46 m abs kõrgusele, järgides maapinna reljeefi. Kasuliku kihi moodustavad mäeeraldisel beež kuni pruun väga peen ja peeneteraline savikas (moreensed) liiv, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik. Kasulikus kihis esinevad kohati munakad ja paelahmakad. Liiv on kohati rähkne ja paakuv. Kruusaosakeste sisaldus on muutlik, olles mäeeraldisel ebaühtlaselt jaotunud. Kruusaosis on enamasti peen kuni keskmine (4 – 16 mm). Purdosad on nii karbonaatsed kui ka kristalliinsed ning keskmiselt kulutatud. Üksikud munakad on läbimõõduga kuni 10 – 15 cm. Kohati (Š-1, 5, 9, 15, 16 ja 20) esineb vahetult kattekihi all kuni 1,6 m paksune beež, keskmiseteraline vähese savi- ja tolmusisaldusega, kohati kruusakas liiv. Valdavalt järgneb sügavamal puhtale liivale eelkirjeldatud savikas kruusakas liiv, aga paiguti ongi kasulikuks kihiks ainult see puhas liiv. Kirjeldatud materjal – savikas moreenne ja puhas liiv moodustab mäeeraldise kasuliku kihi, mille paksus on kaevandite andmeil maksimaalselt 2,7 m (Š-13). Kasuliku kihi paksus väheneb mäeeraldise äärealades, asendudes kaevandites Š-10, 17 ja 19 moreeniga. Liivalasundi lamamiks on sinakashall, sitke-plastne savi (Q1jrVr_g) või paas (S1vl). Kasuliku kihi lamamipind on kohati lauglev, kohati tasane, jäädes absoluutkõrguste 42,4 – 45,2 m vahemikku, väikese langusega lääne suunas. Mäeeraldise äärealadel lõuna- ja idaservas paiknevates kaevandites (Š-10, 17 ja 19) lasus kas kohe vahetult kasvukihi all või 0,4 m paksuse liivakihi all rähkne savimoreen. Kasuliku kihi keskmised kvaliteedinäitajad on välja toodud tabelis 3.1. Rüütja liivakarjääri mäeeraldisest ~1,3 km lääne pool kaardistamise käigus rajatud 27,5 m sügavuse puuraugu andmeil on kvaternaarisetete paksus 2,5 m. Aluspõhja moodustavad Alam-Siluri ladestiku Velise kihistu lubimerglid. Mäeeraldisel on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi, moreen või lubjakivi. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (10. – 11.02.2022) 0,0 – 3,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 43,3 – 46,0 m (keskmiselt 44,8 m). Üksikud mäeeraldise põhja- ja idaservas asuvad kaevandid (Š-3, 5 ja 15), mis paiknesid kuivenduskraavi ääres, olid kuivad. Mäeeraldisele jäävates kraavides jäi 2022 a. märtsis veetase 43,7 – 45,3 m abs kõrgusele. Geoportaali 1 : 50 000 hüdrogeoloogilise kaardi alusel on üldine põhjavee voolusuund läände ja edelasse. Maapinnalähedase põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinna reljeefi. Mäeeraldisel ja selle ümbruses reguleerivad maapinnalähedase põhjavee režiimi (sh veevoolu suunda) ulatuslikud maaparandussüsteemid. Tabel 3.1 Rüütja liivakarjääri mäeeraldise plokkide 5 aT ja 6 aT setete põhinäitajate koondtabel Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala maavara (Sinisalu, 2002) määrus nr 52 veeris kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis >64 2…64 0,063…2 <0,063 >31,5 0,063…31,5 <0,063 minimaalne 0,0 0,0 23,9 1,3 0,0 52,6 1,3 EL maksimaalne 22,5 58,9 98,7 36,6 29,4 98,7 36,6 TL Keskmine 1,5 23,2 55,6 19,7 6,9 73,4 19,7 TL EL – ehitusliiv; TL – täiteliiv 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Rüütja liivakarjääri mäeeraldise pindala on 23,71 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,98 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 5 aT ja 6 aT ning taotletava mäeeraldise teenindusmaa ühtib Rüütja maardla Selja IV uuringuruumiga. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb kogu mäeeraldise perimeetrile jätta nõlvatervik. Rüütja liivakarjääris on planeeritud kaevandamine veetaseme alandamisega, sellest tulenevalt on maavara ohutuks nõlvuseks kogu perimeetril 1 : 2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Taotletav ja kaevandatav maavaravaru kogus on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletava maavara kogus Rüütja liivakarjääris (seisuga 30.06.2022. a.) Ploki Taotletav Taotletav Plokk pindala, Maavara varu kogus, Kadu, tuh m3 kaevandatav varu ha tuh m3 kogus, tuh m3 5 aT 23,71 Täiteliiv 129 1 128 6 aT 23,71 Täiteliiv 162 3 159 Kokku 291 4 287 Rüütja liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 10 aastaks keskmise aastase kaevandamise mahuga 36 tuh m3. Keskmise aastase kaevandamise mahuga 36 tuh m3 ammendatakse Rüütja liivakarjäär 8 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäetehnilised tingimused taotletavas Rüütja liivakarjääris lasuva täiteliiva kaevandamiseks ei ole keerulised – mäeeraldisele on hea juurdepääs, kattekihi paksus on väike (keskmiselt 0,3 m) ning kasuliku kihi lamamipind on suhteliselt tasane, kohati lauge. Põhjavee tase jääb mäeeraldisel 0,0 – 3,0 m sügavusele maapinnast. Võttes aluseks uuringuaegse keskmise põhjavee abs taseme 44,8 m, jääb kasulik kiht vee alla idaosas minimaalselt 0,1 m paksuselt ja lääneosas maksimaalselt 2,4 m paksuselt (keskmiselt 1,0 m paksuselt). Vee alla jääva varu kogus on 162 tuh m3 (plokk 6 aT). Enne kaevandamistegevuse alustamist tuleb Rüütja liivakarjääri mäeeraldisel raadata mets alal, kus seda varasemalt tehtud pole, juurida kännud ning teisaldada kattekiht. Katendi kogus taotletaval mäeeraldisel on 65 tuh m3 (sh muld hinnanguliselt mahuga 24 tuh m3). Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus see ladustatakse kuni 3 m kõrgustes aunades ning kasutatakse esimesel võimalusel karjääriala korrastamisel. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Kasvukihti saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Juhul, kui kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Võttes arvesse, et kasulik kiht jääb Rüütja liivakarjääris suuremas osas vee alla, on kaevandamine planeeritud veetaseme alandamisega. Kasulik kiht kaevandatakse ekskavaatori või kopplaaduriga. Kaevis laetakse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja. Kaevandamisel tuleb arvestada sellega, et kaevandamistegevus ei takistaks olemasolevate maaprandussüsteemide toimimist. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed. Kvaternaarisetete põhjavett on taotletaval mäeeraldisel võimalik kraavitusega isevooluliselt alandada, süvendades kraave ning juhtides vett piirkonna maaparandussüsteemi kraavidesse, mis suubuvad Nurtu jõkke. Sellist veetaseme reguleerimist võib jätkata ka pärast maavaravaru ammendamist, võimaldades ala korrastada metsamaaks. Taotletava Rüütja liivakarjääri mäeeraldiselt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest. Taotletava vee erikasutuse eesmärgiks on mäeeraldise vee juhtimine Nurtu jõkke (VEE1113100) läbi JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) (tunnus 5111310010300001) maaparandussüsteemi kuivenduskraavide. Käesoleva taotlusega on märgitud väljalaskude seirepunktide koordinaadid. Arendaja tagab selle, et väljalaskme kohtades oleks võimalik võtta esinduslikke proove. Määratud väljalaskudes on tegu ainult karjäärist väljajuhitava veega. Täpsem informatsioon kuivendusvee väljalaskmetesse ja suublasse juhtimise kohta ning seire nõuded on esitatud taotluse vee erikasutuse osas. Taotlusele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) kooskõlastus, mille alusel ei tohi kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Rüütja liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. Käesolevas taotluses ei ole käsitletud karjäärist välja juhitava vee puhastamise meetmeid – see lahendatakse kaevandamise projekti koostamise käigus vastavalt PTA projekteerimistingimustele. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng määratakse kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, veetaseme alandamine ning maastikupildi visuaalne muutumine. Rüütja liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra ja transpordimüra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Lähim majapidamine asub taotletavast mäeeraldisest ~700 m kaugusel. Päevase müra hinnatud taseme modelleerimise tulemused on nähtavad joonisel 6.1. Joonis 6.1 Rüütja liivakarjääri müra hajumine Modelleeritud tulemustest on näha, et kavandatava tegevusega ei kaasne eelkirjeldatud tingimustel ülenormatiivse (>60 dB) mürataseme levimist väljapoole tootmisterritooriumi ega piirnormide ületamist lähimate majapidamiste õuealadel. Hajumiskaardilt nähtub, et ülenormatiivne müratase (>60 dB) levib peamiselt karjääriala piires töötavate masinate/seadmete ümber kuni ~40 m ulatuses. Lähimate majapidamiste juures ning metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis ühtlustub karjääris tekkiv müra loodusliku mürafooniga (karjääris tekkiva müra väärtus alla 35 dB). Eelnevast lähtudes ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra kujutaks ohtu naabruses elavatele elanikele. Kaevandataval mäeeraldisel väljakujunev iseloomulik maastik ja mäeeraldise piiridele rajatavad katendivallid aitavad müra levikut täiendavalt lokaliseerida. Taotletava Rüütja liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaale moodustatavate katendivallide (sh müratõkkevallid) asukohad ja parameetrid määratakse kaevandamise projektis. Rüütja liivakarjäärist 850 – 1000 m kaugusel loodes asub nõlva metsise püsielupaik (tunnus KLO3000230) ning püsielupaiga sihtkaitsevöönd (tunnus KLO3100200). Lähtuvalt koostatud müra hajumise hinnangust, kus ei ole arvestatud mäeeraldise ja kaitseala vahelise metsamaaga, jääb Rüütja liivakarjääris tekkiva müra väärtus kaitsealadel alla 35 dB (alla loodusliku mürafooni). Sellest tulenevalt pole põhjust väita, et karjääris töötavate masinate ja transpordimüral oleks oluline negatiivne mõju nimetatud püsielupaigale ning selle sihtkaitsevööndile. Müra prognoosi kohaselt ei ole täiendavate müra leevendavate meetmete ega perioodilise või pideva müratsemete seire rakendamine vajalik. Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Karjääris ei ole plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna väljatav materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 36 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,0324 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Rüütja liivakarjääris on planeeritud tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, et vältida probleeme heitgaaside õhusaastega. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamise ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Taotletavas Rüütja liivakarjääris on kaevandamine planeeritud veetaseme alandamisega ning sellest tulenevalt avaldab planeeritud tegevus mõju ümbritsevale veerežiimile. Võttes aluseks 10 – 11.02.2022. a. tehtud mõõtmiste tulemused, tuleb taotletaval mäeeraldisel kasuliku kihi kaevandamiseks veetaset võrreldes loodusliku veetasemega alandada keskmiselt 1 m võrra. Rüütja maardla registrikaardi (nr 854) alusel on mäeeraldisel võimalik veetaset alandada abs tasemeni 42,1 m. Kaevandamise ja sellele eelnevate ning järgnevate tööde käigus ei tohi kahjustada Rüütja liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda. Vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. Vajadusel tuleb ette näha maaparandussüsteemi koosseisu jäävate kahjustatud maaparandussüsteemi osade taastamine (truubid, kraavid). Taotletavas Rüütja liivakarjääris on ligikaudu 55% maavaravarust veealune. Veealuse kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1 m. Põhjaveetasemest allpool oleva maavara kaevandamine veetaseme alandamisega (karjäärist suunatakse liigne vesi kraavide abil isevoolselt suublaks olevasse veekogusse) toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri (karjääri mõjuraadius) välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Karjääri mõjuraadius arvutatakse alljärgnev valemiga: 𝑊 𝑟 𝑟 2 −𝑟𝑝2 ℎ0 = √ℎ𝑝2 + × [𝑟02 × 𝑙𝑛 ( 0 ) − 0 ] , kus 𝐾 𝑟𝑝 2 h0 – veetaseme alandus, hp – väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt, W – infiltreeruv sademete maht, K – filtratsioonikoefitsient, r0 – karjääri mõjuraadius karjääri keskpunktist, rp – karjääri efektiivraadius ( S /  , kus S – karjääri pindala). Arvutustes kasutatud lähteandmed on järgnevad: h0 = 1 m, hp = 0 m (annab suurima mõjuraadiuse), W = 0,0002 m/d, K = 0,8 m/ööp, rp = 275 m (pindala 23,71 ha). Arvutuse tulemusena saame karjääri mõjuraadiuseks 336 m karjääri keskelt, 61 m karjääri servast. Lähim vääriselupaik (tunnus VEP210446) ning II kategooria kaitsealuse liigi väike nõgisamblik (Parmeliella triptophylla) leiukoht asuvad taotletava mäeeraldise piirist ~420 m kaugusel, lähim püsielupaik ning selle sihtkaitsevöönd (tunnused KLO3100200 ja KLO3000230) asuvad mäeeraldise piirist 850 – 1000 m kaugusel ning lähim majapidamine ~700 m kaugusel (katastritunnus 29301:001:0019). Seega puuduvad taotletavas Rüütja liivakarjääris kuivendamisega kaasnevad mõjud nimetatud kaitsealadele ning lähima majapidamise kinnistu veevarustusele. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud ka kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Rüütja liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse hilisemalt kaevandatud ala korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik materjal võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandaja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. 7. Kaevandatud maa korrastamine Rüütja liivakarjääris on eeldatav veetase maavara ammendamisel abs kõrgusel 44,0 m, mistõttu ei ole mäeeraldisele võimalik kujundada määruses nimetatud nõuetele vastavat veekogu. Sellest tulenevalt tuleb kaevandatud maa-alale maavara ammendamisel moodustada metsamaa selliselt, et põhjavesi jääks maapinnast vähemalt 0,7 m sügavusele (maapinna abs kõrgus peaks olema vähemalt 44,70 m). Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale tekkiva metsamaa pindala on 24,98 ha. Kaevandatud maa-ala korrastamiseks selliselt, et põhjavesi jääks maapinnast vähemalt 0,7 m sügavusele on täiteks vajaliku materjali kogus esialgsel hinnangul karjääris ~175 tuh m3. Rüütja liivakarjääri korrastamisel võiks kasutada katendist tulevat materjali ning Rail Balticu raudteetrassi ehitusel väljatavat pinnast ning vajadusel ka muid püsijäätmeid. Tehnoloogilise korrastamise tööd on Rüütja liivakarjääris võimalik teha paralleelselt kaevandamisega. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Eeldatav Rüütja liivakarjääri tehnoloogilise korrastamise maksumus jääb tasemele 4 000 eur/ha ehk summaarselt ~100 000 eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Caspar Rüütel /allkirjastatud digitaalselt/ Marina Minerals OÜ juhatuse liige Taotluse koostas 20.07.2022. a Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener  1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1014008 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Kontaktisik Caspar Rüütel Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Antud informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. Parandustaotluse selgitus Settebasseinide rajamine eemaldatud veeosast. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Antud informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. põhjendus Tegevusega kaasneda võivate Antud informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Rüütja liivakarjäär Aadress Kõnnu metskond 2, Selja küla, Kehtna vald, Rapla maakond Territoriaalkood 7531 Katastritunnus(ed) 29203:001:0410 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6514976, Y: 543638 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Alt-Rüüta (29203:001:0633), Ees-Rüüta (29301:001:0088), Käru metskond 137 (29201:001:0862), Kõnnu metskond 2 (29203:001:0410), Kootja (29203:001:0321), Kootja (29203:001:0322), Kootja-Uuetalo (29203:001:0310), Rüüta (29203:001:0022), Säärekõnnu (29301:001:0019), Ülevalt-Rüüta (29301:001:0087), Väike-Kootja (29301:001:0372), Väike-Rüüta (29203:001:0632). Puudutatud veekogud: Nurtu jõgi (VEE1113100), Valguta jõgi (VEE1113200), Velise jõgi (VEE1112700), Veskioja (VEE1113000), Vihakuoja (VEE1113101). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 10 aastat Alates Kuni 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala kirjeldus Ala kirjeldus ja (hüdro-)geoloogiline kirjeldus on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. Vee erikasutuse kirjeldus: Ligikaudu 55% maavaravarust on veealune. Veealuse kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1 m. Kvaternaari setted toituvad sademetest. Seega Rüütja liivakarjääri mäeeraldiselt ärajuhitav vesi moodustub sademete ja lume sulamise veest. Karjääri kogunevat vett on võimalik kraavitusega isevoolselt ära juhtida piirkonna maaparandussüsteemi JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) (tunnus 5111310010300001) kraavidega, mis suubuvad Nurtu jõkke (VEE1113100). Sellist veetaseme reguleerimist võib jätkata ka pärast maavaravaru ammendamist, võimaldades ala korrastada metsamaaks. Lähtuvalt eeltoodust on vajalik taotleda keskkonnaloa koosseisus veeluba karjääri koguneva sademevee suublasse juhtimiseks. Rüütja karjäärist kraavitusega ära juhitava vee äravooluhulga arvutame valgala (karjäär) pindala 23,71 ha korrutamisel valgalale langeva pikaajalise keskmise sademete hulgaga, millest on lahutatud aurumise osakaal. Kuusiku meteoroloogiajaama andmetel oli aastatel 1991 - 2020 piirkonna aastane keskmine sademete hulk 730 mm. Aurumine on keskmiselt 450 mm/aastas. Arvutuse tulemusena saame äravooluhulgaks 66,4 tuh m3 aastas (keskmine vooluhulk 2,1 l/s ehk 0,002 m3/s). Kavandatavasse Rüütja karjääri on äravooluhulkade reguleerimise ja tasandamise eesmärgil kavandatud 2 väljalasku (vt plaan). Arvestades maapinnareljeefi ja maaparandussüsteemide kraavide valgalasid, on karjääri edelanurgast (väljalask 1) hinnanguliselt võimalik ära juhtida ~75% karjääri kogunevast veest ja kagunurgast (väljalask 2) ~25% karjääri kogunevast veest. Karjäärist ärajuhitav vee kogus sõltub sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt palume jätta karjäärist ärajuhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane karjäärist ärajuhitav vee kogus. Vee erikasutamise mõju: Veealuse maavaravaru kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1 m. Vaadeldaval alal on Kvaternaari setete veekihi veerežiim tugevasti muudetud ulatuslike maaparandussüsteemidega. Maaparanduskraavid dreenivad siin Kvaternaari veekihti, sh mõjutavad ka karjääris veetaseme alandamise mõju kujunemist ja ulatust. Karjääri rajamine ei tohi takistada maaparandussüsteemide toimimist. Lähimad eluhooned asuvad kavandatavast karjäärist ~700 m kaugusel kirdes Ahekõnnu külas Säärekõnnu (katastritunnus 29301:001:0019) kinnistul, ülejäänud jäävad rohkem kui 1 km kaugusele. Lähimad eluhooned jäävad võrreldes kavandatava karjääriga reljeefis kõrgemale ehk karjäär ei mõjuta kaevude toitumist. Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Peamiseks saasteaineks, mis kruusakarjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed. Peenosakeste infiltreerumist põhjavette ei esine, kuna karjääri lamami moodustavad setted käituvad filtrina. Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Reostus võib levida nii eesvooludesse kui ka infiltreeruda põhjavette. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eeltoodud leevendusmeetmete rakendamisel on reostusoht vähene. Seire: Veeseaduse § 130 lõige 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded keskkonnaministri määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTcr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Seega seiratakse karjääri väljalaskmetes pH-d, KHTCr, BHT7 ning heljumi sisaldust 1 x kvartalis (4 x aastas). 2/9  Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Karjääri kogunevat vett on võimalik kraavitusega isevoolselt ära juhtida piirkonna maaparandussüsteemi JÄRVAKANDI5 (ÜP-49) (tunnus pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta 5111310010300001) kraavidega, mis suubuvad Nurtu jõkke (VEE1113100). Nurtu jõe (veekogum: Nurtu_1, Nurtu lähtest Kõnnu jõeni; veekogumi kood: 1113100_1) koondseisund on hinnatud heaks. Nurtu jõe keemilist seisundit hinnatud ei ole. Kaevandamistegevus mõjutab Kvaternaari setete veekihti, mis siin veekogumit ei moodusta ja seisundit ei hinnata. Veekihi vett ammutatakse üksikute salvkaevudega. Piirkonna veevarustus baseerub peamiselt Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksil (maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks), mis moodustab siin Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi. Veekogumi koguseline seisund on 2020 hinnatud heaks, keemiline seisund halvaks, koondseisnud halvaks. Kaevandamistegevusega ei mõjutata Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi. Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 1: VELT_plaan.pdf Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 2: PTA_kooskolastus.pdf dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Heitvesi Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimetus UUS Väljalaskme kood UUS Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6515792, Y: 544246 Prognoositav heitvee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 3/9 Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2023-2033 12 448 12 448 12 448 12 448 49 791 136 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2023-2033 Heljum 40 mg/l 2023-2033 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 2023-2033 Keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr 125 mg/l 2023-2033 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 9 pH ühik Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6515792, Y: 544246 Heljum, BHT7, KHTCr, pH 6-9 Üks kord kvartalis Suubla Suubla nimetus Nurtu jõgi Suubla kood VEE1113100 Pinnaveekogumi nimetus Nurtu lähtest Kõnnu jõeni Pinnaveekogumi kood 1113100_1 Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund hea Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus Väljalaskme jrk nr 2. Reoveepuhasti nimi 4/9 Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimetus UUS Väljalaskme kood UUS Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6515758, Y: 544871 Prognoositav heitvee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2023-2033 4 149 4 149 4 149 4 149 16 597 45 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2023-2033 Heljum 40 mg/l 2023-2033 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 2023-2033 Keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr 125 mg/l 2023-2033 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 9 pH ühik Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6515758, Y: 544871 Heljum, BHT7, KHTCr, pH 6-9 Üks kord kvartalis Suubla Suubla nimetus Nurtu jõgi Suubla kood VEE1113100 Pinnaveekogumi nimetus Nurtu lähtest Kõnnu jõeni Pinnaveekogumi kood 1113100_1 Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund hea Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) 5/9  Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus 4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Vorm ei ole asjakohane. 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Vorm ei ole asjakohane. 4.3.3. Äkkheide vette Vorm ei ole asjakohane. 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Ei ole asjakohane 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6/9 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 854 Maardla nimetus Rüütja Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Rüütja liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 23.71 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.98 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 65 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 24 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teede ehitus, üldehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 36 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 5 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 129 tuh m³ 30.06.2022 6 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 162 tuh m³ 30.06.2022 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 287 tuh m³ 7/9 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Marina Minerals OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/514124 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 08.12.2024 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) Geoloogiafondi number 9582 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/1013 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.05.2022 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 3: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 4: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 5: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 6: Seletuskiri.pdf Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 7: Selja_IV_geoloogiline_uuring.asice GIS ja CAD failid Lisa 8: isojooned_lamam.dgn Lisa 9: piir_maeeraldis.dgn Lisa 10: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 11: isojooned_maapind.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Antud informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Antud informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Antud informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. 8/9 Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Antud informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Antud informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Keskkonnaloa taotlus Lisa 12: Ruutja_liivakarjaar_20_09_22.asice PTA kooskõlastus Lisa 13: PTA_kooskolastus.pdf 9/9  OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) Töö nr 22/3891 Tallinn 2022 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 2 Kinnitan: Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 3 ANNOTATSIOON Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022). Aruanne ühes köites, teksti 26 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 3 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2022. Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Marina Minerals OÜ tellimusel. Selja IV uuringuruum teenindusala pindalaga 24,98 ha asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Ahekõnnu külas katastriüksusel Kõnnu metskond 2 (katastri- tunnus 29203:001:0410). Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 20 kaevandit sügavusega kuni 3,1 m. Võeti kokku 24 proovi setete terastikulise koostise ja 3 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks. Vastavalt uuringuloa omaniku soovile määrati neljas proovis materjali voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu liustiku- ja jääjärvelised setted  valdavalt peene- kuni väga peeneteralised savikad liivad, mis kohati sisaldavad veeriseid ja munakaid. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb 0,0 - 3,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 43,3 - 46,0 m (keskmine 44,8 m). Töö tulemusena arvutati varu 23,71 ha pindalal kahes plokis (plokk 5 aT ja 6 aT) aktiivse tarbevaruna. Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab moodustatud plokis lasuv liiv täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 19,7% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 6,9%. Liiva filtratsioonimoodul on <0,1 - 0,8 m/ööp. Töö tulemusena arvutati varu 23,71 ha pindalal aktiivse tarbevaruna, milles täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 291 tuh m3, sealhulgas veepealset 129 tuh m3 (plokk 5) ja veealust 162 tuh m3 (plokk 6). Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,2 m, sealhulgas veepealse 0,5 m ja veealuse 0,7 m. Maa-ametile tehakse ettepanek liita Selja IV uuringuruumi piires hinnatud varu Rüütja kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0854), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.04.2022): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 23,71 ha pindalal 291 tuh m3, sealhulgas veepealset 129 tuh m3 (plokk 5) ja veealust 162 tuh m3 (plokk 6). Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Marina Minerals OÜ, Rapla maakond, Kehtna vald, Ahekõnnu küla, Rüütja kruusamaardla, liiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru. Koostas: Mairy Tammekänd OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 4 SISUKORD ANNOTATSIOON .....................................................................................3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS..............................7 3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................10 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................11 4.1. Kaevandite rajamine ja proovide võtmine .......................................................... 11 4.3. Laboratoorsed tööd .............................................................................................. 11 4.3. Topograafilised tööd ........................................................................................... 11 4.4. Kameraaltööd ...................................................................................................... 12 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................... 13 5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................14 6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................17 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................21 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ............................................... 22 8. VARU ARVUTUS ................................................................................23 8.1. Ploki 5 aT varu arvutus ....................................................................................... 23 8.2. Ploki 6 aT varu arvutus ....................................................................................... 23 9. KOKKUVÕTE .....................................................................................25 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................26 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/514124 .............................................................. 27 2. Kaevandite kataloog ............................................................................................... 29 3. Proovide kataloog ................................................................................................... 30 4. Kaevandite kirjeldused ........................................................................................... 31 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll ........................................................ 33 6. Lõimise kaalutud keskmiste arvutused................................................................... 40 7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 41 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................ 43 9. PTA kooskõlastus ................................................................................................... 44 10. Kaevandite likvideerimise akt ................................................................................ 45 11. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta .................................. 48 12. AS Teede Tehnokeskus protokoll .......................................................................... 50 13. Tellija arvamus ....................................................................................................... 52 Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 50 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 5 ELEKTROONILISED LISAD 1. Varuploki ruumikuju (Selja IV ploki piir.dgn) 2. Täiteliiva katendi lamam (isojooned_lasum.dgn) 3. Täiteliiva lamam (isojooned_lamam.dgn) OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 6 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Selja IV uuringuruumis tehti OÜ Marina Minerals tellimisel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli otsida ja uurida Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajaminevat täitematerjali ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 08.12.2021 korralduse nr DM-116490-10 alusel väljastati Marina Minerals OÜ-le Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/514124 kehtivusajaga kolm aastat (lisa 1). Välitööl 2022. a veebruaris rajati roomikekskavaatoriga kokku 20 kaevandit. Kaevetööd tegi OÜ Tulihein. Kaevanditest võetud proovidest tehti 24 terastikulise koostise analüüsi ja kolm filtratsioonimooduli analüüsi (koondproovidest). Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Topograafilise mõõdistamise tegi 2022. a märtsis geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Selja IV uuringuruum teenindusala pindalaga 24,98 ha asub Rapla maakonnas, Kehtna vallas, Ahekõnnu külas katastriüksusel Kõnnu metskond 2 (katastritunnus 29203:001:0410), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Katastriüksuse omanik on Keskkonna- ministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Katastriüksuse kasutusalaks on valdavalt metsamaa (95%), ülejäänud osal muu maa, looduslik rohumaa ja haritav maa. Uuringuruumi teenindusala hõlmab 3564,36 hektarilisest maaüksusest ~0,7%, jäädes selle kesk-idaossa. Naaberkatastriüksustega vahetut piirnemist ei ole. Uuringuruum jääb Järvakandi alevist ligikaudu 1,5 km kaugusele lääne poole. Ala asub Ahekõnnu küla edelaservas, külgnedes läänest Nõlva ja lõunast Selja külaga. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb uuringuruumi idaservast ~700 m kaugusele (Joonis 2.1). Joonis 2.1. Selja IV uuringuruumi asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ameti kaardirakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 8 Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, väikese tõusuga ala keskosas, absoluutkõrgused jäävad 44 - 46 m tasemele. Valdavaks metsakoosluseks on sega- ja okaspuu (mänd, kuusk, kask) (Foto 2.1). Tänaseks on suuremal osal alast tehtud lageraiet ja tegu on raiesmikuga. Foto 2.1. Vaade Selja IV uuringuruumile edelanurgast (Foto: Google Maps, juuni 2011, N 58˚46'42" ja E 24˚45'51"). Uuringuruumi teenindusala idapiirist ~120 m kaugusele jääb Nurtu jõgi (Valgu jõgi) (VEE1113100). Sinna juhitakse uuringualale ja selle ümbrusesse rajatud maaparandus- süsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi. Nurtu jõgi kuulub Kasari jõestikku. Jõgi saab alguse Järvakandist ~4 km kirde pool ja suubub Velise jõkke Velise küla lähistel. Uuringu- ruumi teenindusala jõe kalda piiranguvööndisse, mille laius on 100 m, ei ulatu (joonis 2.2). Selja IV uuringuruumi teenindusala paikneb tervikuna maaparandussüsteemil JÄRVA- KANDI5 (ÜP-49) (5111310010300). Geoloogilise uuringu tegemine kooskõlastati Põllu- majandus- ja Toiduametiga (Lisa 9). Selja IV uuringuruumist idas ja lõunas kulgevad kruuskattega metsateed Säärekõnnu tee 2920067 ja Järvakandi - Nõlva tee 2920056, mis jäävad uuringuruumi teenindusala piirist kaugemale kui 30 m. Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 (Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd) lõige 2 järgi on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Lõunas kulgeva Järvakandi - Nõlva tee 2920056 serva on rajatud keskpinge (1 - 20 kV) elektriõhuliin ASULA I:JAR (K3905715), mille kaitsevööndi laius on 10 m mõlemale poole OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 9 liini teljest (joonis 2). Uuringuruum liini kaitsevööndisse ei ulatu. Uuringuruumi teenindusala kattub üldgeoloogilise kaardistamise uuringualaga (U903). Joonis 2.2. Selja IV uuringuruumi teenindusala ülevaateplaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust Selja IV uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim püsielupaik ja Natura 2000 loodusala jääb ~1 km kaugusele loode poole. Tegu on Salavalge-Tõrasoo loodusalaga (RAH0000538), mille eesmärgiks on erinevate elupaigatüüpide ja nendega seotud kaitsealuste liikide kaitse. Uuringuruumile lähim maardla on Rüütja kruusamaardla (registrikaart 854), mis jääb ~2,5 km lääne-loode suunda. Keskkonnaregistri maardlate nimistu järgi on maardlas pindalaga 4,67 ha arvel ehituskruusa aktiivset tarbevaru 95 tuh m3 ja passiivset tarbevaru 2 tuh m3. Lähimad majapidamised asuvad ~800 m kaugusel põhja suunas Säärekõnnu kinnistul (katastritunnus 29301:001:0019) ja ~1,3 km kaugusel idas Järvakandi alevis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 10 3. GEOLOOGILINE UURITUS Selja IV uuringuruumis varasemalt rakendusgeoloogilisi uuringuid tehtud ei ole. Küll aga on geoloogilise kaardistamise käigus kirjeldatud alale jäävaid looduslikke ja tehislikke paljandeid. Selja IV uuringuruum jääb Järvakandi kaardilehele (6312), mille pinnakatte geoloogilise kaardi mõõdus 1 : 50 000 koostas 2017. a OÜ Eesti Geoloogia- keskus (Suuroja jt., 2017). Geoloogilise kaardi alusel levivad antud ala lääneosas Järva kihistu Võrtsjärve alam- kihistu liustikusetted ehk moreen (saviliiv, liivsavi, veerised, munakad) (Q1jrVr_g), mis uuringuruumi idaosas asenduvad jääjärveliste setetega (veerised, munakas, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi) (Q1jrVr_lg) (Joonis 3.1). Tegu on Balti jääjärve rannikusetetega, mis geoloogilise kaardistamise andmeil koosnevad hästi sorteeritud eriteralisest liivast, kruusliivast ja veeristikulisest kruusast. Jämepurdmaterjal on hästi ümardunud ja valdavalt karbonaatse koostisega. Joonis 3.1. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel levivad valdavalt antud alal Võrtsjärve alamkihistu liustiku- ja jääjärvelised setted. Selja IV uuringuruumist ligikaudu 1,3 km lääne poole on rajatud kaardistamise käigus 27,5 m sügavune puurauk, kus Alam-Siluri Velise kihistu lubimergleid katva moreeni paksuseks on märgitud 2,5 m. Uuringuruumile lähima, ~2,5 km kaugusel lääne-loode suunas asuva Rüütja kruusamaardla 2008. a geoloogilise uuringu alusel levivad alal ~2,0 m paksuse kihina liiv, kruus ja veerised. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 11 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Kaevandite rajamine ja proovide võtmine Kaevandid rajati ekskavaatoriga ajavahemikul 10 - 11.02.2022. Kaevandite sügavused uuringul ulatusid 1,0 - 3,1 meetrini, keskmiselt 1,7 m (Lisa 2). Kaevandite vaheline kaugus oli 110 - 170 m. Kaevandid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Kaevandite likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund, mille kohta on koostatud vastav akt (lisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 11). Välitööde käigus võeti kaevanditest kokku 24 proovi setete terastikulise koostise määramiseks. Proovide pikkus oli 0,1 - 2,4 m, keskmiselt 1,0 m. Proovid võeti kogu kasuliku kihi ulatuses. 4.3. Laboratoorsed tööd Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Filtratsioonimoodul määrati standardi EVS 901-20 järgi (Lisa 5). Välitööde käigus võeti kaevanditest kokku 24 proovi setete terastikulise koostise määramiseks (Lisa 3). Lisaks lõimisele määrati 3 proovis filtratsioonimoodul. Vajaliku proovikoguse saamiseks segati 15 algproovist kokku 3 koondproovi. Ühte koondati kas sarnase terastikulise koostise või savi-tolmu sisaldusega setted: 1. koondproov sisaldab materjali proovidest 1-1, 5-1, 9-1, 15-1, 16-1, 20-1, iseloomustades vähe savikat puhast liiva; 2. koondproovi moodustavad proovid 2-1, 3-1, 6-1, 7-1, 13-2, 14-1, iseloomustades läbilõikes lasuvat teralisemat savikat liiva ja 3. koondproovi moodustavad proovid 4-1, 8-1, 11-1, 18-1 iseloomustades samuti savikat teralisemat kruusakat liiva. Kuna tegemist on äärmiselt savika materjaliga, määrati AS-is Teede Tehnokeskus vastavalt uuringuloa omaniku soovile neljas proovis materjali plastsus- ja voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil vastavuses GOST 5180-2015 normiga (Lisa 12). 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2022. a märtsis OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi- jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 12 alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 8). 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%. Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (tabel 1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardistamisel mõõtkavas 1 : 50 000. Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 13 Tabel 1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Selja IV uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (kaevandite rajamine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu kaevandid likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogi- liste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 14 5. GEOLOOGILINE EHITUS Selja IV uuringuruumi teenindusala paikneb Lääne-Eesti madaliku äärealal, ida-lääne- suunalisel Läänemere arengufaasidest pärineval madalal rannavallil. Kogu rannavalli piires levib moreenil (sh plastne savi ja rähkne lubjakivi) savika kuni puhta, kohati kruusaka liiva kompleks, kus kvaternaarisetete paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub kuni 3 m-ni. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, väikese tõusuga ala keskosas, absoluutkõrgused jäävad 44 - 46 m tasemele. Kuigi geoloogilise kaardi alusel võis eeldada maavara erinemist uuringuruumi ida- ja lääneosas, on siiski kasulik kiht esindatud uuringuruumis seaduspärasuseta nii Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetega (moreenne savikas peenliiv üksikute munakate või paelahmakatega) ja jääjärveliste setetega (keskmiseteraline kruusakas, savikas liiv). Katendi paksus on 0,1 - 0,3 m (keskmine 0,3 m), millest kasvukiht moodustab keskmiselt 0,1 m. Kasuliku kihi lasum jääb ~44 - 46 m abs kõrgusele, järgides maapinna reljeefi. Kasuliku kihi moodustavad beež kuni pruun väga peene ja peeneteraline savikas (moreensed) liiv, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Foto 5.1). Kasulikus kihis esinevad kohati munakad ja paelahmakad (Foto 5.2). Liiv on kohati rähkne ja paakuv. Kruusaosakeste sisaldus on muutlik, olles uuringuruumis ebaühtlaselt jaotunud. Kruusaosis on enamasti peen kuni keskmine (4 - 16 mm). Purdosad on nii karbonaatsed kui ka kristalliinsed ning keskmiselt kulutatud. Üksikud munakad on läbimõõduga kuni 10 - 15 cm. Foto 5.1. Kruusakas savikas peenliiv kaevandis Š-18. (Foto: Sven Siir, 11.02.2022, N 58˚46'41" ja E 24˚46'10"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 15 Foto 5.2. Kruusakas savikas peenliiv paelahmakatega ja munakatega kaevandis Š-11. (Foto: Sven Siir, 10.02.2022, N 58˚46'48" ja E 24˚45'56"). Kohati (Š-1, 5, 9, 15, 16, 20) esineb vahetult kattekihi all kuni 1,6 m paksune beež, keskmiseteraline vähese savi- ja tolmusisaldusega, kohati kruusakas liiv (Foto 5.3). Valdavalt järgneb sügavamal puhtale liivale eelkirjeldatud savikas kruusakas liiv, aga paiguti ongi kasulikuks kihiks ainult see puhas liiv. Kirjeldatud materjal – savikas moreenne ja puhas liiv moodustab uuringuruumi kasuliku kihi, mille paksus on kaevandite andmeil maksimaalselt 2,7 m (Š-13). Kasuliku kihi paksus väheneb uuringuruumi äärealadel, asendudes kaevandites Š-10, 17, 19 moreeniga. Kasuliku kihi lõimise keskmisi näitajaid on iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis. Liivalasundi lamamiks on sinakashall, sitke-plastne savi (Q1jrVr_g) või paas (S1vl) (Foto 5.3). Kasuliku kihi lamamipind on kohati lauglev, kohati tasane, jäädes absoluut- kõrguste 42,4 - 45,2 m vahemikku, väikese langusega lääne suunas. Uuringuala äärealadel lõuna ja ida servas paiknevates kaevandites (Š-10, 17, 19) lasus kas kohe vahetult kasvukihi all või 0,4 m paksuse liivakihi all rähkne savimoreen. Selja IV uuringuruumist ~1,3 km lääne poole rajatud kaardistamise 27,5 m sügavuse puuraugu andmeil on kvaternaarisetete paksus 2,5 m. Aluspõhja moodustavad Alam- Siluri ladestiku Velise kihistu lubimerglid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 16 Foto 5.3. Puhas peenliiv kaevandis Š-5, mille lamamiks savi. (Foto: Sven Siir, 10.02.2022, N 58˚46'52" ja E 24˚46'34"). Tabel 5.1. Selja IV uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m Nimetus indeks miinimum maksimum keskmine Kasvukiht, muld Q2_s 0,1 0,3 0,3 Savikas liiv, saviliiv Q1jrVr_lg 0,0 2,7 1,1 Savi, moreen Q1jr_g 0,1 0,2+ Paas S1vl 0,0 0,1+ Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi, moreen või lubjakivi. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (10. - 11.02.2022) 0,0 - 3,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 43,3 - 46,0 m (keskmine 44,8 m). Üksikud uuringuruumi põhja- ja idaservas asuvad kaevandid (Š-3, 5, 15), mis paiknesid kuivenduskraavi ääres, olid kuivad. Uuringualale jäävates kraavides jäi märtsis 2022 veetase 43,7 - 45,3 m abs kõrgusele. Geoportaali 1 : 50 000 hüdrogeoloogilise kaardi alusel on üldine põhjavee voolusuund läände ja edelasse. Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinna- reljeefi. Uuritaval alal reguleerivad maapinnalähedase põhjavee režiimi (sh veevoolu suunda) ulatuslikud maaparandussüsteemid. Uuringuruumi teenindusala idapiirist ~120 m kaugusele jääb Nurtu jõgi (Valgu jõgi). Sinna juhitakse uuringualale ja selle ümbrusesse rajatud maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi (joonis 2.2). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 17 6. MAAVARA KVALITEET Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 (Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks) paragrahvist nr 29 tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: - tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%; - ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%; - ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem; - täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa nõuetele. Selja IV uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu 17 kaevandi 20 proovi andmed. Maavara kvaliteedi hindamisel on välja jäetud nelja kaevandi (Š-10, 17, 19, 20) proovide andmed osaliselt või tervikuna, mille näitajad ei kvalifitseerinud uuringu tellija poolt esitatud tingimusele, milleks oli kasuliku kihi paksus vähemalt 0,5 m ja peenosise sisaldus mitte üle 40%. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 5 ja 6. Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, moodustab valdava enamuse kasulikust kihist beež kuni pruun väga peeneteraline savikas (moreenne) liiv, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Fotod 6.1 ja 6.2). Liivas on veeriseid (>64 mm) keskmiselt 2,0%, kruusaosakesi (2…64 mm) keskmiselt 28,7%. Kruus on valdavalt väga peen (2…4 mm). Liivaosist on keskmiselt 41,9% ja valdav on peeneteraline liiv (0,125…0,25 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~20%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 27,4% (9,0 - 36,6%). Foto 6.1. Savikas liiv kaevandis Š-6. Foto 6.2. Savikas liiv kaevandis Š-13. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 18 Kohati (Š-1, 5, 9, 15, 16, 20) vahetult kattekihi all esinev liiv on puhas, beež, keskmise- teraline, vähese savi- ja tolmusisaldusega, kohati kruusakas (Fotod 6.3 ja 6.4). Liivas veerised (>64 mm) puuduvad, kruusaosakesi (2…64 mm) on keskmiselt 9,8%. Kruus on valdavalt keskmine kuni jäme (8…32 mm). Liivaosist on keskmiselt 88,0% ja valdav on peeneteraline liiv (0,125…0,25 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~80%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 2,2% (1,3 - 3,0%). Foto 6.3. Puhas liiv kaevandis Š-20. Foto 6.4. Kruusakas liiv kaevandis Š-16. Eelpool kirjeldatud andmed on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.1. Ehkki kirjeldatud liiv on lõimiselt mõnevõrra erinev, siis maavara seisukohast on kogu läbilõikes tegu täiteliivaga, milles peenosise (<0,063 mm) sisaldus on 1,3 - 36,6%, keskmiselt 19,7% (tabel 6.1). Jämepurdse materjali terasuurusega ≥31,5 mm sisaldus on 0,0 - 29,4, keskmiselt 6,9%. Paiguti läbilõike ülaosas lasuv puhas liiv eraldivõetuna klassifitseeruks ehitusliivaks, kuid selle lokaalse leviku tõttu seda eraldi plokki ei kontuurita. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 19 Tabel 6.1. Selja IV uuringuruumi ja moodustatud plokkide 5 aT ja 6 aT setete põhinäitajate koondtabel Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala Proovimine (Sinisalu, 2002) määrus nr 52 maavara veeris kruus liiv peenos. kruus liiv peenos. 0.063… Pr. nr al kuni m >64 2…64 0.063…2 <0.063 >31.5 <0.063 31.5 K-1-1 0,3 0,9 0,6 0,0 0,0 98,0 2,0 0,0 98,0 2,0 EL K-2-1 0,3 1,9 1,6 0,0 38,6 38,1 23,3 6,3 70,4 23,3 TL K-3-1 0,3 1,9 1,6 0,0 17,8 60,1 22,1 3,3 74,6 22,1 TL K-4-1 0,3 0,9 0,6 0,0 25,5 46,8 27,7 0,0 72,3 27,7 TL K-5-1 0,2 0,9 0,7 0,0 0,0 97,4 2,6 0,0 97,4 2,6 EL K-6-1 0,3 1,0 0,7 0,0 21,2 56,9 21,9 6,7 71,4 21,9 TL K-7-1 0,3 2,0 1,7 0,0 29,7 35,6 34,7 6,5 58,8 34,7 TL K-8-1 0,2 1,7 1,5 22,5 44,6 23,9 9.0 29,4 61,6 9,0 TL K-9-1 0,3 0,8 0,5 0,0 0,0 98,1 1,9 0,0 98,1 1,9 EL K-9-2 0,8 1,3 0,5 0,0 31,8 43.0 25,2 9,9 64,9 25,2 TL KK 1,0 0,0 15,9 70,6 13,6 5,0 81,5 13,6 TL K-11-1 0,3 1,9 1,6 0,0 42,1 30,2 27,7 19,7 52,6 27,7 TL K-12-1 0,3 1,3 1,0 0,0 24,1 39,8 36,1 0.0 63,9 36,1 TL K-13-1 0,3 0,6 0,3 0,0 3,2 57,4 39,4 0.0 60,6 39,4 TL K-13-2 0,6 3,0 2,4 3,7 21,6 38,4 36,3 5,8 57,9 36,3 TL KK 2,7 3,3 19,6 40,5 36,6 5,2 58,2 36,6 TL K-14-1 0,3 1,7 1,4 0,0 26.0 37,7 36,3 3,9 59,8 36,3 TL K-15-1 0,3 0,8 0,5 0,0 0,0 97,9 2,1 0,0 97,9 2,1 EL K-15-2 0,8 1,1 0,3 0,0 35,1 33,8 31,1 10,9 58,0 31,1 TL KK 0,8 0,0 13,2 73,9 13,0 4,1 82,9 13,0 TL K-16-1 0,3 1,9 1,6 0,0 58,9 38,1 3,0 26,4 70,6 3,0 EL K-18-1 0,2 1,9 1,7 0,0 17,5 57,7 24,8 0,0 75,2 24,8 TL K-20-1 0,1 1,3 1,2 0,0 0,0 98,7 1,3 0,0 98,7 1,3 EL minimaalne 0,0 0,0 23,9 1,3 0,0 52,6 1,3 EL maksimaalne 22,5 58,9 98,7 36,6 29,4 98,7 36,6 TL keskmine 1,5 23,2 55,6 19,7 6,9 73,4 19,7 TL KK – kaalutud keskmine TL – täiteliiv; EL - ehitusliiv Lisaks lõimisele määrati kolmes proovis liiva filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul määrati fraktsioonist 0…4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja veesisalduse määramine toimus Proctor katsega (EVS-EN 13286-2). Nii nagu eeldada võis ja nagu laboriandmetest näha (lisa 5), siis filtratsiooniomadused on erinevad savikal ja puhtal liival, jäädes vahemikku <0,1 - 0,8 m/ööp. Kuna tegemist on äärmiselt savika materjaliga, määrati AS-is Teede Tehnokeskus neljas proovis materjali plastsus- ja voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil. Kõigi nelja proovi tulemused näitasid, et materjalil plastsus puudub. Isegi kui Vassiljevi plastsusarv OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 20 jääb alla 7, siis kõrge peenosise osakaalu tõttu materjalis sobib materjal peamiselt kasutamiseks vaid täitepinnasena alumistes kihtides. Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul on Selja IV uuringuruumi liiv väga savikas ning valdavalt sobib kasutamiseks täitematerjalina. Selja IV uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 19,7% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 6,9%. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 21 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Selja IV uuringuruumis lasuva täiteliiva kaevandamiseks ei ole keerulised. Uuringuruumile on hea juurdepääs – lõunapiiril kulgeb Järvakandi-Nõlva tee 2920056 ja idapiiril Säärekõnnu tee 2920067, mis ~2 km ida pool on ühenduses Rapla-Järvakandi-Kergu riigi tugimaanteega (Tee nr 27). Kattekihi paksus on õhuke 0,1 - 0,3 m (keskmine 0,3 m), mille valdava enamuse moodustab muld. Kasuliku kihi paksus on 0,6 - 2,7 m, keskmiselt 1,1 m, katenditegur on 0,27. Kasuliku kihi lamamipind on kohati lauglev, kohati tasane, jäädes absoluut- kõrguste 42,4 - 45,2 m vahemikku, väikese langusega lääne suunas. Põhjavee tase jääb 0,0 - 3,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 43,3 - 46,0 m (keskmine 44,8 m). Võttes aluseks keskmise põhjavee abs taseme, jääb kasulik kiht vee alla idaosas minimaalselt 0,1 m paksuselt ja lääneosas maksimaalselt 2,4 m paksuselt, keskmiselt 1,0 m paksuselt. Kõigi eelduste kohaselt saab kaevandamine toimuma veetaseme alandamisega, juhtides karjääri koguneva vee kraavitusega Nurtu jõkke. Kaevandamisel tuleb arvestada, et kaevandamistegevus ei tohi takistada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist. Põhjavesi on seotud kasulikuks kihiks oleva liiva lasundiga. Kasuliku kihi lamamiks on kohati vähese veejuhtivusega savi ja moreen, kohati lasub liiva vahetult aluspõhja- kivimitel (Siluri ladestu Adavere lademe lubjakivid). Seega on kvaternaarisetete veekiht hüdrauliliselt seotud Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveega. Veetaset on võimalik isevoolselt alandada, juhtides kvaternaarisetete põhjavett alal asuvatesse kuivenduskraavidesse. Mõõdistamise ajal (märtsis 2022. a) oli vett kuivenduskraavides uuringuruumi loodeosas ~0,4 m (veetase kraavis abs kõrgusel 44,5 m), uuringuruumi keskosas läänepool ~0,6 m (veetase kraavis abs kõrgusel 44,2 m), uuringuruumi keskosas idapool ~0,2 m (veetase kraavis abs kõrgusel 45,3 m), uuringuruumi lõunapiiril paiknevas kraavis ~0,3 m (veetase kraavis abs kõrgusel 44,7 m) ja uuringuruumi edela- nurgas paiknevas kraavis ~0,2 m (veetase kraavis abs kõrgusel 43,7 m). Kraavide sügavused on ~1 m. Kuivenduskraavide vesi on juhitud uuringuruumist Nurtu jõkke. Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud, seejärel koorida mullakiht. Kattekihi saab eemaldada ekskavaatoriga või buldooseriga ning vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Kasvukihti (mulda) saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed. Tulevase karjääri alal võimalik maavara kaevandada nii ekskavaatoriga kui ka kopplaaduriga. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kaevandamise loa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjääriala korrastada. Kaevandamise tulemusel kujuneb karjäärisüvend mille nõlva kõrgus oleks ~1,5 m. Kaevandamisel jäetakse nõlvadele vajalike kaldega tervikud, mis tagavad nõlvade püsivuse. Karjääri põhi jääb suhteliselt tasane, põhja absoluutkõrgused jäävad OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 22 ~42 - 45 m vahemikku, väikese langusega lääne suunas. Arvestades maapinnareljeefi kujuneb kaevandamisjärgselt veetase kuni 44 m abs kõrguseni. Ehkki kaevandites fikseeritud veetasemete andmete põhjal jääb suur osa kasulikust kihist vee alla, siis peale varu ammendumist karjääri nõutud sügavusega veekoguks (sügavus valdavalt 2 m) korrastada ei saa, kuna maapinna reljeefist ja kasuliku kihi paksusest tingituna jääb karjääri sügavuseks keskmiselt ~1,0 - 1,5 m. Ala korrastatakse metsamaaks. Kvaternaarisetete põhjavett on võimalik kraavitusega isevooluliselt alandada, süvendades kraave ning juhtides vett piirkonna maaparandussüsteemi kraavidesse. Sellist veetaseme reguleerimist võib jätkata ka pärast maavaravaru ammendamist, võimaldades ala korrastada metsamaaks (veetase maapinnast 0,7 m sügavusel). Ühe võimalusena korrastamiseks metsamaaks on rakendada karjäärisüvendi täitmist püsimaterjalidega ja jäätmetega. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Korrastamisprojekti koostamisel leitakse karjääri korrastamiseks läbimõeldult mõistlikud lahendused. 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 23 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1/2), 2022. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Varu on arvutatud 23,71 ha pindalal kahes plokis (Plokk 5 aT ja 6 aT) peaaegu kogu Selja IV uuringuruumi piires. Välja on jäetud uuringuruumi lõuna- ja idapiiril paiknevad kaevandid Š-17, 19 ja Š-10, milles kasulikku kihti ei esinenud või kiht oli alla 0,5 m. Uuringu tellija soovil arvutati maavara varu kogus alal, kus kasuliku kihi paksus oli vähemalt 0,5 m ja peenosise sisaldus looduslikus materjalis mitte üle 40%. Kuna Selja IV uuringuruumile lähim, sarnase geoloogilise ehitusega maardla on Rüütja kruusamaardla, siis uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Rüütja kruusamaardla koosseisu. Plokkide numeratsiooni jätkatakse Rüütja kruusamaardlas arvel olevatest plokkidest. Ploki koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1/2. Varu arvutus on esitatud lisas 7. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.04.2022. a. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2022. a märtsi topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate kaevandite andmeid, mis on toodud kaevandite kataloogis (lisa 2) ja koondatud tabelisse 8.1; - veepealne ja -alune varu on arvutatud kaevandites mõõdetud uuringuaegse keskmise põhjavee taseme abs 44,8 m järgi. Kuigi kohati (uuringuruumi lääneosas) veepealset varu ei esine ning vastupidiselt veealust varu ei esine, hinnati veepealne ja -alune varu samades piirides. Kuna uuring tehti kõrgvee ajal ja tegelik veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev, siis ei ole täpselt teada, kui palju ja millistes piirides jääb tegelikult varu vee alla ja vee peale. 8.1. Ploki 5 aT varu arvutus Ploki 5 maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjavee tasemest kõrgemale. Ploki 5 pindala on 23,71 ha. Ploki 5 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 129 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 129 tuh m3 ÷ 23,71 ha = 0,5 m, Ploki 5 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 65 tuh m3 ja keskmine paksus on: 65 tuh m3 ÷ 23,71 ha = 0,3 m. 8.2. Ploki 6 aT varu arvutus Ploki 6 maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjavee tasemest allapoole. Plokk 6 jääb ploki 5 lamamisse ja nende piirid kattuvad. Ploki 6 pindala on 23,71 ha. Ploki 6 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 162 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 162 tuh m3 ÷ 23,71 ha = 0,7 m, OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 24 Tabel 8.1. Selja IV uuringuruumi katte ja kasuliku kihi paksused kaevandites Kaevandi Katend, m Kasulik kiht, m Veetase, m sh vee Nr abs süg kokku lamam paksus all* lamam süg abs aeg Š-1 44,60 1,0 0,3 44,30 0,6 0,6 43,70 0,5 44,10 10.02.2022 Š-2 45,12 2,0 0,3 44,82 1,6 1,6 43,22 0,4 44,72 10.02.2022 Š-3 46,22 2,0 0,3 45,92 1,6 0,5 44,32 - - - Š-4 46,08 1,1 0,3 45,78 0,6 - 45,18 0,9 45,18 10.02.2022 Š-5 45,63 1,2 0,2 45,43 0,7 0,1 44,73 - - - Š-6 44,25 1,2 0,3 43,95 0,7 0,7 43,25 0,0 44,25 10.02.2022 Š-7 45,30 2,1 0,3 45,00 1,7 1,5 43,30 0,5 44,8 10.02.2022 Š-8 46,33 1,8 0,2 46,13 1,5 0,2 44,63 0,4 45,93 10.02.2022 Š-9 45,97 1,6 0,3 45,67 1,0 0,1 44,67 0,0 45,97 10.02.2022 Š-10 45,45 1.0 0,2 45,25 0,4 - 44,85 0,0 45,45 10.02.2022 Š-11 44,33 2,0 0,3 44,03 1,6 1,6 42,43 0,3 44,03 11.02.2022 Š-12 45,31 1,4 0,3 45,01 1.0 0,8 44,01 0,5 44,81 11.02.2022 Š-13 46,34 3,1 0,3 46,04 2,7 1,5 43,34 3,0 43,34 11.02.2022 Š-14 45,84 1,8 0,3 45,54 1,4 0,7 44,14 0,4 45,44 11.02.2022 Š-15 45,42 1,3 0,3 45,12 0,8 0,5 44,32 - - - Š-16 44,44 2,0 0,3 44,14 1,6 1,6 42,54 0,5 43,94 11.02.2022 Š-17 45,51 2,3 0,3 45,21 0.0 - 45,21 0,5 45,01 11.02.2022 Š-18 45,23 2,0 0,2 45,03 1,7 1,5 43,33 0,2 45,03 11.02.2022 Š-19 45,82 1,5 0,3 45,52 0,3 - 45,22 1,3 44,52 11.02.2022 Š-20 45,87 1,6 0,1 45,77 1,2 0,2 44,57 1,3 44,57 11.02.2022 *allpool uuringuaegset keskmist põhjavee abs taset 44.8 m Maa-ametile tehakse ettepanek liita Selja IV uuringuruumi piires hinnatud varu Rüütja kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0854), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.04.2022): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 23,71 ha pindalal 291 tuh m3, sealhulgas veepealset 129 tuh m3 (plokk 5) ja veealust 162 tuh m3 (plokk 6). Tabel 8.2. Varu arvutuse koondtabel seisuga (01.04.2022) Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 / Maavaravaru, tuh m3 / pindala nimetus keskmine paksus, m keskmine paksus, m 5 aT, Täiteliiv 65 / 0,3 129 / 0,5 23,71 ha (veepealne) 6 aT, Täiteliiv - 162 / 0,7 23,71 ha (veealune) OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 25 9. KOKKUVÕTE Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Selja IV uuringuruum teenindusala pindalaga 24,98 ha Rapla maakonnas Kehtna vallas Ahekõnnu külas katastriüksusel Kõnnu metskond 2 (katastritunnus 29203:001:0410). Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 20 kaevandit sügavusega kuni 3,1 m. Võeti kokku 24 proovi setete terastikulise koostise ja 3 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu liustiku- ja jääjärvelised setted  valdavalt peene kuni väga peeneteralised savikad liivad, mis kohati sisaldavad veeriseid ja munakaid. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb 0,0 - 3,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 43,3 - 46,0 m (keskmine 44,8 m). Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab moodustatud plokis lasuv liiv täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 19,7% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 6,9%. Liiva filtratsioonimoodul on <0,1 - 0,8 m/ööp. Töö tulemusena arvutati varu 23,71 ha pindalal aktiivse tarbevaruna, milles täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 291 tuh m3, sealhulgas veepealset 129 tuh m3 (plokk 5) ja veealust 162 tuh m3 (plokk 6). Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,2 m, sealhulgas veepealse 0,5 m ja veealuse 0,7 m. Maa-ametile tehakse ettepanek liita Selja IV uuringuruumi piires hinnatud varu Rüütja kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0854), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.04.2022): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 23,71 ha pindalal 291 tuh m3, sealhulgas veepealset 129 tuh m3 (plokk 5) ja veealust 162 tuh m3 (plokk 6). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 26 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 2. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1. 3. Suuroja, K., Morgen, E., Kaljuläte, K., Ploom, K., Karimova, M., Vahtra, T., Veski, A. Baaskaardi Järvakandi (6312) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Seletuskiri. EGF 8826. 4. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5.   Läbilõige I-I' W E m m 47 47 29203:001:0410 Š-13 Kõnnu metskond 2 46,34 Š-14 K-13-1 0,3 45,84 46 Kr.0,0 46 Š-15 Š-12 0,6 St.39,4 TL 45,42 45,31 0,3 vt. 45,44m 10.02.2022 K-15-1 Plokk 5 aT K-14-1 0,3 Kr.0,0 45 0,3 45 vt. 44,81m Kr.3,9 St.2,1 Š-11 10.02.2022 K-12-1 K-13-2 St.36,3 EL 44,33 Kr.0,0 Kr.5,8 TL 0,8 St.36,1 St.36,3 K-15-2 TL Plokk 6 aT TL 1,1 Kr.10,9 vt. 44,03m 1,7 St.31,1 44 0,3 10.02.2022 1,3 1,3 TL 44 1,8 1,4 K-11-1 vt. 43,34m Kr.19,7 3,0 10.02.2022 St.27,7 3,1 43 TL 43 1,9 2,0 42 42 Läbilõige II-II' S N Uuringuruumi piir m m 47 47 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 29203:001:0410 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 29203:001:0410 Kõnnu metskond 2 Kõnnu metskond 2 Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 44,8 m) 46 Š-17 46 45,51 Š-12 Š-7 Plokk 5 aT Eeldatav veetase maavara 45,31 45,30 Š-2 ammendamisel (abs. 44,0 m) 45,12 0,3 vt. 45,01m 45 10.02.2022 0,3 0,3 45 vt. 44,81m vt. 44,80m 0,3 vt. 44,72m Kasvukiht 10.02.2022 K-12-1 10.02.2022 10.02.2022 Kr.0,0 K-17-1 St.36,1 K-7-1 Kr.6,2 St.44,2 TL Plokk 6 aT Kr.6,5 K-2-1 Täiteliiv - osakesi läbimõõduga <0,063 mm >5% St.34,7 Kr.6,3 44 - 1,3 44 ja osakesi läbimõõduga >31,5 mm <35% TL St.23,3 1,4 TL Ehitusliiv - osakesi läbimõõduga <0,063 mm <5% 2,2 2,0 ja osakesi läbimõõduga >31,5 mm <35% 1,9 43 2,3 2,1 43 2,0 Kruusakas liiv (osakesi läbimõõduga >31,5 mm > 20%) Savikas liiv, 42 42 (osakesi läbimõõduga <0,063 mm > 20%) Liivsavi Läbilõige III-III' Savi S N m m 29203:001:0410 47 Kõnnu metskond 2 47 Lubjakivi Š-13 Š-8 Š-3 46,34 46,33 46,22 Elektripaigaldise kaitsevöönd K-13-1 0,2 46 0,3 Kr.0,0 vt. 45,93m 46 10.02.2022 0,3 St.39,4 Š-18 0,6 TL K-8-1 45,23 Kr.29,4 K-3-1 Plokk 5 aT St.9,0 Kr.3,3 vt. 45,03m TL St.22,1 Š-2 Kaevandi nr 45 0,2 10.02.2022 45 TL 45,12 Suudme abs kõrgus, m K-13-2 Kr.5,8 1,7 K-18-1 St.36,3 1,8 0,3 Veetaseme abs kõrgus, m Kr.0,0 Plokk 6 aT TL 1,9 vt. 44,72m 10.02.2022 Mõõtmise kuupäev St.24,8 2,0 44 44 TL Proovi number K-2-1 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), % Kr.6,3 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % vt. 43,34m St.23,3 1,9 3,0 EL - ehitusliiv 10.02.2022 TL TL - täiteliiv 2,0 3,1 43 43 Proovitud intervall, m 1,9 Sügavus maapinnast, m 2,0 Kaevandi sügavus, m 42 42 Läbilõige IV-IV' S N m m 47 47 29203:001:0410 Kõnnu metskond 2 Š-4 Š-9 Š-19 Š-14 46,08 45,97 45,82 45,84 vt. 45,97m 46 10.02.2022 K-4-1 46 K-19-1 K-9-1 0,3 Kr.0,0 Kr.26,6 0,3 Kr.0,0 St.27,7 0,3 St.4,0 0,3 vt. 45,44m St.1,9 TL - 10.02.2022 EL vt. 45,18m 0,6 Plokk 5 aT 0,8 0,9 K-14-1 10.02.2022 45 K-9-2 45 Kr.3,9 K-19-2 Kr.9,9 1,1 St.36,3 Kr.0,0 1,3 St.25,2 1,3 vt. 44,52m TL St.57,5 10.02.2022 TL - 1,5 1,6 1,7 44 Plokk 6 aT 44 1,8 0 100 200 m 43 43 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 2/2 Selja IV uuringuruum Geoloogilised läbilõiked Mõõtkava Märkused: H 1 : 2000 Kehtna vald, Rapla maakond I-I' ... IV-IV' V 1 : 50 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaja Paat Koostas Kuupäev 24.03.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Vahtra Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Töö nr 22/3891 /Allkirjastatud digitaalselt/