Kiri

Riigikantselei Teie 22.11.2022 nr 2-5/22-02423, 13.3/22- [email protected] 0683/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 23.01.2023 nr 24.1-1/2022/7177-2 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, milles käsitletakse lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724, kohta Esitame Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, milles käsitletakse lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724, kohta Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, milles käsitletakse lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724, kohta“; 2) protokolliline otsus; 3) Lisa 1 Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel. Evelin Tõnisson 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Lisa 1 Kaasamistabel Sisu Vastused Justiitsministeerium 1. Toetame, et liikmesriikidele jääb vabadus otsustada, Arvestatud, lisatud seisukoha punkt 8. millised karistusnormid määruses sätestatud kohustuste rikkumisel kehtestada. 2. Läbirääkimistel tuleb jälgida, et lühiajalise Arvestatud, lisatud seisukoha punkti 1 väljaüürimise veebiplatvormide teabe kogumise ja juurde. edastamise kohustust ei laiendataks viisil, mille tulemusel peaksid majutajad edastama veebiplatvormidele ka sellist teavet, mis sisaldab külastajate isikuandmeid. Rahandusministeerium 1. Tervitame seda, et seisukohtade selgitustes on Arvestatud seisukohavõtu sõnastuses muuhulgas rõhutatud vajadust harmoniseerida STR punktis 2. Arvestades, et DAC7 alusel määrust ka DAC7st tuleneva aruandluskohustusega – ei koguta kõiki vajalikke andmeid (nt seda ennekõike andmete ühekordse esitamise riikliku statistika jaoks vajalikke põhimõtte taamal, et ei oleks samade teabeartiklite andmeid) ning andmeid kogutakse suhtes dubleeritud aruandlust. Me siiski leiame, et suure ajalise nihkega (tagasiulatuvalt selline suunitlus peaks avalduma ka otse eelmise aasta kohta), siis suure seisukohtadest (näiteks punktis 1 või punktis 5), tõenäosusega jääb kehtima 2 mitte ainult nende taamal olevatest selgitustest. aruandlust (eraldi DAC7 ja määruse alusel). Seetõttu tuleks läbirääkimistel püüelda selles suunas, et sama andmekoosseisu uuesti küsida ei tohiks, kuid seda peaks täiendama ka teiste asutuste õigused neile andmetele ligipääsuks. Andmete edastamise sagedus on STR alusel tõenäoliselt tihedam (kord kuus), seda ka andmekoosseisude osas, mida DAC7 alusel juba küsitakse. 2. Üldise märkusena teeksime ka veel ettepaneku Arvestatud ja keeleliselt termineid kaaluda seisukohtade sõnastuse kohendamist. Punktis läbivalt täpsustatud. 3 on näiteks fraas „lühiajaliste üüriteenuste tegevus“ – võib olla jätta sõna „tegevus“ siit välja, sest meile vähemalt tundub selline sõnastus keeleliselt umbmäärasena. Ühtlasi võiks terminikasutus olla ühtlasem, näiteks praegu kasutatakse seisukohtades mitut erinevat terminit ühe asja nimetamiseks – „teenuse osutaja“, „vahendusteenuse osutaja“ ja „digiplatvorm“. Kohati võib raske olla aru saada, kas „teenusepakkujast“ ja „teenuseosutajast“ rääkides on jutt üüriteenuse pakkujast või vahendusteenuse osutajast. 3. Punkti 5 sõnastus jääb meile kohati segaseks. Fraas Arvestatud ja sõnastust täpsustatud „kehtiva regulatsiooni“ võib jätta mulje, et STR järgnevalt: “vahendusteenuste määrusega tuleb tagada praegu kehtiva regulatsiooni osutajate regulatsiooni”. Peame 1  koherentsus, kuigi mõte on ilmselt vastupidine, et oluliseks, et uued kehtestatavad STR määrus tuleb kavandada selliselt, et see oleks nõuded oleks kooskõlas kehtivate koherentne kehtiva õigusega. Võib olla sõnastada see nõuetega ning kehtivate ja uute seisukoht natukene laiemalt, et „vahendusteenuse nõuete vahel poleks põhjendamatuid osutajale kehtestatavad aruandlusnõuded (nii erisusi, mis suurendab tulevased kui senised) peavad omavahel olema teenuseosutajate halduskoormust koherentsed“ vms. erinevatele nõuetele vastamisel. 4. Punkt 6 on meie hinnangul liiga tugevalt sõnastatud. Punkti 7 osas tuleb eristada kohustust DAC7 raames peavad platvormihaldurid näiteks tunda enda lepingupartnerit ja kontrollima vähemalt selle teabe usaldusväärsust, kohustust jälgida enda mida nad müüjate ja teenusepakkujate kohta lepingupartneri sisu ja tegevust, et koguvad. On selge, et aruandluse efektiivsus on leida ebaseaduslikku tegevust. pärsitud olukorras, kus vahendusteenuse osutajatel ei Lepingupartneri kohta andmete ole mingit kohustust tagada esitatavate andmete kogumise (KYBC) ja mõistlikus usaldusväärsus, seega mingil kujul see võiks ulatuses avalikest allikatest iseenesest säilida. Vahest võiks seda seisukohta kontrollimise kohustus on lisaks DAC sõnastada pehmemalt, ehk vahendusteenuse 7 direktiivile kehtestatud ka DSA osutajatel peaks mingi kontrollikohustus olema määruses tarbijate kaitseks, et eeldades, et see on sobiv, vajalik ja mõõdukas. platvormidel oleks võimalik Mõistagi ei tohi kontrollikohustuse intensiivsus olla tarbijatele kauplejate kohta andmeid selline, et see oleks vastuolus määruse eesmärgiga edastada, juhul kui neil tekib vähendada vahendusteenuse osutajate tehinguga probleeme. STR määruse halduskoormust; pisteliste kontrollide kohustus läheb enda lepingupartneri tundmisest kaugemale ning kohustab platvorme kontrollima kasutajate loodud sisu ja pakutavaid teenuseid, et leida õigusrikkumisi. Nii on STR määrusega kehtestatavad pistelised kontrollid vastuolus üldise jälgimiskohustuse kehtestamise keelu ja Euroopa Kohtu praktikaga. 5. Punkti 8 me toetame, aga võiks ehk avaldada ka Arvestatud ja täiendatud seisukoha seisukohta, et lisaks karistusmääradele ei peaks p.8. Praegusel hetkel eelnõu ka ei määrus ette kirjutama ka seda, milliseid konkreetseid sisalda juhiseid rikkumiste puhul menetlusi tuleb vahendusteenuse osutajate suhtes läbiviidavate järelevalvetoimingute rakendada. See küll ei ole EL, aga OECD raames on valikuks. meil kogemusi sellega, kus on soovitud ette kirjutada ka sisulisi järelevalvetoiminguid, mida tuleks rakendada. Praegu vist määruses siiski midagi sellist ei ole? Statistikaamet 1. Oluline on, et täiendavate andmete esitamise Arvestatud ja täiendatud seisukoha kohustuste sisseseadmisel arvestataks ka riikliku punkti 2. Täienduste kohaselt peab statistika (sh nii EL kui siseriiklike vajaduste jaoks loodav raamistik arvestama ka toodetav statistika) eeltingimuste ja vajadustega. riikliku statistika vajadustega, mille Isikutelt andmeid kogudes peab lähtuma andmete üheks eelduseks on isikustatud ühekordse küsimise printsiibist, mis tähendab, et andmete saamine platvormidelt. majutusandmete kogumisel tuleb täpselt määratleda Samuti arvestatud sellega, et isikud, kellelt andmeid kogutakse, ja minimaalselt platvormidelt juba kogutud andmeid vajalik andmekoosseis. See tähendab, et eelnõuga peaks saama kasutada ka teised 2  loodavad reeglid peavad olema kooskõlas asutused, kellel seda oma ülesannete statistikaalaste normidega, mis käsitlevad andmete täitmiseks vaja. Seetõttu tuleb otsida kogumist. Sealjuurest tuleb arvestada ka koormusega õiguslikku alust andmete jagamiseks andmeandjatele. asutuste vahel (DAC7, käesolev määrus). Majutusstatistika tegemise jaoks peavad isikud, kelle kohta statistikat tehakse ja nende kohta kogutavad andmed olema Siiski tuleb ilmselt arvestada, et ei selgelt määratletud ja võrreldavad. Platvormide teenuseid määruse eelnõu ega ka DAC7 ei paku kasutavad nii majutuskohad (ühe ettevõtte all võib tegutseda lahendust kõikide andmete mitu majutuskohta tegevusaladega 55.1, 55.2, 55.3, vt saamiseks, mis tavapärase allpool tegevusalade nimekiri), kelle kohta kogutakse majutusstatistika koostamiseks riikliku statistika kohta andmeid Euroopa turismistatistika vajalik. Selle põhjuseks on peamiselt määruse nr 692/2011 alusel, kui ka teenusepakkujad, kes ei asjaolu, et platvorm, kes on tehingus pruugi majutusettevõttena tegutseda. Selline teenus võib olla nö kolmas osapool, ei valda näiteks enda või renditud kinnisvara üürileandmine NACE majutusteenuse osutajate ja teenuse 68.2 ettevõttena; rendile antavad erakorterid, majad või vaid kasutajate kohta kogu statistikaks üks vaba tuba ning selliste teenusepakkujate kohta saab kogutavat teavet ning saab edastada tõenäoliselt platvormidelt andmeid, mille põhjal koostab eelkõige temal teadaolevaid andmeid. vastavat koondstatistikat Euroopa Komisjon (NACE 55.2 osas). Täna pole selge, kuidas määratakse platvormide infole juurde tegevusala (platvormidel on jaotusena kasutusel korterid, toad, majad, villad jne). Samuti ei ole tegevus ajaliselt kuidagi piiratud ehk majutada võib kord aastas, paar ööd kuus või sagedamini. Platvormide statistika puhul on siiani käsitletud siiski vaid üht osa nendelt saadavast infost. Riigi majutusstatistikast täieliku pildi saamiseks oleks vaja ühtlustada mõisteliselt ning koondada majutusasutuste ja platvormide andmed ning eemaldada neis leiduvad duplikaadid. Selle tegevuse jaoks ei piisa koondandmetest, vaid on vaja isikustatud andmeid. Nõustume, et määruse jõustumisel on tõenäone, et majutusplatvormidel tekib kohustus mitmesse kohta andmeid edastada (sh ka DAC7 määruse alusel maksuametile), mis ei ole ettevõtja halduskoormust silmas pidades mõistlik lahendus. Samas, nagu ka seisukohad välja toovad, ei kogu maksuamet kõiki andmeid, mida oleks majutusstatistikaks vaja. Siiski leiame, et pigem tuleb otsida õiguslikku alust andmete jagamiseks asutuste vahel. Samas ka antud määruse raamesse jääv andmestik, mida oleks võimalik platvormidelt saada, ei kata kogu statistika tootmiseks vaja minevat infot EL määruse nr 692/2011 järgi. 2. Riikliku statistika tegemiseks on vaja isikustatud Arvestatud seisukoha punktis 2. andmeid, ei piisa koondandmetest. Praeguse ettepaneku kohaselt võib veebiplatvormidelt kogutud andmeid jagada anonüümselt ja koondatult EL statistikaametite ja Eurostatiga. Rõhutame, et määruse eelnõu kohaselt ei või statistikaametitele edastada isikustatud majutusüksuste andmeid, mistõttu ei ole võimalik teha majutuskohtade põhiseid võrdlusi ega kõrvaldada topeltarvestusi 3  (deduplication) tavapärase majutusstatistika ja majutusplatvormide statistika vahel, millele Eurostat on tähelepanu juhtinud. See on praeguseks saanud peamiseks probleemiks, miks tavapärast majutusstatistikat ja majutusplatvormide statistikat ei saa kokku panna. Meile teadaolevalt on mitmed riigid ja Eurostat kritiseerinud kavandatavat määrust seetõttu, et andmetele ligipääs on väga piiratud. 3. Seisukohtadest selgub, et Eestil ei ole veel kindlat Arvestatud, seisukoha punkti 3 seisukohta, kas selline registreerimissüsteem on oluliselt täiendatud nii kaalutluste kui mõtet luua. Leiame, et selle teema põhjendusi ja taustainfo osas. Eesti jätab omale taustainfot oleks seisukohtades vaja tugevdada, sest võimaluse registreerimiskohustusega seisukohas 2 on toodud välja, et lühiajalise liituda, kuid see otsus tuleb langetada üüriteenuse sektor on päris suur, kuid ei selgu, kas eraldi, hetkel ei ole me selle riigil ja KOV-idel ikkagi oleks huvi rohkem neid vajalikkuses veendunud. Seetõttu on andmeid teatud otsuste kujundamiseks koguda või oluline, et EL tasandi raamistik mitte. Statistikaametile on teada, et maakonna- ja selleks oleks mõistlik, sobilik ja KOV-i tasand pakub pea igas statistikavaldkonnas paindlik, mis vajadusel kohaliku või riikliku tasandi juhtidele huvi. registreerimissüsteemide loomist toetaks. Seisukohapunkti 3 on Juhul, kui Eesti otsustab registreerimissüsteemi luua, ei ole täiendatud põhjalikumate selgituste ja seda mõistlik teha vaid NACE 552* andmete ulatuses, nagu taustainfoga, samuti teabega sellest, eelnõus ette nähakse. Majutusplatvormidel jagatakse teenust milliseid andmeid platvormidelt juba ka NACE 551 osas. Kuivõrd seisukohtades on toodud, et võimalik saada (valdkonnast ja enamuses EL riikides (v.a Eesti, Läti, Leedu, Soome ja turumahtudest ülevaate saamiseks) Rootsi) on majutusettevõtete registreerimissüsteemid juba ning milline oleks uue EL õigusaktiga loodud, siis võib eeldada, et need juba sisaldavad kõiki loodav lisandväärtus. majutuse tegevusalade alla kuuluvaid alamtegevusalasid. 4. Täiendavalt teeme ettepaneku seisukohas 1 Arvestatud, seisukohapunktis 6 arusaadavuse huvides välja tuua, et määruse eelnõu täpsustatud, et mikro- ja väikeste kontekstis peetakse mikro- ja väikesed ettevõtjate all ettevõtjate all on peetud silmas mikro- silmas mikro- ja VKE-de poolt loodud platvorme. ja väikeseid digiplatvorme. Vastasel juhul võib jääda mulje, et jutt käib mikro- ja VKE-dest majutusteenuste pakkujatest, kes moodustavad küllaltki suure osa majutusteenussektorist Eestis. Oleme ka teiste sarnaste statistika kogumist käsitlevate EL õigusaktide eelnõude puhul selgitanud, et statistika kohtleb kõiki andmeandjaid võrdselt ja ega tee erisusi/välistusi käibe või töötajate arvu järgi, kui selles pole kokku lepitud põhjustel, et tegemist marginaalse osaga mõjude hindamisel. Lisaks ei ole antud määruse raames tehtud vahet ettevõtetel ja eraisikutel, ehk ka eraisikute poolt majutusplatvormidel välja pakutavad majutusteenused (kui määratleda neid just NACE 552 alla) peaksid kuuluma registreerimise alla. Eesti majutusstatistikas moodustavad suured platvormid (Booking.com, AirBnB) lõviosa kogu platvormidel pakutavast majutusteenusest, seega statistika 4  tulemust ilmselt mikro- ja VKE-platvormide välistus või leebem aruandluskohustus ei mõjutaks. Maksu- ja Tolliamet 1. Seisukoha punkt 1. Ühekordse andmete esitamise Arvestatud seisukoha punktis 2. põhimõttest lähtuvalt oleks platvorm DAC7 raames Toetame topeltaruandluskohustuste raporteeritava andmevälja „kinnisasja või selle osa vältimist ning peame vajalikuks rendile või üürile andmine“ teatud info osas DAC7 suuremat ühtlustamist DAC7 deklaratsiooni esitamisel vabastatud. direktiivist tuleneva aruandluskohustusega. Andmete ühekordse esitamise põhimõte tähendab seda, et kord juba esitatud andmeid ei tohiks küsida uuesti. Samas võib selle põhimõtte praktikas rakendamine olla erinevate aruandluste puhul praktikas keeruline, kuna: - Aruandluse andmeväljades on osaline kattuvus, mistõttu erinevaid aruandeid ei ole nende eri eesmärkidest tulenevalt võimalik hästi ühendada; - Andmeid esitatakse teise liikmesriigi maksuhaldurile (kui platvorm on registreeritud teises riigis) ning teises riigis küsitavad andmeväljad võivad olla erinevad nendest, mida küsitakse siseriikliku õiguse alusel; - Andmete esitamise sagedus on DAC7 alusel harvam kui nähakse ette STR alusel (aastane vs kuine) Andmete ühekordse esitamise juurutamiseks oleks niisiis vaja mõelda kas ühtsele aruandevormile, mis teeniks nii DAC7 kui praeguse eelnõu eesmärke või uue aruandluse kehtestamisel (Määruse eelnõu) küsida platvormidelt vaid neid andmeid, mida DAC7 alusel veel ei küsita ning näha seejuures ette andmete asutuste vaheline jagamine. Seejuures vajaks lahendamist ka andmete esitamise sagedus, mis kummagi õigusakti puhul on erinev. 2. Vastavalt DAC7 Antud juhul oleks andmete kattuvus (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022037) järgmise andmevälja osas: määruse § 8 lg 3 kohaselt aruandlusega hõlmatud Iga rendile või üürile antud kinnisasja müüja poolt rendile või üürile antud kinnisasja või või selle osa kohta nende päevade 5  selle osa puhul esitab teabeandja maksuhaldurile arv, mil see oli kalendriaastal lisaks § 2 lõike 1 ja § 3 lõike 1 alusel kogutavale renditud või üüritud. teabele ning käesoleva paragrahvi lõike 2 Seejuures ei kattu andmete esitamise punktides 1–5 nimetatud teabele järgmise teabe: sagedus, mis nii DAC7 kui käesoleva 1) iga rendile või üürile antud kinnisasja või selle eelnõu puhul on erinevad (vastavalt osa aadress ja kui see on teada, siis kinnistu number kord kalendriaastas vs kord kuus/kord või muu samaväärne number vastavalt selle riigi või kvartalis). jurisdiktsiooni õigusele, kus see asub; 2) iga rendile või üürile antud kinnisasja või selle osa kohta nende päevade arv, mil see oli kalendriaastal renditud või üüritud, kui see on teada, ja iga kinnisasja või selle osa liik EL KOM KKK rubriigi alt on nähtav, et platvormid peavad jagama asjakohast teavet ametiasutustega kord kuus. Selline teave hõlmab: andmeid külastuste ja külaliste arvu kohta, registrinumbrit ning taotluse esitanud ametiasutuse haldusalas asuvate lühiajaliselt renditava kinnisvara kuulutuste veebiaadress. Kas mõistame, et seega antud teave teoorias kattuks DAC 7 määruse § 8 lg 3 punktidega 1 ja 2 ning esitataks mitte kord kalendriaastas, vaid vastavalt korra kvartalis (VKE-de osas) ja korra kuus? 3. Seisukoha punkt 8. Palume täpsustada kas MKMi hinnangul ei ole taolise maksualase teabevahetuse seaduse § 221 kohaselt karistussätte lisamine otseselt vajalik, platvormile juurdepääsul hoiatuse kuvamine ja kui selle lisamise kohustus ei tulene juurdepääsu piiramine teabe esitamata jätmise tõttu just selgesõnaliselt määrusest. rakenduks ka nendele veebiplatvormidele? Veebilehele ligipääsu piiramine toob kaasa platvormi efektiivse majandustegevuse lõpetamise, mis on oluline põhiõiguslik piirang, mida peavad õigustama kaalukad avalikud huvid. Andmete esitamata jätmisest praeguste hinnangute kohaselt taolist kahju ei tekiks, mistõttu oleks ebaproportsionaalne platvormi tegevus sulgeda – platvorme saab mõjutada ettekirjutuse, sunniraha ja väärteotrahvidega. Ka DSA määruses on platvormidele seatud aruandluskohustus, kuid platvormidele võib ligipääsu piirata üksnes kaalukates avalikes huvides, kui rikkumine põhjustab tõsist kahju ja on seotud kuriteoga, millega kaasneb oht inimeste elule või ohutusele. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Kaubanduskoda nõustub, et lühiajaliste üüriteenuste Sisendiga arvestatud. Eesti jätab turul on probleemiks ebaaus konkurents. See seisneb omale võimaluse selles, et kõik isikud, kes osutavad majandus- või registreerimiskohustusega vajadusel 6  kutsetegevuse raames lühiajalist majutusteenust, ei liituda, kuid see otsus tuleb langetada täida õigusaktidest tulenevaid nõudeid. eraldi, hetkel ei ole me selle Kaubanduskoda toetab ettepanekuid, mis aitavad vajalikkuses veendunud. Hetkel on ebavõrdset konkurentsi lühiajaliste üüriteenuste turul oluline, et EL tasandi raamistik oleks kaotada. Me ei ole aga kindlad, kui hästi aitab mõistlik, sobilik ja paindlik, et see Ettepanek sellele eesmärgile kaasa. DAC7 direktiiv vajadusel registreerimissüsteemide näeb ette Ettepanekuga üsna sarnase andmete loomist toetaks. Seisukohapunkti 3 on esitamise kohustuse muuhulgas platvormide täiendatud põhjalikumate selgituste ja vahendusel lühiajalise majutusteenuse pakkujatele. taustainfoga, samuti teabega sellest, Seega aitab juba DAC7 direktiiviga ette nähtav milliseid andmeid platvormidelt juba andmete esitamise kohustus tõhustada riikliku võimalik saada (valdkonnast ja järelevalvet, sest riigil tekib parem ülevaade turumahtudest ülevaate saamiseks) majutusteenuse pakkujatest. Eeltoodud põhjustel ei ning milline oleks uue EL õigusaktiga ole me veendunud, kas täiendava koormuse lisamine loodav lisandväärtus. Nõustume, et majutusteenuse pakkujatele ning riigile kaalub üles DAC7 direktiiv aitab oluliselt turgu Ettepanekuga kaasneda võiva positiivse mõju korrastada ja tagab lühiajalise majutuse kohta andmete saamise. Mistõttu enne uute kohustuste loomist tuleb hoolikalt kaaluda, kas EL raamistikuga liitumisest saadav kasu kaalub üles kaasnevad kulud ja koormuse kõigile osapooltele. 2. Ettepaneku artikli 4 kohaselt võib liikmesriik oma Arvestatud, vt seisukohapunkt 5. territooriumil või osal sellest näha ette registreerimismenetlused. Registreerimismenetlus kujutab endast peamiselt erinevate andmete esitamist riigile nii majutuspinna kui majutusteenust pakkuva isiku kohta. Kaubanduskoda on seisukohal, et teenusepakkujate registreerimise korral peab vastav protseduur olema teenusepakkujast ettevõtja jaoks võimalikult lihtne ja kiire. Kindlasti peaks olema võimalik seda protseduuri läbida veebi vahendusel. Samuti tuleks pöörata tähelepanu sellele, et registreerimismenetluse korral ei peaks ettevõtjad esitama samu andmeid mitmel korral. 3. Ettepaneku preambuli lõige 8 ütleb muuhulgas MKM nõustub, et on oluline tagada järgmist: „Norme ei kohaldata veebiplatvormide õigusselgus selles osas, millistele suhtes, mis vahendavad lühiajalise majutuse platvormidele määrus rakendub. üüriteenuste osutamist tasuta (nt veebipõhised Selline selgus tagatakse läbi artiklis 3 koduvahetusplatvormid), sest hõlmatud on üksnes toodud definitsioonide. Nii on artikli tasu eest osutatavad lühiajalise majutuse 3 lõike 5 kohaselt „lühiajalise üüriteenused.“ Samas võib Ettepaneku artiklist 2 majutuse üüriteenuse“ mõistega lugeda välja, et Ettepanek kohaldub kõigile hõlmatud üksnes tasu eest osutatavad lühiajalist majutusteenust vahendavatele üüriteenused. Seeläbi tagatakse, et platvormidele. Meie hinnangul peaks valitsema määruse nõuded kehtivad üksnes tasu selgus, millistel juhtudel Ettepanek kohaldub ja eest osutatavaid majutusteenuseid millistel juhtudel mitte. Hetkel see selgus puudub. vahendavatele platvormidele. 4. Ettepaneku preambuli lõike 27 kohaselt on Arvestatud ja seisukohapunktis 2 ka Ettepaneku raames kättesaadavatel tegevusandmetel välja toodud andmete ühekordse põhinevad koondandmed olulised ka ametliku esitamise põhimõtte olulisus ning statistika koostamiseks. Samas ei erine need andmed vajadus vältida topeltaruandlusi. oluliselt DAC7 direktiivi raames majutusteenuse Seetõttu tuleks eelnõus püüelda selles 7  pakkuja poolt edastatavatest andmetest ning lisaks suunas, et sama andmekoosseisu peavad majutusteenuse pakkujad ka praegu esitama uuesti küsida ei tohiks, kuid seda erinevat statistikat Statistikaametile. Lõpptulemuseks peaks täiendama ka teiste asutuste võib olla, et samu andmeid tuleb majutusteenuse õigused neile andmetele ligipääsuks. pakkujal edastada erinevatele asutustele kolm korda. Kaubanduskoja hinnangul on tegemist ebamõistliku Juhime tähelepanu, et määruse ning halduskoormusega ettevõtjate jaoks ning sellist ka DAC7 direktiivi kohaselt on olukorda tekkida ei tohi. andmeandjaks platvorm, mitte majutaja. Seetõttu tuleb erinevate aruandluskohustuste puhul tagada, et see ei oleks platvormi jaoks ebamõistlikult halduskoormav. Majutusteenuse osutaja poolt Statistikaametile esitatavaid andmeid, mille kohustus tuleneb riikliku statistika seadusest, käesolev ELi algatus ei mõjuta Tallinna linn 1. Näeme, et EL õigusraamistik lühiajalise üüriteenuse EL-s kaaluti ka võimalust luua selline andmete registreerimiskohustuse osas võiks olla raamistik, mis nõuaks kõigis ühtne – kohustuslik ning sellega kaasnevad IT- liikmesriikides arendused peavad olema tehtud keskselt EL registreerimissüsteemide loomist. vahenditest, tagamaks regulatsiooni ühtlane Eelnõu praegusel kujul näeb siiski rakendamine ning kulude kokkuhoid nii riikidele kui ette liikmesriikidele paindlikkuse ise lühiajalise üüriteenuse pakkujatele. Kui kujundada lühiajaliste üüriteenuste registreerimiskohustus jääb ELi tasemel osas oma poliitika, mis arvestab vabatahtlikuks, siis peame oluliseks, et Eesti riik kohalike olude ja vajadustega. registreerimiskohustusega liituks, et lühiajalise Seetõttu ei näe algatus ette kõikides üüriteenuse turgu kohapeal korrastada ja omada liikmesriikides kõigi ülevaadet turu mahust. Arvestades Eesti riigi teenusepakkujate kohustuslikku digivõimekust ning juba toimivaid lahendusi, saame registreerimist, kuna see vastaks oma kogemustele tuginedes aidata luua EL ülest subsidiaarsuse põhimõttele. MKM lahendust, sarnaselt mitme teise EL üleste peab sellist lähenemist mõistlikuks. digiarenduste väljatöötamisel. Eesti jätab omale võimaluse registreerimiskohustusega liituda, kuid see otsus tuleb langetada eraldi. Esialgu on oluline, et EL tasandi raamistik selleks oleks mõistlik, sobilik ja paindlik. Seisukohapunkti 3 on täiendatud põhjalikumate selgituste ja taustainfoga, samuti teabega sellest, milliseid andmeid platvormidelt juba võimalik saada (valdkonnast ja turumahtudest ülevaate saamiseks) ning kuidas tõhustub maksukontroll. Näiteks aitab DAC7 direktiiv oluliselt turgu korrastada ja tagab lühiajalise majutuse kohta andmete saamise. Mistõttu enne uute kohustuste loomist tuleb hoolikalt kaaluda, kas EL 8  raamistikuga liitumisest saadav kasu kaalub üles kaasnevad kulud ja koormuse kõigile osapooltele. 2. Kuna kohustused, mis lühiajalise üüriteenuse Mikro- ja väikeettevõtjate pakkujatele kaasneks, ei ole koormavad (nt kohustusest vabastamise all on peetud registreerimiskohustuseks edastatavate andmete silmas vaid digiplatvorme, vastav hulk), siis ei pea me mikro- ja väikeettevõtjate täpsustus on tehtud ka seisukoha vabastamist nendest kohustustest põhjendatuks. punkti 6. Kuna teistes Samas leiame, et nendest kohustustest võiks olla digituruplatsidele kehtivates EL vabastatud eraisik, kes tegeleb üüriteenuse õigusaktides on väikestele pakkumisega aastas alla 30 kalendripäeva. platvormidele ettenähtud erisusi ja leebemaid nõudeid, siis oleks asjakohane neid leebemaid nõudeid kaaluda ka praeguses algatuses. MKM nõustub, et eraisikuid, kes tegelevad üüriteenuse pakkumisega väikeses ulatuses, ei peaks võrdsustama ettevõtjatega juba alates ühekordsest üürimisest. See on ka seisukoha punktis 4 eelistusena välja toodud, et liikmeriikidele võiks jääda vähemalt võimalus teenusepakkujatele vajadusel siseriiklikes nõuetes luua kas lävendipõhiseid või muid erisusi, mis arvestavad tegevuse mahtusid. 3. Seisukohapunktide 3-8 osas jagame MKMi Teadmiseks võetud. seisukohti Tartu linn Oleme tutvunud määruse eelnõuga ning nõustume MKMi Arvestatud, vt seisukoha punkt 3. poolt väljatoodud ettepanekute ja selgitustega. Ministeeriumi poolt väljatoodud ettepanekud on asjakohased ja põhjendatud ning leiame, et need aitavad kaasa määruses väljatoodud mõtte eesmärgi paremale toimimisele. Eriti oluliseks peame MKMi poolt esitatud ettepanekut jätta liikmesriikidele võimalus otsustada registreerimissüsteemide vajalikkuse üle ning võimalust liituda raamistikuga vajaduse tekkimisel ka hiljem. Täiendavaid ettepanekuid Tartu Linnavalitsusel juba ministeeriumi poolt määruses väljatoodu kohta, mis on seotud Eesti-poolse seisukoha andmisega, juurde esitada ei ole. Käesoleva vastuse saatmisega toetame MKMi väljatoodud ettepanekuid ning selgitusi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, milles käsitletakse lühiajalise majutuse üüriteenuistega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724, kohta Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) 1. Meie hinnangul on määrusest tulenev Eesti jätab omale võimaluse registreerimiskohustus tervitatav ja Eesti peaks selle registreerimiskohustusega liituda, 9  algatusega tingimata liituma. Täna puudub realistlik kuid see otsus tuleb langetada eraldi. ülevaade lühiajaliste rendipindade hulgast ja Esialgu on oluline, et EL tasandi tegevustest, selline registreerimiskohustus annab raamistik selleks oleks mõistlik, ülevaate rendipindade olemasolust ja seeläbi ka sobilik ja paindlik. Seisukohapunkti 3 kasutusest nii riigile, statistikaametile andmete on täiendatud põhjalikumate kogumiseks, kui ka kohalikele omavalitsustele. Täna selgituste ja taustainfoga, samuti tugineb riigi arusaam majutuse pakkumisest vaid teabega sellest, milliseid andmeid registreeritud äride antavatest andmetest, kuid see platvormidelt juba võimalik saada ärivaldkond on tõestatult oluliselt suurem. Näeme, et (valdkonnast ja turumahtudest registreerimisega kaasneb oluliselt suurem ülevaate saamiseks) ning kuidas läbipaistvus ja see annab nii riigile kui KOV’ile tõhustub maksukontroll. Näiteks aitab võimaluse hinnata äritegevuse ulatust ja mahtu; DAC7 direktiiv oluliselt turgu korrastada ja tagab lühiajalise majutuse kohta andmete saamise. Mistõttu enne uute kohustuste loomist tuleb hoolikalt kaaluda, kas EL raamistikuga liitumisest saadav kasu kaalub üles kaasnevad kulud ja koormuse kõigile osapooltele. 2. Euroopa riikides on kehtestatud erinevaid nõudeid Vt eelnevaid selgitusi ja lühiajaliste rendipindade pakkumisele, määruses seisukohapunkti nr 3 täiendusi, sh toodu on minimaalne, millega ka Eesti peaks liituma DAC7 direktiivi mõjudest turu vältimaks probleeme, mida uue ärivaldkonna kiire korrastumisele ja parema ülevaate kasv on paljudes sihtkohtades põhjustanud. Eesti on saamiseks. seni olnud üks liberaalsemaid ja see on kaasa toonud mitte ainult laialdase varimajanduse selles alternatiivses ärivaldkonnas, vaid ka ebaõiglased konkurentsitingimused reguleeritud teenuseosutajatele; 3. Avaldame kahetsust, et määruse eelnõus ei tehta Nõustume, et eelnõu oleks võinud vahet äriettevõttel ja füüsilisest isikust teenuse piiritleda ettevõtlust ja füüsiliste pakkujatel. Samas leiame, et isikute poolt ajutise lühiajalist registreerimiskohustusega ei kaasne märkimisväärset üüritegevust. Selline eelistus on kirjas pingutust ühelegi eraisikule, kes on juba otsustanud ka seisukohapunktis 4. Kui sellist oma pinna lühiajaliseks rendiks välja pakkuda. vahetegu ei ole, siis koheldakse iga Rendipinna reklaamimine (ülespanek platvormide füüsilist isikut alates esimesest lehele), tellimuste juhtimine ja arveldamine ning üürimisest koheselt ettevõtjana ja suhtlus kliendiga on võrreldes sellega talle laieneksid vastavad valdkonna märkimisväärselt keerukam protsess, registreerimise ettevõtlusele kehtivad regulatsioonid. nõude täitmine on selle kõrval marginaalne kohustus Isegi kui registreerimise kohustus iseenesest ei ole koormav, ei ole selline ettevõtlusega võrdsustamine siiski proportsionaalne ja mõistlik oleks võimaldada siin vahetegemist. 4. Hindame registreerimiskohustusega pandud Vt eelnevaid selgitusi. Ühtlasi lisame lisakoormust vähetähtsaks, sest kohustuslik andmete juurde, et registreerimisega kaasnev hulk on minimaalne (andmed, mida küsitakse: (a) iga koormus ei puudutaks vaid majutuskoha kohta: (1) majutuskoha aadress; (2) majutajaid, vaid ka teisi osapooli majutuskoha liik; (3) kas pakutav majutuskoht on (registripidaja, ühtse digitaalse osaliselt või täielikult majutaja esmane või teisene juurdepääsupunkti haldaja), tuues elukoht või täidab see muud eesmärki; (4) kaasa IT-arenduste, jätkusuutlikkuse maksimaalne külastajate arv, mida majutuskoht ja personalikulud. 10  mahutab; (b) kui majutaja on füüsiline isik: (1) nimi; (2) riiklik isikukood, või kui seda ei saa kasutada, siis muu teave, mille järgi saab isiku tuvastada; (3) aadress; (4) kontakttelefon; (5) e-posti aadress, kuhu pädev asutus saab teabevahetuseks kirjutada; (c) kui majutaja on juriidiline isik: (1) nimi; (2) riiklik äriregistrikood; (3) kõigi esindajate nimed; (4) registreeritud aadress; (5) kõnealuse juriidilise isiku esindaja kontakttelefon; (6) e-posti aadress, kuhu pädev asutus saab teabevahetuseks kirjutada). Kasutades mõistlikku veebilahendust, ei tohiks see majutuskoha kohta võtta rohkem kui minuti või paar aega; 5. Kuna registreerimisega kaasnev lisakohustus on Mikro- ja väikeettevõtjate väike ja me ei pea seda oluliselt koormavaks, ei näe kohustusest vabastamise all on peetud me põhjust miks peaksid mikro- ja väikeettevõtted silmas vaid digiplatvorme, vastav sellest vabastatud olema. Samuti, nagu eelpool välja täpsustus on tehtud ka seisukoha toodud, ei ole see märkimisväärne lisakoormus punkti 6. Kuna teistes eraisikust teenusepakkujale; digituruplatsidele kehtivates EL õigusaktides on väikestele platvormidele ettenähtud erisusi ja leebemaid nõudeid, siis oleks asjakohane neid leebemaid nõudeid kaaluda ka praeguses algatuses. 6. Me ei pea platvormide jaoks liialt koormavaks Määruse eelnõus ettenähtud pisteliste kohustust viia läbi pistelisi kontrolle rendipindadele kontrollide kohustus läheb enda registreerimise järgselt. Seda tehakse ka täna nt lepingupartneri tundmisest hotellide ja külaliskorterite registreerimise osas ja see kaugemale ning kohustab platvorme on mõistlik äriprotsess platvormide endi huvides, et kontrollima kasutajate loodud sisu ja tagada nende kliendile kontrollitud teenus; pakutavaid teenuseid, et leida õigusrikkumisi. Nii on määruse eelnõuga kehtestatavad pistelised kontrollid vastuolus EL kehtiva platvormide üldise jälgimiskohustuse keelu ja Euroopa Kohtu praktikaga, mistõttu Eesti ei saa seda toetada. Sisuteenuse üle järelevalve teostamine on eelkõige pädevate ametkondade ülesanne. 7. Tervitame DAC7 maksudirektiivi, mis on sellest Nõustume, et DAC7 direktiiv on suur määrusest eraldiseisev ja millega pannakse samm edasi platvormil teenitud tulu platvormidele kohustus koguda ja edastada õiglasema maksustamise suunas, kuid maksuametile ülevaade läbi nende tekitatud seejuures on tema suureks müügitulu osas. Riikides, kus selline kohustus on läbi kasuteguriks ka põhjaliku ülevaate kohaliku seadusandluse juba varem tekitatud (nt saamine kõigi platvormil tulu Norra), on lühiajaliste pindade renditurg korrastunud: teenivatest isikutest (isikuandmed) ja pakkumisel on oluliselt vähem pindu kui enne teenuse osutamise asukohtadest ning seaduse kohaldumist ja maksulaekumine on tegevuse ulatusest, mis omakorda paranenud mitmekordseks. Ka Eestis on juba lahendab ära mitmed küsimused märgata teatud muudatusi – lühiajaliste rendipindade sektori kohta andmete saamisest. pakkujad on oma ärimudeleid ümber hindamas, 11  kortereid tuleb nii müüki kui pikaajaliseks rendipakkumiseks. 8. EHRL’i hinnangul saavad need kaks õigusakti Teadmiseks võetud. Lühiajaliste koosmõjus ka siinset turgu olulisel määral pakkumiste vahendamine korrastada, kuid nende mõlema ulatusest jääb välja sotsiaalmeedia gruppides jääb lühiajaliste pakkumiste vahendamine algatuse ulatusest tõepoolest välja, sotsiaalmeediagruppides, mis on eriti suure kuna erinevad sotsiaalmeedia tähtsusega just väiksemates kuurortlinnades, kus on gruppide puhul ei ole tegemist kõrge siseturismi nõudlus ja korteri pakkujatel digiplatvormidega määruse eelnõu puudub vajadus kasutada müügiks platvorme. Samas tähenduses. Üüritulu teenimine on on see suur samm edasi turu korrastamisel ja levinud nii platvormide kaudu kui liikumisel õiglasema konkurentsiolukorra suunas. väljaspool, see on eelkõige kohaliku tasandi nõuete jõustamise (ja eelkõige maksustamise) küsimus. MTÜ Vanalinna Selts 1. Meie hinnangul on registreerimiskohustus tervitatav Kuna Vanalinna Seltsi ettepanekud ja Eesti peaks selle algatusega liituma. Täna puudub langevad kokku EHRLi realistlik ülevaade lühiajaliste rendipindade hulgast ettepanekuteaga, siis ei ole vastuseid ja tegevustest, selline registreerimiskohustus annaks siin uuesti korratud, need on esitatud nii riigile kui statistikaametile parema ülevaate. EHRLi ettepanekute juures. 2. Hindame registreerimiskohustusega pandud lisakoormust vähetähtsaks. Kasutades mõistlikku veebilahendust, ei tohiks see majutuskoha kohta võtta rohkem kui minuti või paar aega. 3. Kuna registreerimisega kaasnev lisakohustus on väike ja me ei pea seda oluliselt koormavaks, ei näe me põhjust miks peaksid mikro- ja väikeettevõtted sellest vabastatud olema. 4. Näeme, et registreerimisega kaasneb oluliselt suurem läbipaistvus ja see annab nii riigile kui kohalikule omavalitsusele võimaluse hinnata äritegevuse ulatust ja mahtu. 5. Tervitame DAC7 maksudirektiivi, mis on sellest määrusest eraldiseisev ja millega pannakse platvormidele kohustus koguda ja edastada maksuametile ülevaadet läbi nende tekitatud müügitulu osas. Riikides, kus selline kohustus on läbi kohaliku seadusandluse juba varem tekitatud (nt Norra), on lühiajaliste pindade renditurg korrastunud: pakkumisel on oluliselt vähem pindu kui enne seaduse kohaldumist ja maksulaekumine on paranenud mitmekordseks. Ka Eestis on juba märgata teatud muudatusi – lühiajaliste rendipindade pakkujad on oma ärimudeleid ümber hindamas, kortereid tuleb nii müüki kui pikaajaliseks rendipakkumiseks. Selle protsessi jätkumiseks oleks lisasammud vajalikud. 6. Vanalinna Seltsi hinnangul saavad need kaks õigusakti koosmõjus ka siinset turgu olulisel määral korrastada, kuid meie nägemusel vajab turg veel lisareguleerimist. Kui praegustes eelnõudes sisalduv 12  mõju on juba olemas, saab vajadusel siit edasi minna järgmiste sammudega - kui turul tegutsejate andmebaas on juba olemas, on järgmisi samme ka lihtsam planeerida ja läbi viia. Siiski on pragu kavandatav samm edasi turu korrastamisel ja liikumisel õiglasema konkurentsiolukorra suunas. Hilltop Apartments 1. Toetame turu korrastamist ning läbipaistvamaks Eesti jätab omale võimaluse muutmist, sealhulgas registreerimise nõuet. Teisalt registreerimiskohustusega liituda, leian, et kõiksugu reeglid ja nõuded peaksid olema kuid see otsus tuleb langetada eraldi. üleriigilised ja mitte keskenduma ainult Esialgu on oluline, et EL tasandi suurlinnadele. Kui me tahame turgu võrdsustada, siis raamistik selleks oleks mõistlik, ei tohiks me turu sisekliimat teisest küljest jällegi sobilik ja paindlik. Seisukohapunkti 3 ebavõrdsustada ja soosida varimajanduse osalist on täiendatud põhjalikumate kolimist väiksematesse linnadesse. selgituste ja taustainfoga, samuti teabega sellest, milliseid andmeid platvormidelt juba võimalik saada (valdkonnast ja turumahtudest ülevaate saamiseks) ning kuidas tõhustub maksukontroll. 2. Registreerimise nõudega peame kindlasti Teadmiseks võetud. Registreerimise ettenägelikult juba takistama võimaliku kohustuse loomisel oleks tagakiusamise tekkimist puhtalt põhjusel, et isikuandmed vastavalt GDPR naabruses tegeleb lühiajaline korter ja kellelgi on nõuetele kaitstud ja kasutatavad emotsionaalne vimm tegevuse vastu. Info üksnes vastavatele ametkondadele. registreeritud külaliskorteri kohta peaks olema kättesaadav ainult selleks ettenähtud ametkondadel. Samuti ei tohiks ka ühistu seda infot kolmandatele osapooltele ilma mõjuva põhjuseta jagada. Olen kunagi kokku puutunud vaenuliku naabriga, kes teadis kõrval tegutsevast kõrvalkorterist ja ahistas meid ja meie külalisi. Sinna hulka kuulus ka politsei väljakutsed näiteks päevadel kui korter oli tühi ja ühtegi külalist korteris ei viibinud, korteri ukse taga filmimist, kust kostus täiesti tavapärasel tasemel elukondlik müratase jne. Registri loomine ei tohi soosida külaliskorterite pidajate ahistamist. 3. Kolmas punkt ei puuduta EL eelnõu, kuid puudutab Teadmiseks võetud. Ühtlasi tuleb otseselt antud teemat ja omakeskis peaksime dialoogi silmas pidada, et võimalikke öörahu alustama. Turu parandamiseks ei tohiks me tegeleda rikkumisi tuleb samuti ette ka ainult ettevõtjatega vaid peaksime tegelema ka püsielanikega korterites või teenuse tarbijate hügieeni parandamisega. Üks pikaajaliselt väljaüüritavates põhilisi põhjuseid, miks esialgne vestlusring kokku korterites. Samuti aitavad turgu kutsuti, oli põhjus, et külaliskorterites toimuvad korrastada (probleemseid pakkumisi pidevad öörahu rikkumised. Kuigi toona Politsei vähendada) platvormidel antud statistika öörahude rikkumise kohta Tallinna külastajate tagasiside, mis survestab Kesklinnas ei toetanud seda, ei saa kindlasti eitada, et teenuseosutajaid pingutama teenuse selliseid asju aegajalt ei juhtuks samamoodi nagu ka kvaliteedi nimel. pikaajaliste üürnikega. 4. Minu ettepanek on üheskoos mõelda võimalustele Teadmiseks võetud. kuidas lihtsustada rikkujate vastutusele võtmist. Kui 13 me saadame ühiskonnale sõnumi, et külaliskorterites näiteks pidude korraldamine võib lõppeda sellele noorele seltskonnale või nende vanematele rahatrahvidega, siis ma olen veendunud, et me näeme märgatavat majutusasutuste väärkasutamise langust 14  EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja ... jaanuar 2023 nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, milles käsitletakse lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724, kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, milles käsitletakse lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724, kohta: 1.1 Eesti saab tervitada Euroopa Liidu tasemel ühtse raamistiku loomist lühiajaliste üüriteenustega seotud andmete kogumiseks ja jagamiseks, eeldusel et teenuseosutajatele kehtestatavad kohustused oleksid vajalikud ja proportsionaalsed. 1.2 Tulenevalt andmete ühekordse esitamise põhimõttest eelistame lahendusi, mis võimaldavad vältida topeltaruandluskohustusi ja lubada juba kogutud andmete taaskasutamist, seejuures tuleb arvestada ka riikliku statistika vajadustega. 1.3 Eesti toetab raamistikus ettenähtud võimalust liikmesriikidel valida, kas nad soovivad platvormidelt andmete saamiseks Euroopa Liidu lahendusega liituda ja luua selleks lühiajaliste üüriteenuste pakkujatele registreerimissüsteem või ei pea nad seda vajalikuks. Peame oluliseks, et liikmesriikidele jääks võimalus ka hiljem Euroopa Liidu lahendusega liitumiseks. 1.4 Peame oluliseks säilitada liikmesriikide otsustusõigus lühiajaliste üüriteenuste osutamise ja turule juurdepääsunõuete osas. Samuti peab lühiajaliste üüriteenuste määratlus olema selgelt eristatav pikaajaliselt üürile antavate eluruumide määratlusest, kuna pikaajalist üürileandmist reguleerivad teised õigusnormid. 1.5 Peame oluliseks, et lühiajalise üüriteenuse pakkujate registreerimise korral oleksid menetlused digimajandusele kohaselt lihtsad, kiired, teavituspõhised, automaatsed ja veebis täidetavad. 1.6 Peame oluliseks tagada vahendusteenuste osutajate regulatsiooni koherentsus, proportsionaalsus ja selgus. Antud valdkondlik määrus peab olema kooskõlas digiteenuste määruse üldnormidega ning vältima digiteenuste määruses digituruplatsidele kehtestatud kohustuste ebavajalikku dubleerimist. Eelistame, et sarnaselt teistele digivaldkonna õigusaktidele oleksid mikro- ja väikesed digiplatvormid koormavamate kohustuste, nagu näiteks erilised hoolsusnõuded platvormidele seoses majutuskohtade võimaliku registreerimisnõudega, täitmisest vabastatud. 1.7 Me ei toeta pisteliste kontrollide kehtestamise kohustust, millega digiplatvormidele kehtestatakse pakkumiste ebaseaduslikkuse iseseisva hindamise kohustus, kuna see on vastuolus digiplatvormidele üldise jälgimiskohustuse keelu põhimõttega. Määruse kohaldamisalasse hõlmatud vahendusteenuste osutajate suhtes tuleb tagada, et määruses säiliks piiratud vastutuse ja päritoluriigi põhimõtted, et kindlustada digiteenuste areng ja vaba piiriülene liikumine. 1.8 Toetame, et liikmesriikidele jääb vabadus otsustada, millised karistusnormid määruses sätestatud kohustuste rikkumisel kehtestada. 2 Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3 Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde “Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, milles käsitletakse lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724, kohta” 1. Sissejuhatus Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 7. novembril 2022. a esitatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, milles käsitletakse lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724, kohta. Ettepanekus tuuakse välja, et lühiajalise majutuse üüriteenused moodustavad üha olulisema osa turismisektorist. Need moodustavad ELi majutusettevõtete kogupakkumisest peaaegu veerandi ning veebiplatvormide teke on sellele hoogu andnud. Lühiajalise majutuse üüriteenused toovad kasu ja võimalusi külastajatele, majutuse pakkujatele ja turismi ökosüsteemile, ent tekitavad ka muret, eelkõige kohalikele kogukondadele, kes seisavad silmitsi liigsete turismivoogudega ja taskukohase hinnaga eluaseme puudumisega. Avaliku sektori asutused ELis reguleerivad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil lühiajalise majutuse üüriteenuseid üha enam, kuid täpsete andmete puudumine nende teenuste kohta raskendab ametiasutustel poliitikameetmete kindlaksmääramist ja eeskirjade jõustamist. Samal ajal seisavad igas suuruses veebiplatvormid järjest enam silmitsi avaliku sektori asutuste arvukate ja lahknevate taotlustega jagada lühiajalisi üüriteenuseid käsitlevaid andmeid ning suurendada läbipaistvust (nt kuvades teatavat teavet). See paneb suure koormuse platvormidele, kes sageli keelduvad andmenõudeid täitmast või esitavad üksnes mittetäielikke andmekogumeid. Käesolev algatus peaks Euroopa Komisjoni hinnangul suurendama lühiajalise majutuse üüriteenuste segmendi läbipaistvust, aitamaks kaasa tasakaalustatud turismi ökosüsteemi edendamisele. Algatuse eesmärk on eelkõige vähendada veebiplatvormide koormust, mida põhjustavad killustatud ja keerukad andmete jagamise ja läbipaistvuse nõuded. Samuti on algatuse eesmärk tagada, et avaliku sektori asutustel on olemas andmed, mida nad vajavad lühiajalisi üüriteenuseid käsitleva asjakohase poliitika väljatöötamiseks ja jõustamiseks. Andmete jagamisega seotud probleemid on tingitud järgmistest asjaoludest: i) avaliku sektori asutuste hallatavad registreerimissüsteemid on ebatõhusad ja üksteisest erinevad (seetõttu ei saa asutused tõhusalt majutuse pakkujate ja kuulutuste identifitseerimiseks andmeid); ii) puuduvad tõhusad ja jõustatavad õigusraamistikud, standardid ja vahendid andmete jagamiseks platvormide ja avaliku sektori asutuste vahel ning iii) puudub läbipaistvust ja andmete jagamist reguleeriv asjakohane õigusraamistik. Tuvastatud probleemidel on tugev ELi mõõde. Platvormide puhul, mis tegutsevad tavaliselt piiriüleselt, kahjustavad eeskirjade ja andmepäringute erinevused ja keerukus nende suutlikkust pakkuda teenuseid ühtsel turul. Avaliku sektori asutustel, kes vajavad lühiajalise majutuse üüriteenuste andmeid, on kogu ELis sarnased raskused kvaliteetsete andmete tõhusal hankimisel. Seepärast kutsutakse eelkõige turismi üleminekujuhistes ja linnade tegevuskavas tungivalt üles võtma ELi tasandi meetmeid. See algatus on osa ELi VKEde strateegiast, võttes 1 arvesse paljude lühiajalise majutuse üüriteenuste segmendis tegutsevate VKEde, sealhulgas platvormide vajadust lahenduse järele. Selle ettepanekuga ei reguleerita lühiajaliste üüriteenuste pakkumise sisunõudeid ega turulepääsu piiranguid liikmesriikides, nendel küsimustel puudub ELi mõõde ja need jäävad ka edaspidi liikmesriikide enda pädevusse. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turisminõunik Kati Kikas ([email protected]; 625 6328), sama osakonna digimajanduse nõunik Maarja Mere ([email protected]) ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Tõnisson ([email protected], 625 6353). Valdkonna eest vastutav asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Sandra Särav ([email protected], 639 7617). Seisukohtade kujundamisel on lähtutud järgmisest Eesti seisukohtadest: - Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2021. a istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse COM(2020) 842, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2021. a istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühtse digivärava määruse eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a istungil). 2. Sisu ja võrdlev analüüs Algatus koosneb viiest peatükist. I peatükk sisaldab üldsätteid. Reguleerimiseseme osas tuuakse esile, et määruses sätestatakse normid, mille alusel pädevad asutused ja lühiajalise väljaüürimise veebiplatvormide pakkujad koguvad ning lühiajalise väljaüürimise veebiplatvormide pakkujad jagavad pädevate asutustega andmeid, mis on seotud lühiajalise väljaüürimise veebiplatvormide kaudu majutajate pakutava lühiajalise majutuse üüriteenuste osutamisega. Artiklis 2, mis puudutab kohaldamisala, tuuakse välja, et määrust kohaldatakse asukohast olenemata selliste lühiajalise väljaüürimise veebiplatvormide pakkujate suhtes, kes pakuvad teenuseid liidus lühiajalise majutuse üüriteenuseid osutavatele majutajatele. II peatüki sisuks on registreerimine. Artiklis 4 tuuakse esile, et registreerimismenetlus, mille liikmesriik oma territooriumil asuvatele majutuskohtadele riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil kehtestab, peab olema kooskõlas käesoleva peatüki sätetega. Artikkel 5 sisaldab ülevaadet teabe kohta, mille majutajad peavad esitama. Artikkel 6 kirjeldab pädeva asutuse tehtavat kontrolli. Artiklis 7 selgitatakse lühiajalise väljaüürimise veebiplatvormide integreeritud nõuetelevastavust. III peatükk keskendub andmete esitamisele. Artikkel 8 puudutab registreerimismenetlust andmete esitamiseks. Artikkel 9 selgitab lühiajalise väljaüürimise veebiplatvormide kohustust 2 edastada tegevusandmeid ja registreerimisnumbreid. Artikkel 10 kirjeldab ühtsete digitaalsete juurdepääsupunktide loomist ja funktsioone. Artikkel 11 selgitab ühtsete digitaalsete juurdepääsupunktide koordineerimist. Iga liikmesriik määrab riikliku koordinaatori. Need riiklikud koordinaatorid tegutsevad kõigis ühtse digitaalse juurdepääsupunktiga seotud küsimustes oma asutuste kontaktpunktina. Igas liikmesriigis vastutab riiklik koordinaator komisjoniga suhtlemise eest kõigis ühtse digitaalse juurdepääsupunktiga seotud küsimustes. Iga liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma riikliku koordinaatori nime ja kontaktandmed. Komisjon koostab riiklike koordinaatorite ja nende kontaktandmete loetelu ja ajakohastab seda. Artikkel 12 kirjeldab juurdepääsu andmetele. IV peatüki sisuks on teave, järelevalve ja nõuete täitmise tagamine. Artiklis 13 teavitamiskohustustest tuuakse esile, et liikmesriigid koostavad ja teevad tasuta kättesaadavaks loetelud: (a) piirkondadest, kus nende territooriumil kohaldatakse registreerimismenetlust; (b) piirkondadest, mille puhul pädevad asutused on nõudnud lühiajalise väljaüürimise veebiplatvormide pakkujatelt andmete esitamist. Artiklis 14 tuuakse esile, et iga liikmesriik määrab asutuse, mis teeb oma territooriumil käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise seiret ja esitab komisjonile iga kahe aasta järel rakendamise aruande. Artikkel 15 täpsustab käesoleva määruse täitmise tagamist. V peatükk sisaldab lõppsätteid. Artikkel 16 selgitab komisjoni abistava komitee sisu. Artikkel 17 selgitab määruse (EL) 2018/1724 muutmist. Artiklis 18 hindamisest ja läbivaatamisest märgitakse, et hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Kõnealune aruanne põhineb riiklike järelevalveasutuste poolt artikli 14 kohaselt esitatud hinnangutel. Artikkel 19 selgitab jõustumist ja kohaldamist Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis võimaldab võtta liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks vajalikke meetmeid, mille eesmärgiks on siseturu rajamine ja selle toimimine. Ettepaneku eesmärk on luua lühiajalise majutuse üüriteenuseid käsitlevate andmete loomise ja jagamise ühtlustatud ELi raamistik. Vahendusteenuste suhtes kohaldatavate normide ühtlustamine Euroopa Komisjoni hinnangul on vajalik, et vältida lahknevate andmenõuete ja - päringute rohkust ühtsel turul, mis pärsiks veebipõhiste vahendusteenuste ja lühiajalise majutuse üüriteenuste piiriülest osutamist. Nõustume Euroopa Komisjoniga, et ettepaneku alusel loodav andmejagamisraamistik avaldab eeldatavasti positiivset mõju majutuse pakkujate turulepääsule, sest see aitab vähendada halduskoormust seoses majutuse pakkujate registreerimise nõuetega (neis riikides, kus sellised nõuded on). Andmejagamisraamistik tagab ametiasutustele andmed, mida nad vajavad, et töötada välja ja säilitada lühiajalise majutuse üüriteenuste õigusnorme (nt õigusnormid lühiajalise majutuse üüriteenuste pakkumise piiramiseks mõnes geograafilises piirkonnas või tervishoiu- ja ohutusnõuete täitmise tagamiseks), mis on asjakohased ega ole piiravamad, kui on vajalik avaliku huvi eesmärgi saavutamiseks. Seega nõustume Euroopa Komisjoniga, et Euroopa Liidu toimimise lepingu 3 artikkel 114 on asjakohane õiguslik alus seadusandlikule sekkumisele, mis hõlmab veebiplatvorme siseturul ning käsitleb liikmesriikide õigusnormide ja nõuete vahelisi erinevusi, mis mõjutavad veebiplatvormide siseturu toimimist. 3.2 Subsidiaarsus Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaks EL võtma meetmeid ainult juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud meetme eesmärke piisavalt saavutada ning seetõttu saab kõnealuseid eesmärke kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ELi tasandil. Liikmesriikide kehtestatud erinevad ja üleliia koormavad andmete genereerimise ja jagamise raamistikud kahjustavad veebiplatvormide võimalust tegutseda piiriüleselt. Samal ajal on praegused riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmed sageli ülemäärased ja ebatõhusad, sest ametiasutustel on üldiselt raske platvormidelt ja majutuse pakkujatelt andmeid saada. ELi tasandi meetmed võimaldavad kogu ELis tegutsevatel veebiplatvormidel andmeid jagada ning tagavad, et vahetatavad andmed on standarditud ja koostalitlust võimaldavad. Registreerimissüsteeme käsitlevad ühised ELi standardid tagavad, et registreerimismenetlus on lihtne, ning aitavad seega vähendada veebiplatvormide ja majutuse pakkujate osas kehtivate õigusnormide killustatust ja halduskoormust. ELi ühine raamistik pakub riiklikele ja kohalikele asutustele läbipaistvust tasemel, mida nad vajavad eeskirjade jõustamiseks ja teadlike poliitikameetmete vastuvõtmiseks kooskõlas kehtivate ELi õigusaktidega. Platvormide pakutavate veebipõhiste lühiajalise majutuse üüriteenuste piiriülene olemus ja andmete jagamise nõuete killustatus tähendab, et liikmesriigid üksi ei suuda ettepaneku eesmärke tõhusalt saavutada. ELi meetmed on seega ainus viis tagada andmete genereerimise (registreerimise teel) ja jagamise ühtlustatud raamistiku kehtestamine. See võimaldab ka avaliku sektori asutustel kujundada asjakohased ja proportsionaalsed eeskirjad, mis põhinevad usaldusväärsetel andmetel lühiajalise majutuse üüriteenuste kohta, ning võimaldab veebiplatvormidel ühtsel turul tegutseda ja kasvada, ilma et nad peaksid vastama arvukatele ja lahknevatele andmete jagamise taotlustele. 3.3 Proportsionaalsus Algatuse eesmärk on ühtlustada andmepäringud kogu ELis, et lühiajalise üürimise platvormidel oleks lihtsam neile vastata. ELi õiguslik alus ja raamistik andmete jagamiseks lühiajalise üürimise veebiplatvormide ja avaliku sektori asutuste vahel suurendab õiguskindlust ning tagab ühtlasi, et vahetatavad andmed on standarditud ja koostalitlust võimaldavad. Liikmesriigid ei ole kohustatud kehtestama majutuse pakkujate registreerimise korda, välja arvatud juhul, kui nad soovivad saada platvormidelt andmeid. Kui registreerimissüsteem on üles seatud, tagab ELi poolt ametiasutustele kehtestatud kohustus anda välja registreerimisnumbreid ja veebiplatvormidele kehtestatud kohustus võimaldada kõigil majutuse pakkujatel kuvada oma kuulutused nende registreerimisnumbritega, et see majutuse pakkujatele esitatav nõue on lihtsasti jõustatav. Registreerimissüsteem lihtsustab muuhulgas ka andmevahetust. ELi ühine raamistik annab seega riiklikele ja kohalikele asutustele teavet, mida nad vajavad õigusnormide täitmise tagamiseks ja teadlike poliitikameetmete rakendamiseks kooskõlas ELi õigusega. Nõustume komisjoniga, et algatus on proportsionaalne, kuna see võimaldab liikmesriikidele ja avaliku sektori asutustele teatavat paindlikkust seoses nii registreerimissüsteemide (st kas ja millisel tasandil need sisse seada või mitte) kui ka täiendava teabega, mida iga liikmesriik ja avaliku sektori asutus võib majutuse pakkujatelt nõuda (tingimusel, et järgitakse Euroopa Liidu 4 toimimise lepingus ja teenuste direktiivis sätestatud mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid). Sellega tagatakse, et liikmesriikide ja kohalike asutuste vajadusi võetakse arvesse. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1 Mõju majandusele Eelnõul on mõju majandusele, kuivõrd pakett mõjutab otseselt Euroopa Liidu ühtset turgu ning seeläbi ka Eestit. Määruse ettepaneku järgi peaks avaliku sektori asutustel, kes soovivad saada veebiplatvormidelt andmeid poliitika kujundamise ja jõustamise eesmärgil, olema olemas lühiajalise majutuse pakkujate ja nende majutuskohtade registreerimise süsteem, mis peaks vastama teatavatele nõuetele. Kui majutuse pakkujad on eelnevalt kindlaksmääratud andmed ja teabe esitanud, peaksid avaliku sektori asutused andma neile iga majutuskoha kohta registreerimisnumbri. Veebiplatvormid oleksid kohustatud nõudma, et majutuse pakkujad esitaksid selle registreerimisnumbri ja jagaksid avaliku sektori asutustega korrapäraselt eelnevalt kindlaksmääratud andmeid (nt eeldatavate ja tegelike broneeringute arv ning majutusüksuses viibinud külastajate arv broneeringu kohta). Liikmesriigid peaksid looma ühtse digitaalse kontaktpunkti, et võimaldada andmete edastamist, ning selgelt märkima, millised kohustused kehtivad nende territooriumil asuvate majutuse pakkujate ja veebiplatvormide suhtes. Seega looks ettepanek majanduslikku kasu, kuid tekitaks ka nõuete täitmisega seotud kulusid veebiplatvormidele, avaliku sektori asutustele ja majutuse pakkujatele. Veebiplatvormid saaksid kasu koordineerimata andmepäringute asendamisest sujuvamate ja proportsionaalsemate päringutega, mis vähendaks pikas perspektiivis kulusid. Veebiplatvormid kannaksid peamiselt ühekordseid halduskulusid, mis on seotud nende IT-taristu kohandamise ja igas liikmesriigis ühtse digitaalse kontaktpunktiga ühendamisega, sellele lisanduksid ka mingis ulatuses püsikulud (haldus-, majutus- ja hoolduskulud). Võimalik, et sõltuvalt platvormist, võivad osutuda vajalikuks ka personalikulud. Avaliku sektori asutused saaksid kasu suuremast kindlusest andmete jälgitavuse osas ja andmejagamisprotsesside optimeerimisest, mis omakorda peaks vähendama lühiajalise majutuse üüriteenuseid käsitlevate eeskirjade jõustamise kulusid. Süsteemi kasutusele võtnud avaliku sektori asutused (kas kohalik või riigi tasand) kannaksid uue registreerimissüsteemi ja ühtse digitaalse kontaktpunkti loomise või olemasoleva kontaktpunktiga kohanemise ühekordseid kulusid ning andmete vastuvõtmiseks vajaliku IT-taristu loomise kulusid (peamiselt majutus- ja hoolduskulud). Kui keskse juurdepääsupunkti lahendusena kasutada ühtse digivärava (Single Digital Gateway - SDG) tehnilist süsteemi, siis lisanduvad näiteks teenuse liidestuskulu keskse süsteemiga, x-tee teenuse loomine või täiendamine, liidestuskulu statistikamooduliga ning tuleviku jätkusuutlikkuse kulud). Tõenäoliselt lisanduvad ka personalikulud ja vajadus töökorralduslikeks muudatusteks seoses täiendavate ülesannetega andmeid koguda, töödelda ja edastada õigustatud asutustele, sh statistika koostamiseks, samuti Statistikaametile lisanduvatest ülesannetest tingitud kulud. Majutuse pakkujad peaksid keskmiselt saama kasu aja kokkuhoiust registreerimismenetluste läbiviimisel ja pikemas perspektiivis lühiajalise majutuse üüriteenuseid käsitlevatest 5 proportsionaalsematest eeskirjadest. Registreerimisega kaasneb mõningane halduskoormus, mis teavitamisel baseeruva registreerimise korral ei oleks ilmselt suur. 4.2 Sotsiaalne mõju Sotsiaalse mõjuna võib esile tuua külastajate suurema kindlustunde (eeldusel, et majutuskoha registrinumber ka tegelikkuses tagab majutuskoha nõuetelevastavuse) ning ebaseaduslike kuulutuste arvu vähenemise kohtades, kus ettepanekut rakendatakse, turismivoogude parema juhtimise ning avaliku sektori asutuste suurema suutlikkuse hinnata ja leevendada lühiajalise majutuse üüriteenuste negatiivset välismõju. Samuti annaks see tõenäoliselt liikmesriikide statistikaametitele, Eurostatile ja teadlastele lühiajalise majutuse üüriteenuseid käsitlevad koondandmed. 4.3 Mõju riigieelarvele Eelnõuga kaasnevad mõjud riigieelarvele üksnes juhul, kui registreerimissüsteem võetakse kasutusele. Riigid, kes võtavad registreerimissüsteemi kasutusele, kannaksid uue registreerimissüsteemi (üleriigilise registreerimissüsteemi korral) ja ühtse digitaalse kontaktpunkti loomise kulusid. Kulude ligikaudne kirjeldus on esitatud punktis 4.1 „Mõju majandusele“. 4.4 Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Eelnõuga kaasnevad otsesed mõjud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele vaid juhul, kui luuakse lühiajaliste üüriteenuste osutajate registreerimissüsteem. Mõjude ulatus, kulude suurus (nt registripidamise kulud) ja töökorralduse muutused sõltuvad sellest, kas teenuseosutajate registreerimine toimub kohalikul või riigi tasandil. Kulude ligikaudne kirjeldus on esitatud punktis 4.1 „Mõju majandusele“. Registreerimismenetluse loomise korral kaasnevad mõjud asutuste töökorraldusele ja personali vajadusele (registreerimiste korraldamine, vajalik nõustamine, andmete vastuvõtmine platvormidelt, andmete töötlemine ja edastamine siseriiklikult teistele asutustele, kellel on andmesaamise õigus jne). 5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus 1. Eesti saab tervitada Euroopa Liidu tasemel ühtse raamistiku loomist lühiajaliste üüriteenustega seotud andmete kogumiseks ja jagamiseks, eeldusel et teenuseosutajatele kehtestatavad kohustused oleksid vajalikud ja proportsionaalsed. Selgitus: Euroopa Komisjoni määruse ettepanek koosneb ELi õigusraamistikust, mis sisaldab lühiajalise üüriteenuste andmete kogumise ja jagamise ühtlustatud nõudeid. Selle kohaselt peavad avaliku sektori asutused, kes soovivad platvormidelt saada lühiajalise majutuse üüriteenuste andmeid, looma majutuse pakkujate registreerimise süsteemi (hõlmab kordumatu registreerimisnumbri andmist igale kuulutusele). Selliseid registreerimissüsteeme saab luua riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, kuid need peavad olema kooskõlas ettepanekus toodud ELi ühtse raamistikuga. Avaliku sektori asutused peavad looma ka ühtse digitaalse kontaktpunkti, mille kaudu platvormid hakkavad lühiajaliste üüriteenuste andmeid neis riikides edastama (kui riigis on kehtestatud registreerimissüsteem). Seejuures piiratakse määrusega ära, et liikmesriigid ei saa platvormidelt küsida tulevikus lühiajaliste üüriteenuste osas muid andmeid kui määruses ette nähtud, kui selline andmete andmise kohustus ei tulene 6 muust EL õigusaktist. Platvormid peavad võimaldama teenusepakkujate registreerimisnumbrite kuvamist. Leiame, et EL tasandil tuleks lahendada eelkõige probleeme, mis on seotud lühiajalisi üüriteenuseid käsitlevate andmete loomise ja jagamisega seonduvate killustunud ja koormavate reeglitega eri riikides. Avaliku sektori asutuste arvukad ja erinevad andmepäringud erinevates liikmesriikides tekitavad platvormidele arvestatava koormuse, eeskätt piiriüleselt tegutsevatele platvormidele. Teadaolevalt on erinevaid registreerimisskeeme rakendatud 22 liikmesriigis ning nõuete erinevuste tõttu soovitakse platvormidelt riigiti erinevaid andmeid, eri viisil ja sagedusel. Seetõttu ei taga olemasolevad andmete kogumise ja jagamise raamistikud valdkonnas läbipaistvust ega õiguskindlust. Veebiplatvormid vajavad selget raamistikku, et nad saaksid olla ühtsel turul edukad ja et olla kindel, et nad järgivad andmete jagamise taotluste käsitlemisel ELi eeskirju. Andmetele ligipääs on keerukam ka neis riikides, kus registreerimiskohustust (veel) ei ole, kuid pädevad asutused vajavad andmeid näiteks olemasolevate nõuete jõustamisel (platvormid tegutsevad tihti teise riigi õiguse alusel ja jurisdiktsioonis). Riike, kus täna teenusepakkujaid ei registreerita, on vähe, nt Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi. Ühtne ELi raamistik saaks aidata ka siinseid ametiasutusi teenusepakkujatest ülevaate saamisel, vajadusel kehtivate nõuete jõustamisel ning platvormidelt selleks vajalike andmete saamisel. Seega on sellel algatusel potentsiaali võimaldada lühiajaliste üüriteenuste turul liikmesriikide parem ligipääs andmetele, nähes selleks ette õigusliku aluse. Läbirääkimiste käigus tuleb tagada, et määrusega kehtestatavad kohustused oleksid vajalikud konkreetse eesmärgi saavutamiseks ja seda ettevõtjaid võimalikult vähe koormaval viisil. Samuti tuleb läbirääkimistel jälgida, et lühiajalise väljaüürimise veebiplatvormide teabe kogumise ja edastamise kohustust ei laiendataks viisil, mille tulemusel peaksid majutajad edastama veebiplatvormidele ka sellist teavet, mis sisaldab külastajate isikuandmeid. Määruse eelnõuga selliseid teabe kogumise ja edastamise kohustusi hetkel ei sätestata. Juhul, kui veebiplatvormidele täiendavaid kohustusi kehtestatakse, tuleks eelistada lahendust, mille kohaselt veebiplatvormid ei saaks ligipääsu ka külastajate isikuandmetele (näiteks külastajatega sõlmitud lepingud), kuivõrd see oleks vastuolus ELi andmekaitsereeglistikust tuleneva võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega. 2. Tulenevalt andmete ühekordse esitamise põhimõttest eelistame lahendusi, mis võimaldavad vältida topeltaruandluskohustusi ja lubada juba kogutud andmete taaskasutamist, seejuures tuleb arvestada ka riikliku statistika vajadustega. Selgitus: Eelnõu kohaselt saab andmeid kasutada vaid registreerimismenetluse läbiviimiseks ja teenusepakkujate järelevalveks. Selleks, et juba kogutud andmetest veelgi suurem kasu tekiks, peaks määruses vältima platvormilt kogutud andmete kasutamise eesmärkide liiga kitsast piiritlemist ja võimaldama andmete ühekordse esitamise põhimõttest tulenevalt juba kogutud andmete taaskasutamist. Platvormidelt kogutud andmete abil peaks tekkima ka võimalus korrastada riiklikku majutusstatistikat. Riigi majutusstatistikast täieliku pildi saamiseks oleks vaja ühtlustada ning koondada majutusasutuste ja platvormide andmed ning eemaldada neis leiduvad kordused. Selleks ei piisa koondandmetest, vaid on vaja teenuseosutajate isikustatud andmeid. Andmete laiem kasutamine aitab kaasa läbipaistvuse tagamisele ja erinevate õigusnormide dubleerimise ja killustatuse vähendamisele. Seetõttu tuleb otsida õiguslikku alust andmete jagamiseks asutuste vahel. 7 Digiplatvormide poolt andmete edastamise kohustuse ulatus peab olema selgelt piiritletud ja läbipaistvus- ja aruandluskohustused ei tohi olla liialt koormavad. Toetame, et kogu siseturul kehtib digiplatvormidele üks lühiajaliste üüriteenuste andmete edastamise kord kesksesse digitaalsesse juurdepääsupunkti. Kui määrus kasutab lahendusena ühtse digivärava (SDG) tehnilist süsteemi, tuleb arvestada ühekordse küsimise põhimõttega, SDG võrgustiku ja selle tehnilise süsteemi nõuetega ja kehtivate regulatsioonidega (eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 ja selle alusel antud rakendusmäärustega, muuhulgas Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/1463). Andmeedastuse eest juurdepääsupunktist vastavatele pädevatele asutustele peab hoolitsema liikmesriik vastavalt andmete üks kord edastamise põhimõttele ning vältima peaks digiplatvormide topeltaruandluse kohustusi. Alates 2023. aastast võtavad liikmesriigid tulenevalt EL maksustamise alase halduskoostöö direktiivist (DAC7) üle EL reeglid, mille alusel hakkavad kõik platvormid nende kaudu teenitud tulu ja teenusepakkumisega seonduvat infot maksuhalduritele saatma. Eesti kontekstis muutub platvormide kaudu teenitava tulu deklareerimine seeläbi kohustuslikuks. Oluliselt laieneb ka andmete hulk, mida platvormid maksuhaldurile esitama hakkavad. See loob hea ülevaate turust ja annab võimaluse tulu õigeks maksustamiseks. Esimest korda esitavad platvormid andmed maksuhaldurile 2024. aastal 2023. aasta kohta. Selle tulemusel luuakse ELis kahe erineva õigusakti koostoimes platvormidele sisuliselt osaline topeltaruandluse kohustus samasuguste andmete osas, kuigi väikeste erisustega – erinevad on andmete edastamise sagedused ja andmete kattuvus on osaline (nt teenusepakkuja isik, kinnistu aadress, väljarenditud ööde arv). Mõistlik oleks ka siin püüelda õigusaktide suuremale sidususele, võimaldades platvormidele aruandluse lihtsustamist ja juba kogutud andmete jagamist õigustatud asutuste vahel. 3. Eesti toetab raamistikus ettenähtud võimalust liikmesriikidel valida, kas nad soovivad platvormidelt andmete saamiseks Euroopa Liidu lahendusega liituda ja luua selleks lühiajaliste üüriteenuste pakkujatele registreerimissüsteem või ei pea nad seda vajalikuks. Peame oluliseks, et liikmesriikidele jääks võimalus ka hiljem Euroopa Liidu lahendusega liitumiseks. Selgitus: Määruse eesmärk on ühtlustada andmepäringud kogu ELis, et lühiajalise üürimise platvormidel oleks lihtsam neile vastata. Liikmesriigid ei ole kohustatud kehtestama majutuse pakkujate registreerimise korda, välja arvatud juhul, kui nad soovivad saada platvormidelt andmeid. Seega jäävad ettepaneku ulatusest välja ning on ka edaspidi liikmesriikide endi kujundada lühiajaliste üüriteenuste poliitika ja valdkonnas tegutsemise nõuded. Seetõttu ei näe algatus ette kõikides liikmesriikides kõigi teenusepakkujate kohustuslikku registreerimist, kuna see ei oleks kooskõlas ka subsidiaarsuse põhimõttega. Arvestades, et turismi mõju eri piirkondades on erinev – kõrge turismi piirkonnad ja vastupidi, kus traditsioonilise teenuse pakkumine suuresti puudub –, siis kõikjal ei pruugi olla vajadust regulatiivse sekkumise järele. Seetõttu otsuse, kas liikmesriik soovib platvormidelt lühiajaliste üüriteenuste kohta saada andmeid ning selleks luua vastav registreerimissüsteem, teeb iga riik ise. Eesti eelistab läbirääkimistel sellist poliitikavalikut, mis jätab liikmesriikidele võimaluse otsustada registreerimissüsteemide vajalikkuse osas. Samas võib vajadus regulatiivse (registreerimise raamistiku) sekkumise järele tekkida ka aja jooksul, nt tegevusmahtude olulisel suurenemisel, mistõttu oleks oluline, et määrus jätaks liikmesriikidele võimaluse raamistikuga liituda vajaduse ka hiljem. Hetkel eelnõu sellisele võimalusele otseselt ei viita, määruse artikli 15 lõikes 4 on liikmesriikidele ette nähtud vaid üldine 2-aastane üleminekuperiood vajalike õigus- ja haldusnormide vastuvõtmiseks. 8 Kuna Eestis kehtiva õiguse kohaselt ei ole majutusteenuse pakkujatele, sh lühiajaliste üüriteenuste pakkujatele täna ühtki registreerimis- või teavitusnõuet kehtestatud, siis automaatselt algatus Eestile kohustusi ei too. Kohustused kaasnevad siis, kui soovime sätestada lühiajaliste üüriteenuste pakkujate suhtes registreerimiskohustuse ning saada platvormidelt tulevikus määruse kohaldamisalas olevaid andmeid. Platvormidelt saadavate andmete loetelu on seejuures eelnõu kohaselt väga piiratud: majutuskoha registreerimisnumber, pakkumise URL-aadress, majutuskoha väljaüüritud ööde arv ja majutuskohas viibinud külastajate arv öö kohta. Selline kitsas loetelu lähtub eeldusest, et majutuskohta ja teenusepakkujat iseloomustavad andmed on registreerimissüsteemi haldajal juba olemas, mistõttu platvormi kohustuseks jääks täiendada juba olemasolevat andmestikku vaid selles osas, mis on vajalik tuvastamaks tegevuse olemasolu ja ulatust platvormil (n-ö. aktiivsusandmed). Valiku opt-in kasuks ehk EL lahendusega liitumiseks saab langetada EL tasandi täpsema reeglistiku selgudes ning pärast kohapealsete vajaduste kaardistamiseks läbiviidud konsultatsioone huvipooltega. Seda valikut mõjutavad nii raamistiku üldised tingimused, registreerimisvajaduse olemasolu kui asjaolu, kas raamistikuga liitumisest saadav kasu kaalub üles kaasnevad kulud ja koormuse osapooltele1. Hetkel on keeruline veenduda määruse ettepanekuga kaasnevas lisandväärtuses, kuna ettepanekuga kaetud andmetest olulise osa andmeid hakkab Eesti riik platvormidelt saama alates 2024. a (tagasiulatuvalt 2023. a kohta) ja edaspidi regulaarselt igal aastal ka uue DAC7 direktiivi alusel. Andmed, mida platvormid DAC7 alusel edastavad, võimaldavad kõiki lühiajaliste üüriteenuste osutajaid identifitseerida (nii füüsilised kui juriidilised isikud), saada info väljaüüritava kinnisvara asukoha ja liigi kohta, andmed väljaüürimiselt teenitud tulu kohta ning kui mitmeks ööks kinnisvara on välja üüritud2. Neid andmeid hakkavad platvormid maksuhaldurile edastama kõigi platvormil tuluteenivate isikute kohta sõltumata sellest, kas nende isikute kohta on sätestatud siseriiklik registreerimise kohustus või mitte. Seetõttu aitab juba DAC7 direktiiv oluliselt kaasa turust ülevaate saamisele ja õiglasemale tulude maksustamisele, aidates seeläbi kaasa ka õiglasemale konkurentsile. Seetõttu tuleks alustuseks tagada, et DAC7 alusel saadavatele andmetele oleks vajadusel tagatud ligipääs ka teistele õigustatud asutustele, kes vajavad neid andmeid oma ülesannete täitmiseks (eelkõige järelevalve teostajatele). Lisaks näeb EL õigus ette ka täiendavaid võimalusi platvormidelt andmeid saada – nii säilib pädevatel asutustel võimalus platvormidelt DSA määruse alusel üksikpäringute tegemise kaudu saada andmeid konkreetse huvipakkuva teenuseosutaja suhtes (nt järelevalvemenetluse raames) ning esitada ka nõudeid ebaseaduslike pakkumiste eemaldamiseks platvormilt. Statistika osas väärib märkimist, et Eurostat kogub ja avaldab regulaarselt otse suurematelt platvormidelt saadavaid koondandmeid platvormidel broneeritud ööde arvu ja külaliste arvu kohta. 1 KOM mõjuhinnangu kohaselt kannavad avaliku sektori asutused ühekordseid halduskulusid hinnanguliselt 3 miljonit euro ulatuses, et kohaneda uue registreerimissüsteemi ja ühtse digitaalse kontaktpunktiga. IT-taristu majutamise ja hooldamisega seotud iga-aastased kulud on hinnanguliselt 96 000 eurot liikmesriigi kohta ja kogukulud 2,4 miljonit eurot. Kui raamistikku rakendatakse piirkondlikul või kohalikul tasandil, kannavad registreerimissüsteemi kulud ja riikliku ühtse digitaalse kontaktpunktiga ühendamise kulud asjaomased asutused. Kohalike asutuste kumulatiivsed ühekordsed kulud on ligikaudu 3,6 miljonit eurot ning kumulatiivsed aastased majutus- ja hoolduskulud on ligikaudu 4,3 miljonit eurot. Need on hinnangud keskmiselt liikmesriikide kohta, mida ei ole Eesti osas eraldi hinnatud. 2 Rahandusministri määrus 22.12.2022 määrus nr 67, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022037 9 Huvirühmadelt ja omavalitsustelt saadud tagasiside kohaselt tunti huvi lühiajalise üüriteenuse osutajate registreerimise vastu üksnes Tallinna linnas ning sellist soovi on avaldanud ka majutusettevõtjad3. Registreerimise peamise vajadusena märgiti võimalust saada ülevaade rendipindade olemasolust ja seeläbi ka kasutusest nii riigile, Statistikaametile andmete kogumiseks, kui ka kohalikele omavalitsustele. Samuti märgiti, et liberaalne lähenemine on toonud kaasa mitte ainult laialdase varimajanduse, vaid ka ebaõiglased konkurentsitingimused reguleeritud teenuseosutajatele. Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul on Eestis probleemiks ebaaus konkurents, mis tuleneb sellest, et kõik isikud, kes osutavad majandus- või kutsetegevuse raames lühiajalist majutusteenust, ei täida õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Seevastu ei ole Eesti Kaubandus-Tööstuskoda veendunud, et täiendava koormuse lisamine registreerimise näol majutusteenuse pakkujatele ning riigile kaalub üles määruse ettepanekuga kaasneda võiva positiivse mõju, kuna DAC7 direktiiviga ette nähtav andmete esitamise kohustus aitab juba tõhustada riikliku järelevalvet, luues riigile parema ülevaate majutusteenuse pakkujatest. Ülejäänud Eesti piirkondadest tagasisidet ei esitatud, v.a Tartu linnalt, kes märkis, et MKMi poolt väljatoodud ettepanekud on asjakohased ja põhjendatud, pidades eriti oluliseks ettepanekut jätta liikmesriikidele võimalus otsustada registreerimissüsteemide vajalikkuse üle ning võimalust liituda raamistikuga vajaduse tekkimisel ka hiljem. Eestis tervikuna mõjutab eelnõu potentsiaalselt tuhandeid lühiajalise üüriteenuse osutajaid. 2022. aastal oli Eestis kuus keskmiselt 7171 üüripinna pakkumist lühiajaliseks üüriks. Kõige rohkem pakuti lühiajalist üüri Tallinnas, kus vastavad pinnad moodustasid kokku 30% kõigist Eesti lühiajalise üüri pindadest. Suurema osakaaluga on ka Pärnu, Saare ja Tartu maakond, kus lühiajaliste üüripakkumiste osakaalud on vastavalt 17%, 9% ning 9% kõigist Eesti lühiajaliseks üüriks pakutavatest pindadest. Neist mitme pinna pakkujate, keda võib nimetada professionaalseteks teenusepakkujateks, osakaal on püsinud aastatel 2019-2022 stabiilselt suurusjärgus 66-71%. Ametlikule ööbimiste statistikale lisab lühiajaline üürisektor Eurostati hinnangul 10-13%, kuid mitteametlikel hinnangutel võib see olla oluliselt suurem. Lühiajaliste üüriteenuste kõrval toimib Eestis edukalt ka pikaajaline üüriturg, mistõttu ei vähenda lühiajalised üüriteenused oluliselt kinnisvara kättesaadavust elamiseks. 4. Peame oluliseks säilitada liikmesriikide otsustusõigus lühiajaliste üüriteenuste osutamise ja turule juurdepääsunõuete osas. Samuti peab lühiajaliste üüriteenuste määratlus olema selgelt eristatav pikaajaliselt üürile antavate eluruumide määratlusest, kuna pikaajalist üürileandmist reguleerivad teised õigusnormid. Selgitus: Lühiajaliste üüriteenuste pakkumisega seonduvad küsimused on kohaliku mõjuga ja Eesti toetab seda, et need peavad jääma ka edaspidi liikmesriikide pädevusse. See tähendab, et otsuse, millised nõuded on vajalikud lühiajaliste üüriteenuste osutamiseks (nt tervise- ja tuleohutuse või teenuse kvaliteedi nõuded), peaks saama otsustada iga riik ise, kuna riigiti on kohapealsed olud ja vajadused erinevad. Hetkel määruse ettepanek neist põhimõtetest ka lähtub. Algatus laieneb kõikidele sellistele lühiajaliste üüriteenuste pakkumisele, mis mõjutavad elupindade kättesaadavust – toad, korterid ja majad (Eesti kontekstis vastavalt kodumajutused, külaliskorterid ja puhkemajad). Määruse eelnõu näeb ette, et seda kohaldatakse teenuste suhtes, milleks on möbleeritud eluruumide lühiajaline üürileandmine tasu eest, olgu see kutsetegevuse raames või mitte. Lühiajalise majutuse üüriteenus võib hõlmata näiteks tuba majutaja peamises elukohas, kus elab ka majutaja ise, majutaja peamist või teist elukohta, mida 3 Tallinna linn, Vanalinna Selts MTÜ, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 10 üüritakse piiratud arvuks päevadeks aastas, või üht või mitut kinnisvara, mille majutaja on ostnud investeeringuks ja mida ta üürib välja lühiajaliselt, tavaliselt vähem kui aastaks kogu aasta vältel. Möbleeritud eluruumide pakkumist püsivamaks kasutuseks, tavaliselt üheks aastaks või kauemaks, ei tohiks eelnõu kohaselt käsitada lühiajalisena. Lühiajaliste üüriteenuste mõiste kohaselt on selleks „majutuskoha lühiajaline üürileandmine tasu eest kutsetegevuse raames või väljaspool seda, nagu on täpsemalt määratletud siseriiklikus õiguses.“ Tekstiosa „nagu on täpsemalt määratletud siseriiklikus õiguses“ viitab sellele, et siseriiklikus õiguses on lubatud lühiajalise üüriteenuse mõistet täpsustada, nt selleks, et tagada parem eristus eluruumi üürilepingutest (n-ö pikaajaline üür) ning sellise täpsustamise võimaluse olemasolu on meile oluline. Siinjuures ei võimalda eelnõu piiritleda ettevõtlust ja oma kodu ajutist väljaüürimist. See tähendab, et registreerimissüsteemi loomisel ei saa teha vahet, kas teenust osutavad mittekutselised üürileandjad (nt isikud, kes teevad seda aeg-ajalt) või kutselised üürileandjad (näiteks ettevõtjad, kes kasutavad spetsiaalselt sel eesmärgil ostetud kinnisvara, või eraisikud, kes pakuvad oma kinnisvara majutumiseks regulaarselt), mistõttu registreerimiskohustuse kehtestamisel peab see laienema läbipaistvuse huvides kõigile teenuseosutajatele. See on algatuse üks kitsaskoht, kuna võrdsustab kõik eraisikutest juhuslikud lühiajalise üüriteenuse pakkujad ettevõtjatega juba alates ühekordsest üürimisest. Kutseliste tegutsejate registreerimisega tekib omakorda olukord, kus registreerimisele kuuluksid teatud tüüpi majutusettevõtjad (kodumajutuse, külaliskorterite ja puhkemajade pakkujad), kuid teised mitte (hotellid, hostelid, motellid jt), põhjustades majutusettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Üheks proportsionaalsust võimaldavaks meetmeks võiks olla liikmesriikide võimalus teenusepakkujatele vajadusel vähemalt siseriiklikes nõuetes luua lävendipõhiseid või muid erisusi, mis arvestavad tegevuse mahtusid. Tuleb silmas pidada, et lühiajalised üüriteenused täiendavad traditsioonilist majutussektorit, pakkudes inimestele võimalusi, mis nt hotellis võivad olla piiratud (mugavam peredele ja suurematele seltskondadele, rohkem mitmekesisust ja võimalust kogeda n-ö kohalikku elu) ning aitavad hajutada teenusepakkumist suurtest keskustest väljapoole. Platvormide üüripindu kasutav klient viibib Eestis pikemalt (nt 2021. a Eestis keskmiselt 6 ööd vs majutusettevõtetes vastavalt 1,8 ööd) ning kasvatab kohalike teenusepakkujate käivet (toitlustus, transport, meelelahutus jne). Seejuures majandusele tervikuna on platvormid loonud juurde uut turgu ja majutuspakkumisi oluliselt mitmekesistanud ilma traditsiooniliselt sektorilt kliente märkimisväärselt üle meelitamata. Eesti ei ole suur turismisihtkoht ning väljaspool Tallinna majutuskohti pigem napib, seega saavad platvormidel tegutsejad siin täiendada teenusepakkumist ning edendada seeläbi ka turismi, eriti kõrghooajal. Lisaks on maapiirkondade jaoks tegemist suure lisavõimalusega. Seetõttu tuleks vältida valdkonna ülereguleerimist, säilitada vaba konkurents ja võimalus innovatsiooniks. 5. Peame oluliseks, et lühiajalise üüriteenuse pakkujate registreerimise korral oleksid menetlused digimajandusele kohaselt lihtsad, kiired, teavituspõhised, automaatsed ja veebis täidetavad. Selgitus: Selleks, et registreerimine toimuks lühiajalise üüriteenuse pakkujate jaoks vähima koormusega, näeb määruse eelnõu ette, et liikmesriikides, kus kasutatakse registreerimismenetlusi, peab registreerimine olema korraldatud võimalikult lihtsalt - see peab olema võimalik veebi vahendusel, võimaldama varem esitatud andmete taaskasutamist (ettevõtjad ei peaks esitama samu andmeid mitmel korral), ilma eelneva (ex-ante) kontrollita ning selle tulemusel peab lühiajalise üüriteenuse pakkuja saama automaatselt unikaalse 11 registreerimisnumbri igale majutuskohale. Kui liikmesriikidel on vajadus viia läbi vastavuskontrolle, saab seda teha tagantjärele (ex-post) ning mittevastavuse tuvastamise puhuks näeb määruse eelnõu ette eraldi mehhanismid nõuetele mittevastavate pakkumiste eemaldamiseks platvormilt. Toetame, et menetlused oleks digimajandusele kohaselt lihtsad, kiired, teavituspõhised, automaatsed ja täidetavad veebis. 6. Peame oluliseks tagada vahendusteenuste osutajate regulatsiooni koherentsus, proportsionaalsus ja selgus. Antud valdkondlik määrus peab olema kooskõlas digiteenuste määruse üldnormidega ning vältima digiteenuste määruses digituruplatsidele kehtestatud kohustust ebavajalikku dubleerimist. Eelistame, et sarnaselt teistele digivaldkonna õigusaktidele oleksid mikro- ja väikesed digiplatvormid koormavamate kohustuste, nagu näiteks erilised hoolsusnõuded platvormidele seoses majutuskohtade võimaliku registreerimisnõudega täitmisest vabastatud. Selgitus: Vahendusteenuse osutajate vastutuse ja kohustuste osas on oluline tagada kooskõla digiteenuste määrusega ( edaspidi DSA), millega kehtestatakse kõigile vahendusteenuste osutajatele kohalduvad üldnormid. Lühiajalise väljaüürimise veebiplatvorm on DSA määrusest tulenevalt nii teabe talletamise teenuse osutaja, digiplatvormi pakkuja kui ka sellise digiplatvormi pakkuja, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil (digituruplats) ning seega kohustatud täitma kõikidele vastavatele teenusepakkujatele kehtestatud kohustusi. Eelnõu läbirääkimistel tuleb tagada, et DSA määruses kõikidele digituruplatsidele kehtestatud üldiste kohustuste ja käesolevas valdkondlikus õigusaktis konkreetselt lühiajalise väljaüürimise digituruplatsidele sätestatud kohustuste vahel ei oleks vastuolusid. DSA määrusest tulenevad digiplatvormide pakkujatele ulatuslikud hoolsuskohustused ebaseadusliku sisu tuvastamisel ning tarbijakaitse tagamisel. Erinevad õigusaktid sätestavad samasisulisi kohustusi, mistõttu on oluline tagada, et kohustuste vahel ei oleks vastuolusid või põhjendamatuid erisusi. Taolisel juhul peaksid digituruplatsid erinevat liiki ebaseadusliku sisu käsitlemiseks võtma kasutusele erinevad mehhanismid, tehes lisakulutusi mehhanismide väljatöötamisele ning töös hoidmisele. Määruse eelnõu artiklis 7 lõikes 1 toodud integreeritud nõuetelevastavuse kohustused dubleerivad DSA määruse artiklis 31 sätestatud integreeritud nõuetelevastavuse kohustusi. Integreeritud nõuetelevastavuse kohustuste kohaselt peavad digituruplatsid tagama, et nende teenuste disain ja ülesehitus võimaldaks pakkujatel vastata kõigile seadusest tulenevatele nõuetele. Eelnõu artikkel 7 lõige 1 punkt b sätestab lühiajalise väljaüürimise veebiplatvormidele kohustuse projekteerida ja korraldada oma veebiliides selliselt, et kasutajatel on võimalik majutuskohta tuvastada registreerimisnumbri järgi, ning tagada, et majutajad esitavad registreerimisnumbri enne, kui neil lubatakse pakkuda selle majutuskohaga seotud lühiajalise majutuse üüriteenuseid. Samasuguse vajaliku informatsiooni andmise võimaldamise nõue tuleneb ka DSA määruse artiklist 31 lõikest 2 punktist b, mille kohaselt on digiplatvorm kohustatud oma internetipõhist kasutajaliidest disainima ja korraldama viisil, mis võimaldab kauplejatel esitada teavet, mis on vajalik teenuste selgeks ja üheselt mõistetavaks tuvastamiseks. Ühtlasi tuleneb DSA määruse artiklist 31 lõikest 3 digiplatvormile kohustus teenust enne platvormil mitte kuvada, kui kaupleja on kogu nõutava teabe esitanud. Kuivõrd pole selge, kas DSA-s ettenähtud nõuetelevastavuse kohustused rakenduvad üksnes kauplejateks olevate isikute suhtes ning ei laiene nt mõni kord aastas oma kodu välja rentivatele eraisikutele, keda eelnõu kohaselt soovitakse samuti hõlmata, siis saaks ebavajalikku dubleerimist vältida DSA määrusele viitamisega või põhjenduspunktides kahe määruse koosmõju selgitades. Samasisuliste dubleerivate kohustuste kehtestamine mitmes 12 õigusaktis suurendab ettevõtjate õigusselgusetust, millised kohustused digiplatvormile kehtivad ning milliseid nõudeid on ta kohustatud järgima. Ühtlasi tuleks silmas pidada, et digituruplatsidele üldiste nõuetega võrreldes erirežiimi loomise kohustus teatud majutusteenuste pakkumiste kuvamisel on neile lisakoormus ja -kulu. Enne uute spetsiifiliste kohustuste kehtestamist tuleks veenduda, et kõigile digituruplatsidele kehtestatud üldistest kohustustest ei piisa, kuna need ei ole piisavalt selged või tõhusad. Vajadusel peaks olema täpsustatud põhjenduspunktides, kuidas peab lühiajalise väljaüürimise veebiplatvorm kui üks digituruplatsi eriliik täitma enda DSA määrusest tulenevaid kohustusi võimaldada kuvada tarbijatele kogu nõutav info ja tagada vajaliku info olemasolu. Teistes digituruplatse reguleerivates õigusaktides (digiteenuste ehk DSA määrus, üldise tooteohutuse määrus) on mikro- ja väikeettevõtjad ulatuslikemast kohustusest vabastatud, kuna neid peetakse neile ebaproportsionaalseteks ja liialt koormavateks. Antud määrus peaks järgima sarnast lähenemist ning võimaldama mikro- ja väikestel ettevõtjatel kasvada ja enda konkurentsivõimelisust säilitada. Nii peaksid mikro- ja väikesed ettevõtjad olema vabastatud artiklis 7 sätestatud integreeritud nõuetelevastavuse kohustuste täitmisest sarnaselt DSA määrusest tulenevate samasisuliste kohustustega. 7. Me ei toeta pisteliste kontrollide kehtestamise kohustust, millega digiplatvormidele kehtestatakse pakkumiste ebaseaduslikkuse iseseisva hindamise kohustus, kuna see on vastuolus digiplatvormidele üldise jälgimiskohustuse keelu põhimõttega. Määruse kohaldamisalasse hõlmatud vahendusteenuste osutajate suhtes tuleb tagada, et määruses säiliks piiratud vastutuse ja päritoluriigi põhimõtted, et kindlustada digiteenuste areng ja vaba piiriülene liikumine. Selgitus: Määruse artiklis 7 lõikes 1 punktis c on sätestatud lühiajalise väljaüürimise veebiplatvormidele kohustus pisteliselt kontrollida majutajate deklaratsioonides registreerimismenetluse olemasolu või puudumise kohta esitatud teavet ja sellise menetluse olemasolu korral ka majutaja esitatud registreerimisnumbri kehtivust. Määruse eelnõuga ei tohi digiplatvormidele kehtestada kohustust jälgida kogu teenuse kaudu edastatavat või üldsusele levitatavat sisu, et tuvastada ja eemaldada ebaseaduslikku sisu. Antud kohustus on vastuolus e-kaubanduse direktiivis sätestatud ja DSA määruses kinnitatud üldise jälgimiskohustuse kehtestamise keelu põhimõttega, mille kohaselt ei ole vahendusteenuse osutajatel kohustust üldiselt aktiivselt otsida ebaseaduslikku sisu ega ebaseaduslikule tegevusele viitavaid asjaolusid. Üldise jälgimiskohustuse keelu põhimõte keelab liikmesriikidel kehtestada digiplatvormidele üldist kohustust jälgida teavet, mida ta edastab või talletab, või aktiivselt otsida fakte või asjaolusid, mis viitavad ebaseaduslikule tegevusele. Euroopa Kohus on korduvalt otsustanud, et üldise jälgimiskohustuse keeluga on vastuolus meetmed, mis seisnevad selles, et vahendusteenuse osutajat kohustatakse seadma ainult tema enda kulul sisse filtreerimissüsteemid, mis tähendavad üldist ja alalist jälgimist, et hoida ära mis tahes tulevane rikkumine.45 4 Scarlet Extended, C‑70/10, punktid 36–40, SABAM, C‑360/10, punktid 34–38 13 Eelnõu artikli 2 lõike 3 punkti b kohaselt ei piira käesolev määrus DSA määruse kohaldumist, mistõttu kohalduvad DSA määrusest tulenevad infoühiskonna vahendusteenuste osutajate põhimõtted, sealhulgas üldise jälgimiskohustuse keelu põhimõte. Oleme seisukohal, et artiklis 7 lõikes 1 punktis c sätestatud pisteliste kontrollide kohustus on üldise jälgimiskohustuse keeluga vastuolus, kuna digiplatvormidele on kehtestatud kohustus kontrollida majutajate deklaratsioonides registreerimismenetluse olemasolu või puudumise kohta esitatud teavet, sealhulgas ühtsete digitaalsete juurdepääsupunktide pakutud funktsioonide abil. Tegemist on otseselt digiplatvormile kehtestatud kohustusega otsida üldiselt kogu digiplatvormile üleslaetud sisust aktiivselt ebaseaduslikku sisu ja ebaseaduslikule tegevusele viitavaid asjaolusid, mis on üldise jälgimiskohustuse keeluga vastuolus. Digituruplatsidele pisteliste kontrollide läbiviimise nõue tuleneb ka DSA määruse artiklist 31 lõikest 3 teisest lausest, millega kehtestatakse neile kohustus pisteliselt kontrollida, kas pakutavad tooted või teenused on mõnes ametlikus, vabalt ligipääsetavas ja masinloetavas internetipõhises andmebaasis või internetipõhises kasutajaliideses märgitud ebaseaduslikuks. Taolisel juhul on pädev ametiasutus tuvastanud, et pakutav toode või teenus on ebaseaduslik, ning lisanud selle vabalt ligipääsetavasse ja masinloetavasse internetipõhisesse andmebaasi, nt on turujärelevalveasutus lisanud ohtliku toote RAPEX või loodavasse SafetyGate andmebaasi. Digiplatvorm võrdleb seejärel enda teenusele üles laetud sisu andmebaasiga, et tuvastada võimalikku ebaseaduslikku sisu. Antud määruses kehtestatud pisteliste kontrollide puhul ei nõuta digiplatvormilt, et ta otsiks enda teenusest juba tuvastatud ebaseaduslikku sisu – järelevalveasutuse poolt tuvastatud registreerimiskohustust rikkuvaid majutusteenuse pakkumisi. Antud määruse eelnõu kohaselt nõutakse digiplatvormilt, et ta viiks ise läbi sisu ebaseaduslikkuse hindamise ning kontrolliks, kas majutusasutus asub registreerimiskohustusega piirkonnas ja kas majutusasutuse avaldatud registreerimisnumber on korrektne. Määruse eelnõu ei täpsusta, kas on olemas liiduülesed ühtsed vabalt ligipääsetavad internetipõhised andmebaasid, kust digiplatvorm saab vajalikku infot nii registreerimisvajadusega piirkondade kui ka selle kohta, kas majutusteenuse pakkuja on registreerimiskohustuse täitnud. Määruses on kehtestatud üksnes piirkondade loetelu avalikustamise kohustus, mis võib digiplatvormidele kaasa tuua ulatusliku kohalike omavalitsuste määruste analüüsimise kohustuse, et selgitada, millised on registreerimiskohustusega tänavad või ka majanumbrid sellel tänaval. Ühtlasi võib antud kohustusega kaasneda digiplatvormidele ulatuslik kohustus omaalgatuslikult otsida kohalike omavalitsuste hallatavaid andmebaase registreerimiskohustuse täitmise kontrollimiseks. Määruses on ühtsele digitaalsele juurdepääsupunktile kehtestatud üksnes kohustus hõlbustada lühiajalise väljaüürimise veebiplatvormide tehtavat pistelist kontrolli, et veenduda majutajate esitatud registreerimisnumbrite kehtivuses. Järelikult on võimalik, et digiplatvormid on pisteliste kontrollide läbiviimiseks kohustatud saatma ka kirjalikke päringuid, kas majutaja on korrektselt registreeritud. Taoline ulatuslik iseseisva hindamise läbiviimise kohustus, kas tegemist on registreerimiskohustust rikkuva platvormiga, on vastuolus üldise jälgimiskohustuse kehtestamise keeluga. Pisteliste kontrollide läbiviimise kohustus on digiplatvormidele ebamõistlikult koormav, kuna võib neilt nõuda kohalike omavalitsuste õigusaktide ja andmebaaside analüüsi, kas registreerimiskohustus on täidetud. Kui antud kohustust pole võimalik täita automatiseeritult, eeldab see täiendava tööjõu palkamiseks kulutuste tegemist. 14 Siiski võib digiplatvormidelt nõuda DSA määrusest tulenevate pisteliste kontrollide tegemise kohustuse täitmist, kui loodaks mõni ametlik, vabalt ligipääsetav ja masinloetav internetipõhine andmebaas või internetipõhine kasutajaliides, kuhu on märgitud pädevate asutuste tuvastatud nõuetekohaselt registreerimata majutuspakkumised. Taolisel juhul tuleneks antud kohustus juba teisest õigusaktist, mistõttu pole selle dubleerimine selle määruse eelnõus vajalik. Eelnõus digiplatvormidele kehtestatavad nõuded peavad arvesse võtma vahendusteenuste osutajate erirolli ning digiplatvormide tegelikku teadmist digiplatvormi kaudu avaldatavast sisust ning võimekust antud sisu muuta või selle avalikustamisse sekkuda. Vahendusteenuse osutaja tegevus piirdub üldjuhul kolmandate osapoolte pakutava teabe edastamise, salvestamise või üldsusele levitamisega, mis on olemuselt tehniline ja automaatne. Taolisel juhul ei ole vahendusteenuse osutajal edastatava või salvestatava teabe kohta üldiselt teadmisi ega ka kontrolli ebaseadusliku teabe veebi jõudmise üle, mistõttu peaks neile kohalduma piiratud vastutuse printsiip. Toetame piiratud vastutuse põhimõtte säilimist, mille kohaselt ei tohiks vahendusteenuse osutajat majutajate poolt kohustuste rikkumise eest vastutusele võtta juhul kui digiplatvorm ebaseaduslikust sisust teada saades kõnealuse teabe kiiresti kõrvaldab või sellele juurdepääsu tõkestab. Digiteenuste arengu tagatiseks on nende teenuste piiriülene vaba liikumine. Läbirääkimiste käigus tuleb tagada, et määrus oleks kooskõlas e-kaubanduse direktiivist tuleneva ja DSA määruses kinnitatud siseturu ehk päritoluriigi põhimõttega, millega tagatakse, et infoühiskonna teenuste määrusest tulenevate nõuete järelevalvepädevus jääks asukohariigile. Näiteks juhul, kus teises liikmesriigis asutatud, ent Eestis vahendusteenust osutav ettevõte ei jaga Eestiga nõutavaid andmeid, peab liikmesriik, kus ettevõte on asutatud, tagama selle, et ettevõte täidab oma kohustusi nende liikmesriikide ees, kus ta teenust pakub. Määruse läbirääkimiste käigus tuleb tagada, et määrus järgiks jätkuvalt eeltoodud põhimõtteid. 8. Toetame, et liikmesriikidele jääb vabadus otsustada, millised karistusnormid määruses sätestatud kohustuste rikkumisel kehtestada. Selgitus: Määruse eelnõu artikli 15 kohaselt liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse, kui lühiajalise väljaüürimise veebiplatvormid rikuvad artikli 7 lõikeid 2 või 3 või artiklit 9, mis puudutavad veebiplatvormi teabe esitamise ja kuvamisega seotud kohustusi. Artikli 15 kohaselt liikmesriigid tagavad, et nende kohustuste rikkumiste eest määratavad karistused oleksid mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, jättes karistuse konkreetse vormi ja ulatuse liikmesriigi määrata. Selline paindlik lahendus on sobiv. Liikmesriigil peab jääma maksimaalne vabadus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. On eriti oluline, et läbirääkimiste tulemusel ei muudetaks määrust selliselt, et määratletakse, et rikkumise korral tuleb kehtestada haldusõigusliku iseloomuga trahve. Samuti tuleb jälgida, et liikmesriikidel säiliks paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), s.t et iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. Lisaks karistusmääradele tuleks jälgida ka seda, et määrus ei kirjutaks ette, milliseid konkreetseid menetlusi tuleb vahendusteenuse osutajate suhtes rikkumiste korral rakendada. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole, samuti paluti arvamust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, Statistikaametilt ning Maksu- ja Tolliametilt. 15 Lisaks paluti ettepanekuid omavalitsusi esindavatelt organisatsioonidelt ning järgmistelt huvigruppidelt: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ Reisibüroode Liit, Vanalinna Selts MTÜ, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Jagamismajanduse Liit, Teenusmajanduse Koda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Tallinna linn, Pärnu linn, Eesti Tarbijakaitse Liit, Tarbijate Koostöökoda ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Arvamuse andsid Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet ning Statistikaamet. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel üldjoontes arvestatud. Omavalitsustest ja organisatsioonidest andsid tagasisidet Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Vanalinna Selts MTÜ, Tallinna ja Tartu linn ning Hilltop Apartments. Saabunud ettepanekute ja nendega arvestamise tabel (kaasamistabel) on esitatud Lisas 1. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 16