Rohepöörde tegevusplaani 2023–2025 kooskõlastamine märkustega

Riigikantselei Teie 16.12.2022 nr 7-2/22-02602-1,RK/22- [email protected] 1579/-1K Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 23.01.2023 nr 2-7/2022/7718 Rohepöörde tegevusplaani 2023–2025 kooskõlastamine märkustega Kooskõlastan Rohepöörde tegevusplaani 2023–2025 märkustega, võttes arvesse, et tegevusplaan vajab veel edasist tööd ja terviklikku lähenemist. Leian, et rohepöörde tegevusplaani koostamine on olnud vajalik esimene samm riigiülese vaate koondamiseks ja avalikkusele planeeritud tegevustest ülevaate andmiseks. Järgmiste sammudena soovitan keskenduda eesmärkide ja tegevuste paremale sidumisele, rohepöördes võtmetähtsusega ülesannete väljatoomisele ning kitsaskohtade tuvastamisele, arvestades seejuures Eesti majanduse konkurentsivõime säilitamise ja suurendamise vajalikkusega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt esitame järgmised lahendamist vajavad märkused: 1. Täpsustada rohepöörde tegevusplaani kontseptsiooni ja eesmärke, eesmärkide ajaraami ning selgitada, millist rolli omab selles raamis käesolev tegevusplaan. Sh tegevusplaanis: 1.1. Täiendada rohepöörde tegevusplaani esilehel kirjeldust “Plaan negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks, nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna loomiseks ning konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse toetamiseks”, et selguks, mille negatiivset keskkonnamõju tegevusplaaniga vähendada soovitakse. Rohepöörde objekt on plaani nimetuses justkui puudu ehk keda või mida me pöörame? Lisada sellesse lausesse ka ajaperspektiiv – kas selle plaaniga jõutakse lubatud eesmärkideni juba aastal 2025 või on see alles esimene samm? 1.2. Muuta lk 3 sõnastust „Eesti rohepöörde tegevusplaan on raamistik neile tegevustele koondab tegevused, mis on vajalikud pikaajaliste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks.“, sest tegevuste loetelu ei ole raamistik. Lisaks keskendutakse siin ainult pikaajaliste keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkidele, kuid vaja on selgitada ka seos kõigi teiste valdkondade eesmärkidega ning kuidas neid arvesse võetakse ja eesmärke omavahel lõimitakse. 1.3. Sõnastada kõik kolm eesmärki sihtidena/tulemustena: "Puuduvad negatiivsed keskkonnamõjud; Nüüdisaegne ja kvaliteetne elukeskkond; Konkurentsivõimeline ja keskkonnahoidlik ettevõtluskeskkond." Eesmärk ei peaks olema tegevus, vaid tegevuste Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  tagajärjel saavutatav (otseste eesmärkide puhul) või panustatav (strateegiliste eesmärkide puhul) tulemus. Eesmärkide juures tuleb kirjeldada ka ajaraami, mis ajaks need on seatud ning kuidas rohepöörde tegevusplaan neisse panustab. Hetkel võib jääda ekslik mulje, et need eesmärgid saavutatakse aastatel 2023–2025 ehk tegevusplaani ajaraamis. 2. Kirjeldada põhjalikumalt praegust olukorda ja taustsüsteemi, et oleks selge, kuhu paigutub globaalsetes väljakutsetes Eesti, ning mida me rohepöördega lahendada soovime. Rohepöörde tegevusplaan peaks selgitama täpsemalt, kust ja kuhu me liikuda soovime. Sh tegevusplaanis: 2.1. Kirjeldada lk 3 peatükis “Sissejuhatus” Eesti globaalset positsiooni olulistes näitajates, näiteks 9. koht energiamajanduse jätkusuutlikkuselt1, 10. koht säästvas arengus2 ja millist kohta taotleme. 2.2. Täiendada lk 3 väidet „Eesti Teaduste Akadeemia kureeritava ohustatud ja hävinud liike käsitleva punase raamatu koostamise käigus hinnati Eestis leiduvast 13 500 liigist soodsaks vaid poolte seisund“ kontekstiga, avades laiemalt tausta. Hetkel ei oska lugeja sellest väitest midagi arvata. Ilmselgelt ei ole mõistlik eeldada, et kõik liigid on kunagi soodsas seisundis. Tekstist võiks välja tulla, et kas see, kui pooled liigid on soodsas seisundis, siis kas seda on rohkem või vähem kui sarnastest naaberriikides näiteks või mis see mõistlik eesmärk võiks olla. 2.3. Paremini struktureerida ja täiendada lk 4 loetelu, mis kliimamuutused kaasa võivad tuua. Roheplaanis on loetelu, mida kliimamuutused võivad põhjustada. Praegu on tegemist osalise väljavõttega viidatud kliimamuutustega kohanemise arengukavast, aga loogika/struktuur jääb ebaselgeks – selle asemel on ettepanek kasutada arengukava struktuuri ja valida, kas kasutada Eesti tulevikukliima loetelu või valdkondlikke mõjusid olenevalt sellest, mida soovitakse edasi anda. Praegu on killukesed mõlemast ja loetelu on justkui kiirustades kokku pandud. Loetelu punktides „Taimekasv muutub“ ja „Võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik“ tuleb sarnaselt teistele punktidele lisada trend ja selgitada, milles muutus seisneb. Loetelu punkt „Sagenevad inimeste terviseprobleemid“ viia loetelu lõppu (muud punktid seotud loodusega) ja täpsustada, milliste terviseprobleemide sagenemist ennustatakse, st mis on seos kliimamuutustega. Põhjendamata väide ei kõla usutavalt, terviseprobleemid sagenevad ka muudel põhjustel. 2.4. Lisada lk 6 Euroopa rohelist kokkulepet kirjeldava lõigu „Euroopa roheline kokkulepe ja sellest tulenevad algatused /…/ohtude ja mõjude eest.“ järele selgitus, mida roheline kokkulepe hõlmab: “Euroopa roheline kokkulepe hõlmab erinevaid meetmeid ja algatusi, alates spetsiifilisemate Euroopa Liidu strateegiate koostamisest kuni õigusaktide väljatöötamiseni ja rakendamiseni.“. Rohelise kokkuleppe sisu on hästi kokku võetud, aga selliselt antakse lugejale parem aimdus ka selle leppe ulatusest ja kohustustest ning kaetakse ära ka pealkirjas mainitud „algatused“. 2.5. Lahendamata ja edaspidi tööd vajavate küsimuste alla lk 9 lisada küsimus digitaliseerimise ja digipöörde mõju kohta. Rahvusvahelised uuringud ja Eestis tehtud seire näitavad selgelt, et Eesti ettevõtete kui ka riigi sektori CO2 jalajälg on oluline ning üha enam digitaliseeritud ühiskonnas jätkab kasvamist. Andmete haldamise ja kasutamisel on väga tugev mõju elektri ja 1 https://trilemma.worldenergy.org 2 https://www.sdgindex.org/reports/sustainable-development-report-2021/ 2 (10)  vee tarbimisele. Iirimaal on andmekeskuste elektri tarbimise osakaal üle 11% kogu riigi elektri tarbimisest. Hollandis ja USAs andmekeskused tervikuna tarbivad üle 1% kogu tarbitavast veest. Hinnatakse, et andmekeskuste globaalne CO2 maht on 20 megatonni. Ettevõtete andmetest tulenev CO2 jalajälg võib kohati ulatuda üle 50%, näiteks Facebook/Meta on avalikustanud, et neil on osakaal u 35% ning Google’il 45%. Iga-aastasest globaalsest energiatarbimisest on andmekeskuste osakaal hetkel u 1% (ehk ligemale 30 000 TWh), kasvades eelduslikult aastaks 2030 2,5%ni. Samas enamik ettevõtjaid ega ka riik mõju ei hinda. Süsteemselt andmevahetuse ja andmete elutsükli haldamisega mitte tegelemine toob kaasa märgatavad kulud (energiale, riistvarale jm) kasvavate andmemahtude tõttu. Seega tuleks "andmete kättesaadavuse" osas lisaks rääkida "andmete elukäiguhaldamisest" ja "andmete taaskasutusest". Lisaks laiendada antud suunda ka "majandusele", millel on tervikuna olulisim mõju. 2.6. Täiendada lk 10 alapeatükki „Negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine“ ja ühtlustada võrreldes teiste eesmärkide aspektidega. Kui järgmiste eesmärkide korral on kirjeldatud aspektidena konkreetsemaid vajadusi, siis siin keskendutakse globaalse olukorra kirjeldamisele. Näiteks 1. punktis kirjeldatakse elurikkuse ja ökosüsteemide seisundi globaalset olukorda ning 4. punktis keskkonnasaaste mõjusid, seejuures viitamata Eesti olukorrale, trendidele (nt Keskkonnaagentuuri aruandest tuleb välja, et Eestis on keskkonnasaaste osas olukord tänu erinevatele meetmetele olnud pidevalt paranemises3). Vajadusi kirjeldades tuleb arvestada ka globaalset olukorda, kuna näiteks tarneahelate korral on see oluline. 2.7. Lisada viide ja vajadusel ajakohastada andmeid ning kirjeldada täpsemalt, milliste tarbijate vahel jaguneb energiasektori heide lk 10 väite „Eesti 2020. a kasvuhoonegaaside heitest 57% tulenes energiasektorist, 17% transpordisektorist ning 12% põllumajandusest. Seetõttu on nendes kolmes sektoris tehtavad muudatused kõige suurema mõjuga.“ juures. Praeguse jaotuse põhjal üldistatuna võib jääda vale mulje, et muudatusi on vaja ainult energia(tootmise)sektoris, aga näiteks sektoris, kus energiat kõige enam tarbitakse, mitte. Viidata allikale, et andmeid saaks üle vaadata ja vajadusel täpsemat infot leida. Praegu on näiteks Keskkonnaministeeriumi kodulehel esitatud teistsugused arvud: "2020. aastal tulenes suurem osa kasvuhoonegaaside heitest energeetikasektorist, kusjuures energiatööstus ja -tootmine moodustasid 54% koguheitest ning transport ligi 28%. Põllumajanduse heide moodustas 2020. aastal koguheitest ligi 13%."4. 2.8. Kustutada lk 10 lause „Ainus kasvuhoonegaase siduv sektor on metsandus ja maakasutus, mistõttu selles valdkonnas ellu viidavad meetmed määravad selle, kas kliimaneutraalsus on Eestis saavutatav.“ ja asendada lausega „Kliimaneutraalsus eeldab, et kasvuhoonegaaside heide on tasakaalus sidumisega. Ainus kasvuhoonegaase siduv sektor on maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor, mille sidumise võimekus seab ühtlasi piirid ka kliimaneutraalsuse saavutamisele.“. Praegune sõnastus on eksitav ja juhib tähelepanu kõrvale kasvuhoonegaaside heite vähendamiselt seda tekitavates sektorites, samas on suur heide Eesti murekoht. 2.9. Avada ja rohkem põhjendada lk 12 väidet „Arvestades Eesti tugevusi ja globaalseid suundumusi, annab rohe- ja digiüleminek koosmõjuna Eestile olulise konkurentsieelise.“ Praegu viidatakse olulisele konkurentsieelisele, mis on üheks väga oluliseks põhjenduseks, 3 https://keskkonnaagentuur.ee/media/525/download 4 https://envir.ee/kliima/kasvuhoonegaasid#aruanded 3 (10)  miks rohepööret on vaja. Samas ilma põhjalikumalt selgitamata, millest konkurentsieelis tekib, võib see jääda kaugeks ning pigem tekitada küsimusi juurde. 3. Läbi mõelda, ühtlustada ja kasutada üheselt mõistetavat terminoloogiat rohepöörde tegevusplaani põhiliste struktuurielementide osas nagu rohepöörde eesmärgid, valdkondlikud eesmärgid/väljakutsed ja tegevused/ülesanded. Praegu viidatakse valdkondlikele eesmärkidele, samas nimetatakse neid väljakutseteks, mis võivad hoopis olla tegevused. Selleks, et tekiks seos tegevusplaani ja detailsette tegevuste dokumendi vahel, tuleb erinevad tasandid omavahel siduda; näidata, millised tegevused millistesse valdkondadesse panustavad, ning esitada ülevaatliku skeemi või joonisena. Sh tegevusplaanis: 3.1. Täpsustada lk 5, kust on leitavad viidatud valdkondlikud eesmärgid, nt energeetika peatükis on sõnastatud väljakutse, kuid eesmärke ei ole. Kokkuvõtvas kastikeses on aga öeldud “Käesolevas tegevusplaanis on sõnastatud Eesti rohepöörde valdkonnaülesed ja valdkondlikud eesmärgid." Veelgi enam, lisas 1 kasutatakse esimese veeru pealkirjana eesmärgid/väljakutsed ja ei ole selge, millega on siis tegu. Samuti ei ole väljakutsed sageli päris väljakutsed, vaid hoopis tegevused, nt mingi tegevuskava või meetmete rakendamine. 3.2. Kirjutada selgemaks lk 8–9 alapeatükk „Eesseisvad arutelud“ ja kustutada lause „Seejuures lepiti detailses tegevusplaanis kokku tegevused, mis aitavad küsimustele vastused leida.“. Alapeatükis viidatakse erinevatele väljakutsetele ja vähemalt kolmel korral küsimustele, kuid ei selgu, kus need väljakutsed ja küsimused on fikseeritud, millised hallid alad selgusid, millised küsimused said vastused ja millised mitte. Eeltoodud kirjeldusest võiks eeldada, et selline kõikehõlmav küsimuste-vastuste dokument on olemas ning kui on, tuleks sellele viidata. Kui ei ole, siis jääb arusaamatuks ka järgmise peatüki lõpus olev järeldus, algusega „Sageli puudutavad vastamata küsimused just selliseid aspekte, mis mõjutavad eelkõige rohepöörde kui võimaluse ärakasutamist.". Lisaks kustutada viide detailses tegevusplaanis tegevuste kokku leppimisele, sest ei selgu, kelle vahel see kokkulepe saavutati ja milliseid küsimusi seejuures käsitleti. 3.3. Tuua välja rohepöörde eesmärkide, valdkondlike eesmärkide ja tegevuste vahelised seosed lk 9 kuni 13 peatükis “Rohepöörde eesmärgid”. Üleüldiselt on ebaselge, mida valdkondlike eesmärkide all mõeldakse, kas eesmärgid on samad, mis väljakutsed jne. Sisuline seos tegevusplaani dokumendis sõnastatud rohepöörde eesmärkide, valdkondlike eesmärkide ja lisas 1 toodud tegevustega puudub. Samas on sellist lihtsat ülevaadet vaja, kas tabeli või joonisena. Praegu esitatud joonis 1 aga seda selgitust ei paku (vt allpool märkust selle joonise kohta). 3.4. Vormistada lk 11 õiglase ülemineku põhimõtteid käsitlev lõik eraldi aspektina. Praegu jääb ebaselgeks, kas see on ka üks aspektidest või seotud eelmisega – pigem peaks olema käsitletud eraldi aspektina. 3.5. Lisada lk 11 loetellu neljas punkt, mis käsitleb teise eesmärgi „Nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine“ aspekte järgmises sõnastuses: „4. Elukeskkonda loovad meie inimesed ja kümned tuhanded ettevõtjad, seega tuleb tagada kõigile selge eesmärgipärane ruumipoliitika ja selle parim rakenduspraktika.“. Elukeskkonna loomise juures ei tohi neid, kes reaalselt planeerivad, projekteerivad ja ekskavaatorit juhivad, ära unustada. 4 (10) 3.6. Täiendada sõnastust lk 11 järgmiselt „Kvaliteetsed ja kättesaadavad andmed on aluseks uute teenuste ja toodete loomisele ning kestlikele investeeringutele ellukutsumisele. Tarvis on rakendada süsteemsemat lähenemist andmete elutsükli haldamisele ja analüüsimiseks“. Ettepanek on täiendavalt analüüsida mainitud suunda ja kavandada tulevikus tegevused. 3.7. Kustutada või oluliselt muuta joonis nr 1 „Rohepöörde eesmärgid, sellega seotud valdkonnad ning tegevussuunad“. Joonise valdkonnad, tegevused on kitsad ning ei anna terviklikku vaadet ning on sellisel kujul eksitavad. Kui keskmistes sektorites kujutatakse kolme eesmärki (seejuures märksõnadega), siis selliselt kujutades jääb mulje, et igasse eesmärki panustavad konkreetsed valdkonnad (nt elukeskkonna valdkonda riigivalitsemine ja rohemajandus jne), mis eeldatavasti ei ole nii mõeldud. Kogu tegevusplaanis jäävadki kahjuks ebaselgeks eesmärkide, valdkondade ja kavandatud tegevuste vahelised seosed, mis samas on kõige olulisem osa ühe kava koostamisel. Veelgi enam tekitavad segadust kaks välimist ringi - kas meretransport panustab ühistransporti ja lennutransport tänavakeskkonda või mis seoseid see joonis peaks kujutama? Kui soovitakse see joonis alles jätta, tuleb seda oluliselt täiendada. 3.8. Võimalusel sõnastada ümber lk 17 nimetatud teine väljakutse “meetmete rakendamine, /…/“, kuivõrd meetme rakendamine iseenesest ei ole sisuline rohepöörde väljakutse, kui just ei olegi soov rääkida riigi võimekusest meetmeid ellu viia. 3.9. Sõnastada ümber lk 18 nimetatud väljakutsed, mis räägivad “õiglase ülemineku kava rakendamisest”, kuivõrd kava rakendamine, kui selline, ei ole sisuline väljakutse, vaid tegevus. 3.10. Kasutada lisas 1 (detailne tegevuste loetelu) samasugust terminoloogiat, nagu tegevusplaanis endas, et oleks selge, kas tegu on valdkondlike eesmärkide või väljakutsetega, kas ülesanded on tegevusplaanis viidatud tegevused jm. Kogu tegevuste loetelu on ka ühtlustamata – kohati on väga konkreetsed tegevused, samas on aga ka selliseid üldisi suundumusi, kust konkreetne tegevus ei selgu. 4. Kavandada ja kirjeldada kõik rohepöörde tegevusplaaniga seotud protsessid (nõuandva kogu moodustamine, tegevusplaani elluviimise seire, prioriteetide valimine, mõõdikute väljatöötamine, edasine dokumendi täiendamine ja uuendamine) ning kes neis osalevad. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnad annavad rohepöördesse suure panuse, siis on vajalik ministeerium kõigi nende protsesside kujundamisse kaasata. Eraldi rõhutame, et rohepöörde tegevusplaani väärtuspakkumine ja seirekohustuste mahukus peavad olema tasakaalus. Sh tegevusplaanis: 4.1. Pöörame tähelepanu lk 14 ja 15 viidatud seireprotsesside juures asjaolule, et ülimalt oluline on seirata keskselt ning hoiduda ministeeriumitele pandud seirekohustuste suurendamisest. Kuna praegu ei ole seireprotsessi kirjeldatud, jääb ebaselgeks viide kooskõlale riigi muude strateegiliste dokumentide täitmise seire ja riigieelarve koostamise protsessiga, veelgi enam, rohepöörde tegevusplaani ei ole koostatud samadel põhimõtetel nagu teisi riigi strateegilisi dokumente. Täiendava aruandluskohustuse seadmist tuleb vältida, eriti, kui neist tegevustest juba tagasisidestatakse mingis formaadis. Näiteks võime tuua energeetika valdkonna aruandluse, kus sisuliselt sarnasel eesmärgil raporteeritakse erinevates formaatides ja mõõdikute kombinatsioonides sageli iga-aastaselt: tulemusaruanne, Eesti 2035 sihtide täitmine, KHG inventuur ja prognooside koostamine, Euroopa Komisjonile eraldi taastuvenergia ja energiasäästu kohta, Rahvusvahelisele Energiaagentuurile energiatõhususe, teadusarendustegevuse, kütuste kasutuse jms kohta, Riikliku Energia- ja Kliimakava 2030 5 (10)  eduaruanne (üle aasta), struktuurifondide, taastekava jm toetustega seotud aruandlus, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi raames jm. See on väga ressursimahukas ning lõpuks jääb vähem ressurssi planeeritud tegevuste elluviimiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovib olla kindlasti seireprotsessi koostamisse kaasatud. 4.2. Lk 14 räägitakse valitsuse juurde moodustatavast alalisest nõuandvast kogust, kuid ei selgu, kuidas see moodustatakse ja kes on selle liikmed. Samuti kattub nõukogu ülesanne osaliselt Riigikantselei rohepoliitika meeskonna tegevusega juhtkomisjoni suunal. Alaline nõukogu „hindab, kas liikumine eesmärkide poole on piisav“ vs rohepoliitika meeskond, kes annab juhtkomisjonile „regulaarset ülevaadet tegevusplaani täitmisest“, kes siis eelduslikult hindab, kas liikumine eesmärkide poole on piisav. 4.3. Kirjeldada lk 15 alapeatükis „Tegevusplaani elluviimise prioriteedid“ metoodika, kuidas prioriteete kavatsetakse valida. Kooskõlastuskirjast loeme, et palutakse prioriteetide esitamist. Samas ei ole eelnevalt paika pandud, kes ja kuidas nende prioriteetide vahel valikuid teeb. Läbipaistvuse huvides peab see kindlasti olema kirjeldatud, seda enam, et tegevusi planeeritakse tervelt kümnes valdkonnas ja 52-s tegevussuunas. 5. Täpsustada tegevusplaani valdkondade loetelu ja täiendada nende sisu, sh tegevusplaanis: 5.1. Üle vaadata ja parandada lk 12 ja edaspidi tegevusplaani valdkondade loend selgeks ja ühtlaseks. Alustada võiks konkreetsetest sisuvaldkondadest ja lõpetada eri- või horisontaalvaldkondadega nagu näiteks: 1. Teadmismahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline rohemajandus; 2. Ruumiplaneerimine ja hooned; 3. Transport ja liikuvus; 4. Energeetika; 5. Elurikkus, maakasutus ja bioressursside väärindamine; 6. Ringmajandus ja jäätmed; 7. Kestlik toidusüsteem; 8. Õiglane üleminek; 9. Riigivalitsemine. Rohepöördega saavutatavate muutuste järjekord peaks olema loetavuse huvides arusaadav. Roheleppe vaade on majanduskasvu strateegia – tähtsaim on ettevõtete valmisolek uuteks väljakutseteks ja uute võimaluste kasutamiseks. Ruumiplaneerimise olukorrast sõltuvad transpordi ja liikuvuse ning energeetika vajadused. Seejärel läbivalt oluline elurikkus, ressursid (sh ringsed ressursid) ja järgnevalt muud teemad. 5.2. Tegevusplaani valdkondade loendist võtta välja tegevusplaani vaates tautoloogiline valdkond "kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine". Kliimamuutuste leevendamine hõlmab sisuliselt kasvuhoonegaaside heite vähendamist ehk on läbiv ja peamine eesmärk nii Euroopa rohelises kokkuleppes kui ka selles tegevusplaanis. Leevendamise all on tegevusplaanis ette nähtud ainult kaks tegevust: kliimaeesmärkide täitmiseks vajalike meetmete analüüs ning seadusandliku raamistiku loomise analüüs. Need ei moodusta eraldi valdkonda, vaid on valdkondade ülesed ja väga vajalikud suunad, samas heite vähendamiseks olulisi reaalseid tegevusi on erinevate valdkondade all käsitletud (vajadusel markeerida teise värviga). Sama kehtib kliimamuutustega kohanemise kohta – tegemist ei ole eraldi valdkonnaga ning tegevusi on vaja kajastada konkreetsete valdkondade all. Energeetika 5.3. Täiendada lk 16 peatükki „Energeetika“. Eesti 2035 järgi peame "tagama energiajulgeoleku kliimaneutraalse energiatootmisega", st mh varustuskindluse tagamist, energiatarbimise vähendamist, fossiilide asendamist taastuvatega. Sõnastusest jääb mulje, nagu tuleks kliimaneutraalsus lähiaastatel saavutada. Taastuvenergiale üleminek nõuab lokaalsemat ja 6 (10)  kohapealsemat energiatootmist ja seonduvaid võrguarendusi; uued tehnoloogiad nagu akusalvestus, elektrisõidukite laadimine jms nõuavad elektrivõrgult suuremat paindlikkust. Seetõttu peaks energeetika peatükis kliimaneutraalsusele üleminekul käsitlema ka varustuskindluse tagamist seoses uute tehnoloogiate, energiaallikate ja võrguarendustega. Varustuskindlus ja täpsemalt võrgu arendamine on oluline osa rohepöörde rakendamisest. 5.4. Samuti tuleb markeerida lk 16 varustuskindluse olulised komponendid salvestus ja paindlikkus, millega lähiaastatel tegeletakse. Energiasalvestite kasutuselevõtt Eesti elektrisüsteemis vähendab tarbijate kulutusi elektrienergiale, vähendab elektritootmise õhuheitmeid, parandab varustuskindlust, suurendab maksutulude laekumist ja parandab läbi pikaajaliste hinnariskide maandamise Eesti elanike toimetuleku võimalusi ning investeerimiskeskkonda. 5.5. Tuua lk 16, et energeetikas tuleb tagada nii energiajulgeolek (sh varustuskindlus), energia kättesaadavus ja taskukohasus kui energeetika keskkonnamõju vähendamine. Energiamajanduse arengukava 2030 täitmise seire põhimõõdikuks on energeetika programmis WEC energia jätkusuutlikkuse indeks. Õiglane üleminek 5.6. Täpsustada lk 18 lõiku “Suurem väljakutse on õiglase ülemineku tagamine ka ülejäänud valdkondade ja piirkondade kontekstis. Nende puhul on oluline hinnata, millised sektorid ja piirkonnad vajavad õiglase ülemineku jaoks riigi tuge.”, et saada aru mida peetakse piirkonnaks ja mida peetakse valdkonnaks. Kas piirkonnad on NUTS3 (Nomenclature of territorial units for statistics5 – Euroopa Komisjoni terriotriaalühikute statistika) klassifikaatori alusel või muud (täna käibel ka nt Ida-Viru ja Kagu-Eesti, kel on oma programmid, jne). Ruumiloome ja hooned 5.7. Muuta lk 19 sõnastust “Mõlemad probleemid vajavad lahendamist, sest on oluline, et planeerimine ruumiloome lähtuks kestliku arengu ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest.”. Kestlikkust ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid tuleb arvestada kõigi ruumi puudutavate ostuste osas, mitte ainult planeerimises. Tervikliku ruumikäsitluse rõhutamiseks palume eelistada mõistet “ruumiloome” väljendile “planeerimine ja hooned”. 5.8. Muuta lk 19 sõnastust “Elukeskkonna ja selle planeerimise tervikliku ja valdkonnaülese käsitluse loomiseks on vajalik koostada kvaliteetse ehitatud elukeskkonna arengukava ja siduda see uue üleriigilise planeeringuga ning ühtlasi riigieelarvega.”. Termin “elukeskkonna arengukava” ühtib paremini nii Eesti strateegia 2035 elukeskkonna mõistega kui ka rohepöörde tegevusplaaniga. Oluline on vähemalt asulates loobuda eristusest loodus- ja tehiskeskkonna vahel – kui soovime saavutada tervisliku ja elurikkust toetava asulakeskkonna ning ruumiloomes ühtlasi käsitleda keskkonna pehmeid ja kvaliteedikriteeriume. 5.9. Parandada lk 19 väljakutse sõnastust: “Kestliku arengu printsiipidest ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest lähtuv ruumiline planeerimine ruumiloome”- Sama parandus teha tegevuste tabelis. 5.10. Lisada lk 19 väljakutsete loetellu „hoonete ja taristu kliimakindlus“, sest kliimakindlusega arvestamine on oluline nii uute hoonete ja taristu rajamisel kui ka rekonstrueerimisel. 5 https://ec.europa.eu/eurostat/web/nuts/background 7 (10)  Elurikkus, maakasutus ja bioressursside väärindamine 5.11. Parandada lk 20 sõnastus „Trende vaadates on kaitsestaatusega elupaikade ja liikide osakaal Eestis kokkuvõttes veidi suurenenud, kuid enamik soo-, metsa- ja poollooduslikest rohumaaelupaikadest on endiselt ebasoodsa kaitsestaatusega.“ selgemaks. Praegu jääb sõnastus ebaselgeks: lause alguses räägitakse kaitsestaatusega elupaikade arvu suurenemisest, mis peaks olema hea, aga siis öeldakse, et osa kaitsestaatust on ebasoodne – mida tähendab ebasoodne kaitsestaatus? Teadmismahukas ja konkurentsivõimeline rohemajandus 5.12. Peatükis “Teadmismahukas ja konkurentsivõimeline rohemajandus” lk 23 nimetatakse väljakutsena „Ettevõtete toetamine rohepöörde elluviimisel“. Väljakutset tuleks täpsustada, sest “ettevõtete toetamine” väljakutsena ei ava selle sisu ja kannab edasi justkui mõtet, et raskusi esineb just ettevõtete toetamisega iseenesest. Kas probleemkohaks on siin riigi poolne toetuse ebapiisav maht, riigi ebapiisav võimekus toetusi jagada, ettevõtjate raskused toetusprojektides osalemisel või midagi muud? Ringmajandus ja jäätmed 5.13. Soovitus on üle vaadata lk 24 peatükis „Ringmajandus ja jäätmed“ valdkonna väljakutse. Praegu on suurima väljakutsena välja toodud, et tuleb tagada selle põhimõtete integreerimine kõikidesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse ja tegevustesse. Arvestades, et tegu on majandussüsteemi laiapõhjalise muutusega, on selliselt tegu pigem olemasoleva süsteemi peenhäälestusega. Ringmajanduse suurim väljakutse peaks olema lineaarmajanduselt ringmajandusele üleminek. 5.14. Selgitada lk 24 peatükis „Ringmajandus ja jäätmed“, milles uus lähenemine seisneb. Väide on selline „See tähendab, et jäätmete valdkond vajab kiirelt uut lähenemist, mis aitaks kaasa hoiakute ja tegutsemise muutusele ning sedakaudu (viiks meid õigele kursile ja tagaks) eesmärkide saavutamisele.“. See teemaleht on võrreldes teistega väga üldine ja sisu on vähe, puuduvad konkreetsed sammud olukorra parandamiseks. Lisaks tuleks jäätmekäitluse tegevused täpsemalt välja kirjutada. Kuigi eraldi on jäätmekava, siis peaks see ka siin paremini kajastuma. 6. Rõhutan detailsete tegevuste loetelus puuduva eelarvega tegevuste tähtsust rohepöörde elluviimisel ning nendele rahastuse leidmise olulisust. Rohemajanduse valdkonnas käsitletud teemad ja tegevused on otseses seoses ettevõtjate võimega teenida tulu ja pakkuda konkurentsivõimelist tööd Eesti majanduses ja erinevates piirkondades. Seega on rahastuse leidmine rohemajanduse valdkonna tegevustele eriti oluline, et neid saaks ellu viia ja seeläbi säilitada ettevõtete kestlikkus muutvates oludes. 7. Detailse tegevuste loetellu (lisa 1) lisada järgmised tegevused: 7.1. Lisada uus tegevus kliimaeesmärkide seadmiseks. Eesmärgi "Leevendamise 2030. ja 2050. aasta eesmärkide saavutamine" all on toodud kaks tegevust, mis mõlemad eeldavad, et kliimaeesmärgid on seatud. Juhime tähelepanu, et aastaks 2030 üleriigilist KHG vähendamise täpset eesmärki täna seatud ei ole ning alustada tuleb sellest, et hinnatakse valdkondade 8 (10)  võimekust KHG vähendamiseks, meetmetega kaasnevat mõju ja stsenaariumeid ning siis alles seatakse eesmärk. 7.2. Lisada „Ruumiloome ja hoonete“ valdkonnas tegevuse 4.11 järele uus tegevus “Kvaliteetse elukeskkonna arengukava koostamine”; tüüp: “Strateegiline planeerimine”, vastutaja “MKM”, kaasvastutajad “Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium“, tähtaeg 2025 IV kv, valdkondlik arengukava „Eesti 2035“ ning markeerida „puudub rahastus“ värviga. Kvaliteetse eluskeskkonna arengukava koostamine on võtmetegevus käesoleva RP tegevusplaani 2. põhieesmärgi ehk kvaliteetse elukeskkonna saavutamiseks. Samuti lähtub see Eesti 2035 strateegia 4. strateegilisest sihist (Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond”. 7.3. Riigivalitsemine valdkonnas eesmärgi/väljakutse “Riigi IKT-sektori kestlikkuse suurendamine” alla lisada uus tegevus “Andmete elukäigu haldamise ja liikumise põhimõtete väljatöötamine”, tüüp: “Töökorraldus”, vastutaja “MKM”, tähtaeg 2023 IV kv. 7.4. Riigivalitsemine valdkonnas eesmärgi/väljakutse “Riigi IKT-sektori kestlikkuse suurendamine” alla lisada uus tegeuvus “Andmevahetuse ja andmehalduse, sh andmete elutsükli haldamise, mõju riigi IT ressurssidele, asutuste ja teenuste usaldusväärsusele ning jätkusuutlikkusele.”, tüüp: “Uuring/analüüs”, vastutaja “MKM”, tähtaeg 2023 IV kv. 8. Lisaks täiendada detailses tegevuste loetelus (lisa 1) tegevusi ja vastutajaid: 8.1. Kliimamuutuste valdkonnas anda koordineeriv roll Riigikantseleile, hõlmates ka rakendamise koordineerimist, sh tegevustes 2.1 ja 2.2. Vajadusel suurendada Riigikantselei võimekust selle rolli kandmiseks. Kliimamuutused ei ole eraldi valdkond, vaid tegemist on horisontaalse teemaga, mis on ühtlasi kogu rohepöörde läbiv teema ning vajab valitsemisalade ülest koordineerimist. Lisaks, kliimamuutustega kohanemise tegevused peaksid olema käsitletud eraldi iga valdkonna all. 8.2. Ruumiplaneerimise ja hoonete valdkonnas tegevus 4.10 (Analüüs ja ettepanekud maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamiseks) nimetada ümber, sest analüüs on juba tehtud ja jätkuanalüüs tegemisel. Uus nimetus 4.10: "Ruumiameti moodustamine", tähtaeg 2024. a II kv. 8.3. Ruumiplaneerimise ja hoonete valdkonnas parandada tegevuse 4.11 nimetus. Uus nimetus: “Kvaliteetse elukeskkonna arengukava analüüs”. 8.4. Ruumiplaneerimise ja hoonete valdkonnas tegevuse 4.15 (Vanalinnade ja muinsuskaitsealade strateegilise arengu kava koostamine, et toetada renoveerimislainet) peavastutajaks määrata Kultuuriministeerium ning kaasvastutajateks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium. Muinsuskaitse teemad on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. 8.5. Õiglase ülemineku valdkonnas nimetatud tegevus 3.13 „Analüüsi ja ettepanekute koostamine Eesti ülese õiglase ülemineku vajaduste ja tegevuste välja selgitamiseks“ on rohepöörde edukuse jaoks kriitilise tähtsusega ja eestlastele väga südamelähedane teema, mis peaks konkreetse(te) asutuse(te) eestvedamisel olema läbiv igas rohepöörde valdkonnas. Kuna teema on horisontaalne, siis analüüse ja tegevusi peaksid välja mõtlema ja ellu viima valdkondade esindajad (nt ettevõtlus, tööstus, haridus jne) koos sotsiaalse poole spetsialistidega (nt tööõigus, sooline võrdõiguslikkuses, kliimamuutuste mõjud tervisele jne), et tagada teadmiste ja kogemuste sünergia. Sotsiaalse õigluse dimensioon on rohepöörde lahutamatu osa, mis avaldab suurt mõju ettevõtete rahastamisvõimalustele, konkurentsivõimele ja ärimudelitele. 9 (10) 8.6. Kaasata valdkonna „Elurikkus, maakasutus ja bioressursside väärindamine“ tegevustesse 5.2, 5.4, 5.8, 5.14 ja 5.18 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristel Järve 639 7619 [email protected] 10 (10)