Programmi „Teadmussiirde programm 2023-2026“ kinnitamine

KÄSKKIRI 23.01.2023 nr 7 Programmi „Teadmussiirde programm 2023- 2026“ kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Teadmussiirde programm 2023-2026“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  2 KINNITATUD ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.01.2023 käskkirjaga nr 7 Lisa Teadmussiirde programm 2023-2026 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes eesmärk Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– 2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Programmi periood 2023–2026 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja (ministeerium) Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet (HARNO) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) AS Metrosert Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021- 2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1: Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik Sihttase 2035 tase (2021) Eesti teadus, arendustegevus, Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 1,02 ≥1 innovatsioon ja ettevõtlus osakaaluna SKP-st (%) suurendavad koostoimes EestiAllikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri ühiskonna heaolu ja Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 1 2 majanduse tootlikkust, Allikas: Statistikaamet pakkudes Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest 86,6 110 konkurentsivõimelisi ja (%) kestlikke lahendusi Eesti jaAllikas: Eurostat maailma arenguvajadustele. Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Mõõdukas Innovatsioo- (koht tulemusrühmas) innovaator niliider Allikas: Euroopa Komisjon *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. 1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadmusiirde programm. Lisaks teadmusiirde programmile rakendatakse ka teadussüsteemi programmi (HTM) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka kajastuma programmide tasandil.  3 Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja toetada koostööoskuste arengut teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele. Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse kasvu ning teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Tegemist on Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogrammiga, mis loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob teadussüsteemi ühiskonna ja majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kasvatab ühiskonna teadusmahukust, sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Teadmussiirde programm tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas:  teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist;  Eesti ettevõtete TAI-mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on väike, ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab arendamist;  Eestil tuleb TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata ja koondada ressursse, et kasvatada võimalusi läbimurdelisteks arenguteks;  TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt) koostöö ja koordinatsioon on nõrk. Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi teadmussiirde, riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöö soodustamiseks ning erinevate majandussektorite ja teadusvaldkondade sidumiseks. Fookusvaldkonnad annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi. Nad on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt suure mõjuga. Fookusvaldkonnad ei ole sektoraalsed, vaid arenguvajaduse või -võimaluse kesksed ja interdistsiplinaarsed ning põhinevad eri valdkondade ja sektorite (akadeemiline, era- ja avalik sektor) koostööl. TAIE fookusvaldkonnad on järgmised:  digilahendused igas eluvaldkonnas;  tervisetehnoloogiad ja -teenused;  kohalike ressursside väärindamine;  nutikad ja kestlikud energialahendused;  elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad.  4 Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Vastutav eelarve ministeeriu Programmi kulud 2022 eelarve* 2023 eelarve m 2024 2025 2026 MKM Meede 1: Ettevõtete TAI- 109 964 145 985 111 551 117 141 120 628 mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine MKM Programmi tegevus 1.1. 109 797 144 624 109 736 115 564 118 608 Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine MKM Programmi tegevus 1.2. 166 1 361 1 816 1 577 2 020 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine HTM Meede 2: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja 38 543 44 527 65 209 65 209 38 543 arendustegevuse võimekuse kasvatamine (tuhandetes eurodes) HTM Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise 38 543 44 527 65 209 65 209 38 543 teadmussiirde toetamine (tuhandetes eurodes) HTM Programmi kogukulud MKM KOKKU 148 507 190 512 176 760 182 350 159 171 (tuhandetes eurodes) *Eelarve 2022.a kohta on esitatud koos lisaeelarvega. Olukorra lühianalüüs Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel kuuel aastal suurenenud. 2021. aasta riigieelarves2 oli teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks esimest korda planeeritud 1% SKP-st. Meie avaliku sektori kulud on samas Euroopa Liidu keskmisest suuremad3. Positiivne on ka erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise kiirem kasv võrreldes avaliku sektori (riigi- ja kõrgharidussektori asutused) rahastamise kasvuga. Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused on alates 2019. aastast ületanud avaliku sektori investeeringute mahu. 2021. aastal oli teadus- ja arendustegevuse rahastamine Euroopa Liidus keskmiselt avalikus sektoris 0,75% SKPst ja erasektoris 1,51% SKPst, Eestis avalikus sektoris 0,75% SKPst ja erasektoris 1% SKP-st4). Eesti jääb EL keskmisest tugevalt maha just erasektori TA kulutuste puhul. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel samuti tõusnud. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tootlikkus hõivatu kohta. Selle mõõdiku näitaja on pidevalt tõusutrendis ja läheneb EL keskmisele. 2020. aastal ületasime seatud eesmärki, 2021. aastal oli näitaja 86,7% EL27 keskmisega võrreldes (seatud sihttase oli 80%). 2035. a sihttase on siiski veel kaugel. 2022. a Euroopa Komisjoni innovatsiooni tulemustabeli (Innovation Scoreboard)5 andmetel langes Eesti tugevate innovaatorite rühmast napilt mõõdukate innovaatorite rühma, olles siiski viimase seitsme aasta jooksul läbi teinud suurima arenguhüppe. See viitab asjaolule, et ka teised riigid panustavad aktiivselt oma innovatsioonisüsteemide parendamisse ja toetamisse, konkurents tiheneb ning Eestil on tarvis arenguhüppe saavutamiseks panustada senisest rohkem, et soodustada Eesti ettevõtete püsimist rahvusvahelises konkurentsis. 2 Rahandusministeerium. Riigieelarve. https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja-majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated 3 Avaliku sektori TA investeeringute poolest oleme tõusnud Euroopa Liidu riikide hulgas kaheksandaks. 4 Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat/data/database 5 European Commission. European Innovation Scoreboard 2022. https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/innovation/scoreboards_en  5 Ühiskonna teadusmahukuse kasvu ning loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siirde ja rakendamise puhul ühiskonnas on oluline vaadata ka teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arvu kasvu, teadus- ja arenduskoostööd era- ja avaliku sektori vahel (nt ühispublikatsioonid näitavad tegevuse aktiivsust, kvaliteeti ja taset) ja TA rahastuse kaudu teadmus- ja tehnoloogiasiirde toetamist ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks. Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu puhul on sihiks liikuda euroala keskmise6 suunas. Teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd ja ettevõtete teadusmahukust peegeldava mõõdiku näitaja on viimasel viiel aastal tõusnud ja eeldatavasti tõuseb jõudsalt ka tulevikus, kuna arengukava ja selle meetmed seavad just teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamise senisest selgemalt esile. Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on 2019. aastast kolme viimase aasta keskmisena ligi 80% EL keskmisest, ent jääb veel selgelt maha sihist püüda EL keskmist ja saavutada 2025. aastaks 90% EL keskmisest. Koostööpublikatsioonide osas on selgelt arenguruumi, ent TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja ettevõtluse koostööd, seega eeldatavasti kasvab ka ühispublikatsioonide arv. TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris7. Samal ajal on ka doktoriõppe atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud8. Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta on ootuspäraselt kasvanud (2021. a 3,5). Doktorikraadide kaitsmiste arvu suurenemist näeme ilmselt alles mõne aasta pärast. Suurimad väljakutsed on järgmised:  Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Teadustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Seetõttu tuleb riigil leida viise ja kujundada keskkonda, mis soosiks teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel.  Ettevõtetes sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni. Eesti ettevõtete teadus- ja tehnoloogiamahukus, võimekus uusi ärimudeleid, teadmisi ja tehnoloogiaid kohandada ja kasutusele võtta ning luua selle abil kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid on tagasihoidlik. Ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab tugevdamist.  Teadlaskarjääri vähene atraktiivsus – TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eestis napib väljaspool akadeemiat inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Samal ajal on ka doktoriõppe atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud. Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurendamisele.  Teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna osaliste koostöö on nõrk. Teadusasutused, ettevõtted, esindusorganisatsioonid, ministeeriumid, rakendusasutused jt osalised tegutsevad omaette, tegevused on killustunud, ühised sihid puuduvad. Motivatsiooni ja võimekust koostööd teha napib. 6 Euroala keskmine oli 2019. aastal 9,8%. 7 Teadlaste täistöökohtade osakaal kõigist hõivatutest 2021. a seisuga on Eestis 0,87%. See jääb EL keskmisele (1,04%) selgelt alla, eriti erasektoris. 8 2021. a EHISe andmete põhjal oli kaitstud doktorikraadide arv 222.  6 Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas 2023-2026 aastal:  Temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide kaudu toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid, uute uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku kompetentsi loomist TA-asutustes, tippspetsialistide järelkasvu, siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, uurimistulemuste levitamist ning muid TAIE fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke tegevusi. Jätkuvad programmid IT ja ressursside väärindamise valdkonnas ning alustatakse uute programmidega teistes TAIE fookusvaldkondades. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende programmide tugev alus, mida toetab ka siht- ja sidusrühmade aktiivsele osalusele tuginev fookusvaldkondade juhtimise ja seiremudeli käivitamine 2023. a.  Teadmussiirde võimekuse suurendamiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides alustatakse 2023. a rahastusskeemiga Astra+, mis toetab asutusi teadmussiirde teenuste arendamisel, sellealaste teadmiste ja oskuste täiendamisel, spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise arendamisel ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamisel. Toetatakse kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist, sh soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel ning koostööd ettevõtetega.  Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste arendamise ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele võimalusi arendada olemasoleva taristu ja tippkeskuste baasilt kaht tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga, sh tippkeskuste teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Eesti ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning turunõudlusele vastavate teadus- ja arendusteenuste arendamise tuge era- ja avaliku sektori jaoks. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju, lõimides tipptasemel teadusuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, ning parandada teadustaristu kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool akadeemilist sektorit.  Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist liikuvust toetavaid tegevusi ning toetatakse ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest.  Viiakse ellu teadmussiirde doktorantuuri toetusskeemi, mille puhul doktoritöö valmib koostöös ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd.  Jätkatakse riigi rolli ja pädevuse suurendamist innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning uudsete lahenduste hankimisel. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Teadus- ja arendusnõunike võrgustik aitab TA-tegevusi paremini kavandada, sh seada selgemaid fookusi, kavandada mõjusamaid sekkumisi ja osaleda aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös. Omavaheline info- ja kogemuste vahetus aitab kaasa TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale kavandamisele ja elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab erasektorile olulise TA-tegevuse elluviimist.  Alustakse Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja Ida-Virumaa  7 ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse Ida-Virumaa teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti. Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas 2023-2026 aastal:  Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest ning uue perioodi meetmete väljatöötamisega alustati 2022. aastal eesmärgiga jõustada need 2023. a jooksul.  Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduseks on jõustatud vastav programm (RUP), mis toimib virtuaalse uurimis- ja arenduskeskusena. Toimunud on kolm RUPi rahastusvooru ning programmi meeskonda on värvatud valdkondlikud eksperdid. RUP-i ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. RUP on MKMi keskne ettevõtete arendustegevuse toetusmeede, millega jätkatakse. Vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) poolt MKMile antud ülesannetele tehti 2022. a jooksul analüüsid, leidmaks Eestile sobilik rakendusuuringute keskuse mudel. TANi 29.11.2022 otsuse alusel jätkab MKM rakendusuuringute keskuse käivitamisega 2023. a.  Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist.  Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile. Jätkatakse CERN-i assotsieerunud liikmena eesmärgiga saada 2023. a täisliikmeks, et võimaldada Eesti ettevõtetel ja teadusasutustel laiemalt ligipääsu CERNi tegevustele. Lisaks parandatakse ettevõtete ligipääsu Euroopa Horisondi ja Eurostarsi tegevustele.  Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks.  Käivitatakse teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond eesmärgiga parandada kõrgtehnoloogiliste pikema aredustsükliga ettevõtete rahastusvõimalusi. Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia kaudu, sh süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse toetamist.  Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et seatud sihte saavutada.  Riik käivitab Smartcapi kaudu rohefondi, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022–2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fondi loomine on oluline toetamaks sageli süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas muuta rohepööret siinse majanduse jaoks konkurentsivõimaluseks.  Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut osaleb Eesti NATO 1-miljardi suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja kiirendi luuakse vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Seetõttu on NATO asunud looma võimalusi, mis aitaksid tekitada ja  8 rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendaks koostööd läänes, vähendaks protektsionismi ja pakuks turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades.  MKMi kaasrahastusel (aastail 2022-2025) käivitasid Riigi Infosüsteemide Amet ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Kredexi ühendorganisatsioon Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse, mille eesmärk on kasvatada küberturbe sektori konkurentsivõimet, edendada üldist kübererksust, suurendada valdkonna järelkasvu ja spetsialistide hulka ning toetada küberturvalisuse valdkonna ettevõtete loomist ja arendamist.  Käivitus Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) MKMi kaasrahastusel. Keskuse eesmärk on toetada tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava valdkonna üldist teadlikkuse kasvu. Lisaks käivitus 2022. a Tehnopoli juhtimise tehisintellekti programm, mille eesmärk on toetada tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. Programm jätkub 2023. a.  Aastail 2022–2026 kaasrahastab MKM Tartu Ülikoolis rahvusvahelist ärikiirendi Creative Destruction Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja rahvusvahelisele mentorite võrgustikule. Ärikiirendi alustas 2022. a, võttes vastu esimesed ettevõtted. Tegevused jätkuvad 2023. a.  2022. a disainis MKM koostöös Tööandjate keskliidu, EAS/Kredex ühendasutuse ning kaasatud ekspertidega innovatsioonitrepi, mille eesmärk on panustada ettevõtete TAI-mahukamaks kasvamisse. 2022. a valmis kontseptsioon ning innovatsioonitrepi rakendamine on kavas 2023. a. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase* Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase (2021) HTM Teadlaste ja inseneride arv MKM ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta 1,8 1,7 1,9 2,1 2,3 2,5 4,53 erasektoris, arv 1000 elaniku 2021 kohta Allikas: Statistikaamet MKM Ettevõtete investeeringud 2,5 3 3,2 3,5 3,7 HTM mittemateriaalsesse 6 7,3 põhivarasse osakaaluna SKP- (0,8 (1 (1,1 (1,3 (1,5 ( 2,3 mld) (3,2 mld) st (%, mln/mld eurodes) mld) mld) mld) mld) mld) Allikas: Statistikaamet *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.  9 Meede 1. Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. Meetme mõõdik ja sihttase Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase Innovaatiliste ettevõttete osakaal, % 64 >75 >75 >75 >75 >75 >75 Allikas: The Community Innovation Survey (CIS) (2020) Tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine (MKM vastutusalas) Tegevuse eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. Programmi tegevuse mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase Müügitulu uutest või oluliselt muudetud 13 15 15 17 17 17 >20 toodetest või teenustest (suhe kogu (2020) müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet DESI: ettevõtete digitaliseeritus/robotid jms Top 9 Top 8 Top 7 Top 6 Top 6 Top6 Top 5 (Integration of digital technology) (2021) Allikas: DESI Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkus TAI vajalikkusest ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte, soodustatakse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamist. Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt. Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust  10 innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna. Programmi tegevuse kirjeldus:  Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne.  Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization) toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu.  Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid teenuseid)  Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe) saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda toetusi, võrgustumine jms).  Toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.  Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati 2022. a lõpus, 2023. a programm jätkub.  Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid.  Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes (märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid tehnoloogiaid.  Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.  Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia).  Luuakse rohefond.  Osaletakse NATO innovatsioonifondis ja innovatsioonikiirendis.  Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse loomist.  Toetatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eestisse laienemist.  11 Tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas) Tegevuse eesmärk: toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut. Programmi tegevuse mõõdik Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase (2021) Riskikapitali maht eurodes 962 ˃500 ˃500 ˃500 ˃500 ˃500 >1000 Allikas: Startup Estonia (Crowdsoursed ja Includer kokku) Kiirendites osalevate ettevõtete arv 31 47 40 40 40 40 40 Allikas: Startup Estonia Tegevuse raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, mis toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevsute tulemuslikkus hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Programmi tegevuse kirjeldus:  Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia kaudu. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu Smartcapi kaudu kutsutakse ellu seda segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d).  Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule sekkumisloogikale.  12 Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) Meetme eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju kasvuks. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori 5,4 7,5 8,0 9,0 10,5 11,5 Euroala teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, (2021) keskmine %* Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 3,5 3,35 3,4 3,45 3,5 ≥3,5 ≥3,5 1000 tööealise elaniku kohta** (2021) Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide 79,7% 82,3 84,9 87,5 90 92 EL arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (2017- keskmine (EL keskmine = 100) %*** 2019 (100%) keskmine) Sotsiaalmajanduslikele rakendustele 17 23 25 28 28 28 - suunatud kulutuste osakaal riigieelarves (2021) planeeritud TA eraldistest, %**** *Statistikaamet **Statistikaamet ***European Innovation Scoreboard ****Statistikaamet, HTM arvutused Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas) Tegevuse eesmärk on meetme eesmärk – ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Tegevuse mõõdikud on meetme mõõdikud. Tegevusega luuakse eeldused sektoritevaheliseks teadmussiirdeks ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. TA-spetsialistide arvu suurendamine era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide muutumist ettevõtlikumaks, ja suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi, rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste arendamist ja kättesaadavaks tegemist. Toetatakse kaht olulist tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga, tegevuse väljundite sh teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Eesti ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning teadustaristu avamist era- ja avalikule sektorile kasutamiseks. Eesmärgiks on suurendada tippkeskuste ja teadustaristu majanduslikku ja ühiskondlikku mõju. Samuti võimendatakse teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel arendusgrantide (proof-of-concept) kaudu. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava doktorantuuri (teadmussiirdedoktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö valmib tööandja vajadusi arvestades. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning  13 arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist teadus- ja arenduskoostööd. Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE fookusvaldkondades töötatakse välja ja viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks, mis loob eeldusi teadmispõhiste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes, ülikoolide ja ettevõtete koostöö laiendamiseks, erasektori poolt finantseeritud avaliku sektori kulutuste mahu tõusuks ning tippspetsialistide ettevalmistamiseks ettevõtlusele. Temaatilistes programmides keskendutakse TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamise käigus välja selgitatud konkreetsetele uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu, algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja värvata tippteadlasi. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlaste, ettevõtjate, avaliku sektori jt koostöös) on nende programmide tugev alus. Kuni 2023. aasta lõpuni jätkatakse tegevusi nutika spetsialiseerumise valdkonna rakendusuuringute ja erialastipendiumide toetamiseks, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduse teadmusmahukuse kasvule, toetades teadusasutuste ja ettevõtete koostööd ning tagada valdkondade teadlaste ning inseneride järel- ja juurdekasv. Samuti suurendatakse tegevuse abil riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning uudsete lahenduste hankimisel, selle kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh tõsta teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning tugevdada ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusalast kompetentsi ja võimekust. Meetme tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele ning soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete rakendusuuringute jms kaudu. Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2023 2024 2025 2026 Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine 38 543 44 527 65 209 65 209 Tegevuse kirjeldus Teenus 2.1.1. Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh:  Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust, stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi.  Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks jätkatakse 2022. a käivitatud Õiglase Ülemineku Fondi meetme elluviimist teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks Ida- Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja asutuste vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist, välistippspetsialistide kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna siirdeprotsesside seiret ja hindamist, kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms. Teadustulemuste rakendamise ja tehnoloogiasiirde toetamine, sh:  14  Arendusgrandid (proof-of-concept). Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni, jätkatakse eksperimentaalarenduse grantide väljaandmist konkurentsipõhise uurimistoetuse tulemusena saavutatud teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks. Grantidega kaetakse personali- ja teadustöö kulud (sh insenertehnilised ja disainlahendused, intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud jms). Teenus 2.1.2. Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:  Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondades. Tegevuse raames arendatakse ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vajadusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse pakkumist, sh tugevdatakse temaatilist uurimistegevust nii alus- kui rakendusuuringute osas, toetatakse välistippspetsialistide kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, koostöötegevusi, uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade tegevuskavadele. Seejuures jätkatakse IKT programmi ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi, mis vaadatakse üle teiste programmide väljatöötamise raames. 2023. a alustatakse kolme uue programmi tegevustega .  Jätkatakse „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ raames tippkeskuse tegevuste toetamist, sh kohalike omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste piloteerimist. Tippkeskus uurib ja katsetab uusi lahendusi viies valdkonnas: energia, transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Eesmärk on muuta linnad nutikamateks.  Jätkatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute (NUTIKAS) toetamist. Toetus aitab tõsta teadusasutuste võimekust ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning aitab ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadusasutustelt vajalikke rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Kaetakse uuringute, tehnilise teabe ja patentide teenuste, vahendite ja seadmete kulud, tegevus- ja personalikulud jms. Tegevused lõppevad 2023. a, toetamist jätkatakse edaspidi MKM rakendusuuringute programmis (RUP).  Jätkatakse kõrghariduse erialastipendiumide eraldamist nutika spetsialiseerumise valdkondades. Stipendiumi eesmärgiks on toetada kõrgkoole motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes valdkondades, sh loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Tegevus lõppeb 2023. a, jätkutegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus).  Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine. Toetusskeem käivitatakse 2023. a. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju, sidudes eesliiniuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, edastades teadmisi ja arendades tehnoloogiaid litsentside, ekspertteadmiste ja oskusteabe kaudu ettevõtetele ja avalikule sektorile, jõustada teadustulemuste teadlikku kasutamist jne. Teadustaristuga seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA-teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks, tuginedes olemasolevale taristule, sh laborite sertifitseerimist, teenusepakettide arendamist jms. Teenus 2.1.3. Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine  Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest. Toetatakse nii lühi- kui pikaajalisi mobiilsusi.  Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava teadmussiirde doktorantuuri elluviimist. Teenus 2.1.4. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid aktuaalseid ning kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike palgakulusid ja võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades tehtava TA-tegevuse koordineerimist. RITA programmi tegevusi toetatakse kuni 2023. aasta lõpuni, 2023. a käivitatakse valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise jätkuprogramm (RITA+), mis jätkab valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamist ning riigi jaoks olulise teadus- ja arendustegevuse strateegilist suunamist.  15 Juhtimiskorraldus Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).  MKM vastutab programmi meetmete 1 elluviimise eest.  HTM vastutab programmi meetme 2 elluviimise eest. Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja Noorteamet (Harno), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) ja AS Metrosert. Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM-i kodulehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM vastavalt ülal toodud jaotusele meetmete ja tegevuste lõikes. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ tulemusaruande raames. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i (arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse.