Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. jaanuar 2023
- Viit
- 24.1-1/2022/7564-2
- Registreeritud
- 23. jaanuar 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Riigikantselei
- Saabumis/saatmisviis
- EIS
- Funktsioon
- 24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
- Sari
- 24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
- Toimik
- 24.1-1/2022
- Vastutaja
- Evelin Tõnisson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Sisu (failidest)
Saatja: Evelin Tõnisson </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=DBC406BAD672477F9006A8FE9E11C57F-EVELIN KUUSE>
Saaja: Age Inkinen, Silver Tammik, Marie Allikmaa, Kristina Jerjomina, Merike Koppel, Karin Maisvee, Madis Ross, Karlis Goldstein, Martti Kalvik
Teema: EL disainipakett - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarid
Tere!
Edastan meie ministeeriumi ettepanekud ja kommentaarid EL disainipaketi muutmise kohta.
Saame üldiselt toetada EL disainipaketi eesmärki muuta tööstusdisainilahenduste kaitsmine ELis odavamaks, kiiremaks ja prognoositavamaks. Peame oluliseks asjassepuutuvate ettevõtjate ja tööstusliitude kaasamise seisukohtade kujundamisse ning nende informeerimist kavandatavatest seisukohtadest.
Toome hetkel välja vaid mõned tähelepanekud:
1. Artikkel 66b sätestab, et kui Amet leiab, et määrusest või määruse alusel vastu võetud õigusaktidest tuleneb mingite õiguste kaotamine, ilma et oleks tehtud mingit otsust, teatab ta sellest asjaomastele isikutele. Asjaomased isikud võivad taotleda selle küsimuse kohta otsuse tegemist kahe kuu jooksul pärast sellise teate esitamist, kui nad leiavad, et ameti seisukoht on ekslik. Amet võtab sellise otsuse vastu ainult juhul, kui ta on seda taotlevatest isikutest erineval arvamusel.
Nimetatud sättes on Ametil üsna subjektiivne alus otsust mitte vastu võtta, s. o juhul, kui Amet on isikutest teisel arvamusel. Selline sõnastus ei taga taotlejatele õigusselgust ega ettenähtavust. Teeme ettepaneku seda sätet töögrupi kohtumistes läbi arutada ning võimalusel muuta säte selgemaks.
2. Artikkel 77 sätestab esinduse üldpõhimõtted. Lõike 4 kohaselt, kui rohkem kui üks taotleja või rohkem kui üks kolmas isik tegutsevad ühiselt, määratakse ühine esindaja. Kas ühise esindaja määramine ei võiks olla võimalus, mitte kohustus?
3. Artikli -106ac (makse vastuvõtmiskuupäev) kohaselt määrab tegevdirektor kindlaks kuupäeva, mil maksed loetakse tehtuks. Kahtleme, kas selline ilma konkreetsete alusteta võimalus on asjakohane. Ei ole selge, millest tegevdirektor kuupäeva määramisel juhindub.
4. Transpordi valdkonna vaates toetame väliselt vaadeldavate varuosade paremat kättesaadavust. Nn remondiklausel leidis käsitlemist juba aastal 2004. Kui tööstusomandi teemad olid veel MKMi rida, siis me toetasime disainidirektiivi muudatust seoses remondiklausliga ja VV on selle lähenemise ka 21.10.2004 heaks kiitnud. Lühidalt toetasime siis sõidukite varuosade vaba konkurentsi:
Vabariigi Valitsus otsustas 21. oktoobril 2004.a toetada Euroopa Nõukogu algatust, mis keelaks tootjatel tööstusdisaini lahendusena kaitsta mitmeosalise toote remondiks kasutatavaid koostisosasid. Nii ei oleks disainilahendustena kaitstavad näiteks sõidukite nähtavad tagavaraosad. Disainilahenduste õiguskaitset puudutava direktiivi (98/71/EÜ) muutmise eelnõuga sooviti varuosade turg liberaliseerida kogu Euroopa Liidu territooriumil. Muudatuste elluviimisel nähti suurimat mõju autode varuosade turule, kuna disainilahenduste kaitse mõjutab enim just seda valdkonda. Direktiivi eelnõu ettevalmistamisel lähtuti põhimõttest, et disainikaitse eesmärk on anda ainuõigus üksnes toote väliskuju kasutamiseks ja mitte tootele kui sellisele. Kehtiv varuosade disainikaitse aga soodustas just nimelt toote kui sellise monopoliseerimist - nii on paljud autode varuosad oma kujult ainulaadsed ega ühildu teistsuguse disainiga analoogsete osadega. Kuna disainikaitse keelas konkurentidel sarnast toodet valmistada, puudus tarbijal alternatiiv originaaltoote ostmisele. Eesti siseriiklik seadusandlus võimaldas 2004.a sõiduki nähtavate varuosade kaitset tööstusdisainilahendustena. Tööstusdisaini kaitse seaduse mõttes said olla tooteks ka toodete tagavaraosad, kui nad tootesse paigutatuna jäävad selle toote tavakasutuses väliselt vaadeldavaks. Seega võisid sellised tagavaraosad nagu näiteks sõidukite tuled olla tööstusdisainilahendusteks. Kuigi 2004 sai Eestis sõidukite varuosasid kaitsta tööstusdisainilahendustena, ei ole autotootjad sellise võimaluse vastu erilist huvi tundnud. Patendiameti informatsiooni kohaselt oli 2004.a kõnealuses valdkonnas tööstusdisainilahenduste registris registreeritud ainult üks disainilahendus. Seega ei mõjutanud kaitstud disainilahendused sel hetkel sõidukite varuosade hinda Eestis, samuti ei olnud direktiivi muudatuste siseriiklikul rakendamisel oodata varuosade hindade hüppeliselt langust.
Hilisemas faasis oleme valmis seisukohtade eelnõu taaskord üle vaatama ja vajadusel kommenteerima.
Head
Evelin
Evelin Tõnisson
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
+372 625 6353
+372 58505904
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Eesti