Eesti Energia muudatusettepanekud eelnõus 696 SE sätestatud biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumide kohta

Saatja: Andres Tropp <[email protected]> Saadetud: 20.01.2023 12:13 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <"MKM info"> Teema: Eesti Energia muudatusettepanekud eelnõus 696 SE sätestatud biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumide kohta Manused: 2023.01.20.696 SE muudatusettepanekud-EE.asice Tere Käesolevaga edastame Eesti Energia muudatusettepanekud eelnõus 696 SE käsitletavate ja EL-i taastuvenergia direktiivist ülevõetavate nn biomassi säästlikkuse kriteeriumide kohta Lugupidamisega Andres Tropp Regulaatorsuhete osakonna juht Eesti Energia AS +372 5303 7113 | [email protected] Lelle 22, 11318 Tallinn | www.energia.ee Kristen Michal Riigikogu majanduskomisjon E-kiri: [email protected] [email protected] 20.01.2022 No KA-JUH-13/20 Cc: Keskkonnaministeerium E-kiri: [email protected] MKM E-kiri: [email protected] Eesti Energia muudatusettepanekud eelnõus 696 SE sätestatud biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumide kohta Lugupeetud Kristen Michal, Seoses Riigikogu majanduskomisjonis menetluses oleva eelnõu ga 696 SE edastame teile käesolevaga järgmise. Viitega Keskkonnaministeeriumi poolt 03.01.2023 Riigikogu majanduskomisjonile edastatud energiamaj anduse korralduse seaduse muudatusettepanekutele , mis käsitlevad nn biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumide ülevõtmist EL-i taastuvenergia direktiivist , esitab Eesti Energia käesolevaga Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud muudatusettepanekute muudatusettepanekud. Eesti Energia muudatusettepanekute parema loetavuse huvides aktsepteeris ettevõte kõik Keskkonnaministeeriumi poolt 03.01.2023 majanduskomisjonile edastatud dokumendis track change (edaspidi träkis) moel tehtud muudatused ja kirjutas sellesse samasse dokumenti träkis Eesti Energia muudatusettepanekud. Eesti Energia pakutavate muudatusettepaneku te selgitused on järgmised. 1. Paragrahvi 32 3 pealkirja muudatusettepanek: Keskkonnaministeeriumi pakutud pealkirja muudatusettepanek viitab „taastuvenergia nõuetele“. Taastuvenergia direktiiv ei sätesta taastuvenergiale nõudeid, nõuded sätestatakse kütustele, millest taastuvenergiat toodetakse. Lisasime träkis lõigu, millistele kriteeriumidele vastavuse tõendamist direktiiv tegelikult ette näeb. 2. Paragrahvi 32 3 lõike 10 muudatusettepanek: Keskkonnaministeeriumi pakutud sõnastusettepanek viitab „kriteeriumide tõendamisele“. Taastuvenergia direktiiv ei sätesta kriteeriumide tõendamist vaid kriteeriumidele vastavuse tõendamist. Lisasime teksti träkis sõna „vastavuse“, et eelnõu oleks kooskõlas direktiiviga. 3. Paragrahvi 32 3 lõige 10 punkt 1 muudatusettepanekud: Keskkonnaministeeriumi pakutud sõnastusettepanekud sisaldavad mitmeid ebatäpsusi ja ebamäärasusi, mille parendamiseks teeme me järgmised ettepanekud: 3.1 sõna „bioenergia“ (mille sisu ei ole meie teada defineeritud) on träkis asendatud kütuste nimetustega, mille suhtes kriteeriumeid kohaldatakse; 3.2 träkis on täpsustatud milliste kriteeriumidele vastavust kontrollitakse (lisatud on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid); 3.3 träkis on täpsustatud millist saadetist silmas peetakse (st kütuse saadetist); 3.4 träkis on täpsustatud millist energiat võetakse summaarse taastuvenergia arvutamisel arvesse (st mitte saadetise ehk kütuse energiat vaid vastavast kütusest toodetud energiat); 3.5 träkis on täpsustatud, et teavet tuleb anda mitte kütuse saadetise tootmiseks antud toetuse kohta vaid kõnealusest kütusest energia tootmiseks antud rahalise toetuse kohta. Siinjuures viitame taastuvenergia direktiivi artikkel 29 lõigule 1c, mis ühemõtteliselt viitab kütuste tarbimise (ehk energia tootmise) eest rahalise toetuse saamisele . 4. Paragrahvi 32 3 lõike 10 punkt 1 selgituse nr 1 muudatusettepanekud: 4.1 Oleme seisukohal, et taastuvenergia direktiivist „toetuskava“ definitsiooni ülevõtmine selle täielikul kujul ei ole selle mõiste ebamäärase sõnastuse ja praktikas ka puuduliku rakendatavuse tõttu otstarbekas. Selgitame enda seisukohta järgnevaga. Säästlikkuse kriteeriume rakendatakse energiatootmises kasutatavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes, seega ettevõtja, kes peaks esitama teavet toetuste andmise kohta on energiatootja. Energiatootja kontrollib üksnes energia tootmise protsessi, mille sisendite kohta on tal võimalik koguda asjakohast teavet. Mis puudutab aga „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist“ (väljend „toetuskava“ definitsioonis), siis selle kohta ei pruugi energiatootjal olla mingit teavet. Näiteks, kui elektritootja müüb toodetud elektri elektribörsile, siis on täiesti võimatu saada infot selle kohta, kes täpselt on selle elektrienergia kasutaja ja milliseid toetuseid ta saada võib . Sama kehtib ka kaugküttevõrgu tarbeks soojust tootvate ettevõtjate osas. Seega on täiesti põhjendamatu eeldada, et energiatootja peaks omama infot kas tema poolt toodetud energia lõpptarbijad saavad selle energia tarbimise eest mingeid toetuseid, maksuvabastusi, maksuvähendusi vms. Energiat tootev ettevõte saab reeglina omada infot üksnes selle kohta kas tema poolt toodetavale taastuvenergiale makstakse taastuvenergia toetust toodetud energiaühiku kohta või tema poolt kasutatava energiatootmisseadme püstitamiseks on makstud investeeringutoetust. Võttes arvesse, et energia tootmisele Eestis maksuvähendusi, -vabastusi ja -tagastusi ei võimaldata, siis pole neid „toetuskava“ definitsioonis otstarbekas ka mainida. Samamoodi ei ole „toetuskava“ definitsioonis otstarbekas mainida toodetud taastuvenergia kasutamisega seonduvaid toetuseid, sest info selliste toetuste jms võimaldamise kohta ei ole reeglina energiatootjatele kättesaadav. Eelnevast tulenevalt on träkis tehtud ka muudatusettepanek „toetuskava“ definitsiooni oluliseks lihtsustamiseks. Kui selline muudatusettepanek ei peaks Keskkonnaministeeriumile või Riigikogu majanduskomisjonile sobima, siis peaks üks neist eelnõu seletuskirjas selgitama kuidas peaksid energiatootjad saama infot taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta. Nagu eelnevalt selgitatud, ei pea me seda päriselt võimalikuks. 4.2 Keskkonnaministeeriumi pakutud massibilansi süsteemi kirjelduses oli tehtud viide, et süsteem tagab toodetud taastuvenergia vastavuse säästlikkuse kriteeriumidele. Selline viide on ekslik, sest direktiiv toodetud energiale mingeid kriteeriumeid ei sea, kriteeriumid on seatud kütustele, millest energiat toodetakse. Viimasest tulenevalt on massibilansi süsteemi kirjeldus ka träkis ümber sõnastatud. 5) Paragrahvi 32 3 lõike 11 muudatusettepanek: Keskkonnaministeeriumi sõnastatud muudatusettepanekus on antud lõikes kirjeldatud säästlikkuse kriteeriumidele vastamise tõendamise kahte võimalust (riiklik kava ja Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtlik kava), kuid on jäetud märkimata sama paragrahvi lõikes 10 kirjeldatud võimalus. Eelnevast tulenevalt on träkis tehtud ka lõike 11 muudatusettepanek. Lisaks on träkis muudetud ka antud lõike selgitust, et oleks arusaadav milleks neid skeeme ja kavasid kasutada saab. 6) Paragrahvi 32 3 lõike 13 muudatusettepanek: Keskkonnaministeeriumi sõnastatud muudatusettepanekus on antud lõikes jällegi viidatud taastuvenergiale kehtestatud nõuetele ja kriteeriumidele, mida direktiiv tegelikult ei sätesta. Nõuded ja kriteeriumid on sätestatud kütustele, millest energiat toodetakse. Eelnevast tulenevalt on träkis tehtud ka asjakohased muudatusettepanekud. Lisaks on tehtud muudatusettepanek lõike 13 selgituse sõnastuse kohta, kus algselt viidati nõuete ja kriteeriumide tõendamisele. Direktiiv nõuete ja kriteeriumide tõendamist ette ei näe, küll näeb ta aga ette nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamist. Eelnevast tulenevalt on träkis tehtud ka asjakohased muudatusettepanekud. Kui majanduskomisjonil peaks olema ettevõtte esitatud muudatusettepanekute kohta mingeid küsimusi vms., siis palume kontakteeruda meiega esimesel võimalusel. LISA: Keskkonnaministeeriumi poolt 03.01.2023 majanduskomisjonile edastatud muudatusettepaneku te dokument, millesse on träkis lisatud Eesti Energia muudatusettepanekud. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Andres Tropp Regulaatorsuhete osakonna juht Eesti Energia AS III Energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) tehakse järgmised muudatused: Selgitus: EnKS §-de 32’3 ja 33 muutmine on vajalik, et sätestada täpsemalt siseriiklikus õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise rakendamise ja järelevalvega seonduv. Direktiivi artikkel 30 on siseriiklikkusse õigusse üle võtmata. Direktiivi rakendamiseks ja jõustamiseks on vajalik luua uusi töökohti ja tuleb arvestada võimalusega, et on vajalikud täiendavad IT lahendused. Täiendavad kulud on seotud personalikulude ja IT-arendustöödega, mis on u 60 000 eurot aastas. Keskkonnaameti juurde on loodud üks töökoht säästlikkuse kontrolli toetamiseks. Esialgse hinnangu kohaselt on vajalik veel ühe töökoha loomine Keskkonnaministeeriumi haldusalas. 1 ) paragrahvi 32’3 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtted ning nende kütuste taastuvenergia nõuetele ja säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendamine “; Selgitus: Täiendamine on vajalik et EnKSis oleks sätestatud kuidas tõendatakse nõuetele ja kriteeriumitele vastavust v astavalt direktiivi art 30. Kuna paragrahvi pealkiri peab hõlmama kogu paragrahvi sisu, siis on vaja pealkirja sõnastust vastava lauseosaga täiendada. 2 ) paragrahvi 32’3 täiendatakse lõigetega 10-13 järgmises sõnastuses: „(10) Ettevõtja tagab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete le ja kriteeriumite le vastavuse tõendamisel ja kontrollimisel : 1 ) bio energia kütus te, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumide le vastavuse kontrollimise ks ga vajaliku seonduva massibilansi süsteemi rakendamise, mis tagab, et iga st kütuse saadetis es t toodetud energiat võetakse summaarse taastuvenergia arvutamisel arvesse ainult üks kord ning massibilansisüsteem sisaldab teavet selle kohta, kas kõnealuse kütuse saadetise st energia tootmiseks on antud rahalist toetust ning toetuse andmise korral teavet toetuskava liigi kohta; 2) auditeerimise asjakohaste standardite järgi sõltumatu audiitori poolt kord aastas hiljemalt järgneva aasta 25 veebruariks ; 3) asjakohaste tõendite olemasolu. Selgitus: lõike ga 10 punktiga 1 võtame üle direktiivi artikkel 30 lõike 1. Võttes arvesse, et Eesti elektri tootjatel ja soojatootjatel reeglina puudu b info rmatsioon n ende poolt toodetud energia tarbimisele makstavate toetuste või energia tarbijatele v õimaldata vate maksuerisuste jms kohta , siis võrreldes M ärgitud toetus - eeldame et siin on mõeldud direktiivi artiklis 2 punktis 5 antud toetuskava mõiste ga s teeme ettepaneku kohaldada mõistet „ toetuskava“ lihtsustatud kujul järgmiselt sätestatut : „toetuskava“ – liikmesriigi või liikmesriikide rühma või Euroopa Liidu rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille raames võimaldatakse taastuvatest allikatest energiatootmisele tegevustoetust (st rahalist toetust toodetava energiaühiku kohta) või investeeringutoetust energiatootmisseadme püstitamiseks . abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist , vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu, mis hõlmab investeeringutoetust , maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas sisseostu muutuvaid või fikseeritud hindu ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma. Nimetatud mõiste on jäänud EnKSi üle võtmata. Toetuste iseloomu on kirjeldatud elektrituruseaduses: §3 lõige 9'2 ja §59 kuni §59'8. Need puudutavad elektritootmist ja koostoomise protsessis elektri- ja soojusenergia tootmist. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4a69d876-0906-4447-a38b-31a63c4288f9/Elektrituruseaduse%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(156%20SE%20III) M assibilansi süsteem - kestlikud ja mittekestlikud kütused on küll segatud tarneahelas ja energia tootmises aga nende üle peetakse eraldi arvestust ja massibilansi süsteemi kasutamine võimaldab pidada nende kütuste kasutamise üle eraldi arvestust , t õendada aga b taastuvenergia tootmisel kasutatavate biokütus t e st , vedela s t e biokütus t e st ja biomasskütus t e st toodetud taastuvenergia vastavus t säästlikkuse kriteeriumitele ning vastavuse kohta asjakohase teabe esitamis t sõltumatule audiitorile ja järelevalveasutusele. märgitud auditeerimise asjakohased standardid Standardid koostatakse koostöös eriala spetsialistidega lähtudes REDII Art30.3 „Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad, sealjuures peab kontrollima, et materjale ei ole tahtlikult muudetud või äravisatud, nii et saadetis või selle osa muutuks jäätmeteks või jäägiks.“ Täpsemalt määratleme auditeerimist puudutavad nõuded ministri määrusega . Määruse koostamisel kaasame KeA keskkonnajärelevalve, tarneahela sertifitseerijad ja teisi seotud osapooli. asjakohased tõendid Sõnastusega võtame üle REDII Art30.3 nõuded, et ettevõtjad teeksid liikmesriigi nõudmisel kättesaadavaks teabe koostamisel kasutatud andmed . Asjakohaste tõendite abil on ettevõtjal võimalik näidata biomassi päritolu , vastavust direktiivi nõuetele ja kriteeriumitele ning ka seda kui biomass jääb väljaspoole REDII kohaldusala . Täpsemalt määratleme asjakohaste tõendite loetelu ministri määrusega. Määruse koostamisel kaasame KeA keskkonnajärelevalve, tarneahela sertifitseerijad ja teisi seotud osapooli. Lihtsustaud korras tõendite esitamise nõuded (need on aluseks edasiste nõuete arendamisel ja kehtestamisel ministri määrusega): Eestit peetakse metsa biomassile seatud jätkusuutlikkuse kriteeriumitele vastavaks riigi tasemel. Seetõttu on vaja ettevõttel koguda/tarnijal (kõigil tarneahela üksustel) näidata Eestist hangitud metsa biomassi osas päritoluinfo, mis näitab et puit (metsamaterjal ja hakkpuit) on pärit Eestist. Näiteks puidupartii juurde kuuluv info: metsateatis, veoseleht, raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise leping või akt, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Päritoluteave tuleks lisada kaubasaadetistele (metsamaterjali ja hakkpuidu). Juhul kui tegemist on sekundaarse metsa biomassiga ehk puidutööstusettevõtte (nt saeveski) jääkide ja jäätmetega, siis on vaja ettevõttel koguda/tarnijal esitada ettevõtte (nt saeveski, mööblitootja) nimi, ostulepingu koopia, mis annab info koguste jms osas. Samuti võib täiendavalt koguda seonduvate arvete numbrid ja maksekorralduse koopiad. Juhul kui tehinguga kaasnevad päritolu tõendavad andmed on mõne teise lepingu osa, siis teistkordselt samu andmeid koguma ei pea. Jäätmete osas tuleks koguda infot sarnaselt. Põllumajanduses (mittemetsamaa) toodetud biomassi puhul on vajalik teada katastriüksuse tunnus t kust vastav biomass on kogutud . Mass i bilansisüsteemi mõiste – küsisime õigusosakonnalt et kui direktiivis on mõiste kirjeldamata (puudub artiklis 2 olevate mõistete hulgas) kas siis piisab kui võtame siseriiklikusse õigusesse antud juhul EnKSi § 32 lg 10 p 1 direktiivi artikkel 30.1 sätted. Massibilansisüsteemi mõiste määratlemine EnKSis võib tekitada probleeme vedelkütuste kontekstis ja samuti ei ole kohane tahke biomassi puhul viidata mõistele, mis on kehtestatud ministr i määrusega „Nõuded vedelkütusele“ VKS §8 lg 1 alusel . (11) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks võib ettevõtja lisaks käesoleva paragrahvi lõ ikes 10 sätestatu le kasutada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82-209) artiklis 30 nimetatud riiklikku kava või Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtlikku kava. Selgitus: lõikega 11 võtame üle art. 30 lg 6. Antud sättega lubame ettevõt jatel te l kasutada säästlikkuse kriteeriumidele vastamise tõendamisel „vabatahtlikku riiklikku või rahvusvahelist sertifitseerimise skeemi /kava ”, mida komisjon on ametlikult tunnustanud. Praeguseks on Komisjon tunnustanud metsa biomassi osa s järgmisi skeeme: nt SBP, SURE ja ISCC . KZR INiG vastab tehniliselt aga ametliku otsust ei ole veel avaldatud. Samuti on võib eeldada, et PEFC skeem saab Komisj oni poolt tunnustatud lähiajal. Vt https://energy.ec.europa.eu/topics/renewable-energy/bioenergy/voluntary-schemes_en (12) Ettevõtja avaldab oma veebilehel teabe biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu ning lähteainete kohta ja ajakohastab seda igal aastal. Selg i tus : Ar t 30 lg 3 tulenevalt on nõutud teabe avaldamine veebilehel ja on vähetõenäoline et REDII kohaldusalasse jääval ettevõt jal tel puudub veebileht. Antud kohustust ei pea KeM võimalikuks KeAle panna sest tulenevalt FIT55 paketist on nende administratiivkoormus kasvanud ebaproportsionaalselt võrreldes eelarve kahanevate võimalustega. Nõuded veebilehel avaldatava teabe detailsuse osas sätestatakse lõike 13 alusel ministri määrusega. (13) Täpsemad nõuded biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtete ja ta astuvenergia nõuetele ja nende kütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendamise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Selgitus : Täpsemad nõuded paragrahvi s 32’3 nimetatud nõuete le ja kriteeriumite le vastavuse tõendamise l ja kontrollimise l kohta sätestatakse ministri määrusega . Vastavalt VV seaduse §-le 107’ 3 ja VV määruse "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" § 11 kohaselt tuleb volitusnormis kasutada sõnastust "valdkonna eest vastutav minister". Volitusnormiga pannakse kohustus ministril määrus kehtestada hiljemalt 1 Juuli 2023. 3 ) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: “(3) Käesoleva seaduse § 32’3 lõige 13 jõustub 2023. aasta 1. juulil.”; 4 ) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „ning Keskkonnaamet“; Selgitus: Järelevalve teostamiseks on vajalik õiguskindlus seaduse tasemel. Järelevalve teostaja ks na on vajalik EnKSis vaja määrata kehtestada Keskkonnaamet. Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel, ulatuses ja korras. 5 ) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(5 ) Keskkonnaameti pädevusse kuulub riikliku järelevalve teostamine käesoleva seaduse §-s § 32’3 sätestatud nõuete täitmise üle.“. Selgitus: Sama mis punkti 3 selgitus.