Kirja edastamine

K eskkonnaministeerium [email protected] Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Meie : 2 6 . 0 1 .202 3 nr 4 Käitise võimsuse summeerimi se reeglid biomasskütuste kasutamisel Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) pöördub T eie poole , et saada selgus heitkoguste kauplemise süsteemi (HKS) hõlmatud käitiste ja biokütuste säästlikkusest tuleneva summeerimise reeglites . T aastuvenergia direktiivi art 29 näeb ette, et b iomasskütused peavad vastama lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele juhul, kui neid kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvates käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul . Liikmesriigid võivad kohaldada säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume väiksema summaarse nimisoojusega käitiste suhtes Kuna biokütuste säästlikkuse kriteeriumid ja vastav tõendamiskohustus rakendus 2023 aasta algusest, siis on oluline, et ettevõtted üheselt mõistaksid, millistele neist rakendub nimetatud direktiivi kohustus , et nad saaks hinnata omi võimalikke riske. Hetkel puudub meil kindel arusaam, millised käitised võivad sattuda biokütustega seotult HKS-i ja millised mitte ? M ille alusel selline määramine täpselt käib ja kas selliste käitiste täielik nimekiri on juba avaldatud keskkonnaameti veebilehel olevas tabelis ? Kahjuks ka EK poolt avaldatud juhendis ei ole summeerimi se reeglid piisavalt selgelt lahti kirjutatud. Eelnevast tulenevalt esitame järgmised küsimused ja näited , millele soovime vastuseid : Kas HKS nimekirja lisatakse käitised, mille seadmete summaarne nimivõimsus on vähemalt 20MW, aga sealhulgas tahkeid biomasskütuseid kasutatavate seadmete võimsus on alla 20 MW? Näide: kui katlamajas on 15MW maagaasikatel ja 6MW biomasskütuse katel, siis kas selline käitis peab rakendama kütuse hankimisel säästlikkuse kriteeriumeid? Kas alla 20MW käitiste puhul saab kogu biomasskütustest toodetud energia taastuvenergiaks lugeda või peavad ka sellised üksused siiski kütuste säästlikkust tõendama , et toodang liigituks taastuvenergiaks ? Näide: kui katlamajas on 6MW biomasskütuse katel ja 6MW maagaasikatel, siis kas selline käitis peab rakendama kütuse hankimisel säästlikkuse kriteeriumeid, et toodetud energia saaks lugeda taastuvaks? Kas lokaalne tootmine , kus kasutatakse soojuse tootmiseks maagaasikatelt ning samas soetatakse päritolutunnistusi biometaani osas hõlmatakse HKS süsteemi? Näide: büroohoonel on 2MW gaasikatel ning kasutatakse maagaasi + sama ulatuses ostetakse biometaani päritolutagatisi. Kas see käitis hõlmatakse HKS süsteemi ja mis juhtub kui päritolutagatisi enam ei soovita osta? Lahkutakse HKS- ist? Kas gaasiliste biomasskütuste puhul tähendab direktiivi ja seaduse tekst, et 2MW seadmega biogaasijaamad /pürolüüsiseadmed hõlmatakse ETS süsteemi? Näide: kui biogaasijaamas on kasutusel 2 MW nimisoojusvõimsusega katel/mootor, mis kasutab biogaasi energia tootmiseks (nt, et reaktorit kütta või toota elektrienergiat), kas selline üksus hõlmatakse kohe HKS i ning peab asuma tarneahela säästlikkust tõendama ja kui ei tõenda, tuleb hakata CO2 ühikuid ostma ja kas siis sel juhul ei ole loeta enam tema poolt toodetud energiat taastuvaks energiaks? Millal ja kus avalikustatakse siduv käitiste nimekiri, milledele kohandub nimetatud direktiiv biokütuste säästlikkuse osas ? Kuidas näeb uus olukord praktilisel kujul välja, kui biokütuseid kasutav käitis ei ole täna HK S süsteemis sh milline on aruandluskohustus , kus hinnatakse kvoodikohustuse suurust jne ? Juhime tähelepanu, et ebaselgus ja ka summeerimiskohustuse liiga rangelt käsitlemine võib Eesti keskmise suurusega linnades tuua kaasa soojusenergia tootmiskulude suurenemise, soojusenergia hinnatõusu jne. Loodame, et seda sätet ei tõlgendataks rangemalt kui vajalik. Täiendavate küsimuste korral oleme valmis kohtuma ning tekkinud küsimusi arutama. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja Juhatuse liige [email protected] 5165943 Saatja: Siim Umbleja <[email protected]> Saadetud: 26.01.2023 09:32 Adressaat: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]>; <"MKM info">; <"info keskkonnaamet ee"> Koopia: Meelis Seedre <[email protected]>; <=?iso-8859-1?Q?Mairika_K=F5lvart?=>; Annika Konovalov <[email protected]>; 'Imre Bányász'' <[email protected]> Teema: Biokütuste käitiste summeerimise reegel Manused: EJKY_käitise_summeerimine_2023.asice Tere Edastan EJKÜ küsimused seoses biokütuseid kasutavate käitiste summeerimise reegliga ja nimekirjaga. Loodetavasti jõuab mu kiri õige adressaadini. Olen valmis täiendavalt selgitama juhul kui see on vajalik ning aitab kaasa selguse saamisele. Lugupidamisega Siim Umbleja Eesti Jõujaamade ja kaugkütte Ühing 5165943