Riigi huvi väljaselgitamine

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1014736 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Kontaktisik Caspar Rüütel Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Maavara kaevandamise loa taotlus Reiu-Liiva liivakarjääris. Parandustaotluse selgitus Täiendused vatavalt Maa-ameti tähelepanekutele. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. põhjendus Tegevusega kaasneda võivate Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Reiu-Liiva liivakarjäär Aadress Surju metskond 36, Silla küla, Pärnu linn, Pärnu maakond Territoriaalkood 7591 Katastritunnus(ed) 56801:004:0290 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6462753, Y: 537538 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Surju metskond 36 (56801:004:0290). Puudutatud veekogud: Reiu jõgi (VEE1145400). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 7 aastat Alates Kuni 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Ala kirjeldus: Kavandatav Reiu-Liiva liivakarjäär asub Reiu-Liiva maardlas, Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas riigile kuuluval kinnistul Surju metskond 36 (katastritunnusega 56801:004:0290. Taotletav mäeeraldis paikneb kahe lahustükina. Lähimad elamud jäävad taotletavast Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist ~530 m kaugusele läände Silla küla kinnistutele Ülejõe tee 11 (katastritunnusega 56801:004:0566) ja Ülejõe tee 22 (katastritunnusega 56801:004:0572). Lõunapoolsele mäeeraldise lahustükile lähimad elamud jäävad ~870 m kaugusele läände Silla küla Ogaliku põik 4 (katastritunnusega 5801:004:0469), Ogaliku põik 6 (katastritunnusega 56801:004:0470), Ogaliku tee 6 (katastritunnusega 56801:004:0462) ning Ogaliku tee 11 (katastritunnusega 56801:004:0465) kinnistutele. Taotletav Reiu-Liiva liivakarjääri kattub maaparandussüsteemidega, alale jäävad maaparandussüsteemid KULLIPESA (6114540010040/001), TAMME (TP-585) (6114540010110/001) ning TAMME (TP-585) (6114760020030/001), kust vesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvooludega Reiu jõkke (KKR kood VEE1145400). Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ei ole looduskaitse- ega Natura 2000 alasid, samuti ei jää taotletavale alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Geoloogiline ja hüdro(geo)loogiline kirjeldus: Kavandatava Reiu-Liiva karjääri lahustükid asuvad Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja tuuletekkelised pinnavormid. Maastikurajooni lõunaosas esineb lainete uhutud moreentasandikke ja keskosas kunagistest laguunidest kujunenud soid. Karjääri lahustükid paikneva Läänemere rannamoodustisel, mida kohati katavad luited. Kasuliku kihi paksus on kuni 3,7 m. Liivalasundi lamamiks on hall või kollane kõva moreen või plastne sinakashall savi, lõunaosas ka pruunikasbeežid keskmiseteralised orgaanikarikkad liivad, mille savikus suureneb sügavuse suunas. Vahetult pinnakatte all avanevad Kesk-Devoni ladestiku Narva lademe savikad liivad, savid, domeriidid ja merglid, mis moodustavad veepideme Kvaternaari setete veekihi ja sügavamate aluspõhjaliste veekihtide vahel. Kvaternaari veekiht on siin eelkõige seotud mereliste liivadega. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi või moreen, milles võib esineda vett juhtivaid liivakamaid kihte ja läätsi. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase ja voolusuund järgib üldiselt maapinnareljeefi, mis muutub madalamaks lääne ehk Reiu jõe suunas. Vaadeldaval alal reguleerivad Kvaternaari veekihi veerežiimi (sh veevoolu suunda) ulatuslikud maaparandussüsteemid. Kvaternaari veekihist ammutatakse vett üksikmajapidamiste salvkaevudega. Puurkaevudega ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist, mille moodustavad erineva savikusega dolokivid ja lubjakivid, või sügvamatest veekihtidest. Aluspõhja kivimite põhjavesi on piirkonnas keskmiselt või suhteliselt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Lähimateks vooluveekoguks on Reiu jõgi (KKR kood VEE1145400), mille lähima kaugus on ~1 km. Vee erikasutuse kirjeldus: Ligikaudu 70% maavaravarust on veealune. Põhjaosa kasuliku kihi lamam jääb abs kõrgustele 6,4 - 9 m (keskmiselt 6,2 m) ning lõunaosas abs kõrgustele 3,8 - 7,6 m (keskmiselt 6,9 m), veetaseme keskmine abs kõrgus on vastavalt 7,2 m ja 7,8 m. Seega veealuse kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1 m. Kvaternaari setted toituvad sademetest. Seega Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldiselt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest. Kuna kaevandamise eesmärgil planeeritakse karjääris veetaset alandada, juhtides liigset vett isevoolselt kraavitusega maaparandussüsteemi eesvooludesse, siis veetaseme alanemise tulemusena on mõningal määral oodata infiltratsiooni ka karjääri külgnevatest setetest. Sellist veetaseme reguleerimist võib jätkata ka pärast maavaravaru ammendamist, võimaldades ala korrastada metsamaaks. Lähtuvalt eeltoodust on vajalik taotleda keskkonnaloa koosseisus veeluba karjääri koguneva sademevee suublasse juhtimiseks. Selleks, et arvutada vee juurdevoolu karjääris veetaseme alanemisel 1 m, arvutame esmalt karjääri mõjuraadiuse alljärgneva valemiga: 2/11 h_0=√(h_p^2+W/K×[r_0^2×ln⁡(r_0/r_p )-(r_0^2-r_p^2)/2] ) , kus h0 – veetaseme alandus, hp – väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt, W – infiltreeruv sademete maht, K – filtratsioonikoefitsient, r0 – karjääri mõjuraadius karjääri keskpunktist, rp – karjääri efektiivraadius ( , kus S – karjääri pindala). Arvutustes kasutatud lähteandmed on järgnevad: h0 = 1 m, hp = 0 m (annab suurima mõjuraadiuse), W = 0,0008 m/d, K = 2,1 m/ööp, rp = 195 m/163 m (pindala 12 ha/8,36 ha). Arvutuse tulemusena saame kummagi lahustüki mõjuraadiuseks kuni 50 m karjääri servast. Karjääri juurdevooluhulga (Qkokku) saamiseks arvutame esmalt karjääri külgnevatest setetest infiltreeruva veehulga (Q1). Seejärel liidame saadud tulemusele karjääri langevate sademete koguse (Q2), millest on lahutatud aurumine. Q_1=W×π×(r_o^2-r_p^2 ) Q_2=S×W, kus W – infiltreeruv sademete maht, rp – karjääri efektiivraadius, r0 – karjääri mõjuraadiuse ulatus karjääri keskpunktist, S – karjääri pindala. Arvutuse tulemusena saame äravooluhulgaks: põhjapoolne lahustükk 56,3 tuh m3 aastas (keskmine vooluhulk 1,8 l/s ehk ~0,002 m3/s), lõunapoolne lahustükk 42,5 tuh m3 aastas (keskmine vooluhulk 1,3 l/s ehk ~0,001 m3/s). Karjäärist ärajuhitav vee kogus sõltub sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt palume jätta karjäärist ärajuhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane karjäärist ärajuhitav vee kogus. Vee erikasutamise mõju: Veealuse maavaravaru kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1 m. Vaadeldaval alal on Kvaternaari setete veekihi veerežiim tugevasti muudetud ulatuslike maaparandussüsteemidega. Maaparanduskraavid dreenivad siin Kvaternaari veekihti, sh mõjutavad ka karjääris veetaseme alandamise mõju kujunemist ja ulatust. Karjääri rajamine ei tohi takistada maaparandussüsteemide toimimist. Lähimad eluhooned asuvad kavandatavast karjäärist >500 m kaugusele. Seega kaevandamisetegevus ei mõjuta lähimate elamute veevarustust. Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Peamiseks saasteaineks, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed. Peenosakeste infiltreerumist põhjavette ei esine, kuna karjääri lamami moodustavad setted käituvad filtrina. Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Reostus võib levida nii eesvooludesse kui ka infiltreeruda põhjavette. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eeltoodud leevendusmeetmete rakendamisel on reostusoht vähene. Seire: Veeseaduse § 130 lõige 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded keskkonnaministri määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTcr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Seega seiratakse karjääri väljalaskmetes pH-d, KHTCr, BHT7 ning heljumi sisaldust 1 x kvartalis (4 x aastas). 3/11  Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Põhjapoolselt lahustükilt on võimalik karjääri kogunevat vett kraavitusega isevoolselt ära juhtida maaparandussüsteemi KULLIPESA (tunnus pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta 6114540010040) eesvoolu, mis suubub Reiu jõkke (KKR kood VEE1145400). Lõunapoolselt lahustükilt on võimalik karjääri kogunevat vett kraavitusega isevoolselt ära juhtida maaparandussüsteemi TAMME (TP-585) (tunnus 6114540010110) eesvoolu, mis suubub Reiu jõkke (KKR kood VEE1145400). Reiu jõe (veekogum: Reiu_2, Reiu Humalaste ojast suudmeni; veekogumi kood: 1145400_2) koondseisund on seisuga 2000. a hinnatud heaks. Reiu jõe keemilist seisundit hinnatud ei ole. Kaevandamistegevus mõjutab Kvaternaari setete veekihti, mis siin veekogumit ei moodusta ja seisundit ei hinnata. Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 1: Vee_erikastuse_plaan.pdf Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 2: selgitus_riigimaa__1_.docx dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi UUS Väljalaskme kood UUS Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6465266, Y: 537187 4/11 Taotletav vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2022-2029 14 075 14 075 14 075 14 075 56 300 154 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2022-2029 Heljum 40 mg/l 2022-2029 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 2022-2029 Keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr 125 mg/l 2022-2029 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 9 pH ühik Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6465266, Y: 537187 heljum 1 kord kvartalis Üksikproov X: 6465266, Y: 537187 BHT7 1 kord kvartalis Üksikproov X: 6465266, Y: 537187 KHTCr 1 kord kvartalis Üksikproov X: 6465266, Y: 537187 pH 6-9 1 kord kvartalis Suubla Suubla nimi Reiu jõgi Suubla kood VEE1145400 Pinnaveekogumi nimi Reiu Humalaste ojast suudmeni Pinnaveekogumi kood 1145400_2 Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund hea Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid 5/11 Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus Väljalaskme jrk nr 2. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi UUS Väljalaskme kood UUS Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6462955, Y: 537598 Taotletav vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2022-2029 10 625 10 625 10 625 10 625 42 500 116 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2022-2029 Heljum 40 mg/l 2022-2029 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 2022-2029 Keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr 125 mg/l 2022-2029 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 9 pH ühik Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6462955, Y: 537598 heljum 1 kord kvartalis Üksikproov X: 6462955, Y: 537598 BHT7 1 kord kvartalis Üksikproov X: 6462955, Y: 537598 KHTCr 1 kord kvartalis Üksikproov X: 6462955, Y: 537598 pH 6-9 1 kord kvartalis Suubla Suubla nimi Reiu jõgi Suubla kood VEE1145400 Pinnaveekogumi nimi Reiu Humalaste ojast suudmeni 6/11  Pinnaveekogumi kood 1145400_2 Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund hea Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus 4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Vorm ei ole asjakohane. 4.3.2. Reovee ja sademevee puhastamine Vorm ei ole asjakohane. 4.3.3. Äkkheide vette Vorm ei ole asjakohane. 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim Ei ole asjakohane 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine 7/11 Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 8/11 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 764 Maardla nimetus Reiu-Liiva Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Reiu-Liiva liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki. Mäeeraldise pindala (ha) 20.36 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.41 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 65 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Rail Baltica ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 35 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 21 tuh m³ 01.07.2022 5 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 89 tuh m³ 01.07.2022 7 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 38 tuh m³ 01.07.2022 11 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 77 tuh m³ 01.07.2022 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 214 tuh m³ 9/11 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Marina Minerals OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/513987 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 18.11.2024 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pärnu maakonnaReiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumidegeoloogilise uuringu aruanne(varu seisuga 01.07.2022) Geoloogiafondi number EGF: 9607 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/1684 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.08.2022 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 3: Maeeraldise_plaan_1.pdf Lisa 4: Maeeraldise_plaan_2.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 5: Geoloogilised_labiloiked_1.pdf Lisa 6: Geoloogilised_labiloiked_2.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 7: Korrastatud_ala_plaan_1.pdf Lisa 8: Korrastatud_ala_plaan_2.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 9: Seletuskiri__Reiu_Liiva_.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 10: Parnu_maakonna_Reiu_Liiva_liivamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 11: Aruanne__Reiu_Liiva_ja_Reiu_Liiva_II_.pdf GIS ja CAD failid Lisa 12: Piirid__Reiu_Liiva_.dgn Lisa 13: Reiu_Liiva_lamam.dgn Lisa 14: Reiu_Liiva_maapind.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 10/11 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud taotluse lisad Lisa 15: Reiu_Liiva_taotluse_lisad.asice 11/11  VEP nr.152104 1 VEP152103 Ta ll N inn -L el el -P är nu -M õi sa kü la 14 5, Surju metskond 35 6 465 000 8- 62401:001:1653 15 1, 4 km Surju metskond 36 56801:004:0290 56 80 1: 00 4: 04 05 Kaardileht nr 533 Pärnu Surju metskond 36 56801:004:0290 VEP nr.152102 Epipactis helleborine Mäeeraldise piir (laialehine neiuvaip) Mäeeraldise teenindusmaa piir 6 464 500 Maardla piir (asendiplaanil) Goodyera repens (roomav öövilge) Surju metskond 35 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 62401:001:1653 VEP nr.L00245 Vee voolusuund VEP nr.L00244 1 Seirepunkti koht ja number Sphagnum wulfianum (Wulfi turbasammal) Valgala VEP nr.209318 Ranna või kalda veekaitsevöönd Metsa kitsendused III kategooria kaitsealused liigid Elektripaigaldise kaitsevöönd 6 464 000 VEP nr.209318 Eesvoolu kaitsevöönd Maaparandushoiuala Veehaarde sanitaarkaitseala Geod.märgi kaitsevöönd Seirepunkti koordinaadid 6 463 500 Seirepunkti Surju metskond 36 X Y 56801:004:0290 nr 1 6 465 266,15 537 187,49 2 6 462 954,74 537 597,90 Surju metskond 36 56801:004:0290 Surju metskond 36 56801:004:0290 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 6 463 000 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 2 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 537 000 537 000 4. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.05.2022); - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2022). 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Reiu-Liiva liivakarjäär Vee erikasutuse plaan Pärnu maakond, Pärnu linn / Loa omanik Joonis nr 1 / 1 Marina Minerals OÜ Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 [email protected] Mõõtkava 1 : 5 000 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 16.08.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4083 /allkirjastatud digitaalselt/  Taotletav Reiu-Liiva liivakarjäär asub riigimaal, mille kasutamiseks sõlmitakse rendilepingud peale keskkonnaloa andmist. Mäeeraldise piiripunktide 6.93 koordinaadid 7.02 Nr X Y 7.02 6.77 1 6 465 266,15 537 187,49 I 2 6 465 198,58 537 240,80 7 6.90 7.26 1 3 6 464 776,14 537 489,41 7.21 4 6 464 776,73 537 304,14 1' 5 6 464 674,69 537 254,71 7.05 7.11 7.21 PA-28 6 6 464 646,91 537 225,80 6.97 0,3 7,01 6.99 7 6 464 600,01 537 202,54 0,5 6,21 6.87 7 7.03 8 6 464 838,06 537 088,39 6.83 6.71 7.09 25.03.2022 6.94 7.00 2' Pindala 12,00 ha 6.75 6.95 6.87 7 6 465 200 2 N 7.06 7.06 6.94 6.81 7.01 6.95 7.35 7 6.78 6.90 Mäeeraldise teenindusmaa 6.75 6.99 piiripunktide koordinaadid 6.92 6.96 6.72 7.23 7.04 7.10 6.83 6.96 Nr X Y 6.97 6.95 6.71 7.11 7.97 1' 6 465 266,15 537 187,49 6.94 7.12 7.52 2' 6 465 198,58 537 240,80 Kaardileht nr 533 Pärnu 6.95 7.06 6.82 PA-27 I I' 6.92 6.92 0,2 3' 6 464 776,14 537 489,41 6.50 7,11 7.15 0,5 Ta 6.70 11.05.2022 6,41 4' 6 464 776,73 537 304,14 6.85 l 7.98 l 7.09 6.61 6.80 6.47 5' 6 464 674,69 537 254,71 i 7.49 nn 25.03.2022 25.03.2022 7 PA-26 7.22 6' 6 464 646,91 537 225,80 -L 6.56 7.16 6.67 0,2 6.91 6,67 el 0,5 6.81 6.90 6.99 7' 6 464 600,01 537 202,54 l 5,97 6.86 e- 7.13 I I 7.27 Pä 7.00 7.75 8' 6 464 838,06 537 088,39 6.50 7.11 rn 6.89 6.77 6.77 8.00 u- 7.02 7.29 11.05.2022 Pindala 12,00 ha M 6.53 7.03 7.12 õi 6.87 sa 6.46 6.71 7.28 6.81 7.10 kü 7.12 6.84 8.81 6 6.83 la 7.11 9 . 22 6.58 14 7.06 6.56 6.54 7.07 7.28 5, 6.93 6 465 000 25.03.2022 7.71 Surju metskond 35 8- 6.61 6.95 6.91 62401:001:1653 15 PA-25 6.54 6.54 0,3 7.21 7.08 1, 7,04 6.95 9.4 0,5 7.58 45 6.83 6,24 7.15 km 6.43 6.89 Surju metskond 6.87 36 7.09 7.17 PA-24 6.54 56801:004:0290 0,3 6.90 7.36 7,63 9.58 56 7.07 7.16 7.40 0,7 6,63 1 80 6.99 8.53 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 9. : 6.47 7.08 6 78 1 6.88 7.17 00 6.50 6.93 Plokk 3 aT 7.16 7.42 4: 9.83 7 7.05 6.40 1 04 6.78 7.07 Plokk 5 aT 10 6.62 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number .0 3 05 8.29 6.98 7.16 7.54 6.40 9.30 I II 6.44 25.03.2022 7.08 7.17 Ploki piir (aT - akiivne tarbevaru) 6.51 PA-21 6.87 0,2 7.05 9.92 7 7.67 6,60 7.17 7.19 6.32 0,4 7.28 6,00 6.92 9.65 Nõlva hoideterviku alumine piir 10 7.39 7.18 .08 8.24 8 9 7.09 6.81 7.05 PA-24a 7.89 Maardla piir (asendiplaanil) 6 6.37 7.11 7.10 0,3 7,72 1,2 9.45 9.31 9.68 Surju metskond 36 6.52 6,22 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 8 6.48 7.08 7.35 56801:004:0290 10 6.98 6.99 8.07 9.14 .14 6.48 6.95 I I' Geoloogilise läbilõike joon 1 6.29 7.25 7.72 10.10 0 25.03.2022 7.11 8' 6.54 6.66 PA-21a 6.91 7.08 PA-22 7.00 25.03.2022 8.46 9.43 9 Maapinna samakõrgusjoon, m 0,4 0,3 7.31 9.38 6,88 7.03 7,15 0,5 1,2 5,65 8.96 10.43 7 10 8.10 5,98 9.19 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m .23 6.44 7.15 7.32 25.03.2022 6 464 800 6.33 6.76 7.06 7.72 9.34 6.50 6 PA-23 0,2 11.05.2022 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 6.94 9,96 9.41 7.57 9.25 3,7 6,06 6.37 6.41 6.69 6.92 7.19 7.26 8.04 9.25 I I I ' PA-17 0,3 Puuraugu number Katendi paksus, m 7.02 9,11 Suudme abs kõrgus, m 10 7 9.78 1,2 Kasuliku kihi paksus, m 6 10.48 3' . 4 9.05 8,61 06 6.52 6.89 6.88 7.24 8.36 3 Lamami abs kõrgus, m 6.64 6.79 7.34 4' 7.75 10.33 9.50 9.40 6.93 10 Surju metskond 36 Ranna või kalda veekaitsevöönd . 7.57 05 6.73 7.14 9.74 9.30 6.51 9.45 9.91 9.45 9.70 9.38 8.12 9.19 6.53 56801:004:0290 PA-204 6.92 0,2 7.28 5 6,84 8.09 2,8 3,84 Metsa kitsendused 6.37 6.93 7.10 6.65 7.91 8.32 6.86 7.12 PA-20a 6.69 6.90 0,3 8.31 6,98 III kategooria kaitsealused liigid 0,7 7.31 7.69 5,98 6.92 5' 25.03.2022 8.95 7 6.91 PA-19 7.39 0,3 6.86 6.96 5 7,99 - 7.34 8.82 Elektripaigaldise kaitsevöönd 7.11 - VEP nr.152102 6.99 6.92 7.15 6' 7.37 7.80 8.43 10.43 Eesvoolu kaitsevöönd 6 I 7.21 7.54 ' 7.40 PA-18a 9.13 0,3 8,10 7.10 7' 7.47 1,1 8 6 464 600 PA-18 6,70 Veehaarde sanitaarkaitseala 6.99 0,4 7.90 7,47 7.49 10.54 - 537 000 537 200 537 400 537 600 9.11 7 - 7.14 78 .4 8.14 9.86 Geod.märgi kaitsevöönd Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 05.2022. 0 100 200 m 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Reiu-Liiva liivakarjäär Mäeeraldise plaan 5. Plaani koostamisel on kasutatud: Pärnu maakond, Pärnu linn - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.05.2022); / - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2022); Loa omanik Joonis nr 1 / 6 - Töö "Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu Marina Minerals OÜ aruanne" topograafilise ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3977). Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 6. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Plaanil on hoideterviku alumine piir kujutatud illustratiivsena plaani paremaks loetavuseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 12.08.2022 7. Kogu ala kattub maaparandushoiualaga. /allkirjastatud digitaalselt/ 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4083 /allkirjastatud digitaalselt/  7.95 7.17 537 000 537 200 7.17 7.43 7.56 7.14 8.31 7.23 7.42 8.90 7.04 7.35 8 6 463 800 8.08 7.27 9.16 7.56 9 7.27 PA-2 8.63 42 7.13 7.32 0,2 9. 8.92 7,54 - Kr 9.47 7.10 - 8.67 7.21 7.74 9.40 7.78 7.15 7.48 10.14 43 8.42 10. 9.46 7.21 10.37 7.41 I 7.83 V8 9.72 7.05 61 7.35 10. 8.47 10.41 7.09 7.78 PA-2a 8.99 0,3 23' 9 9.11 8,37 7.75 0,2 48 7.12 7.28 7,87 10. 7.05 10.25 N 7.38 8.67 9.46 7.93 7.07 22' 7.32 9.59 9' 10 10 10. 9.22 8.42 9.40 10.14 7.37 6.97 7.63 7.33 9 7.99 25.03.2022 9.83 9.90 7.08 PA-3 8.02 9.77 0,3 7.25 7,63 PA-5a 25.03.2022 10 1,2 7.93 0,3 8 6,13 66 8,52 9.72 PA-5 9.18 10. 7.07 7.40 1,4 0,1 6,82 10,11 10.14 9.28 6 463 600 2,7 9.10 7.21 7.47 8.50 7,31 Kaardileht nr 533 Pärnu 9 7.86 24' 9.55 9.12 7.10 45' Plokk 6 aT 7.39 9.29 21 46 9.26 Plokk 10 aT 10. 7.38 8.65 10.12 9.24 9.17 9.19 7.38 7.14 7.71 8.01 21' 9.25 9.29 7.37 44' 9.26 9.27 7.55 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 45 6.72 10. 9.10 7.19 7.53 8.07 9.94 10.05.2022 9.12 8 10.15 9.12 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 7.48 7.91 25' 9.13 7 Kr 9.63 10.18 9 20 8.98 8.92 Nr X Y Nr X Y 9 7.96 PA-6a 48 7.91 PA-6 7.26 9 6 463 641,39 537 269,36 9' 6 463 641,39 537 269,36 10. 0,1 0,2 9,83 10.02 8,89 9.13 7.86 2,3 1,48.87 8.08 25.03.2022 8.71 7,43 7,29 8.86 10 6 463 245,08 537 460,94 10' 6 463 245,08 537 460,94 7.31 PA-4 Surju metskond 36 8.439.12 0,3 8.98 11 6 462 954,74 537 597,90 11' 6 462 954,74 537 597,90 7.26 8,36 0,2 25.03.2022 20' 8.89 9.05 56801:004:0290 12 6 462 967,37 537 556,89 12' 6 462 967,37 537 556,89 7 8.56 7,86 8.70 9 8.54 98 9.03 8.91 8.98 13 6 462 968,16 537 496,09 13' 6 462 968,16 537 496,09 9. 7.49 9.72 9.16 8.55 9.12 14 6 462 977,13 537 458,51 14' 6 462 977,13 537 458,51 8.57 8.83 7.34 9.14 8.83 9.24 15 6 463 012,61 537 418,38 15' 6 463 012,61 537 418,38 8.72 8.91 16 6 463 108,88 537 364,28 16' 6 463 108,88 537 364,28 7.57 43' 8.41 8.71 Plokk 7 aT 17 6 463 214,60 537 302,57 17' 6 463 214,60 537 302,57 16 9.41 8.90 8.96 10. 8.50 8 8.98 7.42 8.70 8.47 9.90 18 6 463 303,29 537 255,27 18' 6 463 303,29 537 255,27 9 6 463 400 Plokk 11 aT 8.84 8.03 8.44 9.11 8.92 19 6 463 347,93 537 253,79 19' 6 463 347,93 537 253,79 8.84 9.19 8.83 8.97 9.05 8.59 20 6 463 482,82 537 269,77 20' 6 463 482,82 537 269,77 9 7.48 8.61 V' 21 6 463 566,09 537 271,51 21' 6 463 566,09 537 271,51 9.26 25.03.2022 30 6 8.42 7 8.92 10. 8.61 8.81 8.15 19' 9.09 8.81 PA-7 9.05 89 .5 8.55 22' 6 463 651,02 537 124,53 8.97 2 0,2 8 89 . 9.67 90 .0 91 .4 n Pin 8,91 8.35 Pindala 8,36 ha 23' 6 463 677,07 537 234,56 8.50 7 3,6 8.87 7.62 8.36 9.47 19 10.45 8.41 91 . 5,11 8.83 8.43 24' 6 463 604,16 537 236,51 7.80 26' 93 .9 8.93 25.03.2022 8.96 9.11 9 7 PA-7a 25' 6 463 488,36 537 233,60 10. 86 . n Pin 0,6 8.75 36 8.14 9,01 8.26 8.66 0,8 8.58 26' 6 463 334,49 537 217,48 7.43 42' 8.70 7,61 8.95 8.88 8.34 9.10 9.11 8.90 27' 6 463 294,34 537 219,95 7.91 25.03.2022 27' 8.88 8.21 8.06 28' 6 463 252,36 537 238,67 PA-8 10 9.63 0,1 . 9.18 23 9,14 29' 6 463 186,28 537 278,43 8 1,4 18' 8.69 6 8.55 Kr 8.417,64 9.18 8.27 30' 6 463 121,49 537 317,06 7 9.38 7.77 10 8 9 7.81 8.93 18 . 8.66 31' 6 463 045,18 537 356,88 01 8.82 V 8.67 Surju metskond 368.51 9.64 9.03 56801:004:0290 10' 7.79 32' 6 463 012,64 537 376,23 9. 28' 75 8.76 8.33 7.28 8.05 33' 6 462 982,53 537 397,51 10.05.2022 8.25 8.70 9.09 Plokk 9 pT 8.78 8.56 10 7.72 7.62 34' 6 462 955,29 537 426,96 8.19 8.85 9 9.31 8.12 35' 6 462 941,10 537 452,42 Plokk 12 pT 28.03.2022 9. 7.67 PA-11 63 8.47 0,2 7.85 36' 6 462 933,92 537 479,40 8.19 8,32 7 8.55 7.81 0,9 8.00 37' 6 462 929,37 537 558,80 17 Š-10 7.65 7,22 0,3 7.87 7,69 38' 6 462 911,95 537 589,94 7.87 8.54 0,8 9.39 6,59 17' 9 8.70 7.92 39' 6 462 882,43 537 601,25 9. 7.97 78 8.45 7.59 7.69 8.06 7.77 21.04.2022 7.62 7.44 40' 6 462 792,13 537 607,95 Surju metskond 36 7.78 29' 7.79 8.35 7.57 41' 6 462 929,19 537 421,87 56801:004:0290 8.99 7.61 7.55 42' 6 463 335,06 537 161,81 9. 7.96 59 7.75 8.11 7.63 7.77 8.57 25.03.2022 8.32 7.59 7.34 43' 6 463 412,21 537 207,28 PA-9 7.59 7.57 7.71 0,1 44' 6 463 541,34 537 179,48 8 8,81 8.03 1,7 7.71 7.60 7.897,01 8.97 45' 6 463 575,76 537 133,41 7.65 9. 09 7.75 7.55 7.07 30' 8 7.82 8.47 8.09 7.72 28.03.2022 7.55 PA-12 I' Kr 7.77 0,6 Pindala 12,41 ha 16 8.92 7.70 7,67 0,4 7.73 7.46 V 6,67 7.75 8. 96 7.78 7.71 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 7.78 8.39 16' 8.24 7.62 7.74 7.11 21.04.2022 7.53 7.76 Š-14 7.64 piiripunkti number 7.64 7.77 7.70 7.85 7.71 0,6 7.44 7,61 8.79 7.71 0,6 6,41 9. 1' 8 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja 17 8.70 7.31 7. 7.83 7.61 83 piiripunkti number 7.71 7.68 7.66 7.71 8.13 31' 8.55 7.76 7.49 9. 7.63 Ploki piir (aT - akiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 01 8.73 8 7.81 7.92 7.47 7.41 32' 7. 7.69 81 7.69 Nõlva hoideterviku alumine piir 7.94 7.53 15 8. 7.74 8.19 76 7.75 Maardla piir (asendiplaanil) 8.36 8.37 7.58 15' 7.80 7.57 7.55 8. 97 Surju metskond 36 7.95 7.85 8 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 8.40 7.78 56801:004:0290 Š-13 7.91 8. 9 7.53 0,2 .27 14 7.69 8,38 7.50 7.52 I I' Geoloogilise läbilõike joon 1,6 6,58 14 9. 24 7.62 7.75 11 34' Kr 8.00 8 Pi 9 8.00 Maapinna samakõrgusjoon, m 14' nn8.37 8.00 7.92 8.14 7.60 7.78 I 21.04.2022 13 13' 9. 0 8.11 8.00 12 12' 8 8.43 9 7 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m V 8.12 8.48 9.14 8.74 8. 50 11' 8.71 7.28 36' 7.89 8. 7.89 7.19 10.05.2022 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 7.54 8.36 8.16 7.81 37' 7.68 02 7.60 7.28 7.93 PA-9 Puuraugu number 8.02 8 8,81 0,1 Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m Plokk 6 aT 7.69 7.66 7.43 38' 7.69 1,7 Kasuliku kihi paksus, m 41' 7.35 Kr 8,61 7.43 Lamami abs kõrgus, m 7.49 7.46 Plokk 10 aT 7.61 7.55 7.33 7.35 7.42 Šurfi number 7.62 Š-10 Š-15 7.22 0,3 Katendi paksus, m 0,2 7,69 Suudme abs kõrgus, m 7,33 7.03 7.36 39' 7. 0,8 Kasuliku kihi paksus, m 1,27.18 7.31 82 7.09 10.05.2022 7,69 Lamami abs kõrgus, m 7.36 7.20 5,93 6.99 7.15 7.07 7.09 7.17 7.21 6.94 7.22 7.13 7.13 Ranna või kalda veekaitsevöönd 7.03 7.24 7.30 7. 7.03 60 7.18 7.35 6.71 6.98 7.09 7.41 Š-16 21.04.2022 6.83 7.43 0,4 Eesvoolu kaitsevöönd 7.76 7,08 6.93 7.33 0,6 7.02 6,08 6.94 7.24 7.33 7.20 7. 6.90 6 462 800 7.40 6.86 64 7.22 6.98 7.24 40' 7.12 7.37 7.06 7.27 Plokk 8 aT I 7.30 V 73 .7 7.50 n Pi' n 48 72 .7 7.14 7. 76 .7 n Pin 7. 77 .2 7.32 82 0 100 200 m 7.04 7.21 6.99 7.26 10.05.2022 Kr 7.06 7.29 7.17 7.22 7. 7.25 76 7.21 Märkused: 7.23 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 05.2022. 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Reiu-Liiva liivakarjäär Mäeeraldise plaan 5. Plaani koostamisel on kasutatud: Pärnu maakond, Pärnu linn - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.05.2022); / - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2022); Loa omanik Joonis nr 2 / 6 - Töö "Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu Marina Minerals OÜ aruanne" topograafilise ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3977). Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 6. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Plaanil on hoideterviku alumine piir kujutatud illustratiivsena plaani paremaks loetavuseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 23.09.2022 7. Kogu ala kattub maaparandushoiualaga. /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4083 /allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' N S m m 9 9 PA-8 Puuraugu nr 9,14 Suudme abs kõrgus, m PA-19 Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 145,8-151,4 km 7,99 0,1 vt. 8,34 m Veetaseme abs kõrgus, m 25.03.2022 8 56801:004:0405 8 Mõõtmise kuupäev Tee Surju metskond 36 vt. 7,69 m 56801:004:0290 0,3 8-1 Proovi number 25.03.2022 PA-22 Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fraktsioon > 31,5mm), % PA-28 PA-25 7,15 St.5,7 Savi- ja tolmusisaldus (fraktsioon < 0,063mm), % 7,01 7,04 TL EL - ehitusliiv 7 7 TL - täiteliiv 1: 2 1: 0,3 vt. 8,02 m 1,5 Mäeeraldise teenindusmaa piir 2 0,3 0,3 25-1 25.03.2022 vt. 6,54 m Kr.0,0 Mäeeraldise piir 25.03.2022 28-1 St.32,5 Plokk 5 aT 22-1 1 0,8 Kr.0,0 0,8 TL 2,0 Puuraugu sügavus, m Kr.1,8 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) St.12,2 6 St.28,7 6 TL Surju metskond 36 TL 2,0 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 56801:004:0290 1,5 Keskmine uuringuaegne veetase (abs 7,2 m) Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 6,50 m) 5 2,0 5 2,0 2,0 Nõlva hoidetervik (nõlvus 1 : 2) Kasvukiht 4 4 Tehnogeensed setted Läbilõige III-III' Puhas orgaanikarikas liiv (savi- ja tolmuosakeste sisaldus <5%) W E Savikas orgaanikarikas liiv m m Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 145,8-151,4 km (savi- ja tolmuosakeste sisaldus >5% ja <10%) 56801:004:0405 PA-23 9,96 Väga savikas orgaanikarikas liiv 10 10 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus >10%) Läbilõige II-II' 0,2 Moreen W E vt. 8,02 m 23-1 9 9 Surju metskond 36 25.03.2022 Kr.0,0 m m St.2,0 56801:004:0290 Eesvoolu kaitsevöönd EL Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 145,8-151,4 km Tee 2 1: 56801:004:0405 8 8 8 8 Elektripaigaldise kaitsevöönd Surju metskond 36 2,1 56801:004:0290 PA-27 PA-22 7,15 Plokk 3 aT 7,11 23-2 Märkused: PA-26 PA-21 Kr.0,0 7 7 7 7 6,67 0,2 6,60 0,3 St.43,8 vt. 8,02 m 2 Plokk 5 aT 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 1: vt. 8,02 m 27-1 25.03.2022 TL vt. 8,02 m 25.03.2022 Kr.0,0 22-1 2. Kogu alal maaparandussüsteemi hoiuala TAMME(TP-585) tunnus: 6114540010110001. 0,2 26-1 vt. 8,02 m 25.03.2022 0,7 St.14,0 0,2 1: Kr.0,0 Plokk 5 aT 25.03.2022 Kr.1,8 1: 3. Kasutatud on töö "Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uurinuruumide geoloogilise 2 TL 21-1 St.28,7 2 St.4,3 6 6 6 0,6 Kr.0,0 TL 3,9 6 uuringu aruanne" geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3397). 0,7 EL St.1,9 4,0 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). EL 1,5 1,0 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 5 2,0 5 5 2,0 5 Reiu-Liiva liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Pärnu maakond, Pärnu linn I-I'...III-III' 2,0 / 4 4 4 4 Loa omanik Joonis nr 3 / 6 Marina Minerals OÜ Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 H 1 : 2 000 [email protected] Mõõtkava V 1 : 50 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 23.09.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4083 /allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige IV-IV' N S m m 11 11 Tee PA-6a 9,83 10 10 Surju metskond 36 0,1 56801:004:0290 Tee PA-7a 9,01 9 6a-1 9 PA-5a PA-2a Kr.0,0 8,52 PA-11 1: 8,37 St.2,0 Plokk 9 pT Plokk 9 pT 2 vt. 8,43 m EL vt. 7,61 m 8,32 25.03.2022 0,6 25.03.2022 0,3 vt. 8,12 m Plokk 7 aT 0,2 PA-12 Tee 0,3 vt. 8,02 m 25.03.2022 8 25.03.2022 Plokk 6 aT 7a-1 8 0,5 6a-2 7,67 5a-1 2,0 Kr.0,0 Š-15 Kr.0,0 St.6,1 11-1 Plokk 12 pT Plokk 8 aT Kr.0,0 Plokk 10 aT St.6,1 Plokk 12 pT 1,4 Kr.0,0 7,33 Š-16 St.2,0 2,4 TL TL St.6,1 7,08 2 1: EL 1,1 TL vt. 7,07 m 0,2 0,6 15-1 vt. 6,98 m 7 25.03.2022 7 1,7 2,0 Plokk 11 aT Plokk 12 pT Kr.0,0 25.03.2022 12-1 1,0 St.5,6 0,4 16-1 Kr.0,0 TL Kr.2,9 2,0 St.5,0 TL St.4,1 2,0 2,0 Plokk 10 aT EL 6 1,0 6 1,4 4,0 2,0 5 5 Läbilõige V-V' Mäeeraldise teenindusmaa piir Mäeeraldise piir W E m m Läbilõige VI-VI' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Surju metskond 36 11 11 56801:004:0290 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Tee Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 7,8 m) W E Surju metskond 36 m m Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 6,5 m) Plokk 6 aT 56801:004:0290 10 10 10 10 Nõlva hoidetervik (nõlvus 1 : 2) Plokk 10 aT Tee PA-8 Plokk 9 pT 9,14 Plokk 6 aT Kasvukiht Tee PA-7 Surju metskond 36 Plokk 12 pT 8,91 9 0,1 9 9 Plokk 10 aT 56801:004:0290 9 Š-13 0,2 vt. 8,61 m Tehnogeensed setted 8-1 25.03.2022 8,38 vt. 8,34 m Kr.0,0 Plokk 9 pT 1: 25.03.2022 St.5,7 Plokk 7 aT 7-1 0,2 Plokk 12 pT Puhas orgaanikarikas liiv 2 8 TL Kr.0,0 8 8 13-1 Š-14 8 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus <5%) St.4,1 vt. 7,78 m Kr.0,0 7,61 25.03.2022 St.1,2 1,5 EL 1,4 EL 2 Savikas orgaanikarikas liiv 1: 1,0 1: 13-2 vt. 7,71 m (savi- ja tolmuosakeste sisaldus >5% ja <10%) 2 Kr.0,0 0,6 25.03.2022 7 2,0 Plokk 11 aT 7-2 7 7 St.6,3 7 TL Plokk 11 aT 14-1 Väga savikas orgaanikarikas liiv Kr.0,0 1,8 Kr.0,0 St.25,6 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus >10%) St.4,4 TL 2 1,2 EL 1: 2,0 6 6 6 6 Savi 3,2 7-3 Kr.0,0 St.29,8 Moreen 3,8 TL 5 5 5 5 4,0 Märkused: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kogu alal maaparandussüsteemi hoiuala TAMME(TP-585) tunnus: 6114540010110001. Š-14 Šurfi nr 3. Kasutatud on töö "Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uurinuruumide geoloogilise 7,61 Suudme abs kõrgus, m uuringu aruanne" geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3397). PA-8 Puuraugu nr Veetaseme abs kõrgus, m vt. 8,34 m 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 9,14 Suudme abs kõrgus, m 25.03.2022 Mõõtmise kuupäev 0,1 vt. 8,34 m Veetaseme abs kõrgus, m 0,6 14-1 Proovi number Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 25.03.2022 Kr.0,0 Mõõtmise kuupäev Kruusa sisaldus (fraktsioon > 31,5mm), % St.4,4 Savi- ja tolmusisaldus (fraktsioon < 0,063mm), % Reiu-Liiva liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked 8-1 Proovi number 1,2 EL EL - ehitusliiv Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fraktsioon > 31,5mm), % TL - täiteliiv Pärnu maakond, Pärnu linn IV-IV'...VI-VI' St.5,7 Savi- ja tolmusisaldus (fraktsioon < 0,063mm), % / TL EL - ehitusliiv 1,6 Šurfi sügavus, m TL - täiteliiv Loa omanik 1,5 Joonis nr 4 / 6 Marina Minerals OÜ Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 H 1 : 2 000 0 100 200 m [email protected] Mõõtkava V 1 : 50 2,0 Puuraugu sügavus, m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 12.08.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4083 /allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide 6.93 koordinaadid 7.02 Nr X Y 7.02 6.77 1 6 465 266,15 537 187,49 2 6 465 198,58 537 240,80 7 6.90 7.26 1 3 6 464 776,14 537 489,41 7.21 4 6 464 776,73 537 304,14 1' 5 6 464 674,69 537 254,71 7.05 7.11 PA-28 6 6 464 646,91 537 225,80 6.97 0,3 7,01 6.99 7 6 464 600,01 537 202,54 0,5 6,21 6.87 7 8 6 464 838,06 537 088,39 6.83 6.71 7.09 25.03.2022 6.94 2' Pindala 12,00 ha 6.75 6.87 6 465 200 2 N 7.06 6.81 7.35 6.78 6.88 Mäeeraldise teenindusmaa 6.99 piiripunktide koordinaadid 6.92 7.23 6.99 7.10 6.83 Nr X Y 6.71 7.11 1' 6 465 266,15 537 187,49 7 7.97 7.52 2' 6 465 198,58 537 240,80 Kaardileht nr 533 Pärnu 6.95 PA-27 6.92 6.77 0,2 3' 6 464 776,14 537 489,41 7,11 0,5 Ta 6,41 4' 6 464 776,73 537 304,14 l 7.98 l 6.80 5' 6 464 674,69 537 254,71 i 7.49 nn PA-26 6' 6 464 646,91 537 225,80 -L 6.56 6.67 0,2 6,67 el 0,5 7' 6 464 600,01 537 202,54 l 5,97 e- 7.10 7.27 Pä 7.75 8' 6 464 838,06 537 088,39 6.50 rn 6.91 8.00 u- Pindala 12,00 ha M 6.53 6.76 õi 7 sa 6.46 7.28 7.07 kü 8.81 la 9 . 22 6.58 14 6.56 6.68 5, 6 465 000 Surju metskond 35 8- 7.14 62401:001:1653 15 PA-25 6.54 0,3 1, 7,04 9.4 0,5 45 7.29 6,24 km 6.43 Surju metskond 36 PA-24 6.54 56801:004:0290 0,3 7,63 9.58 56 0,7 1 7 6.75 6,63 80 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 9. : 78 1 6.69 00 6.50 6.98 4: 9.83 6.40 6.83 1' 04 10 8 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number .0 Korrastatud metsamaa, 3 05 12,0 ha 9 Ploki piir (aT - akiivne tarbevaru) 6.51 PA-21 0,2 7.03 9.92 6,60 6.82 6.32 0,4 6,00 6.75 7 Maardla piir (asendiplaanil) 10 .08 Surju metskond 36 PA-24a 56801:004:0290 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 0,3 7,72 6.52 1,2 9.68 6,22 9 8 6.48 6.69 Maapinna samakõrgusjoon, m 10 7 .14 6.29 PA-17 Puuraugu number 8' PA-22 6.61 6.82 9,11 0,3 Katendi paksus, m 6.54 PA-21a 0,3 9.38 1,2 Suudme abs kõrgus, m 0,4 7,15 Kasuliku kihi paksus, m 6,88 8,61 0,5 1,2 Lamami abs kõrgus, m 5,65 10 5,98 .23 6.44 6 464 800 6.33 6.64 PA-23 0,2 Ranna või kalda veekaitsevöönd 9,96 9.41 9 7 8 3,7 6.41 6,06 6.37 9.25 10 10.48 9.78 3' . 4 9.05 06 6.52 8.36 3 Metsa kitsendused 7 6.64 4' 7.75 10.33 9.40 6 9.50 10 Surju metskond 36 . 7.57 05 6.12 9.74 9.30 6.51 6.53 6.58 8.12 9.45 9.91 9.45 9.70 9.38 9.19 III kategooria kaitsealused liigid 56801:004:0290 5 PA-20 0,2 7.28 6,84 8.09 2,8 3,84 6.37 6.65 7.91 8.32 Elektripaigaldise kaitsevöönd 7.12 PA-20a 6.69 0,3 8.31 6,98 0,7 5,98 5' 8.95 Eesvoolu kaitsevöönd 7 6.91 6.71 PA-19 7.39 0,3 6.86 7.34 5 7,99 - 8.82 - Veehaarde sanitaarkaitseala Plokk 3 aT VEP nr.152102 6.99 6' 7.37 8.43 6.92 Plokk 5 aT 7.80 10.43 7.21 6 7.54 Geod.märgi kaitsevöönd 7.40 PA-18a 9.13 0,3 8,10 7.10 7' 7.47 1,1 8 6 464 600 PA-18 6,70 6.99 0,4 7.90 Korrastatud metsa kõlvik (12,0 ha) 7,47 7.49 10.54 - 537 000 537 200 537 400 537 600 9.11 7 - 7.14 78 .4 8.14 9.86 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Märkused: 0 100 200 m Reiu-Liiva liivakarjäär Korrastatud ala plaan Pärnu maakond, Pärnu linn 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. / 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Loa omanik Joonis nr 5 / 6 Marina Minerals OÜ 4. Plaani koostamisel on kasutatud: Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.05.2022); Mõõtkava 1 : 2 000 [email protected] - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2022); 5. Kogu ala kattub maaparandushoiualaga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 15.08.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4083 /allkirjastatud digitaalselt/  7.95 7.17 537 000 537 200 7.17 7.43 7.56 7.14 8.31 7.23 7.42 8.90 7.04 7.35 8 6 463 800 8.08 7.27 9.16 7.56 9 7.27 PA-2 8.63 42 7.13 7.32 0,2 9. 8.92 7,54 - Kr 9.47 7.10 - 8.67 7.21 7.74 9.40 7.78 7.15 7.48 10.14 43 8.42 10. 9.46 7.21 10.37 7.41 7.83 9.72 7.05 61 7.35 8 10. 8.47 10.41 7.09 7.78 PA-2a 8.99 0,3 23' 9 9.11 8,37 7.75 0,2 48 7.12 7.28 7,87 10. 7.05 10.25 N 7.38 8.67 9.46 7.93 7.07 22' 7.32 9.59 9' 10 10 10. 9.22 8.42 9.40 10.14 7.37 6.97 7.63 9 7.99 9.83 9.90 7.08 PA-3 8.02 0,3 7.25 7,63 PA-5a 25.03.2022 1,2 7.93 0,3 8 6,13 66 8,52 9.72 PA-5 9.18 10. 7.07 7.40 1,4 0,1 6,82 10,11 10.14 9.28 6 463 600 2,7 9.10 7.21 7.47 8.50 7,31 Kaardileht nr 533 Pärnu 9 7.86 24' 9.55 7.10 45' Plokk 6 aT 7.39 9.29 21 46 9.26 Plokk 10 aT 10. 7.38 8.65 10.12 8.00 9.19 7.38 7.14 7.71 8.01 21' 9.29 7.37 44' 9.27 7.55 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 45 10. 9.10 7.19 7.53 8.07 8 10.15 9.12 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 8 7.48 7.91 25' 7 Kr 9.63 10.18 9 20 7.79 8.92 Nr X Y Nr X Y 9 7.96 PA-6a 48 7.91 PA-6 7.26 9 6 463 641,39 537 269,36 9' 6 463 641,39 537 269,36 10. 0,1 0,2 9,83 10.02 8,89 9.13 8.71 2,3 1,4 10 6 463 245,08 537 460,94 10' 6 463 245,08 537 460,94 8.08 7,43 7,29 7.31 PA-4 Surju metskond 36 0,3 9.12 11 6 462 954,74 537 597,90 11' 6 462 954,74 537 597,90 7.26 8,36 0,2 20' 9.05 56801:004:0290 7,86 8.56 8.70 12 6 462 967,37 537 556,89 12' 6 462 967,37 537 556,89 8.54 8.02 98 8.98 13 6 462 968,16 537 496,09 13' 6 462 968,16 537 496,09 9. 7.49 9.72 9.16 8.55 9.12 14 6 462 977,13 537 458,51 14' 6 462 977,13 537 458,51 8.57 7.34 7.38 15 6 463 012,61 537 418,38 15' 6 463 012,61 537 418,38 8.72 8 16 6 463 108,88 537 364,28 16' 6 463 108,88 537 364,28 7.57 43' 8.41 8.71 17 6 463 214,60 537 302,57 17' 6 463 214,60 537 302,57 16 9.41 10. 8.50 8 7.42 8.70 8.47 9.90 7.88 18 6 463 303,29 537 255,27 18' 6 463 303,29 537 255,27 9 6 463 400 7 7 8.03 8.44 6.55 19 6 463 347,93 537 253,79 19' 6 463 347,93 537 253,79 9.19 8.83 7.48 8.97 8.59 20 6 463 482,82 537 269,77 20' 6 463 482,82 537 269,77 Korrastatud metsamaa, 6 21 6 463 566,09 537 271,51 21' 6 463 566,09 537 271,51 30 8.42 4,0 ha 8.92 10. 8.61 8.15 19' 6.94 PA-7 89 .5 8.55 22' 6 463 651,02 537 124,53 8.97 0,2 8 9.67 8,91 8.35 Pindala 8,36 ha 23' 6 463 677,07 537 234,56 8.50 3,6 7.62 8.36 9.47 19 10.45 5,11 8.43 24' 6 463 604,16 537 236,51 7.80 26' 93 .9 PA-7a 7.74 7.32 25' 6 463 488,36 537 233,60 8 7 10. 86 . n Pin 0,6 36 8.14 9,01 8.26 8.66 0,8 8.58 26' 6 463 334,49 537 217,48 7.43 42' 8.70 7,61 7 9.10 27' 6 463 294,34 537 219,95 7 7.91 27' 6.43 8.21 8.06 28' 6 463 252,36 537 238,67 PA-8 Korrastatud metsamaa, 10 9.63 0,1 .23 9,14 29' 6 463 186,28 537 278,43 8 1,4 18' 8.07 8,4 ha Kr 8.417,64 8 9.38 6.89 8.27 7.77 30' 6 463 121,49 537 317,06 10 8 9 7.81 18 . 31' 6 463 045,18 537 356,88 01 8.67 Surju metskond 36 9.64 9.03 56801:004:0290 10' 7.79 32' 6 463 012,64 537 376,23 9. 28' 75 33' 6 462 982,53 537 397,51 8 7 6.99 8.25 8.70 9.09 Plokk 9 pT 10 7.72 7.62 34' 6 462 955,29 537 426,96 8.85 9 9.31 7.56 35' 6 462 941,10 537 452,42 Plokk 12 pT 9. 7.67 PA-11 63 0,2 36' 6 462 933,92 537 479,40 8.19 8.55 8,32 0,9 37' 6 462 929,37 537 558,80 17 Š-10 7.65 7,22 0,3 7.87 7,69 38' 6 462 911,95 537 589,94 7.87 8.54 0,8 9.39 6,59 17' 9 8.70 39' 6 462 882,43 537 601,25 9. 78 8.06 7.77 7.62 7.44 40' 6 462 792,13 537 607,95 Surju metskond 36 7.78 29' 8.35 7.72 7.29 7.57 41' 6 462 929,19 537 421,87 56801:004:0290 8.99 7.46 42' 6 463 335,06 537 161,81 9. 59 7.75 7.77 8.57 7.34 43' 6 463 412,21 537 207,28 PA-9 7.71 0,1 44' 6 463 541,34 537 179,48 8 8,81 1,7 7.897,01 8.97 45' 6 463 575,76 537 133,41 9. 09 7.82 7.72 30' 8.47 7.55 PA-12 Kr 7.50 0,6 Pindala 12,41 ha 16 8.92 7,67 0,4 7.24 7.46 6,67 8. 96 7.78 9 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 7.78 8.39 16' 8.24 7.53 7.26 Š-14 7.64 piiripunkti number 7.64 7.77 7.85 0,6 7.44 7,61 8.79 0,6 6,41 9. 9' 8 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja 17 8.70 7.31 7. 7.83 83 piiripunkti number 7.66 7.71 8.13 31' 8.55 7.27 9. 7.02 Ploki piir (aT - akiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 01 8.73 8 7.92 7.47 7.41 32' 7.14 7. 81 7.94 Maardla piir (asendiplaanil) 15 6 8. 8.19 76 Surju metskond 36 56801:004:0290 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 8.36 8.37 15' 8. 97 7.95 7.85 8 8.40 6.90 7.78 Š-13 7.91 9 Maapinna samakõrgusjoon, m 8. 9 7.53 0,2 .27 14 8,38 1,6 Puuraugu number 6,58 14 9. 24 11 PA-9 34' Kr 8.00 Pi 0,1 Katendi paksus, m 8.00 14' nn8.37 8.00 8,81 Suudme abs kõrgus, m 7.92 8.14 7.60 1,7 Kasuliku kihi paksus, m 13 13'9. 0 8.11 8.00 12 12' 8 8,61 Lamami abs kõrgus, m 8.43 9 8.12 8.48 9.14 8.74 8. 50 11' Šurfi number 8.71 Š-10 0,3 Katendi paksus, m 36' 7.89 8. 7.89 7.19 7,69 0,8 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 7.54 8.36 8.16 7.81 37' 7.68 02 7.60 7.28 7,69 Lamami abs kõrgus, m 7.93 8.02 8 Plokk 6 aT 7.69 7.66 7.43 38' 7.69 41' 7.35 Kr 7.43 7.49 7.46 Plokk 10 aT 7.61 7.55 7.33 Ranna või kalda veekaitsevöönd 7.35 7.62 7.42 Š-15 7.22 0,2 7,33 7.36 39' 7. 1,27.18 7.31 82 7.09 7.36 7.20 5,93 Eesvoolu kaitsevöönd 6.99 7.07 7.15 7.09 7.17 7.21 6.94 7.22 7.13 7.13 7.03 7.24 7.30 7. Korrastatud metsamaa kõlvik 7.03 60 7.18 7.35 6.71 7.09 7.41 Š-16 6.83 7.76 7.43 0,4 7,08 6.93 7.33 0,6 7.02 6,08 6.94 7.24 7.33 7.20 7. 6.90 6 462 800 7.40 6.86 64 7.22 6.98 7.24 40' 7.12 7.37 7.06 7.27 Plokk 8 aT 7.30 73 .7 72 .7 n Pin 7.50 4 .8 7.14 7 76 .7 n Pin 7. 77 .2 7.32 82 7.21 6.99 7.26 Kr 7.06 7.29 7.17 0 100 200 m 7.22 7. 7.25 76 7.21 7.23 Märkused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Reiu-Liiva liivakarjäär Korrastatud ala plaan 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Pärnu maakond, Pärnu linn 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. / 4. Plaani koostamisel on kasutatud: Loa omanik Joonis nr 6 / 6 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.05.2022); Marina Minerals OÜ Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2022). [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 5. Kogu ala kattub maaparandushoiualaga. 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 15.08.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4083 /allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Marina Minerals OÜ on ehitusmaavara leiukohtade arendamise ja realiseerimisega tegelev ettevõtte, mille eesmärgiks on tagada tulevaste suurobjektide ning linnade läheduses täitematerjalide varustuskindlus. Taotletav Reiu-Liiva liivakarjäär moodustub kahest lahustükist, vahetult Rail Baltica trassikoridori kõrval (vt joonis 1.1). Arvestades planeeritud raudtee ehitusmahtusid, suureneb piirkonnas ehitusmaavarade vajadus hüppeliselt ning täitematerjali mahu tagamiseks on oluline kasutusele võtta täiendavaid leiukohti. Joonis 1.1 Kahe lahustükina taotletav Reiu-Liiva liivakarjäär ja kavandatav Rail Baltica trassikoridor Marina Minerals OÜ on juba perspektiivala otsinguil pidanud üheks peamiseks prioriteediks täitematerjali leiukoha lähedust riikliku tähtsusega ehitusobjektile. Tänaseks on geoloogilised uuringud andnud positiivse tulemuse ja maavara on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud. Nii soovibki ettevõte maavara kaevandamisõigust Reiu-Liiva liivakarjäärile, mis külgneb vahetult kavandatava raudteetrassiga ning kasutades karjäärist kaevanatud materjali ehitusobjektil vahetult selle kõrval saab minimeerida materjali transpordiga kaasnevat keskkonnamõju ning vähendada ehitusmaksumust. Taotletava Reiu-Liiva karjääri kaevandatav maavaramaht on 214 tuh m3 (vt ptk 4), mis realiseeritakse lõpuni üheainsa ehitusobjekti (Rail Baltica) raames. Varu ammendamisel läheb maa-ala koheselt korrastamisele, mistõttu taotleb ettevõte kaevandamisõigust suhteliselt lühikeseks perioodiks, milleks on 7 aastat. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Reiu-Liiva liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas riigile kuuluval kinnistul Surju metskond 36 (katastritunnusega 56801:004:0290. Taotletav mäeeraldis paikneb kahe lahustükina. Taotletaval alal kasvavad eri vanusega segametsad, valdavalt okaspuumetsad, kohati on tegu raiesmikega. Reiu-Liiva liivakarjääri põhjapoolne lahustükk külgneb idast kruusakattega teega ning lahustükist lõunas kulgeb ida-läänesuunaliselt avalikus kasutuses olev kohalik Servaku- Vaskrääma tee (5680067). Taotletava mäeeraldise lõunapoolset lahustükki läbib metsatee Karja tee (5680715). Lõunapoolsete mäeeraldise teenindusmaa lahustükkide vahele jääb Lüdigi tee (5680073) kaitsevööndiga 15 m. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica trassi asukoht) jääb taotletavast liivakarjäärist ~2 km kaugusele läände. Pärnut läbivale Via Baltica trassile on planeeritud lisaks ka alternatiivne trassikoridor – Pärnu suur ümbersõit, mis jääb Reiu-Liiva liivakarjääri põhjapoolse lahustüki idapiiri lähedusse, läbides taotletava ala lõunapoolset lahustükki. Taotletav Reiu-Liiva liivakarjääri kattub maaparandussüsteemidega, alale jäävad maaparandussüsteemid KULLIPESA (6114540010040/001), TAMME (TP-585) (6114540010110/001) ning TAMME (TP-585) (6114760020030/001). Taotletav Reiu-Liiva liivakarjäär ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega, samuti ei jää alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Taotletava ala põhjapoolsest lahustükist kagu poole, Servaku-Vaskrääma ja Lüdigi tee ning Tallinn-Mõisaküla raudteetammi vahelisele alale jääb mitmeid vääriselupaiku: VEP nr L00245 (VEPL00245), kus on ka III kategooria kaitsealuste taimeliikide laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (KLO9336882), roomav öövilge (Goodyera repens) (KLO9336907), harilik ungrukold (Huperzia selago) (KLO9336903), Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum) (KLO9400947 ja KLO9700690) kasvukohad; VEP nr L00244 (VEPL00244); VEP nr 209318 (VEP209318). Mainitud teede vahelisele alale, hõlmates enda alla ka loetletud vääriselupaigad, on projekteeritud Reiu jõeküla hoiuala (922035204). See hoiuala jääb Reiu-Liiva liivakarjääri põhjapoolsest lahustükist ~320 m kaugusele. Lähimad elamud jäävad taotletavast Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist ~530 m kaugusele läände Silla küla kinnistutele Ülejõe tee 11 (katastritunnusega 56801:004:0566) ja Ülejõe tee 22 (katastritunnusega 56801:004:0572). Lõunapoolsele mäeeraldise lahustükile lähimad elamud jäävad ~870 m kaugusele läände Silla küla Ogaliku põik 4 (katastritunnusega 5801:004:0469), Ogaliku põik 6 (katastritunnusega 56801:004:0470), Ogaliku tee 6 (katastritunnusega 56801:004:0462) ning Ogaliku tee 11 (katastritunnusega 56801:004:0465) kinnistutele. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Geoloogiline uuring taotletava Reiu-Liiva liivakarjääri alal teostati 2022. aastal ning töö tulemused on kinnitatud aruandes „Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne“ (OÜ inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3977, EGF 9607). Reiu-Liiva liivakarjääri põhjapoolsel lahustükil on katendi paksus on 0,2 - 0,4 m (keskmine 0,3 m), millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on muutlik, ulatudes 0,4 - 3,7 m, keskmiselt 1,1 m. Liivalasundi lamamiks on hall kõva moreen. Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga ida suunas. Põhjapoolsel lahustükil moodustab valdava enamuse kasulikust kihist ülipeeneteralised, aleuriidikad, hallid ja kollakas-hallid väga savikad, kohati orgaanikat sisaldavad liivad (saviliivad), mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik. Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,5 - 30,8%, keskmiselt 11,5%. Kruus on valdavalt peen kuni keskmine (4…16 mm). Liivaosist on keskmiselt 54,6% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~20%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 33,9% (8,2 - 44,5%). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv täiteliivaks. Põhjapoolse lahustüki idaservas, rannavalli ülemises osas esinevad kuni 1,9 m paksuse kihina peened beežikashallid kuni pruunid puhtad liivad. Sarnast liiva esineb ka üksikutes uuringupunktides uuringuruumi lääneservas madalamates kohtades. Jämefraktsioon liivas puudub. Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,1 - 6,4%, keskmiselt 1,1%. Kruus on väga peen kuni keskmine (2…16 mm). Liivaosist on keskmiselt 96,2% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~50%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 2,7% (1,9 - 4,3%). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv ehitusliivaks. Mäeeraldise lõunapoolsel lahustükil on katendi paksus on 0,1 - 0,6 m (keskmine 0,3 m), millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld. Kasuliku kihi paksu lõunapoolsel lahustükil 0,4 – 3,6 m, keskmiselt 1,4 m. Liivalasundi lamamiks on hall või kollane kõva moreen või plastne sinakashall savi. Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga kirde suunas. Lõunapoolsel lahustükil on maavara levik väga muutlik ning seaduspärasuseta. Kirjeldades tervikuna maavara kvaliteeti, on tegemist savika orgaanikarikka liivaga, milles kruusaosakesi (2…64 mm) 0,0 - 18,1%, keskmiselt 4,1%. Kruus valdavalt peen (4…8 mm). Liivaosist keskmiselt 87,8% ja valdav väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes ~50%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) keskmiselt 8,1% (2,0 - 37,4%). Maavara kvalifitseerub täiteliivaks. Paiguti levib lahustükil ka ehitusliiva näitajatele vastavat maavara. Taotletava mäeeraldise piires leviva materjali filtratsiooniomadused on erinevad, jäädes vahemikku 0,1 - 2,1 m/ööp (keskmine 1,0 m/ööp). Kõige väiksema filtreeruvusega on väga savikad liivad. Taotletava ala piikonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi või moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (25.03 - 03.06.2022) mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil 0,2 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,4 - 9,0 m (keskmine 7,2 m) ja mäeeraldise lõunapoolsel lahustükil 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 7,0- 8,6 m (keskmine 7,8 m). Taotletava ala läänepiiridest ~1 km kaugusele jääb Reiu jõgi. Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinnareljeefi, mis langeb lääne suunas. Seega üldine põhjavee voolusuund on läände Reiu jõe suunas. Taotletaval alal reguleerivad maapinnalähedase põhjavee režiimi (sh veevoolu suunda) ulatuslikud maaparandussüsteemid. Sinna juhitakse Reiu-Liiva liivakarjääri ja selle ümbrusesse rajatud maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,41 ha, sh mäeeraldise pindala 20,36 ha. Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldise moodustab kaks lahustükki, põhjapoolne lahustükk pindalaga 12,00 ha ning lõunapoolne lahustükk pindalaga 8,36 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab kogu ulatuses Reiu-Liiva liivamaardla aktiivse tarbevaruplokke 7 ja 11. Plokid 3 aT ja 5 aT on hõlmatud osaliselt, taotletavast mäeeraldisest jääb välja 0,34 ha suurune osa ploki lõunaosas, mis on tehnoloogiliselt raskesti kaevandatav ning alale jääva varu kogus on alla 1 tuh m3. Mäeeraldise teenindusmaad taotletakse täiendavalt ka kolmandale lahustükile, mis jääb Lüdigi teest läände pindalaga 4,05 ha. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadesse tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Reiu-Liiva liivakarjääris on materjali püsivaks nõlvuseks arvestatud 1:2. Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 4.1 Taotletav maavara kogus Reiu-Liiva liivakarjääris (seisuga 01.07.2022. a) Taotletav Kaevandatav Hõlmatud Varu 3 Plokk tarbevaru, Kadu, tuh m tarbevaru, pindala, ha paiknemine tuh m3 tuh m3 Plokk 3 aT Veepealne 21 2 19 12,00 Plokk 5 aT Veealune 89 3 86 Plokk 7 aT Veepealne 38 2 36 8,36 Plokk 11 aT Veealune 77 4 73 Kokku 225 11 214 Kaevandamisluba Reiu-Liiva liivakarjääris taotletakse 7 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~35 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Reiu-Liiva liivakarjäär ~6 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Kaevandamise tingimused Reiu-Liiva liivakarjääris on keskmised – kaevandatav maavara asub valdavalt põhjaveetasemest madalamal, kuid kaevandamise ajal on võimalik veetaseme isevoolne alandamine ja seeläbi kuiva astanguga kaevandamine. Taotletavale Reiu-Liiva liivakarjääri lahustükkidele on hea ligipääs Servaku-Vaskrääma teelt (tee nr 5680067) ja Lüdigi teelt (tee nr 5680073). Enne kaevandamise alustamist tuleb Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist kasutatakse katendit karjääriala korrastamisel. Kaevandatav maavara jääb Reiu-Liiva liivakarjääris valdavalt veetasemest madalamale, kuid maavara kaevandamiseks planeeritakse isevoolselt alal veetaset alandada süvendades kraave ning juhtides vett piirkonna maaparandussüsteemi kraavidesse ning seeläbi on võimalik maavara kaevandamine kuiva astanguga. Reiu-Liiva liivakarjääris kaevandatakse maavara ekskavaatoriga ja laaduriga. Maavara väljamine ekskavaatoriga toimub nii, et ekskavaator seisab astangu peal ja ammutab kaevist enda eest ning tõstab selle otse kallurile. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Reiu-Liiva liivakarjääri tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kuna Reiu-Liiva liivakarjääris planeeritakse veetaset isevoolselt alandada, siis mõjutab kaevandamine ka alal olemasolevat veerežiimi. Mõju veerežiimile Taotletavas Reiu-Liiva liivakarjääris on kaevandamine planeeritud veetaseme alandamisega ning sellest tulenevalt avaldab planeeritud tegevus mõju ümbritsevale veerežiimile. Ligikaudu 70% maavaravarust on veealune. Põhjaosa kasuliku kihi lamam jääb abs kõrgustele 6,4 - 9 m (keskmiselt 6,2 m) ning lõunaosas abs kõrgustele 3,8 - 7,6 m (keskmiselt 6,9 m), veetaseme keskmine abs kõrgus on vastavalt 7,2 m ja 7,8 m. Seega veealuse kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1 m. Kvaternaari setted toituvad sademetest. Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldiselt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest. Kuna kaevandamise eesmärgil planeeritakse karjääris veetaset alandada, juhtides liigset vett isevoolselt kraavitusega maaparandussüsteemi eesvooludesse, siis veetaseme alanemise tulemusena on mõningal määral oodata infiltratsiooni ka karjääri külgnevatest setetest. Sellist veetaseme reguleerimist võib jätkata ka pärast maavaravaru ammendamist, võimaldades ala korrastada metsamaaks. Maavara kaevandamiseks kuiva astanguga tuleb taotletava mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil alandada veetaset mõlemal mäeeraldise lahustükil ~1 m võrra veealanduse mõjuraadius on kummagi lahustükil puhul kuni 50 m mäeeraldise piirist. Lähimad elamud jäävad taotletavast Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist ~530 m kaugusele ning lõunapoolsest mäeeraldise lahustükist ~870 m kaugusele läände. Seega veealandusega kaasnev mõju piirkonna veerežiimile ei ulatu lähimate elamuteni. Kaevandamise ja sellele eelnevate ning järgnevate tööde käigus ei tohi kahjustada Reiu-Liiva liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda. Vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. Vajadusel tuleb ette näha maaparandussüsteemi koosseisu jäävate kahjustatud maaparandussüsteemi osade taastamine (truubid, kraavid). Täpsem info planeeritava veekasutuse kohta on esitatud taotluse vee erikasutusloa eriosas. Mõju välisõhule Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis Mõõdetud müratase 15 m antud müratase 15 m Masin kaugusel müraallikast, Lmax kaugusel müraallikast Lmax dB(A) dB(A) Buldooser 85 82 Kallurauto 84 76 Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Lähimad elamud jäävad raotletavast Reiu-Liiva liivakarjäärist ~530 m kaugusele. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(190) = 54 dB(A) ,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Reiu-Liiva liivakarjäärile lähimatel elamualadel Ülejõe tee 11 ja Ülejõe tee 22 kinnistutel on kuni 54 dB. Arvutuslik tase ei ületa kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset, samas on oluline märkida, et arvutuse puhul ei ole arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu vahele jäävaid müra tõkestavaid puid. Lisaks planeeritakse rajada mäeeraldise servale müratõkkevall, mis takistab ülenormatiivse müra leviku mäeeraldise piiridest väljapoole. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama lähimates majapidamises kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu nende elanikele. Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldisel ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00 - 7.00). Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades elamute paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks. Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~35 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,034 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Keskkonnaohutus Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis Kaevandamisjäätmed Reiu-Liiva liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse kaevandmaise ajal mäeeraldise teenindusmaal müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning peale maavara ammendamist kasutatakse mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katend karjääriala korrastamiseks vastavalt korrastamise projektile. Tekkiv katend kasutatakse korrastamisel karjäärisüvendi põhja tõstmiseks, et oleks tagatud korrastamisele seatud nõue maapinna kõrguse ja veetaseme suhtes. Katend kasutatakse korrastamisel ära kogu mahus. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki. Mäeeraldiselt peale metsa raadamist välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina ja jäätmeseaduse mõistes tegevuse käigus ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda jäätmeluba. 7. Kaevandatud maa korrastamine Reiu-Liiva liivakarjääris alandatakse veetaset isevoolselt ning kaevandamise aegne veetase on võimalik säilitada ka peale maavara ammendamist ala korrastamisel ning alal taastatakse metsamaa (graafiline lisa 3/3). Kuna kaevandamise käigus rajatakse alale kraavitus, mis juhib isevoolselt vee Reiu-Liiva liivakarjääri lahustükkidelt Reiu jõkke, siis säilib ka peale maavara ammendamist alal olukord, kus veetase on mäeeraldise lamamis. Seetõttu tuleb peale maavara ammendamist Reiu-Liiva liivakarjääris metsa taastamiseks karjäärisüvendi põhi täita 0,7 m paksusekihina, et oleks tagatud korrastamisele seatud veetaseme nõue (veetase maainnast minimaalselt 0,7 m sügavusel). Reiu-Liiva liivakarjääri kahe lahustüki karjäärisüvendite põhjade täitmiseks vajalik materjali kogus on ~143 tuh m3, mis tähendab, et karjääri täitmiseks tuleb kogu mahus kasutada mäeeraldiselt eemaldatud katend mahus 65 tuh m3 ning täiendavalt karjääri lisaks tuua täitmiseks sobilikke materjale mahus ~78 tuh m3. Loa taotleja planeerib kasutada karjääri täiendavaks täitmiseks Rail Balticu ehitusel tekkivat pinnast, mis ei sobi oma kvaliteedilt edasiseks kasutamiseks teeehituses. Arvestades, et kogu Reiu-Liiva liivakarjäärist kaevandatav materjal soovitakse turustada Rail Baltic raudtee ehituseks, siis on võimalik täitepinnase karjääri toomine korraldada majanduslikult otstarbekalt. Täpne vajalike materjalide kogus ja materjalide liik määratakse korrastamise projektis. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Koostatavas korrastamise projektis täpsustakse ka täitmiseks sobilikud ja kasutatavad materjalid. Hinnanguline kulu Reiu-Liiva liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~ 3 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 72 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt / Marina Minerals OÜ Juhatuse liige Taotluse koostas 28.09.2022. a Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  KORRALDUS 9. august 2022 nr 1-17/22/1684 Pärnu maakonna Reiu-Liiva liivamaardla registrikande muutmine Marina Minerals OÜ esitas Maa-ametile Reiu-Liiva liivamaardla täiendava täiteliiva aktiivse ja passiivse tarbevaru kinnitamise aruande (saabunud 20.08.2022, kirja registreerimise nr 9- 3/22/10678-5). Aruanne on koostatud geoloogiliste uuringute tulemuste alusel (Keskkonnaamet on 17.02.2022 andnud Reiu-Liiva uuringuruumis geoloogilise uuringu loa nr L.MU/515025 ja 18.11.2021 Reiu-Liiva II uuringuruumis geoloogilise uuringu loa nr L.MU/513987). Maavara varu on arvutatud plokkides (aruandes 3. - 12. plokk), mis paiknevad Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla ja Vaskrääma külades riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Surju metskond 36 (tunnus 56801:004:0290), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid paiknevad täielikult Reiu-Liiva uuringuruumis ja Reiu-Liiva II uuringuruumis. Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad maaparandussüsteemidega, mille koodid maaparandussüsteemide registris on 6114540010040001, 6114540010110001 ja 6114760020030001. Aruandele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastused. Aruandes moodustatud 6. ja 10. plokkide alal asub metsatee Karja tee nr 5680715 ning 9. ja 12. plokke läbib avalikus kasutuses olev kohalik tee Lüdigi tee nr 5680073. Aruandele on lisatud Riigimetsa Majandamise Keskuse 24.05.2022 kiri nr 3-1.1/2021/4684, mille kohaselt ei ole vaja Karja teele teekaitsevööndit määrata, kui Lüdigi tee jääb samale kohale. Aruandes on esitatud Lüdigi tee kaitsevööndisse jääv varu passiivse varuna. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.07.2022 maavarade registris Reiu-Liiva liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 12,34 ha – 21 tuh m3 (3. plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 12,34 ha – 89 tuh m3 (5. plokk, 3. ploki lamamis, allpool põhjavee taset), 1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,46 ha – 4 tuh m3 (4. plokk), 1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,05 ha – 14 tuh m3 (6. plokk), 1.5. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,05 ha – 28 tuh m3 (10. plokk, 6. ploki lamamis, allpool põhjavee taset), 1.6. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,36 ha – 38 tuh m3 (7. plokk), 1.7. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,36 ha – 77 tuh m3 (11. plokk, 7. ploki lamamis, allpool põhjavee taset), 1.8. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,23 ha – 1 tuh m3 (8. plokk), 1.9. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,80 ha – 39 tuh m3 (9. plokk), 1.10. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,80 ha – 28 tuh m3 (12. plokk, 9. ploki lamamis, allpool põhjavee taset). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0764) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Marina Minerals OÜ-le, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Keskkonnaametile, Pärnu Linnavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2022) Töö nr 22/3977 Tallinn 2022 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 2 (varu seisuga 01.07.2022) Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Elizavetta Krjukova /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 3 (varu seisuga 01.07.2022) ANNOTATSIOON Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2022). Aruanne ühes köites, teksti 43 lk, 13 tekstilisa, 4 graafilist lisa, 6 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2022. Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Marina Minerals OÜ tellimusel. Uuringuruumid teenindusalade pindaladega 14,18 ha ja 19,69 ha asuvad Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas katastriüksusel Surju metskond 36 (56801:004:0290). Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 38 uuringupunkti (sh 5 kaevandit) sügavusega kuni 4,0 m. Võeti kokku 39 proovi setete terastikulise koostise ja 4 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks. Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, määrati 11 proovis huumusesisaldus kolorimeetrilisel meetodil ja 4 proovis orgaanilise aine sisaldus põletuskao meetodil. Vastavalt uuringuloa omaniku soovile määrati 4 proovis materjali voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil. Uuringuruumid asuvad Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja tuuletekkelised pinnavormid ja kus kasuliku kihi moodustavad valdavalt väga peeneteralised tolmsed liivad (Q2Lt ja Q2An). Uuringuruumides levib moreenil liiva kompleks, mille paksus ulatub kuni 3,8 m-ni. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb Reiu-Liiva uuringuruumis 0,2 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,4 - 9,0 m (keskmine 7,2 m) ja Reiu- Liiva II uuringuruumis 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m (keskmine 7,8 m). Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumides lasuv liiv täiteliiva nõuetele. Reiu-Liiva uuringuruumis esinevas orgaanikat sisaldavas liivas on peenosiste sisaldus 25,4%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1% ja liiva filtratsioonimoodul on 0,1 - 2,1 m/ööp. Reiu-Liiva II uuringuruumis esinevas orgaanikat sisaldavas liivas on peenosiste sisaldus 8,1%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1% ja liiva filtratsiooni- moodul on 0,6 - 1,3 m/ööp. Töö tulemusena arvutati uuringuruumides kokku varu 29,24 ha pindalal. Maa-ametile tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide piires hinnatud varu Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu (registrikaart 0764), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.07.2022): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 12,34 ha pindalal 110 tuh m3, sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) 21 tuh m3 (plokk 3) ja veealust (allpool abs 7,2 m) 89 tuh m3 (plokk 5); - täiteliiva veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) aktiivset tarbevaru 0,46 ha pindalal 4 tuh m3 (plokk 4); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,05 ha pindalal 42 tuh m3, sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 14 tuh m3 (plokk 6) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m3 (plokk 10); OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 4 (varu seisuga 01.07.2022) - täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,36 ha pindalal 115 tuh m3, sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 38 tuh m3 (plokk 7) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 77 tuh m3 (plokk 11); - täiteliiva veealust (allpool abs 7,8 m) aktiivset tarbevaru 0,23 ha pindalal 1 tuh m3 (plokk 8); - täiteliiva passiivset tarbevaru 3,80 ha pindalal 67 tuh m3, sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 39 tuh m3 (plokk 9) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m3 (plokk 12). Kokku hinnati aktiivset tarbevaru 272 tuh m3, sh Reiu-Liiva uuringuruumis 114 tuh m3 ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 158 tuh m3 ning passiivset tarbevaru 67 tuh m3 Reiu-Liiva II uuringuruumis. Maa-ametile tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide piires hinnatud liivavaru Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu, milles võtta varu arvele eelnevalt nimetatud maavara kategooriate, koguste ja pindaladega seisuga 01.07.2022. a. Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Marina Minerals OÜ, Pärnu maakond, Pärnu linn, Silla küla, liiv, täiteliiv, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru, Reiu-Liiva liivamaardla. Koostas: Mairy Tammekänd OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 5 (varu seisuga 01.07.2022) SISUKORD ANNOTATSIOON .....................................................................................3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS..............................8 3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................13 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................15 4.1. Puuraukude ja kaevandite rajamine ning proovide võtmine .............................. 15 4.3. Laboratoorsed tööd ............................................................................................ 16 4.3. Topograafilised tööd .......................................................................................... 16 4.4. Kameraaltööd ..................................................................................................... 17 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale .............................................................. 18 5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................19 6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................25 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................32 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang.............................................. 34 8. VARU ARVUTUS ................................................................................35 8.1. Reiu-Liiva UR Ploki 3/5 aT ja 4 aT varu arvutus .............................................. 36 8.2. Reiu-Liiva II UR Plokk 6/10 aT, 7/11 aT, 8 aT, 9/12 pT varu arvutus ............. 36 9. KOKKUVÕTE .....................................................................................41 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................43 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/513987 ................................................................. 44 2. Geoloogilise uuringu luba L.MU/515025 ................................................................. 46 3. Puuraukude ja kaevandite kataloog ........................................................................... 48 4. Proovide kataloog ...................................................................................................... 50 5. Puuraukude ja kaevandite kirjeldused ....................................................................... 51 6. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll ........................................................... 54 7. Lõimise kaalutud keskmiste arvutused ...................................................................... 63 8. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................... 65 9. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................... 71 10. RMK kooskõlastus .................................................................................................. 72 11. Puurakude ja kaevandite likvideerimise akt ............................................................ 74 12. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta ................................... 82 13. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus Reiu-Liiva ......................................... 86 14. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus Reiu-Liiva II ..................................... 87 15. AS Teede Tehnokeskus labori protokoll ................................................................. 88 16. Tellija arvamus ........................................................................................................ 90 Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 6 (varu seisuga 01.07.2022) GRAAFILISED LISAD 1. Reiu-Liiva uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Reiu-Liiva uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 50 3. Reiu-Liiva II uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 4. Reiu-Liiva II uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 50 ELEKTROONILISED LISAD 1. Ploki piirid (Reiu-Liiva GU).dgn 2. Ploki piirid (Reiu-Liiva II GU).dgn 3. Reiu-Liiva UR täiteliiva katendi lamam (isojooned_Lasum_RL_I.dgn) 4. Reiu-Liiva UR täiteliiva lamam (isojooned_Lamam_RL_I.dgn) 5. Reiu-Liiva II UR täiteliiva katendi lamam (isojooned_lasum_RL_II.dgn) 6. Reiu-Liiva II UR täiteliiva lamam (isojooned_Lamam_RL_II.dgn) OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 7 (varu seisuga 01.07.2022) 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumides tehti OÜ Marina Minerals tellimisel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli otsida ja uurida Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajaminevat täitematerjali ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumide geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda aladele maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 18.11.2021 korralduse nr DM-116542-11 alusel väljastati Marina Minerals OÜ-le Reiu-Liiva II uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/513987 ja 17.02.2022 korralduse nr DM-116543-18 alusel Reiu-Liiva uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/515025 kehtivusajaga kolm aastat (lisad 1 ja 2). Välitööl 2022. a märtsis, aprillis ja juunis puuriti uuringu raames kokku 33 puurauku ja tehti 5 kaevandit. Puurimistööd tegi OÜ Geotehnika Inseneribüroo G.I.B ja kaevetööd AS Zebra. Uuringupunktidest võetud proovidest tehti 39 terastikulise koostise analüüsi, 4 filtratsiooni- mooduli analüüsi (koondproovidest), 11 proovi huumusesisalduse analüüsi kolorimeetrilisel meetodil, 4 proovi orgaanilise aine sisalduse analüüsi põletuskao meetodil ja neljas proovis määrati materjali voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER ja AS Teede Tehnokeskus akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumites. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Elizavetta Krjukova. Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 8 (varu seisuga 01.07.2022) 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Uuringuruumid teenindusalade pindaladega 14,18 ha ja 19,69 ha asuvad Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas katastriüksusel Surju metskond 36 (56801:004:0290), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Katastriüksuse omanik on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Katastriüksuse kasutusalaks on valdavalt metsamaa, tühise osa moodustavad muu maa ja haritav maa (kokku ~5%). Uuringuruumid hõlmavad 719,89 hektarilisest maaüksusest ~5%, jäädes selle põhja- keskossa. Uuringuruumidel naaberkatastriüksustega vahetut piirnemist ei ole. Uuringu- ruumid jäävad valla keskusest, Pärnu linnast, ligikaudu 4,5 km kaugusele kagu poole (joonis 2.1). Uuringuruumide vahele jääb Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor. Joonis 2.1. Uuringuruumide asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust. Veekogudest on uuringuruumidele lähim Reiu jõgi, mis jääb ~1 km lääne poole, Vaskjõgi ~2,5 km ida poole, Pärnu laheni jääb ~3 km. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 9 (varu seisuga 01.07.2022) Reiu-Liiva uuringuruumis jäävad maapinna absoluutkõrgused 6,5 - 10,5 m vahemikku. Liigestatum on ala idaosa, kus kulgeb põhja-lõunasuunaliselt laugete nõlvadega Läänemere rannamoodustis, kus maapinna kõrgeimaks punktiks on märgitud 10,5 m. Alal kasvavad eri vanusega segametsad, valdavalt okaspuumetsad, kohati on tegu raiesmikega (Foto 2.1). Foto 2.1. Raiesmik Reiu-Liiva uuringuruumis PA-25 läheduses (foto S. Siir, 25.03.2022, N 58˚19'25" ja E 24˚38'08"). Reiu-Liiva II uuringuruumis jäävad maapinna absoluutkõrgused 6,7 - 10,5 m vahemikku. Alal kasvavad eri vanusega segametsad, valdavalt okaspuumetsad, kohati on tegu raiesmi- kega (Foto 2.2). Foto 2.2. Raiesmik Reiu-Liiva II uuringuruumis PA-2 läheduses (foto S. Siir, 24.11.2021, N 58˚18'46" ja E 24˚38'02"). Reiu-Liiva uuringuruumi läbib ida-läänesuunaliselt kulgev avalikus kasutuses olev kohalik Servaku-Vaskrääma tee (5680067). Lüdigi tee (5680073) jääb Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusala idapiirist 10 - 25 m kaugusele, läbides kogu ulatuses põhja-lõunasuunaliselt Reiu-Liiva II uuringuruumi. Reiu-Liiva II uuringuruumi keskossa jääb ka väikene lõik metsateest Karja tee (5680715). Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 lg 2 järgi on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Tee OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 10 (varu seisuga 01.07.2022) omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Teekaitsevööndi laius kooskõlastati RMK-ga (lisa 10). Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica trassi asukoht) jääb ~2 km kaugusele läände. Pärnut läbivale Via Baltica trassile on planeeritud lisaks ka alternatiivne trassikoridor – Pärnu suur ümbersõit, mis jääb Reiu-Liiva uuringuruumi idapiiri lähedusse, läbides Reiu-Liiva II uuringuruumi (Joonis 2.1). Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusala paikneb tervikuna maaparandussüsteemidel: Servaku-Vaskrääma teest põhja poole jääb maaparandussüsteem KULLIPESA (6114540010040001) ja lõuna poole TAMME(TP-585) (6114540010110001). Reiu-Liiva II uuringuruum kattub kogu pindalal maaparandussüsteemidega: Lüdigi teest lääne poole Silla küla territooriumile jääb maaparandussüsteem TAMME(TP-585) (6114540010110001), teest ida poole Vaskrääma küla territooriumile jääb TAMME(TP-585) (6114760020030001). Geoloogilise uuringu tegemine kooskõlastati Põllumajandus- ja Toiduametiga (lisad 13 ja 14). Uuringuruumide teenindusalad kattuvad üldgeoloogilise kaardistamise uuringualaga (U903). Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusalale jääb geodeetiline märk 68 (101404), mille kaitsevööndi laius on 3 m. Geodeetilise märgi lähedusse (50 m kagu poole) jääb ka puurkaev (PRK0007555). Puurkaev on rajatud 1980ndate aastate alguses Vaskrääma küla piirkonna põhjaveevarude ja veehaarde rajamise eel- ja detailuuringute raames (PA-376; Belkin jt, 1981, EGF 3771; Belkin, 1983, EGF 4000). Antud puurauk on arvel keskkonnaregistris hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevuna (nr 7555; tunnus PRK0007555). Puurkaevu ja geodeetilist märki uuringutööde käigus ei kahjustatud. Kehtiva Veeseaduse kohaselt on puurkaevu ümber hooldusala (ulatus 10 m), kus maavara kaevandamine on keelatud. Puurkaev koos hooldusalaga kontuuriti maavara plokist välja. Tulevikus kaevandamisel säilitatakse puurkaev koos hooldusalaga, märgistatakse, tagatakse ligipääs ning ehitatakse kaitsetsoon selle ümber. Uuringuruumide teenindusalad ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Reiu-Liiva uuringuruumi lähedusse, uuringuruumist kagu poole, Servaku-Vaskrääma ja Lüdigi tee ning Tallinn-Mõisaküla raudteetammi vahelisele alale jääb mitmeid vääriselupaiku: VEP nr L00245 (VEPL00245), kus on ka III kategooria kaitsealuste taimeliikide laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (KLO9336882), roomav öövilge (Goodyera repens) (KLO9336907), harilik ungrukold (Huperzia selago) (KLO9336903), Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum) (KLO9400947 ja KLO9700690) kasvukohad; VEP nr L00244 (VEPL00244); VEP nr 209318 (VEP209318). Uuringuruumi lähedusse jääb ka I kategooria kaitsealuse liigi püsielupaik. Mainitud teede vahelisele alale, hõlmates enda alla ka loetletud vääriselupaigad, on projekteeritud Reiu jõeküla hoiuala (922035204). See hoiuala jääb Reiu-Liiva II uuringu- ruumist 200 m kaugusele. Reiu-Liiva II uuringuruumi lõunaosast ligikaudu 500 m kaugusele ida poole jääb VEP nr 208175 (VEP208175). Ala väärtus seisneb vanas looduslähedase struktuuriga majandamata metsas, kus kasvab üle 120 aasta vanuseid laialehiseid puid. Uuringuruumidest ligikaudu 1,0 - 1,5 km lääne poole jääb tihedalt asustatud Reiu küla keskus, 2 - 3 km kaugusele põhja poole jääb Silla küla keskus. Lähimad elumajad jäävad Reiu-Liiva uuringuruumist 500 m kaugusele Silla külla Ülejõe tee katastriüksustele ja Reiu- Liiva II uuringuruumist 500 m kaugusele Silla külla Ogaliku tee äärde. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 11 (varu seisuga 01.07.2022) Joonis 2.2. Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumi teenindusalade ülevaateplaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 12 (varu seisuga 01.07.2022) Uuringuruumidele lähim maardla on Reiu-Sibula turbamaardla (registrikaart 348), mille aktiivse reservvaru plokk 5 jääb ligikaudu 1,3 km kaugusele põhja-kirdesse. Reiu-Liiva liivamaardla (registrikaart 764) jääb ~1,8 km põhja poole. Maardlas on arvel ehitusliiva aktiivset tarbevaru 38 tuh m3. Võiste liivamaardla (registrikaart 704) jääb ligikaudu 8 km kaugusele edelasse. Maardlas on arvel ehitusliiv ja täiteliiv OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 13 (varu seisuga 01.07.2022) 3. GEOLOOGILINE UURITUS Uuringuruumid asuvad Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja tuuletekkelised pinnavormid. Maastikurajooni lõunaosas esineb lainete uhutud moreen- tasandikke ja keskosas kunagistest laguunidest kujunenud soid. Joonis 3.1. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel levivad alal nii Litoriinamere kui ka Antsülusjärve setted. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 14 (varu seisuga 01.07.2022) Uuringuruumid paiknevad Läänemere rannamoodustisel, mida kohati katavad luited. Reiu-Liiva uuringuruum jääb valdavalt Litoriinamere tasandikule. Reiu-Liiva II uuringuruumi läbib Litoriinamere rannavall, mille pikitelg järgib kunagist rannajoont ja mille lõunatipus paikneb Litoriinamere maasäär, mis on kunagise mereservale moodustunud rannavorm ja mis oli ühest otsast ühendatud kunagise maismaaga. Reiu- Liiva II uuringuruumis levivad lisaks Võrtsjärve alamkihistu moreen ja Antsülusjärve basseinis settinud järvesetted (Joonis 3.1). Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumile lähim liivamaardla on Reiu-Liiva, mida on uuritud kahel korral. 1965. a valmis ENSV MN Geoloogia Valitsusel Pärnu ümbruses tehtud liivade-lahjendajate otsimise ja esialgse geoloogilise uurimise aruanne (Voolma, 1965; EGF 2297), mille käigus uuriti Reiu-Sibula turbamaardlat ääristavaid Antsülus- järve rannaluiteid. 1971. a vormistati Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldis (pindalal 7,92 ha) 5 aastaks tolleaegse Pärnu TREV-ile teede muldkehade ehitamiseks (EGF 6781). 2001. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Reiu-Liiva leiukoha geoloogilise uuringu (Sini- salu, 2001; EGF 7326). Uuringu käigus rajati 20 kaevandit ja seinapuhastust sügavusega 1,6 - 9,4 m ning võeti 19 proovi, milles määrati liiva lõimis ning savi- ja tolmuosakeste sisaldused. Ehitusliiva nõuetele vastavat liiva esines uuringuala lääneküljel 3,02 ha suurusel alal. Uuringu tulemusena kinnitati 3,02 ha pindalal veepealset ehitusliiva aktiivset tarbevaru kokku 38 tuh m3 (plokid 1 ja 2) ning 6,70 ha pindalal maa-ainese varu kokku 224 tuh m3, millest 146 tuh m3 paiknes allpool pinnasevee taset. Praegu maardlas ei kaevandata. Maardlas on arvel ehitusliiva aktiivset tarbevaru 38 tuh m3. Peale veealuse materjali ammendamist soovitati kaeveala korrastada veekoguks. Pärnu linna tarbeveega varustamise eesmärgil tegi Eesti Geoloogia Valitsus 1980ndate aastate alguses Vaskrääma küla piirkonnas eel- ja detailuuringud täiendavate põhjavee- varude arvele võtmiseks ja veehaarde rajamiseks (Belkin jt, 1981, EGF 3771; Belkin, 1983, EGF 4000). Geoloogilise ehituse ja hüdrogeoloogiliste parameetrite selgitamiseks puuriti Reiu ja Vaskrääma küla piirkonda hulganisti erineva sügavusega puurauke (maksimaalselt 328 m sügavune, mis ulatus Ordoviitsiumi ladestu Keila lademesse). Üks puuraukudest (PA 376) jääb Reiu-Liiva uuringuruumi kaguossa. Antud puurauk on arvel keskkonnaregistris hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevuna (nr 7555; tunnus PRK0007555). Puuraugu sügavus on 75 m ja see ulatub Alam-Siluri Jaagarahu lademe dolokividesse. Nimetatud puurauk annab ka infot kvaternaarisetete paksuse ja iseloomu kohta – läbilõike ülaosas lasub 4 m paksuselt merelise geneesiga peeneteralist liiva, mille lamamiks on liivsavimoreen kruusa, veeriste ja munakatega. Moreenikihi paksus on 2,4 m ja see lasub Devoni ladestu Narva lademe aleuroliitidel. 2016. a väljastati geoloogilise uuringu luba OÜ-le Eesti Killustik maavara uuringuks 24,29 ha pindalaga Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusalal (luba L.MU/327801, loa kehtivusaeg 17.05.2016 - 16.05.2019). Reiu-Liiva uuringuruumi idaosa kattub osaliselt tolleaegse Reiu-Liiva uuringuruumiga. 2017. a OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt tehtud välitööde andmetel on kasulik kiht muutliku paksusega (0,2 - 2 m), suuremad paksused on rannavalli harjal. Kooskõlastatult uuringuloa omanikuga geoloogilist uuringut tol korral lõpuni ei viidud, maavaravarusid ei arvutatud ja uuringuaruannet ei koostatud. Põhjuseks oli maavara madal kvaliteet ja kvantiteet. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 15 (varu seisuga 01.07.2022) 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Puuraukude ja kaevandite rajamine ning proovide võtmine Puurimistööd tehti ajavahemikul 25 - 28. märts 2022. Puuraugud rajas tigupuurimise meetodil Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. OÜ iseliikuva roomikpuurpingiga (Foto 4.1). Kaevandid rajati roomikekskavaatoriga 21.04.2022. Kasuliku kihi leviku täpsustamiseks tehti 03.06.2022. a Reiu-Liiva uuringuruumi lõunaosasse kaks käsipuurauku käsi- puuriga. Uuringupunkte rajati kokku 38 sügavusega 1,0 - 4,0 m ja üldmetraažiga 77,3 m (lisa 3). Uuringupunktide vaheline kaugus oli 50 - 195 m. Foto 4.1. Puurimistööd Reiu-Liiva II uuringuruumis (PA-9) (foto S. Siir, 26.01.2022, N 58˚18'26" ja E 24˚38'11"). Puuraugud, kaevandid, käsipuuraugud likvideeriti loodusliku materjaliga (liiv, savi, moreen). Ümbrus korrastati ning taastati uuringueelne seisund. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati akt (lisa 11), mille kiitis heaks Keskkonnaamet (lisa 12). Välitööde käigus võeti puuraukudest kokku 39 proovi setete terastikulise koostise määramiseks. Proovide pikkus oli 0,4 - 2,2 m, keskmiselt 0,9 m. Proovid võeti uuringupunktidest aktiivse tarbevarule nõutud uuringuvõrguga. Kahest uuringupunktist OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 16 (varu seisuga 01.07.2022) (PA-24a; PA-7a) proove ei võetud ja nendes levivat maavara kirjeldati visuaalselt ning andmeid kasutati maavara leviku täpsustamiseks. 4.3. Laboratoorsed tööd Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Välitööde käigus võeti puuraukudest kokku 39 proovi setete terastikulise koostise määramiseks (lisa 4). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Lisaks lõimisele määrati 4 proovis filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul määrati standardi EVS 901-20 järgi. Vajaliku proovikoguse saamiseks segati 16 algproovist kokku 4 koondproovi. Ühte koondati sarnase savi-tolmuosakeste sisaldusega setted: - 1. koondproov sisaldab materjali proovidest 17-1, 21-1, 26-1, iseloomustades Reiu- Liiva uuringuruumi vähese savi- ja tolmusisaldusega puhast liiva; - 2. koondproovi moodustavad proovid 22-1, 27-1, 28-1, 21a-1, iseloomustades Reiu- Liiva uuringuruumis savikamat liiva; - 3. koondproovi moodustavad proovid 5a-1, 7-1, 9-1, 14-1, 16-1 iseloomustades Reiu- Liiva II uuringuruumi vähese savi- ja tolmusisaldusega puhast liiva; - 4. koondproovi moodustavad proovid 6a-2, 11-1, 13-2, 15-1 iseloomustades Reiu- Liiva II uuringuruumi mõnevõrra suurema savi- ja tolmusisaldusega liiva. Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, eriti Reiu-Liiva II uuringuruumis, määrati 11 proovist huumusesisaldus kolorimeetrilisel meetodil ja 4 proovist orgaanilise aine sisaldus põletuskao meetodil. Täitematerjali huumusesisaldus kolorimeetriliselt määrati standardi EVS-EN 1744 p. 15.1 ja orgaanilise aine sisaldus standardi EVS-EN 1997-2, lisa N.2 järgi. Kuna tegemist on eriti Reiu-Liiva uuringuruumis äärmiselt savika materjaliga, määrati AS-is Teede Tehnokeskus vastavalt uuringuloa omaniku soovile 4 proovis materjali plastsus- ja voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil vastavuses GOST 5180-2015 normiga (Lisa 15). 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2022. a mais OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 9). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 17 (varu seisuga 01.07.2022) 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%. Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardista- misel mõõtkavas 1 : 50 000. Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 18 (varu seisuga 01.07.2022) Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (puurimine, kaevandite rajamine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuete- kohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 19 (varu seisuga 01.07.2022) 5. GEOLOOGILINE EHITUS Uuringuruumid asuvad Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja tuuletekkelised pinnavormid. Maastikurajooni lõunaosas esineb lainete uhutud moreen- tasandikke ja keskosas kunagistest laguunidest kujunenud soid. Uuringuruumid paiknevad Läänemere rannamoodustisel, mida kohati katavad luited. Reiu-Liiva uuringuruum jääb suuremas osas Litoriinamere tasandikule. Liigestatum on uuringuruumi idaosa, kus kulgeb põhja-lõunasuunaliselt laugete nõlvadega Litoriina- mere rannavall. Uuringuruumis jäävad maapinna absoluutkõrgused 6,5 - 10,5 m vahemikku. Tasandikul levib moreenil liiva kompleks, mille valdavalt moodustavad ülipeeneteralised aleuriitsed, hallid ja kollakashallid väga savikad, kohati orgaanikat sisaldavad liivad (saviliivad), mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Foto 5.1). Jämefraktsioon liivas praktiliselt puudub. Üksikud kruusaterad maksimaalse läbimõõduga 3 cm on enamjaolt karbonaatsed. Foto 5.1. Kollakashall savikas peenliiv Foto 5.2. Beežikashall liiv puuraugus puuraugus PA-20 (Foto: Sven Siir, PA-23 (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, 25.03.2022, N 58˚19'17" ja E N 58˚19'19" ja E 24˚38'20"). 24˚46'10"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 20 (varu seisuga 01.07.2022) Uuringuruumi idaservas, rannavalli ülemises osas esinevad kuni 1,9 m paksuse kihina peened beežikashallid kuni pruunid luiteliivad (Foto 5.2). Sarnast liiva esineb ka üksikutes uuringupunktides uuringuruumi lääneservas madalamates kohtades. Jämefraktsioon liivas puudub. Reiu-Liiva uuringuruumis katendi paksus on 0,2 - 0,4 m (keskmine 0,3 m), millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld. Eelnevalt kirjeldatud liivakiht moodustab uuringuruumi kasuliku kihi, mille paksus on puuraukude andmeil maksimaalselt 3,7 m (PA-23). Kasuliku kihi paksus on muutlik, puududes uuringuruumi edelaosa puuraukudest PA-18 ja 19. Liivalasundi lõimise keskmisi näitajaid on iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis. Kuigi uuringuruumi äärmises ida- ja lääneservas esineb üksikutes uuringupunktides puhast peenliiva, on siiski valdav enamus Reiu-Liiva uuringuruumis esinev liiv väga peene- teraline ning väga savikas. Liivalasundi lamamiks on hall kõva moreen (Foto 5.3; 5.4). Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga ida suunas, jäädes absoluutkõrguste 3,8 - 7,6 m vahemikku. Uuringu- ruumi edelaosa puuraukudes PA-18, 19 kasulik liivakiht puudus, ning hall kõva moreen lasus vahetult kasvukihi all. Foto 5.3. Hall kõva kuiv moreen Foto 5.4. Hall moreen puuraugus PA-21 puuraugus PA-20a (Foto: Sven Siir, (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, 25.03.2022, N 58˚19'16" ja E N 58˚19'22" ja E 24˚38'00"). 24˚38'06"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 21 (varu seisuga 01.07.2022) Litoriinamere rannavall jätkub Reiu-Liiva II uuringuruumis, kulgedes põhja- lõunasuunaliselt läbi uuringuruumi. Rannavalli pikitelg järgib kunagist rannajoont, mille lõunatipus paikneb Litoriinamere maasäär, mis on kunagise mereservale moodustunud rannavorm, mis oli ühest otsast ühendatud maismaaga. Reiu-Liiva II uuringuruumis jäävad maapinna absoluutkõrgused 6,7 - 10,5 m vahemikku. Kõrgemad absoluut- kõrgused on valli harjal uuringuruumi keskosas. Reiu-Liiva II uuringuruumi loodeosas levib Võrtsjärve alamkihistu hall, kuiv, kohati plastne vähese jämepurruga moreen (Foto 5.5). Uuringuruumi keskosas, Litoriinamere rannavalli piires esinevad kuni 2,7 m paksuse kihina pruunikasbeežid keskmiseteralised orgaanikarikkad liivad (Foto 5.6). Liivas jämefraktsioon praktiliselt puudub. Vertikaalses lõikes võib täheldada materjali muutumist savikamaks sügavuse suunas. Foto 5.5. Hall moreen puuraugus PA-2 Foto 5.6. Pruunikasbeež liiv puuraugus (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, PA-6a (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, N 58˚18'46" ja E 24˚38'02"). N 58˚18'37" ja E 24˚38'07"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 22 (varu seisuga 01.07.2022) Uuringuruumi keskosas ja valdavalt rannavallist idapool levivad Antsülusjärve basseinis settinud vähem või rohkem puhtamad, kohati väga savikad, hallikaspruunid orgaanika- rikkad liivad, milles jämefraktsioon praktiliselt puudub (Foto 5.7). Üksikud kruusaterad maksimaalse läbimõõduga 2 - 3 cm on valdavalt karbonaatsed. Foto 5.7. Hallikaspruun liiv puuraugus Foto 5.8. Moreen puuraugus PA-8 PA-8 (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, N 58˚18'31" ja E 24˚38'05"). N 58˚18'31" ja E 24˚38'05"). Uuringuruumi lõuna- ja kaguosas esinevad Litoriinamere rannal settinud vähem ja rohkem savikamad, hallikad- kuni kollakasbeežid, peeneteralised, orgaanikarikkad, kohati kruusakad liivad (Foto 5.9; 5.10). Kruusaterad maksimaalselt läbimõõduga 2 - 3 cm ning on valdavalt karbonaatsed. Reiu-Liiva II uuringuruumis katendi paksus on 0,1 - 0,6 m (keskmine 0,3 m), millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld. Eelnevalt kirjeldatud liivakiht moodustab uuringuruumi kasuliku kihi, mille paksus on puuraukude ja kaevandite andmeil maksimaalselt 3,6 m (PA-7). Kasuliku kihi paksus on muutlik, puududes uuringuruumi põhja- ja loodeosa puuraukudest PA-1, 2, 2a, 4. Liivalasundi lõimise keskmisi näitajaid on iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 23 (varu seisuga 01.07.2022) Kuigi uuringuruumis kohati nii pindalaliselt kui ka sügavuti uuringupunktide üksikutes intervallides esineb puhast peenliiva, on siiski valdav enamus Reiu-Liiva II uuringu- ruumis esinev liiv väga peeneteraline ning savikas. Liivalasundi lamamiks on hall või kollane kõva moreen või plastne sinakashall savi (Foto 5.8; 5.9; 5.10). Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga kirde suunas, jäädes absoluutkõrguste 5,1 - 8,1 m vahemikku. Foto 5.9. Kollakasbeež liiv ja hall Foto 5.10. Hallikasbeež liiv ja hall plastne savi kaevandis Š-15 (Foto: Sven plastne savi kaevandis Š-16 (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, N 58˚18'18" ja Siir, 25.03.2022, N 58˚18'15" ja E 24˚38'25"). E 24˚38'31"). Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide üldsustatud geoloogiline läbilõige on koondatud alljärgnevatesse tabelitesse 5.1 ja 5.2. Tabel 5.1. Reiu-Liiva uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m Nimetus indeks miinimum maksimum keskmine Kasvukiht, muld Q2_s 0,2 0,4 0,3 Savikas liiv, saviliiv Q2Lt 0,0 3,7 0,9 Moreen Q1jrVr_g 0,1 1,7+ OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 24 (varu seisuga 01.07.2022) Tabel 5.2. Reiu-Liiva II uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m Nimetus indeks miinimum maksimum keskmine Kasvukiht, muld Q2_s 0,1 0,6 0,3 Savikas liiv, saviliiv Q2Lt; Q2An 0,0 3,6 1,1 Moreen Q1jrVr_g 0,2 1,8+ Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi või moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (25.03 - 03.06.2022) Reiu-Liiva uuringuruumis 0,2 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,4 - 9,0 m (keskmine 7,2 m) ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m (keskmine 7,8 m). Üksikud puuraugud Reiu-Liiva uuringuruumi kagu- ja lõunaosas ning Reiu-Liiva II uuringuruumis asuvad puuraugud/kaevandid (PA-1, 2, 2a, 6, Š-15, PA-18, 18a, 24, 24a) olid kuivad. Topograafilise mõõdistamise ajal (11.05.2022. a) oli veetase Reiu-Liiva uuringuruumi jäävates kuivenduskraavides abs kõrgustel 6,50 - 6,89 m. Reiu-Liiva II uuringuruumis oli mõõdistamise ajal (10.05.2022. a) veetase abs kõrgusel 6,35 - 7,03 m. Uuringuruumide teenindusala läänepiiridest ~1 km kaugusele jääb Reiu jõgi. Maapinna- lähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinnareljeefi, mis langeb lääne suunas. Seega üldine põhjavee voolusuund on läände Reiu jõe suunas. Uuritaval alal reguleerivad maapinnalähedase põhjavee režiimi (sh veevoolu suunda) ulatuslikud maaparandussüsteemid. Sinna juhitakse uuringualadele ja selle ümbrusesse rajatud maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 25 (varu seisuga 01.07.2022) 6. MAAVARA KVALITEET Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 (Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks) paragrahvist nr 29 tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: - tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%; - ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%; - ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem; - täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa nõuetele. Kuna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumides leviva maavara kvaliteedinäitajad on mõnevõrra erinevad, kirjeldatakse neid eraldi. Reiu-Liiva uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu 16 puuraugu 17 proovi andmed. Maavara kvaliteedi hindamisel on välja jäetud kolme puuraugu (PA-17b, 18, 19) proovide andmed, mille näitajad ei kvalifitseerinud uuringu tellija poolt esitatud tingimusele, milleks oli kasuliku kihi paksus vähemalt 0,4 m ja peenosise sisaldus mitte üle 45%. Lisaks jäeti välja puurauk PA-24a, mis tehti vaid kasuliku kihi paksuse täpsustamiseks ja millest proovi ei võetud. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 6 ja 7. Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, moodustab Reiu-Liiva uuringuruumis valdava enamuse kasulikust kihist ülipeeneteralised, aleuriidikad, hallid ja kollakas- hallid väga savikad, kohati orgaanikat sisaldavad liivad (saviliivad), mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Fotod 6.1 ja 6.2). Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,5 - 30,8%, keskmiselt 11,5%. Kruus on valdavalt peen kuni keskmine (4…16 mm). Liivaosist on keskmiselt 54,6% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~20%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 33,9% (8,2 - 44,5%). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv täiteliivaks. Reiu-Liiva uuringuruumi idaservas, rannavalli ülemises osas esinevad kuni 1,9 m paksuse kihina peened beežikashallid kuni pruunid puhtad liivad (Fotod 6.3 ja 6.4). Sarnast liiva esineb ka üksikutes uuringupunktides uuringuruumi lääneservas madala- mates kohtades. Jämefraktsioon liivas puudub. Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,1 - 6,4%, keskmiselt 1,1%. Kruus on väga peen kuni keskmine (2…16 mm). Liivaosist on keskmiselt 96,2% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~50%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 2,7% (1,9 - 4,3%). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv ehitusliivaks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 26 (varu seisuga 01.07.2022) Foto 6.1. Kollakashall liiv PA-20 (proov Foto 6.2. Liiv puuraugus PA-28 (proov 20-1) (foto M. Tammekänd). 28-1) (Foto M. Tammekänd). Foto 6.3. Puhas liiv puuraugus PA-17 Foto 6.4. Puhas liiv puuraugus PA-23 (proov 17-1) (foto M. Tammekänd). (proov 23-1) (Foto M. Tammekänd). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 27 (varu seisuga 01.07.2022) Kokkuvõttes on maavara levik Reiu-Liiva uuringuruumis nii pindalaliselt kui ka verti- kaalselt suhteliselt muutlik ja seaduspärasuseta. Kirjeldades tervikuna uuringuruumi maavara kvaliteeti, on tegemist saviliivaga (aleuriidika liivaga), milles kruusaosakesi (2…64 mm) 0,1 - 30,8%, keskmiselt 8,7%. Kruus on valdavalt peen kuni keskmine (4…16 mm). Liivaosist on keskmiselt 65,9% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~65%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 25,4% (1,9 - 43,2%). Reiu-Liiva uuringuruumi maavara kvalifitseerub täiteliivaks. Reiu-Liiva II uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu 15 uuringupunkti 20 proovi andmed. Maavara kvaliteedi hindamisel on välja jäetud kolme puuraugu (PA-1, 2, 2a) proovide andmed, mille näitajad ei kvalifitseerinud uuringu tellija poolt esitatud tingimusele ja puurauk PA-7a, mis tehti lisapuurauguna kasuliku kihi paksuse täpsustamiseks ning millest proovi ei võetud. Proovide labora- toorsete uuringute tulemused ning arvutused on esitatud tekstilisades 6 ja 7. Maavara levik on nii pindalaliselt kui ka vertikaalselt Reiu-Liiva II uuringuruumis väga muutlik. Uuringuruumi keskosas, Litoriinamere rannavalli piires esinevad pruunikas- beežid keskmiseteralised orgaanikarikkad liivad. Uuringuruumi keskosas ja valdavalt rannavallist idapool levivad Antsülusjärve basseinis settinud vähem või rohkem puhtamad, kohati väga savikad, hallikaspruunid orgaanikarikkad liivad. Uuringuruumi lõuna- ja kaguosas esinevad Litoriinamere rannal settinud vähem ja rohkem savikad, hallikas- kuni kollakasbeežid, peeneteralised, orgaanikarikkad, kohati kruusakad liivad. Üldjoontes võib kasulikus kihis eraldada kahe erineva terastikulise koostisega liiva kihti, mida siiski pindalaliselt ega vertikaalselt piiritleda on raske. Foto 6.5. Hallikaspruun liiv PA-5 Foto 6.6. Pruun liiv kaevandis Š-14 (proov 5-1) (foto M. Tammekänd). (proov 14-1) (Foto M. Tammekänd). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 28 (varu seisuga 01.07.2022) Uuringupunktides PA-5, 5a, 6, 6a, 7, 9, Š-10, 12, 13, 14, 15 tervikuna või intervalliti esinevad peene- ja keskmiseteralised, hallikaspruunid kuni pruunid, kohati kruusakad, orgaanikarikkad, vähesavikad liivad, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Fotod 6.5 ja 6.6). Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,0 - 18,1%, keskmiselt 2,0%. Kruus on peen kuni jäme (2…32 mm). Liivaosist on kesk- miselt 95,0% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~60%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 3,0% (1,2 - 5,0%). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv ehitusliivaks. Uuringupunktides PA-3, 6a, 7, 8, 11, Š-13, 15 tervikuna või intervalliti esinevad peene- ja keskmiseteralised, hallikas- kuni kollakasbeežid, kohati kruusakad, orgaanikarikkad, aleuriidikad liivad, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Fotod 6.7 ja 6.8). Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,0 - 16,7%, keskmiselt 7,6%. Kruus on peen (4…8 mm). Liivaosist on keskmiselt 75,9% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~40%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 16,4% (5,6 - 37,4%). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv täiteliivaks. Kokkuvõttes on maavara levik Reiu-Liiva II uuringuruumis väga muutlik ning seaduspärasuseta. Kirjeldades tervikuna maavara kvaliteeti, on tegemist savika orgaanikarikka liivaga, milles kruusaosakesi (2…64 mm) 0,0 - 18,1%, keskmiselt 4,1%. Kruus valdavalt peen (4…8 mm). Liivaosist keskmiselt 87,8% ja valdav väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes ~50%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) keskmiselt 8,1% (2,0 - 37,4%). Maavara kvalifitseerub täiteliivaks. Foto 6.7. Savikas liiv puuraugus PA-3 Foto 6.8. Savikas liiv puuraugus PA-6a (proov 3-1) (foto M. Tammekänd). (proov 6a-2) (Foto M. Tammekänd). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 29 (varu seisuga 01.07.2022) Eelpool kirjeldatud andmed on koondatud alljärgnevatesse tabelitesse 6.1 ja 6.2. Tabel 6.1. Reiu-Liiva uuringuruumi ning moodustatud plokkide setete põhinäitajate koondtabel Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala Proovimine (Sinisalu, 2002) määrus nr 52 maavara veeris kruus liiv peenos. kruus liiv peenos. 0,063… Pr. nr al kuni m >64 2…64 0,063…2 <0,063 >31.5 <0,063 31,5 Reiu-Liiva uuringuruum 17-1 0.3 1.5 1.2 0,0 0,1 96,5 3,4 0,0 96,6 3,4 EL 17a-1 0,4 0,85 0,45 0,0 10,4 78,1 11,5 0,0 88,5 11,5 TL 17b-1 0,3 0,5 0,2 0,0 25,0 60,9 14,1 0,0 85,9 14,1 TL 18a-1 0,3 1,4 1,1 0,0 13,3 45,9 40,8 0,0 59,2 40,8 TL 20-1 0,2 2,4 2,2 0,0 1,4 61,4 37,2 0,0 62,8 37,2 TL 20-2 2,4 3 0,6 0,0 12,2 43,3 44,5 0,0 55,5 44,5 TL PA-20 kk 2,8 0,0 3,7 57,5 38,8 0,0 61,2 38,8 TL 20a-1 0,3 1 0,7 0,0 18,5 40,2 41,3 0,0 58,7 41,3 TL 21-1 0,2 0,6 0,4 0,0 2,3 95,8 1,9 0,0 98,1 1,9 EL 21a-1 0,4 0,9 0,5 0,0 0,5 91,3 8,2 0,0 91,8 8,2 TL 22-1 0,3 1,5 1,2 0,0 30,8 40,5 28,7 1,8 69,5 28,7 TL 23-1 0,2 2,1 1,9 0,0 0,1 97,9 2,0 0,0 98,0 2,0 EL 23-2 2,1 3,9 1,8 0,0 9,1 47,1 43,8 0,0 56,2 43,8 TL PA-23 kk 3,7 0,0 4,5 73,2 22,3 0,0 77,7 22,3 TL 24-1 0,3 1 0,7 0,0 12,5 44,3 43,2 0,0 56,8 43,2 TL 25-1 0,3 0,8 0,5 0,0 25,5 42,0 32,5 0,0 67,5 32,5 TL 26-1 0,2 0,7 0,5 0,0 6,4 89,3 4,3 0,0 95,7 4,3 EL 27-1 0,2 0,7 0,5 0,0 11,2 74,8 14,0 0,0 86,0 14,0 TL 28-1 0,3 0,8 0,5 0,0 1,2 86,6 12,2 0,0 87,8 12,2 TL Reiu-Liiva UR 0,0 0,1 40,2 1,9 0,0 56,8 1,9 EL 0,0 30,8 96,5 43,2 1,8 98,1 43,2 TL Plokid 3/5 aT, 4 aT 0,0 8,7 65,9 25,4 0,1 74,4 25,4 TL 0,0 0,1 89,3 1,9 0,0 95,7 1,9 EL ehitusliiv (EL) 0,0 6,4 97,9 4,3 0,0 98,1 4,3 EL 0,0 1,1 96,2 2,7 0,0 97,3 2,7 EL 0,0 0,5 40,2 8,2 0,0 55,5 8,2 TL täiteliiv (TL) 0,0 30,8 91,3 44,5 1,8 91,8 44,5 TL 0,0 11,5 54,6 33,9 0,2 65,9 33,9 TL kk – kaalutud keskmine; TL – täiteliiv; EL - ehitusliiv OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 30 (varu seisuga 01.07.2022) Tabel 6.2. Reiu-Liiva II uuringuruumi ning moodustatud plokkide setete põhinäitajate koondtabel Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala Proovimine (Sinisalu, 2002) määrus nr 52 maavara veeris kruus liiv peenos, kruus liiv peenos, 0,063… Pr. nr al kuni m >64 2…64 0,063…2 <0,063 >31,5 <0,063 31,5 Reiu-Liiva II uuringuruum 3-1 0,3 1,5 1,2 0 12,2 50,4 37,4 0,0 62,6 37,4 TL 5-1 0,1 1,0 0,9 0 1,9 96,5 1,6 0,0 98,4 1,6 EL 5-2 1,0 2,8 1,8 0 2 93,9 4,1 0,0 95,9 4,1 EL PA-5 kk 2,7 0 2,0 94,8 3,3 0,0 96,7 3,3 EL 5a-1 0,3 1,7 1,4 0 2,2 95,8 2 0,0 98,0 2,0 EL 6-1 0,2 1,6 1,4 0 0 97,1 2,9 0,0 97,1 2,9 EL 6a-1 0,1 2,0 1,9 0 0,5 97,5 2 0,0 98,0 2,0 EL 6a-2 2,0 2,4 0,4 0 7,4 86,5 6,1 0,0 93,9 6,1 TL PA-6a kk 2,3 0 1,7 95,6 2,7 0,0 97,3 2,7 EL 7-1 0,2 1,4 1,2 0 5,2 90,7 4,1 0,0 95,9 4,1 EL 7-2 1,4 3,2 1,8 0 16 58,4 25,6 0,0 74,4 25,6 TL 7-3 3,2 3,8 0,6 0 16,7 53,5 29,8 0,0 70,2 29,8 TL PA-7 kk 3,6 0 12,5 68,4 19,1 0,0 80,9 19,1 TL 8-1 0,1 1,5 1,4 0 4,2 90,1 5,7 0,0 94,3 5,7 TL 9-1 0,1 1,8 1,7 0 0 97,1 2,9 0,0 97,1 2,9 EL 10-1 0,3 1,1 0,8 0 0,3 96,3 3,4 0,0 96,6 3,4 EL 11-1 0,2 1,1 0,9 0 0,5 93,4 6,1 0,0 93,9 6,1 TL 12-1 0,6 1,0 0,4 0 0,1 94,9 5,0 0,0 95,0 5,0 EL 13-1 0,2 1,0 0,8 0 0,1 98,7 1,2 0,0 98,8 1,2 EL 13-2 1,0 1,8 0,8 0 0 93,7 6,3 0,0 93,7 6,3 TL Š-13 kk 1,6 0 0,1 96,2 3,8 0,0 96,2 3,8 EL 14-1 0,6 1,2 0,6 0 0,1 95,5 4,4 0,0 95,6 4,4 EL 15-1 0,2 1,4 1,2 0 0,3 94,1 5,6 0,0 94,4 5,6 TL 16-1 0,4 1,0 0,6 0 18,1 77,8 4,1 2,9 93 4,1 EL Reiu-Liiva II UR 0,0 0,0 50,4 2,0 0,0 62,6 2,0 EL Plokid 6/10 aT, 7/11 aT, 0,0 18,1 97,1 37,4 2,9 98,0 37,4 TL 8 aT, 9/12 pT 0,0 4,1 87,8 8,1 0,1 91,8 8,1 TL 0,0 0,0 77,8 1,2 0,0 93,0 1,2 EL ehitusliiv (EL) 0,0 18,1 98,7 5,0 2,9 98,8 5,0 EL 0,0 2,0 95,0 3,0 0,1 96,9 3,0 EL 0,0 0,0 50,4 5,6 0,0 62,6 5,6 TL täiteliiv (TL) 0,0 16,7 94,1 37,4 0,0 94,4 37,4 TL 0,0 7,6 75,9 16,4 0,0 83,6 16,4 TL kk – kaalutud keskmine; TL – täiteliiv; EL - ehitusliiv OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 31 (varu seisuga 01.07.2022) Lisaks lõimisele määrati neljas proovis liiva filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul määrati fraktsioonist 0…4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja veesisalduse määramine toimus Proctor katsega (EVS-EN 13286-2). Nii nagu eeldada võis ja nagu laboriandmetest näha (lisa 7), siis filtratsiooniomadused on erinevad savikal ja puhtal liival, jäädes vahemikku 0,1 - 2,1 m/ööp (keskmine 1,0 m/ööp). Kõige väiksema filtreeruvusega on väga savikad liivad. Kuna tegemist on äärmiselt savika materjaliga, määrati AS-is Teede Tehnokeskus neljas proovis (7-2; 7-3; 20-2; 24-1), milles savi- ja tolmuosakeste sisaldus väga kõrge, materjali plastsus- ja voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil. Kahe proovi plastsusarvuks saadi 2,4% ja kahe proovi tulemused näitasid, et materjalil plastsus puudub. Isegi kui Vassiljevi plastsusarv jääb alla 7, siis kõrge peenosise osakaalu tõttu materjalis sobib materjal peamiselt kasutamiseks vaid täitepinnasena alumistes kihtides. Visuaalsel hinnangul sisaldas liiv orgaanikat, eriti Reiu-Liiva II uuringuruumis. Üheteistkümne (11) huumusesisalduse proovi (5-1; 5-2; 6-1; 7-1; 8-1; 9-1; 11-1; 12-1; 13-1; 20-1; 23-1) tulemused kinnitasid hinnangut, peaaegu kõik proovid (va proov 20-1) olid etalonist tumedamad, st tegu on orgaanikat sisaldava liivaga. Kuumutuskao meetodil neljast (4) proovist (5-2; 8-1; 13-1; 23-2) määratud orgaanilise aine sisaldus jäi vahemikku 0,5 - 1,2% (keskmine 0,7%). Rail Baltica viaduktide ning ökoduktide konstruktsiooni täitematerjal võib orgaanilisi aineid sisaldada kuni 2% ulatuses. Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul on Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide liiv väga savikas (aleuriitne) ning sobib kasutamiseks täitematerjalina. Ehkki liiv on lõimiselt mõnevõrra varieeruv, siis maavara seisukohast on kogu läbilõikes tegu orgaanikarikka täiteliivaga. Paiguti läbilõike ülaosas lasuv puhas liiv eraldivõetuna klassifitseeruks ehitusliivaks, kuid selle lokaalse leviku, väikese kihipaksuse tõttu seda eraldi plokki ei kontuurita. Kuna teekaitsevöönd jagab uuringuruumid mitmeks osaks, siis moodustatavate plokkide maavara keskmised kvaliteedinäitajad antakse uuringuruumi kasuliku kihi kvaliteedinäitajate põhiselt. Reiu-Liiva uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 25,4% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1%. Reiu-Liiva II uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 8,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1%. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 32 (varu seisuga 01.07.2022) 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused uuringuruumides lasuva täiteliiva kaevandamiseks ei ole keerulised. Uuringuruumidele on hea juurdepääs – Reiu-Liiva uuringuruumi läbib ida- läänesuunaliselt kulgev avalikus kasutuses olev kohalik Servaku-Vaskrääma tee (5680067), Lüdigi tee (5680073) jääb Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusala idapiirist 10 - 25 m kaugusele, läbides kogu ulatuses põhja-lõunasuunaliselt Reiu-Liiva II uuringu- ruumi. Reiu-Liiva II uuringuruumi keskossa jääb ka väikene lõik metsateest Karja tee (5680715), Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica trassi asukoht) jääb ~2 km kaugu- sele läände. Pärnut läbivale Via Baltica trassile on planeeritud lisaks ka alternatiivne trassikoridor – Pärnu suur ümbersõit, mis jääb Reiu-Liiva uuringuruumi idapiiri lähedusse, läbides Reiu-Liiva II uuringuruumi. Reiu-Liiva uuringuruumis moodustatud varu kontuuris on katendi paksus on 0,2 - 0,4 m (keskmine 0,3 m), millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld. Kasuliku kihi paksus on 0,4 - 3,7 m, keskmiselt 1,1 m, katenditegur on 0,27. Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga ida suunas, jäädes absoluutkõrguste 3,8 - 7,6 m vahemikku. Reiu-Liiva II uuringuruumis moodustatud varu kontuuris on katendi paksus on 0,1 - 0,6 m (keskmine 0,3 m), millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld. Kasuliku kihi paksus on 0,4 - 3,6 m, keskmiselt 1,4 m, katenditegur on 0,21. Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga kirde suunas, jäädes absoluutkõrguste 5,1 - 8,1 m vahemikku. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (25,03 - 03,06,2022) Reiu-Liiva uuringuruumis 0,2 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,4 - 9,0 m (keskmine 7,2 m) ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m (keskmine 7,8 m). Võttes aluseks keskmise põhjavee abs taseme 7,2 m, jääb Reiu-Liiva uuringuruumis kasulik kiht vähem või rohkem vee alla valdavalt kogu uuringuruumis moodustatud ploki ulatuses (väljaarvatud uuringuruumi lõunatipus) 0,4 - 2,8 m, keskmiselt 0,8 m paksuselt. Uuringuruumi põhjaosas lasub kogu kasulik kiht uuringuaegsest põhjavee tasemest allpool. Võttes aluseks keskmise põhjavee abs taseme 7,8 m, jääb Reiu-Liiva II uuringuruumis kasulik kiht vähem või rohkem vee alla kogu uuringuruumis moodustatud ploki ulatuses, 0,2 - 2,7 m, keskmiselt 0,8 m paksuselt. Uuringuruumi lõunaosas lasub kogu kasulik kiht uuringuaegsest põhjavee tasemest allpool. Kuna uuring tehti kõrgvee ajal ja tegelik veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev, siis ei ole täpselt teada, kui palju ja millistes piirides jääb tegelikult varu vee alla ja vee peale. Kõigi eelduste kohaselt saab kaevandamine toimuma veetaseme alandamisega, juhtides karjääri koguneva vee kraavitusega isevoolselt Reiu jõkke. Kaevandamisel tuleb arvestada, et kaevandamistegevus ei tohi takistada olemasolevate maaparandus- süsteemide toimimist. Maapinnalähedane põhjavesi on siin seotud kasulikuks kihiks oleva liiva lasundiga. Kasuliku kihi lamamiks on kohati vähese veejuhtivusega savi ja moreen. Aluspõhja moodustavad siin Kesk-Devoni ladestiku Narva kihistu aleuroliidid, merglid ja domeriidid, mis moodustavad veepideme Kvaternaari setete veekihi ja sügavamal leviva aluspõhjalise Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi vahel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 33 (varu seisuga 01.07.2022) Topograafilise mõõdistamise ajal (11.05.2022. a) oli vett Reiu-Liiva uuringuruumi ida piiriga paralleelselt kulgevas kuivenduskraavis ~0,2 m (veetase kraavis abs kõrgusel 6,89 m) ja lääne piiril ~0,3 m (veetase kraavis abs kõrgusel 6,50 m). Kraavide sügavused on ~0,5 m, Reiu-Liiva II uuringuruumis oli vett mõõdistamise ajal (10.05.2022. a) põhjaosas kulgevas kuivenduskraavis ~0,4 m (veetase kraavis abs kõrgusel 6,35 m, kraavi sügavus ~1 m), keskosas ~0,3 m (veetase kraavis abs kõrgusel 6,72 m, kraavi sügavus ~0,8 m) ja lõunaosas ~0,8 m (veetase kraavis abs kõrgusel 7,03 m, kraavi sügavus ~1,2 m). Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud, seejärel koorida mullakiht. Kattekihi saab eemaldada ekskavaatoriga või buldooseriga ning vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Kasvukihti (mulda) saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed. Tulevaste karjääride alal on võimalik maavara kaevandada nii ekskavaatoriga kui ka kopplaaduriga. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kaevandamise loa taotluse koosta- mise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjäär korrastada. Kaevandamise tulemusel kujuneb uuringuruumide aladele karjäärisüvend mille nõlva kõrgus oleks ~1 m. Kaevandamisel jäetakse nõlvadele vajalike kaldega tervikud, mis tagavad nõlvade püsivuse. Karjääride põhjade absoluutkõrgused jäävad Reiu-Liiva uuringuruumis 3,8 - 7,6 m vahemikku ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 5,1 - 8,1 m vahemikku. Arvestades maapinnareljeefi kujuneb kaevandamisjärgselt veetaseme abs ~6,0 - 6,5 m. Seda juhul, kui vett ära ei juhita. Vee ärajuhtimisel sõltub kaevandamis- järgne veetase kraavide põhja abs kõrgusest. Ehkki puuraukudes ja kaevandites fikseeritud veetasemete andmete põhjal jääb suur osa kasulikust kihist vee alla, siis peale varu ammendumist karjääri nõutud sügavusega veekoguks (sügavus valdavalt 2 m) korrastada ei saa, kuna maapinna reljeefist ja kasuliku kihi paksusest tingituna jääb karjääri sügavuseks keskmiselt ~1,0 m. Ala korrastatakse metsamaaks. Kvaternaarisetete põhjavett on võimalik kraavitusega isevooluliselt alandada, süvendades kraave ning juhtides vett piirkonna maaparandussüsteemi kraavidesse. Sellist veetaseme reguleerimist võib jätkata ka pärast maavaravaru ammendamist, võimaldades ala korrastada metsamaaks (veetase maapinnast 0,7 m sügavusel). Ühe võimalusena korrastamiseks metsamaaks on rakendada karjäärisüvendi täitmist püsimaterjalidega ja jäätmetega. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Kaevandamisloa taotlemise etapis otsustatakse lõplikult läbimõeldud lahendus korrastamiseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 34 (varu seisuga 01.07.2022) 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Uuringuruumides ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. Kesk- konnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 35 (varu seisuga 01.07.2022) 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafilised lisad 1/4 ja 3/4), 2022. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Reiu-Liiva uuringuruumis on varu arvutatud 12,80 ha pindalal kahes plokis (Plokk 3 aT/5 aT ja 4 aT) peaaegu kogu Reiu-Liiva uuringuruumi piires. Pindalaliselt jaotab plokid kaheks RMK poolt sätestatud Servaku-Vaskrääma tee (5680067) kaitsevööndi laius 15 m tee teljest. Varust on välja jäetud uuringuruumi lõunaosas paiknevad puuraugud PA-18, 19, 17b, milles kasulikku kihti ei esinenud või kiht oli alla 0,4 m. Uuringu tellija soovil arvutati maavara varu kogus alal, kus kasuliku kihi paksus oli vähemalt 0,4 m ja peenosise sisaldus looduslikus materjalis mitte üle 45%. Reiu-Liiva II uuringuruumis on varu arvutatud 16,44 ha pindalal neljas plokis (Plokk 6/10 aT, 7/11 aT, 8 aT, 9/12 pT) peaaegu kogu Reiu-Liiva II uuringuruumi piires. Pindalaliselt jaotab plokid mitmeks RMK poolt sätestatud tingimused Lüdigi ja Karja teede osas (lisa 10), mille tõttu hinnatakse ka Lüdigi tee alla jääv varu passiivsena. Varust on välja jäetud uuringuruumi põhja- ja loodeosas paiknevad puuraugud PA-1, 2, 2a, 4, milles kasulikku kihti ei esinenud või kiht oli alla 0,4 m, Tellija poolsed tingimused varu arvutamiseks olid samad, mis Reiu-Liiva uuringuruumis. Kuna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumidele lähim, sarnase geoloogilise ehitu- sega maardla on Reiu-Liiva liivamaardla, siis uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu. Plokkide numeratsiooni jätkatakse maardlas arvel olevatest plokkidest. Plokkide koordinaadid on kantud graafilistele lisadele 1/4 ja 3 /4. Varu arvutus on esitatud lisas 8. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.07.2022. a. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on alade 2022. a mai topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on aladele jäävate puuraukude ja kaevandite andmeid, mis on toodud puuraukude ja kaevandite kataloogis (lisa 3) ning koondatud tabelitesse 8.1 ja 8.2; - veepealne ja -alune varu on arvutatud puuraukudes mõõdetud uuringuaegse keskmise põhjavee taseme abs 7,2 m (Reiu-Liiva) ja 7,8 m (Reiu-Liiva II) järgi. Kuigi kohati veepealset varu ei esine ning vastupidiselt veealust varu ei esine, hinnati veepealne ja -alune varu samades piirides. Kuna uuring tehti kõrgvee ajal ja tegelik veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev, siis ei ole täpselt teada, kui palju ja millistes piirides jääb tegelikult varu vee alla ja vee peale. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 36 (varu seisuga 01.07.2022) 8.1. Reiu-Liiva uuringuruumi Ploki 3 aT/5 aT ja 4 aT varu arvutus Plokk 3 aT/5 aT maavaraks on täiteliiv. Plokk 3 jääb põhjavee tasemest (abs 7,2 m) kõrgemale ja plokk 5 madalamale. Plokk 3/5 pindala on 12,34 ha. Plokk 3 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 21 tuh m3, Kasuliku kihi keskmine paksus: 21 tuh m3 ÷ 12,34 ha = 0,2 m. Plokk 5 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 89 tuh m3, Kasuliku kihi keskmine paksus: 89 tuh m3 ÷ 12,34 ha = 0,7 m. Plokk 3 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 37 tuh m3 ja keskmine paksus: 37 tuh m3 ÷ 12,34 ha = 0,3 m, Plokk 4 aT maavaraks on täiteliiv. Plokk 4 jääb põhjavee tasemest (abs 7,2 m) kõrgemale. Plokk 4 pindala on 0,46 ha. Plokk 4 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 4 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus: 4 tuh m3 ÷ 0,46 ha = 0,9 m. Plokk 4 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 1 tuh m3 ja keskmine paksus: 1 tuh m3 ÷ 0,46 ha = 0,2 m. 8.2. Reiu-Liiva II uuringuruumi Plokk 6 aT/10 aT, 7 aT/11 aT, 8 aT, 9 aT/12 pT varu arvutus Plokk 6 aT/10 aT maavaraks on täiteliiv. Plokk 6 jääb põhjavee tasemest (abs 7,8 m) kõrgemale ja plokk 10 madalamale. Plokk 6/10 pindala on 4,05 ha. Plokk 6 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 14 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus: 14 tuh m3 ÷ 4,05 ha = 0,3 m. Plokk 10 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 28 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus: 28 tuh m3 ÷ 4,05 ha = 0,7 m. Plokk 6 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 10 tuh m3 ja keskmine paksus: 10 tuh m3 ÷ 4,05 ha = 0,2 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 37 (varu seisuga 01.07.2022) Plokk 7 aT/11 aT maavaraks on täiteliiv. Plokk 7 jääb põhjavee tasemest (abs 7,8 m) kõrgemale ja plokk 11 madalamale. Plokk 7/11 pindala on 8,36 ha. Plokk 7 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 38 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus: 38 tuh m3 ÷ 8,36 ha = 0,5 m. Plokk 11 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 77 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus: 77 tuh m3 ÷ 8,36 ha = 0,9 m. Plokk 7 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 28 tuh m3 ja keskmine paksus: 28 tuh m3 ÷ 8,36 ha = 0,3 m. Plokk 8 aT maavaraks on täiteliiv. Plokk 8 jääb põhjavee tasemest (abs 7,8 m) madalamale. Plokk 8 pindala on 0,23 ha. Plokk 8 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 1 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus: 1 tuh m3 ÷ 0,23 ha = 0,4 m. Plokk 8 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 1 tuh m3 ja keskmine paksus: 1 tuh m3 ÷ 0,23 ha = 0,4 m. Plokk 9 pT/12 pT maavaraks on täiteliiv. Plokk 9 jääb põhjavee tasemest (abs 7,8 m) kõrgemale ja plokk 12 madalamale. Plokk 9/12 pindala on 3,80 ha. Ploki maavara varu hinnatakse passiivsena seoses jäämisega teekaitsevööndisse. Plokk 9 täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 39 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus: 39 tuh m3 ÷ 3,80 ha = 1,0 m. Plokk 12 täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 28 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus: 28 tuh m3 ÷ 3,80 ha = 0,7 m. Plokk 9 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 9 tuh m3 ja keskmine paksus: 9 tuh m3 ÷ 3,80 ha = 0,2 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 38 (varu seisuga 01.07.2022) Tabel 8.1. Reiu-Liiva uuringuruumi katte ja kasuliku kihi paksused puuraukudes Puuraugu/kaevandi Katendi Kasulik kiht, m Veetase, m sh, vee Nr abs süg kokku lamam paksus lamam süg abs aeg all* PA-17 9,11 2,0 0,3 8,81 1,2 - 7,61 0,3 8,81 25.03.2022 KPA-17a 8,15 0,9 0,4 7,75 0,45 - 7,30 0,2 7,95 03.06.2022 PA-18a 8,1 2,0 0,3 7,80 1,1 0,5 6,70 - - 25.03.2022 PA-20 6,84 3,1 0,2 6,64 2,8 2,8 3,84 - - 25.03.2022 PA-20a 6,98 2,0 0,3 6,68 0,7 0,7 5,98 - - 25.03.2022 PA-21 6,6 1,0 0,2 6,40 0,4 0,4 6,00 0,2 6,4 25.03.2022 PA-21a 6,88 1,0 0,4 6,48 0,5 0,5 5,98 0,4 6,48 25.03.2022 PA-22 7,15 2,0 0,3 6,85 1,2 1,2 5,65 0,4 6,75 25.03.2022 PA-23 9,96 4,0 0,2 9,76 3,7 1,1 6,06 1 8,96 25.03.2022 PA-24 7,63 2,0 0,3 7,33 0,7 0,6 6,63 - - 25.03.2022 PA-24a 7,72 2,0 0,3 7,42 1,2 1,0 6,22 - - 25.03.2022 PA-25 7,04 2,0 0,3 6,74 0,5 0,5 6,24 0,5 6,54 25.03.2022 PA-26 6,67 2,0 0,2 6,47 0,5 0,5 5,97 0,2 6,47 25.03.2022 PA-27 7,11 2,0 0,2 6,91 0,5 0,5 6,41 0,5 6,61 25.03.2022 PA-28 7,01 2,0 0,3 6,71 0,5 0,5 6,21 0,3 6,71 25.03.2022 *allpool uuringuaegset keskmist põhjavee abs taset 7,2 m Tabel 8.2. Reiu-Liiva II uuringuruumi katte ja kasuliku kihi paksused puuraukudes Puuraugu/kaevandi Katendi Kasulik kiht, m Veetase, m sh, vee Nr abs süg kokku lamam paksus lamam süg abs aeg all* PA-3 7,63 2,0 0,3 7,33 1,2 1,2 6,13 0,3 7,33 25.03.2022 PA-5 10,11 4,0 0,1 10,01 2,7 0,5 7,31 - - 25.03.2022 PA-5a 8,52 2,0 0,3 8,22 1,4 1,0 6,82 0,5 8,02 25.03.2022 PA-6 8,89 2,0 0,2 8,69 1,4 0,5 7,29 - - 25.03.2022 PA-6a 9,83 4,0 0,1 9,73 2,3 0,4 7,43 1,4 8,43 25.03.2022 PA-7 8,91 4,0 0,2 8,71 3,6 2,7 5,11 0,3 8,61 25.03.2022 PA-7a 9,01 2,0 0,6 8,41 0,8 0,2 7,61 0,6 8,41 25.03.2022 PA-8 9,14 2,0 0,1 9,04 1,4 0,2 7,64 0,8 8,34 25.03.2022 PA-9 8,81 2,0 0,1 8,71 1,7 0,8 7,01 0,7 8,11 25.03.2022 Š-10 7,69 1,1 0,3 7,39 0,8 0,8 6,59 0,1 7,59 21.04.2022 PA-11 8,32 2,0 0,2 8,12 0,9 0,6 7,22 0,2 8,12 28.03.2022 PA-12 7,67 2,0 0,6 7,07 0,4 0,4 6,67 0,6 7,07 28.03.2022 Š-13 8,38 2,0 0,2 8,18 1,6 1,2 6,58 0,6 7,78 21.04.2022 Š-14 7,61 1,2 0,6 7,01 0,6 0,6 6,41 0,5 7,11 21.04.2022 Š-15 7,33 1,4 0,2 7,13 1,2 1,2 5,93 - - 21.04.2022 Š-16 7,08 1,0 0,4 6,68 0,6 0,6 6,08 0,1 6,98 21.04.2022 *allpool uuringuaegset keskmist põhjavee abs taset 7,8 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 39 (varu seisuga 01.07.2022) Maa-ametile tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide piires hinnatud varu Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu (registrikaart 0764), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01,07,2022): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 12,34 ha pindalal 112 tuh m3, sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) 21 tuh m3 (plokk 3) ja veealust (allpool abs 7,2 m) 89 tuh m3 (plokk 5); - täiteliiva veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) aktiivset tarbevaru 0,46 ha pindalal 4 tuh m3 (plokk 4); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,05 ha pindalal 42 tuh m3, sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 14 tuh m3 (plokk 6) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m3 (plokk 10); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,36 ha pindalal 115 tuh m3, sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 38 tuh m3 (plokk 7) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 77 tuh m3 (plokk 11); - täiteliiva veealust (allpool abs 7,8 m) aktiivset tarbevaru 0,23 ha pindalal 1 tuh m3 (plokk 8); - täiteliiva passiivset tarbevaru 3,80 ha pindalal 67 tuh m3, sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 39 tuh m3 (plokk 9) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m3 (plokk 12). Tabel 8.3. Varu arvutuse koondtabel seisuga (01.07.2022) Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 / Maavaravaru, tuh m3 / pindala nimetus keskmine paksus, m keskmine paksus, m 3 aT, Täiteliiv 37 / 0,3 21 / 0,2 12,34 ha (veepealne*) 5 aT, Täiteliiv - 89 / 0,7 12,34 ha (veealune*) 4 aT, Täiteliiv 1 / 0,2 4 / 0,9 0,46 ha (veepealne*) 6 aT, Täiteliiv 10 / 0,2 14 / 0,3 4,05 ha (veepealne**) 10 aT, Täiteliiv - 28 / 0,7 4,05 ha (veealune**) 7 aT, Täiteliiv 28 / 0,3 38 / 0,5 8,36 ha (veepealne**) 11 aT, Täiteliiv - 77 / 0,9 8,36 ha (veealune**) 8 aT, Täiteliiv 1 / 0,4 1 / 0,4 0,23 ha (veealune**) 9 pT, Täiteliiv 9 / 0,2 39 / 1,0 3,80 ha (veepealne**) 12 pT, Täiteliiv - 28 / 0,7 3,80 ha (veealune**) Kokku aT, tuh m3 272 Kokku pT, tuh m3 67 * uuringuaegne keskmine põhjavee abs tase 7,2 m ** uuringuaegne keskmine põhjavee abs tase 7,8 m aT – aktiivne tarbevaru; pT – passiivne tarbevaru OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 40 (varu seisuga 01.07.2022) Tabel 8.4. Varu arvutuse tulemused uuringuruumide lõikes Maavaravaru Reiu-Liiva UR Reiu-Liiva II UR Kokku veepealne aT 25 52 77 veealune aT 89 106 195 aktiivne tarbevaru kokku 114 158 272 veepealne pT - 39 39 veealune pT - 28 28 passiivne tarbevaru kokku - 67 67 aT – aktiivne tarbevaru; pT – passiivne tarbevaru OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 41 (varu seisuga 01.07.2022) 9. KOKKUVÕTE Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumid teenindusalade pindaladega 14,18 ha ja 19,69 ha asuvad Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas katastriüksusel Surju metskond 36 (56801:004:0290). Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 38 uuringupunkti (sh 5 kaevandit) sügavusega kuni 4,0 m. Võeti kokku 39 proovi setete terastikulise koostise ja 4 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks. Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, määrati 11 proovis huumusesisaldus kolorimeetrilisel meetodil ja 4 proovis orgaanilise aine sisaldus põletuskao meetodil. Vastavalt uuringuloa omaniku soovile määrati neljas proovis materjali voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil. Uuringuruumid asuvad Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja tuuletekkelised pinnavormid ja kus kasuliku kihi moodustavad valdavalt väga peeneteralised tolmsed liivad (Q2Lt ja Q2An). Uuringuruumides levib moreenil liiva kompleks, mille paksus ulatub kuni 3,8 m-ni. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb Reiu- Liiva uuringuruumis 0,2 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,4 - 9,0 m (keskmine 7,2 m) ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m (keskmine 7,8 m). Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumides lasuv liiv täiteliiva nõuetele. Reiu-Liiva uuringuruumis esinevas orgaanikat sisaldavas liivas on peenosiste sisaldus 25,4%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1% ja liiva filtratsioonimoodul on 0,1 - 2,1 m/ööp ning Reiu-Liiva II uuringuruumis esinevas orgaanikat sisaldavas liivas on peenosiste sisaldus 8,1%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1% ja liiva filtratsioonimoodul on 0,6 - 1,3 m/ööp. Töö tulemusena arvutati uuringuruumides kokku varu 29,24 ha pindalal. Maa-ametile tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide piires hinnatud varu Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu (registrikaart 0764), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.07.2022): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 12,34 ha pindalal 110 tuh m3, sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) 21 tuh m3 (plokk 3) ja veealust (allpool abs 7,2 m) 89 tuh m3 (plokk 5); - täiteliiva veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) aktiivset tarbevaru 0,46 ha pindalal 4 tuh m3 (plokk 4); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,05 ha pindalal 42 tuh m3, sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 14 tuh m3 (plokk 6) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m3 (plokk 10); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,36 ha pindalal 115 tuh m3, sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 38 tuh m3 (plokk 7) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 77 tuh m3 (plokk 11); OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 42 (varu seisuga 01.07.2022) - täiteliiva veealust (allpool abs 7,8 m) aktiivset tarbevaru 0,23 ha pindalal 1 tuh m3 (plokk 8); - täiteliiva passiivset tarbevaru 3,80 ha pindalal 67 tuh m3, sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 39 tuh m3 (plokk 9) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m3 (plokk 12). Kokku hinnati aktiivset tarbevaru 272 tuh m3, sh Reiu-Liiva uuringuruumis 114 tuh m3 ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 158 tuh m3 ning passiivset tarbevaru 67 tuh m3 Reiu-Liiva II uuringuruumis. Maa-ametile tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide piires hinnatud liivavaru Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu, milles võtta varu arvele (seisuga 01.07.2022. a) eelnevalt nimetatud maavara kategooriate, koguste ja pindaladega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 43 (varu seisuga 01.07.2022) 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17, detsember 2018, a määrus nr 52, Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 2. Maapõueseadus, vastu võetud 27,10,2016, RT I 10,11,2016, 1. 3. Pärnu rajooni kruusliiva ja liivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad, 1971, PI Eesti Maanteeprojekt, EFG 6781. 4. Sinisalu, R, 2001, Reiu-Liiva leiukoha geoloogiline uuring Pärnumaal, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, EGF 7326. 5. Voolma, E, 1965, Pärnu ümbruses tehtud liivade-lahjendajate otsimise ja esialgse geoloogilise uurimise aruanne, Kiiu, Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, EGF 8826. 6. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm, Vastu võetud keskkonnaministri 07,04,2017 määrusega nr 12, RT I, 08,04,2017, 5.  Läbilõige I-I' N S m m 9 9 PA-8 Puuraugu nr 9,14 Suudme abs kõrgus, m PA-19 Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 145,8-151,4 km 7,99 0,1 vt. 8,34 m Veetaseme abs kõrgus, m 25.03.2022 8 56801:004:0405 8 Mõõtmise kuupäev Tee Surju metskond 36 vt. 7,69 m 56801:004:0290 0,3 8-1 Proovi number 25.03.2022 PA-22 Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fraktsioon > 31,5mm), % PA-28 PA-25 7,15 St.5,7 Savi- ja tolmusisaldus (fraktsioon < 0,063mm), % 7,01 7,04 TL EL - ehitusliiv 7 7 TL - täiteliiv 1: 2 1: 0,3 vt. 8,02 m 1,5 Mäeeraldise teenindusmaa piir 2 0,3 0,3 25-1 25.03.2022 vt. 6,54 m Kr.0,0 Mäeeraldise piir 25.03.2022 28-1 St.32,5 Plokk 5 aT 22-1 1 0,8 Kr.0,0 0,8 TL 2,0 Puuraugu sügavus, m Kr.1,8 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) St.12,2 6 St.28,7 6 TL Surju metskond 36 TL 2,0 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 56801:004:0290 1,5 Keskmine uuringuaegne veetase (abs 7,2 m) Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 6,50 m) 5 2,0 5 2,0 2,0 Nõlva hoidetervik (nõlvus 1 : 2) Kasvukiht 4 4 Tehnogeensed setted Läbilõige III-III' Puhas orgaanikarikas liiv (savi- ja tolmuosakeste sisaldus <5%) W E Savikas orgaanikarikas liiv m m Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 145,8-151,4 km (savi- ja tolmuosakeste sisaldus >5% ja <10%) 56801:004:0405 PA-23 9,96 Väga savikas orgaanikarikas liiv 10 10 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus >10%) Läbilõige II-II' 0,2 Moreen W E vt. 8,02 m 23-1 9 9 Surju metskond 36 25.03.2022 Kr.0,0 m m St.2,0 56801:004:0290 Eesvoolu kaitsevöönd EL Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 145,8-151,4 km Tee 2 1: 56801:004:0405 8 8 8 8 Elektripaigaldise kaitsevöönd Surju metskond 36 2,1 56801:004:0290 PA-27 PA-22 7,15 Plokk 3 aT 7,11 23-2 Märkused: PA-26 PA-21 Kr.0,0 7 7 7 7 6,67 0,2 6,60 0,3 St.43,8 vt. 8,02 m 2 Plokk 5 aT 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 1: vt. 8,02 m 27-1 25.03.2022 TL vt. 8,02 m 25.03.2022 Kr.0,0 22-1 2. Kogu alal maaparandussüsteemi hoiuala TAMME(TP-585) tunnus: 6114540010110001. 0,2 26-1 vt. 8,02 m 25.03.2022 0,7 St.14,0 0,2 1: Kr.0,0 Plokk 5 aT 25.03.2022 Kr.1,8 1: 3. Kasutatud on töö "Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uurinuruumide geoloogilise 2 TL 21-1 St.28,7 2 St.4,3 6 6 6 0,6 Kr.0,0 TL 3,9 6 uuringu aruanne" geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3397). 0,7 EL St.1,9 4,0 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). EL 1,5 1,0 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 5 2,0 5 5 2,0 5 Reiu-Liiva liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Pärnu maakond, Pärnu linn I-I'...III-III' 2,0 / 4 4 4 4 Loa omanik Joonis nr 3 / 6 Marina Minerals OÜ Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 H 1 : 2 000 [email protected] Mõõtkava V 1 : 50 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 23.09.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4083 /allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige IV-IV' N S m m 11 11 Tee PA-6a 9,83 10 10 Surju metskond 36 0,1 56801:004:0290 Tee PA-7a 9,01 9 6a-1 9 PA-5a PA-2a Kr.0,0 8,52 PA-11 1: 8,37 St.2,0 Plokk 9 pT Plokk 9 pT 2 vt. 8,43 m EL vt. 7,61 m 8,32 25.03.2022 0,6 25.03.2022 0,3 vt. 8,12 m Plokk 7 aT 0,2 PA-12 Tee 0,3 vt. 8,02 m 25.03.2022 8 25.03.2022 Plokk 6 aT 7a-1 8 0,5 6a-2 7,67 5a-1 2,0 Kr.0,0 Š-15 Kr.0,0 St.6,1 11-1 Plokk 12 pT Plokk 8 aT Kr.0,0 Plokk 10 aT St.6,1 Plokk 12 pT 1,4 Kr.0,0 7,33 Š-16 St.2,0 2,4 TL TL St.6,1 7,08 2 1: EL 1,1 TL vt. 7,07 m 0,2 0,6 15-1 vt. 6,98 m 7 25.03.2022 7 1,7 2,0 Plokk 11 aT Plokk 12 pT Kr.0,0 25.03.2022 12-1 1,0 St.5,6 0,4 16-1 Kr.0,0 TL Kr.2,9 2,0 St.5,0 TL St.4,1 2,0 2,0 Plokk 10 aT EL 6 1,0 6 1,4 4,0 2,0 5 5 Läbilõige V-V' Mäeeraldise teenindusmaa piir Mäeeraldise piir W E m m Läbilõige VI-VI' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Surju metskond 36 11 11 56801:004:0290 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Tee Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 7,8 m) W E Surju metskond 36 m m Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 6,5 m) Plokk 6 aT 56801:004:0290 10 10 10 10 Nõlva hoidetervik (nõlvus 1 : 2) Plokk 10 aT Tee PA-8 Plokk 9 pT 9,14 Plokk 6 aT Kasvukiht Tee PA-7 Surju metskond 36 Plokk 12 pT 8,91 9 0,1 9 9 Plokk 10 aT 56801:004:0290 9 Š-13 0,2 vt. 8,61 m Tehnogeensed setted 8-1 25.03.2022 8,38 vt. 8,34 m Kr.0,0 Plokk 9 pT 1: 25.03.2022 St.5,7 Plokk 7 aT 7-1 0,2 Plokk 12 pT Puhas orgaanikarikas liiv 2 8 TL Kr.0,0 8 8 13-1 Š-14 8 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus <5%) St.4,1 vt. 7,78 m Kr.0,0 7,61 25.03.2022 St.1,2 1,5 EL 1,4 EL 2 Savikas orgaanikarikas liiv 1: 1,0 1: 13-2 vt. 7,71 m (savi- ja tolmuosakeste sisaldus >5% ja <10%) 2 Kr.0,0 0,6 25.03.2022 7 2,0 Plokk 11 aT 7-2 7 7 St.6,3 7 TL Plokk 11 aT 14-1 Väga savikas orgaanikarikas liiv Kr.0,0 1,8 Kr.0,0 St.25,6 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus >10%) St.4,4 TL 2 1,2 EL 1: 2,0 6 6 6 6 Savi 3,2 7-3 Kr.0,0 St.29,8 Moreen 3,8 TL 5 5 5 5 4,0 Märkused: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kogu alal maaparandussüsteemi hoiuala TAMME(TP-585) tunnus: 6114540010110001. Š-14 Šurfi nr 3. Kasutatud on töö "Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uurinuruumide geoloogilise 7,61 Suudme abs kõrgus, m uuringu aruanne" geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3397). PA-8 Puuraugu nr Veetaseme abs kõrgus, m vt. 8,34 m 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 9,14 Suudme abs kõrgus, m 25.03.2022 Mõõtmise kuupäev 0,1 vt. 8,34 m Veetaseme abs kõrgus, m 0,6 14-1 Proovi number Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 25.03.2022 Kr.0,0 Mõõtmise kuupäev Kruusa sisaldus (fraktsioon > 31,5mm), % St.4,4 Savi- ja tolmusisaldus (fraktsioon < 0,063mm), % Reiu-Liiva liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked 8-1 Proovi number 1,2 EL EL - ehitusliiv Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fraktsioon > 31,5mm), % TL - täiteliiv Pärnu maakond, Pärnu linn IV-IV'...VI-VI' St.5,7 Savi- ja tolmusisaldus (fraktsioon < 0,063mm), % / TL EL - ehitusliiv 1,6 Šurfi sügavus, m TL - täiteliiv Loa omanik 1,5 Joonis nr 4 / 6 Marina Minerals OÜ Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 H 1 : 2 000 0 100 200 m [email protected] Mõõtkava V 1 : 50 2,0 Puuraugu sügavus, m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 12.08.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4083 /allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide 6.93 koordinaadid 7.02 Nr X Y 7.02 6.77 1 6 465 266,15 537 187,49 2 6 465 198,58 537 240,80 7 6.90 7.26 1 3 6 464 776,14 537 489,41 7.21 4 6 464 776,73 537 304,14 1' 5 6 464 674,69 537 254,71 7.05 7.11 PA-28 6 6 464 646,91 537 225,80 6.97 0,3 7,01 6.99 7 6 464 600,01 537 202,54 0,5 6,21 6.87 7 8 6 464 838,06 537 088,39 6.83 6.71 7.09 25.03.2022 6.94 2' Pindala 12,00 ha 6.75 6.87 6 465 200 2 N 7.06 6.81 7.35 6.78 6.88 Mäeeraldise teenindusmaa 6.99 piiripunktide koordinaadid 6.92 7.23 6.99 7.10 6.83 Nr X Y 6.71 7.11 1' 6 465 266,15 537 187,49 7 7.97 7.52 2' 6 465 198,58 537 240,80 Kaardileht nr 533 Pärnu 6.95 PA-27 6.92 6.77 0,2 3' 6 464 776,14 537 489,41 7,11 0,5 Ta 6,41 4' 6 464 776,73 537 304,14 l 7.98 l 6.80 5' 6 464 674,69 537 254,71 i 7.49 nn PA-26 6' 6 464 646,91 537 225,80 -L 6.56 6.67 0,2 6,67 el 0,5 7' 6 464 600,01 537 202,54 l 5,97 e- 7.10 7.27 Pä 7.75 8' 6 464 838,06 537 088,39 6.50 rn 6.91 8.00 u- Pindala 12,00 ha M 6.53 6.76 õi 7 sa 6.46 7.28 7.07 kü 8.81 la 9 . 22 6.58 14 6.56 6.68 5, 6 465 000 Surju metskond 35 8- 7.14 62401:001:1653 15 PA-25 6.54 0,3 1, 7,04 9.4 0,5 45 7.29 6,24 km 6.43 Surju metskond 36 PA-24 6.54 56801:004:0290 0,3 7,63 9.58 56 0,7 1 7 6.75 6,63 80 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 9. : 78 1 6.69 00 6.50 6.98 4: 9.83 6.40 6.83 1' 04 10 8 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number .0 Korrastatud metsamaa, 3 05 12,0 ha 9 Ploki piir (aT - akiivne tarbevaru) 6.51 PA-21 0,2 7.03 9.92 6,60 6.82 6.32 0,4 6,00 6.75 7 Maardla piir (asendiplaanil) 10 .08 Surju metskond 36 PA-24a 56801:004:0290 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 0,3 7,72 6.52 1,2 9.68 6,22 9 8 6.48 6.69 Maapinna samakõrgusjoon, m 10 7 .14 6.29 PA-17 Puuraugu number 8' PA-22 6.61 6.82 9,11 0,3 Katendi paksus, m 6.54 PA-21a 0,3 9.38 1,2 Suudme abs kõrgus, m 0,4 7,15 Kasuliku kihi paksus, m 6,88 8,61 0,5 1,2 Lamami abs kõrgus, m 5,65 10 5,98 .23 6.44 6 464 800 6.33 6.64 PA-23 0,2 Ranna või kalda veekaitsevöönd 9,96 9.41 9 7 8 3,7 6.41 6,06 6.37 9.25 10 10.48 9.78 3' . 4 9.05 06 6.52 8.36 3 Metsa kitsendused 7 6.64 4' 7.75 10.33 9.40 6 9.50 10 Surju metskond 36 . 7.57 05 6.12 9.74 9.30 6.51 6.53 6.58 8.12 9.45 9.91 9.45 9.70 9.38 9.19 III kategooria kaitsealused liigid 56801:004:0290 5 PA-20 0,2 7.28 6,84 8.09 2,8 3,84 6.37 6.65 7.91 8.32 Elektripaigaldise kaitsevöönd 7.12 PA-20a 6.69 0,3 8.31 6,98 0,7 5,98 5' 8.95 Eesvoolu kaitsevöönd 7 6.91 6.71 PA-19 7.39 0,3 6.86 7.34 5 7,99 - 8.82 - Veehaarde sanitaarkaitseala Plokk 3 aT VEP nr.152102 6.99 6' 7.37 8.43 6.92 Plokk 5 aT 7.80 10.43 7.21 6 7.54 Geod.märgi kaitsevöönd 7.40 PA-18a 9.13 0,3 8,10 7.10 7' 7.47 1,1 8 6 464 600 PA-18 6,70 6.99 0,4 7.90 Korrastatud metsa kõlvik (12,0 ha) 7,47 7.49 10.54 - 537 000 537 200 537 400 537 600 9.11 7 - 7.14 78 .4 8.14 9.86 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Märkused: 0 100 200 m Reiu-Liiva liivakarjäär Korrastatud ala plaan Pärnu maakond, Pärnu linn 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. / 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Loa omanik Joonis nr 5 / 6 Marina Minerals OÜ 4. Plaani koostamisel on kasutatud: Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.05.2022); Mõõtkava 1 : 2 000 [email protected] - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2022); 5. Kogu ala kattub maaparandushoiualaga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 15.08.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4083 /allkirjastatud digitaalselt/  7.95 7.17 537 000 537 200 7.17 7.43 7.56 7.14 8.31 7.23 7.42 8.90 7.04 7.35 8 6 463 800 8.08 7.27 9.16 7.56 9 7.27 PA-2 8.63 42 7.13 7.32 0,2 9. 8.92 7,54 - Kr 9.47 7.10 - 8.67 7.21 7.74 9.40 7.78 7.15 7.48 10.14 43 8.42 10. 9.46 7.21 10.37 7.41 7.83 9.72 7.05 61 7.35 8 10. 8.47 10.41 7.09 7.78 PA-2a 8.99 0,3 23' 9 9.11 8,37 7.75 0,2 48 7.12 7.28 7,87 10. 7.05 10.25 N 7.38 8.67 9.46 7.93 7.07 22' 7.32 9.59 9' 10 10 10. 9.22 8.42 9.40 10.14 7.37 6.97 7.63 9 7.99 9.83 9.90 7.08 PA-3 8.02 0,3 7.25 7,63 PA-5a 25.03.2022 1,2 7.93 0,3 8 6,13 66 8,52 9.72 PA-5 9.18 10. 7.07 7.40 1,4 0,1 6,82 10,11 10.14 9.28 6 463 600 2,7 9.10 7.21 7.47 8.50 7,31 Kaardileht nr 533 Pärnu 9 7.86 24' 9.55 7.10 45' Plokk 6 aT 7.39 9.29 21 46 9.26 Plokk 10 aT 10. 7.38 8.65 10.12 8.00 9.19 7.38 7.14 7.71 8.01 21' 9.29 7.37 44' 9.27 7.55 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 45 10. 9.10 7.19 7.53 8.07 8 10.15 9.12 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 8 7.48 7.91 25' 7 Kr 9.63 10.18 9 20 7.79 8.92 Nr X Y Nr X Y 9 7.96 PA-6a 48 7.91 PA-6 7.26 9 6 463 641,39 537 269,36 9' 6 463 641,39 537 269,36 10. 0,1 0,2 9,83 10.02 8,89 9.13 8.71 2,3 1,4 10 6 463 245,08 537 460,94 10' 6 463 245,08 537 460,94 8.08 7,43 7,29 7.31 PA-4 Surju metskond 36 0,3 9.12 11 6 462 954,74 537 597,90 11' 6 462 954,74 537 597,90 7.26 8,36 0,2 20' 9.05 56801:004:0290 7,86 8.56 8.70 12 6 462 967,37 537 556,89 12' 6 462 967,37 537 556,89 8.54 8.02 98 8.98 13 6 462 968,16 537 496,09 13' 6 462 968,16 537 496,09 9. 7.49 9.72 9.16 8.55 9.12 14 6 462 977,13 537 458,51 14' 6 462 977,13 537 458,51 8.57 7.34 7.38 15 6 463 012,61 537 418,38 15' 6 463 012,61 537 418,38 8.72 8 16 6 463 108,88 537 364,28 16' 6 463 108,88 537 364,28 7.57 43' 8.41 8.71 17 6 463 214,60 537 302,57 17' 6 463 214,60 537 302,57 16 9.41 10. 8.50 8 7.42 8.70 8.47 9.90 7.88 18 6 463 303,29 537 255,27 18' 6 463 303,29 537 255,27 9 6 463 400 7 7 8.03 8.44 6.55 19 6 463 347,93 537 253,79 19' 6 463 347,93 537 253,79 9.19 8.83 7.48 8.97 8.59 20 6 463 482,82 537 269,77 20' 6 463 482,82 537 269,77 Korrastatud metsamaa, 6 21 6 463 566,09 537 271,51 21' 6 463 566,09 537 271,51 30 8.42 4,0 ha 8.92 10. 8.61 8.15 19' 6.94 PA-7 89 .5 8.55 22' 6 463 651,02 537 124,53 8.97 0,2 8 9.67 8,91 8.35 Pindala 8,36 ha 23' 6 463 677,07 537 234,56 8.50 3,6 7.62 8.36 9.47 19 10.45 5,11 8.43 24' 6 463 604,16 537 236,51 7.80 26' 93 .9 PA-7a 7.74 7.32 25' 6 463 488,36 537 233,60 8 7 10. 86 . n Pin 0,6 36 8.14 9,01 8.26 8.66 0,8 8.58 26' 6 463 334,49 537 217,48 7.43 42' 8.70 7,61 7 9.10 27' 6 463 294,34 537 219,95 7 7.91 27' 6.43 8.21 8.06 28' 6 463 252,36 537 238,67 PA-8 Korrastatud metsamaa, 10 9.63 0,1 .23 9,14 29' 6 463 186,28 537 278,43 8 1,4 18' 8.07 8,4 ha Kr 8.417,64 8 9.38 6.89 8.27 7.77 30' 6 463 121,49 537 317,06 10 8 9 7.81 18 . 31' 6 463 045,18 537 356,88 01 8.67 Surju metskond 36 9.64 9.03 56801:004:0290 10' 7.79 32' 6 463 012,64 537 376,23 9. 28' 75 33' 6 462 982,53 537 397,51 8 7 6.99 8.25 8.70 9.09 Plokk 9 pT 10 7.72 7.62 34' 6 462 955,29 537 426,96 8.85 9 9.31 7.56 35' 6 462 941,10 537 452,42 Plokk 12 pT 9. 7.67 PA-11 63 0,2 36' 6 462 933,92 537 479,40 8.19 8.55 8,32 0,9 37' 6 462 929,37 537 558,80 17 Š-10 7.65 7,22 0,3 7.87 7,69 38' 6 462 911,95 537 589,94 7.87 8.54 0,8 9.39 6,59 17' 9 8.70 39' 6 462 882,43 537 601,25 9. 78 8.06 7.77 7.62 7.44 40' 6 462 792,13 537 607,95 Surju metskond 36 7.78 29' 8.35 7.72 7.29 7.57 41' 6 462 929,19 537 421,87 56801:004:0290 8.99 7.46 42' 6 463 335,06 537 161,81 9. 59 7.75 7.77 8.57 7.34 43' 6 463 412,21 537 207,28 PA-9 7.71 0,1 44' 6 463 541,34 537 179,48 8 8,81 1,7 7.897,01 8.97 45' 6 463 575,76 537 133,41 9. 09 7.82 7.72 30' 8.47 7.55 PA-12 Kr 7.50 0,6 Pindala 12,41 ha 16 8.92 7,67 0,4 7.24 7.46 6,67 8. 96 7.78 9 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 7.78 8.39 16' 8.24 7.53 7.26 Š-14 7.64 piiripunkti number 7.64 7.77 7.85 0,6 7.44 7,61 8.79 0,6 6,41 9. 9' 8 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja 17 8.70 7.31 7. 7.83 83 piiripunkti number 7.66 7.71 8.13 31' 8.55 7.27 9. 7.02 Ploki piir (aT - akiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 01 8.73 8 7.92 7.47 7.41 32' 7.14 7. 81 7.94 Maardla piir (asendiplaanil) 15 6 8. 8.19 76 Surju metskond 36 56801:004:0290 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 8.36 8.37 15' 8. 97 7.95 7.85 8 8.40 6.90 7.78 Š-13 7.91 9 Maapinna samakõrgusjoon, m 8. 9 7.53 0,2 .27 14 8,38 1,6 Puuraugu number 6,58 14 9. 24 11 PA-9 34' Kr 8.00 Pi 0,1 Katendi paksus, m 8.00 14' nn8.37 8.00 8,81 Suudme abs kõrgus, m 7.92 8.14 7.60 1,7 Kasuliku kihi paksus, m 13 13'9. 0 8.11 8.00 12 12' 8 8,61 Lamami abs kõrgus, m 8.43 9 8.12 8.48 9.14 8.74 8. 50 11' Šurfi number 8.71 Š-10 0,3 Katendi paksus, m 36' 7.89 8. 7.89 7.19 7,69 0,8 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 7.54 8.36 8.16 7.81 37' 7.68 02 7.60 7.28 7,69 Lamami abs kõrgus, m 7.93 8.02 8 Plokk 6 aT 7.69 7.66 7.43 38' 7.69 41' 7.35 Kr 7.43 7.49 7.46 Plokk 10 aT 7.61 7.55 7.33 Ranna või kalda veekaitsevöönd 7.35 7.62 7.42 Š-15 7.22 0,2 7,33 7.36 39' 7. 1,27.18 7.31 82 7.09 7.36 7.20 5,93 Eesvoolu kaitsevöönd 6.99 7.07 7.15 7.09 7.17 7.21 6.94 7.22 7.13 7.13 7.03 7.24 7.30 7. Korrastatud metsamaa kõlvik 7.03 60 7.18 7.35 6.71 7.09 7.41 Š-16 6.83 7.76 7.43 0,4 7,08 6.93 7.33 0,6 7.02 6,08 6.94 7.24 7.33 7.20 7. 6.90 6 462 800 7.40 6.86 64 7.22 6.98 7.24 40' 7.12 7.37 7.06 7.27 Plokk 8 aT 7.30 73 .7 72 .7 n Pin 7.50 4 .8 7.14 7 76 .7 n Pin 7. 77 .2 7.32 82 7.21 6.99 7.26 Kr 7.06 7.29 7.17 0 100 200 m 7.22 7. 7.25 76 7.21 7.23 Märkused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Reiu-Liiva liivakarjäär Korrastatud ala plaan 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Pärnu maakond, Pärnu linn 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. / 4. Plaani koostamisel on kasutatud: Loa omanik Joonis nr 6 / 6 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.05.2022); Marina Minerals OÜ Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2022). [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 5. Kogu ala kattub maaparandushoiualaga. 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 15.08.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4083 /allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide 6.93 koordinaadid 7.02 Nr X Y 7.02 6.77 1 6 465 266,15 537 187,49 I 2 6 465 198,58 537 240,80 7 6.90 7.26 1 3 6 464 776,14 537 489,41 7.21 4 6 464 776,73 537 304,14 1' 5 6 464 674,69 537 254,71 7.05 7.11 7.21 PA-28 6 6 464 646,91 537 225,80 6.97 0,3 7,01 6.99 7 6 464 600,01 537 202,54 0,5 6,21 6.87 7 7.03 8 6 464 838,06 537 088,39 6.83 6.71 7.09 25.03.2022 6.94 7.00 2' Pindala 12,00 ha 6.75 6.95 6.87 7 6 465 200 2 N 7.06 7.06 6.94 6.81 7.01 6.95 7.35 7 6.78 6.90 Mäeeraldise teenindusmaa 6.75 6.99 piiripunktide koordinaadid 6.92 6.96 6.72 7.23 7.04 7.10 6.83 6.96 Nr X Y 6.97 6.95 6.71 7.11 7.97 1' 6 465 266,15 537 187,49 6.94 7.12 7.52 2' 6 465 198,58 537 240,80 Kaardileht nr 533 Pärnu 6.95 7.06 6.82 PA-27 I I' 6.92 6.92 0,2 3' 6 464 776,14 537 489,41 6.50 7,11 7.15 0,5 Ta 6.70 11.05.2022 6,41 4' 6 464 776,73 537 304,14 6.85 l 7.98 l 7.09 6.61 6.80 6.47 5' 6 464 674,69 537 254,71 i 7.49 nn 25.03.2022 25.03.2022 7 PA-26 7.22 6' 6 464 646,91 537 225,80 -L 6.56 7.16 6.67 0,2 6.91 6,67 el 0,5 6.81 6.90 6.99 7' 6 464 600,01 537 202,54 l 5,97 6.86 e- 7.13 I I 7.27 Pä 7.00 7.75 8' 6 464 838,06 537 088,39 6.50 7.11 rn 6.89 6.77 6.77 8.00 u- 7.02 7.29 11.05.2022 Pindala 12,00 ha M 6.53 7.03 7.12 õi 6.87 sa 6.46 6.71 7.28 6.81 7.10 kü 7.12 6.84 8.81 6 6.83 la 7.11 9 . 22 6.58 14 7.06 6.56 6.54 7.07 7.28 5, 6.93 6 465 000 25.03.2022 7.71 Surju metskond 35 8- 6.61 6.95 6.91 62401:001:1653 15 PA-25 6.54 6.54 0,3 7.21 7.08 1, 7,04 6.95 9.4 0,5 7.58 45 6.83 6,24 7.15 km 6.43 6.89 Surju metskond 6.87 36 7.09 7.17 PA-24 6.54 56801:004:0290 0,3 6.90 7.36 7,63 9.58 56 7.07 7.16 7.40 0,7 6,63 1 80 6.99 8.53 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 9. : 6.47 7.08 6 78 1 6.88 7.17 00 6.50 6.93 Plokk 3 aT 7.16 7.42 4: 9.83 7 7.05 6.40 1 04 6.78 7.07 Plokk 5 aT 10 6.62 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number .0 3 05 8.29 6.98 7.16 7.54 6.40 9.30 I II 6.44 25.03.2022 7.08 7.17 Ploki piir (aT - akiivne tarbevaru) 6.51 PA-21 6.87 0,2 7.05 9.92 7 7.67 6,60 7.17 7.19 6.32 0,4 7.28 6,00 6.92 9.65 Nõlva hoideterviku alumine piir 10 7.39 7.18 .08 8.24 8 9 7.09 6.81 7.05 PA-24a 7.89 Maardla piir (asendiplaanil) 6 6.37 7.11 7.10 0,3 7,72 1,2 9.45 9.31 9.68 Surju metskond 36 6.52 6,22 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 8 6.48 7.08 7.35 56801:004:0290 10 6.98 6.99 8.07 9.14 .14 6.48 6.95 I I' Geoloogilise läbilõike joon 1 6.29 7.25 7.72 10.10 0 25.03.2022 7.11 8' 6.54 6.66 PA-21a 6.91 7.08 PA-22 7.00 25.03.2022 8.46 9.43 9 Maapinna samakõrgusjoon, m 0,4 0,3 7.31 9.38 6,88 7.03 7,15 0,5 1,2 5,65 8.96 10.43 7 10 8.10 5,98 9.19 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m .23 6.44 7.15 7.32 25.03.2022 6 464 800 6.33 6.76 7.06 7.72 9.34 6.50 6 PA-23 0,2 11.05.2022 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 6.94 9,96 9.41 7.57 9.25 3,7 6,06 6.37 6.41 6.69 6.92 7.19 7.26 8.04 9.25 I I I ' PA-17 0,3 Puuraugu number Katendi paksus, m 7.02 9,11 Suudme abs kõrgus, m 10 7 9.78 1,2 Kasuliku kihi paksus, m 6 10.48 3' . 4 9.05 8,61 06 6.52 6.89 6.88 7.24 8.36 3 Lamami abs kõrgus, m 6.64 6.79 7.34 4' 7.75 10.33 9.50 9.40 6.93 10 Surju metskond 36 Ranna või kalda veekaitsevöönd . 7.57 05 6.73 7.14 9.74 9.30 6.51 9.45 9.91 9.45 9.70 9.38 8.12 9.19 6.53 56801:004:0290 PA-204 6.92 0,2 7.28 5 6,84 8.09 2,8 3,84 Metsa kitsendused 6.37 6.93 7.10 6.65 7.91 8.32 6.86 7.12 PA-20a 6.69 6.90 0,3 8.31 6,98 III kategooria kaitsealused liigid 0,7 7.31 7.69 5,98 6.92 5' 25.03.2022 8.95 7 6.91 PA-19 7.39 0,3 6.86 6.96 5 7,99 - 7.34 8.82 Elektripaigaldise kaitsevöönd 7.11 - VEP nr.152102 6.99 6.92 7.15 6' 7.37 7.80 8.43 10.43 Eesvoolu kaitsevöönd 6 I 7.21 7.54 ' 7.40 PA-18a 9.13 0,3 8,10 7.10 7' 7.47 1,1 8 6 464 600 PA-18 6,70 Veehaarde sanitaarkaitseala 6.99 0,4 7.90 7,47 7.49 10.54 - 537 000 537 200 537 400 537 600 9.11 7 - 7.14 78 .4 8.14 9.86 Geod.märgi kaitsevöönd Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 05.2022. 0 100 200 m 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Reiu-Liiva liivakarjäär Mäeeraldise plaan 5. Plaani koostamisel on kasutatud: Pärnu maakond, Pärnu linn - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.05.2022); / - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2022); Loa omanik Joonis nr 1 / 6 - Töö "Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu Marina Minerals OÜ aruanne" topograafilise ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3977). Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 6. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Plaanil on hoideterviku alumine piir kujutatud illustratiivsena plaani paremaks loetavuseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 12.08.2022 7. Kogu ala kattub maaparandushoiualaga. /allkirjastatud digitaalselt/ 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4083 /allkirjastatud digitaalselt/  7.95 7.17 537 000 537 200 7.17 7.43 7.56 7.14 8.31 7.23 7.42 8.90 7.04 7.35 8 6 463 800 8.08 7.27 9.16 7.56 9 7.27 PA-2 8.63 42 7.13 7.32 0,2 9. 8.92 7,54 - Kr 9.47 7.10 - 8.67 7.21 7.74 9.40 7.78 7.15 7.48 10.14 43 8.42 10. 9.46 7.21 10.37 7.41 I 7.83 V8 9.72 7.05 61 7.35 10. 8.47 10.41 7.09 7.78 PA-2a 8.99 0,3 23' 9 9.11 8,37 7.75 0,2 48 7.12 7.28 7,87 10. 7.05 10.25 N 7.38 8.67 9.46 7.93 7.07 22' 7.32 9.59 9' 10 10 10. 9.22 8.42 9.40 10.14 7.37 6.97 7.63 7.33 9 7.99 25.03.2022 9.83 9.90 7.08 PA-3 8.02 9.77 0,3 7.25 7,63 PA-5a 25.03.2022 10 1,2 7.93 0,3 8 6,13 66 8,52 9.72 PA-5 9.18 10. 7.07 7.40 1,4 0,1 6,82 10,11 10.14 9.28 6 463 600 2,7 9.10 7.21 7.47 8.50 7,31 Kaardileht nr 533 Pärnu 9 7.86 24' 9.55 9.12 7.10 45' Plokk 6 aT 7.39 9.29 21 46 9.26 Plokk 10 aT 10. 7.38 8.65 10.12 9.24 9.17 9.19 7.38 7.14 7.71 8.01 21' 9.25 9.29 7.37 44' 9.26 9.27 7.55 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 45 6.72 10. 9.10 7.19 7.53 8.07 9.94 10.05.2022 9.12 8 10.15 9.12 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 7.48 7.91 25' 9.13 7 Kr 9.63 10.18 9 20 8.98 8.92 Nr X Y Nr X Y 9 7.96 PA-6a 48 7.91 PA-6 7.26 9 6 463 641,39 537 269,36 9' 6 463 641,39 537 269,36 10. 0,1 0,2 9,83 10.02 8,89 9.13 7.86 2,3 1,48.87 8.08 25.03.2022 8.71 7,43 7,29 8.86 10 6 463 245,08 537 460,94 10' 6 463 245,08 537 460,94 7.31 PA-4 Surju metskond 36 8.439.12 0,3 8.98 11 6 462 954,74 537 597,90 11' 6 462 954,74 537 597,90 7.26 8,36 0,2 25.03.2022 20' 8.89 9.05 56801:004:0290 12 6 462 967,37 537 556,89 12' 6 462 967,37 537 556,89 7 8.56 7,86 8.70 9 8.54 98 9.03 8.91 8.98 13 6 462 968,16 537 496,09 13' 6 462 968,16 537 496,09 9. 7.49 9.72 9.16 8.55 9.12 14 6 462 977,13 537 458,51 14' 6 462 977,13 537 458,51 8.57 8.83 7.34 9.14 8.83 9.24 15 6 463 012,61 537 418,38 15' 6 463 012,61 537 418,38 8.72 8.91 16 6 463 108,88 537 364,28 16' 6 463 108,88 537 364,28 7.57 43' 8.41 8.71 Plokk 7 aT 17 6 463 214,60 537 302,57 17' 6 463 214,60 537 302,57 16 9.41 8.90 8.96 10. 8.50 8 8.98 7.42 8.70 8.47 9.90 18 6 463 303,29 537 255,27 18' 6 463 303,29 537 255,27 9 6 463 400 Plokk 11 aT 8.84 8.03 8.44 9.11 8.92 19 6 463 347,93 537 253,79 19' 6 463 347,93 537 253,79 8.84 9.19 8.83 8.97 9.05 8.59 20 6 463 482,82 537 269,77 20' 6 463 482,82 537 269,77 9 7.48 8.61 V' 21 6 463 566,09 537 271,51 21' 6 463 566,09 537 271,51 9.26 25.03.2022 30 6 8.42 7 8.92 10. 8.61 8.81 8.15 19' 9.09 8.81 PA-7 9.05 89 .5 8.55 22' 6 463 651,02 537 124,53 8.97 2 0,2 8 89 . 9.67 90 .0 91 .4 n Pin 8,91 8.35 Pindala 8,36 ha 23' 6 463 677,07 537 234,56 8.50 7 3,6 8.87 7.62 8.36 9.47 19 10.45 8.41 91 . 5,11 8.83 8.43 24' 6 463 604,16 537 236,51 7.80 26' 93 .9 8.93 25.03.2022 8.96 9.11 9 7 PA-7a 25' 6 463 488,36 537 233,60 10. 86 . n Pin 0,6 8.75 36 8.14 9,01 8.26 8.66 0,8 8.58 26' 6 463 334,49 537 217,48 7.43 42' 8.70 7,61 8.95 8.88 8.34 9.10 9.11 8.90 27' 6 463 294,34 537 219,95 7.91 25.03.2022 27' 8.88 8.21 8.06 28' 6 463 252,36 537 238,67 PA-8 10 9.63 0,1 . 9.18 23 9,14 29' 6 463 186,28 537 278,43 8 1,4 18' 8.69 6 8.55 Kr 8.417,64 9.18 8.27 30' 6 463 121,49 537 317,06 7 9.38 7.77 10 8 9 7.81 8.93 18 . 8.66 31' 6 463 045,18 537 356,88 01 8.82 V 8.67 Surju metskond 368.51 9.64 9.03 56801:004:0290 10' 7.79 32' 6 463 012,64 537 376,23 9. 28' 75 8.76 8.33 7.28 8.05 33' 6 462 982,53 537 397,51 10.05.2022 8.25 8.70 9.09 Plokk 9 pT 8.78 8.56 10 7.72 7.62 34' 6 462 955,29 537 426,96 8.19 8.85 9 9.31 8.12 35' 6 462 941,10 537 452,42 Plokk 12 pT 28.03.2022 9. 7.67 PA-11 63 8.47 0,2 7.85 36' 6 462 933,92 537 479,40 8.19 8,32 7 8.55 7.81 0,9 8.00 37' 6 462 929,37 537 558,80 17 Š-10 7.65 7,22 0,3 7.87 7,69 38' 6 462 911,95 537 589,94 7.87 8.54 0,8 9.39 6,59 17' 9 8.70 7.92 39' 6 462 882,43 537 601,25 9. 7.97 78 8.45 7.59 7.69 8.06 7.77 21.04.2022 7.62 7.44 40' 6 462 792,13 537 607,95 Surju metskond 36 7.78 29' 7.79 8.35 7.57 41' 6 462 929,19 537 421,87 56801:004:0290 8.99 7.61 7.55 42' 6 463 335,06 537 161,81 9. 7.96 59 7.75 8.11 7.63 7.77 8.57 25.03.2022 8.32 7.59 7.34 43' 6 463 412,21 537 207,28 PA-9 7.59 7.57 7.71 0,1 44' 6 463 541,34 537 179,48 8 8,81 8.03 1,7 7.71 7.60 7.897,01 8.97 45' 6 463 575,76 537 133,41 7.65 9. 09 7.75 7.55 7.07 30' 8 7.82 8.47 8.09 7.72 28.03.2022 7.55 PA-12 I' Kr 7.77 0,6 Pindala 12,41 ha 16 8.92 7.70 7,67 0,4 7.73 7.46 V 6,67 7.75 8. 96 7.78 7.71 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 7.78 8.39 16' 8.24 7.62 7.74 7.11 21.04.2022 7.53 7.76 Š-14 7.64 piiripunkti number 7.64 7.77 7.70 7.85 7.71 0,6 7.44 7,61 8.79 7.71 0,6 6,41 9. 1' 8 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja 17 8.70 7.31 7. 7.83 7.61 83 piiripunkti number 7.71 7.68 7.66 7.71 8.13 31' 8.55 7.76 7.49 9. 7.63 Ploki piir (aT - akiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 01 8.73 8 7.81 7.92 7.47 7.41 32' 7. 7.69 81 7.69 Nõlva hoideterviku alumine piir 7.94 7.53 15 8. 7.74 8.19 76 7.75 Maardla piir (asendiplaanil) 8.36 8.37 7.58 15' 7.80 7.57 7.55 8. 97 Surju metskond 36 7.95 7.85 8 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 8.40 7.78 56801:004:0290 Š-13 7.91 8. 9 7.53 0,2 .27 14 7.69 8,38 7.50 7.52 I I' Geoloogilise läbilõike joon 1,6 6,58 14 9. 24 7.62 7.75 11 34' Kr 8.00 8 Pi 9 8.00 Maapinna samakõrgusjoon, m 14' nn8.37 8.00 7.92 8.14 7.60 7.78 I 21.04.2022 13 13' 9. 0 8.11 8.00 12 12' 8 8.43 9 7 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m V 8.12 8.48 9.14 8.74 8. 50 11' 8.71 7.28 36' 7.89 8. 7.89 7.19 10.05.2022 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 7.54 8.36 8.16 7.81 37' 7.68 02 7.60 7.28 7.93 PA-9 Puuraugu number 8.02 8 8,81 0,1 Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m Plokk 6 aT 7.69 7.66 7.43 38' 7.69 1,7 Kasuliku kihi paksus, m 41' 7.35 Kr 8,61 7.43 Lamami abs kõrgus, m 7.49 7.46 Plokk 10 aT 7.61 7.55 7.33 7.35 7.42 Šurfi number 7.62 Š-10 Š-15 7.22 0,3 Katendi paksus, m 0,2 7,69 Suudme abs kõrgus, m 7,33 7.03 7.36 39' 7. 0,8 Kasuliku kihi paksus, m 1,27.18 7.31 82 7.09 10.05.2022 7,69 Lamami abs kõrgus, m 7.36 7.20 5,93 6.99 7.15 7.07 7.09 7.17 7.21 6.94 7.22 7.13 7.13 Ranna või kalda veekaitsevöönd 7.03 7.24 7.30 7. 7.03 60 7.18 7.35 6.71 6.98 7.09 7.41 Š-16 21.04.2022 6.83 7.43 0,4 Eesvoolu kaitsevöönd 7.76 7,08 6.93 7.33 0,6 7.02 6,08 6.94 7.24 7.33 7.20 7. 6.90 6 462 800 7.40 6.86 64 7.22 6.98 7.24 40' 7.12 7.37 7.06 7.27 Plokk 8 aT I 7.30 V 73 .7 7.50 n Pi' n 48 72 .7 7.14 7. 76 .7 n Pin 7. 77 .2 7.32 82 0 100 200 m 7.04 7.21 6.99 7.26 10.05.2022 Kr 7.06 7.29 7.17 7.22 7. 7.25 76 7.21 Märkused: 7.23 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 05.2022. 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Reiu-Liiva liivakarjäär Mäeeraldise plaan 5. Plaani koostamisel on kasutatud: Pärnu maakond, Pärnu linn - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.05.2022); / - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2022); Loa omanik Joonis nr 2 / 6 - Töö "Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu Marina Minerals OÜ aruanne" topograafilise ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3977). Harju maakond, Tallinn,Tartu mnt 83-806, 10115 [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 6. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Plaanil on hoideterviku alumine piir kujutatud illustratiivsena plaani paremaks loetavuseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 23.09.2022 7. Kogu ala kattub maaparandushoiualaga. /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4083 /allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Marina Minerals OÜ on ehitusmaavara leiukohtade arendamise ja realiseerimisega tegelev ettevõtte, mille eesmärgiks on tagada tulevaste suurobjektide ning linnade läheduses täitematerjalide varustuskindlus. Taotletav Reiu-Liiva liivakarjäär moodustub kahest lahustükist, vahetult Rail Baltica trassikoridori kõrval (vt joonis 1.1). Arvestades planeeritud raudtee ehitusmahtusid, suureneb piirkonnas ehitusmaavarade vajadus hüppeliselt ning täitematerjali mahu tagamiseks on oluline kasutusele võtta täiendavaid leiukohti. Joonis 1.1 Kahe lahustükina taotletav Reiu-Liiva liivakarjäär ja kavandatav Rail Baltica trassikoridor Marina Minerals OÜ on juba perspektiivala otsinguil pidanud üheks peamiseks prioriteediks täitematerjali leiukoha lähedust riikliku tähtsusega ehitusobjektile. Tänaseks on geoloogilised uuringud andnud positiivse tulemuse ja maavara on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud. Nii soovibki ettevõte maavara kaevandamisõigust Reiu-Liiva liivakarjäärile, mis külgneb vahetult kavandatava raudteetrassiga ning kasutades karjäärist kaevanatud materjali ehitusobjektil vahetult selle kõrval saab minimeerida materjali transpordiga kaasnevat keskkonnamõju ning vähendada ehitusmaksumust. Taotletava Reiu-Liiva karjääri kaevandatav maavaramaht on 214 tuh m3 (vt ptk 4), mis realiseeritakse lõpuni üheainsa ehitusobjekti (Rail Baltica) raames. Varu ammendamisel läheb maa-ala koheselt korrastamisele, mistõttu taotleb ettevõte kaevandamisõigust suhteliselt lühikeseks perioodiks, milleks on 7 aastat. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Reiu-Liiva liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas riigile kuuluval kinnistul Surju metskond 36 (katastritunnusega 56801:004:0290. Taotletav mäeeraldis paikneb kahe lahustükina. Taotletaval alal kasvavad eri vanusega segametsad, valdavalt okaspuumetsad, kohati on tegu raiesmikega. Reiu-Liiva liivakarjääri põhjapoolne lahustükk külgneb idast kruusakattega teega ning lahustükist lõunas kulgeb ida-läänesuunaliselt avalikus kasutuses olev kohalik Servaku- Vaskrääma tee (5680067). Taotletava mäeeraldise lõunapoolset lahustükki läbib metsatee Karja tee (5680715). Lõunapoolsete mäeeraldise teenindusmaa lahustükkide vahele jääb Lüdigi tee (5680073) kaitsevööndiga 15 m. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica trassi asukoht) jääb taotletavast liivakarjäärist ~2 km kaugusele läände. Pärnut läbivale Via Baltica trassile on planeeritud lisaks ka alternatiivne trassikoridor – Pärnu suur ümbersõit, mis jääb Reiu-Liiva liivakarjääri põhjapoolse lahustüki idapiiri lähedusse, läbides taotletava ala lõunapoolset lahustükki. Taotletav Reiu-Liiva liivakarjääri kattub maaparandussüsteemidega, alale jäävad maaparandussüsteemid KULLIPESA (6114540010040/001), TAMME (TP-585) (6114540010110/001) ning TAMME (TP-585) (6114760020030/001). Taotletav Reiu-Liiva liivakarjäär ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega, samuti ei jää alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Taotletava ala põhjapoolsest lahustükist kagu poole, Servaku-Vaskrääma ja Lüdigi tee ning Tallinn-Mõisaküla raudteetammi vahelisele alale jääb mitmeid vääriselupaiku: VEP nr L00245 (VEPL00245), kus on ka III kategooria kaitsealuste taimeliikide laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (KLO9336882), roomav öövilge (Goodyera repens) (KLO9336907), harilik ungrukold (Huperzia selago) (KLO9336903), Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum) (KLO9400947 ja KLO9700690) kasvukohad; VEP nr L00244 (VEPL00244); VEP nr 209318 (VEP209318). Mainitud teede vahelisele alale, hõlmates enda alla ka loetletud vääriselupaigad, on projekteeritud Reiu jõeküla hoiuala (922035204). See hoiuala jääb Reiu-Liiva liivakarjääri põhjapoolsest lahustükist ~320 m kaugusele. Lähimad elamud jäävad taotletavast Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist ~530 m kaugusele läände Silla küla kinnistutele Ülejõe tee 11 (katastritunnusega 56801:004:0566) ja Ülejõe tee 22 (katastritunnusega 56801:004:0572). Lõunapoolsele mäeeraldise lahustükile lähimad elamud jäävad ~870 m kaugusele läände Silla küla Ogaliku põik 4 (katastritunnusega 5801:004:0469), Ogaliku põik 6 (katastritunnusega 56801:004:0470), Ogaliku tee 6 (katastritunnusega 56801:004:0462) ning Ogaliku tee 11 (katastritunnusega 56801:004:0465) kinnistutele. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Geoloogiline uuring taotletava Reiu-Liiva liivakarjääri alal teostati 2022. aastal ning töö tulemused on kinnitatud aruandes „Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne“ (OÜ inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3977, EGF 9607). Reiu-Liiva liivakarjääri põhjapoolsel lahustükil on katendi paksus on 0,2 - 0,4 m (keskmine 0,3 m), millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on muutlik, ulatudes 0,4 - 3,7 m, keskmiselt 1,1 m. Liivalasundi lamamiks on hall kõva moreen. Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga ida suunas. Põhjapoolsel lahustükil moodustab valdava enamuse kasulikust kihist ülipeeneteralised, aleuriidikad, hallid ja kollakas-hallid väga savikad, kohati orgaanikat sisaldavad liivad (saviliivad), mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik. Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,5 - 30,8%, keskmiselt 11,5%. Kruus on valdavalt peen kuni keskmine (4…16 mm). Liivaosist on keskmiselt 54,6% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~20%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 33,9% (8,2 - 44,5%). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv täiteliivaks. Põhjapoolse lahustüki idaservas, rannavalli ülemises osas esinevad kuni 1,9 m paksuse kihina peened beežikashallid kuni pruunid puhtad liivad. Sarnast liiva esineb ka üksikutes uuringupunktides uuringuruumi lääneservas madalamates kohtades. Jämefraktsioon liivas puudub. Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,1 - 6,4%, keskmiselt 1,1%. Kruus on väga peen kuni keskmine (2…16 mm). Liivaosist on keskmiselt 96,2% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~50%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 2,7% (1,9 - 4,3%). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv ehitusliivaks. Mäeeraldise lõunapoolsel lahustükil on katendi paksus on 0,1 - 0,6 m (keskmine 0,3 m), millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld. Kasuliku kihi paksu lõunapoolsel lahustükil 0,4 – 3,6 m, keskmiselt 1,4 m. Liivalasundi lamamiks on hall või kollane kõva moreen või plastne sinakashall savi. Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga kirde suunas. Lõunapoolsel lahustükil on maavara levik väga muutlik ning seaduspärasuseta. Kirjeldades tervikuna maavara kvaliteeti, on tegemist savika orgaanikarikka liivaga, milles kruusaosakesi (2…64 mm) 0,0 - 18,1%, keskmiselt 4,1%. Kruus valdavalt peen (4…8 mm). Liivaosist keskmiselt 87,8% ja valdav väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes ~50%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) keskmiselt 8,1% (2,0 - 37,4%). Maavara kvalifitseerub täiteliivaks. Paiguti levib lahustükil ka ehitusliiva näitajatele vastavat maavara. Taotletava mäeeraldise piires leviva materjali filtratsiooniomadused on erinevad, jäädes vahemikku 0,1 - 2,1 m/ööp (keskmine 1,0 m/ööp). Kõige väiksema filtreeruvusega on väga savikad liivad. Taotletava ala piikonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi või moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (25.03 - 03.06.2022) mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil 0,2 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,4 - 9,0 m (keskmine 7,2 m) ja mäeeraldise lõunapoolsel lahustükil 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 7,0- 8,6 m (keskmine 7,8 m). Taotletava ala läänepiiridest ~1 km kaugusele jääb Reiu jõgi. Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinnareljeefi, mis langeb lääne suunas. Seega üldine põhjavee voolusuund on läände Reiu jõe suunas. Taotletaval alal reguleerivad maapinnalähedase põhjavee režiimi (sh veevoolu suunda) ulatuslikud maaparandussüsteemid. Sinna juhitakse Reiu-Liiva liivakarjääri ja selle ümbrusesse rajatud maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,41 ha, sh mäeeraldise pindala 20,36 ha. Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldise moodustab kaks lahustükki, põhjapoolne lahustükk pindalaga 12,00 ha ning lõunapoolne lahustükk pindalaga 8,36 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab kogu ulatuses Reiu-Liiva liivamaardla aktiivse tarbevaruplokke 7 ja 11. Plokid 3 aT ja 5 aT on hõlmatud osaliselt, taotletavast mäeeraldisest jääb välja 0,34 ha suurune osa ploki lõunaosas, mis on tehnoloogiliselt raskesti kaevandatav ning alale jääva varu kogus on alla 1 tuh m3. Mäeeraldise teenindusmaad taotletakse täiendavalt ka kolmandale lahustükile, mis jääb Lüdigi teest läände pindalaga 4,05 ha. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadesse tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Reiu-Liiva liivakarjääris on materjali püsivaks nõlvuseks arvestatud 1:2. Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 4.1 Taotletav maavara kogus Reiu-Liiva liivakarjääris (seisuga 01.07.2022. a) Taotletav Kaevandatav Hõlmatud Varu 3 Plokk tarbevaru, Kadu, tuh m tarbevaru, pindala, ha paiknemine tuh m3 tuh m3 Plokk 3 aT Veepealne 21 2 19 12,00 Plokk 5 aT Veealune 89 3 86 Plokk 7 aT Veepealne 38 2 36 8,36 Plokk 11 aT Veealune 77 4 73 Kokku 225 11 214 Kaevandamisluba Reiu-Liiva liivakarjääris taotletakse 7 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~35 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Reiu-Liiva liivakarjäär ~6 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Kaevandamise tingimused Reiu-Liiva liivakarjääris on keskmised – kaevandatav maavara asub valdavalt põhjaveetasemest madalamal, kuid kaevandamise ajal on võimalik veetaseme isevoolne alandamine ja seeläbi kuiva astanguga kaevandamine. Taotletavale Reiu-Liiva liivakarjääri lahustükkidele on hea ligipääs Servaku-Vaskrääma teelt (tee nr 5680067) ja Lüdigi teelt (tee nr 5680073). Enne kaevandamise alustamist tuleb Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist kasutatakse katendit karjääriala korrastamisel. Kaevandatav maavara jääb Reiu-Liiva liivakarjääris valdavalt veetasemest madalamale, kuid maavara kaevandamiseks planeeritakse isevoolselt alal veetaset alandada süvendades kraave ning juhtides vett piirkonna maaparandussüsteemi kraavidesse ning seeläbi on võimalik maavara kaevandamine kuiva astanguga. Reiu-Liiva liivakarjääris kaevandatakse maavara ekskavaatoriga ja laaduriga. Maavara väljamine ekskavaatoriga toimub nii, et ekskavaator seisab astangu peal ja ammutab kaevist enda eest ning tõstab selle otse kallurile. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Reiu-Liiva liivakarjääri tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kuna Reiu-Liiva liivakarjääris planeeritakse veetaset isevoolselt alandada, siis mõjutab kaevandamine ka alal olemasolevat veerežiimi. Mõju veerežiimile Taotletavas Reiu-Liiva liivakarjääris on kaevandamine planeeritud veetaseme alandamisega ning sellest tulenevalt avaldab planeeritud tegevus mõju ümbritsevale veerežiimile. Ligikaudu 70% maavaravarust on veealune. Põhjaosa kasuliku kihi lamam jääb abs kõrgustele 6,4 - 9 m (keskmiselt 6,2 m) ning lõunaosas abs kõrgustele 3,8 - 7,6 m (keskmiselt 6,9 m), veetaseme keskmine abs kõrgus on vastavalt 7,2 m ja 7,8 m. Seega veealuse kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1 m. Kvaternaari setted toituvad sademetest. Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldiselt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest. Kuna kaevandamise eesmärgil planeeritakse karjääris veetaset alandada, juhtides liigset vett isevoolselt kraavitusega maaparandussüsteemi eesvooludesse, siis veetaseme alanemise tulemusena on mõningal määral oodata infiltratsiooni ka karjääri külgnevatest setetest. Sellist veetaseme reguleerimist võib jätkata ka pärast maavaravaru ammendamist, võimaldades ala korrastada metsamaaks. Maavara kaevandamiseks kuiva astanguga tuleb taotletava mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil alandada veetaset mõlemal mäeeraldise lahustükil ~1 m võrra veealanduse mõjuraadius on kummagi lahustükil puhul kuni 50 m mäeeraldise piirist. Lähimad elamud jäävad taotletavast Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist ~530 m kaugusele ning lõunapoolsest mäeeraldise lahustükist ~870 m kaugusele läände. Seega veealandusega kaasnev mõju piirkonna veerežiimile ei ulatu lähimate elamuteni. Kaevandamise ja sellele eelnevate ning järgnevate tööde käigus ei tohi kahjustada Reiu-Liiva liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda. Vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. Vajadusel tuleb ette näha maaparandussüsteemi koosseisu jäävate kahjustatud maaparandussüsteemi osade taastamine (truubid, kraavid). Täpsem info planeeritava veekasutuse kohta on esitatud taotluse vee erikasutusloa eriosas. Mõju välisõhule Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis Mõõdetud müratase 15 m antud müratase 15 m Masin kaugusel müraallikast, Lmax kaugusel müraallikast Lmax dB(A) dB(A) Buldooser 85 82 Kallurauto 84 76 Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Lähimad elamud jäävad raotletavast Reiu-Liiva liivakarjäärist ~530 m kaugusele. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(190) = 54 dB(A) ,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Reiu-Liiva liivakarjäärile lähimatel elamualadel Ülejõe tee 11 ja Ülejõe tee 22 kinnistutel on kuni 54 dB. Arvutuslik tase ei ületa kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset, samas on oluline märkida, et arvutuse puhul ei ole arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu vahele jäävaid müra tõkestavaid puid. Lisaks planeeritakse rajada mäeeraldise servale müratõkkevall, mis takistab ülenormatiivse müra leviku mäeeraldise piiridest väljapoole. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama lähimates majapidamises kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu nende elanikele. Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldisel ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00 - 7.00). Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades elamute paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks. Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~35 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,034 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Keskkonnaohutus Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis Kaevandamisjäätmed Reiu-Liiva liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse kaevandmaise ajal mäeeraldise teenindusmaal müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning peale maavara ammendamist kasutatakse mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katend karjääriala korrastamiseks vastavalt korrastamise projektile. Tekkiv katend kasutatakse korrastamisel karjäärisüvendi põhja tõstmiseks, et oleks tagatud korrastamisele seatud nõue maapinna kõrguse ja veetaseme suhtes. Katend kasutatakse korrastamisel ära kogu mahus. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki. Mäeeraldiselt peale metsa raadamist välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina ja jäätmeseaduse mõistes tegevuse käigus ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda jäätmeluba. 7. Kaevandatud maa korrastamine Reiu-Liiva liivakarjääris alandatakse veetaset isevoolselt ning kaevandamise aegne veetase on võimalik säilitada ka peale maavara ammendamist ala korrastamisel ning alal taastatakse metsamaa (graafiline lisa 3/3). Kuna kaevandamise käigus rajatakse alale kraavitus, mis juhib isevoolselt vee Reiu-Liiva liivakarjääri lahustükkidelt Reiu jõkke, siis säilib ka peale maavara ammendamist alal olukord, kus veetase on mäeeraldise lamamis. Seetõttu tuleb peale maavara ammendamist Reiu-Liiva liivakarjääris metsa taastamiseks karjäärisüvendi põhi täita 0,7 m paksusekihina, et oleks tagatud korrastamisele seatud veetaseme nõue (veetase maainnast minimaalselt 0,7 m sügavusel). Reiu-Liiva liivakarjääri kahe lahustüki karjäärisüvendite põhjade täitmiseks vajalik materjali kogus on ~143 tuh m3, mis tähendab, et karjääri täitmiseks tuleb kogu mahus kasutada mäeeraldiselt eemaldatud katend mahus 65 tuh m3 ning täiendavalt karjääri lisaks tuua täitmiseks sobilikke materjale mahus ~78 tuh m3. Loa taotleja planeerib kasutada karjääri täiendavaks täitmiseks Rail Balticu ehitusel tekkivat pinnast, mis ei sobi oma kvaliteedilt edasiseks kasutamiseks teeehituses. Arvestades, et kogu Reiu-Liiva liivakarjäärist kaevandatav materjal soovitakse turustada Rail Baltic raudtee ehituseks, siis on võimalik täitepinnase karjääri toomine korraldada majanduslikult otstarbekalt. Täpne vajalike materjalide kogus ja materjalide liik määratakse korrastamise projektis. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Koostatavas korrastamise projektis täpsustakse ka täitmiseks sobilikud ja kasutatavad materjalid. Hinnanguline kulu Reiu-Liiva liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~ 3 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 72 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt / Marina Minerals OÜ Juhatuse liige Taotluse koostas 28.09.2022. a Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 25.01.2023 nr DM-121546-18 Riigi huvi väljaselgitamine Reiu-Liiva liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 28.09.2022 Keskkonnaametile Reiu-Liiva liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.09.2022 nr DM-121546-3, nõuetekohane taotlus esitatud 19.10.2022). Marina Minerals OÜ taotleb keskkonnaluba Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldisel täiteliva kaevandamiseks. Taotletav Reiu-Liiva liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas riigile kuuluval kinnistul Surju metskond 36 (katastritunnusega 56801:004:0290), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise pindala on 20,36 ha ja teenindusmaa pindala on 24,41 ha. Mäeeraldis hõlmab täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 3, 5, 7, 11, millest aktiivne tarbevaru on 225 tuh m³ ja kaevandatava varu kogus on 214 tuh m³. Kaevandatud materjali kasutatakse Rail Balticu ehituses ning peale maavara ammendamist korrastatakse ala metsamaaks. Luba taotletakse 7 aastaks. Maapõueseaduse § 55 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamise keskkonnalubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest koostatud juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud mäeeraldiste piires kaevandada antud samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10 aastaks. Seisuga 25.01.2023 jääb taotletava Reiu-Liiva liivakarjääri teeninduspiirkonda 34 mäeeraldist, mille kaevandatava täiteliiva jääkvaru kogus on ligikaudu 15 582 tuh m³, seega on varustuskindlus täiteliiva osas tagatud enam kui 10 aastaks. Marina Minerals OÜ on mäeealdise saamise vajadust põhjendanud taotluses järgmiselt: Taotletav Reiu-Liiva liivakarjäär moodustub kahest lahustükist, vahetult Rail Baltica trassikoridori kõrval. Arvestades planeeritud raudtee ehitusmahtusid, suureneb piirkonnas ehitusmaavarade vajadus hüppeliselt ning täitematerjali mahu tagamiseks on oluline kasutusele võtta täiendavaid leiukohti. Marina Minerals OÜ on juba perspektiivala otsinguil pidanud üheks peamiseks prioriteediks täitematerjali leiukoha lähedust riikliku tähtsusega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 ehitusobjektile. Tänaseks on geoloogilised uuringud andnud positiivse tulemuse ja maavara on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud. Nii soovibki ettevõte maavara kaevandamisõigust Reiu-Liiva liivakarjäärile, mis külgneb vahetult kavandatava raudteetrassiga ning kasutades karjäärist kaevanatud materjali ehitusobjektil vahetult selle kõrval saab minimeerida materjali transpordiga kaasnevat keskkonnamõju ning vähendada ehitusmaksumust. Taotletava Reiu-Liiva karjääri kaevandatav maavaramaht on 214 tuh m³, mis realiseeritakse lõpuni üheainsa ehitusobjekti (Rail Baltica) raames. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Reiu-Liiva liivakarjääri keskkonnaloa taotluse osas. Soovime teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvidest lähtuvalt. Juhul kui selline vajadus või huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume prognoosida ka seda, millal ajaliselt vajadus taotletava ala maavara järele võiks tekkida ning kas selle vajaduse rahuldamiseks on vajalik avada Reiu-Liiva liivakarjäär. Palume esitada seisukoht hiljemalt kuupäevaks 25.02.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1015249 Agnes Putnik 5191 3442 [email protected] 2(2) Saatja: "Keskkonnaamet" <[email protected]> Saaja: "MKM info" Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Kuupäev: 2023-01-25 15:10 Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-121546-18 Riigi huvi väljaselgitamine Reiu-Liiva liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses. Dokumendiga on võimalik tutvuda siin <https://kotkas.envir.ee/documents/d/98555-bb9a56a2317993c3286e4be1cb8b8765ff3c310294510e02609c8e9812ae851e> KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS <https://kotkas.envir.ee/> Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist <https://www.keskkonnaamet.ee/et/kontakt>