Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi kohta seisukoha küsimine

Saue Vallavalitsus [email protected] 25.01.2023 nr 6-3/22/13688-3 Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi kohta seisukoha küsimine OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Keskkonnaametile arendaja (AS Harku Karjäär) 18.01.2023 kirja nr 2 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 151 kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi 1 „Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm“2. KeHJS § 151 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS §151 lõigete 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad selle asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: Harku IV laienduse KMH programm.pdf Sama: Harku Vallavalitsus ([email protected]), Rahandusministeerium ([email protected]), Transpordiamet ([email protected]), Põllumajandus- ja Toiduamet ([email protected]), Terviseamet ([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Muinsuskaitseamet ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]). Karin Sisask 5193 1960 [email protected] 1 Registreeritud Keskkonnameti dokumendihaldussüsteemis 19.01.2023 nr 6-3/22/13688-2 all. 2 Koostanud OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2023. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm Koostajad: Aadu Niidas, Liisa Küttim, Priit Kallaste, Martin Küttim, Hanna-Liis Heinla, Valdur Lahtvee © 2023 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm SISUKORD 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ............................................ 4 2. Kavandatava tegevuse asukoht .................................................................................... 6 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus .. 12 3.1. Kavandatav tegevus .............................................................................................. 12 3.2. Alternatiivsed võimalused .................................................................................... 13 4. Keskkonnamõju hindamise sisu ................................................................................. 14 4.1. Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused .......... 14 4.2. KMH algatamine, läbivaatamine ja avalikustamine ............................................ 15 4.3. Kasutatud infoallikad ............................................................................................ 15 4.4. Kavandatava tegevuse eesmärk........................................................................... 16 4.5. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............ 16 4.6. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund ................................... 20 4.7. Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus ...... 20 4.8. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid ..................................................................... 21 4.9. Keskkonnameetmed, sh keskkonnaseire ning keskkonnameetmete kasutamise eeldatav efektiivsus .............................................................................................. 26 4.10. Teiste keskkonnalubade vajadus ......................................................................... 27 4.11. Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus ................................................................................... 27 4.12. Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang ............................................................. 27 4.13. KMH aruandele lisatakse keskkonnamõju hindamise algatamise avaldus, KMH menetlust kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodil laekunud kirjad ja avalike arutelude protokollid ............................................................................... 27 5. Hindamismetoodika .................................................................................................... 28 6. Ajakava......................................................................................................................... 32 7. Arendaja, otsustaja, järelevalvaja ja eksperdi andmed ............................................. 35 8. Lisad ............................................................................................................................. 36 LISAD 1. Harku IV lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa muutmise taotlus. 2. Keskkonnaameti 06.07.2022. a kiri nr DM-117855-28 Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-096 muutmise taotlusele KMH algatamiseks. 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU PÕHJENDUS Aktsiaselts Harku Karjäär (registrikood 10478760; edaspidi ka arendaja) on asutatud 1991. aastal, kes Tallinna lähedal Saue ja Harku valdades paiknevas Harku lubjakivimaardlas (registrikaart nr 161) (edaspidi ka Harku maardla) kaevandab kõrgemargilist lubjakivi erinevate fraktsioonidega killustiku tootmiseks. Ettevõte kasutab nii maavarade kaevandamisel kui ka toodangu valmistamisel keskkonnasõbralike seadmeid, mis lubavad kasutada maavara säästlikult ja valmistada kvaliteetset toodangut, vastates Euroopa standarditele ja Eesti Vabariigi seadusandlusega sätestatud nõuetele ja normidele. Ettevõttel on maavara kaevandamiseks kehtivad keskkonnalubasid Harku maardlas asuvas Harku karjääris (luba nr KMIN-038), Harku II karjääris (luba nr KMIN-086), Harku IV lubjakivikarjääris (luba nr KMIN-096) (edaspidi ka Harku IV karjäär) ja Harku VI lubjakivikarjääris (luba nr HARM-145). Arendaja kaevandab ehituslubjakivi aktiivsest reservvaru plokist nr 28 aR keskkonnaloa nr KMIN-096 alusel, mis kehtib kuni 19.05.2031. aastani. Ettevõte soovib karjääri mäeeraldist laiendada kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokkidele 33 aT ja 34 aT, millega seoses taotletakse mäeeraldise ja teenindusmaa piiride muutmist ja loa kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra. Maapõuseaduse (edaspidi MaaPS) § 68 lõike 1 kohaselt on keskkonnaloa omajal õigus laiendada mäeeraldist piirnevale või lahusolevale mäeeraldisele, kui olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavara jätkub kuni viieks aastaks. Seisuga 30.09.2021 on Harku IV lubjakivikarjääri ploki 28 aR kaevandatav jääkvaru 367,613 tuh m3. Viimasel viiel aastal on kaevandatud keskmiselt 178 tuh m3 aastas, seega jätkuks olemasolevast varust umbes kaheks aastaks. Harku maardla on üks peamistest lubjakivimaardlatest, kus toodetakse kõrge kvaliteediga lubjakivikillustiku nii Tallinna kui ka laiemalt Põhja-Eesti ehitusobjektide ja betoonitootjate tarbeks. Eesti Geoloogiateenistuse ja Keskkonnaministeeriumi koostöös valminud uuringus „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ on jõutud järeldusele, et Harjumaal on maakonna kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindluse analüüsi seisukohast mõistlik käsitleda vaid Väo kihistu kasutusperspektiivi, mida kaevandatakse Harku, Maardu ja Väo maardlates. Mujal (v.a Väo, Harku, Jägala, Maardu) on lubjakivi väiksema külmakindlusega ja savikam ning ei pruugi vastata kõrgemargilise ehituskillustiku kvaliteedile. Samuti jõuti antud uuringus järeldusele, et Harku maardlas, kus lasub Eesti kvaliteetseim ehituslubjakivi, on maardlate nimistu varustuskindluse arvutuse järgi olemasolevate mäeeraldiste kaevandatava varu kogus kriitiline ning varu jätkub vaid kaheksaks aastaks. Uuringus toodi välja, et võimalus kaevandamisala laiendamiseks on olemasolevast Harku IV lubjakivikarjäärist põhja poole. Eelnevast tulenevalt taotletakse Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise laiendamist Harku maardla plokkidele 33 aT ja 34 aT, mis jäävad olemasolevast Harku IV mäeeraldisest vastavalt põhja ja lõuna suunas. 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm Olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 19,44 ha. Taotletava laienemise järgselt kujuneb mäeeraldise pindalaks 48,98 ha ja teenindusmaa pindalaks 51,66 ha. Harku IV karjääri laienduse kasuliku kihi moodustavad Uhaku lademe ning Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid ning Aseri ja Kunda lademete rauaooiide sisaldav homogeenne lubjakivi. Kasuliku kihi lubjakivi kogupaksus taotletava mäeeraldise laiendusel varieerub vahemikus 9,4–13,6 m ja kaevandatav varu kogus on 3 466,713 tuh m3. Taotletava Harku IV karjääri laienduse ehituslubjakivi aastane keskmine kaevandamismäär on 120 tuh m3, millest toodetakse killustikku, mida kasutatakse peamiselt teede- ja üldehituses ning betooni tootmiseks. Algatatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eesmärk on hinnata olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. Keskkonnaamet andis oma 06.04.2022. a kirjaga nr DM-117855-15 teada, et on võtnud menetlusse arendaja esitatud keskkonnaloa muutmise taotluse ning on oma 06.07.2022. a kirjaga nr DM-117855-28 algatanud keskkonnaloa muutmise taotluse KMH. KMH algatati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punktid 28 ja 35, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2 ja 3 ning edaspidi MaaPS § 48 nõuetele. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb muuhulgas hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 35 kohaselt loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks sama lõike punktides 1–34 nimetatud tegevuse või käitise muutmist või ehitise laiendamist, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab samas lõikes sätestatud võimalikele künnistele. Sellisel juhul algatatakse KMH ilma selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lõige 3). Varasemalt ei ole antud asukohas kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatud, seetõttu tuleb KMH läbi viia (KeHJS § 11 lõige 6). KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse teeb ja tegevusloa annab Keskkonnaamet (KeHJS § 7 punkt 2, § 9 lõige 1, § 11 lõige 2, MaaPS § 48). Keskkonnaamet lähtus KMH algatamise otsuse tegemisel KeHJS § 11 lõikes 2 sätestatud tähtajast (otsus on tehtud taotluse menetlemise aja jooksul). Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa taotlejale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale. 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT Taotletav Harku IV lubjakivikarjääri laiendus, mäeeraldis pindalaga 48,98 ha ja koos mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 51,66 ha, asub Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Harku lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 161) katastriüksustel Harku karjäär 3 (72701:001:0012; pindala 15,11 ha; 40 % maatulundusmaa, 60 % mäetööstusmaa), Harku karjäär 4 (72701:001:0011; pindala 10,62 ha; 70 % maatulundusmaa, 30 % mäetööstusmaa), Harku karjäär 7 (72601:001:1010; pindala 6,75 ha; 100 % maatulundusmaa), Harku karjäär 8 (72701:001:0534; pindala 9,96 ha; 100 % maatulundusmaa), Harku karjäär 9 (72701:001:0535; pindala 9,80 ha; 100 % maatulundusmaa), Harku karjäär 10 (72701:001:0536; pindala 8,39 ha; 75 % mäetööstusmaa, 25 % maatulundusmaa) ja Harku karjäär 11 (72701:001:0537; pindala 6,59 ha; 75 % mäetööstusmaa, 25 % maatulundusmaa). Kõik katastriüksused on arendaja omanduses. Taotletav mäeeraldis hõlmab Harku maardla aktiivseid tarbevaru plokke 33 ja 34 ning aktiivset reservvaru plokki 28. Seejuures plokk 33 on hõlmatud osaliselt (joonis 2.1). Taotletava mäeeraldises ja selle teenindusmaa hõlmab osaliselt põhja suunas katastriüksuseid Harku karjäär 8 (72701:001:0534) ja Harku karjäär 4 (72701:001:0011). Itta jäävad katastriüksused Laabi-Piiri (72701:001:0014), Harku karjäär (72701:001:0027) ja Tuisu-Piiri (72701:001:0013). Lõunas kattub laiendus osaliselt katastriüksusega Harku karjäär 3 (72701:001:0012). Läände jäävad katastriüksused Voolu (72701:001:0112) ja Karjääri (72701:001:1319) ning osaliselt Harku karjäär 7 (72601:001:1010). Harku IV lubjakivikarjääri laiendusele lähimad asustusüksused on Laabi küla ~400 m kirdes, Vatsla küla ~490 m läänes ja Harku alevik ~1,5 km kagus. Kavandatava karjääri teenindusalal hooneid ei asu. Lähima majapidamise õueala on Hüüru külas. Tabel 1. Kavandatava Harku IV lubjakivikarjääri lähimad õuealadega majapidamised Asustus- Paikne- Kaugus Asustuse nimetus Katastri tunnus Maakasutustüüp üksus mine karjäärist ~145 m Keldri 72701:001:0320 100 % elamumaa Kagus ~700 m Paldiski mnt 432 72701:001:0085 100 % elamumaa ~175 m Suurekivi 72701:001:0440 100 % elamumaa ~230 m Harku tee 6 72701:001:0594 100 % elamumaa Hüüru ~330 m Harku tee 4 72701:001:0128 100 % elamumaa küla 100 % ühiskondlike ~350 m Harku tee 1 72701:001:0826 Lõunas ehitiste maa 100 % ~530 m Paldiski mnt 303 72701:001:0052 maatulundusmaa 100 % ~650 m Paldiski mnt 305 72701:001:1231 maatulundusmaa 100 % Vatsla ~390 m Mulgi 72701:001:0973 Läänes maatulundusmaa küla ~510 m Vilja AÜ 10 72702:003:0080 100 % elamumaa 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm Asustus- Paikne- Kaugus Asustuse nimetus Katastri tunnus Maakasutustüüp üksus mine karjäärist ~510 m Vilja AÜ 9 72702:003:0070 100 % elamumaa ~515 m Vilja AÜ 8 72702:003:0060 100 % elamumaa ~530 m Vilja AÜ 7 72702:003:0050 100 % elamumaa ~550 m Vilja AÜ 6 72702:003:0260 100 % elamumaa ~580 m Raudrohu tee 59 72702:001:0210 100 % elamumaa ~600 m Raudrohu tee 57 72702:001:0200 100 % elamumaa ~580 m Raudrohu tee 55 72702:001:0190 100 % elamumaa ~580 m Raudrohu tee 51 72702:001:0170 100 % elamumaa ~595 m Raudrohu tee 49 72702:001:0160 100 % elamumaa ~610 m Raudrohu tee 47 72702:001:0150 100 % elamumaa ~280 m Põldmäe tee 5 72701:001:0167 100 % elamumaa ~340 m Põldmäe tee 3 72701:001:0059 100 % elamumaa ~450 m Põldmäe tee 7 78601:001:0163 100 % elamumaa ~640 m 100 % Põldmäe tee 9 72701:001:0040 maatulundusmaa ~840 m Kadaja tee 4 19801:002:6670 100 % elamumaa 100 % ~810 m Kadaja tee 1 19801:002:0942 maatulundusmaa Kadaja tee 5 ~810 m 19801:002:0575 100 % elamumaa Laabi //Müürisepa Kirdes küla ~805 m Kadaja tee 7 19801:002:0772 100 % elamumaa 100 % ~750 m Kadaja tee 6 19801:002:0673 maatulundusmaa Kadaja tee 12 100 % ~450 m 19801:002:0664 //Jaago maatulundusmaa Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaservas (mäeeraldisest ~10 m kaugusel) kulgeb loode-kagu suunaline Tammi tee (tee nr 1980003). Taotletavast mäeeraldise lääneservast ~50–55 m kaugusel kulgeb Harku-Rannamõisa tee (tee nr 11191), mille kaitsevöönd on Ehitusseadustiku § 71 lõike 2 järgi tee äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m. Paralleelselt Harku-Rannamõisa teega on elektrimaakaabelliin Estlink 1 (väline tunnus 400588671, mille kaitsevööndi ulatus on 1 m). Elektrimaakaabelliin jääb Harku-Rannamõisa tee kaitsevööndisse. Teega kulgeb samas suunas ka planeeritav Juuliku-Tabasalu tee trassikoridor, millel on kattumine Harku IV laienduse lääneservadest (nii plokkide 33 kui ka 34) (joonis 2.2). Lisaks Tammi teele asub käsitletava ala põhjapiiril Elektrilevi OÜ 1–20 kV pingega elektriõhuliin Harku-Järve: TAB (väline tunnus: K212826957; kaitsevöönd 10 m liini teljest), mille kaitsevööndiga on taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kattumine ~10 m ulatuses. Elektrilevi OÜ on kaevandamisloas esitatud mäeeraldise asendiplaani järgse maavara kaevandamise kooskõlastanud. Mäeeraldisest on välja jäetud elektriõhuliini postide kaitsetervikud 5 x 5 m ulatuses. Taotletava mäeeraldise edelanurka läbivad kaks Elektrilevi OÜ 1–20 kV pingega elektriõhuliini RESTAURAATORI:TAB (väline tunnus: K212840922; kaitsevöönd 10 m liini 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm teljest) ja Harku-Vahealajaam: HRK (väline tunnus: K111160844; kaitsevöönd 10 m liini teljest). Nimetatud elektriliinid demonteeritakse. Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~25–50 m kaugusel lõuna suunas kulgevad ida-lääne suunalised Elering AS-i 35–110 kV elektriõhuliinid Harku–Veskimetsa (väline tunnus: L011; kaitsevöönd 25 m) ja Kadaka–Harku (väline tunnus: L012; kaitsevöönd 25 m). Nimetatud liinide kaitsevöönd ei kattu mäeeraldise ega selle teenindusmaaga, jäädes mäeeraldise ja teenindusmaa lõunaservast ~1,5 m kaugusele. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaserv külgneb osaliselt Harku karjääriga (kaevandamisloa nr KMIN-038; kaevandaja: AS Harku Karjäär), lääneserv osaliselt Harku VI lubjakivikarjääriga (kaevandamisloa nr HARM-145; kaevandaja: AS Harku Karjäär). Lisaks jääb olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri põhja osast ~215 m itta jääb Harku V lubjakivikarjäär (kaevandamisloa nr KMIN-123; kaevandaja: Balti Kivi OÜ). Taotletav ala on osaliselt võsastunud looduslik rohumaa. Plokil 33 on kraavitus ja seda läbi Proosoja kraav (VEE1094106). Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgustega vahemikus 28– 33 m. Olemasoleva mäeeraldise piires on kaevandamisega maapinda muudetud ning kaevandatud ala absoluutkõrgus on vahemikus 17–19 m. Taotletava karjääri teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Lähim III kaitsekategooria taimeliik on mäeeraldisest ~110 m idas põõsasmaran (Potentilla fruticosa; KLO9341044). Lähim kaitseala on Harku mõisa park (KLO1200583), mis on taotletavast mäeeraldisest ~930 m kagus. Kirdesse (~2 km) jääb lähim kaitstav üksikobjekt Pilladu tamm (KLO4000393) oma kaitsevööndiga. Taotletava karjääri laiendusele on lähimad kaitsealused liigid on toodud tabelis 2. Tabel 2. Taotletava Harku IV lubjakivikarjääri laienduse lähiümbruse looduskaitselised objektid Looduskaitse Paiknemine Kaugus karjäärist Liik EELIS kood kategooria II kaitsekategooria suurkõrv (Plecotus ~0,9 km KLO9105264 loomaliik auritus) II kaitsekategooria põhja-nahkhiir ~1,1 km KLO9115647 loomaliik (Eptesicus nilssonii) II kaitsekategooria veelendlane Kagus ~1,1 km KLO9115768 loomaliik (Myotis daubentonii) II kaitsekategooria sarvikpütt (Podiceps ~1,1 km linnuliik auritus) KLO9127448 III kaitsekategooria väike pütt ~1,1 km KLO9127506 linnuliik (Tachybaptus ruficollis) II kaitsekategooria põhja-nahkhiir ~1,4 km KLO9116328 loomaliik (Eptesicus nilssonii) III kaitsekategooria Idas ~2,1 km hiireviu (Buteo buteo) KLO9108902 linnuliik III kaitsekategooria ~2,5 km raudkull (Accipiter nisus) KLO9108911 linnuliik 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm Looduskaitse Paiknemine Kaugus karjäärist Liik EELIS kood kategooria III kaitsekategooria hoburästa (Turdus Põhjas ~1,2 km KLO9123698 linnuliik viscivorus) III kaitsekategooria värbkakk ~1,6 km KLO9124614 linnuliik (Glaucidium passerinum) III kaitsekategooria taiga-peenpoorik ~1,7 km seene- või KLO9600729 (Skeletocutis odora) samblikuliik III kaitsekategooria väike-kärbsenäpp ~1,9 km linnuliik (Ficedula parva) KLO9101310 III kaitsekategooria ~1,9 km händkakk (Strix uralensis) KLO9101309 linnuliik Loodes III kaitsekategooria värbkakk ~1,9 km KLO9124617 linnuliik (Glaucidium passerinum) II kaitsekategooria kanakull (Accipiter ~1,9 km linnuliik gentilis KLO9125210 III kaitsekategooria ~2,2 km hiireviu (Buteo buteo KLO9128248 linnuliik III kaitsekategooria musträhn (Dryocopus ~2,5 km KLO9124612 linnuliik martius) II kaitsekategooria karvasjalg-kakk ~2,5 km KLO9124592 linnuliik (Aegolius funereus) III kaitsekategooria põõsasmaran (Potentilla ~0,1 km KLO9341044 taimeliik fruticosa) Läänes II kaitsekategooria madal unilook ~2 km KLO9340921 taimeliik (Sisymbrium supinum) Taotletaval Harku IV lubjakivikarjääri laienduse alal ei ole riigikaitselisi ehitisi ega nende piiranguvööndeid, kinnismälestisi ega nende kaitsevööndeid. Kaevandamise käigus juhuslike arheoloogiliste leidude korral tuleb tööd peatada ja Muinsuskaitseametit koheselt teavitada. Lähimad pärandkultuuri objektid on plokist 33 põhjast piirnev kitsarööpmelise raudtee trass (198:RTR:002) ja tänaseks hävinud Rannamõisa raudteejaam (198:RTR:003; ~30 m põhjapool), Laabi küla kiviaiad (198:AED:002; ~80 m põhjapool), Laabi talukoht (198:TAK:006; ~240 m põhjapool) ja ~170 m kirdesse jääv hoone (198:TAK:005). Harku IV karjäärist ~1,1 km itta jääb hoone (198:TAK:008) ja ~1,2 km samas suunas asub Harku raudteejaam (727:RTR:002). Harku IV karjääri laienduse plokist 34 ~320 m edelasse jäävad Harku kool (727:KOO:002) ja Harku vallamaja (727:VAL:001). Lähimad kultuurimälestised on kavandatavast lubjakivikarjääri plokist 34 ~630–680 m lõunas asuvad Peeter Suure Merekindluse sõjaväe-linnaku hooned (registrikoodid 88908894). Kavandatava Harku IV laienduse plokist 33 ~1,2 km edelasse jääb arheoloogiamälestis „asulakoht“ (kultuurimälestiste register 18946). 9  ASENDIPLAAN Joonis 2.1 M 1 : 20 000 Ha rk u IV ka rjä är il ai en du s Harku V karjäär Ha r ku IV Harku karjäär ka rjä är Harku II karjäär Taotletava laienduse mäeeraldis Võimalik väljaveotee Märkused: Taotletava laienduse teenindusmaa Kehtivad mäeeraldised 1. Plaani koostamisel kasutati Maa-ameti WMS rakendust 2. Joonestamisel kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 2.9.2 (litsents: EFL820902737)  PRK0024514 PRK0000076 PRK0052368 PRK0026176 PRK0017681 PRK0011509 PRK0000762 PRK0000763 PRK0011582 PRK0002060 PRK0017842 PRK0002061 PRK0017649 Laabi PRK0030095 Har PRK0054329 ku PRK0055060 IV kar jää PRK0000826 ri la ien dus Accipiter nisus Potentilla (raudkull) fruticosa Buteo buteo (põõsasmaran) Harku V karjäär (hiireviu) PRK0018174 Ha PRK0030322 rk PRK0018953 PRK0059615 u PRK0018610 PRK0018620 PRK0030929 PRK0030219 IV PRK0018546 PRK0018739 PRK0021513 PRK0018660 PRK0018059 PRK0018521 ka PRK0053946 PRK0053947 PRK0005982 PRK0018858 PRK0018621 PRK0018654 PRK0018657 rjä PRK0018725 PRK0018763 PRK0018611 PRK0017238 PRK0018653 PRK0018655 Harku karjäär PRK0014715 är PRK0030274 PRK0018108 PRK0011383 PRK0018722 PRK0018707 PRK0016678 PRK0030209 PRK0018659 PRK0018652 PRK0018264 PRK0000775 PRK0018861 PRK0052870 PRK0030566 PRK0018656 PRK0011580 PRK0030469 PRK0018878 PRK0030271 PRK0018658 PRK0018942 PRK0030677 PRK0020399 PRK0030442 PRK0030578 PRK0030595 Harku II karjäär PRK0053720 PRK0030428 PRK0018855 PRK0017854 PRK0018838 PRK0030573 PRK0017811 PRK0055891 PRK0030631 PRK0030614 PRK0030563 PRK0017806 PRK0030565 PRK0000078 PRK0018150 PRK0018921 PRK0030571 PRK0030574 PRK0018791 PRK0018463 PRK0030572 PRK0030564 PRK0030298 PRK0017807 PRK0030594 PRK0017910 PRK0018980 PRK0016079 PRK0017756 PRK0030035 PRK0051465 PRK0018909 PRK0018591 PRK0030203 PRK0018907 PRK0018978 PRK0030072 PRK0018353 PRK0014693 PRK0018945 PRK0051636 PRK0018982 PRK0018906 PRK0018946 PRK0050479 PRK0018908 PRK0000778 PRK0018910 PRK0005027 PRK0018981 PRK0018472 PRK0030053 PRK0014328 PRK0000779 PRK0017096 PRK0000769 Taotletava laienduse mäeeraldis Taotletava laienduse teenindusmaa PRK0017093 Kehtivad mäeeraldised PRK0064265 PRK0017095 PRK0064266 PRK0064267 Harju roheline võrgustik PRK0058177 Elektriliin Maaparandussüsteem PRK0016415 PRK0030402 PRK0052054 Keskkonnaregistrisse kantud järv PRK0056043 Keskkonnaregistrisse kantud puurkaev PRK0000077 Vooluvesi PRK0059484 PRK0018764 III kaitsekategooria taimeliik III kaitsekategooria loomaliik JuTa eskiislahenduse trassikoridor Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 2.2 Harku IV lubjakivikarjääri laiendus, Mäeeraldise lähiümbruse plaan Märkused Saue vald, Harju maakond Mõõtkava 1: 8 000 1. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust 2. Plaani koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri andmeid seisuga 11.07.2022. 3. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 2.9.2 (litsents: EFL820902737) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Liisa Küttim Kuupäev 10.10.2022 4. Piirkonnas on II kaitsekategooria liikide leiukohad, mille asukoha täpne avalikustamine on massiteabe vahendites keelatud (Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258; 53, 373). Männiku tee 104, 11216 Tallinn II kaitsekategooria loomade lähim leiukoht asub taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 930 m kaugusel kagus. Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 22/4171 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 3.1. Kavandatav tegevus Kavandatava Harku IV lubjakivikarjääri laienduse puhul on tegemist varasemast kaevandamisest puutumata, kuid olemasolevatest karjääridest mõjutatud maa-alaga. Kaevandamise tingimused kavandatavas Harku IV lubjakivikarjääris on soodsad. Kasuliku kihi keskmine paksus on taotletaval mäeeraldisel ~13,1 m. Kasulikku kihti kattev katend koosneb pehmest katendist (kasvukiht, moreen) ja kaljukatendist (murenenud ja purustatud lubjakivist). Pehme katendi keskmine paksus plokis 33 on ~0,2–0,3 m ning kaljukatendi kihi keskmine paksus plokis 33 on ~0,4–3,85 m. Olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri (plokk 28) piires on katend kogu alal eemaldatud ja ladustatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa äärealadele. Eemaldamata katendi maht kokku on ~273 000 m3. Mäeeraldistel olev katend on kavas eemaldada buldooseri ja ekskavaatoriga. Nii olemasoleval mäeeraldisel kui ka laienduse alal toimub kaevandamine väljakujunenud tehnoloogiaga, mille kohta on 2017. a koostatud nõuetekohane kaevandamise projekt. Lisaks plaanib arendaja kasutusele võtta mobiilse purustus-sorteerimissõlme, mille eeldatavad keskkonnamõjud oleksid väiksemad. Taotletava Harku IV mäeeraldise laienduse avamiseks tehtavad esmased tööd on piiride märkimine, metsa ja võsa raadamine ning kändude juurimine. Seejärel kooritakse kattekihi ülemine ehk viljakas osa buldooseri või kopplaaduriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal puistangus. Ülejäänud katendimaterjal paigutatakse müra ja tolmu leviku tõkestamiseks vallidesse mäeeraldise teenindusmaal. Kavandatavas Harku IV lubjakivikarjääris on maavara plaanis raimata kombineeritult puur- lõhketöödega ja mehaaniliselt hüdrovasaraga. Raimatud materjal töödeldakse purustus-sorteerimissõlmes ja valmistoodang sorteeritakse erinevate fraktsioonidega killustikuks. Harku IV karjäärist saadavat killustikku kasutatakse peamiselt teede- ja üldehituses ning betooni tootmiseks. Kavandatavas Harku IV lubjakivikarjääri laienduses on võimalik jätkata juba kasutuses oleva Harku IV mäeeraldisel kasutatavat maavara väljaveoskeemi. Maavara väljavedu Harku karjääridest toimub mööda Tammi teed (tee nr 1980003) kuni Tallinn-Paldiski põhimaanteeni (tee nr 8). Taotletaval mäeeraldise laiendusel paikneb kaevandatav lubjakivivaru valdavalt põhjaveetasemest kõrgemal. Harku karjäärides on pikaajalise kaevandamistegevuse käigus kujunenud hüdrogeoloogilised tingimused, kus põhjavee tase püsib absoluutsel kõrgusel 16–19 m. Põhiline vee sissevool karjääridesse toimub läbi kattekivimite või otse maapinnalt. Karjääride madalamatesse osadesse koguneb aegajalt sademevesi, mis moodustab ka suurema osa karjääridest väljapumbatavast veest. Taotletava Harku IV mäeeraldise laiendusel kaevandamisel jätkatakse senise veekõrvaldusmeetodi 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm kasutamist. Laienduse aladele rajatakse karjääri põhja kraavid, mis juhivad vee olemasolevasse veekogujasse (settetiiki), kust setitatud vesi suunatakse mööda Tõnupere ja Laabi kraave Harku ojja ja sealt edasi Harku järve. Karjäärivesi ei mõjuta negatiivselt Harku järve seisundit, pigem värskendab puhtama veega. Hüdrogeoloogilised tingimused on kujundatud pikaajalise kaevandamistegevuse käigus, mille tulemusel asuvad töötavad karjäärid põhjavee alanduslehtri mõjualas. Taotletava ala mäenduslikud tingimused on piisavad kaevandamise järgseks nõuetekohaseks korrastamiseks. AS Harku Karjäär taotles 2021. a uute korrastamis- tingimuste väljastamist, et olemasolev Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldis korrastada täies ulatuses tagasitäitmisega inertsete püsijäätmetega kuni kaevandamiseelse absoluutkõrguseni. Sama korrastamisviisi soovitakse rakendada ka Harku IV lubjakivikarjääri laienduse puhul. 3.2. Alternatiivsed võimalused Põhialternatiiviks ehk I-alternatiiviks on kavandatav tegevus ehk maavara keskkonnaloa taotluses esitatud informatsioon, mida on eelnevas ja käesolevas peatükis kirjeldatud. Tegevuse asukoha valikul ehk olemasoleva mäeeraldise laiendamisel alternatiive käsitleda ei saa, kuna see on seotud tarbimisväärse maavara olemasoluga antud kohas. Erinevate alternatiivsete võimalustena saab KMH aruandes käsitleda tulevase võimaliku karjääri pindala ja kaevandatavat mahtu. Samuti ei ole põhimõttelisi alternatiive kasutatava tehnoloogia valikul, sest arendaja juba rakendab pikaajalise tegevuse käigus lubjakivi kaevandamisel välja kujunenud parimat võimalikku tehnoloogiat. Tehnoloogilisest aspektist on alternatiividena võimalik käsitleda vaid mõningaid konkreetseid töövõtteid, näiteks eelistada maavara raimamisel hüdrovasara kasutamist puur-lõhketööde asemel maavõngete suhtes tundlike objektide läheduses. KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, kui arendajale Harku IV mäeeraldisel lubjakivi kaevandamiseks tegevusluba ei väljastata. Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid reaalseid alternatiivseid võimalusi KMH aruandes. 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm 4. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, käsitletakse neid samuti. Alljärgnevalt on toodud välja punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse: 4.1. Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused Taotletava Harku IV lubjakivikarjääri laienduse arendaja on aktsiaselts Harku Karjäär, kes kaevandab Harjumaal Harku maardlas Harku IV lubjakivikarjääris maavara keskkonnaloa KMIN- 096 alusel. Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH juhtekspert on Aadu Niidas. Ekspertrühma koosseis: Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja (keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2027) ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise ning kaevandatud maa-ala korrastamise tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses ekspertrühma. Liisa Küttim (geoökoloogia erialal (bioloogia kõrvaleriala) loodusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraad), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal. Ta on ka Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse nooremteadur ja keskkonnakorralduse õppekava õppejõud (keskkonnaseisundi hindamise ja seire, statistika ja andmebaaside kursused), samuti Tallinna Ülikooli doktorant ökoloogia erialal. Tema teadustöö keskendub sooökosüsteemide mikroelustikule, bioindikatsioonile ning elustiku vastastikmõjule keskkonnateguritega, olles läbi viinud mitmed rakenduslikke- ja alusuuringuid (nt kuivendamise mõju ökosüsteemide seisundile). Hindab mõju infrastruktuurile, maastikule, keskkonnaavariidele, elusloodusele, kultuuripärandile, jäätmetekkele ja koosmõjusid. Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal alates 2016. aastast. Hindab mõju infrastruktuurile, välisõhu kvaliteedile (müratase, tahkete osakeste kontsentratsioon) ja lõhketöödega kaasnevaid mõjusid. 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm Martin Küttim (doktorikraad ökoloogias, magistri- ja bakalaureusekraad geoökoloogias) töötab paralleelselt keskkonnaspetsialistina Inseneribüroos Steiger ning teadurina Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuses. Teadustöös on ta keskendunud kliimamuutuste ja maakasutuse mõjule soo- ja metsaökosüsteemidele ning rakendusprojektides nende mõjude leevendamisele ökoloogilise taastamisega. Hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ja tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele. Samuti inimese tervisele, heaolule ja varale. Hanna-Liis Heinla (bakalaureusekraad keskkonnatehnoloogia ja- juhtimise erialal; Tallinna Tehnikakõrgkool, keskkonnakorralduse ja -poliitika eriala magistrant; Eesti Maaülikool) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega alates 2021. aastast. Hindab mõju pinnaveekogudele, põhjaveele ja tarbekaevudele. Valdur Lahtvee (metsamajanduse insener, võrdsustatud loodusteaduste magistrikraadiga) on registreeritud keskkonnaaudiitor ja tegelenud keskkonna, säästva arengu, kliima- ja energiavaldkonna strateegilise planeerimise ning poliitikameetmete kavandamise ja mõjude hindamisega enam kui 30 aastat. On Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu asutaja ja liige. Litsentseeritud keskkonnamõju hindajana on läbi viinud mitme tööstusobjekti rajamise keskkonnamõju ja riiklike arengukavade strateegilise mõju hindamisi. Hindab keskkonnamõju hindamisel kavandatava tegevusega kaasnevat sotsiaalmajanduslikku mõju, mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale. Asjaomased asutused: Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kes kuulub asjaomaste asutuste hulka KeHJS § 23 lg 2 alusel. Saue Vallavalitsus on KMH menetlusse kaasatud, kuna taotletav mäeeraldis asub Saue vallas. Kohalikud omavalitsused esindavad kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku piirkonna olude ja probleemidega. KMH menetlusse on kaasatud ka Harku vallavalitsus, Rahandusministeerium, Maa-amet, Transpordiamet, Terviseamet ja Riigimetsa Majandamise keskus. 4.2. KMH algatamine, läbivaatamine ja avalikustamine Keskkonnahindamise aruandes tuuakse välja kõik KMH algatamisega seotud toimingud ja informatsioon. 4.3. Kasutatud infoallikad Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad keskkonnamõju hindamisel on järgmised: 15 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm - Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050; - Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Uurimistöö aruanne. Heikki Bauert. 2018. Eesti Geoloogiateenistus; - Energeetika ja maavarade programm 2022–2025; - Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030; - Eesti säästva arengu riikliku strateegia. Säästev Eesti 21, Keskkonnaministeerium; - Harju maakonnaplaneering 2030+; - Saue valla üldplaneering; - Saue valla arengukava 2022-2035; - AS Harku Karjäär taotletava Harku III ja Harku VI mäeeraldiste kavandatava tegevuse ja Harku maardla idaosa korrastamisvõimaluste keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2010); - OÜ Balti Kivi taotletava Harku V mäeeraldise kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 10/0600); - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - asjakohased teadusartiklid ja uuringud; - kirjavahetus arendajaga; - kirjavahetus Transpordiametiga. 4.4. Kavandatava tegevuse eesmärk Arendaja eesmärk on jätkata ehituslubjakivi kaevandamist Harku IV karjääris, millega tagada kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus Tallinnas ja Harjumaal. Harku maardlas moodustab kasuliku kivi valdavalt Väo kihistu kõrgemargiline ehituslubjakivi, mis on väga hea kvaliteediga ehituskivi ning kõlblik II ja III klassi ehituskillustiku tootmiseks. Põhiliselt toodetakse Harku maardla lubjakivist killustikku erinevates fraktsioonides, mida kasutatakse laialdaselt ehitustöödeks, teedeehitus- ja remonditöödeks. 4.5. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 on seadnud eesmärgiks, et maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Valdkonna arendamise põhimõtete ja prioriteetsete arengusuundade all märgitakse muuhulgas, et otsuste tegemisel tuleb püüelda eri huvide tasakaalustamise ja häiringute vähendamise poole. Maapõue kasutamise lõpetamisel on oluline, et keskkonnakasutaja korrastaks alati maa ja maapõue tarbimisväärseks ning edasise kasutusotstarbega kokku sobivaks. Maapõueressursse 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse, mistõttu on tark valmistada ressursikoguse ühiku kohta võimalikult palju kõrge lisandväärtusega toodangut. Maavarade säästliku kasutamise tagamiseks eelistatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ehitistes maksimaalses võimalikus määras kohalikke maavarasid ning rakendatakse ehitustehnoloogiaid, mis kasutavad maksimaalselt ära ehitusmaterjalide tootmisprotsessis tekkinud saadusi, kaevandamise kõrvalsaadusi ja kaevandamisjäätmeid. Arendaja senine ja planeeritav tegevus vastab kõikidele eelnimetatud prioriteetidele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonnavaldkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Maavarade valdkonnas märgitakse, et eelistada tuleks, vähemalt mineraalsete maavarade puhul (sh lubjakivi), intensiivset kaevandamistehnoloogiat, mille puhul keskkonna koormamine on lühiajaline ja kaevandatud ala korrastatakse kiirelt. Ekstensiivne kaevandamine ei ole siiski täielikult välistatud, selle eelistamine sõltub maavara liigist (näiteks, kui tegemist on turbaga), piirkondlikest tingimustest ja looduse isetaastumisvõimest. Samuti on eesmärgiks maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning kasutab efektiivselt maapõueressurssi minimaalsete kadude ja jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ei käsitle enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi, eelkõige seoses keskkonna- ja kliimaeesmärkide üleüldise tähtsustumise ning sellega seotud uute eesmärkidega nii Euroopa Liidu üleselt kui ka Eestis. Seetõttu on algatatud ja hetkel koostamisel Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD). KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis märgitakse, et üldiselt on kaevandamise keskkonnamõju seda väiksem, mida kiiremini maavara väljatakse (pikk väike mõju vs lühike intensiivsem mõju). Kehtiv ressursitasude süsteem soosib olukorda, kus üksteise lähedal on aastaid avatud mitmed sama maavara kaevandavad karjäärid. Samuti tuleb leida võimalusi kaevandajat motiveerida võimalikult kiiresti kaevandama ja asjakohasel juhul kaevandama tsüklitena. See tähendab, et kaevandamiseks valmistatakse ette üksnes osa mäeeraldisest. Selle ammendumise eel valmistatakse ette järgmine osa, mille kaevandamise ajal korrastatakse juba kaevandatud osa. 17 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm Harju maakonnaplaneering 2030+ on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. Ruumilise arengu suunamisel Harju maakonnas järgitakse põhimõtet, et maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena. Maakonnaplaneeringus määratakse maavarade kaevandamise üldised tingimused, sh maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused, sh: - Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratletud linnade rohevööndis. Juhul kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. - Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandusloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. - Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana. - Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvele võetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Kavandatava Harku IV karjääri laiendus ei asu väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ega linnade puhkealadena määratletud rohevööndis. Planeeritav laiendus asub juba kasutusele võetud maardlas, mistõttu on laienduse rajamine otstarbekas, et maardlas olevad varud maksimaalselt ammendada. Maakonnaplaneeringus on karjääride korrastamise vajadus ruumilise arengu suunamise põhimõttena kirjeldatud. AS Harku Karjäär planeerib olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri ja selle laienduse mäeeraldise korrastada täies ulatuses inertsete püsijäätmetega täitmisega kuni kaevandamiseelse maapinna absoluutkõrgusteni. Korrastamisel on plaanis kasutada ka karjääri avamisel eemaldatud katendimaterjali ja lubjakivi töötlemisel tekkinud mittelikviidset materjali (sõelmed). Rohelise võrgustiku seisukohalt on Harju maakond Eesti kontekstis üks konfliktsematest piirkondadest. Rohelise võrgustiku alad on kantud Harju maakonnaplaneeringu 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm „Asustuse suunamine“, „Ruumilised väärtused“ ja “Roheline võrgustik“ teemaplaneeringute joonistele (joonised viimati muudetud 26.03.2018). Taotletav Harku IV lubjakivikarjääri laiendus ei kattu rohevõrgustiku koridoridega ega ka tugialadega. Seega kavandatava karjääri laiendusega ei kaasne konflikti Harju maakonna rohevõrgustikuga. Harju maakonnaplaneering 2030+ eristab elukeskkonna väärtuslike maastike kategooriatena väärtuslikke loodus- ja puhkemaastikke ning algupäraseid ajastumaastikke. Ettevõtluskeskkonna väärtuste all eristatakse väärtuslikku põllumajandusmaad (VPM), mis on defineeritud kui haritav maa ja püsirohumaa ning püsikultuuride all olev maatulundusmaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Joonise „Ruumilised väärtused“ kohaselt Harku IV lubjakivikarjääri laiendus nende alaga ei kattu. Harju maakonnaplaneeringus on liikuvusvajadusena välja toodud, et olulisemad teedevõrgu arendused Harju maakonnas on seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamisega, ümber- ja möödasõidu võimaluste kavandamisega ning maanteede rekonstrueerimisega paremate läbilaskevõimaluste ja turvalisuse tagamiseks. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud põhimõttelised maanteede trassikoridorid Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks. Selleks, et soodustada asustuskeskuste (Saku, Laagri, Harku, Tabasalu) arengut on maakonnaplaneeringus toodud välja Juuliku–Tabasalu (edaspidi JuTa) tee perspektiivne uus trassikoridor, mis oleks Tallinna ringtee ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna (tee nr 11390) maanteede läänepoolne ühendustee. Taotletava Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa lääneserva alal on kattuvus JuTa perspektiivse trassikoridoriga. JuTa eskiislahendus on kantud ka Saue valla üldplaneeringusse (kehtestatud 28.06.2021. aasta otsusega nr 40). Saue valla üldplaneeringus on välja toodud, et maavarade kaevandamisel tuleb uute karjääride rajamisel arvestada kaevandamise ning sellega kaasneva keskkonnamõjuga vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Sealjuures käsitletavateks teemadeks on võimalik veerežiimi muutumine, uute väljaveoteede ehitamine või olemasolevate ümberehitamine ja nende sidumise võimalikkus riigimaanteega ning tekkiva mõju, eelkõige liiklusohutuse, selgitamine jms. Valla üldplaneeringus lisatakse, et alade kaevandamisjärgne kasutamine tuleb kavandada puhkealadena, maatulundusmaana vm antud asukohta sobiva kasutusviisiga. Kaevandamise kavandamisel väiksemate mäeeraldiste kaupa tuleb arvestada sellega kaasnevaid võimalikke kumulatiivseid mõjusid, nähes keskkonnamõjude hindamise protsessis ette vastava hindamiskohustuse. Aladele, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning millele ei ole käesolevas üldplaneeringus määratud mäetööstusmaa juhtotstarvet, määratakse mäetööstusmaa sihtotstarve pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel. Taotletava Harku IV karjääri 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm laienduse juures arvestatakse ja viiakse läbi KMH, milles käsitletakse ka kõiki üldplaneeringus välja toodud punkte. Saue valla arengukavas 2022-2035 on välja toodud, et peamised loodusvarad vallas on kruus, (lubja)kivi, paas ja turvas. 2020. aasta seisuga asub vallas kaks ettevõtet, kelle tegevusalaks on mäetööstus, ning valla territooriumist moodustab mäetööstusmaa 0,3 % ehk 181,0 ha. Tööstusega kaasnevad väljakutsed vastavalt Saue valla arengukavale on vee-, õhu- ja mürasaaste. Samuti ka kaevandusalade ja tööstuspiirkondade konflikt väljakujunenud elamupiirkondadega. Valla arengukava üks eesmärkidest on, et loodusvarad oleks majandatud kestlikult. Selle juures nähakse ette loodusvarade kaevandamisel ja kasutamisel keskkonnasäästlike meetodite rakendamise taotlemist ja müra piirnorme ületavate paikade puhul ettepanekute tegemist müra tekitajatele müraleevendusmeetmete kasutuselevõtuks. Samu eesmärke järgib arendaja nii olemasolevate lubjakivikarjääride kui ka kavandatava Harku IV karjääri laienduse juures. 4.6. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund - Kaevandamisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud. - Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. - Maavara kvaliteet ja varu. - Ilmastik, maastik ja mullastik. - Kaitstavad loodusobjektid mäeeraldise piirides ja selle lähiümbruses - Taimestik ja loomastik, sh linnustik. 4.7. Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus - Kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja tootmisprotsess. - Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused. - Kaevandatud ala korrastamine. Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui luba ei väljastata. 20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm 4.8. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid - Kaevandamise mõju pinnaveekogudele Maardlas kaevandamisega välja kujunenud veerežiimi ei muudeta, sest jätkatakse olemasoleva veekõrvaldusmeetodi kasutamist. Olemasoleval mäeeraldisel on veekõrvalduse tulemusel veetase viidud mäeeraldise põhjaga samale tasemele absoluutkõrgusel ~17 m. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääride mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest, mis juhitakse mööda Tõnupere (VEE1094104) ja Laabi kraavi (VEE1094103) ~3 km kaugusele kirdes asuvasse Harku järve (VEE2001300). Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ega mürgiseid aineid. Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis võib suurendada vee hägusust. Enne karjäärist vee välja juhtimist eesvoolu setitatakse vesi settebasseinides, kus suurem osa heljumist sadestub veest välja karjääri vahetus läheduses. Kaevandamise käigus võib reostusoht pinnaveele tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu. Ettevaatusabinõude õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinnavee reostumist vältida. - Kaevandamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele Harku maardlas on hüdrogeoloogilised tingimused kujunenud pikaajalise kaevandamistegevuse käigus, mille tulemusel asuvad töötavad karjäärid põhjavee alanduslehtri mõjualas. Harku karjäärides on kujunenud hüdrogeoloogiline veerežiim, kus põhjavee tase püsib absoluutsel kõrgusel 16–19 m. Veetase jääb karjääripõhjast allapoole. Hüdrogeoloogiline läbilõige koosneb Ordoviitsiumi veekompleksist ja Ordoviitsiumi– Kambriumi veekihist. Ordoviitsiumi veekompleksi esindavad Lasnamäe veekihi karbonaatkivimid, mille lasumiks on kuni 1 m paksune moreen ning lamamiks Alam- Ordoviitsiumi Volhovi ja Pakerordi lademe savikas lubjakivi ning argilliit. Vettandvateks kivimiteks on vähelõhelised lubjakivid paksusega ~18 m. Regionaalselt asub Harku IV lubjakivikarjääri laienduse ala veekihi väljealal ja vesi on surveta. Regionaalselt on veekihi veeandvus väike, veejuhtivus varieerub 10-30 m2/ööpäevas, kuid vaadeldaval alal läheneb juba veepidemele, veejuhtivusega 0,4-3 m²/ööpäevas. Ala lõunaosas, mis jääb töötavast karjäärist ~150 m kaugusele, on põhjaveetase 4,5 m sügavusel maapinnast, ja ~1,0 km kaugusele jäävas põhjaosas 0,35 m sügavusele maapinnast. Väikese veeandvuse tõttu ei tarbita veekihi põhjavett kuni 1 km kaugusel olemasolevatest Harku karjääridest. Suur osa Vatsla küla puurkaevudest, mis on puuritud Lasnamäe–Kunda veekihti, on ümber seadistatud Ordoviitsiumi–Kambriumi 21 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm veekihile. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht on Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ning Kambriumi Tiskre ja Pirita kihistu liivakivides laialdase levikuga. Vettandvate kivimite paksus on umbes 20 meetrit. Lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi argilliit ja savikas lubjakivi, lamamiks Alam-Kambriumi Lontova savi. Veekiht on surveline, veekihi põhjaveetase lasub 17–19 m sügavusel maapinnast, veejuhtivus muutub 17–60 m²/ööpäevas. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Cl-tüüpi, kuivjäägiga 0,3 g/l ning üksikjuhtudel suure rauasisaldusega. Veekihi põhjavett kasutatakse ulatuslikult elanikkonna ja ettevõtete veevarustuses. Tabelis 3 on välja toodud taotletavast Harku IV mäeeraldisest lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud. Keskkonnamõju hindamise käigus täpsustatakse kavandatava karjääri veealanduse võimalikku mõjuraadiuse muutumist ning määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed veealandusega kaasneva mõju minimeerimiseks. Lisaks selgitatakse KMH käigus välja hoonestatud kinnistute veevarustus ning vajadusel peab arendaja tagama veevarustuse kinnistul. Tabel 3. Taotletavast karjääri laiendusest lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud Keskkonnaregistrisse kantud Paiknemine Kaugus karjäärist puurkaevu nr ~120 m PRK0011582 ~260 m PRK0000826 ~290 m PRK0017649 Loodes ~315 m PRK0054329 ~340 m PRK0017842 ~580 m PRK0055060 ~125 m PRK0011509 ~150 m PRK0000762 Põhjas ~150 m PRK0000763 ~270 m PRK0017681 ~370 m PRK0002061 Kirdes ~430 m PRK0002060 ~140 m PRK0030053 Kagus ~160 m PRK0014328 ~245 m PRK0017096 Edelas ~290 m PRK000079 ~620 m PRK0014693 ~580 m PRK0030929 ~550 m PRK0018059 ~555 m PRK0018521 ~520 m PRK0018657 Läänes ~540 m PRK0016678 ~550 m PRK0018652 ~625 m PRK0030595 ~640 m PRK0017811 ~650 m PRK0030563 ~680 m PRK0018463 22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine mõju põhjaveele ja tarbekaevudele on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis enne vee juhtimist eesvoolu setitatakse karjääri settebasseinides. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale selle tekkimiskoha vahetus läheduses ning peened osakesed võivad infiltreeruvad põhjavette. Selle tulemusena võib heljumirikas vesi mööda lasundis esinevaid lõhesid ja pragusid levida piirkonna põhjavette, suurendades vee hägusust. Suurem osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses. Reostusoht põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Ettevaatusabinõude õigeaegsel rakendamisel on võimalik põhjavee reostumist vältida. Detailsem selgitus kaevandamise mõjust põhjaveele ja tarbekaevudele antakse keskkonnamõju hindamise käigus. - Mõju infrastruktuurile Mõju infrastruktuurile saab väljenduda liiklusintensiivsuse kasvu näol väljaveoks kasutatavatel teedel. Töötavates Harku lubjakivikarjäärides jätkatakse vähesel määral lubjakivi kaevandamist ajal, millal alustatakse kaevandamist Harku IV karjääri laiendusel. Kavandatavas Harku IV karjääri laienduses on plaanis järgida sama väljaveoskeemi, mis töötavates Harku karjäärides. Väljavedu toimuks läbi Harku karjääri, kust püsikattega tee viib püsikattega Tammi teele, mis suundub põhimaanteele Tallinn-Paldiski (nr 8).Seetõttu ei ole ette näha, et juba töötaval väljaveoskeemil liiklusintensiivsus suureneks. Antud suunal jääks liiklusintensiivsus samaks, kuna ei toimuks tootmismahu suurenemist. Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse ja hinnatakse väljaveost tulenevat mõju lähipiirkonnas paiknevatele riigi- ja kohalikele teedele, sh välisõhule (müra, tolm), teede seisukorrale, liikluskoormusele- ja ohutusele ning vajadusel pakutakse välja leevendavad keskkonnameetmed. Lisaks analüüsitakse taotletava karjääri laienduse ja planeeritava Juuliki-Tabasalu tee trassikoridori omavahelist kattuvust ja võimalikku lahendusi. - Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud müra ja tahked osakesed Maavara kaevandamisel kasutatav tehnika ja transport põhjustab müra ning tahkete osakeste (edaspidi ka tolm) levimist ümbruskonda. Ülenormatiivne müra ja tahkete osakeste kontsentratsioonid võivad häirida piirkonna elanikke ja loomastikku, mistõttu tuleb kaevandajal tagada piirnormidest kinnipidamine väljaspool tootmisterritooriumi. Tolmu levik sõltub tööprotsessidest ja nende intensiivsusest, töödeldavast materjalist ja ilmastikutingimustest, mistõttu võib kontsentratsioonide levik suuresti varieeruda. Müra levik sõltub eeskätt kasutatavate mäemasinate ja seadmete helivõimsustasemetest, nende paiknemisest mäeeraldisel ja tööajast. KMH käigus tehakse modelleerimise teel kindlaks müra ja tolmu leviku ulatus mäeeraldisel 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm toimuvatest tööprotsessidest ja väljaveoteedelt ning tuuakse välja leevendavad keskkonnameetmed nende leviku ära hoidmiseks. Õhukvaliteedi taseme vastavust normidele hinnatakse keskkonnaministri määrusega nr 75 sätestatud peen- ja eriti peenete osakeste (PM10, PM2,5) piirväärtuste põhjal. Kavandatava tegevusega kaasnevate müratasemete vastavust lähimate tundlike objektide juures võrreldakse keskkonnaministri määrusega nr 71 sätestatud piirväärtustega. - Lõhketöödega kaasnevad mõjud Lõhketööd põhjustavad maavõnkeid, mis võivad ohustada läheduses asuvate hoonete konstruktsioone. Maavõngete intensiivsus ja seega ka nende ohtlikkus sõltub lõhkamisel kasutatavast laengu massist ja lõhkamiskoha ning tundlike hoonete omavahelisest kaugusest. Lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõju hindamisel lähtutakse majandus- ja taristuministri määrusest nr 49. Lisaks võivad lõhketöödega kaasneda laialipaiskuvad kivimikillud, mistõttu on lõhketööde ohutuks läbiviimiseks karjääritingimustes ette nähtud 200 m ohuala. KMH aruandes käsitletakse lõhketöödest tulenevaid keskkonnamõjusid, sh ümbruskonda levivaid maavõnkeid ja võimalikke laialipaiskuvaid kivimikilde, arvutatakse ohutud laengumassid ja kaugused ning hinnatakse lõhketööde teostamise võimalikkust. Mõju hindamisel võetakse arvesse lähimate tundlike objektide (majapidamiste, tehnorajatiste jne) paiknemist taotletava karjääri ümbruses. KMH käigus tehakse kindlaks kui kaugel sideehitisest on ohutu lõhkamistöid läbi viia ja milliseid tehnoloogiaid on võimalik kasutada maavara kaevandamiseks nende läheduses. Lõhketööd viiakse läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiheakskiidetud projekti järgi, kus on toodud maksimaalselt korraga lõhatavad lõhkeainete kogused ja lõhketööde ohualad. - Võimalikud jäätmed seoses kaevandamisega Taotletaval Harku IV lubjakivikarjääri laiendusel võib lähtudes jäätmeseaduse § 71 lõikest 1 käsitleda kaevandamisjäätmena maavaral lasuvat katendit. Kuna katendit ei saa korrastamisel enne kasutada, kui mingis karjääri osas on maavara põhjani väljatud ja see osa tagasitäidetud, siis ei ole tõenäoliselt võimalik katendit kiiremini kui kolm aastat peale eemaldamist korrastamisel kasutada. Katendi ladustamise ala vastab JäätS § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine sama paragrahvi lõikes 5 (A- kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid. Lõhatud lubjakivi töötlemisel tekib mittelikviidne materjal (fraktsioon 0–1,4 mm), mida kasutatakse karjääri korrastamisel. Samal põhimõttel on võimalik kasutada ka maavaral lasuvat ja toodanguna mittekasutatavat katendit. Lisaks on võimalik eelnimetatud materjale kasutada müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks, nõlvade moodustamiseks jne. Keemiliselt on tegemist inertsete materjalidega, mis on keskkonnale ohutud. Mingil 24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm määral võib jäätmeid tekkida ka masinate ja seadmete remondil ning hooldusel (kulunud rehvid, masinate varuosas jms), kuid need tuleb käidelda vastavalt nõuetele ja toimetatakse jäätmete kogumisega tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse. - Võimalikud keskkonnaavariid Keskkonnaavariisid võivad põhjustada karjääris masinate kasutamisel ja hooldamisel pinnasesse või suurvee ajal vette sattunud ja seeläbi põhjavette imbunud õli ja määrdeained. KMH aruandes tuuakse välja leevendavad ja ennetavad meetmed reostuse tekke ja leviku vältimiseks ning likvideerimiseks. - Mõju maastikule Maavara kaevandamisel muutub maastikupilt mäeeraldise piires täielikult. Kaevandamisega muudetud maa tuleb taastada hilisema korrastamisega. Geoloogilise uuringuga on tehtud kindlaks, et mäenduslikud tingimused Harku IV alal on piisavad kaevandamise järgseks nõuetekohaseks korrastamiseks. KMH aruandes hinnatakse täpsemalt karjääri nõuetekohase korrastamise võimalusi ja tingimusi. Kaevandatud maa korrastamise kohustust käsitletakse KMH aruandes maapõueseaduse alusel. - Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele Ressursside otstarbeka kasutamise määrab see, kui palju suudetakse ühelt konkreetselt maa-alalt maavara kaevandada ja edasiseks tootmiseks suunata. Selle näitajaks on kaevandamisel tekkiv kadu. Mida väiksem on kadu, seda otstarbekam on ressursikasutus. KMH aruandes hinnatakse lubjakivi kaevandamise ja kasutamise otstarbekust antud asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele. - Mõju taimestikule, loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele, rohevõrgustikule ja kultuuripärandile Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi, mis võivad mõjutada piirkonna looduskeskkonda, on kirjeldatud eelnevates punktides (müra, tolm, maastiku muutmine jne). Kavandatava Harku IV laiendus ei asu rohevõrgustiku alal. Kuna mäeeraldis asub olemasolevate Harku karjääride mõjualas, võib eeldada, et Harku IV laiendus ei ole elupaigaks ulukitele. Taotletaval Harku IV karjääri laiendusel ei asu Keskkonnaregistri andmetel I, II ega III kaitsekategooria taimi, seeni ega samblikke. Harku IV karjääri laienduse plokist 33 jääb ~110 m kaugusele edelasse III kaitsekategooria taime põõsasmarani (Potentilla fruticosa) leiukoht (KLO9341044). Samuti hinnatakse KMH käigus mõju piirkonna kultuuriväärtustele. Kultuurimälestiste registri andmetel ei ole Harku IV mäeeraldise ega selle teenindusmaa piirides teadaolevaid või riikliku kaitse all olevaid muinsuskaitseobjekte. Muinsuskaitseseaduse 25 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm § 30-33 ja §443 tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametit. Harku IV mäeeraldisest ~630–680 m kaugusel lõunas asuvad Peeter Suure Merekindluse sõjaväe-linnaku hooned (registrikoodid 8890–8894). Natura 2000 asjakohast hindamist läbi ei viida, sest lähima Natura 2000 alani, milleks on ~4 km kaugusel edelas asuv Vääna-Posti loodusala (EE0010175), käesolevas programmis toodud esialgsete hinnangute järgi ükski oluline mõju ei ulatu. - Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi on kirjeldatud eelnevates punktides (müra, tolm, veekvaliteet jne). Nende tegurite mõju inimese tervisele, heaolule ja varale hinnatakse KMH käigus. Selleks võrreldakse Harku IV võimaliku lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasnevate mõjutegurite väärtusi (müra, tahked osakesed, veekvaliteet) õigusaktides toodud piirnormidega. - Kavandatava tegevuse koosmõju teiste tegevusliikidega Taotletav Harku IV mäeeraldis asub Harku maardlas, kus kaevandatakse käesoleval ajal lubjakivi viiel aktiivsel mäeeraldisel: - Harku karjäär (Harku Karjäär AS, KMIN-038, 12.11.2002 - 03.05.2049); - Harku II kivikarjäär (Harku Karjäär AS, KMIN-086, 15.03.2006 - 21.08.2025); - Harku IV lubjakivikarjäär (Harku Karjäär AS, KMIN-096, 20.05.2008 - 19.05.2031); - Harku V lubjakivikarjäär (Balti Kivi OÜ, KMIN-123, 24.04.2014 - 24.04.2034); - Harku VI lubjakivikarjäär (Harku Karjäär AS, HARM-145, 04.09.2017 - 03.09.2032). Koosmõju hindamisel võetakse arvesse müra, tolmu, transpordi ning kõik muud eeldatavad koosmõjud. Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub veel teisi mõjutegureid, mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võetakse seda arvesse. 4.9. Keskkonnameetmed, sh keskkonnaseire ning keskkonnameetmete kasutamise eeldatav efektiivsus Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise keskkonnameetmed, sh seire kirjeldus ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. 26 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm 4.10. Teiste keskkonnalubade vajadus Lähtuvalt KMH tulemustest käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust. 4.11. Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest. 4.12. Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang Erinevate KMH aruandes käsitletud alternatiivide võrdlusel kujuneb koondhinnang ja antakse soovitus parima tegevuslahenduse valikuks. 4.13. KMH aruandele lisatakse keskkonnamõju hindamise algatamise avaldus, KMH menetlust kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodil laekunud kirjad ja avalike arutelude protokollid Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele ning avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele vastatakse kirjalikult ning vastuste koopiad lisatakse KMH aruandele. 27 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm 5. HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse peamiselt maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju, võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamisel kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt koostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse KeHJS-s toodud põhimõtetest, mille põhjal: - keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut; - keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale; - Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid), modelleerimist, hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning vajadusel asjaomaste asutustega konsulteerimist (tabel 5.1). Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle. Tabelis 5.1 on toodud teemade kaupa ülevaade, milliseid metoodikaid konkreetsete mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne keskkonnaministri 01.09.2017. a määruses nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 6 lg 2 p 4 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata. 28 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm Tabel 5.1. Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad Hinnatav mõjukriteerium Hindamismetoodika Välitöö - piirkonna kaevude inventariseerimine, sh kaevude fikseerimine ja veetaseme määramine. Eksperthinnang – varasemalt teostatud geoloogilise uuringu Mõju pinna- ja põhjavee režiimile andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna geoloogilist ning kvaliteedile, sh elanikkonna ehitust ja hinnatakse veepideme olemasolu kaevandatava veevarustusele maavara kihi all, millest lähtuvalt hinnatakse kaevandamisest tuleneva mõju esinemist või mitte esinemist piirkonna põhjaveele ja kohalike inimeste veevarustusele. Kaardianalüüs – võimalike väljaveoteede asukoht. Vaatlus – olemasolevate teede seisukord. Mõju Eksperthinnang – eeldatavast aastasest kaevandamismäärast infrastruktuurile ja transpordi dünaamikast lähtuvalt arvutatakse hinnanguline lisanduv liikluskoormus teedele. Eksperthinnang ja modelleerimine – mürataseme mõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid ning standardeid. Müratasemeid modelleeritakse tarkvaraga CadnaA 2023 Pro (DataKustik GmbH). Müratase Modelleeritud müratasemete vastavust võrreldakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud piirväärtustega. Eksperthinnang ja modelleerimine – õhukvaliteedi mõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid ning standardeid. Peenosakeste (tolmu) heitkogused arvutatakse US EPA välja töötatud metoodikate põhjal ja modelleeritakse tarkvaraga AERMOD View ver 11.2 (Lakes Environmental). Modelleeritakse läbi nii alternatiiv Tahkete osakeste kontsentratsioon „kavandatav tegevus“ kui ka alternatiiv „kavandatav tegevus leevendusmeetmetega“, seejuures arvestatakse erinevate võimalike ümbritsevate keskkonnatingimustega. Modelleeritud tulemusi võrreldakse keskkonnaministri määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud piirväärtustega. Eksperthinnang – viiakse läbi ohutute lõhkelaengute ja Lõhketöödest põhjustatud kauguste arvutused vastavalt majandus- ja maavõnked kommunikatsiooniministri määrusele nr 64 „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“, mõjuhinnangu andmisel kasutatakse ka varasemate rakendusuuringute tulemusi. Eksperthinnang – kavandatava tegevusega kaasnevate Jäätmete teke jäätmete tekke hindamisel kasutatakse arendaja esitatud informatsiooni, hindamisel lähtutakse jäätmeseadusest. Eksperthinnang – võimalike keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel lähtutakse Keskkonnaavariid majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“. 29 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm Hinnatav mõjukriteerium Hindamismetoodika Eksperthinnang – hinnatakse lubjakivi kaevandamise Loodusvara kasutamise otstarbekus otstarbekust antud asukohas, kavandatava tegevuse mõju ja tegevuse vastavus säästva vastavust säästva arengu põhimõtetele. Hindamisel lähtutakse arengu põhimõtetele muuhulgas säästva arengu seadusest. Kaardianalüüs – kavandatava tegevuse asukoha Mõju iseloomustamine enne taotletava tegevuse alustamist. maastikule Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele kaevandamise ajal ja pärast korrastamist. Mõju Eksperthinnang – kaevandamise mõju taimestikule hinnatakse taimedele varasemate teadmiste põhjal. Eksperthinnang – kohaliku piirkonna loomastiku Mõju loomadele, sh lindudele iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire andmeid (eluslooduse mitmekesisuse seire). Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi andmeid. Mõju kaitstavatele Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide loodusobjektidele elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist. Eksperthinnang – sotsiaalmajanduslik hinnang antakse tulenevalt lähimate õuealade ja elamumaade paiknemisest ning Mõju sotsiaalmajandusele, sh kavandatava tegevusega kaasnevatest keskkonnamõjudest ja inimese tervisele, heaolule ja varale nende ulatustest lähtuvalt Eesti õigusaktides toodud piirnormidest. Eksperthinnang – tuuakse välja kavandatava tegevusega võimalik koosmõju teiste lähimate karjääridega, seejuures Koosmõju teiste tegevusliikidega arvestatakse võimalikke ühiseid väljaveoteid, kasutatavaid looduslikke vooluveekogusid jt mõjutegureid millega võib eeldatavasti kaasneda märkimisväärne koosmõju. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalat (- 5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 5.2). Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Igat kriteeriumi võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele väärtus 0. Võrdsete väärtuste korral antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. 30 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm Tabel 5.2. Mõjude olulisuse skaala 0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepall selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel. 31 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm 6. AJAKAVA Tabel 6.1. KMH raames kavandatavad tegevused ja nende eeldatav menetluse ajakava NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU 1 KMH algatamise otsus Otsustaja 06.07.2022 2 KMH programmi koostamine ja esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~5 kuni 6 kuu jooksul 14 päeva jooksul pärast programmi 3 KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja edastamine asjaomastele asutustele + * Otsustaja saamist (KeHJS § 151 lg 2) 4 Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt KeA ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul Otsustaja ja asjaomased 30 päeva jooksul pärast programmi 5 Asjaomased asutused esitavad KMH programmi kohta seisukohad + asutused saamist (KeHJS § 151 lg 4) 14 päeva jooksul pärast asjaomaste KMH programmi kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse seisukoha 6 Otsustaja asutuste seisukohtade saamist kujundamine ning edastamine arendajale ja ekspertidele + (KeHJS § 151 lg 5) Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning 7 Ekspert ja arendaja ~3 nädala jooksul täiendatud programmi esitamine otsustajale Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi, sealhulgas asjaomaste PR OGR AM M 14 päeva jooksul pärast programmi 8 asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, vajadusel kaasab Otsustaja saamist (KeHJS § 151 lg 7) menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud + Vähemalt 14 päevase kestusega 9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja (KeHJS § 16 lg 1) 14 päeva jooksul pärast programmi 10 KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja KeHJS § 151 lg 7 kohase kontrolli tulemuste selgumist (KeHJS § 16 lg 2) Ekspert ja arendaja Toimub pärast programmi avalikku 11 KMH programmi avalik arutelu koostöös otsustajaga väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu 12 küsimustele vastamine. Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine ning Ekspert ja arendaja (KeHJS § 17 lg 3) esitamine otsustajale + KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste 30 päeva jooksul pärast programmi 13 Otsustaja seisukohtadele saamist (KeHJS § 18 lg 2) 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist 14 KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine + ** Otsustaja (KeHJS § 18 lg 4) 32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm ~1 aasta jooksul (uuringute planeerimise KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele vastavast KMH programmist ja esitamine 15 Ekspert ja arendaja ja läbiviimisega alustatakse KMH otsustajale programmi koostamise käigus) 21 päeva jooksul pärast aruande saamist 16 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll + *** Otsustaja (KeHJS § 201 lg 2) 17 Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt KeA ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul + Otsustaja ja asjaomased 30 päeva jooksul pärast aruande saamist 18 Asjaomased asutused esitavad KMH aruande kohta seisukohad asutused (KeHJS § 201 lg 1) 21 päeva jooksul pärast asjaomaste KMH aruande kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse sisukoha 19 Otsustaja asutuste seisukohtade saamist kujundamine ja edastamine arendajale ja ekspertidele+ (KeHJS § 201 lg 1) Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning 14 päeva jooksul pärast aruande saamist 20 Ekspert ja arendaja täiendatud aruande esitamine otsustajale (KeHJS § 21) Parandatud ja täiendatud aruande ja asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamise 21 päeva jooksul pärast täiendatud 21 või arvestamata jätmise kontrollimine (vajadusel kaasatakse menetlusse asutus, kelle Otsustaja aruande saamist (KeHJS § 201 lg-d 1 ja 2, AR U ANN E seisukohta ei ole arvestatud) § 151 lg 7) 21 päeva jooksul pärast KeHJS § 201 lg 2 22 KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja kohase kontrolli tulemuste selgumisest (KeHJS § 21) Vähemalt 30 päevase kestusega 23 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja (KeHJS § 21) Ekspert ja arendaja Toimub pärast aruande avalikku 24 KMH aruande avalik arutelu koostöös otsustajaga väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu 25 küsimustele vastamine, vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine ning Ekspert ja arendaja (KeHJS § 21) esitamine otsustajale Otsustaja ja asjaomased 30 päeva jooksul pärast aruande saamist 26 KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutuste poolt + asutused (KeHJS § 22 lg 3) 30 päeva jooksul pärast asjaomaste KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste 27 Otsustaja asutuste kooskõlastuste saamist kooskõlastustele + (KeHJS § 22 lg 5) 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist 28 KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine **** Otsustaja (KeHJS § 22 lg 7) + Märgitud menetluse tähtaegu võib KeHJS § 24 järgi pikendada põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, määrates menetlustoiminguks uue tähtaja. * Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa 33 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7). ** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6). *** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8). **** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9). 34 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm 7. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED Arendaja: Otsustaja: Aktsiaselts Harku Karjäär Keskkonnaamet Paemurru tee 14, Laabi Ringmajanduse osakond 76922 Harju maakond Keskkonnakorralduse büroo Registrikood 10478760 [email protected] Kontakt: Aljona Bukaty Tel: +372 6579959 E-post: [email protected] Ekspert: OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104 11216 Tallinn Registrikood 11206437 Kontakt: Aadu Niidas Keskkonnaekspert Tel: 668 1013 E-post: [email protected] 35 1. Keskkonnaloa taotlus LISA 1 Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Aktsiaselts Harku Karjäär Kontaktisik Aljona Bukaty Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud Keskkonnaloa KMIN-096 mäeeraldise laiendamise taotlemine aktiivsete sisu tarbevaru plokkidele (33 aT ja 34 aT), mis jäävad olemasolevast mäeeraldisest põhja ja lõuna suunas. Seoses mäeeraldise laienemisega muudetakse ka mäeeraldise teenindusmaa piiri ja kehtivusaega Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Vastavad andmed toodud taotluse seletuskirjas. eesmärk ja põhjendus Tegevusega kaasneda võivate Vastavad andmed toodud taotluse seletuskirjas. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Harku IV lubjakivikarjäär Aadress Harku karjäär 10, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond Territoriaalkood 1975 Katastritunnus 72701:001:0536 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6584886, Y: 531412 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates Alates Kuni 19.05.2051 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Heite piirväärtused Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks 2/19 Ei ole asjakohane 2.11. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.12. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.13. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Käitluskoha jrk nr 1. Nimetus Harku IV karjäär Kood JTK0668503 Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Harku karjäär 10, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72701:001:0536 X: 6584886, Y: 531412 Harku karjäär 3, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72701:001:0012 X: 6584104, Y: 531847 Harku karjäär 9, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72701:001:0535 X: 6585116, Y: 531352 Harku karjäär 11, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72701:001:0537 X: 6584563, Y: 531502 Harku karjäär 8, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72701:001:0534 X: 6585379, Y: 531313 Harku karjäär 4, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72701:001:0011 X: 6585037, Y: 531652 Harku karjäär 7, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72601:001:1010 X: 6584724, Y: 531287 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 08111 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma) Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla 3/19 Komplekstegevus Komplekstegevuse selgitus muu korral Asukoha üldiseloomustus Taotletav Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Harjumaal Saue vallas Hüüru külas järgmistel katastriüksustel: Harku karjäär 3 (72701:001:0012; pindala 15,11 ha), Harku karjäär 4 (72701:001:0011; pindala 10,62 ha), Harku karjäär 7 (72601:001:1010; pindala 6,75 ha), Harku karjäär 8 (72701:001:0534; pindala 9,96 ha), Harku karjäär 9 (72701:001:0535; pindala 9,80 ha), Harku karjäär 10 (72701:001:0536; pindala 8,39 ha) ja Harku karjäär 11 (72701:001:0537; pindala 6,59 ha). Kõik katastriüksused on eraomandis (omanik AS Harku Karjäär). Taotletav mäeeraldis hõlmab Harku maardla (registrikaardi nr 161) aktiivseid tarbevaru plokke 33 ja 34 ning aktiivset reservvaru plokki 28. Seejuures plokk 33 on hõlmatud osaliselt.Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 51,66 ha, sh mäeeraldise pindala 48,98 ha. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaservas (mäeeraldisest ~10 m põhja pool) kulgeb loode-kagu suunaline Tammi tee (tee nr 1980003). Harku maardla aktiivse tarbevaru ploki 39 varu arvele võtmisel on Harku vallavalitsus esitanud tingimusliku nõusoleku (21.06.2018 kiri nr 11-1/2167, geoloogilise uuringu aruande lisa nr 8, EGF 8949), mille järgi peab maavaravaru piir jääma Tammi tee äärest vähemalt 10 m kaugusele. Taotletava mäeeraldise põhjapiiri kontuurimisel on vastava tingimusega samuti arvestatud - mäeeraldise põhjapiir on Tammi tee äärest vähemalt 10 m kaugusel. Lisaks Tammi teele asub käsitletava ala põhjapiiril Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega elektriõhuliin Harku-Järve:TAB (väline tunnus: K212826957; kaitsevöönd 10 m liini teljest), mille kaitsevööndiga on taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kattumine ca 10 m ulatuses. Elektrilevi OÜ on kaevandamisloa taotlemise kooskõlastanud (Lisa 3). Mäeeraldisest on välja jäetud elektriõhuliini postide 5 x 5 m mõõtudega kaitsetervikud. Taotletava mäeeraldise edelanurka läbivad kaks Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega elektriõhuliini RESTAURAATORI:TAB (väline tunnus: K212840922; kaitsevöönd 10 m liini teljest) ja Harku-Vahealajaam:HRK (väline tunnus: K111160844; kaitsevöönd 10 m liini teljest). Nimetatud elektriliinid demonteeritakse (Lisa 4). Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~25…50 m kaugusel lõuna suunas kulgeb ida-lääne suunaline Elering AS-i 35- 110 kVelektriõhuliinid Harku – Veskimetsa (väline tunnus: L011; kaitsevöönd 25 m) ja Kadaka – Harku (väline tunnus: L012; kaitsevöönd 25 m). Nimetatud liinide kaitsevöönd ei ulatu mäeeraldisele ega selle teenindusmaale, jäädes ~1,5 m kaugusele mäeeraldise ja teenindusmaa lõunaservast. Taotletavast mäeeraldise lääneservast ~50…55 m kaugusel kulgeb Harku-Rannamõisa tee (tee nr 11191), mille kaitsevöönd on Ehitusseadustiku § 71 lõike 2 järgi tee äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kujutab endast võsastunud paepealset niitu. Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgusega 28…33 m. Olemasoleva mäeeraldise piires on kaevandamisega maapind rikutud, kaevandatud ala absoluutkõrgus on 17…19 m. Lähim majapidamine asub ~145 m kaugusel kagu suunas Keldri (72701:001:0320) kinnistul. Loodus- (sh Natura 2000) või muinsuskaitselisi ega muid piirangualasid käsitletaval alal ei ole. Puudub ka hoonestus. Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus Kirjeldus Käitluskoha asendiplaan on esitatud lisas. Ülejäänud info on esitatud taotluse seletuskirjas. Seotud failid Lisa 1: Gr._lisa_1_Harku_IV_Maeeraldise_plaan.asice 4/19 Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik Maksimaalne (t/a) (t/a) Katendi ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine 25 000 25 000 ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. Katendi ja juurde toodavate jäätmete R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või 73 000 73 000 taaskasutamine kaevandatud maa-ala korrastamiseks 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Harku IV karjäär Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek Väljaminek (t/a) kokku antakse Tekib Saadakse Taaskasutatakse Kõrvaldatakse teistele teistelt ettevõtjatele Kogus R-kood Kogus D- (ettevõtjatelt, kood asutustelt, isikutelt) 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade 25 000 25 000 25 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kaevandamisjäätmed kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 17 01 01 - Betoon 5 200 5 200 5 200 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 5 200 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 17 01 02 - Tellised 1 700 1 700 1 700 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 1 600 1 600 1 600 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 5/19 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek Väljaminek (t/a) kokku antakse Tekib Saadakse Taaskasutatakse Kõrvaldatakse teistele teistelt ettevõtjatele Kogus R-kood Kogus D- (ettevõtjatelt, kood asutustelt, isikutelt) 1 600 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või 1 500 1 500 1 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine koodinumbriga 17 01 06* (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 1 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud 5 600 5 600 5 600 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud koodinumbriga 17 05 03* komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 5 600 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud 5 600 5 600 5 600 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid koodinumbriga 17 05 05* kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud 32 400 32 400 32 400 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, korrastamiseks dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud 6 000 6 000 6 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid koodinumbriga 17 05 07* kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus 6/19 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse Lisadokumendid, nr nimetus kirjeldus joonised, skeemid 1. Taaskasutamine R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, Kaevandamistegevuse käigus eemaldatakse paljandamata alalt katend ning Katend eemaldatakse mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa- ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale. Realiseerimata ja korrastamisel buldooseri või alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud seni kasutamata sõelmed on ladustatud mäeeraldise teenindusmaale. Katendit ekskavaatoriga. Katend maa-ala korrastamiseks ja sõelmeid kasutatakse kaevandatud ala korrastamisel vastavalt teisaldatakse hiljem korrastamisprojektile. ladustamisalale kas kopplaaduriga või kalluriga. Korrastamisel kasutatakse loetletud masinaid kombineeritult. 2. Töötlemine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev Enne ala täitmist toimub vajadusel püsijäätmete sorteerimine ja töötlemine – Purustamine ja Lisa 2: Jaatmete sortimine või teatud komponentide, ainete või peamiselt purustamine. Kasutatakse järgnevate jäätmekoodide puhul: 17 01 sorteerimine. _plokkskeem.jpg segude eraldamine, millega võib kaasneda 01, 17 01 03, 17 01 07, 17 05 04. Kui tekivad sorteerimisel või purustamisel Purustamiseks kasutatakse mehhaaniline töötlemine (purustamine, muud jäätmed, mida pole kajastatud, siis tuleb need üle anda vajalikku hüdraulilise lõuaga Lisa 3: Jaatmeka tükeldamine, demonteerimine, jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele. Jäätmed kasutatakse koheselt karjääri ekskavaatorit. itluse_skeem_uu kokkupressimine, granuleerimine jms), kui selle täitmisel peale visuaalset kontrolli, sorteerimist ja purustamist. Täitmine algab Sorteerimiseks kasutatakse tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning karjääri osast, kus on kaevandatud põhjani. Leevendusmeetmeid pole vaja mobiilset trummelsõelurit. s.pdf jäätmete olemus või koostis muutub kasutada. Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Harku IV karjäär 7/19 Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne plaanil vastavus või ladestamisele ladustamise materjal ladustamise või keskkonnanormidele suunamise aeg kogus kogus kaardil (nt päevades, Tonni m³ Tonni m³ kuudes, aastates) 1 X: 6585605, Y: 531107; X: 6585590, Y: 531136; X: 6585586, Y: 531134; X: 6585581, Y: Katend säilitatakse Katend 25 000 15 500 01 01 02 - Ei 25 000 15 500 531143; X: 6585586, Y: 531145; X: 6585560, Y: 531196; X: 6585556, Y: 531194; X: selleks kasutatakse Mittemaaksete 6585552, Y: 531203; X: 6585556, Y: 531205; X: 6585529, Y: 531260; X: 6585525, Y: ettevalmistatud karjääri maavarade 531259; X: 6585521, Y: 531268; X: 6585524, Y: 531269; X: 6585502, Y: 531314; X: teenindusmaal korrastamiseks kaevandamisjäätmed 6585498, Y: 531312; X: 6585494, Y: 531321; X: 6585498, Y: 531323; X: 6585467, Y: kaevandamisloa 531386; X: 6585463, Y: 531384; X: 6585458, Y: 531393; X: 6585462, Y: 531395; X: kehtivusejooksul 6585436, Y: 531449; X: 6585432, Y: 531447; X: 6585428, Y: 531456; X: 6585432, Y: 531458; X: 6585408, Y: 531506; X: 6585404, Y: 531504; X: 6585400, Y: 531513; X: 6585403, Y: 531515; X: 6585376, Y: 531570; X: 6585373, Y: 531568; X: 6585368, Y: 531577; X: 6585372, Y: 531578; X: 6585347, Y: 531629; X: 6585343, Y: 531627; X: 6585339, Y: 531636; X: 6585343, Y: 531638; X: 6585341, Y: 531641; X: 6585142, Y: 531697; X: 6584872, Y: 531771; X: 6584796, Y: 531795; X: 6584761, Y: 531565; X: 6584756, Y: 531530; X: 6584543, Y: 531629; X: 6584330, Y: 531728; X: 6584368, Y: 531956; X: 6584222, Y: 532009; X: 6584154, Y: 532033; X: 6584102, Y: 531707; X: 6584127, Y: 531703; X: 6584142, Y: 531701; X: 6584161, Y: 531777; X: 6584213, Y: 531742; X: 6584261, Y: 531707; X: 6584307, Y: 531672; X: 6584414, Y: 531652; X: 6584390, Y: 531601; X: 6584420, Y: 531574; X: 6584455, Y: 531542; X: 6584488, Y: 531512; X: 6584520, Y: 531484; X: 6584548, Y: 531460; X: 6584579, Y: 531435; X: 6584614, Y: 531408; X: 6584654, Y: 531380; X: 6584678, Y: 531364; X: 6584705, Y: 531347; X: 6584731, Y: 531331; X: 6584789, Y: 531299; X: 6584741, Y: 531275; X: 6584819, Y: 531222; X: 6584866, Y: 531197; X: 6584912, Y: 531180; X: 6584940, Y: 531173; X: 6584985, Y: 531166; X: 6585155, Y: 531144; X: 6585189, Y: 531140; X: 6585246, Y: 531132; X: 6585327, Y: 531123; X: 6585446, Y: 531108; X: 6585553, Y: 531093; X: 6585606, Y: 531084; X: 6585594, Y: 531108 Seotud failid 8/19 Failid Lisa 4: Kaevandamisjaatmete_ladustamise_skeem.asice 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid Kirjeldus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, maastikupildi visuaalne muutumine ja kujunenud veerežiimi rikkumine. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 84…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra. Kaevandamismasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on minimaalne (lõhatud paekivi loodusliku niiskuse jämeda tükilisuse tõttu. Kaevise transportimisel samuti tolmu oluliselt ei teki, kuna veokite liikumiskiirus on väike. Kui kuivemal perioodil esineb tolmuteket, siis tuleb selle piiramiseks vajadusel teid niisutada. Maardlal kaevandamisega kujunenud veerežiimi ei muudeta, sest jätkatakse olemasoleva veekõrvaldusmeetodi kasutamist. Laienduse aladele rajatakse karjääri põhja kraavid, mis juhivad vee olemasolevate karjääride veekõrvaldussüsteemi. Hüdrogeoloogilised tingimused on kujundatud pikaajalise kaevandamistegevuse käigus, mille tulemusel asuvad töötavad karjäärid põhjavee alanduslehtri mõjualas. Senine kaevandamine on küll muutnud looduskeskkonda, kuid keskkonna reostumist ei ole täheldatud. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde jätkamine piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Meetmed keskkonnariski vähendamiseks Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Seadmete ja tehnika Ettevõtte kasutatavaid seadmeid ja tehnikat hooldatakse Seadmete (ekskavaatorid, buldooserid ja kopplaadurid) hoolduseks vajalikud Pidev hooldus regulaarselt. käsitööriistad jm seadmed. 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise-9/19 ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Harku IV karjäär Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Katendi käitlus Enne maavara väljamist eemaldatakse maavaralt katend Jäätmekäitluse alustamine Katendi käitlus Katend kasutatakse ära karjääri täitmisel vastavalt korrastamisprojektile Jäätmekäitluse lõpetamine Jäätmete koostis Visuaalne kontroll jäätmete vastuvõtmisel ning pärast sorteerimist ja purustamist Jäätmekäitluse alustamine 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane. 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane. 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Vorm ei ole asjakohane. 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane. 3.11. Lisad Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel Kaevandamisjäätmekava Lisa 5: Lisa_5._Harku_IV_lubjakivikarjaari_jaatmekava.asice Prügila käitamine 10/19 Prügila või jäätmehoidla järelhooldus Jäätmehoidla käitamine Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Heitvesi Ei ole asjakohane 4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine 11/19 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 4.3.3. Äkkheide vette Ei ole asjakohane 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Ei ole asjakohane 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Õhk 5.1. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.2. Heiteallikad 12/19 5.2. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Ei ole asjakohane 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 13/19 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.11. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 5.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 5.4.16. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.17. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas 14/19 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus Registrikaardi nr 161 Maardla nimetus Harku Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Harku IV lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 48.98 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 51.66 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 467 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehitus, ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 120 15/19 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 28 plokk 0803 - ehituslubjakivi aR - aktiivne reservvaru 367.613 tuh m³ 30.09.2021 33 plokk 0803 - ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 2 933.60 tuh m³ 30.09.2021 34 plokk 0803 - ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 240 tuh m³ 30.09.2021 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi tuh t 3 466.713 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja x Geoloogilise uuringu loa registreerimise number x Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.2001 Geoloogilise uuringu aruande nimetus "Aruanne karbonaatsete kivimite otsingu-uuringu tulemustest killustiku tootmiseks kombinaadile 469", (varude arvutus seisuga 1.07.1989. a, I.Barankina) Geoloogiafondi number 3730 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK otsus nr 01-21 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.07.2001 Jrk nr 2. Geoloogilise uuringu loa omaja x Geoloogilise uuringu loa registreerimise number x Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.2007 16/19 Geoloogilise uuringu aruande nimetus x Geoloogiafondi number x Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 527 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 07.05.2007 Jrk nr 3. Geoloogilise uuringu loa omaja x Geoloogilise uuringu loa registreerimise number x Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.2009 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Harjumaa Harku lubjakivimaardla Harku V uuringuruumi geoloogiline uuring (Varu seisuga 01.10.2009. a.) Geoloogiafondi number 8162 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 370 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.03.2010 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 6: Gr._lisa_1_Harku_IV_Maeeraldise_plaan.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 7: Gr._lisa_2_Harku_IV_Geoloogilised_labiloiked.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 8: Gr._lisa_3_Harku_IV_Korrastatud_ala_plaan.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 9: Harku_IV_Maavara_kaevandamise_loa_seletuskiri.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 10: Lisa_1._KK_07.05.2007_nr_527.pdf Lisa 11: Lisa_2._KK_370.289394.pdf 17/19 Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 12: E_lisa_5_Harku_V_uuringuruumi_geoloogiline_uuring.pdf uuringu aruanne Kaevandamisjäätmekava Lisa 13: Lisa_5._Harku_IV_lubjakivikarjaari_jaatmekava.asice GIS ja CAD failid Lisa 14: Harku_IV_RUUMIKUJU_ME.dgn Lisa 15: Harku_IV_RUUMIKUJU_TM.dgn Lisa 16: Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn Lisa 17: Maeeraldise_maapinna_samakorgusjooned.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Seletuskirja 1. peatükk juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Seletuskirja 2. peatükk Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Seletuskirja 7. peatükk kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Õhu heitkoguste arvutused lisatud eraldi failina. Arvutuste kohaselt ei toimu kavandatava tegevusega heitkoguste olulise keskkonnamõju kohta künniste ületamist. Harku IV karjääris ei teostata kaevise töötlemist. Maardlal kaevandamisega kujunenud veerežiimi ei muudeta, sest jätkatakse olemasoleva veekõrvaldusmeetodi kasutamist. Harku IV karjääri mäeeraldise teenindusmaalt ei juhita vett suublasse. Laienduse aladele rajatakse karjääri põhja kraavid, mis juhivad vee olemasolevate karjääride veekõrvaldussüsteemi. Hüdrogeoloogilised tingimused on kujundatud pikaajalise kaevandamistegevuse käigus, mille tulemusel asuvad töötavad karjäärid põhjavee alanduslehtri mõjualas. Harku karjäärides on kujunenud hüdrogeoloogiline veerežiim, kus põhjavee tase püsib absoluutsel kõrgusel 16…19 m. Veetase jääb karjääripõhjast allapoole. Põhiline vee sissevool karjääridesse toimub läbi kattekivimite või otse maapinnalt. Karjääride madalamatesse osadesse koguneb aegajalt sademevesi, mis moodustab ka suurema osa karjääridest väljapumbatavast veest. Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Seletuskirja 7. peatükk Muu eelhinnangu info Lisa 18: Harku_IV_laienduse_heitkoguste_arvutus_11.2021.asice 18/19 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Harku korrastamisprojekt Lisa 19: Harku_korrastamisprojekt.zip Harku korrastamisprojekti lisa nr 1 Lisa 20: Harku_KRP_LISA.pdf Harku korrastamisprojekti lisa nr 2 Lisa 21: Harku_KRP_lisa_2.pdf Eletrilevi OÜ kooskõlastus kaitsevööndis tegutsemiseks Lisa 22: Lisa_3_Harku_karjaar_8_7_4__Hyyru_kyla_maavara_kaevandamine_ELVKK.asice Elektriliini demonteerimise kooskõlastus Lisa 23: Lisa_4._IP3465_Harku_karjaari_vahetrafo._M5000.pdf Riigilõivu tasumise maksekorraldus Lisa 24: mk.asice 19/19  HARJU MAAKOND SAUE VALD HÜÜRU KÜLA KESKKONNALOA NR KMIN-096 MÄEERALDISE LAIENDAMISE TAOTLUS HARKU IV LUBJAKIVIKARJÄÄR SELETUSKIRI Tellija: Aktsiaselts Harku Karjäär Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 21202 Tallinn 2021 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad . 3 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ......................................................... 3 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus ...................................................................................... 5 4. Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus ............ 9 5. Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega ........................................................................................................................ 11 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ......................................... 11 5.2 Kaevandatavad varud ............................................................................................ 12 6. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ..................................................................................... 13 7. Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus ....................................................................................................... 14 8. Andmed kaevandamisjäätmete kohta ............................................................................. 16 9. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine ................................................................... 16 TEKSTILISAD: 1. Keskkonnaministri 7. Mai 2007 käskkiri nr 527; 2. Keskkonnaministri 19. Märts 2010 käskkiri nr 370; 3. Elektrilevi OÜ kooskõlastus kaitsevööndis tegutsemiseks; 4. AJ 1388 10/6kV trafo ning Harku tee ääres 10kV ÕL demontaaži asendiplaan; 5. Harku IV lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava. GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:2000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’–IV-IV’ Mhor 1:2000, Mvert 1:200; 3. Korrastatud ala plaan M 1:2000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Mäeeraldise ruumikuju; 2. Mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju; 3. Mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina; 4. Mäeeraldise maapinna samakõrgusjooned ruumiobjektina; 5. Harjumaa Harku lubjakivimaardla Harku V uuringuruumi geoloogiline uuring (Varu seisuga 01.10.2009. a);  1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Aktsiaselts Harku Karjäär (edaspidi AS Harku Karjäär) kaevandab Harjumaal Harku maardlas (registrikaart nr 161) Harku IV lubjakivikarjääris maavara kaevandamise loa KMIN-096 alusel, mis kehtib kuni 19.05.2031. a. Maavara kaevandatakse aktiivsest reservvaru plokist nr 28. Markšeiderimõõdistamise järgi on mäeeraldise jääkvaru (seisuga 30.09.2021) 367,613 tuh m3. Maapõuseaduse § 68 lõike 1 kohaselt on kaevandamisloa omajal õigus laiendada mäeeraldist piirnevale või lahusolevale mäeeraldisele, kui olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavara jätkub kuni viieks aastaks. Seisuga 30.09.2021 on Harku IV lubjakivikarjääri kaevandatava varu jääk plokis 28 aR 367,613 tuh m3. Viimasel viiel aastal on kaevandatud keskmiselt 178 tuh m3. Harku maardla on üks peamistest lubjakivimaardlatest, kus toodetakse kõrge kvaliteediga lubjakivikillustiku nii Tallinna kui ka laiemalt Põhja-Eesti ehitusobjektide ja betoonitootjate tarbeks. 2019. a alguses valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel töö, mille eesmärgiks oli anda ülevaade Harju maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050 (https://www.egt.ee/et/eesmargid-tegevused/maapoueressursside-otsingud-ja- uuringud/projektid/harju-ehitusmaavarad). Eesti Geoloogiateenistuse ja keskkonnaministeeriumi koostöös valminud uuringus on jõutud järeldusele, et Harku maardlas on maardlate nimistu varustuskindluse arvutuse järgi mäeeraldistes oleva kaevandatava varu kogus kriitiline ning varu jätkub vaid kaheksaks aastaks. Eelnevast tulenevalt taotletakse käesolevaga ka Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise laiendamist Harku maardla (registrikaardi nr 161) aktiivsete tarbevaru plokkidele (33 aT ja 34 aT), mis jäävad olemasolevast mäeeraldisest põhja ja lõuna suunas. Seoses mäeeraldise laienemisega muudetakse ka mäeeraldise teenindusmaa piiri. Harku IV karjäärist kaevandatavast ehituslubjakivist toodetakse killustikku, mida kasutatakse peamiselt teede- ja üldehituses ning betooni tootmiseks. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Harjumaal Saue vallas Hüüru külas järgmistel katastriüksustel: Harku karjäär 3 (72701:001:0012; pindala 15,11 ha), Harku karjäär 4 (72701:001:0011; pindala 10,62 ha), Harku karjäär 7 (72601:001:1010; pindala 6,75 ha), Harku karjäär 8 (72701:001:0534; pindala 9,96 ha), Harku karjäär 9 (72701:001:0535; pindala 9,80 ha), Harku karjäär 10 (72701:001:0536; pindala 8,39 ha) ja Harku karjäär 11 (72701:001:0537; pindala 6,59 ha). Kõik katastriüksused on eraomandis (omanik AS Harku Karjäär). Taotletav mäeeraldis hõlmab Harku maardla (registrikaardi nr 161) aktiivseid tarbevaru plokke 33 ja 34 ning aktiivset reservvaru plokki 28. Seejuures plokk 33 on hõlmatud osaliselt. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 51,66 ha, sh mäeeraldise pindala 48,98 ha. 3 Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaserv külgneb osaliselt Harku karjääriga (kaevandamisloa nr: KMIN-038; kaevandaja: AS Harku Karjäär), lääneserv osaliselt Harku VI lubjakivikarjääriga (kaevandamisloa nr: HARM-145; kaevandaja: AS Harku Karjäär). Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast põhja suunas jätkuvad katastriüksused Harku karjäär 8 (72701:001:0534) ja Harku karjäär 4 (72701:001:0011). Itta jäävad katastriüksused Laabi-Piiri (72701:001:0014), Harku karjäär (72701:001:0027) ja Tuisu-Piiri (72701:001:0013). Lõunas jätkub katastriüksus Harku karjäär 3 (72701:001:0012). Läände jäävad katastriüksused Voolu (72701:001:0112) ja Karjääri (72701:001:1319) ning osaliselt Harku karjäär 7 (72601:001:1010). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaservas (mäeeraldisest ~10 m põhja pool) kulgeb loode-kagu suunaline Tammi tee (tee nr 1980003). Harku maardla aktiivse tarbevaru ploki 39 varu arvele võtmisel on Harku vallavalitsus esitanud tingimusliku nõusoleku (21.06.2018 kiri nr 11-1/2167, geoloogilise uuringu aruande lisa nr 8, EGF 8949), mille järgi peab maavaravaru piir jääma Tammi tee äärest vähemalt 10 m kaugusele. Taotletava mäeeraldise põhjapiiri kontuurimisel on vastava tingimusega samuti arvestatud - mäeeraldise põhjapiir on Tammi tee äärest vähemalt 10 m kaugusel. Lisaks Tammi teele asub käsitletava ala põhjapiiril Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega elektriõhuliin Harku-Järve:TAB (väline tunnus: K212826957; kaitsevöönd 10 m liini teljest), mille kaitsevööndiga on taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kattumine ca 10 m ulatuses. Elektrilevi OÜ on kaevandamisloa taotlemise kooskõlastanud (Lisa 3). Mäeeraldisest on välja jäetud elektriõhuliini postide 5 x 5 m mõõtudega kaitsetervikud. Taotletava mäeeraldise edelanurka läbivad kaks Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega elektriõhuliini RESTAURAATORI:TAB (väline tunnus: K212840922; kaitsevöönd 10 m liini teljest) ja Harku-Vahealajaam:HRK (väline tunnus: K111160844; kaitsevöönd 10 m liini teljest). Nimetatud elektriliinid demonteeritakse (Lisa 4). Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~25…50 m kaugusel lõuna suunas kulgeb ida-lääne suunaline Elering AS-i 35-110 kVelektriõhuliinid Harku – Veskimetsa (väline tunnus: L011; kaitsevöönd 25 m) ja Kadaka – Harku (väline tunnus: L012; kaitsevöönd 25 m). Nimetatud liinide kaitsevöönd ei ulatu mäeeraldisele ega selle teenindusmaale, jäädes ~1,5 m kaugusele mäeeraldise ja teenindusmaa lõunaservast. Taotletavast mäeeraldise lääneservast ~50…55 m kaugusel kulgeb Harku-Rannamõisa tee (tee nr 11191), mille kaitsevöönd on Ehitusseadustiku § 71 lõike 2 järgi tee äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kujutab endast võsastunud paepealset niitu. Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgusega 28…33 m. Olemasoleva mäeeraldise piires on kaevandamisega maapind rikutud, kaevandatud ala absoluutkõrgus on 17…19 m. Lähim majapidamine asub ~145 m kaugusel kagu suunas Keldri (72701:001:0320) kinnistul. Loodus- (sh Natura 2000) või muinsuskaitselisi ega muid piirangualasid käsitletaval alal ei ole. Puudub ka hoonestus. 4  3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta Harku lubjakivimaardla avastati 1954. a ja selle detailne uuring jätkus 1961. a. Sellest ajast alates on tehtud seal arvukalt uuringuid: - „Aruanne Harku lubjakivimaardla detailsetest geoloogilistest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN juures Geoloogia ja Maapõuevarade Kaitse Valitsus, I. Barankina, 1962; EGF 1949); - „Harku lubjakivimaardla varude järeluuringu ja ümberhindamise aruanne“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, V. Jürgenson, 1969; EGF 3057); - „Aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde tulemustest Tallinna ümbruses“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, V. Mõttus, 1978; EGF 3492); - „Aruanne karbonaatsete kivimite otsingu-uuringu tulemustest killustiku tootmiseks kombinaadile 469 (varu arvutus seisuga 1.07.1980. a)“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, I. Barankina, 1980; EGF 3730); - „Aruanne lubjakivide otsingulis-hinnangulistest töödest Harju rajoonis Nabala küla piirkonnas“ (TK Eesti Geoloogia, P. Vingisaar, 1988; EGF 4295); - „Informatsiooniline aruanne kvaliteedi iseloomustamiseks ja varude hindamiseks Harku karjääri põhjas ning maardlaga piirnevatel perspektiivsetel (kvaliteedi põhjal) aladel“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, I. Barankina, 1989; EGF 7259); - „Harku lubjakivikarjääri jääkvaru arvutus taotletava mäeeralduse (54,2 ha) piirides“ (Harku Karjääri AS, V. Pommik, 1994; EGF 4726); - „Harku lubjakivimaardla Vatsa uuringuala geoloogiline uuring“ (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004; EGF 7630); - „Harjumaa Harku lubjakivimaardla Naistesoo uuringuala geoloogiline uuring“ (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2005; EGF 7673); - „Harku lubjakivimaardla Põlma uuringuala geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2005)“ (OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER, E. Rannik, 2005; EGF 7718); - „Harjumaa Harku lubjakivimaardla Karjavälja I uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.01.2006.a)“ (Eesti Geoloogiakeskus, S. Korbut, 2006; EGF 7772); - „Harku lubjakivimaardlas ASi Tallegg Laabi farmi maaüksusel paikneva varu ümberarvutus (seisuga 01.05.2007. a)“ (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, M. Rändur, 2007; EGF 7856); - „Harku lubjakivimaardla aktiivse reservvaru ploki nr 8 varu osalise ümberhindamise ja ploki 32 varu arvutuse seletuskiri (varu seisuga 01.09.2008)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, E. Rannik, H. Vahtra, 2008, EGF 8055); - „Harjumaa Harku lubjakivimaardla Harku V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.10.2009. a)“ (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, S. Korbut, R. Peikre ja L. Savitski, 2009; EGF 8162); - „Harku lubjakivimaardla plokk 9 Ra kaevandamisväärseks tunnistamine (varu seisuga 01.10.2011)“ (AS Harku Karjäär, V. Pommik, 2011; EGF 8366); - „Seletuskiri Harku III lubjakivikarjääri aktiivse reservvaru plokkide 6, 7 ja 8 osaliselt varu kaevandamisväärseks tunnistamise kohta (riigile kuuluva kinnistu Karjääripõhja piires) (varu seisuga 01.07.2013)“ (OÜ Mäemees, V. Jürgenson ja V. Valling, 2013; 5 EGF 8491); - „Harku lubjakivimaardla plokk 39 aT ja plokk 40 aT varu arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.07.2018)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, C. Kaasik, H. Vahtra, 2018; EGF 8949). Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Geoloogiliselt asendilt jääb Harku lubjakivimaardla Balti kilbi lõunanõlvale ning kihid on nõrgalt monoklinaalselt lõunasse kallutatud. Kasuliku kihi moodustavad Alam- ja Keskordoviitsiumi Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid, millede kogupaksus on 9…14 m. Maardla tüüpläbilõige on toodud järgmises tabelis. Tabel 1. Maardla tüüpläbilõige (maardla registrikaardi nr 161 andmetel) Kihi paksus Strat. indeks Kasulik Kivimi nimetus min. maks. uus vana kiht 0,0 0,4 kasvukiht 0,0 2,3 bIV turvas + 0,0 6,0 gIII kruus, liiv, veerised 0,0 1,4 O2kkw O2kk lubjakivi, kerogeenne 0,0 7,5 O2uhkr O2uh Lubjakivi, savikas, peenekrist. + 1,2 8,5 O2lsvä O2ls lubjakivi, mikropisikrist., paksukihiline + 0,4 0,8 O2as+knkn O2as lubjakivi, savikas, oiididega + 0,1 2,4 O2knlb+pk O1kn lubjakivi, detriitne 0,9 2,2 O2vl+tl O1vl lubjakivi, glaukoniidiga Järgnevalt on geoloogiliselt kui ka hüdrogeoloogiliselt iseloomustatud kahte ala (olemasolev Harku IV lubjakivikarjäär ja Harku IV lubjakivikarjääri laiendus) eraldi. Olemasolev Harku IV lubjakivikarjäär. Harku IV maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja järgi on Harku IV mäeeraldisel geoloogiline ehitus suhteliselt lihtne – karbonaatkivimid lasuvad kasvukihist ja saviliivmoreenist koosneva pinnakatte all. Aluspõhja karbonaatkivimite läbilõikes on makrolitoloogiliselt selgelt eristatavad järgmised kivimikompleksid (ülalt alla): - Hall, savikas mergli vahekihtidega lubjakivi. Stratigraafiliselt kuulub uhaku lademesse. - Helehall pisi- ja peenkristalliline keskmisekihiline lubjakivi, milles esinevad sagedasti pisihambulised sutuurpinnad ja suurehambulised stüloliitpinnad, mis on markeeritud mergli kiledega. Stratigraafiliselt kuulub Lasnamäe lademe Väo kihistu ülaossa. - Hall, pruunika tooniga, pisikristalliline ja valdavalt keskmisekihiline lubjakivi, mis on kohati nõrgalt poorne ja dolomiidistunud. Esinevad harvad lainjad mergli vahekihikesed. Stratigraafiliselt kuulub Lasnamäe lademe Väo kihistu allossa. - Kollakas/pruunikashall ja hall pisikristalliline raudooiide sisaldav lubjakivi, milles esinevad ka harvad glaukoniiditerad. Kivim levib homogeense ja ühtlase ehitusega kihina 0,2…1,2 m. Stratigraafiliselt kuulub tõenäoliselt Aseri + Kunda lademesse. 6  Täpsem määratlemine on raskendatud ühtlase litoloogilise ilme ja väikeste paksuste tõttu. - Rohekashall pisikristalliline, arvukate muguljate mergli vahekihtidega glaukoniitlubjakivi, vahel karbonaatne glaukoniitlubjakivi. Sageli on kivim nõrgalt tsementeeritud. Stratigraafiliselt kuulub Volhovi lademesse. Volhovi lademesse kuuluvad glaukoniitkivimid on kasuliku kihi lamamiks. Kasuliku kihi lubjakivi kogupaksus kõigub mäeeraldisel vahemikus 11,8…15,52 m ja on keskmiselt 13,14 m. Uuritud Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe massiivsed ja vaid kohati lõhelised lubjakivid (lasundi paksus 12,1…13,8 m) moodustavad ilma olulise põhjaveevaruta Ordoviitsiumi veekihi. Ordoviitsiumi veekihi põhjavesi on survetu ja veetase jääb 0,5…5 m sügavusele lubjakivi pealispinnast (vabapinnalise põhjavee tase 23,2…28,2 m üle merepinna). Paiknedes kõvikul, sõltub veesisaldus täielikult sademetest. Ordoviitsiumi veekihis formeerub mage HCO3-CA-Mg- kuni HCO3-SO4-Ca-Mg- tüüpi vesi mineraalsusega valdavalt 0,4…0,6 g/l, karedusega 4-8 mg-ekv/l. Karjääriveed kujunevad praktiliselt vaid sademeist ning põhjavesi (pinnavesi) ei mõjuta oluliselt kaevandamist. Olemasoleval mäeeraldisel on veekõrvalduse tulemusel veetase viidud mäeeraldise põhjaga samale tasemele absoluutkõrgusel ~17 m. Harku IV lubjakivikarjääri laiendus. Laienduse alal (olemasolevast mäeeraldise põhja ja lõuna suunas) on aluspõhja karbonaatkivimite läbilõikes makrolitoloogiliselt selgelt eritletavad järgmised kivimikompleksid (ülalt alla): Kukruse lademe pruunikashall kergelt savikas lubjakivi, mis sisaldab muguljaid kerogeense lubjakivi, kukersiidi ja mergli vahekihte. Lademe paksus on käsitletaval alal 0…3,7 m, keskmiselt 2,43 m. Kukruse lade puudub puuraukudes 6-08, 9-08, 11-08,12-08 ja 13-08. Uhaku lademe moodustab rohekashall peenekristalliline savikas lubjakivi arvukate õhukeste mergli vahekihtidega, mida mööda kivim lõhestub õhukesteks plaatideks. Lademe paksus puuraukudes on 0,0…4,9 m, keskmiselt 3,52 m. Uhaku lade puudub puuraukudes 2-08 ja 10-08. Lasnamäe lade koosneb kahest osast: - helehall pisi- ja peenekristalliline keskmisekihiline lubjakivi, milles esinevad sagedasti pisihambulised sutuurpinnad ja suurehambulised stüloliitpinnad, mis on markeeritud mergli kiledega. Stratigraafiliselt kuulub Lasnamäe lademe Väo kihistu ülaossa. Kihi paksus on 3,0…6,0 m, keskmiselt 4,71 m; - hall, pruunika tooniga, pisikristalliline ja valdavalt keskmisekihiline lubjakivi, mis on kohati nõrgalt poorne ja dolomiidistunud. Esinevad harvad lainjad mergli vahekihikesed. Stratigraafiliselt kuulub Lasnamäe lademe Väo kihistu allossa. Kihi paksus on 1,1…3,4 m, keskmiselt 2,31 m. Iseloomulik on 3–6 terava püriidistunud katkestuspinna esinemine Uhaku ja Lasnamäe lademe piiril. 7 Kollakas- või pruunikashall ja hall pisikristalliline raudooiide sisaldav lubjakivi, milles esinevad ka harvad glaukoniiditerad, kuulub stratigraafiliselt tõenäoliselt Aseri + Kunda lademesse. Kivim levib homogeense ja ühtlase ehitusega kihina paksusega 0,7…2,10 m, keskmiselt 1,12 m. Volhovi lade koosneb rohekashallist pisikristallilisest, arvukate muguljate mergli vahekihtidega glaukoniitlubjakivist, kohati ka karbonaatsest glaukoniitliivakivist. Sageli on kivim nõrgalt tsementeeritud. Volhovi lademesse kuuluvad glaukoniitkivimid on kasuliku kihi lamamiks. Volhovi lademe läbilõige algab karbonaatse bretšaga. Kasuliku kihi lubjakivi kogupaksus kõigub uuringualal vahemikus 9,4 m kuni 13,6 m. Ploki 33 piires on kasuliku kihi keskmine paksus 10,58 m ja ploki 34 piires 13,35 m. Läbilõikes avatud Kukruse lademe kivimid on suures ulatuses murenenud ja purustatud (30─100%) ja sisaldavad palju risustavat kõrvalist materjali (põlevkivi, kerogeen jms.), seepärast on nad arvatud kasuliku kihi katendi hulka. Kasuliku kihi pealispinna absoluutne kõrgus on vahemikus 28,62…30,16 m, keskmine 29,22 m. Kasuliku kihi lamami absoluutne kõrgus on vahemikus 16,00…19,53 m, keskmine 17,97 m. Hüdrogeoloogiline läbilõige koosneb Ordoviitsiumi veekompleksist ja Ordoviitsiumi– Kambriumi veekihist. Ordoviitsiumi veekompleksi esindavad kohapeal Lasnamäe veekihi karbonaatkivimid, mille lasumiks on kuni 1 m paksune moreen ning lamamiks Alam- Ordoviitsiumi Volhovi ja Pakerordi lademe savikas lubjakivi ning argilliit. Vettandvateks kivimiteks on vähelõhelised lubjakivid, paksusega ~18 m. Regionaalselt asub Harku IV lubjakivikarjääri laienduse ala veekihi väljealal ja vesi on surveta. Regionaalselt on veekihi veeandvus väike, veejuhtivus muutub 10…30 m2/ööpäevas, kuid vaadeldaval alal läheneb juba veepidemele, veejuhtivusega 0,4–3 m²/ööpäevas. Ala lõunaosas, mis jääb töötavast karjäärist ~150 m kaugusele, on põhjaveetase 4,5 m sügavusel maapinnast, ja 1,0 km kaugusele jäävas põhjaosas 0,35 m maapinnast. Väikese veeandvuse tõttu ei tarbita veekihi põhjavett kuni 1 km kaugusel karjäärist. Suur osa Vatsla küla puurkaevudest, mis on puuritud Lasnamäe–Kunda veekihti, on ümber seadistatud Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihile. Keemiliselt koostiselt on veekihi põhjavesi HCO3-Ca-tüüpi, kuivjäägiga 0,4 g/l. Siiski andis pa. 4 vee analüüs hoopis erineva tulemuse: keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-SO4-Cl- Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 789 mg/l ja üldkaredusega 11,31 mg-ekv/l. Ei ole välistatud, et vee kvaliteedile avaldab mõju betoonitehas, mis asub põhjaveevoolu suhtes ülesvoolu. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht on Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ning Kambriumi Tiskre ja Pirita kihistu liivakivides laialdase levikuga. Vettandvate kivimite paksus on umbes 20 meetrit. Lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi argilliit ja savikas lubjakivi, lamamiks Alam- Kambriumi Lontova savi. Veekiht on surveline, veekihi põhjaveetase lasub 17…19 m sügavusel maapinnast, veejuhtivus kmmuutub 17–60 m²/ööpäevas, erideebit q = 0,15–0,7 l/s·m. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Cl-tüüpi, kuivjäägiga 0,3 g/l ning üksikjuhtudel suure rauasisaldusega. Kaevandite üleujutamises veekiht ei osale. Veekihi põhjavett kasutatakse ulatuslikult elanikkonna ja ettevõtete veevarustuses. 8 Töötavates Harku karjäärides on kujunenud hüdrogeoloogiline veerežiim, kus põhjavee tase püsib absoluutsel kõrgusel 16,2…18,2 m. 2010. a koostatud Harku karjääri, Harku II karjääri ja Harku IV lubjakivikarjääri korrastamisprojektis on arvestatud, et veetase taastub peale kaevandamise lõppu absoluutkõrgusele 22,2 m. 4. Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus Maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus on toodud kahe ala (olemasolev Harku IV lubjakivikarjäär ja Harku IV lubjakivikarjääri laiendus) kohta eraldi. Olemasolev Harku IV lubjakivikarjäär. Järgnevas tabelis on toodud lubjakivist saadava killustiku põhiomadused lademete lõikes. Tabel 2. Lubjakivist saadava killustiku põhiomadused lademete lõikes (olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri piires) Killustiku Aseri+Kunda Mõõtühik Uhaku lade Lasnamäe lade parameeter lade Veeimavus % 2,8 2,2 2,4 Purustatavus Massikadu % 14,0 12,0 11,6 silindris Kulumiskindlus Massikadu % 25,1 19,3 18,2 Külmakindlus 15 ts Massikadu % 6,6 2,8 25 ts 10,7 4,9 Savi-ja Sisald. % 5,3 3,8 2,9 tolmuosakesed Saagis % 73,8 73,1 74 Purunemiskindlus Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2). Kaalukadu 24-35% keskmiselt 30%, mis vastab killustiku III klassile. Külmakindlus vahetul külmutamisel (EVS- EN 1367-1), kaalukadu oli 1,4…4,0%, keskmiselt 2,4%. Kulumiskindlus Põhjamaade (Nordic) katsel (EVS-EN 1097-9), kaalukadu oli 32,5…56,8%, keskmiselt 44,65%, mis vastab killustiku III klassile. Kasuliku kihi moodustab Uhaku lademe ning Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid ja Aseri ning Kunda lademete rauaooiide sisaldav homogeenne lubjakivi. Kasuliku kihi keskmine paksus on 13,14 m, katendi paksus on keskmiselt 1,0 m. Olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri piires on maardlate registri andmetel ehituslubjakivi (Plokk 28 aR) varu 367,613 tuh m3 (seisuga 30.09.2021). Harku IV lubjakivikarjääri laiendus. Järgnevates tabelites on toodud lubjakivist saadava killustiku põhiomadused ja lubjakivi keemiline koostis lademete lõikes. 9 Tabel 3. Lubjakivist saadava killustiku keskmised põhiomadused lademete lõikes (Harku IV lubjakivikarjääri laienduse piires) Killustiku Aseri+Kunda Mõõtühik Uhaku lade Lasnamäe lade parameeter lade Veeimavus % 2,1 1,6 1,7 Purustatavus Massikadu % 13,3 11,7 12,8 silindris Purunemiskindlus Los Angelese Massikadu % 31 26,6 28,2 katesel EVS-EN 1097-2 Külmakindlus EVS-EN 1367-1 Massikadu % 4,3 1,2 25 ts Savi-ja Sisald. % 3,6 2,8 2,9 tolmuosakesed Saagis % 71 74,2 74,2 Tabel 4. Lubjakivi keemiline koostis lademete lõikes (Harku IV lubjakivikarjääri laienduse piires) Keemiline Aseri+Kunda Kukruse lade Uhaku lade Lasnamäe lade koostis lade CaO 46,52 47,78 49,35 45,57 MgO 0,93 1,33 1,56 1,27 L.j. 10,46 10,44 7,08 12,97 Kk960° 39,01 37,91 39,32 36,55 P2O5 0,20 0,31 0,46 1,12 S 0,40 0,30 0,33 0,12 Uhaku, Lasnamäe ja Kunda ning Aseri lademe kõrgemargiline lubjakivi Harku IV lubjakivikarjääri laienduse piires on kõlbulik ehituskillustiku tootmiseks. Ehituslubjakivi iseloomustavad järgmised keskmised kivimi füüsikalis–mehaanilised omadused: tihedus 2,72 –2,74 g/cm3; mahumass 2561–2706 kg/m3; poorsus 3,6–5,5%; veeimavus 1,1–2,3%; survetugevus kuivalt 130–186 Mpa; survetugevus vees immutatult 72–135 Mpa; külmakindlus 25 tsüklit. Lubjakivist valmistatud ehitusotstarbelise killustiku oodatav saagis on 71% ja killustik on iseloomustatav järgmiste põhiliste füüsikalis– mehaaniliste omadustega (fr. 10–20 mm): purustatavus: massikadu keskmiselt 12,6%, garanteeritud mark “1000”; kulumiskindlus: massikadu keskmiselt 21,8%; Los Angeles klass on III (EVS-EN 1097-2); külmakindlus EVS-EN 1367-1 klass – II – IV. Laienduse alal (aktiivsed tarbevaru plokid 33 ja 34) on kasulikuks kihiks Uhaku lademe ning Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid ning Aseri ja Kunda lademete rauaooiide sisaldav homogeenne lubjakivi. Plokk 33 aT alal on pehme katendi keskmine paksus 0,3 m ja kaljukatendi paksus ~0,4 m. Katendi keskmine paksus kokku ~0,7 m. Kasuliku kihi keskmine paksus on 10,58 m. Plokk 33 piires on ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 10 2995 tuh m3. Taotletav mäeeraldise piir ei hõlma plokki 33 täielikult. Ploki põhjaosas (Tammi tee ääres) on mäeeraldisest välja jäetud 0,58 ha suurune ala. Sellest tulenevalt ei kuulu mäeeraldise varu hulka 0,58 ha x 10,58 m = 61,4 tuh m3 maavaravaru. Järelikult on taotletaval alal ploki 33 aT ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 2995 – 61,4 = 2933,6 tuh m3. Plokk 34 aT alal on pehme katendi keskmine paksus ~0,2 m ja kaljukatendi paksus ~3,9 m. Katendi keskmine paksus kokku 4,1 m. Kasuliku kihi keskmine paksus on 13,35 m. Plokk 34 piires on ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 240 tuh m3. Kokkuvõtvalt on maavaravarud seisuga 30.09.2021 olemasolevates plokkides ja taotletava Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise piires toodud järgmises tabelis. Tabel 5. Maavaravaru seisuga 30.09.2021 Maavaravaru taotletava Varu plokk Maavaravaru plokis, tuh m3 mäeeraldise piires, tuh m3 28 aR 367,613 367,613 33 aT 2995 2933,6 34 aT 240 240 Kokku 3602,613 3 541,213 Taotletaval mäeeraldisel on ehituslubjakivi maavaravaru (seisuga 30.09.2021) kokku 3541,213 tuh m3 (sh aktiivne reservvaru 367,613 ja aktiivne tarbevaru 3173,6). 5. Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Taotletav Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 51,66 ha, sh mäeeraldise pindala 48,98 ha. Mäeeraldise piir on pindalaliselt määratud Harku maardla (registrikaardi nr 161) aktiivse tarbevaru plokkide 33 ja 34 ning aktiivse reservvaru ploki 28 (olemasolev Harku IV lubjakivikarjäär) piiride järgi. Taotletav mäeeraldise piir ei hõlma plokki 33 täielikult, vaid ploki põhjaosas (Tammi tee ääres) on mäeeraldisest välja jäetud 0,58 ha suurune ala, sest - mäeeraldise piir peab jääma Tammi tee äärest vähemalt 10 m kaugusele (Harku vallavalitsuse tingimuslik nõusolek (21.06.2018 kiri nr 11-1/2167, geoloogilise uuringu aruande lisa nr 8, EGF 8949)); - Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega elektriõhuliini Harku-Järve:TAB (väline tunnus: K212826957) postidele on jäetud 5 x 5 m mõõtudega kaitsetervikud. Eelnevast tulenevalt ei kuulu mäeeraldise varu hulka 0,58 ha x 10,58 m = 61,4 tuh m3 maavaravaru. Sügavuti on mäeeraldise piiriks nimetatud plokkide lamam. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ühtib enamuses taotletava mäeeraldise piiriga, kuid ala loodeservas ulatub ~20 m lääne suunas kuni Harku-Rannamõisa tee (tee nr 11191) kaitsevööndini ning ala loodenurgas ulatub elektriõhuliini kaitsevööndini. 11 5.2 Kaevandatavad varud Mäeeraldise piiresse jääva varu maht on 3 541,213 tuh m3, mida ei saa kogumahus kaevandada. Mäeeraldist katab katend (kasvukiht, moreen, murenenud lubjakivi), mille stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise külgedele jätta maavarast hoidetervik. Hoidetervik on otstarbekas jätta mäeeraldise nendele külgedele, kus katend pole veel mäeeraldise piirini eemaldatud ning kus mäeeraldise piir ühtib teenindusmaa piiriga. Külgedel, mis piirnevad naabermäeeraldistega ei ole maavarast hoideterviku jätmine otstarbekas. Teenindusmaad kasutatakse nii katendi kui ka toodangu (killustiku) ladustamiseks. Kuna kaevandamine ei tohi põhjustada mulla hävimist ja toodangut ei saa selle segunemise vältimiseks ladustada katendile, siis teenindusmaalt katend eemaldatakse ning maavarast hoideterviku jätmine pole otstarbekas nendel aladel, kus mäeeraldise ja teenindusmaa piir ei ühti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hoidetervik jätta mäeeraldise põhja-, ida-ja lõunaküljele, mäeeraldise piiripunktide 1-41; 46-49 vahele. Mäeeraldise lääneküljel tuleb hoideterviku jätta piiripunktide 49-51 ja 55-57 vahele. Hoideterviku skeem on toodud järgnevalt: Katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2). Arvestades katendi keskmisi paksusi erinevates plokkides on hoidetervikute laiused ja pindalad järgmised: Plokk 28 aR – katendi keskmine paksus 1,0 m, hoideterviku laius 1,0 x 2 = 2,0 m; hoideterviku pindala 813,6 m2; Plokk 33 aT – katendi keskmine paksus 0,7 m, hoideterviku laius 0,7 x 2 = 1,4 m; hoideterviku pindala 1637,2 m2; Plokk 34 aT – katendi keskmine paksus 4,1 m, hoideterviku laius 4,1 x 2 = 8,2 m; hoideterviku pindala 3485,8 m2. Arvestades kasuliku kihi keskmisi paksusi erinevates plokkides on hoidetervikute mahud järgmised: Plokk 28 aR – 813,6 m2 x 13,14 = 10690,7 m3 = 10,7 tuh m3; Plokk 33 aT – 12 1637,2 m2 x 10,58 = 17321,6 m3 = 17,3 tuh m3; Plokk 34 aT – 3485,8 m2 x 13,35 = 46535,4 m3 = 46,5 tuh m3. Kokkuvõtvalt on taotletava Harku IV lubjakivikarjääri kaevandatavad varud toodud järgmises tabelis. Tabel 6. Mäeeraldise maavaravaru ja kaevandatav varu Maavaravaru Hoideterviku maht, Kaevandatav varu, Varu plokk mäeeraldise tuh m3 tuh m3 piires, tuh m3 28 aR 367,613 10,7 356,913 33 aT 2933,6 17,3 2916,3 34 aT 240 46,5 193,5 Kokku 4018,493 74,5 3466,713 Taotletaval mäeeraldisel on ehituslubjakivi kaevandatav varu 3466,713tuh m3. 6. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Mäenduslikud tingimused taotletava Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandamiseks on soodsad. Nii olemasoleval mäeeraldisel kui ka laienduse alal toimub kaevandamine väljakujunenud tehnoloogiaga, mille kohta on koostatud nõuetekohane kaevandamise projekt 2017. a. Lihtsustatult koosneb kaevandamise tehnoloogiline protsess järgmistest etappidest: 1. Ettevalmistustööd (piiride märkimine, vajadusel kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine); 2. Maavara raimamine (puur- ja lõhketöödega või mehaaniliste meetoditega); 3. Kaevise laadimine transpordivahenditele ja vedu purustus- ja sorteerimissõlme (ei asu Harku IV mäeeraldise teenindusmaal); 4. Kaevise töötlemine (purustamine, sõelumine); 5. Valmistoodangu laadimine kalluritele; 6. Karjääri korrastamine (teostatakse korrastamisprojekti alusel). Kasulikku kihti kattev katend koosneb pehmest katendist (kasvukiht, moreen) ja kaljukatendist (murenenud ja purustatud lubjakivist). Katendi maht taotletava Harku IV lubjakivikarjääri piires on toodud järgmises tabelis. Tabel 7. Andmed katendi kohta Katendi keskmine Katendi Katendi maht, tuh m3 Varu Pindala, paksus*, m maht plokk ha Pehme Pehme kokku, Kaljukatend Kaljukatend katend katend tuh m3 28 aR 19,44 0,44 0,56 85,5 108,9 ~194 33 aT 27,74 0,305 0,415 84,6 115,1 ~200 34 aT 1,8 0,225 3,85 4,1 69,3 ~73 Kokku 174,2 293,3 467 * Geoloogilise uuringu (EGF nr 8162) ja Harku IV lubjakivikarjääri kaevandamise loa taotluses toodud andmetel 13 Ploki 28 aR piires moodustab kasvukiht pehmest katendist 44% ehk ~38 tuh m3. Plokkide 33 ja 34 piires on kasvukihi keskmine paksus 0,25 m, seega pehmest katendist moodustab kasvukiht ~74 tuh m3. Kasvukihi maht kokku on 112 tuh m3. Olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri (plokk 28 aR) piires on katend kogu alal eemaldatud ja ladustatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa äärealadele. Mäeeraldise laienduse (plokid 33 ja 34) piires on eemaldamata katendi maht 273 tuh m3. Katend eemaldatakse kaevandamise ettevalmistustööde käigus ja ladustatakse ajutiselt mäeeraldisele ja/või selle teenindusmaale. Ladustatud katend kasutatakse karjääri korrastamisel. Kasvukihti kasutatakse maapinna täitmisel pealmises kihis. 7. Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, maastikupildi visuaalne muutumine ja kujunenud veerežiimi rikkumine. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 84…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Välismüra normtase III kategooria segaalal (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) on päeval 65 dB ja öösel 55 dB (Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71“ Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”). Seega saavutatakse avamaastikul päevane normatiivne müratase müraallikast 50 m kaugusel ja öine tase 150 m kaugusel (Valgma, 2009). Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra. Kaevandamismasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on minimaalne (lõhatud paekivi loodusliku niiskuse jämeda tükilisuse tõttu. Kaevise transportimisel samuti tolmu oluliselt ei teki, kuna veokite liikumiskiirus on väike. Kui kuivemal perioodil esineb tolmuteket, siis tuleb selle piiramiseks vajadusel teid niisutada. Harku IV karjääri mäeeraldisel ei teostata kaevise töötlemist ja seega vastava tegevuse mõju seal ei avaldu. Lõhketöödel eralduvate saasteainete koguste kohta on esitatud taotluse juurde vastavad arvutused. Arvutuste kohaselt ei toimu kavandatava tegevusega heitkoguste künniste ületamist. Maardlal kaevandamisega kujunenud veerežiimi ei muudeta, sest jätkatakse olemasoleva veekõrvaldusmeetodi kasutamist. Laienduse aladele rajatakse karjääri põhja kraavid, mis juhivad vee olemasolevate karjääride veekõrvaldussüsteemi. Harku IV mäeeraldise teenindusmaalt ei juhita vett suublasse. Hüdrogeoloogilised tingimused on kujundatud pikaajalise kaevandamistegevuse käigus, mille tulemusel asuvad töötavad karjäärid põhjavee alanduslehtri mõjualas. Harku karjäärides on kujunenud hüdrogeoloogiline 14 veerežiim, kus põhjavee tase püsib absoluutsel kõrgusel 16…19 m. Veetase jääb karjääripõhjast allapoole. Põhiline vee sissevool karjääridesse toimub läbi kattekivimite või otse maapinnalt. Karjääride madalamatesse osadesse koguneb aegajalt sademevesi, mis moodustab ka suurema osa karjääridest väljapumbatavast veest. Senine kaevandamine on küll muutnud looduskeskkonda, kuid keskkonna reostumist ei ole täheldatud. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde jätkamine piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Kaevandamismasinatest tingitud keskkonnareostuse vältimiseks tankimise ja hoolduse käigus tuleb välistada kütuse ja määrdeõlide sattumine karjääri põhjale ja sealtkaudu vette. Masinate hooldamine ja remont teostatakse kohtades, kus kütte ja määrdeõlide sattumine keskkonda on välistatud. Kõik karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui selline olukord ikkagi tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. Harku karjääride alal on tehtud kaks keskkonnamõjude hindamist (KMH), mille käigus on analüüsitud kaevandamise keskkonnatingimusi ja kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid. 1. „AS Harku Karjäär taotletava Harku III ja Harku VI mäeeraldiste kavandatava tegevuse ja Harku maardla idaosa korrastamisvõimaluste keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2010), kiidetud heaks Keskkonnaministeeriumi 04.04.2012 kirjaga nr 173-9. Töö tulemusena leiti, et mäeeraldistel kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju pinnaveele, põhjaveele ega ka ümbruskonna vesivarustusele. Ümbruskonnas paiknevad kaitsealad, s.h. Natura alad, üksikobjektid ja kultuurimälestised jäävad väljapoole mäetööde võimaliku negatiivse mõjuala ulatust. Mõju taimestikule ja loomastikule mäeeraldiste ümbruses on vähe oluline. Mäetööde perioodil avaldatakse olulist mõju välisõhule ümbruskonnas, seda müra ja tolmu kaudu, mis levivad mäeeraldistel ning väljaveoteedelt. Oluline mõju võib tekkida kinnisvarale mäeeraldiste läheduses lõhketöödest põhjustatud maavõngete (vibratsiooni) tõttu. Kaevandamisel tekkivaid keskkonnamõjusid saab viia normatiivsetesse piiridesse leevendusmeetmete abil või leevendavate alternatiivide kasutuselevõtul, rakendades aruandes väljapakutud leevendusmeetmeid. 2. „OÜ Balti Kivi taotletava Harku V mäeeraldise kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 10/0600), kiidetud heaks Keskkonnaministeeriumi 04.04.2012 kirjaga nr 976-9. KMH tulemustest selgus, et kaevandamine Harku V mäeeraldisel ei avalda olulist mõju piirkonna põhjaveetasemele, kuna seal juba on veetaseme alandus senise ulatusliku ja pikaajaliste mäetööde tulemusena väljakujunenud. Karjäärivett saab käidelda selliselt, et see ei mõjuta negatiivselt Harku järve seisundit, pigem värskendab puhtama veega. Probleemid tekivad kasuliku kihi raimamisel. Laabi broilerifarm karjääri läheduses ja AS Harku karjääri purustus-sorteerimissõlme statsionaarne asukoht vastu Harku V mäeeraldise edelapiiri loob olukorra, kus lõhketöödega saab raimata mäeeraldise lõuna ja keskosas, 15 põhja osas saab raimata ainult mehaanilisel teel. Kaevandamise tulemusel muutub jäädavalt reljeef, mis ei taastu. Kaevandatud mäeeraldis suurendab veelkordselt juba kujunenud olukorda (nn suurt auku) selles piirkonnas. Seega seiret ja vajadusel leevendust vajavad tegevused, mis on seotud lõhketöödega ja killustiku tootmisega (müra, vibratsioon, tolm). 8. Andmed kaevandamisjäätmete kohta Taotletavas Harku IV lubjakivikarjääris võib lähtudes Jäätmeseaduse (RT I, 05.05.2021, 4) § 71 lõikest 1 käsitleda kaevandamisjäätmena maavaral lasuvat katendit. Katend, mis koosneb kasvukihist, moreenist ja murenenud lubjakivist on juba ladustatud ja ladustatakse ka edaspidi mäeeraldisele ja selle teenindusmaale vallidesse ja seda kasutatakse karjääri korrastamisel. Taotletava Harku IV lubjakivikarjääri jäätmekava on toodud käesoleva kaevandamisloa taotluse lisas (Lisa 5). 9. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. Kaevandatud maa korrastatakse korrastamisprojekti kohaselt. Korrastamisprojektis määratakse tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Projektikohase korrastamisega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning see tuleb lõpuni viia enne kaevandamise loa kehtivuse lõppu. Harku, Harku II ja Harku IV karjääridele 2008. a. väljastatud korrastamistingimused, mille kohaselt tuleb korrastada nimetatud karjäärid tehisveekoguks. 2010 on koostatud korrastamistingimustest lähtuvalt Harku karjääri, Harku II karjääri ja Harku IV lubjakivikarjääri korrastamisprojekti (OÜ Viru Mäebüroo. Töö nr 7-10). Korrastamisprojektile on koostatud lisad aastatel 2011 ja 2012, sh arvestades muudetud korrastamistingimusi, millega lubati Harku IV lubjakivikarjääri põhjapoolse osa täitmine inertse täitematerjaliga. 2014 koostas OÜ Mäemees korrastamisprojekti täienduse lisa 2 (töö nr 55-13), mille koostamise vajadus tekkis seoses Harku II karjääri laiendusega. Keskkonnaameti 14.01.2016 korraldusega nr 1-3/16/75 anti nõusolek Harku karjääri, Harku II karjääri, Harku IV lubjakivikarjääri korrastamisprojekti lisa 2 (töö nr 55-13) rakendamiseks. Korrastamisprojekti kohaselt teostatakse osaliselt karjääri täitmine kuni esialgse maapinna kõrguseni (olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri põhjaosas). 2021. a taotles AS Harku Karjäär uute korrastamistingimuste väljastamist, et olemasolev Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldis korrastada täies ulatuses täitmisega inertsete püsijäätmetega kuni esialgse maapinnani. Ka Harku IV lubjakivikarjääri laienduse korrastamine soovitakse teostada samal viisil. Korrastamistööde maksumuseks on olemasolevas korrastamisprojektis kalkuleeritud 2600 eurot mäeeraldise teenindusmaa hektari kohta. Seletuskirja koostas: Tauri Põldema 16 OÜ J.Viru Markšeideribüroo /allkirjastatud digitaalselt/ 29.10.2021 17  Tabasa Mndi lu 19801:001:3737 11191 Har ASENDISKEEM M 1:50 000 30. Mndi 95 kaardilehe nr 6334 Tallinn 19801:001:3737 72601: A 400 ku- 30 . 71 1 Y=531 Pa.1-08 0.7 Rannam ı i 29.90 19.53 001: 29.63 9.4 30. 87 82 83 1 2 Harku 1011 n 2 n 3 maardla i 5 ll 3 5 X=6585600 sa t a A 29.77 4 T 4 A N ee L7 30 pa . r k 38 la 30. 6 H Tammi tee 30 81 6 7 9 19801:002:2376 7 9 29.71 8 8 30. 30 . 38 78 81 29.52 11 10 10 Tammi tee 28 19801:002:2377 W E 13 11 13 Harku IV lubjakivikarjr 29.60 29.31 12 29.63 29.40 12 30 30. . 25 29.23 14 71 19.0 19.0 14 15 17 29.31 15 Tammi tee 26a 29.31 16 16 17 19801:001:3281 S 29.25 I 29.36 30 . 14 Harku vald a l 29.59 i 18 e 29.35 30. 18 K 63 29.25 19 21 Tammi tee 26a 29.31 19 21 19801:001:4028 29.25 Pa.2-08 20 29.46 20 A 29.22 30 . 29.68 29.44 29.22 0.6 24 22 9.8 18.82 22 23 25 29.27 80 23 25 24 29.29 29.30 Saue vald 24 ja PLOKK 8 aR so 30 . 35 oo 30. 26 Pr 26 Tammi tee 26b 63 29.34 Harku karjr 8 27 29 29.30 29.28 27 19801:001:3282 29 M˜EERALDISE 72701:001:0534 28 29.04 M˜EERALDISE PIIRIANDMED TEENINDUSMAA PIIRIANDMED 28 30 29.24 . 61 Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid 29.30 29.01 Har 29.27 29.20 punkti punkti 7260 29.31 30 29.28 X Y X Y 30. 30 nr nr 31 ku ka 61 29.16 33 29.27 31 1: 29.26 33 1 6585605.139 531107.037 1 6585605.139 531107.037 29.24 29.18 32 001: 29.09 32 2 6585590.435 531136.857 2 6585590.435 531136.857 rj r7 29.33 30 29.28 . 22 3 6585586.111 531134.698 3 6585586.111 531134.698 1010 29.19 34 4 6585581.644 531143.644 4 6585581.644 531143.644 29.25 34 A 29.22 29.19 29.20 35 37 5 6585586.013 531145.826 5 6585586.013 531145.826 Pa.4-08 0.5 29.23 35 37 18.09 36 6 6585560.949 531196.657 6 6585560.949 531196.657 72 29.19 10.6 29.20 38 36 38 7 6585556.375 531194.459 7 6585556.375 531194.459 29.18 29.24 30 . 12 8 6585552.043 531203.472 8 6585552.043 531203.472 Pa.4H-08 0.5 T 18.09 Pa.3-08 19 am 9 6585556.526 531205.627 9 6585556.526 531205.627 29.19 10.6 81 mi 0.6 4: 29.74 00 tee 30. 79 19.04 10 6585529.272 531260.898 10 6585529.272 531260.898 v 29.18 10.1 1: aa 29.24 05 82 kr 29.22 81 11 6585525.351 531259.014 11 6585525.351 531259.014 29.21 29.22 29.19 12 6585521.020 531268.027 12 6585521.020 531268.027 29.27 29.22 29.24 13 6585524.849 531269.867 13 6585524.849 531269.867 29.26 29.27 14 6585502.866 531314.451 14 6585502.866 531314.451 29.25 29.25 15 6585498.622 531312.314 15 6585498.622 531312.314 30. 29.26 29.27 16 6585494.125 531321.246 16 6585494.125 531321.246 87 29.24 29.24 29.25 17 6585498.443 531323.420 17 6585498.443 531323.420 29.27 29.26 18 6585467.353 531386.473 18 6585467.353 531386.473 29.21 29.24 29.24 29.26 19 6585463.167 531384.418 19 6585463.167 531384.418 29.23 20 6585458.760 531393.395 20 6585458.760 531393.395 29.27 29.20 21 6585462.930 531395.442 21 6585462.930 531395.442 29.40 29.23 22 6585436.458 531449.129 22 6585436.458 531449.129 29.29 29.23 29.23 29.30 0.2 23 6585432.597 531447.252 23 6585432.597 531447.252 78 31 18.48 . 24 6585428.225 531456.246 24 6585428.225 531456.246 01 10.6 29.52 25 6585432.035 531458.098 25 6585432.035 531458.098 Pa.5-08 29.22 29.17 29.25 29.56 29.32 29.28 26 6585408.334 531506.164 26 6585408.334 531506.164 29.22 29.24 29.22 27 6585404.792 531504.442 27 6585404.792 531504.442 29.21 29.16 28 6585400.420 531513.436 28 6585400.420 531513.436 71 29 6585403.912 531515.133 29 6585403.912 531515.133 29.33 29.14 29.14 30 6585376.849 531570.017 30 6585376.849 531570.017 31 29.13 29.27 29.23 . 31 6585373.208 531568.210 31 6585373.208 531568.210 25 29.86 PLOKK 33 aT 31.00 32 6585368.763 531577.169 32 6585368.763 531577.169 A 77 29.21 29.24 29.46 0 29.81 33 6585372.427 531578.986 33 6585372.427 531578.986 . 30 29.16 34 6585347.478 531629.584 34 6585347.478 531629.584 29.92 Harku karjr 9 35 6585343.691 531627.705 35 6585343.691 531627.705 11191 H 29.20 29.24 30 . 72701:001:0535 29.16 29.19 29.22 36 6585339.247 531636.663 36 6585339.247 531636.663 0 29.20 37 6585343.055 531638.553 37 6585343.055 531638.553 76 72701: 29.45 38 6585341.823 531641.052 38 6585341.823 531641.052 39 ar 29.23 29.19 39 39 6585142.190 531697.020 39 6585142.190 531697.020 ku- 29.24 29.52 Pa.6-08 0.6 40 6584872.760 531771.570 40 6584872.760 531771.570 001: 29.21 30.22 29.37 18.37 Rannam 29.21 29.25 10.4 41 6584796.380 531795.300 41 6584796.380 531795.300 0 . 30.12 30 29.25 29.21 42 6584761.710 531565.830 42 6584761.710 531565.830 0065 30.18 30.05 29.21 Pa.6a-08 43 6584756.550 531530.970 43 6584756.550 531530.970 29.40 29.37 29.70 44 6584543.550 531629.820 44 6584543.550 531629.820 ıi Laabi-Piiri sa t 30.65 45 6584330.310 531728.760 45 6584330.310 531728.760 72701:001:0014 30.25 Harku karjr 4 46 6584368.220 531956.490 46 6584368.220 531956.490 ee 29.23 72701:001:0011 47 6584222.460 532009.230 47 6584222.460 532009.230 29.19 30.87 48 6584154.620 532033.770 48 6584154.620 532033.770 31.70 31.22 29.23 29.20 49 6584102.990 531707.280 49 6584102.990 531707.280 30.44 31 30.40 ka 50 6584127.620 531703.620 50 6584127.620 531703.620 . t 76 tep 30.75 i nn 0 a . 31.24 s 51 6584142.360 531701.400 51 6584142.360 531701.400 30 30.71 29.41 29.75 29.23 52 6584161.890 531777.180 52 6584161.890 531777.180 31.02 31.03 53 6584213.760 531742.170 53 6584213.760 531742.170 Pa.8-08 0.6 18.82 29.18 54 6584261.400 531707.670 54 6584261.400 531707.670 Pa.7-08 0 1. 29.82 10.4 29.29 30.39 30.98 55 6584307.210 531672.000 55 6584307.210 531672.000 31 3 30.78 30.73 31.10 .90 31.44 56 6584414.780 531652.800 56 6584414.780 531652.800 II 29.34 29.78 29.40 70 0.8 30.56 30. 0 57 6584390.420 531601.410 57 6584390.420 531601.410 18.28 11.7 30.59 29.21 58 6584420.520 531574.320 58 6584420.520 531574.320 30.02 30.95 0 30.81 59 6584455.580 531542.580 59 6584455.580 531542.580 . 31 s a 31.38 n 29.41 36.12 60 6584488.580 531512.700 60 6584488.580 531512.700 n 31.04 i A p 31.14 e tt 61 6584520.590 531484.140 61 6584520.590 531484.140 ka paljandatud kat 31.10 tep 30.92 i nn 30.68 62 6584548.010 531460.680 62 6584548.010 531460.680 as 30.60 63 6584579.000 531435.630 63 6584579.000 531435.630 31 .99 30.73 64 6584614.770 531408.480 64 6584614.770 531408.480 75 30.77 30.59 31.87 31.26 65 6584654.660 531380.310 65 6584654.660 531380.310 30.82 30.61 31.04 30.56 66 6584678.240 531364.650 66 6584678.240 531364.650 00 30.83 31 . . 33 31.20 67 6584705.900 531347.130 67 6584705.900 531347.130 0 31.12 31 30.52 19.49 68 6584731.460 531331.740 68 6584731.460 531331.740 . 19.50 98 30.92 69 6584789.210 531299.700 69 6584789.210 531299.700 31 31.70 paljandatud 0 30.83 . . 0 31 19.63 70 6585035.510 531183.900 70 6584741.000 531275.651 19.44 30.71 71 6585210.630 531160.290 71 6584819.775 531222.093 74 30.68 31 30.97 30.93 30.87 72 6585351.000 531141.330 72 6584866.346 531197.222 .99 30.96 30.98 1 8.0 10 73 6584912.567 531180.219 . 310 as 10 kv 30.98 Meeraldise pindala 48.98 ha nn 74 6584940.172 531173.558 kv 19.83 19.62 i 31.18 30.75 ep 30.80 t 75 6584985.343 531166.720 t ka 34.42 32. 19.40 73 31.06 Harku karjr 10 30.73 76 6585155.711 531144.818 31.38 03 31.97 31.34 72701:001:0536 77 6585189.618 531140.960 30.62 19.45 78 6585246.140 531132.928 19.54 19.61 30.65 79 6585327.435 531123.377 31.18 19.49 19.40 19.30 40 40 80 6585446.747 531108.345 30.66 ka 19.51 3 30.71 1 8 2.4 81 6585553.158 531093.511 1. t 19.35 t . 0 ep 0 30.61 19.15 31 9.9 inn 82 6585606.707 531084.592 . 31.01 92 Pa.9-08 as 32.11 19.39 31.45 I I’ 83 6585594.939 531108.413 72 30.89 19.26 19.41 Meeraldise teenindusmaa 30.88 paljandatud pindala 51.66 ha 19.29 A 19.11 19.24 19.37 32.02 H 19.08 72 ar 1: 30.49 30.77 19.53 19.21 ku 00 60 19.19 30.86 19.19 19.14 19.15 Pa-15 30.31 19.63 ka 1: 19.59 31.21 19.17 19.08 0.50 PLOKK 35 aR 31 rj 01 19.19 18.41 .88 30,79 12.30 Pa.126-78 0.4 19.36 18.54 1 r7 71 30.54 19.17 12.2 31.14 30.28 0 30.52 19.47 19.09 19.03 32.38 1 19.13 8. 19.14 19.18 18.96 0 18.87 0.4 17.46 19.08 41 12.7 31 Pa.10-08 18.80 41 .79 30.82 Pa.3-04P 30.56 19.23 19.13 paljandatud 30.63 19.09 19.08 31.03 0.5 18.33 69 19.06 19.00 18.73 30.50 11.8 18.87 ka 18.62 69 tt ep 30,69 42 i 18.72 nn 30.60 18.84 18.89 43 18.65 as 42 I 43 ’ 18.93 31 18.66 .85 30,63 18.85 8.0 1 18.82 70 68 18.84 68 30.44 18.88 P 30.35 LO 18.88 3 18.66 K 1. 75 67 K 18.68 38 67 18.47 18.76 18.70 aR 30,66 H ar ku 30.09 18.47 66 18.79 18.59 66 18.30 18.15 18.62 30.57 65 30.41 Pa-6 17.85 65 30.37 18.44 18.23 18.42 30.72 200 800 paljandatud ka 0.50 tt 17.12 Y=531 Y=531 ep ka 18.08 18.30 i 13.10 nn tt ep as 30.69 inn 30.64 as PLOKK 28 aR 17.81 64 18.20 64 X=6584600 Harku IV lubjakivikarjr 18.02 X=6584600 30.78 31 Harku karjr 11 17.92 . 0 17.51 72701:001:0537 30.93 63 63 31.10 17.92 17.12 PLOKK 1 aT 31.29 44 44 Harku karjr Pa.2-04V 1.3 17.31 62 31.29 Harku karjr 30.81 12.2 62 17.27 72701:001:0027 0 17.17 31.59 7. 1 17.13 61 61 17.03 17.11 kattepinnas Harku VI 31.86 32 . 0 lubjakivikarjr 17.00 PLOKK 30 aR 31.50 60 17.06 60 Pa-23 32.65 32.29 32.09 0.10 16.09 15.90 paljandatud 59 59 31.18 31.50 17.03 32.25 32.48 31.33 17.01 58 58 17.38 56 17.42 17.29 32.06 46 ka 16.89 56 17.44 17.38 tt ep LEPPEM˜RGID: 16.83 17.29 46 inn 31.31 57 17.21 as 17.19 32.56 57 17.02 32.24 16.98 32.39 Pa-16 17.06 17.02 32.90 Taotletava Harku IV lubjakivikarjri meeraldise piir, piiripunkt ja number 7 1.08 32.01 17.00 1 0.20 16.92 45 16.21 17.06 32.12 Taotletava Harku IV lubjakivikarjri meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number 15.60 17.01 Pa-11 17.26 32.22 31.86 31. 32.71 Karjri 45 16.87 1 .1 1 32.00 0.40 72701:001:1319 7 1 17.08 17.13 16.00 15.60 Kehtiva Harku IV lubjakivikarjri meeraldise piir (kaevandamisloa nr KMIN-096) 17.00 32.30 16.96 16.94 Naabermeeraldise piir 16.99 32.43 32. 16.96 33.26 17.12 Pa.3-05P 1.8 32.62 33 16.63 . 0 paljandatud 16.92 16.96 32.23 13.8 17.08 PLOKK 33 aT 55 Tarbevaru ploki piir, number ja varu kategooria PLOKK 35 aR 55 33.35 16.93 16.94 (aT - aktiivne tarbevaru) 32.57 17.32 17.03 17.15 (aR - aktiivne reservvaru) 17.02 Tuisu-Piiri 32.87 72701:001:0013 Omavalitsuse piir 33.27 33.35 17.13 32.91 17.04 Harku karjr 10 17.12 PLOKK 35 aR 17.29 72701:001:0536 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 33.27 32.53 17.40 32.90 33.27 54 35.93 17.12 54 Harku karjr 3 ka 32.84 tte 17.04 72701:001:0012 4.2 pi 16.23 nn 17.29 Tee kaitsevnd 13.3 as 32.54 17.37 Pa.12-08 47 32.94 33.32 33. 33.73 47 32.45 33.30 17.11 17.20 Gaasipaigaldise kaitsevnd 17.02 33 0 . 32.86 33.48 53 32.87 I I’ I Voolu 53 17.07 Elektripaigaldise kaitsevnd 32.45 paljandatud Pa.12H-08 72701:001:0112 32.81 33.54 33.77 33.42 16.98 Harku VI 32.52 33.35 32.74 4.1 Sideehitise kaitsevnd 33.34 lubjakivikarjr 32.65 16.27 33.25 33.12 13.4 34.62 PLOKK 30 aR s33.43 33.16 33.27 33.08 t tepn ina 32.58 34.31 a k 10 32.45 33.41 33.41 kv 52 52 32.98 33.37 33. 33. 0 Maapinna samakırgusjoon, abs m 10 kv 33.37 32.78 paljandatud 33.07 33.35 33.35 33.33 PLOKK 34 aT 1 33.21 8.0 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m 51 a k t tepn inas 33.32 35.62 33.41 48 33.42 51 Pa.13-08 48 Pa.5-05 33.64 33.67 4.1 33.17 3.7 15.77 33.24 16.47 13.7 33.26 33.23 33.63 13.1 Geoloogiline puurauk 33.43 33.35 33.27 Pa.11-08 36.65 33.14 I II 3.9 16.00 33.57 33.50 Pa-6 0.50 Puuraugu nr Kattekihi paksus, m 13.6 33.14 33.66 17.12 Meeraldise lamami kırgus, abs m 50 50 33.29 33. 33.51 30.72 13.10 Suudme kırgus, abs m Lubjakivi paksus, m 35kv 33.53 33.38 Hoidetervik meeraldise piiripunktide 1-41, 46-51 ja 55-57 vahel 49 33.48 33.40 (mııtkavatu, plaani selgema loetavuse eesmrgil) 49 33.44 33.49 M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (BK77+0.24m); HARJU MAAKOND SAUE VALD 2. Katastriksuste ja kaitsevndite piirid Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 22.10.2021. a (plaanil skemaatiliselt); Gr lisa 1 3. Maardla plokkide piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 29.03.2019. a (plaanil skemaatilised); HARKU IV LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 21202 4. Meraldise lamam on moodustatud vastavalt geoloogiliste puuraukude andmestikule; 5. Kasutatud: 5.1. Harku IV kaevevlja plaan seisuga 01.07.2019. a, O Geoekspert, t nr T-1040; O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 5.2. Harku V uuringuruumi topo- ja varuarvutuse plaan, nov.2009, O Eesti Geoloogiakeskus; Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 1:2000 Joonmııtkava: 5.3. Juuliku-Tabasalu proj.tee maa-ala geodeetilised uurimustd, AS Teede Tehnokeskus, t nr 2008-045; E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN 5.4. Tammi tee gaasitrassi teostusjoonis, AS Kommunaalprojekt, t nr 73-03GD; Formaat 5.5. Maa-ameti digitaalsed avaandemed seisuga 05.08.2019. a. 594mm x 891mm 0 20 50 100 m Koostas Tauri Pıldema /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestas Tauri Pıldema /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:HARKU KARJ˜˜R AS Koostatud: Paemurru tee 14, Laabi kla, 76922 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 29.10.2021 Harku vald, Harju maakond  N S m GEOLOOGILINE L˜BILIGE I - I’ m 34 34 32 32 Pa.2-08 0.6 Pa.8-08 0.6 29.22 9.8 Harku karjr 8 Pa.5-08 0.2 29.82 Tammi tee Harku karjr 9 10.4 30 72701:001:0534 29.28 10.6 30 19814:001:0581 72701:001:0535 1: 2 v.t. v.t. 28 1.9 28 1.7 v.t. 2.5 O uh 2 26 26 Harku IV lubjakivikarjr 24 O ls 2 PLOKK 28 aR 24 PLOKK 33 aT Harku karjr 10 72701:001:0536 22 22 Harku karjr O ls 2 Harku karjr 20 20 72701:001:0027 O as+kn 2 10.4 11.0 18 10.8 18 12.0 O vl 1 12.3 16 12.8 16 14 14 LEPPEM˜RGID: Taotletava Harku IV lubjakivikarjri meeraldise piir GEOLOOGILINE L˜BILIGE II - II’ Taotletava Harku IV lubjakivikarjri w E meeraldise teenindusmaa piir m m 34 34 2.4 Pa.9-08 Kehtiva Harku IV lubjakivikarjri meeraldise piir 9.9 31.45 Laabi-Piiri (kaevandamisloa nr KMIN-096) Harkukar j r7 kattepinnas Harku karjr 9 kattepinnas 72701:001:0014 32 Pa.7-08 0.8 72701:001:0535 Harku karjr 4 32 Naabermeeraldise piir 72601: 001: 1010 30.78 11.7 kattepinnas Harku karjr 10 72701:001:0011 Pa.8-08 0.6 72701:001:0536 29.82 10.4 2 1: PLOKK 33 aT 30 O kk 30 Tarbevaru ploki piir, number ja varu kategooria 2 v.t. 2.5 (aT - aktiivne tarbevaru) O uh 2 v.t. (aR - aktiivne reservvaru) 28 v.t. 1.9 O uh 2 28 3.4 Harku karjr 10 72701:001:0536 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 26 26 PLOKK 33 aT Hoidetervik (mııtkavatu, lbilıike selgema loetavuse eesmrgil) O ls 2 24 24 2 Katendi nılvakalle maavarst hoideterviku peal (mııtkavatu) 1: 22 22 Nılvus 1:2 vastab kaldele 26 O ls 2 20 20 O as+kn 2 Puuraugu nr Kattekihi paksus, m 12.3 Pa.5-08 29.28 Suudme kırgus, abs m Lubjakivi paksus, m 18 12.5 18 13.2 12.0 O vl 1 Geoloogiline puurauk 16 14.8 16 10.8 Meeraldise lamami sgavus, m 14 14 12.8 Puuraugu sgavus, m GEOLOOGILINE L˜BILIGE III - III’ Q Kasvukiht O ls Lubjakivi, helehall, 2 4.1 peene-pisikristalliline Pa.12H-08 Pa.11-08 13.4 3.9 33.77 33.50 g III Moreen O ls Lubjakivi, hall ja pruunikas 13.6 Tuisu-Piiri 2 w Harku karjr 3 E Voolu kattepinnas 72701:001:0013 m m 72701:001:0112 72701:001:0012 Lubjakivi, raudoksiididega, hall ja g III Murenenud lubjakivi O as+kn 2 34 kattepinnas 34 kollakashall, mergli vahekihtidega O kk Lubjakivi, pruunikas-helehall, O vl Glaukoniitlubjakivi 2 1 v.t. pılevkivi vahekihtidega 2 32 32 1: 1.8 O kk 2 v.t. O uh Lubjakivi, hall, savikas, Uuringuaegne veetase suudmest ja kırgusjoon 1: 2 2.5 v.t. mergli vahekihtidega 2 3.8 30 30 Keskmine kaevandamise jrgne veetase 28 28 O uh M˜RKUSED: 2 1. Kırgused EH2000 ssteemis (BK77+0.24m); 26 26 2. Katastriksuste piirid Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 22.10.2021. a (plaanil skemaatiliselt); 3. Maardla plokkide piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 29.03.2019. a (plaanil skemaatilised); 4. Meraldise lamam on moodustatud vastavalt geoloogiliste puuraukude andmestikule; 24 PLOKK 34 aT 24 5. Kasutatud: 5.1. Harku V uuringuruumi geoloogiline uuring geoloogilised lbilıiked, nov.2009, O Eesti Geoloogiakeskus; 5.2. Maa-ameti digitaalsed avaandemed seisuga 05.08.2019. a. 22 22 O ls 2 HARJU MAAKOND SAUE VALD Gr lisa 2 20 20 HARKU IV LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 21202 O ls 2 18 18 O as+kn O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 2 16 16 Joonmııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:2000 17.5 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:200 17.5 O vl 1 L˜BILIKED I-I’ ... III-III’ 18.6 Formaat A2 14 18.7 14 0 20 50 100 m Koostas Tauri Pıldema /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestas Tauri Pıldema /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:HARKU KARJ˜˜R AS Koostatud: Paemurru tee 14, Laabi kla, 76922 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 29.10.2021 Harku vald, Harju maakond  Tabasa Mndi lu 19801:001:3737 11191 Har ASENDISKEEM M 1:50 000 30. Mndi 95 kaardilehe nr 6334 Tallinn 19801:001:3737 72601: A 400 ku- 30 . 71 1 Y=531 Rannam ı i 29.90 001: 30. 87 82 83 Harku 1011 n 2 n maardla i l 5 l 30 X=6585600 sa t 3 a A 29.77 T 4 A N ee L7 30 pa . r k 38 la 30. H Tammi tee 30 81 6 9 19801:002:2376 7 30 30 29.71 8 30. 30 . 38 78 81 29.52 10 Tammi tee 28 19801:002:2377 W E Korrastatud 13 11 30 12 Harku IV lubjakivikarjr 29.63 29.40 30 30. . 25 71 14 17 Tammi tee 26a 29.31 15 16 19801:001:3281 S 29.25 30 30 . 14 Harku vald a l 29.59 i e 30. K 18 63 21 Tammi tee 26a 19 19801:001:4028 20 30 30 A 30 29.68 . 24 29.44 29.22 22 80 25 29.27 30 23 29.29 Saue vald 24 29.30 ja so 30 . 35 oo 30. Pr 30 Tammi tee 26b 63 26 29.28 Harku karjr 8 29 19801:001:3282 KORRASTATUD 27 72701:001:0534 28 29.04 HARKU IV LUBJAKIVIKARJ˜˜RI 30 PIIRIANDMED . 61 29.24 3 29.30 Piiri- 0 29.20 29.01 Koordinaadid punkti 30. 30 X Y 33 nr 61 29.26 31 32 29.09 1 6585605.139 531107.037 30 2 6585590.435 531136.857 30 . 22 29.28 29.19 3 6585586.111 531134.698 29.25 34 4 6585581.644 531143.644 A 29.22 37 35 5 6585586.013 531145.826 29.20 36 6 6585560.949 531196.657 29.18 29.24 38 30 7 6585556.375 531194.459 . 12 T 8 6585552.043 531203.472 19 am 81 mi 9 6585556.526 531205.627 4: 00 tee 30. 79 1: 10 6585529.272 531260.898 29.24 05 82 81 11 6585525.351 531259.014 29.19 12 6585521.020 531268.027 29.26 13 6585524.849 531269.867 29.27 14 6585502.866 531314.451 29.25 15 6585498.622 531312.314 30. 29.27 87 29.25 16 6585494.125 531321.246 29.27 17 6585498.443 531323.420 30 18 6585467.353 531386.473 29.23 19 6585463.167 531384.418 20 6585458.760 531393.395 29.20 21 6585462.930 531395.442 29.23 29.30 22 6585436.458 531449.129 78 31 23 6585432.597 531447.252 .01 31 24 6585428.225 531456.246 29.52 29.22 25 6585432.035 531458.098 29.22 29.22 26 6585408.334 531506.164 29.21 27 6585404.792 531504.442 28 6585400.420 531513.436 29.33 29.14 29 6585403.912 531515.133 31 29.27 29.23 30 6585376.849 531570.017 .25 29.86 31 6585373.208 531568.210 A 77 32 6585368.763 531577.169 30 29.46 29.16 33 6585372.427 531578.986 31 34 6585347.478 531629.584 Harku karjr 9 11191 H 29.24 35 6585343.691 531627.705 30 72701:001:0535 29.16 29.19 36 6585339.247 531636.663 76 37 6585343.055 531638.553 72701: 38 6585341.823 531641.052 ar 39 ku- 30 39 6585142.190 531697.020 001: 30.22 29.21 40 6584872.760 531771.570 Rannam 29.21 41 6584796.380 531795.300 0065 30.18 29.21 42 6584761.710 531565.830 29.70 29.40 43 6584756.550 531530.970 ıi Laabi-Piiri 44 6584543.550 531629.820 sa t 30.65 72701:001:0014 45 6584330.310 531728.760 Harku karjr 4 ee 30 29.23 46 6584368.220 531956.490 72701:001:0011 47 6584222.460 532009.230 29.23 48 6584154.620 532033.770 31 49 6584102.990 531707.280 31 .76 30.75 50 6584127.620 531703.620 30.71 29.41 51 6584142.360 531701.400 29.23 31.02 52 6584161.890 531777.180 53 6584213.760 531742.170 29.29 54 6584261.400 531707.670 31 28.97 55 6584307.210 531672.000 .90 0 3 56 6584414.780 531652.800 31 30 57 6584390.420 531601.410 29.21 30.95 58 6584420.520 531574.320 .0 59 6584455.580 531542.580 31 31 30 A 31 60 6584488.580 531512.700 31.10 61 6584520.590 531484.140 62 6584548.010 531460.680 31 63 6584579.000 531435.630 .99 75 64 6584614.770 531408.480 31.02 31.05 3 1 65 6584654.660 531380.310 31 . 66 6584678.240 531364.650 0 31 67 6584705.900 531347.130 31 .98 68 6584731.460 531331.740 30 69 6584789.210 531299.700 30.75 30 70 6584741.000 531275.651 74 71 6584819.775 531222.093 31 .99 30.73 72 6584866.346 531197.222 1 3 73 6584912.567 531180.219 . 310 31.18 74 6584940.172 531173.558 75 6584985.343 531166.720 32. 73 Harku karjr 10 30.50 31.38 76 6585155.711 531144.818 03 31.10 72701:001:0536 77 6585189.618 531140.960 31 78 6585246.140 531132.928 17.87 79 6585327.435 531123.377 30.66 80 6585446.747 531108.345 30.67 40 81 6585553.158 531093.511 31 .92 30.71 82 6585606.707 531084.592 30.35 72 83 6585594.939 531108.413 Meeraldise pindala 51.66 ha t ran A H ee 72 ar 1: 30.62 30.48 30.58 ku 00 60 31 30.21 30.62 30.31 ka 1: 31 rj 01 .88 1 71 r7 30.48 0 32.38 30 29 28 27 26 41 31 30 25 .79 29 28 27 26 24 23 30 29 25 28 27 26 24 23 30 29 25 28 27 26 69 24 23 18.73 30.43 30 29 25 28 27 26 24 18.62 30.24 23 30,69 42 25 7 2 26 43 24 23 18.72 18.65 3029 28 1 3 31 18.66 .85 30,63 25 70 68 23 24 2726 30.39 3 1. 75 67 3029 18.47 28 30,66 H ar 30.42 ku 25 66 3 24 2 1 3 18.30 2726 30.57 29 65 17.85 30.54 30 28 200 800 25 Y=531 Y=531 30.69 24 23 17.81 64 30.60 2726 X=6584600 X=6584600 30.78 3029 31 Harku karjr 11 28 17.51 72701:001:0537 31 25 30.93 vt 22.2m 63 1 3 3 24 2 31.44 31.29 2726 44 31.30 310 9 3 2 Harku karjr 28 62 32 72701:001:0027 32.20 25 32.11 31.59 2423 61 32 2726 Harku VI 31.86 310 9 lubjakivikarjr 3 2 32 28 32 60 25 32.65 32.29 2423 2726 59 31.76 17.03 310 9 3 2 31.91 28 32.25 25 32.48 17.01 58 2423 32 32 32 2726 56 17.42 32.06 23 310 9 3 2 24 28 25 2726 28 57 17.29 23 32 24 17.21 26 3029 46 32 25 31 32.56 31.76 25 27 28 17.02 24 23 29 32.24 16.98 30 32 32.39 25 27 26 28 31 32.90 2 24 3 2423 31.87 26 30 29 32 32 25 28 27 31 26 32.12 29 30 32 32.22 28 27 31 32.71 Karjri 29 4530 31 32 72701:001:1319 33 33 32.30 33.07 33 33 32.94 33.03 33.26 32.62 33.55 33.09 55 33.03 33.35 3 3 33 Tuisu-Piiri 32.87 3 3 33.27 72701:001:0013 33.35 32.91 33.27 33.25 32.90 33.27 54 33.19 32.84 LEPPEM˜RGID: Harku karjr 3 3 3 72701:001:0012 32.94 33.32 33. 33.20 Korrastatud Harku IV lubjakivikarjri meeraldise piir, piiripunkt ja number 33.30 47 1 33.48 Voolu 53 Korrastatud naabermeeraldise piir 72701:001:0112 33.23 33.42 Harku VI 33.35 Omavalitsuse piir 33.34 lubjakivikarjr 33.25 33.16 33.27 33.15 Harku karjr 10 72701:001:0536 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 52 33.37 33.33 51 33.42 48 33.32 Tee kaitsevnd 33.24 33.23 33.63 Gaasipaigaldise kaitsevnd 50 33.14 33.27 33.57 33.14 33.66 33.29 33. 33.51 Elektripaigaldise kaitsevnd 35kv 33.53 33.38 Sideehitise kaitsevnd 49 33.48 33.40 33.44 33. 0 Maapinna samakırgusjoon, abs m 33.49 Korrastatud rohumaaks HARJU MAAKOND SAUE VALD Gr lisa 3 vt 22.2m Korrastatud ala veekogu veetaseme absoluutne kırgus, m HARKU IV LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 21202 M˜RKUSED: O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (BK77+0.24m); 2. Katastriksuste ja kaitsevndite piirid Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 22.10.2021. a (plaanil skemaatiliselt); Joonmııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 KORRASTATUD ALA 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn 3. Kasutatud: PLAAN Formaat 4.1. Harku, Harku II ja Harku IV korrastatud meeraldiste plaan, 02.2010, O Viru Mebroo, t nr 7-10. 594mm x 891mm 0 20 50 100 m Koostas Tauri Pıldema /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestas Tauri Pıldema /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:HARKU KARJ˜˜R AS Koostatud: Paemurru tee 14, Laabi kla, 76922 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 29.10.2021 Harku vald, Harju maakond  LISA 2 Aktsiaselts Harku Karjäär [email protected] 06.07.2022 nr DM-117855-28 Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-096 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamine 1. OTSUS Lähtudes Aktsiaseltsi Harku Karjäär 17.12.2021 esitatud Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-096 muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punktid 28 ja 35, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2 ja 3 ning maapõueseaduse § 48, otsustab Keskkonnaamet: 1.1.Algatada Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-096 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine (KMH). 1.2. Keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada KMH programmi koostamise käigus. 1.3. KMH käigus tuleb hinnata ka kaevandamise mõjusid kavandatavale riigiteele (Juuliku-Tabasalu ühendustee) ja selle rajamisele. 1.4. KMH menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi. 1.5. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 11 kohaselt Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-096 muutmise taotluse menetlus peatub, kuni on teavitatud KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded või ilmnenud KeHJSi § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolud. Keskkonnaamet teavitab KMH algatamise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi (KeHJSi § 12 lõige 1). 2. ARENDAJA KOHUSTUSED 2.1. Aktsiaseltsil Harku Karjäär (registrikood 10478760, aadress Vae tn 2, Laagri alevik, Saue Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 vald, Harju maakond) tuleb kavandatava tegevuse (Harku IV lubjakivikarjääri laiendamise) keskkonnamõju hindamiseks leida KMH juhtekspert, kes koostöös Aktsiaseltsiga Harku Karjäär koostab KMH programmi (KeHJS § 13) ja KMH aruande (KeHJS § 20). Juhtekspert peab vajadusel selleks moodustama eksperdirühma (KeHJS § 14 lõiked 3 ja 4, § 13, § 17 lõige 2, § 20). 2.2. Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamise otsusest arvates Keskkonnaametile KMH programmi esitanud, et kontrollida nõuetele vastavust, siis Keskkonnaamet jätab taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Aktsiaseltsile Harku Karjäär (KeHJS § 18 lõige 7). Enne KMH programmi esitamist tuleb küsida asjaomaste asutuste seisukohta, korraldada programmi avalik väljapanek ja arutelu ning arvestada nende tulemusi KMH programmis (KeHJS § 15¹–17). 2.3. Aktsiaselts Harku Karjäär kannab KMH-ga seotud kulud (KeHJS § 8 lõige 2). 3. ASJAOLUD 3.1. Aktsiaselts Harku Karjäär esitas 17.12.2021 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud KOTKAS-s 17.12.2021 menetluse nr M-117855 juurde) Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-096 muutmiseks. Esitatud taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist laiendada Harku maardla (registrikaardi nr 0161) kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokkidele 33 aT ja 34 aT, seonduvalt soovitakse muuta mäeeraldise ja teenindusmaa piiri ning pikendada loa kehtivusaega 30 aastat. Samuti taotletakse luba jäätmete taaskasutamiseks ja kaevandamisjäätmete hoidla käitamiseks (jäätmeseadus § 73 lg 2 p 2, p 8). Olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 19,44 ha, mäeeraldise laiendamisel kujuneb mäeeraldise pindalaks 48,98 ha ja teenindusmaa pindalaks 51,66 ha. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas katastriüksustel Harku karjäär 8 (katastritunnus 72701:001:0534), Harku karjäär 9 (katastritunnus 72701:001:0535), Harku karjäär 10 (katastritunnus 72701:001:0536), Harku karjäär 11 (katastritunnus 72701:001:0537), Harku karjäär 3 (katastritunnus 72701:001:0012), Harku karjäär 4 (katastritunnus 72701:001:0011) ja Harku karjäär 7 (katastritunnus 72601:001:1010). Tegemist on pealmaakaevandamisega, karjääri laiendamist taotletakse 32,22 ha võrra. 3.2. Keskkonnaamet võttis 06.04.2022 keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse (registreeritud KOTKAS-s 06.04.2022 nr DM-117855-15 all). 3.3. Maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lõike 6 alusel edastas Keskkonnaamet 06.04.2022 kirjaga nr DM-117855-16 taotluse Saue Vallavalitsusele arvamuse saamiseks. Saue Vallavolikogu nõustus 26.05.2022 otsusega nr 21 (registreeritud KOTKAS-s 31.05.2022 nr DM-117855-25 all) tingimuslikult keskkonnaloa muutmisega. 4. KAALUTLUSED KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISEL 4.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning 2(4) tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lõige 1 punkt 1). Olemasoleva mäeeraldise laiendamist (kehtiva loa muutmisega) taotletakse 32,22 ha võrra. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Lisaks sätestab KeHJS § 6 lõige 1 punkt 35, et olulise keskkonnamõjuga on sama lõike punktides 1 kuni 34¹ nimetatud tegevuse või käitise muutmine. Sellisel juhul algatatakse KMH ilma selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lõige 3). Varem ei ole kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatud, seetõttu tuleb KMH läbi viia (KeHJS § 11 lõige 6). 4.2. KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse teeb ja tegevusloa annab Keskkonnaamet (KeHJS § 7 punkt 2, § 9 lõige 1, § 11 lõige 2, MaaPS § 48). Amet lähtus otsuse tegemisel KeHJS § 11 lõikes 2 sätestatud tähtajast (otsus on tehtud taotluse menetlemise aja jooksul). 4.3. Keskkonnauuringute vajalikkus tuleb välja selgitada KMH programmi koostamise käigus (KeHJSi § 11 lõige 8 punkt 6). 4.4. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lääneserva alale on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud kaardirakenduses „Ministeeriumite huvid“ huvi nimetusega „T11 Tallinna ringtee ja T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteede ühendustee eelprojekt“ (Juuliku-Tabasalu ühendustee). KMH käigus tuleb välja selgitada kaevandamise ja hilisema korrastamise võimalikkus puutumist omaval alal. 4.5. Piiriülese keskkonnamõju hindamise vajadus puudub, kuna kavandatav tegevus asub riigipiirist ca 40 km kaugusel (KeHJSi § 11 lõige 8 punkt 4). 4.6. KMH algatamise otsuse eelnõud ei edastatud Aktsiaseltsile Harku Karjäär arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, kuna taotluses esitatud andmed on piisavad (haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2). Kavandatud tegevuse puhul on KMH kohustuslik. Lugupidamisega 3(4) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Rahe peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Saue Vallavalitsus, Transpordiamet Marin Varblane 5692 7090 [email protected] 4(4)