Arvamus kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord eelnõu kohta

Hr Kristjan Järvan Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 09.01.2023 nr 2-1/2022/146 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 24.01.2023 nr 5.1-1/1-1 Arvamus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord" eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on analüüsinud määruse „Kogukondliku sidetaristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ eelnõud (edaspidi: eelnõu) ja jõudnud järeldusele, et ITL-i poolt varem esitatud ettepanekuid ei ole selles valdavalt arvestatud. Oleme endiselt seisukohal, et toetusmeetme eesmärkide saavutamiseks peavad eelnõu tingimused tagama, et pilootprojekti alusel loodud juurdepääsuvõrgud võetakse sideettevõtjate poolt kasutusse. Vaid sellisel juhul saab tegemist olema meetmega, mille tulemusel saavad maapiirkondade elanikud tarbida kvaliteetseid ja vajalikke sideteenuseid. Seetõttu esitame eelnõu kohta uuesti järgmised ettepanekud: 1. Lisada eelnõusse tingimused, millest lähtuvalt selgitatakse antud meetme puhul välja nn valged alad, kuhu saab toetust taotleda. Eelnevate meetmete puhul on olnud valge ala piir vähemalt 30 megabitti kiirusega ühenduse puudumine. Antud juhul on otsustatud, et toetust saab taotleda sinna, kus puudub 100 megabitine ühendus (eelnõu § 4 lg 2), aga täna sellist kaardistust tehtud veel ei ole. Leiame, et eelnõust peab selguma, kuidas need alad kindlaks määratakse. Seda enam, et kogukonnad ei ole ise sideteenuse osutajad ega oma arusaadavalt selles valdkonnas pädevust. Lisaks kiirusele on seejuures oluline ka teadmine, et 3 aasta jooksul ei planeerita sinna erasektori investeeringuid. Ühene selgus eelnõu tasandil aitab ennetada arusaamatusi teemal milline piirkond toetusele kvalifitseerub ja milline mitte.  2 Lisame, et ITL toetab abikõlblike aadresside laiendamist ehk lähtumist kiirusest 100 Mbit/s, kuna kiirus 30 Mbit/s on tänaseks lävendina liiga madal. Ka neil, kel on see kiirus täna olemas, võib olla lähitulevikus vajadus kasutada suuremaid kiirusi, mida nende kasutuses olev tehnoloogia ei pruugi võimaldada. See aga eeldab uut ja ametlikku abikõlbliku ala kaardistamist. 2. Lisada eelnõusse juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused. ITL teeb ettepaneku kehtestada rajatavale juurdepääsuvõrgule ülikiire lairibateenuse kasutamist võimaldavad nõuded ja juurdepääsuvõrgu tehnilised nõuded, s.t rajatav juurdepääsuvõrk peab tagama allalaadimiskiiruse kuni üks gigabitt sekundis. Teeme ettepaneku täpsustada kiirusi nii eelnõu § 5 lõige 1 punktis 3 kui ka § 9 lõikes 2. Teenust tarbivate klientide ootustega hakkavad rajatava sidetaristu valmimisel tegelema sideettevõtjad. Standardid on kõrged nii sideteenuse osutajate enda poolt kui ka tulenevalt sellest, et osutatav teenus võib olla elutähtis teenus hädaolukorraseaduse mõttes. Seega on väga oluline toetusmeedet kujundades arvestada teenuse lõpptarbijaga ehk sellega, et tema poolt tarbitav teenuse kvaliteet ja kiirused ei sõltuks sellest, millise meetme raames on ehitatud osa kasutatavast sidetaristust. 3. Lisada eelnõusse juurdepääsuvõrgu projekteerimise ja ehitamise, sh omanikujärelevalve pädevuse nõue. ITL teeb ettepaneku lisada eelnõusse nõue, mille kohaselt peab toetust taotlev kogukond tagama sidevõrgu projekteerimise ja ehitamise varasema sidevõrkude projekteerimise ja ehitamise ning maakasutuse seadustamise kogemusega ettevõttelt. Näiteks võib selle sõnastamisel kasutada varasemates toetusmeetmetes kasutatud tingimust, et taotleja valitud ehitaja peab omama vähemalt kolme aasta pikkust sidevõrkude ehitamise kogemust. Oleme seisukohal, et ei ole põhjendatud järeleandmiste tegemine sidetaristu kvaliteedi osas, mida näitavad eelnõus sisalduvad erisused võrreldes eelmiste lairiba toetusmeetmetega, sealhulgas ka side ehitaja kogemus ja pädevus. 4. Täpsustada eelnõus rajatava juurdepääsuvõrgu kasutamise tingimusi ja selle omandi üleandmist puudutavat. ITL hinnangul jääb eelnõust ebaselgeks, mis saab kavandatava toetusmeetme abil rajatavast juurdepääsuvõrgust edasi, s.t millised on omandi üleandmise ja riigiabi eest rajatava võrgu kasutamise tingimused. Peame vajalikuks, et eelnõud täpsustatakse nendes küsimustes, et tagada päriselt toimiv ja kasutatav võrk, toetusmeetme abil rajatava võrgu tegelik kasutus ning kvaliteetne lõpptulemus. Võttes arvesse seda, et kogukondliku elu arendamiseks loodud mittetulundusühingud ja sihtasutused ei ole ise sideettevõtjad, siis puudub neil suure tõenäosusega võimekus loodud juurdepääsuvõrku jätkusuutlikuna hoida ja majandada. Samas on suutlikkus võrku hallata ning teenust tagada (s.h rikkeid kõrvaldada) elutähtsa teenuse osutaja jaoks kriitilise tähtsusega.  3 Seoses eeltooduga esitame järgmised ettepanekud: 4.1. Lisada eelnõusse rikete kõrvaldamise aeg. Arvestades seejuures, et sideettevõtjate poolt lõppkliendile antud lubadus on rike kõrvaldada järgmise tööpäeva jooksu. Seega ei tohi vastav tähtaeg olla pikem ka kõnealuste võrgurikete kõrvaldamisel. 4.2. Lisada eelnõusse rajatava juurdepääsuvõrgu kasutustasu arvestamise mudel, mille eesmärk on see, et kasutustasu on läbipaistev, põhineb võrgu reaalsetel kuludel ja on kõigile teenusepakkujatele võrdsetel alustel (sh ehitaja enda tütarettevõtetele). Teeme ettepaneku lähtuda lairiba 2.0 toetusmeetme järgmistest tingimustest: "Tagada juurdepääsuvõrgu kasutustasu kehtestamisel selline hinnakujundus, mis võimaldab sihtpiirkonnas lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadele. Juurdepääsuvõrgule peab hulgimüügitasandi juurdepääs olema tagatud õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kõigile sideettevõtjatele. Selle raames peab toetuse saaja rakendama sideettevõtjatele samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid, avaldama informatsiooni ning rakendama kulupõhiseid hindu sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate puhul. Toetuse saaja peab avaldama hulgimüügitasandi juurdepääsu täpsemad tingimused ja hinnad oma veebilehel hiljemalt kolm kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist." 4.3. Täpsustada eelnõus juurdepääsuvõrgu omandi ja üleandmise tingimusi. Eelnõus ei ole üheselt arusaadav, mis saab toetusmeetme abil ehitatavast sidevõrgust peale selle valmimist, kas see jääb kogukonnale või antakse see üle teenust osutavale sideettevõttele. 4.3.1. Juhul, kui rajatav võrk soovitakse üle anda sideettevõttele, soovib sideettevõte olla enne siduvate kohustuste võtmist veendunud, et: 4.3.1.1. Sidevõrk on projekteeritud ja ehitatud vastava valdkonna kogemusi ja pädevust omavate ettevõtete poolt; 4.3.1.2. Sidevõrgu alused maaõiguslikud küsimused on lahendatud korrektselt ja seaduse kohaselt, et ei tekiks ebaseaduslikku ehitist, mille eemaldamist võib kinnisasja omanik hiljem nõuda. Võrgu rajanud toetuse saaja on kohustatud tagama ja esitama dokumentaalsed tõendid selle kohta, et nende kinnistute kasutamiseks, kuhu võrk on rajatud, on olemas nõuetekohane õiguslik alus (nt on seatud isiklik kasutusõigus). 4.3.1.3. Sideteenuse osutajal on võimalik võrk välja osta mõistliku ja kulupõhise hinna alusel, mitte ei korraldata enampakkumist, nagu riigi vara puhul tavapäraselt võõrandamisel toimub. Selleks on vaja lähtuda järgmisest: 4.3.1.3.1. võrgu sideettevõtjale võõrandamisel on selle maksimaalne maksumus võrgu ehitamise maksumus, millest on maha arvestatud riigiabina saadud toetussumma; 4.3.1.3.2. võrgu esitamise maksumuse tõendamise kohustus on toetuse saajal.  4 4.3.2. Juhul, kui rajatav võrk jääb kogukonnale, siis tuleb määratleda eelnõus eelpool nimetatud kasutuse, s.h liitumise tingimused ja tasu. Samuti panna eelnõus täpsemalt kirja hooldamise ja rikete kõrvaldamise nõuded, sest kogukondadel puudub endal see võimekus. Võrguga liitumise ja kasutamise tasud peavad võimaldama sihtpiirkonnas lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadele. Võrgu omanik peab tagama võrgu korralise hoolduse ning kõrvaldama tekkinud rikked viivitamatult, kuid mitte hiljem kui rikke tekkimisele järgmise tööpäeva lõpuks, tehes seda täiendavaid tasusid küsimata. 4.3.3. Eelnõu oluline tingimus on kirjas § 5 lõige 1 punktis 3, mis nõuab, et vähemalt üks Eestis sideteenuseid pakkuv sideettevõtja peab olema kinnitanud oma valmisolekut pakkuda rajataval juurdepääsuvõrgul kõigile liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidele lairibateenust. Selleks, et sideettevõtja saaks sellise otsuse teha, peab ta teadma, mis saab rajatavast juurdepääsuvõrgu lõigust. Eelnõu ei anna sellele vastust. Samas näeb eelnõu ette, et pärast toetuse rahuldamise otsust kohustub kogukonda esindav mittetulundusühing või sihtasutus esitama sideteenuse majandustegevuseteate (eelnõu § 25 lg 2 p 2). Meile jääb arusaamatuks selle sätte eesmärk. 5. Lisada eelnõusse sarnaselt teiste lairiba toetusmeetmetega operaatorineutraalsuse põhimõte. Leiame, et toetusmeetme eesmärk ei tohi seada piiranguid sideettevõtjate arvule, keda lõppkasutajad teenuse pakkujaks valida saavad. Lisaks ei ole see lahendus tulevikku vaatav ja jätkusuutlik. Riigi raha eest võrgu rajamisel tuleb arvestada sellega, et mitu sideettevõtjat saaksid sellele juurdepääsu ning selle kaudu oma teenuseid pakkuda. Konkreetsemalt teeme ettepaneku lisada järgmised tingimused: "Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab tagama tehnoloogilise valmiduse vähemalt kolmele sideettevõtjale hulgimüügitasandil juurdepääsuks. Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga järgmiselt: 1) ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk on ühendatud viisil, mis ei nõua täiendavate ehitustööde teostamist; 2) ülekandevõrk peab olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi vähemalt kolmele sideettevõtjale, kes soovivad toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu vahendusel lõppkasutajatele lairibateenust pakkuda; 3) vähemalt kolmele sideettevõtjale piisava võrguressursi puudumisel ülekandevõrgus peab taotleja toetuse taotluses tooma välja hulgitasandi juurdepääsu tingimused ülekandevõrgu osas, millega luuakse seda soovivatele sideettevõtjatele reaalne võimalus toetusega rajataval juurdepääsuvõrgul lairibateenuste pakkumiseks lõppkasutajatele;  5 4) olemas on jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning vähemalt kolme sideettevõtja seadmeid mahutavate väliseadmekappidega, kui viimased on vältimatult vajalikud selleks, et luua võimalus lairibateenuste osutamiseks liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel. Toetuse saajal on kohustus pakkuda kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu vähemalt seitsme aasta jooksul pärast juurdepääsuvõrgu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas." Märgime siinkohal juurde, et me ei esita vastuväiteid lähenemisele, et teenuse osutamise valmisoleku kinnituse peab andma vaid üks sideettevõtja. Lisaks märkisime oma eelnõu kavandi kohta saadetud tagasisides, et näeme meetme tulemuslikkuse vaatest ohukohta selles, et eelnõu näeb ette, et projektiga luuakse võimalus liituda vähemalt 20 aadressiobjektil. Kooskõlastamisele esitatud eelnõu versioonis on aadressiobjektide arvu vähendatud viiele (§ 5 lg 1 p 2). Kui arvestada, et reaalseid liitumise soovijaid tuleb praktika kohaselt projekti kohta sideettevõttele kuni 30%, siis on selline vähendamine täiesti arusaamatu ja seab ohtu meetme tulemuslikkuse. Loodame, et leiate võimaluse arvestada ITL-i seisukohtade ja ettepanetega eelnõu edasises menetluses. Oleme valmis neid ka suuliselt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: Info Aadress <[email protected]> Saadetud: 24.01.2023 16:24 Adressaat: <"MKM info">; <"Raigo Iling"> Koopia: Keilin Tammepärg <[email protected]> Teema: Arvamus kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord eelnõu kohta Manused: 24.01.2023_5.1-1_1-1_MKM_kogukonna meetme määruse eelnõu.asice Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 24.01.2023 kirja nr 5.1-1/1-1 „Arvamus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord" eelnõu kohta“. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] www.itl.ee