dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus kirjale

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. jaanuar 2023
Viit
2-1/2022/146
Registreeritud
25. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
P. A.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/2022
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf107 KB
  • 📎Ettepanekud määruse eelnõule.asice431 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Priit Altpere <[email protected]> Saadetud: 24.01.2023 15:30 Adressaat: <"MKM info"> Teema: Vastus kirjale 2-1/2022/146 Manused: Ettepanekud määruse eelnõule.asice Tere! Saadan lisatud failiga digitaalselt allkirjastatud kirja. Lugupidamisega, Priit Altpere Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium e-post [email protected] 24.01.2023.a. Vastus kirjale 2-1/2022/146 Täname kaasamise eest Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse meetme väljatöötamisse. Käesolevaga esitame ettepanekud määruse eelnõule meetme selgemaks ja tõhusamaks muutmiseks. 1. Liigne küla kesksus seletuskirjas Seletuskirjas on rõhuasetus külakogukondadel tekitades arusaamise, et meedet kavandatakse üksnes küladele. Määruse eelnõu tekstis teistele asumitele (linnad, alevid, alevikud) piirangut seatud pole. 19.01.2023.a toimunud webinaril antud selgituste kohaselt ei kavandata meetmes välistada aleveid ja alevikke. Selguse huvides palume seletuskirjas vähendada rõhuasetust külale ja selle asemel pigem kasutada mõistet kogukond. 2. Projektiga hõlmatava ala piiritlemine Webinaril märkisid mitu osalejat eelnõu probleemina projektiga hõlmatava ala (liitumisvõimaluse saavate kinnistute) piiritlemist läbi asustusüksuse mõiste. Olemasolev regulatsioon võib osutuda eluliseks takistuseks meetme rakendamisel. Teeme ettepaneku määratleda projektiga hõlmatav ala asustusüksuse asemel sobivama kogukonna piirkonnaga. Selleks asendada määruse eelnõu § 5 lg 1 p-s 2 sõnad „ühes või mitmes kõrvuti asetsevas asustusüksuses“ sõnadega „kogukonna piirkonnas“ ja § 4 p-s 4 asendada asustusüksuse termin kogukonna piirkonna terminiga. Kogukonna piirkonna termini võiks määratleda teega (tänavaga). Näiteks: Kogukonna piirkonna moodustavad taotluses nimetatud aadressiobjektidega kinnistud, mis on omavahel ühenduses teega või teedega ja neile lisaks taotluses nimetatud aadressiobjektidega kinnistute vahel sama teega või teedega piirnevad aadressiobjektidega kinnistud. 1 3. MTÜ ei ole sideettevõtja ega saa taotleda sundvaldust sidevõrgu ehitamiseks 3.1. Erinevalt sideettevõtjatest, kes saavad õiguse sidevõrgu rajamiseks võõrale maale kohaliku omavalitsuse otsuse alusel sundvaldusega, peab MTÜ sõlmima kõigi maaomanikega notariaalsed lepingud servituutide seadmiseks. Riigimaale servituudi seadmist otsustuskorras selliseks otstarbeks Riigivara seadus ei võimalda. Kohalikel omavalitsustel võivad olla kehtestatud erinevad vara koormamise tingimused ja kõigis omavalitsustes ei pruugi see olla võimalik või protsess võib võtta kaua aega. Eramaadele servituutide seadmine eeldab maaomanike head tahet ja vastutulekut. Kõike seda arvestades pole ilmselt realistlik kõigi vajalike servituutide seadmine. 3.2. MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus (ühiste huvide esindamisel), mitte ettevõtlusvorm ega iseseisev ettevõtja. Äriseadustiku kohaselt on ettevõtjaks äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtja. Võlaõigusseaduse kohaselt on ettevõtjaks isik, kes tegeleb iseseisvalt majandus- või kutsetegevusega. Mittetulundusühingud ja äriühingud on olemuselt niivõrd erinevad, et seadusega on keelatud nende omavaheline ühinemine või ühe ümberkujundamine teiseks. Kuna MTÜ ei ole ettevõtja ega kvalifitseeru sideettevõtjaks ning ei saa taotleda sundvalduse seadmist enda tarbeks sidevõrgu rajamiseks võõrale maale, on olemasoleva sõnastuse korral määruse eelnõu eluliselt mitte rakendatav. 3.3. Seda probleemi on võimalik vältida, kui eelnõus kavandada projekteerimise ja ehitamise kulude toetamise asemel sidevõrguga liitumise toetamist, seejuures muutmata meetme ülejäänud põhimõtteid. Olemuselt jääks meede samaks – toetatakse kogukonna liikmetele sidevõrguga ühenduse loomist seal, kus kogukond on aktiivne ja võtab endale juhtohja internetiühenduste loomiseks reaalsete liitujatega. MTÜ küsiks projekteerimise ja ehitamise hinnapakkumiste asemel otse sideettevõtjatelt liitumispakkumised. Sisuliseks erinevuseks on asjaolu, et toetuse abil rajatavate sidevõrkude omanikeks saavad olemasolevad sideettevõtjad. Liitumistasu toetamise eelised võrreldes projekteerimise ja ehitamise toetamisega: - Servituutide asemel piisab sundvaldusest; - Jääb ära projektijuhi palkamise vajadus, s.o lihtsam asjaajamine MTÜ-le ja selleks ei kulu meetme rahasid; - kogu arendusprotsess on lihtsam ja kiirem, kuna sideettevõtjatel on endil olemas vajalik meeskond ja know-how; - hiljem tegeleb sidevõrgu haldamisega MTÜ asemel sideettevõtja, kelle jaoks see ongi üheks põhitegevuseks; - sidevõrk pole erinevate omanike vahel niivõrd tükeldatud; - rajatud sidevõrku saab ristkasutada; 2 - rajatud sidevõrgust saab jätkata uute ühenduste loomist järgmistesse piirkondadesse; - vajaliku toetuse suurus võib väheneda sideettevõtja oma panuse võrra, kuna side- ettevõtjatel võib tekkida huvi sidevõrgu omandamiseks, et seda edasi arendades saada järgmistes piirkondades uusi kliente või samas piirkonnas taotlusega veel mitte liitunud kliente; Selleks vajalikud konkreetsed muudatused määruse eelnõus oleksid: - § 2 lg 1 sõnad „rajada üldkasutatavaid elektroonilise side juurdepääsuvõrke“ asendada sõnadega „liituda üldkasutatava elektroonilise side juurdepääsuvõrguga“; - § 8 lg 4 välja jätta; - § 19 lg 2 sõnad „toetuse saaja ei ole loonud“ asendada sõnadega „toetatava liitumisega ei ole loodud“; - § 25 lg 2 p 1 sõnad „ehitada juurdepääsuvõrk viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse“ asendada sõnadega „taotleda juurdepääsuvõrguga liitumist“; - § 25 lg 2 p-d 2 ja 6 välja jätta. 4. Täiendav tehnilise paranduse ettepanek § 8 lg 3 sõnad „liitumise võimaluse saava“ asendada sõnadega „taotluse rahuldamise otsuses märgitud“. Muudatuse põhjendused: - Kui kogukonna piirkonnas on tühjad krundid või aadressiobjektid, mille omanikud ei soovi sidevõrguga liituda, aga võrgu rajamisega naaberkinnistutele neil siiski tekib liitumise võimalus, siis peaks justkui liitujad maksma ka mitteliitujate eest; - Sõnastus oleks vastavuses § 19 lg 2 sõnastusega. Allakirjutanul on küsimus käesoleva meetme kohta: Kas MKM annab eelnõule laekunud ettepanekute kohta tagasisidet ja tutvustab eelnõud veel pärast võimalike muudatuste tegemist? Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Altpere Tel 5014028 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel