Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukoha küsimine

Narva-Jõesuu linnavalitsus 24.01.2023 nr 6-3/22/8817-20 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukoha küsimine Arendaja, Enefit Power AS (registrikood 10579981) esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 20¹ kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõu (koostaja: OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 22004318). KeHJS § 20¹ lg 1 ja § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH aruande KeHJS § 20 ja § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 20¹ lg 1 ja § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest alates seisukohad KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Kuna aruande lisad on mahukad, siis on need leitavad http://gofile.me/6tNNn/sH7VRnU8X või KMH registrist https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=410 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: KMH aruanne (Enefit280-2_KMH_aruanne_12012023.asice) Sama: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet, Maa-amet Ivo Ojamäe 505 7438 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Versioon 12.01.2023 /// TÖÖ NR 22004318 Enefit Power AS Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamine Keskkonnamõju hindamise aruanne Eelnõu versioon 1 vastavuse kontrolliks ja asjaomaste asutuste seisukohtade saamiseks Töö nr 22004318 Tartu 2022-2023 Juhan Ruut Juhtekspert, KMH litsents KMH-0155 Katri Järvekülg Keskkonnakorralduse spetsialist Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ........................................... 6 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ..................................................................................... 7 2.1. Enefit280-2 tegevuse kirjeldus ja alternatiivsed võimalused ................................... 7 2.2. Tugitegevuste tehnoloogilised variandid ................................................................ 8 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE................................................................................. 10 3.1. Üleminek energiakandjate tootmiselt keemiatööstuseks ....................................... 11 3.2. Eesti energiamajanduse arengust ....................................................................... 11 3.3. Kliimaneutraalsuse saavutamine Euroopa liidus .................................................. 16 3.4. Kavandatava tegevuse seos kohaliku tasandi strateegiliste areng udokumentidega17 4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVATE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE ................................................................................................................. 18 4.1. Mõju kliimamuutustele ........................................................................................ 18 4.2. Uttegaaside käitlemise alternatiivsed võimalused ................................................ 30 4.3. Fenoolvee käitlemise alternatiivsed võimalused .................................................. 34 4.4. Tööstusliku reovee käitlemise võimalused ........................................................... 44 4.5. Alternatiivsete lahenduste vajaduse hindamine jahutusveega varustamises ......... 48 4.6. mõju pinnaveele ja põhjaveele ............................................................................ 51 4.7. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine: tuhk ........................................................ 54 4.8. Mõju välisõhu seisundile ning selle võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale .......................................................................................................................... 61 4.8.1. Tahkete osakeste heite hindamine ............................................................... 61 4.8.2. Saasteainete heite hajumise modelleerimine ................................................ 62 4.8.3. Hinnang enefit280-2 rajamisega kaasnevale lõhnaainete heitele .................. 69 4.9. Tavapärasest erinevates käitamistingimustes avalduda võiva mõju hindamine ..... 71 4.10. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ................................................................... 72 4.11. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ...................................................................... 73 5. KESKKONNAMEETMED ........................................................................................ 76 5.1. Leevendavad meetmed ....................................................................................... 76 5.1.1. Õlitehase maa-ala detailplaneeringus ette nähtud kohustuslikud meetmed .... 76 5.1.2. Täiendavad meetmed .................................................................................. 77 5.2. Seiremeetmed .................................................................................................... 79 5.2.1. Sisendvoogude seire ................................................................................... 79 5.2.2. Õhusaasteainete seire ................................................................................. 79 5.2.3. Tuha käitlusega seotud uuringud ................................................................. 80 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS ............................................................................................. 81 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 3 7. MENETLUSOSALISTE JA AVALIKKUSE KAASAMINE .......................................... 82 7.1. Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine ................................... 82 7.2. KMH aruande Avalikustamine ja avalik arutelu .................................................... 82 7.3. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ................................................... 82 KOKKUVÕTE ............................................................................................................... 83 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................... 84 LISAD .......................................................................................................................... 86 LISA 1. NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTATUD KMH PROGRAMM KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUS (SH RESSURIKASTUSE JA TOOTMISPROTSESSI ISELOOMUSTUS) ÕLITEHASE MAA ALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TÄIENDATUD ARUANNE. OÜ HENDRIKSON&K O, 2018-2019 LISA 2. KMH PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMISE OTSUS LISA 3. ÕHUSAASTEAINETE MODELLEERIMISE TULEMUSED LISA 4. ENEFIT280-2 RAJAMISE NATURA 2000 HINDAMINE Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 4 SISSEJUHATUS Enefit Power AS (registrikood 10579981; aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi/1, 40107; edaspidi ka ettevõte) on Baltimaade juhtiv energeetikaettevõte, mille põhitegevuseks on elektrienergia, soojuse ja vedelkütuste tootmine. Ettevõte esitas Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS keskkonnakompleksloa (ka kompleksloa) taotluse, millega taotleb ühe uue põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280 nr 2 (edaspidi lühendatult ka Enefit280-2) 1 rajamist Keskterritooriumi katastrile (katastriüksus 51401:001:1297, sihtotstarve 95% tootmismaa, 5% transpordimaa 2) aadressil Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond. Kavandatav tegevus on osa Auvere energiakompleksist, mille moodustavad käesol eval ajal Enefit Power AS õlitootmisseadmed (kaks Enefit140 tehnoloogiaga seadet ja üks Enefit280 tehnoloogiaga seade), Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam ning nende objektidega seotud taristu nagu raudteed, õliladu, jahutusvee süsteem, tuhaväli , kütuse etteanne jm (edaspidi ühiselt Auvere energiakompleks). Kompleksloa taotluse kohaselt kasutab Enefit280 -2 seade projektkoormusel põlevkivi kuni 280 tonni tunnis ja kuni 6720 tonni ööpäevas. Vaivara Vallavolikogu algatas 21.10.2010 otsusega nr 63 valla ül dplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu ja KSH, mille eesmärk oli kuni nelja Enefit280 seadmega olemasoleva õlitootmise laiendamine ning õli järeltöötlemis - ja logistikakompleksi rajamine (edaspidi ka Õlitehase KSH). Õlitehase KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 08.08.2019 kirjaga nr 7 -15/19/1631-8. Kavandatavast tegevusest tulenevalt ning arvestades Õlitehase KSH raames teostatud hindamist, algatas KeA 06.04.2022 kirjaga nr DM -106545-69 Enefit Power AS põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280-2 keskkonnakompleksloa taotluse nr TKKL/1001598 -16 menetluse nr M-106545 raames keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH algatamise otsus). KMH algatati tuginedes KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 2 ja § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 3 nin g THSi §-le 27. Vastavalt KMH algatamise otsusele, tuleb KMH raames hinnata üksnes neid teemasid, mille osas ei ole otsustajal KSH raames tehtud hinnangute põhjal piisavat teavet . KMH algatamise otsuse kohaselt ei algatat ud piiriülest keskkonnamõju hindamist ning KMH menetlusi ei liideta. 29.09.2022 kirjaga nr 6-3/22/8817-17 tunnistas Keskkonnaamet Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm on esitatud käesoleva aruande Lisas 1, mille koosseisus on ka eraldi osana Enefit280-2 kompleksloa taotlus. Programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus on toodud aruande Lisas 2. 2019. a heaks kiidetud Õlitehase detailplaneeringu KSH aruanne on leitav KMH programmi Lisas 3. Enefit Power AS ja Hendrikson & Ko OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel on mõjude hindaja Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Juhan Ruut, litsentsi nr KMH0155). Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed on esitatud KMH programmi ptk 8. Kuna ekspertrühma koosseisus ei ole toimunud muudatusi, siis aruandes teavet ei korrata. KeHJS § 20 lõike 2 alusel on Keskkonnaministri 01.09.2017 määrusega nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded “ määratud KMH aruande kooseis. Määruse § 11 lg 1 sätestab, et KMH aruandele lisatakse nõuetele vastavaks 1 seadet on kompleksloa taotluses jm dokumentatsioonis nimetatud „Enefit280-2“, samuti ka „Enefit282“ ja „Enefit 280 seade nr 2“. Tegemist on Enefit 280 tehnoloogiaga põlevkiviõli tootmisseadmega nr 2, mis tarbib 280 t põlevkivi tunnis. Käesolevas töös on rajatavale seadmele viidates läbivalt kasutatud lühendatud nimetusena „Enefit280-2“ Kirjavahetuses ja teadaannetes kasutatakse pikemat nimetust Enefit280 nr 2 . 2 Keskterritooriumi katastriüksuse tunnus enne 22.06.2022, sh seotud dokumentides oli 85101:001:0640, sihtotstarve 100% tootmismaa. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 5 tunnistatud KMH programm. KMH programmis on kajastatud mitmed teemad, mis kuuluvad määruse nr 34 järgi ka KMH aruande koosseisu : - Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused (määruse § 3) – KMH programmi ptk 2. - Mõjutatava keskkonna kirjeldus (määruse § 5) – KMH programmi ptk 3. - Olulise keskkonnamõju prognoosimise meetodid (määruse § 6 lg 1) – KMH programmi ptk 6. Programmis olevat ei korrata. Hindamistes tuuakse vajadusel ära sidususe tekitamiseks programmis esitatu kokkuvõte või esitatakse vastava teema hindamisega seot ud andmeid hindamise peatükkides (nt. meteotingimused õhusaaste teemade hindamisel) , sh iseloomustatakse läbiviidud hindamise metoodikat , ressursikasutust jms. Lähtuvalt kinnitatud KMH programmist hinnati KMH aruandes järgmisi teemasid: ▪ Reovee käitlemise mõju - hinnatakse põlevkiviõli tootmisel tekkiva fenoolvee ja tööstusliku reovee töötlemise erinevaid alternatiive sobiva taaskasutustehnoloogia välja selgitamiseks ja käitluslahenduste rakendamise keskkonnamõju osas . ▪ Mõju välisõhu seisundile ning selle võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale - hinnatakse Enefit280-2 rajamise ja käitamisega tekkiva heite mõju võttes aluseks kohalduvates PVT-järeldustes/õigusaktides määratletud saasteained ning hinnatakse koosmõju kõikide mõjualasse jäävate heiteallikatega. Esitatakse andmed osakeste erinevate fraktsioonide nagu peenosakeste (PM10) ja eriti peente osakeste (PM2,5) sisalduse kohta Auvere energiakompleksi kuuluvate allikate heites ▪ Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid ja nende võimalik mõju ▪ Mõju kliimamuutustele ▪ Mõju Natura 2000 võrgustiku alale - viiakse läbi Natura hindamine kavandatava tegevuse ja Auvere energiakompleksi koosmõjus. Mõju hinnatakse muuhulgas Mustajõe loodusalale ning Puhatu linnu- ja loodusalale ▪ Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ▪ Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine - hinnatakse ja võrreldakse kuiva ja märja tuhaärastuse keskkonnamõju ning hinnatakse tuhaärastuses rakendatava tehnoloogia sobilikkust Auvere energiakompleksis KMH aruande mõju hindamise peatükkides (4 ptk) on antud vajadusel-asjakohasusel ülevaade nii mõjutegurite kvantitatiivsel iseloomustamisel kui mõju hindamisel kasutatud meetoditest, täpsustatud hindamis- ja prognoosimeetodite detaile ja antud ülevaade tekkinud raskustest-määramatusest.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 6 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Enefit Power AS Õlitööstuse põhitegevuseks on põlevkiviõli ja uttegaasi (nimetatakse ka poolkoksigaasiks) tootmine. Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Auvere energiakompleksis asuvasse käitisesse on tegevuseks paigaldatud kaks tahke soojuskandjaga utteseadet Enefit140 ning üks seade Enefit280, milles lisaks põlevkiviõlile ja uttegaasile toodetakse jääksoojusest ka elektrit. Enefit Power AS taotleb keskkonnaloa esmataotluse raames uue, Enefit280-2 tootmisseadme rajamist Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Õlitehase maa-alal asuvale Keskterritooriumi katastriüksusele olemasoleva õlitootmisseadme Enefit280-1 kõrvale. Enefit280-2 kasutab sama tehnoloogiat, mis Enefit280 -1. Kavandatava Enefit280-2 seadme põhitegevus on põlevkiviõli ja uttegaasi tootmine ning jääksoojusest elektri tootmine. Enefit280-2 seade hakkab paiknema olemasolevas Auvere energiakompleksis, mille moodustavad käesoleval ajal õlitootmisseadmed (kaks Enefit140 tehnoloogiaga seadet (valminud 1979. a) ja üks Enefit280 tehnoloogiaga seade (valminud 2013. a); seadmed reguleeritud keskkonnakompleksloaga nr KKL/176540), Eesti elektrijaam (reguleeritud keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516) ja Auvere elektrijaam (reguleeritud keskkonnakompleksloaga nr KKL/324417) ning nende objektidega seotud taristu nagu raudteed, õliladu, jahutusvee süsteem, kütuse etteanne, tuhaväli jm. Enefit280-2 seadme käitamine hakkab toimuma täiendava keskkonnakompleksloa alusel (taotlus esitatud Lisas 2). Keskterritooriumi kinnistu katastriüksuse tunnus on 51401:001:1297, kinnistusraamatu registriosa nr 921608 pindala on 236,71 ha ning sihtotstarve 95% tootmismaa ja 5% transpordimaa. Kavandatava tegevuse asukoht on toodud joonisel 1. 1. Joonis 1.1 Enefit280-2 seadme ja kavandatava tegevuse asukoht (aluskaart Maa-ameti Q- GIS kaardiserver 2022)  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 7 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1. ENEFIT280-2 TEGEVUSE KIRJELDUS JA ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED Kavandatavaks tegevuseks on Enefit280-2 seadme paigaldamine Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Õlitehase maa-alal asuvale Keskterritooriumi katastriüksusele põlevkiviõli ja uttegaasi ning jääksoojusest elektri tootmiseks. Enefit280 tehnoloogias toimuvate protsesside ja kasutavate seadmete ülevaade on esitatud KMH programmi ptk-s 2, kavandatava tegevuse detailsem iseloomustus on esitatud keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalides (mis on esitatud ka KMH programmi Lisas 2). Keskkonnakompleksloa taotluses esitatud andmete järgi töötab Enefit280-2 seade pidevrežiimil (24 h ööpäevas), tööaeg tundides kuni 8760 tundi aastas, kuid hooldusseisakutest tulenevalt moodustab arvestuslik tööaeg kuni 8100 tundi aastas. Maksimaalsed võimalikud tootmisvõimsused ja aastased tootmismahud on vastavalt KSH-le järgmised: ▪ põlevkivi nominaalkulu 280 t/h (6720 t/päevas, 2,3 mln t/a); ▪ põlevkiviõli 40 t/h, 324 000 t/a; ▪ uttegaas 12 000 Nm³/h, 97,2 mln Nm³/a; ▪ fenoolvesi 8 m³/h, 64 800 m³/a; ▪ elektrienergia 35 MW, 283,5 GWh/a. Kompleksloa taotlusmaterjalides on mh toodud andmed Enefit280 -2 keskkonnakasutuse kohta. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hind amise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 4 lg 1 sätestab, et KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega seotud asjakohase keskkonnakasutuse kirjeldus ning hinnang loodusvara kasutamise otstarbe kusele, lähtudes säästva arengu põhimõtetest. § 4 lg 2 järgi hõlmab keskkonnakasutuse kirjeldus järgmist: 1) rajamis-, kasutamis-, eelkõige tootmisprotsessi, ning lõpetamisetappide põhiomaduste kirjeldust, näiteks energiakasutuse kirjeldust ning kasutatavate materjalide, ainete ja loodusvarade, sealhulgas vesi, maa, maavara, muld, pinnas ja looduslik mitmekesisus, kogust; 2) hinnangut rajamis- ja kasutamisetappides ning võimaluse korral lõpetamisetapis liigi ja koguse kaupa tekkivate jäätmete ning eeldatavalt tekkivate jääkide ja heidete, näiteks saasteained, lõhn, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus, kohta. Energia tarbimise ülevaade on esitatud kompleksloa taotlusmaterjalide tabelis 11.2. Valdavaks energiaallikaks on toormena kasutatav põlevkivi. Soojusenergia (arvestuslikult kuni 6,084 GWh/a) ja aur (arvestuslikult kuni 26,4 GWh/a) saadakse käitise enda tootmisprotsessist, Eesti elektrijaamast või Auvere Elektrijaamast. Samas suunab Enefit280-2 elektrijaama kütuseks kuni 97,2 mln Nm3/a uttegaasi, mille energiasisaldus on imporditavast energiast kordades suurem, mistõttu seadme energiabilanss on positiivne. Taotlusmaterjalide tabelis 11.1 on esitatud andmed elektrienergia tootmise kohta. Kokku toodetakse kuni 283,5 GWh/a elektrienergiat, millest 62,366 GWh/a kulub omatarbeks ja ~221 GWh/a müüakse elektriturule. Seega on Enefit280 tehnoloogia elektrienergia netotootja, müüdava koguse võrra suureneb Enefit280-2 rajamisega elektrienergia toodang. Kokkuvõtvalt kehtib ka Enefit280-2 rajamisel KSH aruande ptk 3.2 järeldus, et rakendatav tehnoloogia on energeetiliselt tõhus ega vaja käigushoidmiseks täiendavaid energiaressursse.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 8 Enefit280-2 õlitehase jaoks vajaminev jahutusvesi planeeritakse võtta olemasolevast Eesti elektrijaama jahutusvee kanalist. Enefit280 -2 seadmega ühendatud auruturbiini jahutusvee vajadus on kuni 7500 m 3 /h. Elektrijaamade ja olemasoleva õlitootmise varustamiseks on rajatud süsteem, mis kasutab Mustajõe alamjooksul jõesängi. Mustajõe alamjooksule juhitakse täiendavalt vett juurdevoolukanaliga Narva jõest. Võetava vee lubatud kogus on kokku kuni 200 000 m 3 /h ning soojusvaheteid läbinud vesi suunatakse tagasi samuti Mustajõkke KMH programmi ptk-s 2 on antud ülevaade ka võimalikest alternatiividest. Kompleksloa taotlusmaterjalides esitatu, sh kirjeldatud parima võimaliku tehnika (PVT) meetmed, on Alternatiiv 1. Lisaks 0-alternatiivile, mille korral Enefit280-2 seadet ei rajata ja Auvere energiakompleksi tegevus jätkub kehtivates komplekslubades toodud mahtude kohaselt, on sõnastatud ka Alternatiiv 2, mis seisneb kavandatava tegevuse muudatustes võrreldes alternatiivis 1 kirjeldatuga. See alternatiiv rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad alternatiivi 1 korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks muudatuste -piirangute rakendamisega leevendada. KMH koostamise käigus ilmnes, et kompleksloa taotlemisel kasutatud maksimaalse keskkonnakoormuse näitamise põhimõtte rakendamise tõttu (mida on kasutatud ka teiste Auvere energiakompleksi kuuluvate käitiste komplekslubade taotlemisel ning mille eesmärgiks on vältida võimalust, et mõne tegevusparameetri osas toimub reaalselt ületamine ja on seetõttu vaja alustada ajamahukat loa muutmise menetlust) on kavandatava tegevusega seonduvaid mahte näidatud oluliselt suuremana, kui need reaalselt saavad olema. Näiteks on Eesti Energia nõukogule esitatud järgmised andmed aastaste tootmismahtude kohta: 1. E280-2 poolt kasutatud põlevkivi kogus 2 014 888 t/a (erinevus ca 12%); 2. Õlitoodang 267 980 t/a, millest 239 413 t/a on keskõli ja 28 567 t/a bensiin (erinevus ca 17%); 3. Tekkiv uttegaasi kogus 68,5 miljonit m3 aastas (erinevus ca 30%); 4. Elektri toodang 203 GWh/a (bruto), millest 106 GWh/a on omatarve ja 97 GWh/a on müük (erinevus ca 28%); 5. Fenoolvee teke 40 288 t/a (erinevus ca 38%). Nende mahtude märkimisväärne erinevus avald ab mõju mh kliimakindluse hindamis- tulemustele, mistõttu on otstarbekas ka lubade taotlemisel kasutada tegevusmahte, mis on paremas kooskõlas tegelikult kavandatuga, kuid teisalt väldivad asjatute loamenetluste algatamise. Ettepanek selliste tegevusmahtude kohta (st Alternatiiv 2 sõnastamine) on üheks käesoleva KMH läbiviimise tulemuseks. S õnastus esitatakse järelduste osas, sh arvestades kõikide valdkondade hindamistulemusi. 2.2. TUGITEGEVUSTE TEHNOLOOGILISED VARIANDID Tulenevalt KMH algatamisotsusega määratud mõju hindamise teemadest hinnatakse järgmistes valdkondades muudatuste tegemise vajadust ja otstarbekust (Enefit280-2 kompleksloa taotluses on nendes valdkondades arvestatud praeguse, kogu Auvere energiakompleksi teenindava lahendusega): ▪ jahutusveega varustamine – kliimamuutuste kontekstis hinnatakse gradiiri ehk jahutustorni või muude jahutussüsteemide rakendamise vajadust , mis asendaksid või täiendaksid senist pinnavee läbivoolul põhinevat süsteemi ; ▪ fenoolvee käitlemine – olemasolevas süsteemis on Enefit õlitootmisseadmete fenoolvesi suunatud elektrijaamadesse põletamisele; võimalikud reaalsed variandid on fenoolvee tagasi suunamine õliseadmele ja füüsikalis-keemiline töötlemine koos Auvere energiakompleksis tekkiva muu tööstusliku reovee ja saastunud sademeveega; võrdlemisel arvestatakse mh energeetilist tõhusust; antakse hinnang, kas ja millistel Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 9 tingimustel on fenoolvee võimalikud taaskasutustehnoloogiad majanduslikult otstarbekad ja milline on nende otsene ja kaudne keskkonnamõju; ▪ uttegaaside käitlemine olukorras, kui elektrijaamad uttegaasidest elektrit ei tooda – hinnatakse praeguse tõrviku kasutamisega võrreldes erinevate käitamise/põletamise lahenduste rakendamise võimalusi; ▪ tuhaärastus ja tuha edasine käitlus – võrdlevalt hinnatakse praegust märga tuhaärastus-tehnoloogiat kuiva või poolkuiva tehnoloogiaga; samuti antakse ülevaade Enefit280 õliseadmetel tekkiva tuha reaalsetest taaskasutusvõimalustest . Kirjeldused on esitatud vastavate teemade hindamispeatükkides.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE Ülevaade kavandatava tegevuse seostest eri tasandi arengut suunavate dokumentide ja otsustega anti KMH programmi ptk-s 4. Programmis toodut siinkohal ei korrata. Kokkuvõtvalt: Kavandatava tegevusega otseselt seonduv on energiamajanduse arengukava. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030 ) kiideti heaks 20.10.2017 ja see näeb ühe meetmena ette, et põlevkivist elektritootmine väheneb, põlevkivi otsepõletamine lõpetatakse 2030. aastal ning suureneb põlevkiviõli tootmine. Seejuures kasutatakse põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukte – uttegaas, poolkoks – elektritootmiseks. Ka teised Eesti strateegilised planeerimisdokumendid viitavad, et peab toimuma nihe põlevkivi suurema väärindamise suunas ja seda loodusressursse säästval viisil. ENMAK 2030 nägi ette, et Eesti Energia ettevõtted toodavad põlevkiviõli kuni 7 seadmega (olemasolevad 2 Enefit140 ja Enefit280 ning 4 perspektiivset Enefit280 seadet). Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 kehtestati Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneering, mis võimaldaks ENMAK 2030 toodu ellu viia. 27.03.2020 väljastas Narva-Jõesuu Linnavalitsus korraldusega nr 157 Enefit280-2 ehitusloa. Tulenevalt 2021. aastal avaldatud uutest EL-i eesmärkidest kliimaneutraalsuse saavutamisel on uuendamisel ka Eesti siseriiklikud eesmärgid ja koostamisel arengukavad, mis neid eesmärke arvestavad. EL üldised eesmärgid ei sea kohustusi konkreetsetele käitistele, kuid nendega peab arvestama Eesti strateegilistes planeerimisdokumentides. Lisaks on EL -i Komisjon algatanud õigusaktide muudatusettepanekuid, mis muuhulgas võivad mõjutada põlevkiviõli tootvate käitiste tegevust. Nende muudatuste kontekstis ei ole praegu kavandatavale Enefit280-2 õlitehasele lisaks veel kolme täiendava Enefit280 õlitehase rajamine enam otstarbekas. Eesti Energia (mille kontserni kuulub Enefit Power AS) avalikustas 2021. a pikaajalise strateegia, milles järgi kavatsetakse tänase teadmise kohaselt põlevkivist elektri tootmine lõpetada 2030. aastaks. Hiljemalt 2040. aastaks lõpetab ettevõte kõigis oma käitistes fossiilsete vedelkütuste t ootmise ning toodab lisaks taastuvelektrile ja –soojusele edaspidi plastjäätmetest, vanade rehvide hakkest ja põlevkivist keemiatööstuse tooraineid. See tähendab seda, et Auvere energia- kompleksis tehakse Enefit140 ja Enefit280 seadmetele täiendused, mis sellist üleminekut võimaldavad. Kavas märgitakse, et elektritootmine on süsinikuvaba aastaks 2035 ja kogu tootmine aastaks 2045. KMH programmis on viidatud, et Enefit õlitootmisseadmete ümberkujundamine keemiatehasteks ei ole käesoleva KMH hindamise objektiks. Sisuliselt tuleb 2035. aastaks, kui Enefit280-2 läheb üle baaskemikaalide tootmisele, taotleda uus keskkonnakompleksluba ja selle käigus tehakse eeldatavalt ka keskkonnamõju hindamine. Samas on käesoleva KMH käigus hinnatavad teemad laiemad kui Enefit280-2 seadmele kompleksloa väljastamine – sisuliselt tuleb anda hinnang kogu õlitööstust teenindava taristu ümberkujundamise võimalustele ja otstarbekusele. See ühtlasi tähendab, et tuleb arvestada pikemat ajalist perspektiivi ja ka toimuvaid muudatusi ener giamajanduses. Kuigi Enefit Powerile kuuluvad põlevkivi pürolüüsiseadmed ei ole pärast ümberkujundamist enam Eesti energiamajanduse osaks, võivad energiamajanduse muutmisel tehtavad otsused mõjutada kompleksi toimimist. Seetõttu on järgnevalt antud põhjalikum ülevaade kavandatavast üleminekust energiakandjate tootmiselt keemiatööstuseks (ptk 3.1). Lisaks, KMH p rogrammis on ära toodud, et kui KMH läbiviimise ajal on mõni strateegiline arengudokument väljatöötamisel või muutub olulisel määral, siis ajakohastatakse teemat KMH aruandes. Ptk-s 3.2 on ülevaade Eesti energiamajandust suunavate arengudokumentide koostamisest, sh tehtud otsustest, mis mõjutavad lähiaja tegevusi. Ptk-s 3.3. on ülevaade EL tasandil toimuvast seoses kasvuhoonegaaside heite reguleerimisega. Ptk -s 3.4 on esitatud ülevaade Narva-Jõesuu linna uue üldplaneeringu koostamise seisust.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 11 3.1. ÜLEMINEK ENERGIAKANDJATE TOOTMISELT KEEMIATÖÖSTUSEKS Joonisel 3.1 on näidatud Eesti Energia 2022. aastal uuendatud strateegias toodud visioon/tegevuskava etapiviisiliseks üleminekuks energiakandjate tootmiselt keemiatööstuseks. Kogu tegevuskava eesmärgiks on töödelda tooraine pürolüüsil saadavad vedel- ja gaasifraktsioonid erinevateks keemiatööstuse toorainetena kasutatavateks komponentideks. Toodud kava hõlmab erinevaid tegevusi, kuid käesoleva KMH seisukohast on võtmeetappideks uttegaasist metanooli tootmine (tehas on kavas käivitada 2031. aastal) ja põlevkivi pürolüüsil saadud õli töötlemine kergemateks süsivesinikeks (selleks vajalik töötlemistehnoloogia on kavas käivitada 2035. aastal). Kava rakendumisel kasutatakse pürolüüsi-saaduseid edasiseks uute materjalide ja toodete tootmise ks ning lõppeb nende kütusena põletamine. Kuigi toodud kavas on võimalus asendada teatud osa põlevkivist vanarehvide ja plastikujäätmetega, moodustab põhiosa pürolüüsitavast toorainest põlevkivi, ning seetõttu tekib ka keemiatööstusena tegutsemisel protsessides jätkuvalt põlevkivituhka. Joonis 3.1 Eesti Energia etapiviisiline plaan Enefit keemiatööstuse arendamiseks. [Allikas: PowerPoint Presentation (energia.ee)] Põlevkivi ja plastikujäätmete koospürolüüsi antud töös ei vaadelda, kuna see on eraldi arendusprojekt. Kuidas see kava mõjutab erinevate voogude tekkimist ja käitlemist, on analüüsitud vastavate teemade mõjude hindamisel 4. peatükis. 3.2. EESTI ENERGIAMAJANDUSE ARENGUST Rahandusministeerium kinnitas 2022. a suvel uuendatud omanikuootused Eesti Energiale 3, milles toodi välja, et kuni 2026. aasta lõpuni tuleb ettevõttel tagada vähemalt 1000 MW ulatuses juhitava elektritootmise võimekus. Sealhulgas on talvel, 1. novembrist kuni 28. veebruarini, külmast reservist käivita mise vajalikuks võimekuseks vähemalt 900 MW ja 1. märtsist kuni 31. oktoobrini vähemalt 600 MW. 3 https://adr.rik.ee/ram/dokument/12906334 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 12 Sisendi Eesti Energia omaniku ootuste kirjeldatud muudatuseks andis Eesti elektrisüsteemi haldur ja varustuskindluse eest vastutaja AS Elering, kes avaldas 6.12.2022 iga-aastase varustuskindluse tagamise võimaluste aruande kuni aastani 2037 4. Eleringi hinnangul peab varustuskindluse tagamiseks olema Eestis vähemalt 1000 MW kindlat võimsust kohapeal olemas. Aruande kohaselt on kuni 2026. aastani olemas 7 põlevkiviplokki installeeritud netokoguvõimsusega 1330 MW: Eesti Elektrijaam 866 MW, Balti Elektrijaam 192 MW ja Auvere Elektrijaam 272 MW. millest kuni 2030. aastani jääb alles 4 plokki (koguvõimsusega 831 MW). Nimetatud seadmetele lisanduvad veel teiste Eesti elektritootjate hallatavad tootmisvõimsused. Viimasest tulenevalt on installeeritud juhitavat tootmisvõimsust 2030. aastal Eestis ca 1 089 MW ja 2037. aastal ca 679 MW, millele lisandub veel täiendavalt Kiisa avariireservelektrijaam (250 MW). Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjale vastavat kasutatavat tootmisvõimsust on prognoosi kohaselt 2030. aasta talvel ca 850 MW ja 2035. aastal ca 530 MW. Kuigi Eestil on olemas tugevad piiriülesed ühendused enda naaberriikidega on impordivõimekuse puhul arvestatud olukorraga, kus kaks suurimat ülekandeliini naaberriikidega on tööst väljas. Hetkel võib öelda, et talvine tiputarbimine koos varuga on Eleringi prognoosi kohaselt kaetud kuni 2030. aastani. Jooniselt 3.2 on näha, et alates 2030. aasta lõpust ei osale varustuskindluse tagamises enam Eesti Elektrijaam. Balti Elektrijaam ja Auvere Elektrijaam on praeguse seisuga kaasatud kuni 2037. aastani (aruanne hetkel pikemat perioodi ei hinda). Joonis 3.2 Kasutatav tootmisvõimsus, impordivõimekus ja tipunõudluse eeldatav prognoos talveperioodil [Allikas: Elering varustuskindluse aruande joonis 4.20] Väärib märkimist, et Eleringi varustuskindluse aruanne ei too välja Enefit280 õlitootmisseadmete elektritootmise võimekusi (varustuskindluse aruande Lisas 1 ei ole Enefit280 Eesti elektrisüsteemis olevate üle 0,5 MW installeeritud tootmisvõimsusega seadmete seas nimetatud), kuigi Enefit Power on nende seadmete andmed Eleringile varustuskindluse aruande koostamiseks sisendina esitanud. 2022. aasta lõpus ENTSO-E (Euroopa elektriala süsteemihaldurite koostöö organisatsioon) poolt avaldatud üle-euroopaline varustuskindluse analüüs 5 näitab, et Eesti põlevkivi 4 Elering AS. Eesti elektrivarustuskindluse aruanne. Tallinn 2022. https://elering.ee/sites/default/files/2022 -12/elering_vka_2022_pages.pdf 5 https://www.entsoe.eu/outlooks/eraa/2022/ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 13 kasutavad elektrijaamad ei tarvitse olla alates 2027. aastast enam elektriturul konkurentsivõimelised. Selline hinnang on uudne ja erinev varasemalt ENTSO -E poolt koostatud analüüside tulemustest. Varasemast erineva tulemuse andis analüüsis esmakordselt kasutatud tootmisseadmete majandusliku jätkusuutlikkuse hindamine (lisaks seni rakendatud tootmisseadmete tehnilisele, keskkonnaalasele jms hindamisele), mis muutis Euroopa tootmispiisavuse üldpildi järgmise 10 aasta perspektiivis oluliselt halvemaks ja seda eriti Kesk-Euroopas. Eesti varustuskindluse tagamiseks on Eleringi hinnangul siiski vajalik omada mitme põlevkiviploki ulatuses kindlaid võimsuseid , mis moodustaksid elutähtsa teenuse strateegilise reservi: põlevkivist elektritootmise võimekus oleks 2030. aastani 700 MW ja 2037. aastani 400 MW (vt Joonis 3.3). Olgu öeldud, et strateegilisse reservi võivad pakkuda enda võimsuseid kõik Eesti elektritootjad, kuid võttes arvesse seda, et Eestis olemaso levad juhitavad tootmisvõimsused on praegu peamiselt põlevkivi põhised ja uusi tootmisvõimsuseid keegi strateegilise reservi tarbeks suure tõenäosusega ehitama ei hakka (seda põhjusel, et strateegilises reservis olevad võimsused igapäevaselt elektriturul o saleda ei tohi), siis saavad kavandatavasse strateegilisse reservi vähemalt esialgu kuuluma just põlevkivi põhised energiaplokid. Seega, just nende tootmisvõimsuste üleval hoidmiseks olukorras, kus see ei pruugi olla Eesti Energiale turupõhiselt enam tasuv, teeb Elering ettepaneku rakendada strateegiline reserv. Elering teeb Konkurentsiametile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku strateegilise reservi alase regulatsiooni väljatöötamiseks tõenäoliselt käesoleval aastal. Joonis 3.3 Eesti elutähtsa teenuse stsenaariumi tarbimine ja tootmisvõimsused [Allikas: Elering varustuskindluse aruande joonis 4.17] Kuigi täna on tingituna käimasolevast energiakriisist energeetikas esiplaanil eelkõige energia varustuskindlus ja hind, siis ei ole pikemaajalises vaates kliimamuutustele vastu seismiseks muud alternatiivi kui energiasektori süsinikuheitme võimalikult kiire vähendamine. Seda vajadust on mõistetud ka Eestis, mille tunnistusena kiideti Riigikogus 12.10.2022 heaks energiamajanduse korralduse seaduse muudatusettepanekud. Kui varasemalt oli Eesti eesmärgiks toota 2030. aastal taastuvelektrit 40% ulatuses lõpptarbimisest, siis uue eesmärgi kohaselt on eesmärgiks 100%. See ei tähendaks esialgu seda, et Eesti võrku lubatakse ainult taastuvatest allikatest pärit elektrit, vaid seda, et toodame taastuvelektrit vähemalt sama palju, kui ise oma riigis elektrit tarbime. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 14 Üksnes eesmärgi tõstmine seaduses mõistagi suuremat tähendust ei oma. Seda eriti olukorras, kus tuuleparkide areng Eestis on viimase kümnendi jooksul seiskunud ning seda sugugi mitte arendajate huvipuuduse tõttu. Seadusemuudatus paneb nii olemasolevale, kui ka järgmistele valitsustele kohustuse taastuvenergia arengut takistavad tõkked kiiresti likvideerida. Uute kaitseradarite soetamine ja sellega ehituspiirangute leevendamine, täiendavate võimaluste loomine elektrivõrguga liitumiseks, pikaajaliste elektrimüügilepingute ehk PPA-de sõlmimise soodustamine, uute projektide planeeringute menetluste kiirendamine, elektri salvestuse ja elektrisüsteemi paindlikkuse ning tarbimise juhtimise suurendamine on vaid mõned teemad, millega regulatiivsel tasemel kas juba tegeletakse või millega on kavas hakata tegelema lähiajal. Hetkel on taastuvelektri osakaal Eestis ligi 30% elektrienergia lõpptarbimisest (lõpptarbimise maht kokku on ca 8 TWh-d aastas). Lisaks eelnevalt mainitud regulatiivsetele meetmetele on valitsus teinud ettepaneku korraldada järgmisel kolmel aastal taastuvelektri vähempakkumisi kogumahus 1,65 TWh aitamaks turule uusi taastuvelektri tootmisvõimsusi (0,65 TWh 2023. a, 0,5 TWh 2024. a, 0,5 TWh 2025. a). Edaspidi on kavas hinnata toetusvajadust igakordselt enne avalike vähempakkumiste korraldamist. Suuri lootusi pannakse täna lisaks maismaatuuleparkidele ja päikeseelektrijaa madele ka meretuuleparkide ja tuumaenergia arendamisele. Erinevate hinnangute kohaselt võiks meretuuleparkide võimsus ulatuda selle kümnendi lõpuks juba 1000 MW -ni või rohkem. Samas eeldab selle perspektiivi realiseerumine planeeringutega, võrguühenduste väljaehitamisega jms teemadega seonduvate küsitavuste lahendamist viisil, mis stimuleeriks arendajad investeerimisotsuseid tegema. Tänaseks selle osas märkimisväärset edu saavutatud ei ole. Tuumaenergia osas on praegu töös riikliku aruande koostamine, mille põhjal peaks 2024. aastal Riigikogu otsustama kas Eestisse on võimalik tuumajaama rajada või mitte. 6 Paralleelselt eesmärgipõhiste regulatsioonimuudatuste ettevalmistamisega on energiatalgute veebiportaalis hakatud avaldama pikemaajalise strateegiadokum endi Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamisel aluseks olevaid materjale. ENMAK 2035 välja töötamise protsess algatati Vabariigi Valitsuse 18.11.2021 kabinetinõupidamise protokolli nr 74 otsusega nr 21. Väärib märkimist, et ENMAK 2035 algatamisdokumendis põlevkiviõli tootmist eraldi ei nimetata, küll aga viidatakse vajadusele tegeleda põlevkivitöö stuse teemadega, sh kliimateemad, Ida-Virumaa majanduse kohandamine, jm. Erinevate arenguväljavaadete võimalusi kirjeldavad 2022. aasta oktoobris avaldatud kliimaneutraalse elektritootmise uuringu materjalid, mille koostamist alustati 2020. aasta septembris Euroopa Komisjoni toetusel. Uuringus pakuti välja erinevad stsenaariumid, millele koostati sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, riski - ja tundlikkusanalüüs ning nende alusel igale stsenaariumile tegevuskava. Üheski stsenaariumis, v.a. võrdlusstsenaariumites, ei ole 2050. aastal Eestis elektri tootmisel fossiilsete CO 2 heidete tekitamine lubatud. Iga tehnoloogiakeskne stsenaarium eeldab investeeringut mõnda antud stsenaariumis kesksel kohal olevasse vähese süsinikuheitega tehnoloogiasse, kusjuures lisainvesteeringud on lubatud kõikidesse ülejäänud salvestamis - ja taastuvenergia tootmise tehnoloogiatesse (nt maismaa tuuleenergia, päikeseenergia, Paldiski pump-hüdroenergiajaam, akupatareid). Uuringu koostajate viite kohaselt teenivad kõik stsenaariumid põhieesmärki, milleks on 2050. aastaks süsinikuneutraalse elektritootmise saavutamine. Paraku ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et välja pakutud stsenaariumid on paljuski pigem teoreetilist laadi ja praktikas ellu mitterakendatavad. Viimase osas tuleks välja tuua eelkõige järgmised asjaolud: - Mitmed uuringu stsenaariumid näevad ette põlevkivist elektrit tootvatele seadmetele süsiniku püüdmise ja kasutamise (CCU) seadmete paigaldamist. Selliste seadmete omanikke on Eestis ainult üks, kelleks on Eesti Energia. Eesti Energia teavitas uuringu koostajaid juba 6 https://www.riigikogu.ee/pressiteated/majanduskomisjon -tutvus-tuumaenergia-kasutuselevotu-voimaluste- vahearuandega/ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 15 uuringu algetapis, et ettevõte ei kavanda põlevkivi kasutavatele elektrijaamadele CCU seadmete installeerimist kuna ei näe selles mitte mingisugust majanduslikku otstarvet. Võttes arvesse kõrget CO 2 kvoodi hinda ja CCU tehnoloogia puudulikku arengutaset võib perspektiivis pidada reaalseks CCU seadmete installeerimist õlitootmise seadmetele, aga mitte elektritootmise seadmetele, mille süsinikuintensiivsus on palju suurem kui õlitootmisel. Seega antud stsenaarium võib küll olla kõige madalama investeerimisvajadusega, kuid see on ühtlasi ka kõige konkurentsivõimetum stsenaarium , mida Eesti Energia ellu rakendama kindlasti ei hakka. Uuringu koostajad võtsid selle Eesti Energia poolt antud sisendi teadmiseks, kuid uuringu “mitmekesisuse” huvides stsenaariumides muudatusi ei tehtud. - Uuringu eeldused ei võta arvesse Fit For 55 paketiga EL -i heitmekaubanduse regulatsioonis ellu viidavate muudatuste mõju CO 2 kvoodi hinnale. Seetõttu prognoositakse uuringus 2030. aastaks ja 2040. aastaks madalamaid CO 2 kvoodi hindu kui seda on tänane CO 2 kvoodi turuhind. Selline lähenemine on selgelt jätkusuutmatu. - Stsenaariumeid koostades nähti ette nii võimalust, et piiriülest elektrikaubandust ei toimu, kui ka seda, et elektri import ja eksport on igal aastal tasakaalus. Nimetatud lähenemised on EL-i avatud elektriturul ühtemoodi ebareaalsed ning kunstlikke meetoditega piiriülese konkurentsi elimineerimine või selle “tasakaalustamine” ei ole tegelikult realistlik. Võttes arvesse Eleringi ja Soome süsteemihalduri algatatud Estlink 3 elektriühenduse projekti tuleks 2050. aasta perspektiivis vaadata Eesti elektriturgu Soom e ja võimalik, et ka Balti ühise elektrituru osana, mitte eraldi. - Uuringus hinnatakse oluliselt üle biomassile üle viidavate põlevkivielektrijaamade elektritoodangut. Näiteks 2050. aastal prognoositakse tootmismahuks ca 3 TWh. Samas on ilmne, et biomassist elektrit tootvad soojuselektrijaamad saavad nii kauges tulevikus turule üksnes perioodiliselt, kui ilmastikust sõltuva tootmise osakaal on väiksem. Prognoositud elektritoodang viitab aga baaskoormusega tööle, mis on selgelt ebarealistlik. Sellest tulenevalt on oluliselt üle prognoositud ka võimalikku biomassi kasutust (ca 3 miljonit m 3 aastas). - Enne kui Riigikogu pole otsustanud kas Eestisse võib tuumajaama rajada või mitte pole põhjust ENMAK 2035 kontekstis tuumaenergia stsenaariumiga arvestada. Seetõttu tuleks selles uuringus esitatud analüüsi kasutada pigem huvitava sisendina diskussioonide pidamisel, mitte aga võtta seda lõpliku järeldusena konkreetsete tehnoloogiate potentsiaali hindamisel või poliitiliste otsuste tegemise alusmaterjalina. Seda eriti olukorras, kus Euroopa Liit valmistub käesoleval aastal muutma enda elektrituru disaini, mis võib oluliselt mõjutada nii erinevate tehnoloogiate konkurentsivõimet, kui ka arendajate valmidust teha investeerimisotsuseid. Kliimaneutraalse elektritootmise uuring toob järeldustes välja, et r iigi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutatavuse hindamiseks ei ole see analüüs piisav. Seda tuleks kindlasti täiendada lisaanalüüsiga, mis keskendub ka teistele sektoritele (küte, transport, põllumajandus ja metsandus, hooned, tööstus) ning mis võtaks arvesse süsteemi integreerimisega seotud aspekte. Eelkõige tuleks silmas pidada kütte- ja jahutussektorit, hoonete energiatõhusust ja transpordisektorit. Lähtudes eelnevalt mainitud regulatiivset est ja ärikeskkonna muutustest tuleks seda analüüsi kindla ajavahemiku järel korrata, tagamaks, et eelistatud tehnoloogiakombinatsioon on süsinikdioksiidi heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks endiselt sobivaim. Seega ei ole eeltoodud dokumentide põhjal võimalik üheselt järeldada, kas põlevkivi kasutamine elektri tootmiseks lõpeb 2030. aastal või mitte ja kui kaua ning millisel kujul jätkavad tegevust põlevkivielektrijaamad. Seetõttu ei ole ka käesoleva KMH hindamised seotavad konkreetse kuupäevaga vaid et vastavate teemade peatükkides on ära toodud tingimuslikud eeldused, mis on vajaliku d ühe või teise stsenaariumi realiseerumiseks.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 16 3.3. KLIIMANEUTRAALSUSE SAAVUTAMINE EUROOPA LIIDUS Euroopa Liidu (EL) rohepöörde kava „Eesmärk 55“ („Fit For 55“) on kliima - ja energiaalase seadusandluse pakett, millega EL-i Komisjon sätestas viisid, kuidas kliimaneutraalsuse saavutamisel täita vahe-eesmärk 2030. aastaks. KMH aruande koostamise ajal on paketis sisalduvaid eelnõusid Euroopa Nõukogu ja Parlamendi poolt oluliselt muudetud ning saavutatud on ka esimesed kokkulepped nende sisu osas. Nii jõudsid Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament 08.11.2022 näiteks esialgsele poliitilisele kokkuleppele suurendada nn jõupingutuste jagamise määruse alusel liikmesriikide heitkoguste vä hendamise eesmärke. Praegu veel ametlikku vastuvõtmist ootava esialgse kokkuleppega toetatakse ELi tasandi eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes 40% ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKS) hõlmamata sektorites, nimelt maanteetranspordi ja riigisisese meretranspordi, hoonete, põllumajanduse, jäätme - ja väiketööstuse valdkonnas. Kokkuleppega jäetakse igale liikmesriigile komisjoni kavandatud suuremad riiklikud eesmärgid ja kohandatakse viisi, kuidas liikmesriigid saavad oma eesmärkide saavutamiseks kasutada olemasolevaid paindlikkusmeetmeid. 7 Samuti on kokku lepitud, et Eesti kasvuhoonegaaside vähenemise eesmärk eelmainitud sektorite lõikes suureneb 13%-lt 24%-le. 8 Eesti kasvuhoonegaaside praegustest heitkogustest moodustavad jõupingutuste jagamise sektorid ligi 51%. 2020. aastal oli nende sektorite heide Eestis 5,9 miljonit tonni CO 2 ekvivalenti, millest suurem osa tuli transpordisektorist (37,6%), järgnes väikesemahuline energeetika (28,3%) ning põllumajandus (25,4%). Väiksema osa andsid jäätmesektor (4,9%) ning tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine (3,8%). 9 Käesolevas KMHs on arvestatud KHG heitkoguste hindamisel strateegias „Eesti 2035“ (vastu võetud Riigikogu poolt 12.05.2021) seatud Eesti KHG kasvuhoonegaaside aastase netoheite sihttaset 8 mln tonni CO 2 . Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem i (EL HKS) muudatusettepanekud. 17.12.2022 jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu esialgsele kokkuleppele ka EL HKS muudatustes. Peamised eesseisvad muudatused 10 tänaste teadmiste kohaselt (eelnõu muudetud teksti pole seni veel avaldatud) on järgmised: ▪ Vähendada EL HKS süsteemis olevate sektorite KHG heidet 62% 2030. aastaks võrrelduna 2005. aasta heitega (Komisjoni ettepanekuga võrreldes suurendati vähendamise eesmärki 1 protsendipunkti võrra) . ▪ Tasuta kvootide jaotamise süsteemi mahtu hakatakse järg-järgult vähendama 2026. aastast kuni nende andmise täieliku lõpetamiseni 2034. aastal. ▪ Juurutatakse turu stabiilsusreservi täiendavad reeglid. ▪ Laiendada EL HKS süsteemi meretranspordile. ▪ Eraldi uus EL HKS süsteem ehitistele ja maanteetranspordile rakendub 2027. aastast. ▪ Innovatsiooni ja taastefondi mahu suurendamine, HKS-i hinnastabiilsuse suurendamiseks meetmete rakendamine. 7 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press -releases/2022/11/08/fit-for-55-eu-strengthens-emission- reduction-targets-for-member-states/ 8 https://www.consilium.europa.eu/et/infographics/fit -for-55-effort-sharing-regulation/ 9 https://rohe.geenius.ee/rubriik/keskkond/euroopa -liit-suurendas-kliimaeesmarke-eesti-heitme-vahendamise- siht-kahekordistus/ 10 https://www.europarl.europa.eu/news/en/press -room/20221212IPR64527/climate-change-deal-on-a-more- ambitious-emissions-trading-system-ets  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 17 3.4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS KOHALIKU TASANDI STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA Õlitehase KSH aruande koostamisel järeldati, et uute õlitootmisseadmete asukoht on maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu ja arengukavade järgi suurtootmise arendamiseks sobivas piirkonnas. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 kehtestati kehtivat üldplaneeringut muutev Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneering. Enefit280-2 õlitehas on osaks Õlitööstuse maa-ala detailplaneeringus toodud tegevustest. Uue õlitehasega seotud maakasutus on kooskõlast detailplaneeringuga, samuti jäävad ehituslikud parameetrid detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguse piiridesse. Narva-Jõesuu linn on koostamas uut üldplaneeringut, mis arvestab tervikuna haldusreformi tulemusena moodustunud territooriumiga (ühinesid Narva -Jõesuu linn, Vaivara vald, Kohtla- Järve Viivikonna linnaosa ja Koh tla-Järve Sirgala linnaosa). Uue üldplaneeringu seletuskirja eelnõus ei viidata otseselt Auvere energiakompleksi tegevusele. Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 6 tuuakse välja, et Eesti Elektrijaama tuhaväljad on olemasolev olulise ruumilise mõjuga ehitis. Perspektiivseks olulise ruumilise mõjuga ehitiseks on põlevkivituha töötlemise käitis Auvere külas paikneva Õlitehase maa-ala läheduses. 11 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne nendib ptk -s 3.3.1.2 „Ettevõtlus ja tööhõive“, et tähelepanuväärne hulk kohalikke elanikke saab tööd põlevkivitööstuse ja elektrienergia varustamise valdkonnas. Tööjõu nõudlust põlevkivitööstuse sektoris mõjutab ühe tegurina põlevkivi tulevane tootmismaht – kui see kasvab, tekib vajadus selles valdkonnas täiendava tööjõu järele. Kahanemine on seotud sotsiaal-majanduslike riskidega, sest põlevkivitööstusel on tähtis roll kohaliku omavalitsuse tööhõives. Lisaks tööhõivele on põlevkivisektori olukorral märkimisväärne mõju kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Narva-Jõesuu linna arengul on märkimisväärne tähtsus põlevkivi kaevandamisega seotud keskkonnatasudel. Saadud keskkonnatasude tu lu kasutatakse nii keskkonnaseisundi parandamiseks kui ka elukeskkonna arendamiseks. Ptk -s 4.1.5.2 nenditakse, et Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga põlevkivi kaevandamist ja kasutamist ei suunata, kuna tegemist on riigi huviga, mille realiseerimine toimu b efektiivses ja säästlikus põlevkivi kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises, mille täpsemad tingimused on määratletud põlevkivi kasutamise riikliku arengukavas 2016 -2030 ning kaevanduslubades. 12 11 http://narva-joesuu.ee/documents/2032926/32392676/2021.1 0.19_Narva- J%C3%B5esuu+%C3%9CP_seletuskiri.pdf/978a2427 -e61f-4968-b699-88aca01c2104 12 Kobras AS töö nr 2019-209. Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Tartu 2021. http://narva-joesuu.ee/documents/2032926/32392676/2021.10.19_Narva - J%C3%B5esuu+KSH_aruanne.pdf/86e2fd6e-c98e-41a3-83a8-83729057673b  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 18 4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVATE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE Vastavalt KMH algatamise otsusele, tuleb KMH raames hinnata üksnes neid teemasid, mille osas ei ole otsustajal KSH raames tehtud hinnangute põhjal piisavat teavet . Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmis kirjeldatud hindamismaht on ära toodud iga valdkonna hindamise peatükkide sissejuhatuses. Asjakohasusel on peatükkides täiendavalt kirjeldatud eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimise meetod eid (st hindamismetoodikat), tugitegevuse keskkonnakasutuse jms kohta, samuti on ära toodud võimalike leevendavate meetmete ülevaade. Eraldi on välja toodud (vajaduse korral) viited nõutava teabe kogumisel tekkinud raskus tele ning selgitused juhteksperdi või eksperdirühma hinnangute määramatuse kohta. 4.1. MÕJU KLIIMAMUUTUSTELE KMH programmis viidati, et hinnatakse eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju tekkimist kliimamuutustele. Hinnatakse täiendavalt kliimamõju kavandatava tegevusega seotud Auvere energiakompleksi kumulatiivset kasvuhoonegaaside koosmõju heitkogustest lähtuvalt . Taust Kavandatava Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme käitamisel ning selles toodetud produktide kasutamisel emiteeritakse atmosfääri olulises koguses CO 2 , mis annab oma panuse kliima soojenemisse. Ka ehitusprotsess ning seadme hilisem kasutusest kõrvaldamine toob endaga kaasa kasvuhoonegaaside (edaspidi lühendatult KHG) emissiooni, kuid võrreldes kasutusperioodiga on see väga väike ja ühekordne kuna tegemist on küll mahuka, kuid siiski tavapärase ehitusprotsessiga. Seetõttu keskendutakse käesoleva hindamise käigus seadme kasutusaegsete emissioonide hindamisele, mis võivad oluliselt mõjutada Eesti kliimaeesmärkide saavutamist (kirjeldatud programmis ptk 4.1, samuti aruandes ptk 3.3). Seadme kasutusaegse kliimamõju hindamisel on oluline eristada emissioone, mis kajastuvad Eesti KHG statistikas ning mõjutavad seeläbi otseselt Eesti kliimaeesmärkide saavutamist ning emissioone, mida selle statistika alusel arvesse ei võeta. Tuleb märkida, et globaalse tasandi kliimamõju seisukohast ei ole tegelikult vahet, kuidas erinevaid emissioone statistiliselt arvestatakse, kuna mõju on ikkagi täpselt sama, kuid sellise lähenemise ti ngib praegune rahvusvaheline praktika. Nimelt toimub kliimamuutuse leevendamine rahvusvahelise koostöö ja kokkulepete alusel, mille käigus riigid või riikidevahelised ühendused (nt EL, International Maritime Organization ehk IMO, jne) seavad endale siduvad kliimaeesmärgid ning tegevuskavad, kuidas nende eesmärkide saavutamist tagada ja mõõta. Enefit280 -2 toodetud põlevkiviõli kavatsetakse peamiselt kasutada laevakütusena ja laevandussektoriga seonduvaid kliimaeesmärke koordineeritakse rahvusvahelisel tasandil – International Maritime Organization ehk IMO poolt, mille liikmeteks on 175 riiki, sh Eesti. Euroopa Liidu tasandil plaanitakse praeguse seisuga lisada meretransport Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS), eesmärgiga seeläbi vähendada sektori KHG heidet (esialgne kokkulepe selle osas saavutati kolmepoolsete läbirääkimiste raames Euroopa Komisjoni, Parlamendi ja Nõukogu vahel 13 17.12.2022). Eelnevast tuleneva tõttu tuleks käsitleda Enefit280-2 toodetud põlevkiviõli kasutust globaalselt riikide vahel jagatud kliimamõjuna ning mitte ainult Eesti riigi või Enefit Power AS poolt põhjustatud mõjuna. Võttes arvesse punktis 3.1 toodud Eesti Energia strateegiat minna üle vedelkütuste t ootmiselt 13 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press -releases/2022/06/29/fit-for-55-council-reaches-general- approaches-relating-to-emissions-reductions-and-removals-and-their-social-impacts/ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 19 keemiatööstuse tooraine tootmisele , kaob perspektiivis vedelkütuse tarbimisega seotud kliimamõju komponent. Metoodika Kavandatava tegevusega kaasnev KHG absoluutkogus arvutatakse kompleksloa taotluses toodud maksimaalse võimaliku aastase tootmismahtu baasilt (aastane põlevkivikulu 2,3 mln t/a, vt ptk 2.1) ning arvutusmudel on koostatud selliselt, et seda on võimalik kasutada erinevate eelduste korral ehk stsenaariumite hindamiseks. See tähendab seda, et iga komponendi puhul on sellega seonduva emissiooni absoluutkoguse arvutamisel kasutatud eeldused eraldi välja toodud. Hindamisel ja arvutuste tegemiseks vajalike eelduste puhul on aluseks võetud andmed 2021. a seisuga (Auvere energiakompleksiga seotud andmed, emissioonifaktorid, Eesti elektrienergia segajäägi süsinikuintensiivsus, jne). Arvutusmudeli põhjal selgub kavandava tegevusega seonduv KHG täiendav aastane absoluutkogus hällist väravani (cradle-to-gate), millest omakorda on võimalik eristada see KHG hulk, mis läheb Eesti riiklike kliimaeesmärkide arvestusse. Väravana käsitletakse antud juhul Sillamäe ja Muuga sadamaid, mille kaudu toimub toodetud põlevkiviõli turustamine. Joonisel 4.1 on toodud kavandatava Enefit280 -2 seotud kasutusaegsed olulisemad KHG emissioonidega seotud aine- ja energiavood. Värvidega on eristatud emissioonid, mis kajastuvad Eesti riiklikus KHG statistikas ning mõjutavad seeläbi riiklike kliimaeesmärkide saavutamist ning emissioonid, mis sellest statistikast välja jäävad, kuid mis peaksid ideaalis olema kajastatud mõne teise riigi statistikas või siis arvestatud rahvusvaheliselt jagatud vastutuse raames (nt laevakütuste puhul IMO). Iga skeemil toodud mõjukomponendi eeldatav aastane emissioon on eraldi välja arvutatud ning koos arvutuste aluseeldustega heitkoguseid iseloomustavates tabelites ära toodud. Põlevkivi kaevandamise emissioonide arvutamisel on aluseks võetud Narva karjääri 2021. aasta statistika, kuna Enefit Power AS eelduste kohaselt kasutakse tootmisprotsess is selle karjääri põlevkivi. Narva karjääri 2021. aasta tootmissisendite info on toodud tabelis 4.1 ning arvestades 2021. aasta põlevkivi toomismahtu Narva karjääris – 2 596 385 t – on arvutatud välja tootmissisendite kulu ühe tonni kaevandatud põlevkivi kohta. Tabel 4.1 Narva karjääri 2021. aasta tootmissisendite absoluutkogused ning kulu ühe tonni kaevandatud põlevkivi kohta. Kogus tonni Tootmissisend Kogus Ühik Ühik põlevkivi kohta Diislikütuse kasutus 3 450 300,4 liiter 1,3289 liiter Bensiini kasutus 910,8 liiter 0,0004 liiter Tarbitud elekter 44 270 MWh 0,0171 MWh Lõhkeaine Fortis Advantage 7180,235 tonn 0.00277 tonni Lõhkeaine Senatel Powerfrag 244,402 tonn 0.00009 tonni Tulemused kompleksloa taotluses toodud maksimaalse võimaliku aastase tootmismahtu baasilt Uue Enefit280-2 tehase põlevkivi tarbimisega (2,3 miljonit tonni aastas) seotud kaevandamisega ja muude etappide KHG heitkogused on toodud Tabelis 4.2 . Samas tabelis on toodud ka ülejäänud eeldused, mida rakendat i Enefit280-2 kasutusaegsete emissioonide arvutamisel. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 20 Joonis 4.1. Enefit 280-2 kasutusaegsed KHG emissiooniallikad. Sinisega emissioonid, mis kajastuvad Eesti riiklikus kasvuhoonegaaside arvestuses; oranžiga allikad, mida riiklikus statistikas ei arvestata ning mis seeläbi otseselt riiklike kliimaeesmärkide saavutamist ei mõjuta. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 21 Tabel 4.2 Enefit280-2 kasvuhoonegaaside kasutusaegsed aastased emissioonid erinevate etappide ja kategooriate kaupa vastavalt keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalides esitatud tegevusmahtudele . Enefit280-2 kasvuhoonegaaside emissioonid kompleksloa taotluse tegevusnäitajatega CO2ekv Etapp Kategooria Emissiooniallikas Kogus Ühik EF EF ühik (tonni) Emissioonifaktorite (EF) ja muude eelduste selgitused Diislikütus 3056438 l 2.646 kg CO2 ekv/l 8087.3 Diisel, raskeveok - KHG inventuuri aruanne 2022, kütteväärtus ~35,69 MJ/l Bensiin 806.8 l 2.259 kg CO2 ekv/l 1.82 Bensiin, sõiduauto - KHG inventuuri aruanne 2022, kütteväärtus ~35,69 MJ/l Elekter 39216 MWh 0.9583 t CO2/MWh 37581.1 Enefit Power 2021. aasta toodangu andmete alusel Põlevkivi Lõhkeaine (Fortis Enefit Kaevandused AS Narva karjäär keskkonnaloa L.ÕV/320934 2019. aasta kaevandamine 1247.3 Advantage) 6360.6 t 196.1 kgCO2/t aastaaruanne ja transport Enefit 280-2-le eelnevad emissioonid Lõhkeaine (Senatel 35.8 Enefit Kaevandused AS Narva karjäär keskkonnaloa L.ÕV/320934 2019. aasta Powerfrag) 216.5 t 165.2 kgCO2/t aastaaruanne KAEVANDAMISE KOGUEMISSIOON 46953.4 Täiendav elektrienergia tarbimine arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmete põhjal - Elekter 11348,53 MWh võrguelekrit (vastavalt AIB raportile emissioonifaktori 0,63658 Elekter 11714.4 MWh 0.64663 tCO2/MWh 7574.8 tehasesse tCO2/MWh), 365,83 MWh Auvere energiakompleksist (emissioonifaktoriga 0,9583 tCO2/MWh), Aur Aur 16548.7 MWh 0.4171 t CO2/MWh 6902.5 Enefit Power 2021. aasta toodangu andmete alusel Eeldatav jahutusvee ja tehnoloogilise vee kulu aastas 52773584 m3; pumpamise Pumpamise Lisavesi 2,786 MWh 0.9583 tCO2/MWh 2670.3 elektrikulu 52.8 kWh/1000 m3; elekter Auvere energiakompleksist emissioonifaktoriga elekter 0.9583 tCO2/MWh NaOH NaOH 544 t 0.4245 tCO2/t 231.1 Ecoinvent 3 andmebaas Lämmastiku kogus ja selleks kuluv elektrienergia arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel. Sellel alusel on eeldatav lämmastiku tootmise elektrienergia kulu - 9265,2 MWh võrguelekrit (vastavalt AIB raportile emissioonifaktori 0,63658 tCO2/MWh), Lämmastik Lämmastik 20928094 Nm3 0.3258 kgCO2/m3 6817.4 959,3 MWh Auvere energiakompleksist (emissioonifaktoriga 0,9583 tCO2/MWh), 31856,7 MWh Enefit 280-2 omatoodang (vastavalt ETS raporteerimise loogikale on selle elektri emissioonifaktor 0). Määrdeained Määrdeained 2,201 t 1.2378 tCO2/t 2724.6 Ecoinvent 3 andmebaas Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 22 Enefit280-2 kasvuhoonegaaside emissioonid kompleksloa taotluse tegevusnäitajatega CO2ekv Etapp Kategooria Emissiooniallikas Kogus Ühik EF EF ühik (tonni) Emissioonifaktorite (EF) ja muude eelduste selgitused ÜLEJÄÄNUD SISENDITE 26920.6 EMISSIOON Sisendite 73874.0 koguemissioon Pürolüüsitava Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, võttes aluseks määruse - Põlevkivi põlevkivi süsinik 2300000 t 204.9675 kgC/t nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" ETS emissioonid ETS massibilansi loogika alusel tehases toodetud elektrit ei arvestata ning selle võib 0 Elekter võrku - 72592.6 MWh 0 kgCO2/MWh lugeda nullemissiooniga Põlevkivi keskõlis Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, võttes aluseks määruse - Põlevkiviõli sisalduv süsinik 286740 t 814 kgC/t nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" Põlevkivibensiinis Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, võttes aluseks määruse - Põlevkivibensiin sisalduv süsinik 37260 t 804 kgC/t nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" Uttegaasis Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, võttes aluseks määruse - Uttegaas sisalduv süsinik 97200000 Nm3 0.873439 kgC/m3 nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" Põlevkivis sisalduvast süsinikust on maha lahutatud keskõli, bensiinis ja uttegaasis ETS arvestuse sisalduv süsinik ning saadud kogus (123 125 t) korrutatud määruses nr 86 "Välisõhku 123164 tC 3.664 tCO2/tC 451271.2 emissioon väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" toodud teguriga 3.664 Enefit 280-2 järgsed emissioonid Tuha Tuha kogus (970600 t) arvutatud põlevkivi tuhasuse protsendi 42,2 järgi; transportimise 21863.7 MWh 0.9583 tCO2/MWh 20952.0 transportimise elektrikulu 22,526 kWh/t; elekter Auvere energiakompleksist elekter emissioonifaktoriga 0.9583 tCO2/MWh Tuhamäe Tuha kogus (970600 t) arvutatud põlevkivi tuhasuse protsendi 42,2 järgi; kütuse kulu Tuhka käitlus masinate 630890 l 2.646 kg CO2 ekv/l 1669.3 tuha ladustamisel 0.65 l/t; emissioonifaktor: Diisel, raskeveok - KHG inventuuri diislikütus aruanne 2022, kütteväärtus ~35,69 MJ/l TUHA KÄITLUSE KOGUEMISSIOON 22621.4 Eeldatakse, et 84% toodangust transporditakse rongiga (eriheitetegur 0,023 kg CO2 ekv/tonn-km) Sillamäe sadamasse (87% kogu rongitranspordist) või Muugale (13% Toodete Põlevkivi keskõli rongitranspordist), 14% toodangust autotranspordiga (eriheitetegur 0,021 kg CO2 324000 t 1.5190308 kg CO2 ekv/t 492.2 transport ja bensiin ekv/tonn-km) erinevatele kodumaistele tarbijatele ning 2% läheb omatarbeks. Rongi teekonna pikkus tehasest Sillamäe sadamasse on 27 km, Muugale 190 km. Keskmiseks distantsiks kodumaise tarbija juurde on eeldatud 200 km. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 23 Enefit280-2 kasvuhoonegaaside emissioonid kompleksloa taotluse tegevusnäitajatega CO2ekv Etapp Kategooria Emissiooniallikas Kogus Ühik EF EF ühik (tonni) Emissioonifaktorite (EF) ja muude eelduste selgitused Süsiniku sisaldus 0.87343852 kgC/Nm3 arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel. Elekter Uttegaasi See väärtus omakorda teisendatud CO2 ekvivalendiks määruses nr 86 "Välisõhku 97200000 m3 3.2003 kgCO2/m3 311067.1 uttegaasist põletamine väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" toodud teguriga 3.664 ETS arvestuse kohaselt Enefit 280-2 tehases toodet aurule emissioone ei allokeerita ja 0 Aur Aur 11541 MWh 0 kgCO2/MWh seda saab seetõttu käsitleda 0 emissiooniga TalTech katsete käigus on tuvastatud, et fenoolvee lisamisel katlasse (fenoolvee Täiendav käitlemise praktika) suureneb katla põlevkivi tarbimine 0.561798 t lisatud m3 põlevkivi kulu Fenoolvesi 36404.5 t 0.7510 tCO2/t 27339.8 fenoolvee kohta, mis tähendab, et tekkiva 64800 m3 fenoolvee käitlemiseks kulub fenoolvee lisaks 36404,5 tonni põlevkivi. Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta käitlemisel andmetel - 204.9675 kgC/t, CO2-le üleminekutegur 3.664 MUUD EMISSIOONID 338899.1 KOKKU Tehase järgsed emissioonid kokku 361520.4 KOKKU 886665.6 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 24 Tabelis 4.2 toodud tulemuste kohaselt on Enefit280 -2 tehasega seonduv KHG täiendav aastane absoluutkogus hällist väravani 886 665,6 tonni CO 2 ekvivalenti. Kui sellest maha lahutada need emissioonid, mida riiklikus statistikas ei kajastata (määrdeõlide ja NaOH), siis tähendaks tehase opereerimine seda, et Eesti riiklikusse statistikasse lisanduv aastane KHG kogus oleks 883 709,9 t CO 2 ekvivalenti. Siinjuures on oluline märkida, et kogu protsessi jooksul tarbitakse elektrienergiat (nii Auvere kompleksis toodetud, kui ka võrgust ostetud) ning auru – nende tootmisega seotud koguheide (sh lämmastiku tootmisest elektrienergiat kasutades) on 82 498 t CO 2 ekvivalenti aastas. See tähendab seda, et mida väiksema süsinikuintensiivsusega energiatootmine Auvere kompleksis ja elekter võrgus tulevikus olema saab, seda väiksem on siis vasta valt ka Enefit280-2 tarbeks elektri ja auru tootmisega seotud heide. Kuni selleni välja, et kui kunagi peaks elektritootmine olema täielikult süsinikuneutraalne, siis seda heidet enam ei oleks. Kui võtta aluseks strateegias „Eesti 2035“ Eesti KHG kasvuhoonegaaside netoheite sihttasemeks seatud 8 mln t CO 2 , moodustaks lisanduv iga-aastane Enefit280-2 heide sellest 11,05% (883 709,9 t CO 2 ). Eelnevalt kirjeldatud põhjustel (peamiselt energiatootmise süsinikuintensiivsuse vähenemine, aga ka võimalike leevendavate meetmete rakendamisel) ei ole need absoluutarvud 2035. aastal kindlasti täpselt sama suured, kuid moodustavad suure tõenäosusega siiski märkimisväärse osa strateegia üldeesmärgiks olevast CO 2 kogusest. Saadud tulemuste hindamisel selgus, et kompleksloa taotluses toodud ressursikasutuse ja tootmismahtude andmed on üle dimensioneeritud, et hinnata võimalike negatiivsete koondmõjude ilmnemise võimalikkust. Eesti Energia juhtkond esita s ettevõtte nõukogule (ja nõukogu Eesti Vabariigi Valitsusele) maksimaalsest väiksemate mahtudega projekti ja see kiideti esitatud kujul heaks. Arvestades, et kompleksloa taotluses olevad andmed on teoreetilised maksimaalsed, st üledimensioneeritud, on vajalik arvutada Enefit280-2 KHG heitkogus nn realistlike andmetega. Tulemused realistliku tootmismahu baasilt Realistliku stsenaariumi tegevusmahud: ▪ E280-2 seadmes kasutatava põlevkivi kogus 2 014 888 t/a; ▪ Põlevkiviõli toodang 267 980 t/a, millest 239 413 t/a on keskõli ja 28 567 t/a bensiin; ▪ Tekkiv uttegaasi kogus 68,5 miljonit m aastas; 3 ▪ Elektri toodang 203 GWh aastas (bruto), millest 106 GWh/a on omatarve ja 97 GWh/a on müük; ▪ Fenoolvee tekkiv kogus 40 288 t/a. Muud eeldused on samad, mis kompleksloa taotluse kogustega stsenaariumi puhul. Tulemused koos arvutustes kasutatud eeldustega on toodud Tabelis 4.3. Tulemuste kohaselt on Enefit280-2 realistliku stsenaariumiga seonduv KHG täiendav aastane absoluutkogus hällist väravani 816 918.5 tonni CO 2 ekvivalenti. Kui sellest maha lahutada need emissioonid, mida riiklikus statistikas ei kajastata (määrdeõlide ja NaOH), siis tähendaks tehase opereerimine seda, et Eesti riiklikusse statistikasse lisanduv aastane KHG kogus oleks 814 329,2 t CO 2 ekvivalenti. Tehasele vajaliku elektrienergia ja auru tootmisega seotud koguemissioon on realistliku stsenaariumi korral 72 271,4 t CO 2 ekvivalenti. See tähendab seda, et k ui kunagi peaks elektritootmine olema täielikult süsinikuneutraalne, siis seda emissioonikomponenti enam arvestada ei tuleks. Ka selle stsenaariumi korral moodustavad KHG heitkogused suure tõenäosusega märkimisväärse osa KHG vähendamise strateegia üldeesmärgiks olevast 8 mln t CO 2 . Seetõttu on asjakohane vaadata võimalikke leevendavaid meetmeid.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 25 Tabel 4.3 Enefit280-2 kasvuhoonegaaside realistliku stsenaariumi kasutusaegsed aastased emissioonid erinevate etappide ja kategooriate kaupa. Enefit280-2 kasvuhoonegaaside emissioonid – realistlik stsenaarium CO2ekv Etapp Kategooria Emissiooniallikas Kogus Ühik EF EF ühik (tonni) Emissioonifaktorite (EF) ja muude eelduste selgitused Diisilikütus 2677557 l 2.646 kg CO2 ekv/l 7084.8 Diisel, raskeveok - KHG inventuuri aruanne 2022, kütteväärtus ~35,69 MJ/l Bensiin 706.8 l 2.259 kg CO2 ekv/l 1.60 Bensiin, sõiduauto - KHG inventuuri aruanne 2022, kütteväärtus ~35,69 MJ/l Elekter 34355 MWh 0.9583 t CO2/MWh 32922.5 Enefit Power 2021. aasta toodangu andmete alusel arvutatud Põlevkivi Lõhkeaine (Fortis Enefit Kaevandused AS Narva karjäär keskkonnaloa L.ÕV/320934 2019. aasta kaevandamine Advantage) 5572.1 t 196.1 kgCO2/t 1092.7 aastaaruanne ja transport Lõhkeaine Enefit 280-2-le eelnevad emissioonid (Senatel Enefit Kaevandused AS Narva karjäär keskkonnaloa L.ÕV/320934 2019. aasta Powerfrag) 189.7 t 165.2 kgCO2/t 31.3 aastaaruanne KAEVANDAMISE KOGUEMISSIOON 41132.9 Täiendav elektrienergia tarbimine arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmete põhjal - Elekter 9941,74 MWh võrguelekrit (vastavalt AIB raportile emissioonifaktoriga 0,63658 Elekter 10262.2 MWh 0.64663 tCO2/MWh 6635.8 tehasesse tCO2/MWh), 320,48 MWh Auvere energiakompleksist (emissioonifaktoriga 0,9583 tCO2/MWh), Aur Aur 14497.3 MWh 0.4171 t CO2/MWh 6046.8 Enefit Power 2021. aasta toodangu andmete alusel arvutatud Eeldatav jahutusvee ja tehnoloogilise vee kulu aastas 46231679 m3; pumpamise Pumpamise Lisavesi 2,441 MWh 0.9583 tCO2/MWh 2339.2 elektrikulu 52.8 kWh/1000 m3; elekter Auvere energiakompleksist emissioonifaktoriga elekter 0.9583 tCO2/MWh NaOH NaOH 477 t 0.4245 tCO2/t 202.4 Ecoinvent 3 andmebaas Lämmastiku kogus ja selleks kuluv elektrienergia arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel. Sellel alusel on eeldatav lämmastiku tootmise elektrienergia kulu - 8116,6 MWh võrguelekrit (vastavalt AIB raportile emissioonifaktori 0,63658 tCO2/MWh), 840,4 Lämmastik Lämmastik 18333811 Nm3 0.3258 kgCO2/m3 5972.3 MWh Auvere energiakompleksist (emissioonifaktoriga 0,9583 tCO2/MWh), 27907,7 MWh Enefit 280-2 omatoodang (vastavalt ETS raporteerimise loogikale on selle elektri emissioonifaktor 0). Määrdeained Määrdeained 1,928 t 1.2378 tCO2/t 2386.9 Ecoinvent 3 andmebaas ÜLEJÄÄNUD SISENDITE EMISSIOON 23583.5  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 26 Enefit280-2 kasvuhoonegaaside emissioonid – realistlik stsenaarium CO2ekv Etapp Kategooria Emissiooniallikas Kogus Ühik EF EF ühik (tonni) Emissioonifaktorite (EF) ja muude eelduste selgitused Sisendite koguemissioon 64716.4 Pürolüüsitava Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, võttes aluseks määruse nr Põlevkivi põlevkivi süsinik 2014888 t 204.9675 kgC/t - 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" ETS emissioonid ETS massibilansi loogika alusel tehases toodetud elektrit ei arvestata ning selle võib Elekter võrku - 97000.0 MWh 0 kgCO2/MWh 0 lugeda nullemissiooniga Põlevkivi keskõlis Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, võttes aluseks määruse nr Põlevkiviõli sisalduv süsinik 239413 t 814 kgC/t - 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" Põlevkivibensiinis Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, võttes aluseks määruse nr Põlevkivibensiin sisalduv süsinik 28567 t 804 kgC/t - 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" Uttegaasis Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, võttes aluseks määruse nr Uttegaas sisalduv süsinik 68500000 Nm3 0.873439 kgC/m3 - 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" Vastavalt ETS loogikale on põlevkivis sisalduvast süsinikust maha lahutatud keskõli, ETS arvestuse bensiinis ja Uttegaasis sisalduv süsinik ning saadud kogus (135 306 t) korrutatud määruses 135306 tC 3.664 tCO2/tC 495760.8 emissioon nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid"toodud teguriga 3.664 Enefit 280-2 järgsed emissioonid Tuha Tuha kogus (850283 t) arvutatud põlevkivi tuhasuse protsendi 42,2 järgi; transportimise transportimise 19153.5 MWh 0.9583 tCO2/MWh 18354.8 elektrikulu 22,526 kWh/t; elekter Auvere energiakompleksist emissioonifaktoriga 0.9583 elekter tCO2/MWh Tuhamäe Tuha kogus (850283 t) arvutatud põlevkivi tuhasuse protsendi 42,2 järgi; kütuse kulu tuha Tuha käitlus masinate 552683.7784 l 2.646 kg CO2 ekv/l 1462.4 ladustamisel 0.65 l/t; emissioonifaktor: Diisel, raskeveok - KHG inventuuri aruanne 2022, diislikütus kütteväärtus ~35,69 MJ/l TUHA KÄITLUSE KOGUEMISSIOON 19817.2 Eeldatakse, et 84% toodangust transporditakse rongiga (eriheitetegur 0,023 kg CO2 ekv/tonn-km) Sillamäe sadamasse (87% kogu rongitranspordist) või Muugale (13% Toodete Põlevkivi keskõli rongitranspordist), 14% toodangust autotranspordiga (eriheitetegur 0,021 kg CO2 267980 t 1.5190 kg CO2 ekv/t 407.1 transport ja bensiin ekv/tonn-km) erinevatele kodumaistele tarbijatele ning 2% läheb omatarbeks. Rongi teekonna pikkus tehasest Sillamäe sadamasse on 27 km, Muugale 190 km. Keskmiseks distantsiks kodumaise tarbija juurde on eeldatud 200 km.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 27 Enefit280-2 kasvuhoonegaaside emissioonid – realistlik stsenaarium CO2ekv Etapp Kategooria Emissiooniallikas Kogus Ühik EF EF ühik (tonni) Emissioonifaktorite (EF) ja muude eelduste selgitused Süsiniku sisaldus 0.87343852 kgC/Nm3 arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel. See Elekter Uttegaasi 68500000 m3 3.2003 kgCO2/m3 219219.1 väärtus omakorda teisendatud CO2 ekvivalendiks määruses nr 86 "Välisõhku väljutatava uttegaasist põletamine süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid"toodud teguriga 3.664 ETS arvestuse kohaselt Enefit 280-2 tehases toodet aurule emissioone ei allokeerita ja Aur Aur 10110.35757 MWh 0 kgCO2/MWh 0 seda saab seetõttu käsitleda 0 emissiooniga TalTech katsete käigus on tuvastatud, et fenoolvee lisamisel katlasse (fenoolvee Täiendav käitlemise praktika) suureneb katla põlevkivi tarbimine 0.561798 t lisatud m3 fenoolvee põlevkivi kulu Fenoolvesi 22633.7 t 0.7510 tCO2/t 16997.9 kohta, mis tähendab, et tekkiva 40288 m3 fenoolvee käitlemiseks kulub lisaks 22633,7 fenoolvee tonni põlevkivi. Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel - 204.9675 käitlemisel kgC/t, CO2-le üleminekutegur 3.664 MUUD EMISSIOONID KOKKU 236624.1 Tehase järgsed emissioonid kokku 256441.3 KOKKU 816918.5 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 28 Leevendavad meetmed Väga olulise osa koguemissioonist moodustab uttegaasi põletamine elektrienergiaks – 311 067,1 t CO2 ekvivalenti kompleksloa kogustega ehk maksimaalse stsenaariumi korral ning 219 219,1 t CO2 ekvivalenti realistliku stsenaariumi korral. Seda gaasi on võimal ik põletamise asemel väärindada muudeks toodeteks ning sellisel juhul eelmainitud CO 2 kogus sellises mahus riiklikus statistikas enam ei kajastuks. Vastavalt Eesti Energia strateegiale saab Enefit Poweri vedelkütuseid tootvast õlitööstusest hiljemalt 2040. aastaks ringmajandusel toimiv süsinikuneutraalne keemiatööstus. Üheks sammuks sellel suunal on ptk -s 3.1 toodud andmete kohaselt metanoolitehase rajamine, mis käivituks 2031. aastal. Teiseks oluliseks CO 2 heite vähendamise võimaluseks on CO 2 kinnipüüdmine ja selle ladustamine või kasutamine. Foster Wheeler ning TalTech on seda võimalust kahes erinevas uuringus analüüsinud ning esialgsete tulemuste kohaselt võiks põlevkiviõlitööstuses olla selleks sobilikud tehnoloogilised lahendused monoetanoolamiinil põhi nev absorptsiooniprotsess ja hapnikuga rikastatud keskkonnas põletamine, millega on võimalik saavutada vähemalt 90% CO 2 kinni püüdmine. Meetme rakendamise ettevalmistamine käivituks 2034. aastal ja jõuaks 2040. aastaks konkreetsete rakendusteni (sh võimalu sel kinnipüütud CO 2 -st toodete valmistamine). Asendusefekt Kuni käesoleva hetkeni ei ole KHG emissioonide analüüsil käsitletud asendusefekti, kuna see on alati vastuolusid ja vaidlusi tekitav lähenemine ning tihti ongi keeruline üheselt paika panna, et mis mida ikkagi täpselt asendab. Antud juhul on siiski mõned asendused, mis on piisavalt hästi tuvastatavad, et need siin eraldi ära kirjeldada: ▪ Elektrienergia asendamine võrgus – Enefit280-2 müüb aastas võrku 72 592,6 MWh elektrienergiat maksimaalse stsenaariumi korral ja 97 000 MWh realistliku stsenaariumi korral (maksimaalse stsenaariumi korral on müüdav kogus välja arvestatud eeldatava omatarbe mahalahutamisega, realistliku stsenaariumi korral on lähtutud nõukogule esitatud müügimahust) ning selle tootmisega seonduvad heitkogused on kõik juba arvesse võetud HKS statistika raames. See tähendaks üldistatult seda, et Enefit280 -2 toodangu võrra väheneks mõne muu elektritootja toodang (näiteks mõne gaasielektrijaama toodang, mis turule ei pääseks) ja selle to otmisega seonduva KHG heite ära jäämise saab üldisest riigi või regiooni heitest maha lahutada. Kuna ei ole võimalik ennustada millises asukohas või millist tüüpi elektritootmine väheneks, siis on kõige õigem eeldada, et vähenemine toimub keskmise võrguel ektri süsinikuintensiivsuse võrra - 0,63658 t CO 2 /MWh (AIB 2021 raport), siis saab sellest tuleneva heite vähenemise – 46 211 t CO 2 (maksimaalne stsenaarium) või 61 748 t CO 2 (realistlik stsenaarium) – Enefit280-2 absoluutemissiooni numbrist maha lahutada . Vastasel juhul tekiks topelt arvestus, kuna Enefit280 -2 tootmisega seonduv heide on täielikult KHG statistikas arvesse võetud, aga arvestusse jääks ka heide, mida tegelikult enam ei teki, kui mõni elektritootja oma toodangut vähendab süsteemi lisanduva elektri koguse tõttu. ▪ Auru tootmise asendamine – Enefit280-2 nii tarbib kui ka varustab teisi Auvere kompleksi seadmeid auruga (11 541 MWh maksimaalse stsenaariumi puhul ja 10 110,4 MWh realistliku stsenaariumi puhul), olenevalt vajadusest ja töörežiimist. Emissioonide hulka on arvestatud auru tootmisega seotud heide, kuid asendusefekti loogika kohaselt peaks arvestama ka sellega, et olukorras kus Enefit280 -2 auru pakub, jääb ära selle tootmise vajadus ning sellega seonduvad emissioonid. Auru tootmise süsinikuintensiivsus Auvere kompleksis on 0,4171 t CO 2 /MWh, mis tähendab et 11 541 MWh sellise auru asendamine Enefit280-2 auruga, mille emissioonid on juba ETS arvestuses kirjas, tähendaks absoluutheite vähenemist Eesti kasvuhoonegaaside üldarvestuses 4 813,8 t CO 2 võrra maksimaalse stsenaariumi korral ja 4 217,0 t CO 2 võrra realistliku stsenaariumi korral. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 29 Eelnevate asendusefekti näidete puhul tuleb aga samamoodi arvestada seda, et kui elektrienergia ja auru tootmise süsinikuintensiivsus tulevikus väheneb, siis selle võrra väheneb ka asendusefekti mõju. Lõppjäreldus Kui võrrelda eespool välja toodud emissioonide koguseid ja praegu kehtivaid riiklikke ja EL -i taseme kliimapoliitika eesmärke ning kohustusi, siis konkreetset välistavat vastuolu ei ole võimalik tuvastada. Peamiselt liigituvad Enefit280 -2 kasutusaegsed emissioonid HKS-i kategooria alla (sh nii Enefit280-2 otsesed emissioonid, kui ka mitmed tootmissisendid, mis tulevad väljastpoolt tehast, kuid käitistest, mis samuti kuuluvad HKS -i arvestuse alla), mille vähendamise osas on kehtestatud vaid EL-i ülene eesmärk ning liikmesriikidele eraldi eesmärke/kohustusi ei ole seatud. HKS-i sektorite eesmärkide saavutamine toimub turumehhanismi abil ehk süsinikuühikute koguse järk -järgulise vähendamise ja ühikute hinna kujunemise läbi lähtudes nende pakkumise ja nõudluse v ahekorrast. Ehk siis Enefit280-2 emissioonide puhul ei ole ohtu, et ületatakse mõnda EL-i kehtestatud konkreetset piirmäära vaid küsimuseks on see kuivõrd konkurentsivõimeline ollakse EL HKS -i turul. Kõige konkreetsem number millega Enefit280-2 emissioone käesoleval hetkel võrrelda saab, on toodud strateegias „Eesti 2035“, milles on seatud Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) netoheite sihttasemeks 8 mln t CO 2 . See tähendab seda, praeguste eelduste kohaselt (2021. aasta andmed) moodustaks lisanduv iga-aastane Enefit280-2 heide maksimaalse stsenaariumi korral (st kompleksloa taotluse sisendandmete kasutamisel) sellest 11,05% (883 709,9 t CO 2 ) või 10,41% (832 685,1 tCO 2 ), kui arvestada ka asendusefekti eeldatavat mõju. Realistliku stsenaariumi korral moodustaks lisanduv iga-aastane Enefit280-2 heide strateegia „Eesti 2035“ 8 mln t CO 2 netoheite eesmärgist 10,18% (814 329,2 t CO 2 ) või 9,35% (748 364,2 tCO 2 ), kui arvestada ka asendusefekti eeldatavat mõju. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel (peamiselt energiatootmise süsinikuintensiivsuse vähenemisel, aga ka võimalike leevendavate meetmete rakendamisel) ei ole need absoluutarvud 2035. aastal kindlasti sama suured, kui käesolevas aruandes prognoositud, kuid moodustavad suure tõenäosusega siiski märkimisväärse osa strateegia „Eesti 2035“ üldeesmärgiks olevast 8 mln t CO 2 netoheitest. Kui hinnata Enefit280-2 töö mõju CO 2 heitele 2030. aasta perspektiivis, siis võib eeldada, et arvestades Enefit Power AS põlevkivielektrijaamade tööperspektiivi Eesti Energia strateegia alusel, saab eeldatav Auvere energiakompleksi summaarne CO 2 heide olema oluliselt väiksem, kui ta on seda täna. Seda põhjusel, et Enefit280-2 prognoositav heitkogus on oluliselt väiksem kui Eesti Elektrijaama tolmpõletusplokkidel (plokid nr 3, 4, 5 ja 6). 2023. a tootmisplaani järgi on tolmpõletusplokkide CO 2 heide näiteks ca 3,5 mln t/a. Kuna tolmpõletusplokid on plaanis 2027. aastal sulgeda (võimalik on ühe ploki arvamine ka reservi), siis võib prognoosida ka CO 2 heite olulist vähenemist Auvere energiakompleksis. Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatava Enefit280 -2 tehase kasutusperioodil tekib oluline hulk KHG emissioone (nii maksimaalse kui ka realistliku stsenaariumi korral), kuid käesoleval hetkel ei ole ühtegi konkreetset asjaolu, mis välistaks sellise tehase rajamist kliimamõjude ja nende leevendamise eesmärgil rahvusvaheliselt või siseriiklikult seatud tegevuskavadest või piirmääradest tulenevalt. Samas võib siiski olla risk, et kavandatava tehasega lisanduv KHG heide raskendab või isegi takistab strateegias „Eesti 2035“ seatud netoheite 8 mln t CO 2 saavutamist. Seda riski tuleb hinnata Eesti kliimapoliitika ja strateegia „Eesti 2035“ elluviimise eest vastutavatel osapooltel ning anda omapoolne hinnang, kas ja/või kuidas võivad käesolevas aruandes kirjeldatud Enefit280-2 kaasnevad KHG emissioonid seatud eesmärkide elluviimist mõjutada, sh arvestades võimalike leevendavate meetmete rakendamist (nt uttegaaside väärindamine muudeks toodeteks).  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 30 4.2. UTTEGAASIDE KÄITLEMISE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED KMH programmis toodi välja, et eraldi teemana analüüsitakse uttegaaside käitlemise alternatiivseid võimalusi ja nende rakendamise mõju heidetele välisõhku. Kuna Enefit280-2 rajamisega suureneb õlitootmise käigus tekkivate uttegaaside kogus, mis põletatakse praegu elektrijaamades, siis tuleb üle kontrollida ka potentsiaalselt põletatavate uttegaasi koguste mõju Auvere energiakompleksi õhuheitmete le, sh hajumisarvutuste tulemid. Taust Uttegaas (poolkoksigaas) on põlevkiviõli tootmisprotsessis tekkiv mittekondenseeruv gaas, mis saadakse põlevkivi utmisel ehk poolkoksistam isel (põlevkivi kuumutamisel kuni 500 °C) tahke soojuskandjaga utteseadmes. Uttegaas tekib kondenseerimisprotsessi järgselt pürolüüsigaaside kondenseerumata jäänud osast. Uttegaaside teke on Enefit280 seadmel vahemikus 34,5-36,6 Nm 3 tonni põlevkivi kohta, kütteväärtus on vahemikus 40,2 – 47,8 MJ/Nm 3 (keskmine väärtus 43,8 MJ/Nm 3 ). Enefit140 seadmetel tekib uttegaasi 25,7 - 33,2 Nm 3 tonni põlevkivi kohta, kütteväärtus on vahemikus 47,7-56,9 MJ/Nm 3 (keskmine väärtus 52,8 MJ/Nm 3 ). Enefit Power AS õlitööstuse kompleksloa järgi tekib õlitootmisel uttegaasi kuni 178 mln m 3 /a. Enefit140 seadme uttegaasi teke on arvestuslikult 5 000 Nm 3 /h ja ca 36 mln Nm 3 /a, kahe seadme peale kokku 72 mln Nm 3 /a. Enefit280 uttegaasi teke on arvestuslikult 12 000 Nm 3 /h, 106 mln Nm 3 /a. Enefit280-2 puhul on kompleksloa taotluses uttegaaside tekkeks arvestatud 97,2 mln Nm 3 /a. Enefit põlevkiviõli tehaste uttegaasi kasutatakse Auvere energiakompleksi elektrijaamades kütusena. Elektrijaamade kateldes põletamisel emiteeritakse ko gu gaasis leiduv süsinik CO 2 - na atmosfääri. Uttegaasi saab kehtiva kompleksloa tabeli 3 järgi kütusena kasutada Eesti Elektrijaama 3., 4. ja 6. plokis kuni 10% ulatuses s isendenergiast, 8. plokis kuni 30% ulatuses sisendenergiast (seejuures on ploki üks katel seadistatud 50%-le uttegaasile) ja 5. plokis kuni 45% ulatuses sisendenergiast (seejuures on ploki üks katel seadistatud 90% -le uttegaasile). Kompleksloa tabeli 23 1 kohaselt on lubatud põletada kuni 204,6 mln Nm 3 /a uttegaasi tolmpõletusplokkides ja 95,865 mln Nm 3 /a keevkihtplokis (8. plokk), kokku kuni 300 mln m 3 /a. Uttegaasi kütteväärtus on loa järgi 60 MJ/Nm 3 . Auvere Elektrijaamas on kehtiva kompleksloa (06.01.2023 versioon) järgi lubatud põletada 120 mln Nm 3 uttegaasi aastas (kütteväärtusega 46,84 MJ/Nm 3 ). Uttegaaside põletusvõimekuse piisavuse analüüs Kui arvestada kokku kehtiva õlitööstuse kompleksloa ja Enefit280 -2 kompleksloa taotluse uttegaaside teke, siis tekib uttegaase kokku 275,2 mln Nm 3 /a. Auvere energiakompleksi elektrijaamades on praegu lubatud põletada kokku kuni 298 mln Nm 3 /a uttegaase. Esimene selgitamist vajav teema on uttegaaside tek ke tegelikud mahud. Eelmises peatükis ilmnes kasvuhoonegaaside heite analüüsil, et Enefit280-2 kompleksloa taotluses on tekkiva uttegaasi kogus prognoositud ca 30% suuremaks, realistlik kogus on 68 ,5 mln Nm 3 /a. Enefit280 seadmel tekkis kõige suurem kogus uttegaasi 2021. aastal – 63 518 mln Nm 3 /a (töötundide alusel keskmiselt 9 296 Nm 3 /h), gaasi kütteväärtust 44.4 MJ/Nm 3 arvestades andis sisendenergiaks 2 820,2 TJ/a. Kõige suurem gaasi sisendenergia oli 2019. aastal . 2 851,05 TJ/a (gaasi kogus 61,818 mln Nm 3 ja alumine kütteväärtus 46,12 MJ/Nm 3 ) Üldiselt moodustab gaasi kogus kuni ~20% toorainena kasutatud põlevkivi energiasisaldusest. Enefit140 seadmetel tekkis koguseliselt kõige rohkem uttegaasi 2017. aastal – 59,206 mln Nm 3 (kütteväärtus 51,11 MJ/Nm 3 , sisendenergia järgi 3 026,02 TJ/a, moodustas ca 20,4% toorainena kasutatud põlevkivi energiasisaldusest ). Sisendenergia järgi oli gaasi kogus kõige suurem 2020. aastal – 3087,2 TJ/a (54,257 mln Nm 3 /a, kütteväärtus 56,90 MJ/Nm 3 , ca 20,0 % toorainena kasutatud põlevkivi energiasisaldusest ). Kahe Enefit280 seadme uttegaaside tekke realistlik prognoos on 2 x 68,5 = 137 mln Nm 3 /a, mis kütteväärtuse 46,84 MJ/Nm 3 korral annab sisendenergiaks ca 6 664 TJ/a. Võttes kahe Enefit140 seadme senise gaasitekke Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 31 sisendenergia järgi 10%-lise varuga, on realistlik prognoos kuni 3 400 TJ/a (59,754 mln Nm 3 /a, kui kütteväärtus oleks 56,90 MJ/Nm 3 ). Kokku tekiks uttegaasi 10 064 TJ/a. Eesti Elektrijaama tolmpõletusplokis nr 5 saab põletada uttegaase 5 280 TJ/a, mis moodustab ligikaudu 45% kütusega antava energia sisendist, kui energiaplokk töötaks 7 100 tundi aastas. 8. plokis plokis saab põletada sama tööajaga 3 451 TJ/a (ligikaudu 30% sisendist) ja teistes tolmpõletusplokkides a’ 1 173 TJ/a (10% sisendist). Võimalik on uttegaaside osakaalu seadistamine tasemele kuni 90% plokis 5 esimeses katlas ja tasemele kuni 50% plokis 8 esimeses katlas. Auvere Elektrijaama kompleksloa andmete põhjal on uttegaaside energeetiline sisend 5 621 TJ/a, mis vastab ligikaudu 30% kütusega antava energia sisen dist, kui jaam töötaks 7 652 tundi aastas. Praegu on elektrijaam seadistatud nii, et uttegaasid saavad moodustada 30% sisendenergiast, kuid võimalik on uttegaaside osakaalu seadistamine tasemele kuni 50% sisendenergiast. Sellisel juhul on võimalik põletada ka 10 064 TJ/a uttegaase, kui jaama tööaeg on 8 220 tundi aastas (täiskoormusel toodab Auvere Elektrijaam selle ajaga 2,055 TWh/a elektrienergiat). Enefit280 tehnoloogiaga seadme reaalne tööaeg on kuni 7 100 tundi aastas, Enefit140 seadmel kuni 7 500 tundi aastas (sh arvestades üleskütmiseks ja seiskamiseks kuluvat aega). Sellest ajast ligikaudu pool töötatakse maksimaalse koormusega, ligikaudu kolmandik aga 75% koormusega, st gaasi teke ja selle põletamise vajadus on olulise ajalise varieeruvusega (tavarežiimis, st vähemalt 75% koormusega nominaalsest töötab Enefit140 seade arvestuslikult 6 660 tundi aastas, kui ei esine avariilisi seisakuid) . Põhimõtteliselt võib järeldada, et seni kuni jätkub Auvere energiakompleksis põlevkivi kasutamine, on uttegaaside põletamiseks piisavalt võimsust – kui elektrijaamad töötaksid täiskoormusel, saaks põletada 24 045 TJ/a uttegaase, st üle kahe korra rohkem kui neid tekib. Praeguses olukorras on täiskoormusel õlitootmisseadmete teenindamiseks vaja töös hoida kahte tolmpõletusega energiaplokki, Enefit280 -2 lisandumisel kolme tolmpõletusplokki või kahte CFB plokki. Milliseid plokke tegelikult käitatakse sõltub olukorrast elektriturul , plokkide avariilisusest jms. Eesti Elektrijaama tolmpõletusplokid on plaanis 20 27. aastal sulgeda, võimalik on ühe ploki (5. plokk) viimine reservi. See tähendab, et töösse jääks Eesti Elektrijaama keevkihtplokk nr 8 ja Auvere Elektrijaam. Ptk-s 3.2 viidatud varustuskindluse analüüsis on prognoositud, et Eesti põlevkivi kasutavad elektrijaamad ei tarvitse olla alates 2027. aastast enam elektriturul konkurentsivõimelised. Samas on tehniliselt võimalik Auvere Elektrijaamas 50% sisendenergiast tagada biomassiga ja 50% uttegaasiga , Eesti Elektrijaama 5.ploki ühes katlas ca 90% ja 8. ploki ühes katlas ca 50% sisendenergiast tagada uttegaasiga. See seaks küll alles jäävate seadmete töökindlusele üsna kõrged nõuded, kuid vajalik võimekus tekkiva uttegaasi elektriks põletamiseks jääks alles . Põletatavate uttegaaside kogust on võimalik ka vähendada. Enefit Power on näiteks alustanud uttegaasist bensiinifraktsiooni täiendav a kondenseerimise ehk Chiller projektiga (kehtivas kompleksloas juba kajastatud tegevus), mis on kavas käivitada 2023. aastal. Projekti raames on kavas paigaldada Enefit280 seadmele uttegaasi täiendava kondenseerimise seade (Chiller), et gaasist saada kätte võimalikult palju viie ja enam süsiniku aatomite arvuga süsivesinikke (C5+ ehk bensiinifraktsiooni). Arvestuslikult eemaldatakse gaasivoost 2 523 kg/h bensiinifraktsiooni ja 822 kg/h fenoolvett. Seadme rakendamise järgselt suunatakse elektrijaamadesse kütuseks uttegaasi 14,655 t/h, st kokkuvõtte s väheneb Enefit280 uttegaasi kogus varasemaga võrreldes 18,6%. Kui eeldada, et samavõrra väheneb uttegaasi kogus soojusühikutes, väheneb summaarne aastane uttegaasi kogus 620 TJ/a võrra, st põletamist vajab 9 444 TJ/a. Kokkuvõttes järeldub, et olukorras, kus uttegaasid suunatakse elektrijaamadesse põletamisele, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 32 Lisaks tuleb uttegaaside keskkonda suunamise vältimiseks ette näha piisav r eserv uttegaaside põletamiseks avariiküünaldes , kui peaks toimuma elektrijaamas rike , muu planeerimata seiskamine või koormuse vähendamine. Vastav analüüs on esitatud käesoleva aruande ptk-s 4.9. Uttegaaside põletamisel tekkivate õhuheitmete mõju teemat on käsitletud koos muude õhuheitmetega ptk-s 4.8. Uttegaaside alternatiivsete kasutusvõimaluste analüüs 2014. a koostatud uttegaaside kasutusvõimaluste uuring 14 nentis, et kuigi põlevkivi uttegaas koosneb keemiatööstuse tooraine seisukohalt mitmest huvipakkuvast ja potentsiaalselt väärtuslikust komponendist, jääb uttegaasi põhiliseks kasutusvõimaluseks elekt ri tootmine, kusjuures uttegaas hakkab osaliselt asendama elektri tootmisel kasutatavat põlevkivi. Uttegaasi kasutusvõimalusi keemiatööstuses tuleks tulevikus kindlasti edasi uurida, kuna tehnoloogiad ja tehnilised võimalused pidevalt laienevad. Määravaks jäävad siiski lõpptoodangu turustamise võimalused ja selle omahind, mis seni pole uttegaasi väärindamist soosinud. Alternatiivseks kasutusviisiks on uttegaasi väärindamine. Uttegaasis leiduvaid aineid saab kasutada keemiatööstuste toorainena. Põlevkivi uttegaasid sisaldavad mitmeid potentsiaalselt väärtuslikke komponente (näiteks propeen, buteen jne), mis omavad väärtust keemiatööstuse toorainena. Uttegaas on segu süsivesinikest ja anorgaanilistest komponentidest, kuid keemiline koostis on väga keerukas, koosnedes sadadest erinevatest molekulidest. Põhiosa moodustavad kuni 9 süsiniku aatomiga alkaanid ja alkeenid. Metaani (CH 4 ) sisaldus on ca 10-16%, süsihappegaasil (CO 2 ) ca 10-12% ja väävelvesinikul (H 2 S) ca 1-3% (Enefit Power AS komplekslubades on põletamisele suunatava uttegaasi arvestuslik väävlisisaldus 2,55%). Samuti leidub uttegaasis 1-3% veeauru. 15 Põlevkivi uttegaaside kasutamist keemiatööstuse toorainena kirjandusallikate alusel põhjalikult uuritud ei ole, kuna TSK meetodiga on märkimisväärselt gaasi saadud alates 2004. aastast. Siiani on puudunud ka praktiline huvi – võimalikud väärindamise meetodid ei ole standardsed (st rakendamise detailid tuleb iga konkreetse juhu jaoks välja töötada) ja võib tekkida mitmeid takistusi. Suurimateks neist on uttegaasi koostise pidev muutumine ajas ja uttegaasis sisalduda võivad kahjulikud komponendid, mistõttu võib kaasneda kõrge tehnoloogiline risk. Uttegaasi kasutamis- ja töötlemisvõimalusi piirab selliste lisandite sisaldus nagu gaasbensiin (C5+ ühendid) ja väävliühendid, eelkõige H 2 S. Katsetuste käigus saadud kogemusteta pole võimalik anda hinnangut tehnoloogia edukusele. Tehnoloogilist riski tead mata ei saa anda korrektset majanduslikku hinnangut, arvutada välja investeeringu võimalikku maksumust ja kogu projekti tasuvusaega. Lisaks on väärindamise rakendamisel oluline, et põlevkivi utteseadmed töötaks pidevalt, et tekiks piisavalt uttegaasi väärindamisseadme efektiivseks tööks. Seetõttu on muude gaaside töötlemistehnoloogiate ülevõtmise võimalus i uttegaaside töötlemiseks (nt amiinpuhastus, membraanide kasutamine) hinnatud pigem teoreetiliseks ja projektide majanduslik tasuvus on valdavalt küsitav . Gaasbensiini on võimalik uttegaasist lihtsasti eraldada gaasi komprimeerimise ja jahutamise teel. Seda põlevkiviõlitootjad ka juba kasutavad. Enefit140 seadmetel on rajatud gaasi jahutus, Enefit Power AS kavandab 2023. aastal käiku anda olemasoleval Enef it280 seadmel bensiinifraktsiooni täiendava kondenseerimise seadme (see on ka kehtivas kompleksloas kajastatud). Rajataval Enefit280-2 seadmel on uttegaasi täiendav komprimeerimine ja 14 A. Konist. Põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kasutusvõimaluste uuring. Tallinn 2014. https://www.energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/4/4f/Konist%2C_A._P%C3%B5levkivi%C3%B5li_too tmisel_tekkiva_uttegaasi_kasutusv%C3%B5imaluste_uuring.pdf 15 Järgnev üldisem analüüs põhineb uuringul „Põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika (PVT) arengu analüüs ning ettepanekud PVT ajakohastamiseks. Koostajad Tallinna Tehnikaülikool, Nomine Consult OÜ, Hendrikson & Ko OÜ“. KMH aruande koostamise ajal avaldamata. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 33 jahutamine bensiinifraktsiooni paremaks eraldamiseks projekteeritud põhi tehnoloogia koosseisus. Uttegaaside edasine väärindamine üldiselt eeldabki gaaside komprimeerimist ja puhastamist happelistest gaasidest nagu H 2 S, CO 2 ja merkaptaanidest (nende eemaldamise efektiivsusest sõltub mh seadmete materjali valik, kuna need põhju stavad korrosiooni), järgneb saadud vedeliku fraktsioneerimine/kondensaadi stabiliseerimine. Selline tehnoloogiline skeem, kus üheks protsessi osaks on ka kondensaadi hüdrogeenimine enne fraktsioneerimist, võimaldab toota stabiliseeritud gaasbensiini C5+ ja sünteetilist gaasi (ehk süngaasi). Seejuures võib osutuda otstarbekamaks väävliühendite eemaldamine mitte uttegaasist , vaid väärindamisel saadavatest fraktsioonidest. Gaasbensiini väävlisisalduse vähendamiseks rakendatakse leelistöötlust, mis võimaldab eemaldada nii sulfiide ku i merkaptaane. Saadud sünteetilise gaasi osalise oksüdatsiooniga saadakse tooraine metanooli tootmiseks. Metanooli peamine tootmisprotsess põhineb CO, CO 2 ja H 2 sisaldava süngaasi katalüütilisel konversioonil. Süngaasi toodetakse peamiselt maagaasi katalüütilisel krakkimisel, kasutatakse ka kivisöel põhinevaid tehnoloogiaid 16. Uuritud on põlevkivi uttegaasidel põhineva süngaasi kasutamist metanooli tootmise toorainena. Põhimõtteliselt on võimalik kasutada väävliühenditest puhastamata uttegaasi. Kuid praegu ei ole veel teada terviklik tehnoloogia, sh millise konkreetse meetodiga on kavas eemaldada väävliühendid (enne kui juhtida gaaside segu katalüütilisse sünteesietappi, peab see olema väävlivaba). Ükskõik millise lahenduse korral on vajalik gaasist väljavõetud väävliühendite edasine käitlemine, mis põhineb kas väävlirikka jääkgaasi juhtimisel elektrijaama põletamisele (sarnaneb praegusele lahendusele) või väävliühendite tootmisel (väljundiks elementaarne väävel või väävelhape ). Viimasel juhul tuleb arvestada, et gaasidest väävli kättesaamiseks on vajalik täiendav ressursi- ja energiakulu, vaja on leida lahendused reovee ja jäätmekäitlusele, samuti kaasnevate õhuheitmete puhastamine väävelvesinikust jm väävliühenditest (mis samuti kokkuvõttes taandub põletamisele , kuid täiendavate investeeringute vajadus on suurusjärgus 100 mln € 17). Süngaasi saamise ja metanooli tootmise mõjude hindamine ei ole selle KMH ülesanne, kuid tuleb järeldada, et ka perspektiivis, kui põlevkiviõli tootmisseadmed toimivad 16 https://netl.doe.gov/research/coal/energy -systems/gasification/gasifipedia/methanol 17 Naftatöötlemise PVT viitedokument (European Commission. Best Available Techniques Reference Document for the Refining of Mineral Oil and Gas. 2015 ) toob ptk 4.23.5.2.1 tabelis 4.85 välja, et 20 000 t/a väävli ringlussevõtuks SRU abil on erikulud 1000-1600 MJ/t kütust, 60-75kWh/t elektrit, 1,5-2 t/t auru, 0-20 m 3 /t jahutusvett. Tabelis 4.84 on viidatud, et ca 0,2% eraldatud väävlist suunatakse õhku põletusseadme kaudu (kuna väävel eraldatakse väävelvesinikuna, siis sõltuvalt põlemisefektiivsusest satub õhku ka teatud kogus H 2 S), SO 2 kontsentratsioon on kuni 1500 mg/Nm 3 . Kaasneb märkimisväärne kasvuhoonegaaside heitkogus. Ptk 4.23.5.2.2 tabelis 4.91 on toodud investeeringukulud: võimsusega 50 t väävlit/päev vähemalt 99% väävli ringlussevõtu efektiivs usega seade maksis 1998. a hindades 12 mln € ( kui palju on see maksumus praegu, sõltub muutustest majanduses üldisemalt, aga ka tootmistehnoloogiates ja protsesside juhtimises, projekteerimises ja ehituses, materjalide hinnas jpm ja üle 5-aastase perioodi on projektide maksumuse muutuste arvestamine üsnagi meelevaldne tegevus /W.M. Vatavuk. Updating the CE Plant Cost Index . Chemical Engineering January 2002, https://www.chemengonline.com/Assets/File/CEPCI_2002.pdf /; ainuüksi inflatsiooni tõttu on see hind 2022. aastaks suurenenud 1,63 korda, dollarites hindade puhul 1,79 korda /https://www.in2013dollars.com/europe/inflation/1998?amount=100 /; eelnevalt viidatud artikli andmete põhjal võib hinnata, et iga 10 aasta kohta suureneb keemiatööstuses tehtav investeeringu maksumus projekti algmaksumuse võrra (sh arvestades inflatsiooni) – 24 aastaga 2,4 korda ehk 12 x 2,4 = 28,8 mln €; lisaks on BREF-s viidatud, et konkreetse projekti hinnad sõltuvalt asukohast jm tingimustest võivad teise kohta ülekandmisel muutuda kuni 50% - kuna põlevkivi- gaaside puhul ei ole seda enne rakendatud, võib prog noosida +50% ehk lisandub veel 14,4 mln € (kogumaksus 43,2 mln €); arvestades ka kujunenud olukorda ehitusmaterjalide kättesaadavusega ja Eesti ehitusturul kujuneks maksumus 4-5 korda suuremaks võrreldes 1998. aastaga ehk prognoos- maksumus oleks vahemikus 48-60 mln €). Tuleb ka arvestada, et lisanduvad seadmed H 2 S jt väävliühendite eemaldamiseks rafineerimistehase voogudest (nii vedelatest kui gaasilistest), mis suunatakse SRU-le. BREF järgi on gaasidest H 2 S eemaldamise amiintöötluse seadme rajamiseks vajalik investeering samas suurusjärgus SRU rajamise maksumusega, mis teeb investeeringu prognoosmaksumuseks kokku 100-120 mln €.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 34 keemiatööstusena, säilib vajadus põletusseadmete järele (kas selleks on nt peamiselt biomassil töötav Auvere Elektrijaam või rajatakse omaette seade, on juba konkreetse projektiga seotud analüüs), kuid põletamisele suunatava gaasi kogus on oluliselt väiksem (seda nii mahuliselt kui energeetiliselt). Samuti jääb endiselt oluliseks avariiküünalde ehk rakendavate ohutusmeetmete piisavuse teema (ptk 4.9). 4.3. FENOOLVEE KÄITLEMISE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED KMH programmis toodi välja, et eraldi teemana hinnatakse põlevkiviõli tootmisel tekkiva fenoolvee ja tööstusliku reovee töötlemise erinevaid alterna tiive sobiva taaskasutustehnoloogia välja selgitamiseks ja käitluslahenduste rakendamise keskkonnamõju osas, sh hinnatakse heitvee mõju veekogumite seisundile ning veekaitse eesmärkide erandite rakendatavust. Antakse hinnang fenoolvee põletamise tulemusel tekkivate saasteainete heitkoguste ja heitmete keskkonnamõju kohta ning heitmete sattumise vältimiseks rakendatavate piisavate leevendusmeetmete kohta olukorras, kui fenoolvett ei ole võimalik suunata elektrijaama. Hinnatakse fenoolvee ja tööstusliku reove e võimalikke mõjusid põhjaveele. Käesolevas aruandes on analüüsitud eraldi fenoolvee ja tööstusliku reovee erinevate käitluslahenduste rakendamise võimalusi ja nendega kaasneda võivaid mõjutegureid vastavalt ptk 4.3 ja 4.4. Erinevate tegevuste avaldatavat võimalikku mõju veekeskkonnale on kokkuvõtvalt analüüsitud ptk 4.6. Kommentaar: varasemalt on fenoolvett nimetatud ka utteveeks, kuid käesolevas töös on läbivalt kasutatud nimetust „fenoolvesi“. Muudetud ei ole viidatavate dokumentide pealkirju, kuid tulemustele viitamisel jms, on nimetuse „uttevesi“ kasutamisest loobutud. Taust ja hinnang olemasolevale olukorrale Põlevkivi termilisel töötlemisel tekkiva aurugaasisegu kondenseerimisel ning saadud toorõli edasisel töötlemisel tekib fenoolvesi, mis vajab eraldi käitlemist. Fenoolvee allikaks on põlevkivis sisalduv niiskus (toorainena kasutatava põlevkivi niiskusesisaldus on 5 - 13%). Fenoolvesi sisaldab ühe- ja kahealuselisi fenoole ja veel palju erinevaid keemilisi ühendeid. Fenoolvee teke ja ühendite sisaldus sõltub põlevkiviõli tootmise meetodist. Gaasilise soojuskandja (GSK) meetodiga on fenoolvee teke 0,059 – 0,221 tonni ühe tonni põlevkivi kohta (t/t pk ). GSK fenoolvee pH on 4,9 - 6,5, sisaldab õli kuni 2 g/l, summaarseid fenoole 5 - 12 g/l, ketoone kuni 0,4 g/l, lenduvaid karboksüülhappeid kuni 0,8 g/l, ammoniaaki kuni 0,4 g/l ja püridiinirea ühendeid kuni 0,04 g/l. GSK fenoolveest ekstraheeritakse defenoleerimisseadmes summaarsed fenoolid, mille järgneval lahutamisel saadakse erinevaid fraktsioone, mida turustatakse eraldi kaubaartiklitena . Defenoleerimise järgselt on fenoolide sisaldus 0,2 - 0,7 g/l. Tahke soojuskandja (TSK) meetodiga tekib oluliselt vähem fenoolvett ja see on ka oluliselt madalama orgaaniliste ainete, sh fenoolide sisaldusega – sõltuvalt tehnoloogiast on fenoolide sisaldus TSK fenoolvees kuni 1,3 g/l (ligikaudu 4 – 9 korda madalam kui GSK fenoolveel), mis on samas suurusjärgus kui GSK defenoleeritud fenoolvees . Enefit280 tehnoloogiaga tekib fenoolvett 0,022-0,036 tonni ühe tonni põlevkivi kohta, keskmiselt 0,027 t/t pk . Enefit140 tehnoloogiaga 0,016-0,035 t/t pk , keskmiselt 0,03 t/t pk . Perioodil 2016.-2020. a oli Enefit õliseadmetel tekkinud fenoolvee fenoolide sisaldus 1,2 g/l ja üld ine orgaanilise süsiniku (TOC) sisaldus 7,9 g/l 18. Üldiselt on TSK fenoolvee koostise kohta avaldatud andmeid napilt, sh ei ole erinevate uuringute-katsetuste läbiviimisel dokumenteeritud fenoolvee koostist. Erandiks on Tallinna Tehnikaülikooli läbiviidud katsetused, mis viitavad, et Enefit140 fenool- vee pH on 8-9, TOC sisaldus 8,1-9,1 g/l (keemiline hapnikutarve KHT oli 26 000 mgO 2 /l ja bioloogiline hapnikutarve BHT 14 000 mgO 2 /l), fenoolide sisaldus 0,71-0,75 g/l, naftasüsi- vesinikke C 10 -C 40 0,047-0,064 g/l (viidatud, et varasemate uuringutega võrreldes on see oluliselt madalam, piirsisalduse vahemik 0,15 - 15 g/l), väävlisisaldus 2,7-3,4 g/l millest H 2 S 18 Enefit Power AS esitatud andmed põlevkiviõli PVT viitedokumendi kaasajastamiseks Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 35 sisaldus kuni 0,4 g/l, üldlämmastiku sisaldus kuni 3 g/l, üldfosfori sisaldus jääb alla määramis - piiri (˂ 0,2 mg/l), lahustunud ainete sisaldus kuni 2,2 g/l ja heljumisisaldus kuni 0,75 g/l. 19, Enefit280 fenoolvee koostis on mõnevõrra erinev, kuid fenoolide sisalduselt sarnane: pH 10,4-12,7, TOC sisaldus 8,45-9,25 g/l (keemiline hapnikutarve KHT oli ca 42 000 mgO 2 /l), fenoolide sisaldus 0,65-0,82 g/l, naftasüsivesnikke C 10 -C 40 2,44-2,84 g/l, väävlisisaldus 8,2- 9 g/l millest sulfiide 0,036-0,072 g/l, üldlämmastiku sisaldus on kuni 1,6 g/l, üldfosfori sisaldus jääb alla määramispiiri (˂ 2 mg/l), heljumisisaldus 0,065-0,25 g/l. 20 Enefit140 seadmetel tekkinud fenoolvesi suunatakse Eesti Elektrijaama põletamisele, selleks saab kasutada nii tolmpõletusplokke kui keevkihtplokki (CFB). Fenoolvett on tekkinud tavapäraselt kahel seadmel kokku 55 000-65 000 tuhat tonni aastas, erandiks olid 2020. ja 2021. aasta, kus maksimaalsele lähedase põlevkiviõli tootmismahu korral ( vastavalt 227 413 ja 213 341 t/a) oli fenoolvee teke vastavalt 31 272 tonni (ligikaudu 2 korda tavapärasest väiksem) ja 41 699 tonni. Arvestuslik teke Enefit140 seadme kohta on 5 t/h. Enefit280 tehnoloogial on võimekus kogu tekkiva fenoolvee ärapõletamiseks seadme enda CFB katlas. Olemasoleval Enefit280 seadmel tekib fenoolvett vahemikus 31 614-46 548 t/a (arvestuslik teke on kuni 8 m 3 /h). Ligikaudu 50% fenoolveest suunatakse Eesti Elektrijaama põletamisele, sh arvestades bensiini puhastuse sõlmes (BOB) käideldavat kogust. Kehtiva loa aluseks oleva kompleksloa taotlusmaterjalide andmetel kasutatakse fenoolvett BOB -s NaOH lahuse valmistamisel (0,805 t/h), läbitöötanud lahus (0,9 t/h) suunatakse Eesti Elektrijaama. Ligikaudu 50% põletatakse Enefit280 seadme CFB katlas. 2016.-2017. a on käitises läbi viidud omaseire uuringud, et hinnata fenoolvee põletamise mõju õhuheitmetele 21. Fenoolvett suunati seadme CFB katlasse 7-8 t/h (arvestuslik teke 8 t/h). Tuleb nentida, et nende uuringute aruanded ei ole esinduslikud iseloomustamaks Enefit280 seadme korstnas tekkivat heidet (ei ole analüüsitud katlasse suunatava fenoolvee koostist , ei ole näidatud mõõtepunkti – aruandest võib järeldada, et mõõtmised tehti keevkihtkolde väljundis, st enne suitsugaaside retsirkulatsiooniskruuberit , puuduvad andmed mõõte- seadmete kohta, sh seadmete mõõtmisulatus ja kas kasutati pidevat või pistelist proovivõttu , suhteliselt lühiajalised mõõtmisperioodid kestusega 2 -3 tundi). Andmetest saab järeldada, et võib nõustuda uuringus toodud järeldustega, et on vaja pikemat seireperioodi kestusega 72 tundi. Erinevalt omaseire aruande järeldusest, et mõõtmised tuleb teha stabiilsel režiimil (reaktorist väljuva poolkoksi temperatuur peaks püsivalt olema vähemalt 480 o C), tuleb edaspidi (KMH järgselt) põhjalikumalt uurida fenoolvee lisamise mõju olukorras, kui seade töötab tavapärase režiimi piiril ja ka tavapärasest erineval režiimil, st poolkoksi temperatuur langeb alla 475 o C. Seejuures peaks veenduma suitsugaaside läbi kuivatatava põlevkivi retsirkuleermise mõjus saasteainete heitele, st kas Enefit280 seadme korstnast võib esineda väävliühendite ja orgaaniliste ainete heidet (nii tavapärasest erineval kui tavapärasel režiimil töötamisel): CFB katla väljundis tehtud mõõtmised näitasid, et suitsugaaside koostises oli sõltumata fenoolvee lisamisest veidi metaani ja teisi süsivesinikke, samuti ammoniaaki. Kuna fenoolvee lisamine on osa tavapärasest tegevusest, ei ole korralise seirega eristatav, milline kogus heidet on tingitud fenoolveest. Fenoolvee põletamine seadme CFB katlas ei põhjusta kompleksloaga kehtestatud heite piirväärtuste ület amist. Seetõttu ei ole ka asjakohane kaasneva õhusaaste mõju detailsem hinnang, kui seda on tehtud ptk 4.8. 19 Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia Instituut. E -09-K2 uttevee põletamise katsed 7. -11.08.2017. Esialgsete tulemuste esitlus 30.08.2017. Enefit Power AS esitatud dokument. 20 Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia Instituut. Uttevee kasutamise katsed Eesti Elektrijaama energiaploki katlal E08-K2. Aruanne 30.04.2018. Enefit Power AS esitatud dokument 21 Enefit Energiatootmine AS. Enefit280 pürolüüsivee põletamise katsetuste aruanne. 04.05.2017 /vene keeles/. Enefit Power AS esitatud dokument Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 36 Enefit280-2 seadme fenoolvesi on võimalik kogu mahus suunata seadme enda CFB katlasse. Reaalse stsenaariumi järgi on fenoolvee teke 40 288 t/a, mis on 38% võrra vähem kui on prognoositud fenoolvee teket kompleksloa taotluses. Ka teistes Auvere energiakompleksi komplekslubades on fenoolvee teket näidatud suuremana (Enefit280 arvestuslikul tekkel 8 m 3 /h peaks fenoolvee teke reaalsete töötundide alusel olema ca 55 000 t/a, mis on ca 10 000 tonni võrra suurem seniste kogustest, Enefit140 seadmetel peaks arvestusliku tekke 2 x 5 m 3 /h järgi olema fenoolvett kuni 74 000 t/a, mis on ca 8 000 tonni võrra suurem võrdlusaastast). Heitkoguste seisukohast on esitatud loataotlustes nn halvim stsenaarium, milleks on kogu fenoolvee põletamine elektrijaamas. Fenoolvee põletamisega seotud uuringud Eesti elektrijaama tolmpõletuskateldes näitasid, et kuni 12 t/h vee juhtimine koldesse stabiliseerib elektrifiltrite tööd, mistõttu väheneb tahkete osakeste heitkogus. Mõnevõrra suurenes lämmastikoksiidide heide, kuid see jääb alla piirväärtuste. 2017. a viidi läbi katsed CFB plokki fenoolvee lisamisega keskmiselt 7,8 t/h (katsed korraldati vahetult enne katla korralist seisakut ja remonti, koormus oli 88 MW aurutoodanguga 75 kg/s kuni 96 MW aurutoodanguga 85 - 90 kg/s). Leiti, et vee lisamine tõstis suitsugaasi niiskust kuni 3%, vähenes tahkete osakete heide koormusel 88 MW ca 15mg/Nm 3 võrra ja 96 MW koormusel ca 9 mg/Nm 3 võrra. Nendel koormustel ei kaasnenud orgaaniliste ühendite (sh süsivesinikud) sisalduse tõusu suitsugaasis. Ka teiste suitsugaasi komponentide (NOx, SO 2 , HCl) sisaldus vee lisamisega ei tõusnud. CO sisaldus kõikus katla ebastabiilsest režiimist tingituna suurtes piirides, kuid jäi alla 200 mg/Nm 3 . 19 2018. a läbiviidud katsed tehti fenoolvee lisamise koormusega 9,3-12,8 t/h, katla aurutoodang oli fenoolvee lisamiseta 90 kg/s (215 MW), fenoolvee lisamisega tehti üks etapp ka aurutoodangu 72 kg/s (172 MW) 20 . Oluline on ka märkida, et fenoolvee katsetega samaaegselt toimusid katla E08-K1 gaasipõletusseadmete vastuvõtukatsed . Vee lisamine koldesse suurendab kütuse kulu ca 6,5% (tasemelt 30 kg/s kun i 32 kg/s). Kütuse kulu suurenemine on tingitud fenoolvee aurustamisele mineva soojuse kompenseerimiseks koldes, aurustumisega suureneb ka suitsugaasi niiskusesisaldus, mis tõuseb vee lisamisel ca 5% võrra. Mõju suitsugaaside koostisele on erinevate saaste ainete osas erinev (kõik kontsentratsioonid normeeritud kuivale gaasile ja hapnikusisaldusele 6%): SO 2 sisaldus langeb ligikaudu 5 korda (tasemelt 44 mg/Nm 3 tasemele 7,2…9,7 mg/Nm 3 ), osakeste sisaldus ligikaudu 2-3korda (19,9 mg/Nm 3 vs 6,5-9,4 mg/Nm 3 ), suurem vähenemine oli poolkoormusel. Vee lisamisega ei kaasne orgaaniliste keemiliste ühendite sisalduse märgatavat tõusu suitsugaasis – täheldati mõõdetud näitajate suurenemist , kuid kõik mõõdetud tulemused jäid alla määramispiiri (TOC puhul 5 mg/Nm 3 ). CO sisaldus oli stabiilselt madal (30-70 mg/Nm 3 ) ja muutused sõltuvad eeldatavalt katla töörežiimi kõikumisest, mitte fenoolvee lisamisest. Võrreldes 2017. a tulemustega ilmnes NOx kontsentratsiooni tõus vee lisamisel (tasemelt 136,9 mg/Nm 3 tasemele 172-174 mg/Nm 3 ). Kuna fenoolvee lämmastiku sisaldused augusti katsetega on võrreldavad, siis järeldati , et ilmselt on tegemist kõrgema orgaanilise lämmastiku kogusega, mis veega katla koldesse antakse. Uuringus on järeldatud, et kütusekulu ja NO x taseme suurenemine ei piira fenoolvee kasutamist Eesti Elektrijaama 8. ploki CFB katla koldes mahus kuni 13 t/h nii osa - kui nominaalkoormusel. Hinnati ka mõju tuhkade koostisele ja omadustele. Järeldati, et fenoolvee lisamine ühe katla koldesse kuluga kuni 13 t/h ei mõjuta tuhkade keemilist koostist ja leostuvust. Kui lähtuda saasteainete heite muutusest, siis saab uuringu tulemustest järeldada, et fenoolvee lisamisest tingitud happeliste gaaside heitkoguse muutused on ligikaudu tasakaalus: 1000 Nm 3 kuivade suitsugaaside kohta väheneb SO 2 heide 34 g võrra ja NO x heide suureneb 37 g võrra. Osakeste heide väheneb 10 g võrra. Fenoolvee põletamine Eesti Elektrijaamas on osa tavapärasest tegevusest ja seetõttu ei ole korralise seirega eristatav, milline kogus heidet on tingi tud fenoolveest. Seetõttu ei ole ka asjakohane kaasneva õhusaaste mõju detailsem hinnang, kui seda on tehtud ptk 4.8. Senise fenoolvee käitluspraktikaga ei kaasne täiendavaid mõjusid veekeskkonnale ja see ei mõjuta ka elektrijaamas tekkivate jäätmete koo stist ja käideldavust. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 37 Teatud negatiivne mõju on ressursiefektiivsusele, mis omakorda on seotud kasvuhoonegaaside heitega. Käesoleva aruande ptk 4.on toodud, et fenoolvee lisamisel katlasse suureneb katla põlevkivi tarbimine ca 0,56 t võrra lisatud m 3 fenoolvee kohta (ehk siis TalTech aruandes viidatud põlevkivi kasutamine suureneb 6,5% võrra). See moodustab ca 3,1%/2,1% (realistliku stsenaariumi korral) kogu põlevkiviõli tootmise ja käitlemisega seotud kasvuhoonegaaside heitest. Fenoolvee käitlusvõimekuse piisavuse analüüs Eeltoodust nähtub, et praegused Enefit õliseadmetel tekkiva fenoolvee käitluslahendused on seotud põletamisega. Arvestades, et Enefit280 tehnoloogia on võimeline enda tekitatud fenoolvee ära käitlema, siis on küsimus eelkõige Enefit140 seadmete fenoolvee põletamises. Võib järeldada, et 10 m 3 /h (tegelik aastakeskmine teke on 8,75 m 3 /h) fenoolvee põletamiseks on Eesti Elektrijaamas piisav käitlemisvõimekus, kuid sarnaselt uttegaaside põletamisega järeldub, et olukorras, kus fenoolvesi suunatakse elektrijaamadesse põletamisele, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest. Seetõttu on vajadus hakata otsima alternatiivseid lahen dusi Enefit140 seadmete fenoolvee käitlemiseks. Tõenäolisemaks lahenduseks on Enefit140 seadme jär kjärguline ümberkujundamine keemiatööstuse tooraine tootmiseks. Selle esimeseks etapiks on katel - utilisaatori vm analoogse toimega järelpõlet ussüsteemi paigaldamine hiljemalt 2027. aasta aprilliks. Sarnaselt muude põletusprotsessideg a on vägagi tõenäoline, et fenoolvee suunamine tagasi täiustatud Enefit140 seadmele ei põhjusta olulist erinevust saastekoormuses. Seetõttu tuleb järelpõletussüstee mi projekteerimisel arvestada selle võimalusega ja vajadusel saab läbi viia täiendavad uuringud , kas laboratoorselt või pilootseadmetel. Fenoolvee alternatiivsete käitlemisvõimaluste analüüs Kõikides Enefit tehastes tekkiva fenoolvee töötlemiseks on lisaks põletamisele kaalutud järgmisi võimalusi: ▪ defenoleerimine, sh arvestades võimalusega, et ekstraheerimisel saadud põlevkivifenoolid on käsitletavad kõrvalsaadusena; ▪ eelpuhastatud reovee taaskasutamine õlitehase tehnoloogilistes protsessides, vähendades seeläbi puhta pinnasevee kasutamise vajadust; ▪ puhastada see spetsiaalselt rajatavas reovee puhastis kombineerituna teiste reovee liikidega, sh tööstuslik reovesi. Avaldatud on teadusartikkel 22, milles viidatakse et fenoolvee töötlemine erinevate tehnikate kombinatsioonis – eemaldamine õhuvooga (air-stripping), koagulatsioon-flokulatsioon, partiiviisiline destillatsioon, aktiivmuda protsess , Fentoni oksüdatsioon ja sekundaarne bioloogiline töötlus - võimaldab saavutada TSK tehnoloogiast pärinevas kontsentreeritud fenoolvees (KHT 45 g/l, BHT 7 35 g/l, fenoolid 1 g/l, kõrge toksilisus selgrootutele ja mikroorganismidele) peamiste reostusnäitajate vähemalt 95% vähenemi se. Seejuures fenooli ja ammooniumlämmastiku sisalduse vähenemine on 99 % (tulemus vastab pinnaveekogusse juhtimise nõuetele), kuid TOC puhul 95% ja KHT-l 98%, Puhastusprotsessi järgselt on KHT sisaldus 845…1 050 mg/l (suurem näitaja sekundaarse bioloogilise töötlemise etapita) , mis vastab süvamereväljalasule esitatavatele n õuetele (1 250 mg/l). Artiklis ei ole esitatud seadme rajamiseks vajaliku investeeringu ega ressursikulu hinnangut, lisaks tuleb arvestada, et Auvere kompleksis puudub reaalne võimalus süvamereväljalasu rajamiseks, samuti liitumiseks ühiskanalisatsiooni reoveepuhastiga. See tähendab, et suublaks saab olla ainult pinnaveekogu. Lisaks suunatakse õhuvooga eemaldamisel ja 22 K. Klein et al. Combined treatment of pyrogenic wastewater from oil shale retorting. Oil Shale, 2017, Vol. 34, No. 1, pp. 82–96. Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus 2017. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 38 destilleerimisel tekkinud orgaaniliste ainete-õhu segu põletamisele (nt uttegaasi koostises või Enefit280 seadme CFB katlasse siseneva põlemisõhu koostises). Reaalselt toimivaid fenoolvee töötlemise tehnoloogiaid saab hinnata analoogia põhjal. 23 Asjakohased analoogid on puhastatud vee kasutamine õlitootmisseadmes tehnoloogilise veena ja defenoleeritud fenoolvee käitlemine kombineerituna muu tööstusliku reoveega. Puhastatud vee kasutamine õlitootmisseadmes tehnoloogilise veena TSK tehnoloogia fenoolvee töötlemiseks on võrreldava fenoolvee kogusele rajatud süsteem Petroter seadmetel. Petroter I, II ning III seadmetest suunatakse fenoolvesi ühisesse fenoolvee puhastamise seadmesse tootlikkusega on 16 -27 m 3 /h (käiku antud 2015. a lõpus, selle tulemusena ei suunata vett enam Kiviter kontsentreeritud fenoolvee defenoleerimis - seadmesse). Tekkinud fenoolvesi juhitakse läbi soojusvaheti stripping -kolonni (ette nähtud enamuse orgaaniliste lahustite aurude ja lahustunud gaaside eemaldamise ks veest ülekuumendatud veeauruga, kolonnis toimub orgaaniliste lahustite ja lahustunud gaaside desorptsioon veefaasist aurufaasi). Puhastatud vesi koguneb kolonni põhja ning see pumbatakse läbi soojusvaheti puhastatud vee mahutisse või vajadusel fenoolvee mahutisse. Puhastatud vesi suunatakse tagasi tootmisüksuste Petroter I, II ja III tehnoloogilisse protsessi. Aurud stripping-kolonni ülemisest osast juhitakse kondensaatorjahutisse, mida jahutatakse ringlusveega, kus nad kondenseeruvad osaliselt. Saadud k ondensaat suunatakse osaliselt tagasi stripping-kolonni ning ülejäänud juhitakse läbi soojusvaheti separaatorisse, kus toimub vee ja orgaanika gravitatsiooniline separeerimine tiheduste erinevuse tõttu. Vesi, mis sisaldab teatud määral vees lahustuvaid org aanilisi ühendeid, suunatakse separaatorist mahutisse ning kasutatakse Petroter I, II ja III tehnoloogilises protsessis. Orgaaniline osa ehk põlevkivibensiin pumbatakse separaatorist põlevkiviõlide seadmesse. Kondensaatorjahutis mittekondenseerunud aurud s uunatakse läbipesukolonni. Läbipesukolonn on varustatud struktureeritud täidisega ja seda niisutatakse järveveega. Kondenseerumata gaasid suunatakse pärast läbipesu kolonni õhupuhuriga uttegaasi. Vesi kolonni alumisest osast pumbatakse mahutisse. Vältimaks fenoolvee puhastusseadme tehnoloogiliste aparaatide ummistumist soolade ja tahkete osistega teostatakse nende perioodilist läbipesu. Fenoolvee puhastusseadme perioodiline läbipesu toimub bensiinifraktsiooniga, mis ringleb tootmistsüklis. Andmeid tagasisuunatava vee saasteainete sisalduse kohta ei ole avaldatud. Siin on eripäraks, et Petroter seadmed kasutavad tehnoloogilist vett suurusjärgus 650 000 m 3 /a seadme kohta ja seadmetel tekkinud fenoolvesi moodustab sellest kogusest ˂10%. Enefit280 seade kasutab tehnoloogilist vett 150 000-235 000 m 3 /a ja tekkinud fenoolvesi moodustab üle 20% tehnoloogilise vee kogusest (st võib tekkida küsimus tehnilisest rakendatavusest – kas saavutatavad saasteainete kontsentratsioonid on piisavalt madalad, et töödeldud fenoolvett kasutada tehnoloogilise veena). Siit saab teha üldise järelduse ka fenoolide eraldamise ja keemiatööstuse toorainena kasutamise majandusliku tasuvuse kohta. Kui käitises, kus kombineeriti GSK ja TSK fenoolvett, otsustati voogusid lahus käidelda ja mit te hakata TSK fenoolveest summaarseid fenoole eraldama, siis ei ole tegevus tasuv. Defenoleeritud fenoolvee käitlemine kombineerituna muu tööstusliku reoveega GSK tehnoloogiat kasutatavates käitistes juhitakse Kiviter-seadmetelt pärinev fenoolvesi kõigepealt defenoleerimisseadmesse ning sealt tulev defeno leeritud vesi suunatakse käitisesisesele edasisele töötlemisele. Eelnevast ülevaatest ilmnes, et TSK fenoolvee fenoolide sisaldus on sarnane defenoleeritud vee omale. Seega peaks põhimõtteliselt kasutavad tehnoloogiad olema rakendatavad. 23 Järgnev ülevaade pärineb uuringu „Põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika (PVT) arengu analüüs ning ettepanekud PVT ajakohastamiseks. Koostajad Tallinna Tehnikaülikool, Nomine Consult OÜ, Hendrikson & Ko OÜ“ ptk 17. KMH aruande koostamise ajal avaldamata. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 39 VKG heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehhis puhastatakse kombineeritud reovett kolmes etapis: ▪ mehaaniline eelpuhastus (võrepüünis, separaatorite settekambrid, kergeõli ja muda eemaldamine veest plaatseparaatoriga, muda tihendamine tsentrifugaaljõu mõjul); ▪ setitamine mahutites (vertikaalsed settemahutid; väljasettinud kergõli suunatakse teistkordseks settimiseks mahutitesse, kus kogutud õli pumbatakse raske -, kerg- ja keskõli ettevalmistuse seadmele); ▪ järelpuhastus flotatsiooniseadmetes (täiendav õli ja tahkete osakeste eemaldamine reoveest). Seadme ülesandeks on territooriumil asuvates seadmetes tekkiva reovee puhastamine põlevkivi töötlemisjääkidest. Süsteemis on võimalik käidelda 850 000 m 3 reovett aastas. Puhastamise protsessi käigus eraldatud õlid suunatakse tagasi tehnoloogilisse protsessi. Õli sisaldus reovees pärast teistkordset flotatsiooni ei ületa 20 mg/l. Reovee puhastusprotsessi tulemusena saadud õlitustatud vesi suunatakse edasi bioloogiliseks puhastuseks OÜ -le Järve Biopuhastus või kasutatakse tuha täiendavaks niisutamiseks poolkoksiprügilas. Veel on kõrged reostusnäitajad kõikide põhinäitajate osas (BHT, KHT, üldlämmast ik, heljum) ja seda ei ole võimalik täiendava töötluseta suublasse juhtida. Fenoolsete ühendite sisaldus on aastakeskmisena 1,8–11 mg/l ühealuselistel fenoolidel ja 18-105 mg/l kahealuselistel fenoolidel. Siinkohal tuleb nentida, et tavapärane olmereovee puhasti ei suuda suure tõenäosusega ohutustada eeltoodud kontsentratsiooniga vett (Järve Biopuhastus e regionaalne puhasti ei ole tavapärane olmereovee puhasti, vaid ta on rajatud ja arendatud, et käidelda koos piirkonna linnades tekkivat olmereovett ja töö stustes, eelkõige põlevkivikeemiatööstuses , tekkivat reovett). Parima võimaliku tehnika rakendamisest Põlevkiviõli tootmise PVT kaasajastamise uuringus 23 ptk 17.4 on märgitud, et kõrge orgaanika ja anorgaanika sisaldusega fenoolvett saab põletada. Põletamist kasutatakse tavaliselt juhul kui tavameetmed pole kas rakendatavad või piisavalt efektiivsed. Põletamisel toimub ohtlike ainete ja saasteainete elimineerimine koos kütuse tarbimisega, mille tõttu on protsessil kõrge hind ja sekundaarse õhusaaste tekkimise võimalus. Uuringu ptk 17.5 on antud kokkuvõtvad soovitused. Innovatiivsemate reovee puhastamise tehnoloogiate väljatöötamisel tulevikus või rangemate keskkonnanormide rakendamisel on vaja arvestada detailselt meetmete eesmärki, seega on vaja teada põhjust, miks on innovaatilisema (rangema) meetme tarvitusele võtmine vajalik. Samuti on vaja hinnata nende majanduslikku tasuvust. Käesoleval ajal põletab Enefit Power AS oma õlitööstuse fenoolveed oma elektrijaamade tolm- ja keevkihtpõletuskateldes. Kuna fenoolvee põletamisel kuluta takse energiat vee aurustamiseks, siis sellise energiakulu vähendamiseks on soovitatav uurida teisi võimalikke reoveepuhastuse meetodeid. Eesmärgiks on põletamisele suunatava vee koguse vähendamine (nt pöördosmoos iga) või reovee saasteainete sisalduse vähendamine sellise tasemeni, mis võimaldab edasist puhastust koos olmereoveega (märgoksüdatsioon, kombineeritud meetodid vms). Keemiatööstuse reovee käitlemise PVT viitedokument 24 ptk 3.3.2.3.4.18 kirjeldab reovee põletamist kui levinud meedet Euroopa keemiat ööstustes olukordades, kus tekkiv reovesi on toksiline või kõrgelt toksiline selgrootutele ja mikroorganismidele ning seda ei saa seetõttu suunata tavapärasele reovee puhastusseadmele . Võimalike probleemidena (cross-media effects) tuuakse välja lisakütuse vajadus, kui reovee orgaaniliste ainete sisaldus on madal 24 Eurpean Commission. Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Common Waste Water and Waste Gas Treatment/Management Systems in the Chemical Sector . 2016 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 40 (KHT alla 50 000 mgO 2 /l) ning vajalikuks võib osutuda täiendavate heitgaaside puhastusmeetmete rakendamine. Siinkohal tuleb täpsustada, et põletamisega õlitootmisseadme CFB katlas ei kaasne täiendavat kütusekulu. Põlevkiviõli tootmisel tekib soojusenergia ülejääk, mida Enefit280 seadmel kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Vee aurustamiseks kuluv energia vähendab mõnevõrra generaatorile suunatava auru kogust, st elektrienergia tootmine toimub väiks ema võimsusega. Samuti ei ole CFB katelde puhul vajalik täiendavate heitgaaside puhastusmeetmete rakendamine – nii elektrijaamas kui Enefit280 tehnoloogia puhul tagavad juba käigusolevad puhastid heite piirväärtuste järgimise. Keemiatööstuse reovee käitlemise PVT viitedokumendi ptk 3.3.2.3.3. ja 3.3.2.3.4 on toodud ülevaade erinevate puhastustehnoloogiate rakendamise võimalustest lahustumatute ja lahustuvate saasteainete käitlemisel (fenoolvesi sisaldab nii vees lahustumatuid kui lahustuvaid komponente). Koaguleerimise ja flokulatsiooni puhul (ptk 3.3.2.3.3.3) on peamiste probleemidena välja toodud lisakemikaalide vajadus ja reovee segamisega kaasnev energiakulu. Oluline on konkreetsele reoveele sobiva kemikaali valik ja selleks on vajalik nii labori- kui tehase-tasandil katsetamine. Arvestada tuleb nõuetega seadmest väljuva vee kvaliteedile, kuidas mõjutatakse järgnevaid puhastusprotsesse, maksumust, settekäitluse tehnoloogilist lahendust ja sette kõrvaldamise maksumust. Setitamise puhul (ptk 3.3.2.3.3.4) on võimalike probleemidena välja toodud sette käitlemise vajadus, kui seda ei ole võimalik tagasi protsessi suunata või muul viisil taaskasutada. Sete sisaldab suure tõenäosusega reovees sisalduvaid ohtlikke aineid. Pumbad ja sette eemaldamise süsteemid võivad tekitada müra. Vajalik on ka lenduvate ühendite sisalduse korral setiti kohal tekkiva õhu-gaasisegu suunamine töötlemisse, sh kui on tõenäoline lõhnahäiringu teke. Ära on näidatud elektrienergia kulu (0,5-1,5 kWh, eeldatavalt 1000 m 3 töödeldava vee kohta) ja kemikaalide kulu, kui tahetakse saavutada efektiivsemat setitamist koagulandi/flokulandi lisamisega (53-93 kg tonni eemaldatava sette ja õli kohta). Investeeringuvajadus on madal. Flotatsiooni puhul (ptk 3.3.2.3.3.5) on võimalike probleemidena märgi tud tekkiva sette käitlemine. Vaja läheb suruõhku (0,53-0,55 m 3 1 m 3 vee kohta), flokulanti ja elektrienergiat (20,6 kWh 1000 m 3 kohta). Investeeringuvajadus on suhteliselt madal: 10 -100 m 3 /h seadme korral 1996. a hindades 120 000 €, praegu 480-600 tuhat € (kui arvestada ptk 4.2 toodud järeldust, et 1998. aastal tehtud investeeringu maksumus on 2022. aastaks 4-5 korda suuremaks). Ekspluatatsioonikulud on 1996. a hindades 12-37 tuhat € aastas, praegune prognoos 25-75 tuhat € aastas (eeldades ligikaudu kahekordset ekspluatatsioonikulude suurenemist). Stripping meetodi puhul (ptk 3.3.2.3.4.17) eemaldatakse reoveest lenduvaid orgaanilisi ühendeid tekitades kontakti suures koguses gaasilise kandjaga, milleks on kas õhk või vesi. Tegemist on komplekse seadmega, mis koosneb mahutitest, stripping -kolonni(de)st, siseneva vee eelsoojendiga (põhineb soojusvahetusel kondensatsioonietapiga), õhk - või vesijahutusega kondensaator ja järgnevad töötlemisseadmed gaasilise kandja puhastamiseks lenduvates orgaanilistest ühenditest. Kasutatakse erinevaid meetodeid nagu adsorptsioon (aktiivsöega, tseoliitidega või sünteetiliste vaikudega), absorptsioon veevaba lahustiga ja järgnev desorbeerimine, absorptsioon vesilahustega (nt happeline või leeliseline lahus), kondenseerimine või osaline kondenseerimine, termiline või katalüütiline oksüdeerimine. Õhk-stripping puhul on energiakulu 0,3-0,5 kWh/m 3 vee kohta, kui gaaside puhastamiseks kasutatakse adsorptsiooni aktiivsöega, elektrienergia pumpade ja ventilaatorite käitami seks 1,8 kWh/m 3 ja soojendamiseks võib kuluda maagaasi 0,5 m 3 /m 3 . Kui reovesi sisaldab nii ammoniaaki kui väävelvesinikku (nagu TSK tehnoloogia fenoolvesi), tuleb rakendada kaheastmelist auru-stripping-seadet, kus ühes on leeliseline pH ja teises happeline (nende ainete lenduvus on tugevalt pH-sõltuv). Auru-stripping energiakulu on 690 kWh/m 3 (sh auru saamiseks). 50 m 3 /h võimsusega õhk-stripping seadme investeeringuvajadus 1996. a hindades on 85-120 tuhat €, praegu 340-600 tuhat €, käitamiskulud 1996. a hindades 18-24 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 41 tuhat € aastas, praegu 36-48 tuhat € aastas. Auruga stripping puhul on investeering ca 3 korda suurem ja käitamiskulud ca 20 korda suuremad. Kui rakendada põlevkiviõli tootmise PVT kaasajastamise uuringus ptk 17.4 tabelis 17.3 viidatud innovatiivseid tehnikaid lahustuvate või toksiliste/bioloogilist reovee puhastust inhibeerivate ainete eemaldamiseks, tuleb arvestada mõnevõrra suuremate investeeringu - vajadustega ja ekspluatatsioonikuludega. Pöördosmoosi rakendamisel (Keemiatööstuse reovee käitlemise PVT viitedokumendi ptk 3.3.2.3.4.7) tuleb arvestada, et membraantöötlusega tekib veest eraldatud ainete kontsentraat, mis moodustab ligikaudu 10% puhastatava vee hulgast, st selles on eraldatud saasteainete kontsentratsioon 10-kordne võrreldes lähteveega. Orgaaniliste ainete puhul võimaldab see efektiivsemalt rak endada järgnevat oksüdatiivse lagundamise protsessi (st põletamist või termooksüdatsiooni). Pöördosmoosi elektrienergia kulu on 1 -3 kW/m 3 ja kui eelnevalt rakendada membraanide kiire ummistumise vält imiseks nanofiltratsiooni, on ka selle etapi puhul energiakulu 1-3 kW/m 3 . Nii membraan kui filtrid vajavad regulaarselt kemikaalidega puhastamist. Investeeringuvajadus on alates 100 000 € 100 m 3 /d reovee puhastamiseks, ekspluatatsioonikulud ca 0,4 €/m 3 (mõlemad 2010. aasta hindades), praegune investeeringu prognoos alates 250 000 € ja ekspluatatsioonikulud ca 0,6 €/m 3 . Ekstraheerimine orgaanilise lahustiga (ptk 3.3.2.3.4.12) annab fenoolide puhul 99% puhastusefekti, kui lähtevee fenoolide sisaldus on 10 g/l. Probleemiks on kasutatava lahusti lendumine ja kaasakanne veega, st tuleb rakendada järgnevaid puhastusetappe (nt stripping, adsorptsioon). Ekstraheerimise põhjajääki tuleb tavapäraselt käidelda ohtliku jäätmena. Pervaporatsioon (ptk 3.3.2.3.4.16) on membraanprotsess, mis sarnaneb destille erimisele. Vajalik on vaakumi tekitamine ja tavaliselt toimub temperatuuril 50 -100 o C. Hinnatakse, et protsessil on potentsiaali 50% väiksemaks energiakuluks kui kaasneb destillatsiooniga. Siiski tuleb märkida, et käitamiskuluks hinnatakse 17 € tonni tööd eldava aine kohta ja selle moodustab peamiselt energiakulu (st võib järeldada, et protsess on ligikaudu 50 korda energiamahukam kui pöördosmoos, st energiavajadus on 50 -150 kW/m 3 . Investeeringuvajadus on 40 €/t ja hoolduskulud 13 €/t. Kui hinnata eeltoodud tehnoloogiatega seotud energiakulu, siis tuleb üheastmelise auru- stripping rakendamiseks kulutada 40 288 t/a fenoolvee käitlemisel 27 396 MWh energiat. Ptk 4.1 andmetel on auru CO 2 heitetegur 0,4171 tCO 2 /MWh, st tekib 11 427 t/a CO 2 . Kui ka auru- stripping elektrienergia kuluks hinnata 1,8 kWh/m 3, siis tekib 40 288 t/a fenoolvee käitlemisel 46,893 t/a CO 2 (Eesti elektrienergia praegune kasvuhoonegaaside heitetegur on ptk 4.1 andmetel 0,64663 tCO 2 /MWh). Destillatsiooni energiakulu on 100-300 kW/m 3 , keskmise väärtuse rakendamisel ja auruna arvestamisel on CO 2 heide 2 520,7 t/a. Fenoolvee reoveena puhastamise kahe põhitehnoloogia prognoositava energiakoguse tootmisel tekkiv CO 2 heide on 13 994,6 t/a (heitetegur 0,34736 tCO 2 /t fenoolvett), mis on samas suurusjärgus kui fenool- vee põletamisega seotud heide 16 997,9 t/a CO 2 (heitetegur 0,42191 tCO 2 /t fenoolvett). Siinkohal ei ole võimalik täpsemalt prognoosida kogu reoveepuhastusprotsessi ressursikulu ning otseseid ja kaudseid heiteid, mis tagab ärajuhi tava heitvee vastavuse suublasse juhtimise nõuetele (konkreetse tehnoloogilise projektita tuleb teha mitmeid eeldusi ja kokkuvõttes on tegemist hinnangute väga suure määramatusega), kuid variantide üldistatud võrdluse tegemiseks on teavet piisavalt. Fenoolvee käitlemise variantide võrdlus Tabelis 4.4 on kokkuvõtvalt esitatud fenoolvee käitlemise variantide võrdlus peamiste kriteeriumite lõikes. Punase tekstiga on esile toodud variandi rakendamisel problemaatilised asjaolud võrreldes teiste variantidega (kuid see ei tähenda välistamist, vaid ebasoodsamat seisu teiste variantidega võrreldes). Kõikide variantide puhul on vaikimisi arvestatud, et juhul Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 42 kui on võimalusi fenoolvee kasutamiseks tehnoloogilise veena, siis on see eelistat ud võrreldes nn toruotsa lahendustega fenoolvee käitlemiseks. Tabel 4.4 Fenoolvee käitlemise variantide võrdlus Kriteerium Põletamine Tagasijuhtimine Puhastamine reoveena elektrijaamas õlitootmisseadmele Tehnilis-majanduslikud kriteeriumid Kasutamisvalmidus Olemasolev Enefit280 Vaja projekteerida ja ehitada toimiv lahendus tehnoloogia kompleksne reoveepuhastus- Seadmel võimekus süsteem, sh juhul kui enda tekitatud eesmärgiks puhastatud vee fenoolvee kasutamine õlitootmises käitlemiseks (CFB tehnoloogilise veena. katlas põletamine) Enefit140 tehnoloogia Eeldatavalt tekib 2027. aasta aprilliks, kui paigaldatakse järelpõletussüsteem Variandi Õlitootmise Enefit280 Ükski vähestest rakendamisega sõltuvus Täpsustamist vajab olemasolevatest lahendustest seotud riskid elektrijaama toimivus seadme ei puhasta fenoolvett suublasse töötamisest. tavapärasest erineva juhtimiseks sobivale tasemele, töörežiimi korral st tegelik rakendatavus ei ole Tõendatud Enefit140 teada (võib vajalikuks osutuda toimivus, kui Toimivus ei ole valmisehitatud süsteemi peamise kütusena teada (kuid toimivad täiendamine). kasutatakse lahendused olemas põlevkivi ja ja nendega saab fenoolvett arvestada lisatakse kuni 13 järelpõletussüsteemi t/h. projekteerimisel) Täiendavate Puudub Enefit280 Kõrge, hinnanguline maksumus investeeringute Puudub 10-100 mln eurot (madalam vajadus Enefit140 maksumuse piirkond Puudub kuni vähene: kasutamisel tehnoloogilise järelpõletussüsteem veena) on vaja rajada sõltumata fenoolvee käitlemisest Täiendavad Puuduvad Puuduvad Keskmine kuni kõrge, sõltub käitamiskulud rakendatavast komplekssusest Keskkonnakriteeriumid Täiendav energia- Heitetegur Ei põhjusta Heitetegur 0,34736 tCO 2 /t kasutus, 0,42191 tCO 2 /t täiendavat fenoolvett (arvestab ainult kahe väljendatuna fenoolvett kütusekulu, tekib põhitehnoloogia eeldatava tekkiva CO 2 (arvestab mõnevõrra vähem energia-tarbega) heitena põlevkivi kasulikku energiat energeetilise (eeldatavalt 6,5% kasutuse võrra) elutsükliga) Muu täiendav Puudub Puudub Kemikaalide kasutamine ressursikasutus Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 43 Kriteerium Põletamine Tagasijuhtimine Puhastamine reoveena elektrijaamas õlitootmisseadmele Saasteainete heide Mõjutab Oluliselt ei mõjuta. Eeldatavalt tekivad täiendavad õhku elektrijaama heiteallikad, sh võimalik saasteainete Vaja täpsustada lõhnaainete hajusheide. heidet: osakeste mõju Tõenäoliselt vajalik järelpõletus heide väheneb, saastekoormusele vms (või gaaside juhtimine SO 2 väheneb tavapärasest õlitootmisprotsessi/elektrijaama) koormustel alates erinevas töörežiimis 8 t/h ja sellel koormusel NO x tõuseb. Vähenemine ja suurenemine ligikaudu tasakaalus. Täiendav Puudub Puudub Tõenäoline (nt saastunud reoveeteke kondensaadi või kontsentraatide teke), sõltub kasutatavatest tehnoloogiatest. Täiendav Puudub Puudub Teatud määral ohtlike setete jms jäätmeteke või teke. Sõltub kasutatavatest mõju jäätmete tehnoloogiatest. omadustele Vastavus PVT Levinud meede Sama seadme Rajatakse vastavalt PVT nõuetele keemiatööstuses, protsessidesse nõuetele kuid on tinglik – tagasi-juhtimine, sh kui muud põletamiseks, on meetmed ei ole levinud PVT meede. tasuvad, ei täida Vastab PVT-le. eesmärki, jms. Tõendatud, et ei kaasne olulist keskkonnamõju. Vastab PVT-le. Võrdlusest järeldub, et eelistatud lahendus on fenoolvee tagasijuhtimine õlitootmisseadme (CFB katlasse põletamisele). Seni kuni Enefit140 seadmetel puudub võimekus käidelda enda tekitatud fenoolvett, saab seda juhtida elektrijaamadesse põletamisele. Arvestades, et perspektiivis põlevkivielektrijaamad jäävad reservi või lõpetavad tegevuse, tuleb luua valmidus ümber korraldada ka neid tehnoloogilisi protsesse, mi da kasutatakse fenoolvee käitlussüsteemi protsessis tekkinud jääkvee käitlemiseks – põlevkiviõli puhastussüsteem (BOB). Kuna BOB kasutab töötlusreagentide valmistamiseks Enefit280 fenoolvett ja kompleksloa taotlusmaterjalide andmetel ei lisandu sellest protsessist olulises koguses saasteaineid, saab ka siin eelistada tagasijuhtimist õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit280 tehnol oogiaga seadmete tööd. Lähtudes senistest andmetest võib järeldada, et kehtestatud heite piirväärtuste ületamine ei ole tõenäoline. Võimalike riskide maandamiseks Enefit140 seadme fenoolvee käitlemiseks olukorras, kus elektrijaamad ei tööta või selgub, et tagasijuhtimine seadmele ei ole võimalik, on otstarbekas teha Enefit280 seadme fenoolvee käitlemise koormuskatsed, st kas lisavee vastuvõtmine ja millises koguses on võimalik.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 44 Juhul kui selgub, et Enefit280 seadme enda tekitatud kogusest suuremas koguses fenoolvee käitlemine ei ole võimalik, teha katsetused Enefit140 seadmele fenoolvee tagasijuhtimiseks. Kuid selleks peab veenduma, et tagatud on piisava mõõtevahemikuga ja töökindlate mõõteseadmete kasutamine. Eelistatult kasutada pidevseireseadmeid ja teh a paralleelseid kontrollmõõtmisi. Vastavate katsetuste tegemine on otstarbekas sisse viia kompleksloa taotlustes se lisatingimusena, et need toimuvad loa andjaga kooskõlastatud plaani alusel ja kui ilmnevad olulised muudatused saastekoormuses, st tekib oht piirväärtuste ületamiseks, või muud olulised negatiivsed tegurid, siis katsetused lõpetatakse. Täiendav keskkonnamõju hindamine ei ole nendel tingimustel katsetuste tegemiseks vajalik, samuti ei ole põhjendatud loa tingimustesse täpse katsetuste plaani sis seviimine. 4.4. TÖÖSTUSLIKU REOVEE KÄITLEMISE VÕIMALUSED Enefit Power AS Õlitööstuses tekib nn kombineeritud reovett, milleks on põhiliselt Õlitööstuse territooriumilt kokku kogutav reostunud sademevesi ja tehnoloogiline pesuvesi ( eeldatav kogus 40...50 tuhat m 3 /a), kokku kuni 250 000 m 3 /a. Reostunud sademevesi kogutakse õli laadimisestakaadidelt (nii raudtee- kui autoestakaadilt), kaalumajast ja mahutipargist – nende kohtade puhul on võimalik otsustada, kas sademevesi on tugevalt saastunud või mitte ning viimasel juhul suunatakse see sadevee käitlussüsteemi. Tugevalt reostunud sadevesi tekib õlitootmisseadmete kondensatsiooniosa betoonplatvormidelt. Tehnoloogiline pesuvesi tekib seadmete hoolduse käigus, kui pestakse õliseid seadmeid. Õlitööstuse reo- ja heitvee formeerumise, sh veekasutuse skeem ja kasutatud veemahud on näidatud joonisel 4.2. Tehnilist vett kasutatakse jahutusseadmete ja mehhanismide jaoks, tehnoloogilistel eesmärkidel, samuti tehnoloogiliste ruumide ja seadmete hüdrauliliseks puhastamiseks. Joonis 4.2. Õlitööstuse (Enefit280) veekasutuse skeem ja kasutatud veemahud (m 3/a) [Allikas: uuringu „Põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika (PVT) arengu analüüs ning ettepanekud PVT ajakohastamiseks. Tallinna Tehnikaülikool, Nomine Consult OÜ, Hendrikson & Ko OÜ“ aruande ptk 17] Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 45 Tehnilist vett kasutati 2016.-2020. a 158 000–242 000 m 3 /a ja see on peamiselt seotud Enefit280 tehnoloogiaga. Tehnilise vee hulka kuulub ka teatud kogus Enefit140 seadme reostunud kondensaatvett. Veekasutus ei iseloomusta tegelikku reovee kogust. Tehnilise vee hulgas on jahutusseadmetega seotud vesi, mis suunatakse jahutusvee basseini kaudu ringlusse (jahutusveega seotud ülevaade on esitatud aruande ptk 4.5). Õlitööstusel puuduvad eraldiseisvad jahutusvee, heit- ja sademevee väljalasud pinnaveekogudesse. Olmereovee ja sademevee käitlus on seotud Eesti Elektrijaama väljalaskudega. Kombineeritud reovesi (territooriumilt kokku kogutav reostunud sadevesi ja tehnoloogiline pesuvesi, mida ei ole võimalik teistes protsessides kasutada ) suunatakse õlikanalisatsiooni kaudu tuhaärastussüsteemi ringlusvette. Põhimõtteliselt on võimalus ka piisavalt puhta vee suunamiseks elektrijaama sademevee käitlus süsteemi (suubub pärast õlipüüduritega puhastamist sademevee äravoolukanalisse ) ning reostunud vee suunamiseks olmereovee puhastile, kuid neid variante ei ole aastaid kasutatud. Järeldub, et kombineeritud reovee käitamine on seotud Auvere energiakompleksi teenindava tuhaärastus süsteemi tsirkulatsiooniveega, st selle käitlemiseks on olemas lahendus, millega ei kaasne olulist keskkonnamõju (ptk 4.6) seni kuni praegune tuhaärastussüsteem toimib. Siit tuleneb vajadus hinnata võimalikke variante kombineeritud reovee käitlemiseks. Võimalikud variandid kombineeritud reovee käitlemiseks Kaalutud on variante, kus käidelda kombineeritud reovett koos fenoolveega. Saadud kogemus näitab, et kompleksse süsteemi projekteerimine on väga pikk ja aeganõudev protsess, kuna tekkivad reoveed on oma koostiselt ning selle varieeruvuselt ja omadustelt väga erinevad ning optimaalse ja töökindla lahendus e leidmine eeldab erinevate puhastustehnoloogiate ja puhastusastmete rakendamist. 2015. aastaks töötati välja bioloogilisel puhastusel põhinev lahendus, kuid selle tundlikkus ja reovee keemilise koostise varieeruvus põhjustaksid reovee puhasti töös suuri probleeme (st see lahendus ei taga piisavat stabiilsust). Ptk 4.3 toodud analüüsist võib järeldada, et pigem on otstarbekas fenoolvee käitlemisest koos kombineeritud reoveega loobuda. 2013. a koostatud alternatiivsete lahenduste analüüsis 25 on muuhulgas käsitletud tugevalt õliga saastunud vete käitlemislahendusi. Üheks variandiks on eeltöötlus flotatsiooniga ja saadud vee suunamine tuhaärastuse ringlusvette, setted põletataks CFB katlas, samuti põletatakse eraldatud õlifraktsioon CFB katlas (kas elektrijaamas või õliseadmel) . Olemuselt on see sarnane ptk 4.3 kirjeldatud variandiga Puhastatud vee kasutamine õlitootmisseadmes tehnoloogilise veena, kui tuhasüsteemi ringlusvee asemel vesi suunatakse tehnoloogiliseks veeks. Eeldatavalt on seda üheetapilist skeemi vaja tõhustada setitamisega jm meetmetega, kuid selle määrab kokkuvõttes ära tehnoloogilisele veele esitatavad nõuded. Teine alternatiiv on flotatsioonietapi järgselt bioloogilise töötluse lisamine, mis eeldatavalt võimaldaks juhtida puhastatud heitvee pinnavee suublasse. Bioloogilises etapis tekkiv liigmuda tihendatakse ja põletataks CFB katlas. Ka siin tuleb ptk 4.3 esitatud teabe põhjal nentida, et ilmselt on vaja süsteemi tõhustamine. Lühidalt on kaalutud varianti lahendada bioloogilise töötluse etapp koos Õlitööstuses tekkiva olmereovee käitlemisega. Selle lahenduse vaj alikkus sõltub kogu Auvere kompleksi edasisest kasutusest – kui Eesti Elektrijaama olmereovee käitlussüsteem on dimensioneeritud suurele töötajate arvule, kuid töötajaid järjest väheneb, võib ühel hetkel osutuda vajalikuks optimaalsema olmereovee käitlussüsteemi rajamine. Siin on teiseks variandiks olemasoleva olmereovee puhastussüsteemi rekonstrueerimine, sh suunates eelpuhastatud heitvee olmereoveepuhastile. Sõltumata millist varianti otsustatakse kasutada, tuleb heit vee suublasse juhtimisel tagada vastavus nii heite piirväärtustele kui ka pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtustele. Eesti Energia AS, reoveekäitluse arendusosakond. Alternatives for pyrolysis water treatment – rev 1. 25 Enefit Power AS esitatud dokument Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 46 Kombineeritud reovee käitlemise variantide võrdlus Kuigi hetkel ei ole projekteeritud konkreetseid lahendusi ja ptk 4.3 toodud kasutatavate puhastustehnoloogiate ülevaate põhjal tuleb järeldada, et võimalikud on multivariantsed kombinatsioonid, võib siinkohal välja tuua tõenäolised lahendused: a) puhastamine tasemele, mis võimaldab kasutamist tehnoloogilise veena - hõlmab orgaaniliste ainete eemaldamise õhu- või auruvooga, täiendavalt partiiviisilise destillatsioon, tahkete osakeste eemaldamiseks koagulatsioon-flokulatsioon-setitamine; b) kombineeritud reovee eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastamine koos Auvere kompleksi olmereoveega. Tabelis 4.5 on esitatud nende variantide võrdlus, kaasatud on ka praegune lahendus. Tabel 4.5 Kombineeritud reovee käitlemise variantide võrdlus Kriteerium Suunamine Puhastamine Eelpuhastamine ja seejärel tuhaärastuse kasutamiseks bioloogiline puhastus koos ringlusvette tehnoloogilise veena olmereoveega Tehnilis-majanduslikud kriteeriumid Kasutamisvalmidus Olemasolev Vaja projekteerida ja Vaja projekteerida ja ehitada toimiv lahendus ehitada kompleksne kompleksne reoveepuhastus- eelpuhastussüsteem. süsteem. Hõlmab eraldatud õli ja Hõlmab eraldatud õli ja setete tagasi-suunamise setete tagasisuunamise õlitootmis-seadmele õlitootmis-seadmele (CFB (CFB katel), vajalik katel), vajalik katsetuste katsetuste läbiviimine. läbiviimine. Sobivusel saab bioloogilise puhastusetapina kasutada praegust Auvere kompleksi olmereoveepuhastit. Variandi Sõltuvus senise Ei ole tagatud et Ükski vähestest rakendamisega tuhaärastus- saavutatakse piisavalt olemasolevatest seotud riskid süsteemi madalad saasteainete lahendustest ei puhasta töötamisest, mis kontsentratsioonid põlevkiviõli tootmisest omakorda sõltub tehnoloogilise veena pärinevat õlist vett suublasse põlevkivi kasutamiseks (valmis- juhtimiseks sobivale kasutamisest ehitatud süsteemi tasemele, st tegelik elektrienergia täiendamise vajadus). rakendatavus ei ole teada tootmiseks. (võib vajalikuks osutuda valmisehitatud süsteemi täiendamine). Täiendavate Puudub Keskmine, Kõrge, hinnanguline investeeringute 10-30 mln € maksumus 50-100 mln eurot vajadus (madalam maksumuse piirkond, kui saab vähemalt osalisel kasutada olemasoleva olmereoveepuhasti konstruktsioone-seadmeid). Täiendavad Puuduvad Sõltub rakendavast Keskmine kuni kõrge, sõltub käitamiskulud komplekssusest, auru- rakendatavast stripping rakendamisel komplekssusest pigem kõrge. Keskkonnakriteeriumid Täiendav energia- Puudub Heitetegur vähemalt Eelpuhastuse heitetegur kasutus, 0,34736 tCO 2 /t reovett vähemalt 0,34736 tCO 2 /t väljendatuna (arvestab ainult kahe reovett (arvestab ainult kahe tekkiva CO 2 põhitehnoloogia põhi-tehnoloogia heitena energiatarbega) energiatarbega), lisandub Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 47 Kriteerium Suunamine Puhastamine Eelpuhastamine ja seejärel tuhaärastuse kasutamiseks bioloogiline puhastus koos ringlusvette tehnoloogilise veena olmereoveega bioloogilise puhastuse pumpade jms energiakulu. Muu täiendav Puudub Kemikaalide kasutamine Kemikaalide kasutamine ressursikasutus Saasteainete heide Puudub Eeldatavalt tekivad Eeldatavalt tekivad õhku täiendavad heiteallikad, täiendavad heiteallikad, sh sh võimalik lõhnaainete võimalik lõhnaainete hajusheide. Tõenäoliselt hajusheide. vajalik järelpõletus vms Tõenäoliselt vajalik (või gaaside juhtimine järelpõletus vms (või gaaside õliseadmele). juhtimine õliseadmele). Täiendav Puudub Tõenäoline (nt Tõenäoline (nt saastunud reoveeteke saastunud kondensaadi kondensaadi või või kontsentraatide kontsentraatide teke), sõltub teke), sõltub kasutata- kasutatavatest vatest tehnoloogiatest. tehnoloogiatest. Täiendav Puudub Teatud määral ohtlike Eelpuhastuses teatud määral jäätmeteke või setete jms teke. Sõltub ohtlike setete jms teke. mõju jäätmete kasutatavatest Bioloogilises etapis liigmuda omadustele tehnoloogiatest. (saastatus sõltub eelpuhastuse efektiivsusest). Vastavus PVT Ei ole kirjeldatud Rajatakse vastavalt PVT Rajatakse vastavalt PVT nõuetele üheski PVT nõuetele. Tekkinud nõuetele. Tekkinud jääkide järelduses. jääkide sama seadme sama seadme Tõendatud, et ei protsessidesse tagasi- protsessidesse tagasi- kaasne olulist juhtimine, sh juhtimine, sh põletamiseks, keskkonnamõju. põletamiseks, on levinud on levinud PVT meede. Vastab PVT-le. PVT meede. Võrdlusest järeldub, et eelistatud lahendus on kombineeritud reovee suunamine tuhaärastussüsteemi ringlusvette, seda ka Enefit28 0-2 seadme rajamise järgselt tekkivaid koguseid arvestades. Perspektiivis jäävad põlevkivielektrijaamad reservi või lõpetavad tegevuse, mis omakorda võib tingida senise veepõhise tuhaärastussüsteemi kasutamise lõpetamise. Seetõttu on vaja hakata ette valmistama uut lahendust, mis põhineb kombineeritud reovee puhastamisel ja kasutamisel tehnoloogilise veena. Kui see ei ole rakendatav, siis on lahenduseks eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastus koos Auvere kompleksi olmereoveega. Eeldatavalt on mõlema variandi osaks eraldatud õli ja setete tagasisuunamise õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit280 tehnoloogiaga seadmete tööd ja saasteainete heidet. Vastavate katsetuste tegemine on otstarbekas sisse viia kompleksloa taotlustesse lisatingimusena, et need toimuvad loa andjaga kooskõ lastatud plaani alusel ja kui ilmnevad olulised muudatused saastekoormuses, st tekib oht piirväärtuste ületamiseks, või muud olulised negatiivsed tegurid, siis katsetused lõpetatakse. Täiendav keskkonnamõju hindamine ei ole nendel tingimustel katsetuste tegemiseks vajalik, samuti ei ole põhjendatud loa tingimustesse täpse katsetuste plaani sisseviimine.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 48 4.5. ALTERNATIIVSETE LAHENDUSTE VAJADUSE HINDAMINE JAHUTUSVEEGA VARUSTAMISES KMH programmis on ühe teemana anda hinnang jahutusvee suublasse juhtimise stsenaariu mi mõjudele kliima soojenemisel ja hinnata võimaliku leevendusmeetmena gradiiri ehk jahutustorni või muude alternatiivsete jahutussüsteemide kasutusele võttu ebasoodsa mõju vähendamiseks. Taust Enefit Power AS õlitööstuse jahutusvee allikaks on Eesti Elektrijaama jahutusvee süsteem, mis kasutab pinnavett Mustajõest, kuhu enne veevõtukohta suubub Eesti EJ juurdevoolukanal (registrikood VEE1064900), sisuliselt toitub jahutussüsteem peamiselt Narva jõe veest. Kogu pinnaveesüsteemi kirjeldus on esitatud varasemalt õlitööstuse DP KSH aruandes ja seda siin ei korrata (see ei oma selle peatüki eesmärgist lähtuvalt tähtsust). Jahutusvett vajab ainult Enefit280 seade, kui töötatakse elektri tootmise režiimis. See kulub turbiinis töötanud auru kondenseerimiseks . Tavapärastes tingimustes on jahutusvett vaja ca 6 000 m 3 /h (maksimaalne vajadus 7 500 m 3 /h /2,08 m 3 /s) ehk kuni 50 miljonit m 3 aastas. Jahutusvee süsteem kasutas 2016. - 2020. aastatel 33 - 41 mln m 3 vett aastas. Enefit280 seadme veega varustamiseks rajati jahutusvee kanalid olemasolevate elektrijaama veevõtu kanalite külge (kaks paralleelset 380 m pikkust kanalit) . Enefit280-2 rajamiseks uusi kanaleid ei rajata, suurendatakse veevõtu kanalite läbilaskevõimet. Enefit280-2 seadme käikuandmise järgselt on õlitööstuse jahutusvee maksimaalne vajadus kuni 15 000 m 3 /h (4,16 m 3 /s) ehk kuni 100 mln m 3 aastas. Reaalne vajadus on mõnevõrra väiksem, arvestades seni kasutatud jahutusvee kogust (eeldatavalt kuni 85 mln m 3 /a). Kahe Enefit280 seadme summaarne jahutusvee vajadus moodustab 7,5 % Eesti Elektrijaama süsteemi projekteeritud võimsusest (tegelik osakaal võib olla veidi suurem, kuna kanalitesse koguneb setet ja enne setetest puhastamist on süsteemi tegelik võ imsus väiksem). Eesti elektrijaama jahutusvee kanalite süsteem, mida kasutab ka õlitööstus, on rajatud sellise läbilaskevõimega, mis vastab elektrijaama 8 energiaploki (koguvõimsusega ca 1600 MW e ) vajadustele, mis on kokku ca 200 000 m 3 /h. Praeguseks on töösse jäänud 5 energiaplokki, lisaks kasutab süsteemi Auvere Elektrijaam, mille veevajadus vastab ligikaudu ühe EEJ energiaplokile. Eesti elektrijaama iga töötav turbiin vajab jahutusvett suvel 25 000 m 3 /h ja talvel 18 600 m 3 /h. Ühe EEJ turbiini (installeeritud võimsus 200 MW e ) töös vajalik jahutusvee kogus vastab piisava varuga kahe Enefit280 turbiini jahutusvee kogusele . Kokkuvõttes võib järeldada, et tavaolukorras on jahutusvee kogus piisav . Kasutatud jahutusvesi juhitakse Mustajõkke tagasi Enefit Power AS Eesti Elektrijaama väljalasku IV084. Enefit Power AS keskkonnakompleksloa nr L.KK.IV-172516 alusel on ettevõttel lubatud Mustajõkke suunata kuni 1 880 mln m 3 /a jahutusvett aastas. 2020. a juhtis Enefit Power Mustajõkke 474 miljonit m 3 /a. Õlitööstuse jahutusvesi moodustab sellest 8,65%. Suublasse juhitava jahutusvee parameetreid, sh saasteainete sisaldust seiratakse regulaarselt ja jahutusvees ei ole reostust tuvastatud, ärajuhitav vesi vastab piirnormidele. Tagasijuhitava vee temperatuur on võetava vee temperatuurist keskmiselt 7°C võrra kõrgem . Enefit Power AS õlitööstuse laiendamisega seotud jahutusvee heite mõju hindamiseks Narva jõe vee temperatuurile koostati 2013. aastal KHS raames eraldi modelleerimise aruanne, mis analüüsis planeeritavate õlitehaste jahutusvee mõju. Järeldati, et koosmõju on kahe Enefit280 seadme lisandumisel väiksem kui elektrijaama 8 energiaploki töötamisel, st olemasolevas olukorras. Samas näitas juba olemasoleva olukorra analüüs, et ebaharilikult soojade s uveilmade korral võib Narva veehoidlas veetemperatuur tõusta üle 28 o C, st tekib olukord, kus pinnaveekogu temperatuur on liiga kõrge, et tagada vajalikku jahutust. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 49 KSH aruandes järeldati, et Auvere energiakompleksile on vaja koostada erandolukordadeks elektritootmise võimsuse vähendamise kava, kui jahutusvett ei piisa või suubla temperatuur tõuseb üle kriitilise piiri. Kava kinnitati 2022. aastal 26. Kavas on antud ülevaade selle koostamisest. Enefit Power AS tellis ekspertarvamuse „Ekspertarvamus Enefit Power AS Eesti Elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV - 172516 jahutusvee väljalasu IV084 temperatuurivahemiku ja seirekohustuse määramiseks“ (Tallinn 2021, Töö versioon: 17.06.2021). Hinnangu koostamisel arvestat i Eesti elektrijaama, Auvere elektrijaama ja Õlitööstuse kumulatiivse mõjuga kuna Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084 suunatakse kõigi eelnimetatud käitiste jahutusveed. Ekspertarvamuses järeldati, et energiaplokkide töörežiimi muutmine ei ole pi isavalt paindlik, kuid olukorda saab lahendada tsirkulatsioonipumpadega. Arvestades ekspertarvamuses toodut kohustas Keskkonnaamet käitajat teha jahutusvee kondensaatorite temperatuuri automaatset omaseiret ning hiljemalt 01.05.2022 töötada välja kava kuid as vähendada väljalasku juhitava vee temperatuuri olukordades, kus kondensaatorite vee temperatuur ületab 30°C. Vastavalt kehtivale kompleksloale on jahutusvee väljalasu kaudu suublasse juhitava jahutusvee lubatud temperatuuri vahemik 0–33°C. Ettevõte teostab jahutusvee kondensaatorite temperatuuri automaatset omaseiret. Kavandatud meetmed seisnevad jahutusvee väljalasu temperatuuri automaatses pidevseires ühes seirepunktis - jahutusvee tagasivoolukanali väljalaskeots nr 1 (andurid paigaldati augustis 2022). Jahutusvee väljalasku suunatava vee temperatuuri tõusu korral üle 30°C (fikseeritud automaatse temperatuurianduriga pidevseire punktis vt joonis 1) lülitakse reservis oleva energiaploki tsirkulatsioonipump sisse, et pumbata juurde täiendavat vett jahutus vee lahjendamiseks ja temperatuuri alandamiseks. Kui töötavad kõik energiaplokid, siis pannakse tööle 2 tsirkulatsioonipumpa 7. energiaplokis ( plokk ei tööta ja demonteeritakse, kuid pumbad säilitatakse ja hoitakse tehniliselt korras, perioodiliselt lülitakse sisse). Kui täiendavate tsirkulatsioonipumpade kasutamine olukorda ei paranda, siis järgmiseks sammuks on energiaplokkide osaline võimsuse vähendamine. Enefit280 turbiini jahutusveega varustamise variandid Variantideks on a) olemasoleva pinnavee läbivoolul põhinevat süsteemi kasutamise jätkamine; b) jahutustorni rajamine/siin omakorda võimalikud variandid, millel on küllaltki erinevad lahendused nt torni parameetrites/ c) hübriidsüsteemi kasutamine /vesi- ja õhkjahutuse hübriid/. Kvalitatiivne süsteemide keskkonnamõju lühivõrdlus, kui süsteemid rajataks algusest peale: läbivooluveega jahutamisel seisnevad mõjud vee-elustiku kaos struktuuride alla jäämise, kaasahaaramise, termiliste mõjude ja muude häirete tõt tu. Mõju olulisus sõltub konkreetsetest kohapealsetest tingimustest, sh väärtuslike populatsioonide olemasolust, populatsiooni suurusest jms (kommentaar: olemasoleva Auvere kompleksi süsteemi puhul on olukord välja kujunenud ja keskkonnamõju ei ole hinnatud oluliseks). Seda mõju tasakaalustab läbivoolse jahutussüsteemi madalam maksumus, väiksem elektrienergia kulu, väiksem maapinna ja ruumivajadus, visuaalse mõju puudumine (jahutustor nid ja nende tekitatav aurupilv). Jahutustornide visuaalne mõju sõltub nende tüübist. L oomuliku tõmbega tornid võivad ulatuda 100…150 m kõrguseni kui jahutatavate süsteemide võimsus on suur (Enefit280 seadmed nende hulka ei kuulu). Mehhaanilise tõmbega tornid on oluliselt madalamad (kõrgus kuni 20 m), kuid on oluliselt laiemad ja kulutavad töötamiseks energiat. Ventilaatoriga varustatud loomuliku tõmbe jahutustornid on parameetritelt vahepealsed. Kõik need tornivariandid tekitavad töötades aurupilve. Hübrii dsüsteemidel on väiksem veevajadus ja tornist väljub mõnevõrra väiksema nähtavusega aurupilv . Enefit280 õlitootmisseadmete jahutusvee võtu alternatiivse lahenduse vajaduse ja võimalike mõjude muutuse võrdlev analüüs on esitatud Tabelis 4.6. 26 Enefit Power AS. Eesti elektrijaama väljalasku juhitava jahutusvee temperatuuri mõju vähendamise kava. Kinnitatud 17.06.2022. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 50 Tabel 4.6 Hinnang Enefit280 õlitootmisseadmete jahutusvee võtu alternatiivse lahenduse vajadusele Teema Olemasolev Auvere Jahutustornidel põhinev kompleksi läbivoolse alternatiivne süsteem süsteemi kasutamine Kas Enefit280-2 rajamine Ei Jah, jahutusvee vajadus muudab jahutusvee väheneb, kuid vett ikkagi summaarset vajadust? kasutatakse (ringlus- süsteemis vajalik aurumiskadude kompenseerimine) Kas eraldi jahutusvee Ei - vee kogus on tagatud, erandlike temperatuuride korral süsteemi rajamine võimalik Enefit280 seadmel elektri tootmine kriitilisel õliseadmetele on vajalik perioodil lõpetada ilma et sellega kaasneks olulisi mõjusid keskkonnamõjudest energiavarustusele või keskkonnale. Läbivoolse jahutusvee lähtuvalt? süsteemi keskkonnamõju on välja kujunenud ja see ei ole oluline. Õliseadmetega seotud koormus jahutusvee süsteemile moodustab väikese osa projekteeritud süsteemi võimsusest, ka reaalse kasutuse korral võib eeldada, et vajadus jääb ligikaudu 15 % piiresse. Enefit140 seadmed jahutusvett ei kasuta. Kas Enefit2802 turbiini Ei, ainukesed ressursid on Jah, jahutustorni ehitamiseks jahutamine nõuab seotud vee pumpamisega, on vaja ehitusmaterjale, täiendavalt muid ressursse selleks vajalikud pumbad käitamisel kulub täiendav (lisaks seadme enda ja torud on Enefit280-2 kogus elektrienergiat ehitamisele-käitamisele)? projekti osadeks. tornisisese jahutuse ja Vee pumpamisega seotud tsirkulatsiooni tagamiseks. elektrienergia kulu läbi Ümber on vaja korraldada ka kondensaatori ei erine Enefit 280-1 jahutamine jahutustorni variandiga (rajada uus trass). kaasnevast pumpamise Torni rajamiseks on vaja ka kulust (kondensaatori maad, kuid eeldatavalt jääb jahutussüsteemi läbib see detailplaneeringu ala sama kogus vett). piiridesse (st täiendava loodusliku maa kasutusse võtmist ei ole. Kas Enefit280-2 turbiini Ei, seda ka olukorras kui Jah, uue jahutussüsteemi jahutamisega kaasneb Auvere kompleksi ehitusmaksumus ja täiendavaid kulusid (lisaks elektrijaamad peaksid täiendavad käitamiskulud. seadme enda ehitamisele- lõpetama tegevuse: käitamisele)? jahutussüsteemi osadeks olevaid kanaleid jm ei likvideerita, kanalite hoolduskulud jäävad oluliselt väiksemaks, kui ei ole vaja tagada suurt vooluhulka. Kas eraldi jahutusvee Ei - vee kogus on tagatud, erandlike temperatuuride korral süsteemi rajamine võimalik ka Enefit280 seadmel elektri tootmine kriitilisel õliseadmetele on vajalik? perioodil lõpetada ilma et sellega kaasneks olulisi mõjusid energia-varustusele või keskkonnale. Enefit140 seadmed jahutusvett ei kasuta. Jahutustornidel põhinev alternatiivse süsteemi eeliseks on väiksem loodusliku vee vajadus. Kuid tornide ehitamisega ja käitamisega kaasnevad otsesed ja kaudsed ressursikulud, sh kasvuhoonegaaside heide, samuti ehitus- ja käitamiskulud.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 51 Väiksema veekulu argumendiks saaks olla suurem kindlus kliimamuutuste suhtes, seda nii vee hulga kui võimaliku temperatuuri osas. Siinkohal tuleb võrdluse tegemisel välja tuua, et Vabariigi Valitsus on andnud suunised olemasoleva jahutusvee lahenduse toimimise tagamiseks olukorras, kus Narva veehoidla taset tahtlikult alandatakse. Need tuleb rakendada koheselt /st reaalset projekteerimise ja ehitustööde ajagraafikut arvestades/ ja seejuures ei tehta keskkonnamõju hindamist, kuna seda tehakse riigi julgeoleku tagamise kaalutlustel. Luuakse võimalused veetaseme säilitamiseks ja täiendava koguse vee võtmiseks Narva jõest /tehniline lahendus ei kuulu julgeolekukaalutlustel avalikustamisele /. Need meetmed lahendavad ka olukorra, kus vee kogus Narva veehoidlas väheneks kliimamuutuste tulemusena. Olemas on Enefit Power AS tegutsemiskava erandlike tem peratuuride puhuks. Rakendatud meetmed tagavad operatiivse reageerimise. Lisaks on erandlike temperatuuride korral võimalik vajadusel Enefit280 seadmel elektri tootmine kriitilisel perioodil lõpetada viies seadme üle režiimile, kus elektrit ei toodeta (kui d õlitootmine jätkub). Kokkuvõttes järeldub, et alternatiivse jahutusveega varustamise süsteemi rajamine Enefit280 seadmetele ei ole põhjendatud. 4.6. MÕJU PINNAVEELE JA PÕHJAVEELE Olmereovee ja sademevee käitlemine Õlitööstuse olmereovesi tekib administratiivhoone tualettides ja duširuumides ja see suunatakse kokku Eesti Elektrijaama olmereoveega, mis puhastatakse elektrijaama reoveepuhastussüsteemis. Puhastist suunatakse heitvesi väljalasuga nr 2 (kood IV143) juurdevoolu kanalisse (Mustajõe kanal). Kompleksloaga nr L.KKL.IV -172516 on selles väljalasus heitvee lubatud vooluhulk 547 500 m 3 aastas. 2020. aastal andis Enefit Power AS õlitööstus Eesti Elektrijaamale ligikaudu 80 000 m 3 reovett. Puhastud olmevesi väljalasus IV143 on vastanud sätestatud piirnormidele. Seoses Enefit280-2 rajamisega ei ole kavas suurendada väljalasku IV143 suunatavat heitvee kogust, samuti ei muudeta saasteainete kontsentratsioone. KSH aruande ptk 7.2 on toodud, et õlitootmise laienemise ja järeltöötluse otseseks positiivseks mõjuks tööhõivele on maksimaalselt 500 uut töökohta. Samas on viidatud, et Eesti Energia süsteemis toimub järk - järgult töökohtade ümberjaotumine ja töö efektiivsuse tõus ning elektrijaamade võimsuse vähendamine vanade põlevkivi elektriplokkide arvelt vähendab tööjõu vajadust ulatuslikumalt kui on prognoositud suurenemine õlitööstuses. S eega ei suurene ka olmereovee kogus võrreldes varasemate aastatega. 2019.-2020. a vähenes töötajate arv 1 500 võrra, seda nii turuolukorra kui Eesti Elektrijaama plokkide 1, 2 ja 7 sulgemise tõttu. Enefit280-2 kompleksloa taotluses on märgitud töötajate arvuks 61, st Enefit280-2 käikuandmisega lisanduvad töökohad ei suurenda Auvere energiakompleksi töötajate arvu ja tekkiva olmereovee kogust ega koostist võrreldes varasemate aastatega. Õlitööstuse territooriumilt kogutud puhtad sademeveed suunatakse Eesti Elektrijaama kanalisatsioonisüsteemi. Saastumata sademevesi juhitakse Eesti Elektrijaama tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), lubatud vooluhulk 4,2 mln m 3 aastas, suublaks Mustajõgi. Enefit280-2 rajamisega ei ole kavas seda suurendada: kui Enefit28 0-2 rajamisega lülitatakse sademevee ärajuhtimissüsteemiga teen indatava ala koosseisu 8 ha, siis juhitakse arvestuslikult süsteemi täiendavat 10 480 m 3 sademevett, mis moodustab ~0,25 % väljalasu vooluhulgast. Samuti ei muutu saasteainete lubatud sisaldus ärajuhitavas sademevees. Riikliku seire ja pinnaveeseisundi koh aselt on Mustajõe koondseisund hea. Mustajõgi on klassifitseeritud tugevasti muudetud veekoguks. Tänaste teadmist kohaselt ei ole põhjust arvata, et Enefit Power AS õlitööstuse edasise tegevuse käigus Mustajõe hea seisund halveneks. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 52 Ptk 4.4 kirjeldatud võimalike alternatiivsete lahenduste vajaduse kaalumine olmereovee käitluses ei ole tingitud Enefit280-2 seadme rajamisest. Pigem on seadme rajamisel teatud positiivne mõju, st Auvere kompleksi töötajate arv on paremini kooskõlas reoveepuhasti dimensioneeritud võimsusele (kuid see mõju on väheoluline). Fenoolvee käitlemine Enefit280-2 seadmel on võimekus oma fenoolvett ise käidelda - suunatakse põletamisele seadme enda CFB katlasse ja seega ei tekita Enefit280-2 seadme fenoolvee käitlemine mõju pinna- ega põhjaveele. Samasugune võimekus on ka olemasoleval Enefit280 seadmel. Ptk 4.3 jõuti ka teistel seadmetel tekkiva fenoolvee alternatiivsete käitlusvõimaluste analüüsil järeldusele, et reoveena puhastamine oleks kõige väiksema eelistusega variant ja seetõttu Auvere kompleksist puhastatud fenoolvett suublasse juhtima ei hakata . See ei välista, et fenoolvee kombineerimine muu tehnilise reoveega võib osutuda lahenduseks olukorras, kus Enefit140 fenoolvee õliseadmetele tagasisuunamise katsetustest ilm neb, et seda teha ei saa ja Auvere kompleksi põlevkivielektrijaamad ei ole p üsivalt töös. Kombineeritud reovee käitlemine Kombineeritud reovesi suunatakse praegu õlikanalisatsiooni kaudu tuhaärastussüsteemi ringlusvette. See reovesi võib kohati sisaldada õ liseid fraktsioone. Kinnises hüdrotuhaärastuse süsteemi leeliselises keskkonnas lagunevad võimalikud veevoos sisaldunud naftasaadused ega kujuta enam ohtu keskkonnale. Praegu on käitajal lubatud lisada Eesti Elektrijaama tuhaväljale kuni 2,5 mln m 3 pinnavett aastas, kusjuures Õlitööstusest läheb tuhaärastussüsteemi kaudu tuhaväljale ca 0,25 mln m 3 /a tööstuse pesu- ja sadevett. Viimase koguse 25%-line tõus (seoses Enefit280-2 rajamisega) on aastas 62,5 tuhat m 3 , mille võrra väheneks jahutusvee kanalist tuhav äljale lisatava pinnavee kogus. Tuhaärastussüsteem on keskkonnast isoleeritud ja selle võimalikku mõju on analüüsitud järgnevas alapunktis. Perspektiivis võib tekkida vajadus kombineeritud reovee lahenduse muutmiseks, sh on üheks võimalikuks variandiks selle eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastus koos Auvere kompleksi olmereoveega. Arvestades Auvere kompleksi olmereovee koguse vähenemist võrreldes reoveepuhasti rajamise ajaga, võib eeldada et Enefit28-2 rajamise järgselt ca 100 000 m 3 /a kombineeritud reovee lisandumisel puhastile ei suurene heitvee lubatud vooluhulk väljalasus IV143. Samuti ei suurene heites lubatud saasteainete sisaldus – heide peab vastama suublasse juhtimise nõuetele. Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ on kehtestatud saasteainete sisalduse piirväärtused suublasse juhtimisel. Heitvee väljalasu IV143 loaga kehtestatud piirväärtused vastavad määruse Lisa 1 piirväärtustele alla 300 ie reostuskoormusega puhastile. Tuha käitlemise mõju veekeskkonnale Enefit õlitööstuse tuhk jõuab koos elektrijaamade tuhaga Eesti Elektrijaama tuhaväljakule. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses ja vajadusel lisatakse süsteemi lisavett Mustajõest. Täpsem kirjeldus on esitatud aruande ptk 4.7. Ülevaade tuhaväljaku võimalikest mõjudest anti KSH aruande ptk 6.10. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on ümbritsevast keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid lekkeid ja otseseid keskkonnamõjusid, mis ulatuksid väljapoole tuhavälja. Väljalask tuhaväljalt puudub. Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks. Tuhaväljaku ümber on tihe põhjavee seirevõrgustik vaatluskaevudega. Ülevaade seirevõrgust anti samuti KSH aruande ptk 6.10. Õlitööstuse mõju põhjaveele Ülevaade piirkonna põhjavee kvaliteedist anti KSH aurande ptk 6.6.3 ja uute õlitootmis - seadmete rajamise mõjudest ptk 7.5. Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seireks on piirkonda Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 53 rajatud ulatuslik seirevõrgustik. Tehnoloogilised seadmed ja õlitehase mahutid rajatakse nõuetekohaselt vastavalt seadusandlusele, parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele ja kehtivatele ehitusstandarditele. Nendes toodud ohutusnõudeid ja leevendavaid meetmeid järgides ei ole ette näha olulist mõju pinnasele ega põhjaveele . Hüdroloogilisi ja hüdrokeemilisi muutusi põhjavees seoses Enefit280 seadmete töösse viimisega ei ole ette näha. KSH aruandest sõltumatu hinnang Enefit Power AS õlitööstuse mõjudest põhjaveele on antud põlevkiviõli tootmise PVT kaasajastamise uuringus 27 . Enefit Power AS õlitööstuse territooriumi all lasub kolm põhjavee kihti, millele käitaja teostab seiret. Kõige ülemine on Kesk-Devoni ladestiku Narva sporaadiliselt vett andev veekiht. Teise veekihi moodustab Silur - Ordoviitsiumi veekompleksi Lasnamäe-Kunda veekiht ning kolmandaks veekihik s on ligi 60 m sügavusel olev Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht. 2016. aastast läbiviidud seire tulemustele põhinedes saab järeldada, et fenoolide sisaldused kõikides veekihtides olid väiksemad kui põhjaveele sätestatud künnisarv (0,001 mg/l) ning piirarv (0,1 mg/l) 28 . Sarnaselt fenoolide kontsentratsioonile jäid naftasaaduste sisaldused enamus proovides väiksemaks kui põhjaveele kehtestatud künnisarv 0,02 mg/l ja piirarv 0,6 mg/l. Samas esineb Narva veekihis naftasaaduste puhul põhjavee piirarvu ületavaid kontsentratsioone üksikutes puurkaevudes ning episoodiliselt (mitte iga aasta). Piirkonna seire näitab, et sügavamates veekihtides (Silur -Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi) kõrgendatud kontsentratsioone ei ole tuvastatud. Narva lademe kohati vettandvate (kuid tervikuna suhteliselt hea veepideme) kivimite levikuala kuulub Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumisse Narva lahusalana. See Narva lahusala pole vahetult ühenduses Lõuna-Eestis leviva Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi põhiosaga. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi Narva lahusala pole Eestis tüüpiline põhjaveekogumi ala kuna põhjavee kasutus veevõtuna joogiveeks on vettandvate kivimite väga vähese ja piiratud leviku tõttu olematu, mistõttu selle lahusala seisundit eraldi (Kesk -Alam-Devoni põhjaveekogumist) ei ole käsitletud. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund on hea. Eeltoodust tulenevalt episoodilised naftasaaduste kõrgenenud kontsentratsioonid Enefit õlitööstuse territooriumil ei mõjuta Kesk -Alam-Devoni põhjaveekogumi seisundit. Objektil tuvastatud episoodiline naftasaaduste kõrgenenud sisaldus võib mõjutada potentsiaalselt vahetus läheduse oleva vooluveekogu vee kvaliteeti. Hüdrogeoloogilised uuringud ja veetasemete seireinfo näitava d, et Mustajõgi dreenib Narva veekihti. Samas on riikliku seire alusel Mustajõe seisund hea, seega saab episoodilist naftasaaduste kõrgendatud kontsentratsioonide mõju hinnata ümbritsevale keskkonnale väikeseks. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumil keemiline ja koguseline koondhinnang on Halb. Põhjaveekogum klassifitseerus halba keemilisse seisundisse eelkõige PHT Mn ja 1-aluseliste fenoolide summa sisalduste tõusu tõttu. Põhjaveekogum on halvas seisundis tulenevalt selle piirkonna kaevanduste tegevusest. Hindamise käigus leiti, et põhjaveekogumi seisund ei parane enne kaevanduste sulgemist. Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum keemiline ja koguseline seisund oli 2020. aastal läbi viidud hinnangu alusel „Hea“. Kokkuvõttes saab Enefit Õlitööstuse mõju põhjaveele tänaste teadm iste juures hinnata väikeseks ja meetmete toimivust piisavaks, kuna episoodiline naftasaaduste kõrgenenud kontsentratsioonid Narva veekihis ei põhjusta ühegi põhjaveekogumi halba seisundit. 27 Uuringu „Põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika (PVT) arengu analüüs ning ettepanekud PVT ajakohastamiseks. Koostajad Tallinna Tehnikaülikool, Nomine Consult OÜ, Hendrikson & Ko OÜ“ ptk 12.7.3.4 KMH aruande koostamise ajal avaldamata. 28 Kehtestatud Keskkonnaministri 04.09.201 määrusega nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 54 Kokkuvõte KSH aruande ptk 7.4.6 järeldati kokkuvõtvalt, et mõju pinnaveele, sh veeheite mõju, on välja kujunenud ja detailplaneeringu erinevad arengustsenaariumid seda sisuliselt ei mõjuta . Sama järeldus tuleneb Enefit280-2 rajamise ja käitamise võimaliku mõju hindamisest. Pinnavesi. Riikliku seire ja pinnaveeseisundi kohaselt on Mustajõe koondseisund hea, seega pinnavee kaitse eesmärk, vastavalt veeseadusele, on saavutatud. Lisaks, ei ole põhjust arvata, et Enefit Power AS õlitööstuse edasise tegevuse käigus Mustajõe hea seisund halveneks. Enefit20-2 rajamine ja käitamine ei põhjusta muutusi pinnavee seisundis. Põhjavesi. Enefit20-2 rajamine ja käitamine ei põhjusta muutusi põhjavee erinevate kihtide seisundis. 4.7. TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE: TUHK Enefit280-2 seadme tegevusel tekib jäätmetest kõige enam tuhkasid, vastavalt koldetuhka (jäätmekood 10 01 97) 432 000 t/a ja lendtuhka (kood 10 01 98) 648 000 t/a, kokku 1,08 mln t/a. Valdav osa tuhka segatakse veega , transporditakse hüdrotuhaärastuse süst eemis ning ladestatakse koos Eesti ja Auvere elektrijaama kateldes tekkiva tuhaga olemasolevale Eesti elektrijaama tuhaväljale, mille tegevus on reguleeritud Eesti elektrijaama kompleksloaga nr L.KKL.IV-172516. Prügila (tuhaväljak koos settetiigiga) suurus ega 8,63 km 2 paikneb Jäätmehoidla kinnistul (KÜ 51401:001:0189, JKK4400041, paiknemine näidatud joonisel 4.3). Joonis 4.3. Hüdrotranspordi süsteemi ja tuhavälja (prügila) joonis. Osa tekkivast tuhast juhitakse kuivalt tuha silotornidesse ning müüakse edasi ehitusmaterjalitööstusele, vastav muudatus taaskasutustoimingukoodi lisamiseks keskkonnaloa taotluses viiakse sisse peale KMH protsessi. Igapäevategevuses tekkivad olme- ja ohtlikud jäätmed (nt kemikaalide pakendid j ms) kogutakse vastavalt nõuetele ning antakse üle jäätmekäitlusettevõtetele. Kõik tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused on välja toodud kompleksloa taotluse tabelis 8.2. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 55 Tuha tekkeprotsessi ja tehnoloogiat on kirjeldatud kompleksloa taotluse s, samuti on ülevaade toodud Õlitehase KSH ptk 3. Kokkuvõtvalt segatakse hüdrotranspordi tehnoloogia puhul elektrijaamade ja õlitehaste kateldes tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside väljutustraktis kinni püütud lendtuhk veega ning transporditakse pulbina tuh avälja töötlemistsooni, kus tahke materjal settib raskusjõu mõjul segust välja. Tuha transpordiks tuhaväljale kasutatakse vett suhtes kuni 1:20. Tuhapulp liigub tuhaväljale keskkonnast isoleeritud terastorudes. Vesi, mis toimib selles süsteemis lisaks tr anspordikeskkonnale ka jahutusvedelikuna ning ladestatavat materjali stabiliseeriva keskkonnana, juhitakse tuha väljasettimise järgselt läbi vahetiigi ja tagastuskanali kaudu tagasi jaama ja õlitehastesse. Tuhaga kokku puutunud vesi muutub sooladerikkaks (kõrge K + , Ca 2+ , SO 4 2+ , Cl - , HCO 3 - sisaldus), karedaks ja omandab looduskeskkonnale ülemääraselt kõrget leeliselist reaktsiooni (pH 12 -13). Tuhaväljalt infiltreeruv vesi liigub välja tuhavälja ümbritsevasse drenaažikraavi, kust see juhitakse koos settebasseinist ülevoolu kaudu eralduva transpordiveega kanalite kaudu tagasi tootmiskompleksi tuhapulbi segamise sõlme. Ühtsesse tuhaärastussüsteemi ja seejärel ladestusalale suunatakse lisaks Enefit280 -2 seadme tootmisprotsessis tekkivale ka Eesti elektrijaama, Auvere elektrijaama ja Enefit280( - 1) ning kahe Enefit140 seadme töö tulemusena tekkivad tuhajäätmed. Kuna tuhka transporditakse tuhaväljale pumpamise teel veega segatuna, siis ei ole võimalik tuha kogust kaalumise teel määrata. Tekkiva tuha koguse arvestus toimub kütuses määratava tuha - sisalduse alusel - põlevkivi tuhasisaldus on 43-47%. Seega tekib ühe tonni põlevkivi põletamisel 0,43 – 0,47 tonni põlevkivikolde- ja lendtuhka (jäätmekoodid vastavalt 10 01 97 ja 10 01 98). Tänu kateldes toimuvale efektiivsele põlemisprotsessile on orgaanilise osa sisaldus tuhas alla 0,5%. Tabelis 4.7 on esitatud Auvere energiakompleksi kehtivate kesk- konnalubade ja Enefit280-2 taotluse alusel arvestuslikult tekkivate tuhajäätmete kogused. Tabel 4.7. Auvere energiakompleksi käitistes tekkivad tuhajäätmed Õlitööstus Auvere energiakompleksi elektrijaamad Seade Jäätmeliik t/a EJ Jäätmeliik t/a Põlevkivikoldetuhk (10 01 97) 432 000 Auvere Põlevkivikoldetuhk 403 319 Enefit280-2 elektrijaam Põlevkivilendtuhk (10 01 98) 648 000 Põlevkivilendtuhk 749 021 Põlevkivikoldetuhk 421 200 Põlevkivikoldetuhk 2 132 732 Enefit280 Eesti Elektrijaam 2xEnefit140 Põlevkivilendtuhk 1 581 800 Põlevkivilendtuhk 2 404 996* Kokku 3 083 000 Kokku 5 690 068 Kokku 8 773 068* t/a, sellest ladestamisele 8 473 068 t/a * Eesti Elektrijaama loa alusel võetakse aastas ringlusse kuni 300 000 t põlevkivilendtuhka (jäätmekäitlustoiming R5m) kas väetisena (registreeritud väetiseregistris) või ehitusmaterjalina (vastab EVS või rahvusvaheliste standardite nõuetele. Eesti EJ kompleksloas määratud tuhavälja mahutavus on 229 000 000 tonni tuhka. Aastas on Eesti elektrijaama keskkonnaloa järgi lubatud ladestada kuni 5 083 817 tonni põlevkivilendtuhka ja 3 389 251 tonni põlevkivikoldetuhka, kokku 8 473 068 t tuhajäätmeid (sh õlitööstuste ja Auvere elektrijaama tuhk). 2022. a seisuga on deklareeritud andmete järgi EEJ tuhaväljale ladestatud 212 138 171 tonni tuhka ja loa järgi vaba maht on hetkel ca 15,7 mln tonni ehk keskkonnaloaga sätestatud limiiti peaks jätkuma ca 4 -5 aastaks (tegelikult ladestatavate koguste põhjal - aastased tekkivad ja ladestatavad tuhajäätmete kogused jäätmearuannete põhjal on toodud tabelis 4. 8). Lähiajal on kavas esitada taotlus tuhaväljaku mahu suurendamiseks. Eesti Energia on hinnanud tuhavälja mahutavuse suurendamise võimalusi, sh arvestades erinevate tuhkade (sh Enefit140/280 tuhad ja Auvere energiakompleksi elektrijaamad) ning puhastusseadmetest tekkivade tuhalaadsete materjalide ladestamist (DeSOx seadmetega Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 56 varustatud plokid). 2016. a valmis OÜ TTG Hydrotech Energy ja JSC Engineering Centre VNIIG poolt teostatud Eesti elektrijaama tuhavälja kasutatavuse ja kasutamise uuendatud projekt, mille tulemusel jõuti järelduseni, et tuhavälja on võimalik ehitustehniliselt kasvatada absoluutkõrguseni 140 m. Projekti koostamisel võeti aluseks konkreetsete erinevate ladestatavate põlevkivituhkade omadused ning arvutati ka tuhavälja mahutavus absoluutse kõrguseni +140 m. Sügisel 2022 tehtud mõõdistuste järgi on tuhavälja absoluutkõrgus käes- oleval ajal ca 85 m Balti süsteemis (suhteline kõrgus ca 55-56 m). 2016. a projekti täienduses on projekteerija arvutused, mille kohaselt oli selleks ajaks ladestatud 131 m ln m 3 tuhka (170 mln tonni). Prognoositav maht maksimummärgini suurendamise korral oleks 310 m ln m 3 (403 mln tonni). Seega oli 2016. a seisuga vaba maht 179 mln m 3 (233 mln tonni). Tegelikud aastased tekkivad ja ladestatavad tuhajäätmete kogused jäätmearuannete põhjal on toodud tabelis 4.8. Eraldi on näidatud Eesti elektrijaama (EEJ), Auvere elektrijaama (AEJ) ning õlitööstuse (E280, 2x140) tegevuse tulemusel tekkivate tuhkade käitlus. Tabel 4.8. Auvere energiakompleksis tekkivate ja ladestatavate tuhajäätmete kogused Tuhk Eesti elektrijaama tuhaväljale, t Aasta Jäätmeliik Taaskasutamine, t Kokku Eesti EJ EEJ Õlitööstus AEJ tuhaväljale 2014 10 01 97 2,566,263 74,153 1,365 2,641,781 10 01 98 2,893,871 1,022,478 2,534 3,918,883 127,692.68 5,460,134 1,096,631 3,899 6,560,664 2015 10 01 97 1,823,620 207,235 107,772 2,138,627 10 01 98 2,056,422 1,138,470 200,150 3,395,042 122,296.83 3,880,042.00 1,345,705.00 307,922.00 5,533,669 2016 10 01 97 2,045,438 181,962 199,065 2,426,465 10 01 98 2,306,559 1,016,895 369,692 3,693,146 127,600.89 4,351,997.00 1,198,857.00 568,757.00 6,119,611 2017 10 01 97 2,157,138 258,229 250,950 2,666,317 10 01 98 2,283,274 1,233,223 466,014 3,982,511 147,287.56 4,440,412.00 1,491,452.00 716,964.00 6,648,828 2018 10 01 97 1,998,027 253,299 289,459 2,540,785 10 01 98 2,074,919 1,305,421 537,549 3,917,889 176,773.08 4,072,946.00 1,558,720.00 827,008.00 6,458,674 2019 10 01 97 826,576 319,219 118,374 1,264,169 10 01 98 811,835 1,366,115 219,828 2,397,778 119,733.58 1,638,411.00 1,685,334.00 338,202.00 3,661,947 2020 10 01 97 334,231 298,934 142,164 569,066 10 01 98 316,710 1,339,832 263,867 1,403,427 60,064.94 650,941.00 1,638,766.00 406,030.56 2,695,738 2021 10 01 97 566,585 308,545 163,710 1,038,840 10 01 98 561,428 1,254,729 303,985 2,120,142 77,316.75 1,128,013.00 1,563,274.00 467,695.00 3,158,982 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 57 Tabelis 4.8 esitatud infost ning Auvere energiakompleksi tootmisseadmete tootmismahu põhjal (väheneb põlevkivi otsepõletamisega elektri tootmiseks kasutatava põlevkivi maht) ladestatakse Eesti EJ tuhaväljale keskmiselt 3,2 mln tonni aastas (lademe kasv ca 2 -2,5 m aastas). Seega arvestades täiendavalt 2017-2021 a ladestatud tuhakogusega (22,6 mln t) on võimalik tuhamäe tehniline kasutus tänaste mahtude arvestusega veel 65 a. Perioodil 2014-2021 a jäi tuhkade taaskasutamine vahemikku 60 000 – 177 000 tonni aastas. Tuha kasutamiseks põllumajanduses peab see olema registreeritud väetiseregistris ning tuha kvaliteet peab vastama väetiseseaduse nõuetele. Selleks, et müüa tuhka kas tsemendi, betooni, poorbetooni tootmiseks või üldise sideaine (vm ehituses kasutamise valdkon na) tootmiseks, peab tuha kvaliteet vastama EVS või rahvusvaheliste standardite nõuetele ning olema sertifitseeritud. Tuhkade taaskasutamise suurendamiseks on vajalik nõudluse kasv. Parimate kasutusvõimalustega valdkonnad on teedeehitus, mass -stabiliseerimistegevused (sh Rail Baltic projekt), ehitusmaterjalide tootmine, mis nõuavad täiendavaid uuringuid tuha sideaineliste omaduste osas. Põlevkivituha mastaapsemal kasutusel esinevad lisaks uuringute puudumisele ka logistilised piirangud – tootmis- ja transpordiettevõtete suutlikkus, materjalide ladustamised ja vaheladustamised objektidel. Põlevkivi kui tahke kütuse kasutamist otse mitte reguleeriva LCP PVT-järeldustes (suurte põletusseadmete PVT-viitedokument) on PVT tehnikana kirjeldatud vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks kasutatavat koldetuha kuiva käitlemist. Ka põlevkivi energeetilise kasutuse PVT-järeldustes on toodud üldkohaldatava PVT -na uutel põletusseadmetel koldetuha kuivärastus. Kuigi põlevkiviõli tootmine ehk energiakandjate tootmine ei ole LCP PVT järelduste reguleerimisalas ega ka põlevkivi energeetilise kasutuse reguleerimisalas, on vaja arvestada lähiaja PVT arengutega kuiva ja märja tuhaärastuse rakendamise teemal. Võimalikud tulevikustsenaariumid: Stsenaarium 1. Lõpeb põlevkivi otsepõletamine ning mahtude vähenemisel jääb tööle vaid Auvere elektrijaam. Võttes aluseks õlitööstuse mahtude säilimise, jätkub tuhkade teke õlitööstusest – 3 083 000 t/a (komplekslubade-taotluste järgne maksimaalne kogus; arvestades senini ladestatud maksimaalset kogust 1 685 334 t/a /2019. a/, mille lisandub Enefit280-2 prognooskogus reaalse põlevkivikulu alusel 2 014 888 x 0,46 = 926 848,5 t/a, on reaalne summaarne kogus õlitööstusest 2 612 182,5 t/a, st ca 471 000 t/a võrra väiksem, kui kompleksloas toodud). Elektrijaama sisendiks kasutatakse üksnes biomassi, millest tulenevalt tekib tootmisprotsessi tulemusel tuhkasid 225 000 t/a (võttes aluseks Auvere elektrijaama keskkonnaloas toodud puiduhakke tuhasuse 15% ; siin on arvestatud tarnitud jäätmepuidu maksimaalse teoreetilise mineraalainete sisaldusega, tavapäraselt on hakkepuidu tuhast ˂ 3 %, st jäätmeteke võib olla ca 5 korda väiksem ehk 75 000 t/a). Kokku on tuha teke vahemikus 2,687- 3,308 mln t/a (vastavalt eeldatavalt reaalne ja lubade järgne kogus). Stsenaarium 2. Põlevkivi otsepõletamine ei lõpe, kuna vaja on hoida reservvõimsusi (ptk 3.2 kirjeldatud varustuskindluste analüüsis elutähtsa teenuse strateegilise reservi tagamiseks: põlevkivist elektritootmise võimekus oleks 2030. aastani 700 MW ja 2037. aastani 400 MW ) või käivitub elektri tootmisel süsiniku püüdmise stsenaarium põlevkivijaamadest. Võrreldes komplekslubades toodud kogustega tõenäoliselt elektrijaamade tegelik koormus on väiksem ja võib prognoosida, et tekkiv tuha kogus elektri tootmisel ei ületa 2019. a kogust ehk ca 2 mln t/a. Koos õlitööstuse panusega on tuha teke ca 4,6 - 5 mln t/a (vastavalt õlitööstuse eeldatavalt reaalne ja lubade järgne kogus). Mõlema stsenaariumi puhul v õib eeldada, et Auvere Energiakompleksis tekkiva tuha koostis muutub (ladestamisele suunatavas tuhas muutub võrreldes praegusega komponentide vahekord). Kõige suurem muutus toimub siis, kui lõpeb põlevkivi otsepõletamine - ladestusalale suunatakse ca 3 mln t põlevkiviõli tootmisest pärinevat tuhka koos 0,225 mln t Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 58 elektritööstuses biomassi/gaasi termilisel töötlemisel tekkivaid tuhkasid , elektri tootmisel tekkinud põlevkivituhka ei ole. Muutuva tuha koostise puhul on vajalik leida lahendus küsimustele: ▪ Kas elektritootmisest pärineva tuha koguse ja koostise muutus põhjustab segunemisel õlitööstuse tuhaga selle omaduste muutust? ▪ Kas tuha omaduste muutus mõjutab negatiivselt tuha tsementeerumist ehk kas on tagatud tuhamäe stabiilsus? Võimalikuks probleemiks muutuva tuha koostise juures on selle tsementeerumise võime muutus, milles sõltub sellest tuhast moodustatava ladestu stabiilsus. Tahke soojuskandja meetodiga põlevkiviõli tootmisel tekkiva tuha omadusi ja tsementeerumisvõimet on näiteks uuritud AS VKG Oil Petroter tuhkade puhul ja järeldati, et õlitootmisseadme niisutatud tuhast moodustatav ladestu on piisavalt stabiilne ja erosioonikindel 29. Kuigi probleemi olemus on sarnane, ei saa tulemusi üle kanda Enefit Power AS tuhajäätmete käitlusele: Petroter ja Enefit õlitootmise tehnoloogiad on mõnevõrra erineva temperatuurirežiimiga, mistõttu eri seadmete tuha omadused võivad erineda, samuti sõltub tsementeerumisvõime lisatud vee kogusest. Lisaks tekib küsimus, kas õlitootmisseadmete ja elektrijaama de peamiselt biomassist tekkinud tuhka saab koos ladestada. Seega on vaja teha erinevate koostisega tuhkade tsementeerumisomaduste katsetused, et teada saada tekkivate tuhkade ladestamisel ladestu nõlvade stabiilsus ja erosioonikindlus. Seejuures ei sõltu nende katsetuste vajadus sellest, kas põlevkivi otsepõletamine lõpeb või mitte (võrreldes praegusega võib prognoosida ladestatava tuha koostise muutust). Katsetuste läbiviimine on ka võimaliku alternatiivse tuhaärastussüsteemi valiku eelduseks (st enne kui saab kinnitada tuhaärastussüsteemi tehnoloogia valiku, peavad olema andmed, kas see tehnoloogia tagab ladestu stabiilsuse ja erosioonikindluse). Tuhaärastussüsteemi võimalikud alternatiivsed lahendused: (mõlema alternatiivi puhul on eelduseks, et ladestamine toimub olemasoleva prügila territooriumil, st uut prügilat tuha ladestamiseks ei rajata): ▪ Alternatiiv 1. Rajatakse poolkuival tehnoloogial (nn tihepulp) põhinev tuhaärastus, kuid jätkatakse olemasoleva taristuga. ▪ Alternatiiv 2. Ehitatakse täielikult ümber õlitööstusseadmete tuhaärastus tuhkade kuivkäitlemiseks, sh o rajatakse lintkonveier ladestuskohta o olemasoleva ladestusala peale rajatakse v älisvall (nt märgtuhaärastuse tuhast, seni kuni jätkub elektrijaamades põlevkivi kasutamine, valmistatakse need ette) ning kuiv/niiske tuhk ladestatakse valliala piiridesse . Balti Elektrijaamas soovitas Ungari firma EGI enne Eesti EL astumist hakata tuhaärastamiseks kasutama tihepulbitehnoloogiat 30. Uudne tehnoloogia pidi tagama : ▪ tuhavälja katmise ühtlase, vees lahustumatu tiheda tuhakivikihiga. Et selle pinnale langev sademevesi mineraalsooladega ei reostu, võib ta tuhak iviga kaetud pinnalt settetiikide asemel otse loodusesse juhtida (sellega väheneb pind, millele langev sademevesi tuleb settetiikidesse juhtida); ▪ kogu tuhaärastuseks kasutatava vee sidumise tuhakivisse, mis pidi omakorda vähendama tuhaväljade veesüsteemis ringleva vee kogust ja koos esimese meetmega võimaldama aja jooksul settetiike tühjaks töötada; ▪ tuhaärastamiseks kasutatava vee koguse vähendamise. 29 https://www.vkg.ee/wp-content/uploads/2022/10/vkg-prugila-kmh-aruanne_kooskolastamiseks.pdf 30 https://keskkonnatehnika.ee/balti-elektrijaama-tuhavaljade-keskkonnaohtlikkus/ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 59 Tihepulbis oleks tuha ja vee vahekord umbes 1:1, olemasolevas tuha transpordis tuhaväljale kasutatakse vett suhtes 1:20. EGI poolt pakutud tehnoloogia katsetused näitasid, et ladestatav tuhamass ei ole stabiilne, kuna väikse vee koguse tõttu toimus tuhas oleva lubja kustumine osaliselt alles tuhaväljal. Nii teostatud laboratoorsed ja katsetuhaväljalt võetud puursüdamikproovide analüüsid kui ka katsetuhavälja vaatlus näitas, et ühtlast tihedat tuhakivikihti tuhaväljal ei moodustanud. Seda põhjustas põlevkivituhas sisalduv suur vaba lubja hulk, mis veega reageerides eraldas soojust. Et v aba lubi kustub aeglaselt, siis see protsess pulbivalmistamisseadmes lõpuni ei jõudnud, vaid jätkus tuhaväljal, põhjustades ladestatud tuhakihi temperatuuri tõusu ja paisumist ning kihi pinna tugevat mügardumist ja pragunemist. Samuti nähtus, et pulp ei valgu tuhavälja pinnal ühtlaselt laiali, mistõttu tuli tasandamiseks kasutada buldoosereid, mis omakorda lõhkusid pinda. Ka ei olnud katsetuhaväljalt võetud proovide materjal vee suhtes inertne, vaid sisaldas kuni 2% vees leostuvaid ühendeid. Lisaks ei olnud tihepulp tehnoloogiaga tuhaväljadele ladestatud „tuhakivi“ veesidumisvõime põlevkivituha omast suurem. Nagu teiselt tuhaväljalt ja katsetuhaväljalt võetud puursüdamikproovide võrdlemine näitas, ei erinenud need oma koostise ega omaduste poolest üksteises t kuigivõrd. Lootus, et tihepulbitehnoloogia võimaldab tuhale lisatava vee kogust vähendada või settetiike aja jooksul isegi tühjaks töötada, ei täitunud. Seetõttu otsustati tihepulbitehnoloogia rakendamisest loobuda. 2010. aastal avaldati EuropeAid põlevkivielektrijaamade tuhakäitluse ümberkorraldamise tasuvusuuringu aruanne 31. Selles hinnati nelja alternatiivset võimalust Balti Elektrijaama ja Eesti Elektrijaama tuhakäitluse ümberkorraldamiseks, millest kolm hindasid ka alternatiivse tuhaärastustehnoloogia rakendamist. Tuhaärastustehnoloogiateks olid lahjem tihepulp (tuha ja vee vahekord 1:2), niiske tuha transport ja ladestamine (jätkuks märgtuhaärastus, kuid tuhk kuivatatakse ja transporditakse mäele konveieriga) nin g niiske tuha transport ja ladestamine tuhaärastussüsteemi täieliku ümberehitamisega. Viimase alternatiivi maksumuseks hinnati Eesti Elektrijaamas ca 274 mln € (2007. a hindades). Arvestades, et nüüd on osa plokke suletud, on plokkide tuhaärastuse ümberehituse vajadus väiksem, kuid projekti investeeringumaksumus võib praegustes hindades olla ca 20 0-300 mln €. Hinnates erinevate uute tehnoloogiate efektiivsust, keskkonnamõju ning maksumust ei peetud nende rakendamist nii loaandja kui arendaja poolt mõistliku ks. Ka täna arvestades ümberkorralduste maksumust põlevkivielektrijaamade tuhaärastuses, võib järeldada, et seni kuni on vaja tagada põlevkiviplokkide käigushoidmine elektrijaamades, ei ole põhjendatud tuhaärastuse süsteemi ümberkorraldamine, st säilib senine märgärastus. Enefit280-2 süsteemile eraldiseisva ja paralleelselt toimivat tuhaärastussüsteemi rajamine ei ole põhjendatud. Narva Elektrijaamade tuhakäitluse ümberkorralduse tasuvus uuring 29 järeldas muuhulgas, et põlevkivituha praegune transpordi ja ladestuse tehnoloogia on vastavuses Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnanõuetele. Keskkonnaministri 29.04.2004 a määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ 32 § 19 lg 1 p 1 alusel on prügilasse keelatud ladestada vedeljäätmeid, kuid lg 3 kohaselt ei loeta vedeljäätmete ladestamiseks jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud põlevkivikoldetuha ja põlevkivilendtuha, suunamist ladestusalale hüdrotranspordi teel kui transpordil kasutatav vesi ringleb suletud süsteemis. Tuhakäitluse alternatiiv 2 korral ehk üleminekul niisutatud tuha käitlemisele on vajalik täielikult uuendada olemasoleva õlitööstuse tuhaärastussüsteem, mis tagab ka tuha piisava jahutamise (tasuvusuuringus28 on viidatud, et tuhk peab olema jahutatud ≤ 70 oC). Enefit280 olemasoleva tuhaärastussüsteemi ümberkujundamine täielikult kuivärastussüsteemiks maksab vähemalt 2-4 mln € (praegu on seadmel 40% tuha väljastamise võimekus kuivana), Enefit140 seadme puhul võib eeldada ca kahekordset maksumust seadme kohta (praegu kuivärastus puudub). Vajalik on 31 Technical Assistance for Renovation of Oil Shale Ash Removal in Narva /Power Plants/. Feasibility Stidy. FInal Report. 2010. Enefit Power AS esitatud dokument 32 https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020005 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 60 rajada lintkonveier (Enefit280-2 seadme kaugus tuhavälja lähima ülemise servani on ~2,2 km), lisaks on vaja uusi seadmeid ladestusalal. Peamiselt on ladestamiseks vaja kahte vahendite parki – laotuskonveierite ja buldooserite parki. Eeldatav investeeringu maksumus on suurusjärgus 30…60 mln € (arvestamata Auvere elektrijaama tuhaärastuse ümberehitamist ja käitlemist). Niisutatud tuha käitlussüsteemi rajamise peam ine keskkonnamõju seisneb tuhakäitluse mõnevõrra väiksemas veekulus ning tuhatranspordi väiksemas elektrikulus ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemises. Käesoleva aruande tabelis 4.3 ilmnes, et Enefit280-2 seadme tuha transportimise CO 2 heide moodustab ca 2,5 % põlevkiviõli üldisest CO 2 heitest. Võib eeldada vähemalt 10-kordset vähenemist, st CO 2 heide väheneb ca 20 000 t/a võrra. Kõikide põlevkiviõli tootmisseadmete puhul vähendaks üleminek tuha kuivärastusele CO 2 heidet ca 60 000 t/a võrra. Järeldused Kuni jätkub põlevkivi otsepõletamine, ei ole põhjust süsteemi muuta. Üleminek elektrijaamades kuivtuhaärastusele ja niisutatud tuha transpordile nõuab suuri investeeringuid (hinnanguliselt vähemalt 200 mln €), kuid sellega ei kaasneks seni avaldavate mõjude olulist vähenemist. Väheneks vee kasutamine ringlussüsteemi juurde antava vee arvelt ning elektrienergia kulu. Õlitehase KSH aruande kohaselt on tuha ärastamisel kasutatav vesi ümbritsevast keskkonnast täielikult eraldatud ja lekete vältimiseks ning keskkonnamõju minimeerimiseks on kasutusele võetud vajalikud ettevaatusmeetmed. Teostatud uuringute ja analüüside põhjal saab järeldada, et tuhaärastussüsteemi vee tagasivoolu kanalitel on hüdroloogilise barjääri funktsioon ja tuhamägi ümbritsevasse keskkonda levivat reostust ei põhjusta (seda toetavad kanali läheduses võetud veeproovid). Põlevkivituha käitlustehnoloogia ja selle rajatised ning seadmed on Eesti elektrijaamas ja õlitootmises tekkiva tuhakoguse suhtes optimaalsed ning piisava mahtuvusega ka pikemas perspektiivis. 2016. aastal valmis Enefit Power AS (en dise nimega Enefit Energiatootmine AS) poolt tellitud Eesti elektrijaama tuhavälja kasutatavuse ja kasutamise uuendatud projekt, mille tulemusel jõuti järelduseni, et tuhavälja on võimalik ehitustehniliselt kasvatada absoluutkõrguseni 140 m. Eeltoodud hinnangutest järeldub, et ladestusmahu kasvatamine läbi mäe kõrguse suurendamise ei oma täiendavat keskkonnamõju , kui tagatud on nõlvade stabiilsus. Kuna märgtuha-ärastusega tekkiv lade on monoliitne, siis ladestu kasvamisega suureneb ka veepideme paksus. Väheneva tuhakoguse võrra vabaneb maht tuha ladestamiseks kasutatavates infrastruktuurides ja tehnoloogilises protsessis, mistõttu saab uute õlitootmisseadmete tuha ladestamist igal juhul jätkata olemasolevate süsteemide ja metoodikaga vabaneva mahu arvelt ning tuhaladestu laiendamine või uute süsteemide rajamine ei ole vajalik. Kogu kompleksi summaarsed tuha ladestamise kogused vähenevad ka ühe Enefit280 -2 seadme lisandumisel, sest elektritootmine väheneb suuremas mahus kui laieneb õlitööstus. Tuha hüdrotranspordil toimib vesi lisaks ka jahutava agendina ning tagab settinud tuhas uusmineraalide moodustumise, st vesi on prügila stabiilsust tagavaks keskkonnaks. Vajalikud on tõenduspõhised andmed põlevkiviõli tootmisseadmete ja elektrijaamade tuha omaduste kohta põlevkivi otsepõletamise lõpetamisel. Peamine küsimus seisneb selles, et millised on tuhkade, sh erinevas vahekordades segude tsementeerumisomadused, st kas on tagatud tuhamäe stabiilsus ja erosioonikindlus. Kui uuringute tulemused on teada, saab nende põhjal otsustada, milline tuhaärastus ja ladestustehnoloogia valida olukorras, kui peaks põlevkivi otsepõletamine lõppema. Realistlikust vaatest lähtuvalt ei teki lähiaastatel mastaapset nõudlust kuivale tuhale kui toormele, st ladestamist vajavate tuhkade kogus ei vähene. Samas tuleb arvestada erinevate hinnangute andmisel ja tasuvusanalüüside läbiviimisel reaalselt tekkida võivate tuha  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 61 kogustega – erinevus komplekslubades toodud maksimaalse stsenaariumiga on ca 471 000 t/a ehk 16%. 4.8. MÕJU VÄLISÕHU SEISUNDILE NING SELLE VÕIMALIK MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE KMH programmist: Hinnatakse Enefit280-2 käitamisega tekkiva heite mõju, võttes aluseks kohalduvates PVT-järeldustes/õigusaktides määratletud saasteained ning hinnatakse koosmõju kõikide mõjualasse jäävate heiteallikatega. Esitatakse andmed osakeste erinevate fraktsioonide nagu peenosakeste (PM10) ja eriti peente osakeste (PM2 ,5) sisalduse kohta Auvere energiakompleksi kuuluvate allikate heites . Eraldi teemana analüüsitakse uttegaaside käitlemise alternatiivsetest lahendustest lähtuvad heidet – Enefit280-2 rajamisega suureneb uttegaaside kogus. Uttegaaside põletamise mahu suure nemisest olukorras, kus põlevkivi kasutamine väheneb, samuti täiendava koguse uttegaaside suunamine avariiküünlasse tingib vajaduse kontrollida üle Auvere energiakompleksi õhuheitmete koosmõju hajumisarvutuste tulemid. Eeltoodud hinnangutest selgus, et uus i heiteallikaid Auvere kompleksi juurde ei teki – fenoolvee käitlemisel ei muutu põletamise põhine lahendus. Juhul kui rakendatakse reovee käitlemises praegusest erinevaid lahendusi, võib parima võimaliku tehnika nõuete ja analoogia põhjal eeldada, et tekkivad gaasivood suunatakse põlevkiviõli tootmisseadmele tagasi, nt CFB katla põlemisõhu koostisesse. Eksperthinnanguna võib öelda, et need võimalikud muudatused ei muuda saasteainete heite koostist ja maksimaalseid kontsentratsioone-heitkoguseid, kuid seda tuleb kinnitada katsetega (mida saab läbi viia siis, kui muutused on teada ja ellu viidud). Õlitööstuse järk-järgulisel üleminekul keemiatööstuseks muutub 2031. aastaks uttegaaside käitluslahendus – süngaasi tootmine ja sellest metanooli sünteesimine, kuid lahenduse detailid, sh kaasnevad heiteallikad, ei ole teada ning ülemineku mõju hindamine ei ole praeguse KMH ülesanne. Võrreldes Enefit280-2 keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalidega , ei ilmnenud põlevkiviõli tootmise PVT kaasajastamisel muutusi saastea inete heitkogustes ega lisandunud uusi saasteaineid. Samuti ei ole seniste uuringute tulemuste põhjal andmeid, et fenoolvee põletamine või uttegaaside osakaalu muutus põhjustaks elektrijaamade maksimaalsetes heitkogustes muutusi. Kokkuvõttes on ainukeseks muudatuseks tahkete osakeste heites PM10 ja PM2,5 arvestamine, millest on antud ülevaade ptk 4.8.1. Lisaks on läbi viidud peamiste saasteainete hajumisarvutused oluliselt laiemas piirkonnas kui seda tehti KSH kompleksloa taotlemisel – vt pk 4.8.2. Ptk 4.8.3 on antud hinnang Enefit280-2 seadme rajamise mõjust lõhnaainete heitele . 4.8.1. TAHKETE OSAKESTE HEITE HINDAMINE Läbiviidud osakeste fraktsioonkoostise uuringud 33 näitasid, et otstarbekas on Enefit280 seadme osakeste heidet käsitleda kui 100% PM10 heidet (senitehtud mõõtmiste suurim väärtus 97,5% osakeste koguheitest). PM2,5 osakaal oleks 75% koguheitest (senitehtud mõõtmiste suurim väärtus 69,1%). Enefit140 seadme te heites on osakeste fraktsioonkoostis varieeruv, olles vahemikus 80-97,7 % PM10 ja 50-65 %PM2,5. Kasutatud on sama osakeste jaotust, mis Enefit280 puhul. Enefit280 ja Enefit280-2 maksimaalne hetkheide on 14,127 g/s PM10 ja 10,595 g/s PM2,5. Enefit140 seadmete vastavad heitkogused on 3,572 g/s ja 2,679 g/s. 33 TalTech Energiatehnoloogia Instituut, raampleping u nr NJ-ULD-1/1172 raames tehtud kvartaalsete mõõtmiste aruanded 2022. aastal. Enefit Power AS esitatud dokumendid. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 62 Keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalidesse tul eb teha vastavad täiendused, sh lisada PM10 ja PM2,5 aastased heitkogused. 4.8.2. SAASTEAINETE HEITE HAJUMISE MODELLEERIMINE Enefit280 tehnoloogia puhul tekivad saasteainete heited keevkihtkoldes, tekkinud suitsugaasid jahutatakse utilisaatorkatlas enne põlevkivi kuivatustsüklonite läbimist ja korstnasse suunamist. Enefit280 tehnoloogia heite olulisim erisus võrreldes teiste tahke soojuskandja meetodil põhinevate tehnoloogiatega ongi keevkihtkatla kasutamine, mis võimaldab oluliselt vähendada SO x heiteid (pikem tuha viibimisaeg keevkihtkatlas võrreldes aerofontäänkolletega), minimeerida mittetäieliku põlemise produktide (nt CO, süsivesinikud, H 2 S teket) ja ära põletada poolkoksis sisaldavat orgaanilist ainet. Seetõttu puuduvad Enefit280 korstna heites Enefit140 tehnoloogiale iseloomulikud saastained nagu H 2 S, COS, LOÜ (sh alifaatsed süsivesinikud, fenoolid, benseen) ja ammoniaak 34. Võrreldes 2016.-2020. a hetkelisi heitkoguseid (g/s) kompleksloas lubatud heitkogustega tuleb nentida, et reaalsed heited on mõnevõrra madalamad: NO x 7,92 g/s vs 16,95 g/s /erinevus 2,14 korda/, CO 33,97 g/s vs 84,76 g/s /erinevus 2,5 korda/, SO 2 1,29 g/s vs 16,952 g/s /erinevus üle 10 korra/, tahked osakesed 7,67 g/s vs 14,13 g/s (erinevus ca 1,84 korda). 35 Hajumisarvutused tuleb teha maksimaalsete lubatud heitkogustega, et hinnata kas on võimalik kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste (ÕPV) ületamine. Tabelis 4.9 on ülevaade Auvere kompleksi heitallikatest, mis kaasati koosmõju hindamisse ja nende heitkogustest. Arvutusmetoodikast Õhusaaste keskkonnamõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Inimese tervisele ja keskkonnale avaldatava mõju h indamisel lähtutakse õhukvaliteedi piirväärtusest 36 , mille ületamisel väljapool tootmisterritooriumi eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Õhusaasteaine piirväärtus tähendab seda, et arvestades inimese eluiga, ei tekita piirväärtuseni saastunud v älisõhus elamine ei inimese tervisele (ega keskkonnale) vastuvõetamatuid riske. Ühele saasteainele – lämmastikoksiididel – on kehtestatud aastakeskmine piirväärtus 40 µg/m 3 silmas pidades taimestiku kaitset. Seega, kui saasteaine(te) modelleeritud või mõõ detud tase jääb allapoole kehtestatud piirväärtust (Ci/ÕPV ≤ 1,0), ei teki sellest terviseriski või olulist keskkonnahäiringut ka juhul, kui kavandatava tegevuse saastetase on võrreldes lähteolukorraga suurenenud. Hinnang õhukvaliteedile tuleb anda erinev ate heiteallikate koosmõjus. KSH aruandes hinnati koosmõjus olevaid heiteallikaid alalt suurusega 7x7 km , hajumistulemusi analüüsiti Mustajõe loodusalal ning piirkonna linnades ja asulates (jäävad 12…15 km kaugusele Auvere kompleksist kirde ja põhja suunal); eraldi arvutused tehti ka Balti Elektrijaam kaasamisega . 34 Uuringu „Põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika (PVT) arengu analüüs ning ettepanekud PVT ajakohastamiseks. Koostajad Tallinna Tehnikaülikool, Nomin e Consult OÜ, Hendrikson & Ko OÜ“ ptk 12.3.3 KMH aruande koostamise ajal avaldamata. 35 KMH aruande ptk 4.3 toodud ülevaatest ilmnes, et tavapärase töörežiimi piiril võib Enefit280 keevkihtkatla suitsugaasides sisalduda vähesel määral süsivesinikke ja ammon iaaki. Viiteid nende saasteainete esinemis - võimalusele leiab ka 2014. a lõhnaainete uuringust (kuid Enefit280 seade oli endiselt katsetamiste režiimis ) ja 2017. aastal läbiviidud rehvihakke utmise katsetuste aruandest (Nomine Consult OÜ töö nr ENE1704) ptk 3.14: kui rehvihake moodustas 4,65-6,25% põlevkivi kogusest esines heites 1,3 -3,9 mg/Nm 3 NH 3 , 0,06-0,07 mg/Nm 3 fenoole, 12-31 mg/Nm 3 TOC, 0,1-4,2 mg/Nm 3 benseen, 16-33 mg/Nm 3 alifaatseid süsivesinikke (kõik väärtused 6% O 2 sisaldusel). H 2 S ja COS sisaldust ei tuvastatud. Tavapärasel režiimil töötamisel ei ole nende ühendite sisaldust mõõdetud, nii nagu ka PAH ja raskemetallide heiteid. Senini ei ole neid saasteaineid lubade menetlustes peetud olulisteks – võrreldes Enefit140 kogustega on kontsentratsioonid madalad . 36 Kehtestatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid “, kohaldatavad piirväärtused määruse lisas 1. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 63 Tulenevalt Puhatu- ja loodusala kaasamisega Natura 2000 hindamiss e on vaja hinnata hajumistulemusi ka Puhatu linnu- ja loodusalal. Selleks määratleti hajumisarvutuste alana 25,5 km küljepikkustega ruut. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 64 Tabel 4.9. Heiteallikate koosmõju hajumisarvutuste lähteandmed Allika Saasteallikas Kõrgus, Diamee- Kiirus, Temp., SO2, PM10 PM2,5 Arseen NOx, CO, H2S, NMVOC, Fenool, Benseen, nr m ter, m m/s oC g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s 280-2 Enefit 280 nr 2 korsten 80 3,0 24,45 180 16,952 14,127 10,595 0,0001 16,952 84,762 0,424* 2,543* - - X: 6576891, Y: 721775 281-2 Enefit280 nr 2 tuha 51 1,82 17,0 180 - 1,30 1,30 - - - - - - - pneumosüsteemide aspiratsioon X: 6576891, Y: 721775 282-2 Enefit280 nr 2 retordi 66 0,445 11,0 20 - - - - - - - 0,008 - - tihendi ventilatsioon X: 6576871, Y: 721794 Olemasolev olukord: 280-1 Enefit280 korsten 80 3,0 24,45 180 16,952 14,127 10,595 0,0001 16,952 84,761 0,424* 2,543* - - X 6576891, Y 721775 281-1 Enefit280 tuha pneumo- 51 1,82 17 180 - 1,30 1,30 - - - - - - - süsteemide aspiratsioon X: 6576891, Y: 721775 282-1 Enefit280 retordi tihendi 66 0,45 11,00 25 - - - - -- 0,016 0,35 - - ventilatsioon X: 6576871, Y: 721794 301-1 Enefit140-1 korsten 85 1,4 24,12 200 1,286 3,572 2,679 0,000046 7.136 900,06 3,215 107,15 0,857 21,430 X: 6576813, Y: 721924 301-2 Enefit140-2 korsten 85 1,4 24,12 200 1,286 3,572 2,679 0,000046 7.136 900,06 3,215 107,15 0,857 21,430 X: 6576813, Y: 721924 302-1 Enefit140-1 retordi tihendi 26 0,323 11,00 25 - - - - - - 0,023 0,50 - - ventilatsioon X: 6576902, Y: 721884 302-2 Enefit140-2 retordi tihendi 26 0,323 11,00 25 - - - - - - 0,023 0,50 - - ventilatsioon X: 6576895, Y: 721873 103 Eesti EJ plokk nr 3 95 5,95 15,5 90 108,01 3,615 1,464 0,0079 49,37 28,375 - 1,42 - - X: 6577105, Y: 722413 104 Eesti EJ plokk nr 4 95 5,95 15,5 90 108,01 3,615 1,464 0,0079 49,37 28,375 - 1,42 - - X: 6577100, Y: 722404 205 Eesti EJ plokk nr 5 95 5,95 15,5 90 108,01 3,615 1,464 0,0079 49,37 28,375 - 1,42 - - X: 6577052, Y: 722287 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 65 Allika Saasteallikas Kõrgus, Diamee- Kiirus, Temp., SO2, PM10 PM2,5 Arseen NOx, CO, H2S, NMVOC, Fenool, Benseen, nr m ter, m m/s oC g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s 206 Eesti EJ plokk nr 6 95 5,95 15,5 90 108,01 3,615 1,464 0,0079 49,37 28,375 - 1,42 - - X: 6577043, Y: 722294 208 Eesti EJ plokk nr 8 95 4,85 16,9 180 38,520 5,55 2,252 0,0079 38,520 48,150 - 1,244 -- X: 6576974, Y: 722164 34,948 28,824 31,302 501 Eesti EJ tuhamahuti 56 2,4 12,6 50 - 2,202 2.202 - - - - - - - X: 6577261, Y: 722243 300 Auvere EJ korsten 200 5,00 21,90 142 48,076 3,252 1,32 0,0097 36,057 48,076 - 2,992 - - X: 6576624, Y: 721810 502 Kolde-ja lendtuha mahuti 30 1,13 2,26 70 - 0,001 0,001 - - - - - - - X: 6576628, Y: 721915 503 Lendtuha mahuti 30 1,13 8,18 80 - 0,005 0,005 - - - - - - - X: 6576619, Y: 721901 504 Tuhapumpla mahuti 20 0,71 9,0 60 - 0,002 0,002 - - - - - - - X: 6576732, Y: 721846 * tavapärasest erineval töörežiimil tehtud mõõtmiste tulemuste põhjal tuletatud heitkogus; kaasatud võimaliku halvima stsenaariumi modelleerimiseks Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 66 Modelleerimisel kasutati programmi Aeropol (sama programmi kasutati ka KSHs), suurt mastaapi arvestades kasutati võrgusammu 100 m x 100 m. Arvestades hajumise mastaapi ja eesmärki (määrata Enefit280-2 rajamisega kaasnev muutus), ei kaasatud arvutustesse väljapool Auvere kompleksi olevaid madalaid allikaid (mida rohkem andmepunkte on vaja analüüsida, seda suurem on arvutusressurss – ca 640 km 2 ala modelleerimine on erandlik; nt KOTKAS Airviro platvormil tehtavad hajumisarvutuste piirkond on maksimaalselt 4 km raadiusega ala) – varasematest analüüsidest on teada, et nende panus koosmõju saastetasemetesse on väike. Jäeti välja ka Balti Elektrijaama (BEJ) allikad – KSH hajumisarvutustest ilmnes, et BEJ mõju on märgatav Narva linnas, kuid Sinimägede piirkonnas sisulist mõju enam ei ole (BEJ kaasamisega suurenesid tunnikeskmised saastetasemed seal ca 1%). Kuna neid allikaid ei kaas atud olemasolevasse stsenaariumisse ega Enefit280-2 stsenaariumisse, siis saab määrata eri stsenaariumite tulemuste põhjal suhtelise muutuse, mis kaasneb Enefit280-2 käitamisega tavapärases töörežiimis. Modelleeriti ainult neid saasteaineid, mida Enefit280 -2 seade õhku heidab (PM10, PM2,5, SO 2 , NOx, CO, NMVOC). Raskmetallidest ja metalloididest tehti hajumisarvutused arseeniga (kuna oli kõige kõrgema suhtelise saastetasemega aine varasemates arvutustes). Meteotingimused. Käitisele lähimad Keskkonnaagentuuri (KAUR) meteoroloogiajaamad asuvad Narvas (Soldina lennujaama territooriumil, ca ~16 km kirdes ala keskosast; 2000 - 2013. a töötas see vaatlusjaam Narva-Jõesuus) ja Jõhvis (alast ca 28 km lääneloodes). Alates 2011. aastast võeti kasutusele uued pikaajalised keskmised ehk kliimanormid, mis on arvutatud iga vaatlusjaama kohta 1971-2000. a andmerea põhjal (varasemalt 1961-1990). Sarnaselt Eenfit280-2 LHK projektiga kasutati hajumisarvutustes Jõhvi ilmavaatlusjaama kolme järjestikuse aasta (2014-2016) meteoroloogilisi valikandmeid. Tulemused Modelleerimistulemused hajumiskaartidena on esitatud lisas 3. T ulemuste hindamisel arvestada, et modelleerimisel saadud maksimaalsed tunnikeskmised ja ööpäevakeskmised kontsentratsioonid tekivad ebasoodsates hajumistingimustes, mis esinevad pigem harva. Tabelis 4.10 on esitatud hajumismaksimumid, sh võrdlused Auvere Energiakompleksi eri aegadel tehtud hajumisarvutus tega. Hajumismaksimume arvestatud tootmisterritooriumi piirilt, milleks 2018. a arvutustes on DP ala piir, praegustes arvestustes Keskterritooriumi piir (vastavalt loataotluste käsitlusele). Võrreldes varasemate KSH raames teostatud modelleerimise tulemustega, mis hindasid kogu Auvere kompleksi mõju (sh perspektiivsed õlitootmisseamed ning praeguseks suletud energiaplokid), on koosmõju oluliselt väiksemal tasemel. Lämmastikoksiidid (NO x ): baastaseme tunnikeskmine saastemaksimum oli 106,7 µg/m 3 (0,534 ÕPV 1 ). Enefit280 4 seadme lisandumisel maksimum mõnevõrra suureneb (0,64 ÕPV 1 ); maksimaalne kontsentratsioon tekib Auvere kompleksi tootmisterritooriumi idaosas . Aastakeskmine maksimum tõuseb tasemele 0,21 ÕPV a (baastase 0,19 ÕPV a ). Enefit280-2 lisandumisel praegu modelleeritud tasemed 0,555 ÕPV 1 ja 0,14 ÕPV a . Tunnikeskmine on sisuliselt samal tasemel 2018. a tasemetega, aastakeskmine on väiksem. Vääveldioksiid (SO 2 ): baastaseme maksimaalne tunnikeskmine saastemaksimum oli 185,5 µg/m 3 (0,530 ÕPV 1 ) Enefit280 4 seadme lisandumisel maksimum mõnevõrra suureneb (0,58 ÕPV 1 ), maksimaalne kontsentratsioon tekib Auvere kompleksi tootmisterritooriumi idaosas. 24 tunni keskmine saastetase tõuseb tasemele ~0,67 ÕPV 24 (baastase 0,58 ÕPV 24 ). Enefit280-2 lisandumisel praegu modelleeritud tasemed 0,589 ÕPV 1 ja 0,64 ÕPV 24 on ligikaudu samal tasemel olemasoleva olukorraga. Osakesed (PM): Tabelis 4.10 on näidatud 2018. a hajumisarvutuste tulemused, kus osakeste summaarset heidet on käsitletud PM10 heitena. Enefit280 4 seadme lisandumisel on 24 tunni keskmine saastetaseme maksimum 0,63 ÕPV 24 . (baastase 0,28 ÕPV 24 ). PM 10 aastakeskmine maksimum oleks tasemel ~0,1 ÕPV a (baastase ~0,043 ÕPV a ). Enefit280-2 lisandumisel praegu modelleeritud tasemed 0,32 ÕPV 24 ja 0,053 ÕPV a . Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 67 Tabel 4.10 Auvere Energiakompleksi eri aegadel tehtud hajumisarvutused – hajumismaksimumide võrdlus Saasteaine nimetus Välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase (väljaspool tootmisterritooriumi*) 2018. a hajumisarvutused, baastase** Praegune olemasolev olukord*** Enefit280-2 rajamisega tekkiv saastetase Cm, μg/m 3 ÕPV, μg/m3 Suhe Cm, μg/m3 ÕPV, μg/m3 Suhe Cm, μg/m 3 ÕPV, μg/m 3 Suhe Cm/ÕPV Cm/ÕPV Cm/ÕPV 14 50 (24 h) 0,542 12,0 50 (24 h) 0,240 16,0 50 (24 h) 0,320 Peened osakesed 1,7 40 (aasta) 0,043 1,7 40 (aasta) 0,043 2,1 40 (aasta) 0,053 Eriti peened osakesed - 25 (aasta) - 1,50 25 (aasta) 0,060 1,8 25 (aasta) 0,072 185,5 350 (1 h) 201 350 (1 h) 0,574 206 350 (1 h) 0,589 Vääveldioksiid 0,530 72,5 125 (24 h) 77,0 125 (24 h) 0,616 80,0 125 (24 h) 0,640 106,7 200 (1 h) 0,534 107 200 (1 h) 0,535 111 200 (1 h) 0,555 Lämmastikdioksiid 7,6 40 (aasta) 0.19 5,30 40 (aasta) 0,133 5,6 40 (aasta) 0,140 Süsinikmonooksiid - - - 1880 10000 (8 h) 0,188 1 900 10000 (8 h) 0,190 225 (225 x ) 5000 (1 h) 0,045 225 (226 x ) 5000 (1 h) 0,045 (0.0452) NMVOC - - - 96 (96 x ) 2000 (24 h) 0,048 96,0 (97 x ) 2000 (24 h) 0,048 (0.0485) H2S - - - 6,9 (7 x ) 8 (1 h) 0,875 6,9 (7.1 x ) 8 (1 h) 0,863 (0,888) 0,006 Arseen - - 0,0008 0,133 0,0008 0,006 (aasta) 0,133 (aasta) * Tootmisterritooriumi piiriks oli 2018. a arvutustes DP ala piir, praegustes arvestustes Keskterritooriumi piir ** Auvere kompleksi baastase, 7x7 km alal asuvad allikad ja BEJ) ** * Eesti Elektrijaama plokid 1, 2 ja 7 suletud, ainult Auvere kompleksi allikad) x Juhul, kui arvestada tavapärasest erinevas režiimis tuvastatud saasteainete heidet normaalrežiimi heitena Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 68 Tabel 4.11 Enefit280-2 hajumisarvutuste tulemused Mustajõe, Puhatu ja Udria Natura aladel ning Narva veehoidla juures asuvate suvilate piirkonnas Välisõhu arvutuslik õhukvaliteedi tase suvilate juures ja Natura aladel C, μg/m3 Saasteaine ÕPV, μg/m3 Olemasolev olukord Pärast Enefit280-2 käivitamist Nimetus Suvilad Mustajõe Puhatu Udria Suvilad Mustajõe Puhatu Udria PM10 50 (24 h) 4,0 9,0 1,25 0,5 5,5 12,3 1,55 1,1 40 (aasta) 0,35 1,0 0,11 0,15 0,55 1,25 0,15 0,18-0,25 PM2,5 25 (aasta) 0,27 0,8 0,08 0,07-0,12 0,35 1,05 0,12 0,08-0,15 Vääveldioksiid 350 (1 h) 105 105 41 30 110 115 42 31 125 (24 h) 32 60 10,5 8,0 34 62 11 9,0 Lämmastikdioksiid 200 (1 h) 58 60 22 18 62 65 24 19 40 (aasta) 1,05 1,75 0,5 0,5-1,0 1,20 1,85 0,55 0,5-1,0 Süsinikmonooksiid 10 000 (8 h) 1100 1650 350 260 1100 1710 350 260 Arseen 0,00007- 0,00007- 0,006 (aasta) 0,00011 0,0001 0,00008 0,00011 0,0001 0,00008 0,00015 0,00015 H2S 8 (1h) 4,0 5-6 1,3 1,0 4,05* 5-6 1,3 1,0 NMVOC 5000 (1 h) 130 140-205 41 30 132* 170-210* 41* 30* 2000 (24 h) 40 70-90 10.5 7,0 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 69 CO ja arseeni saastetasemete maksimumid Enefit280 -2 lisandumisel jäävad olemasoleva olukorraga sarnasele tasemele. Kui heites oleks püsivalt NMVOC ja H 2 S, ei toimu olemasoleva olukorraga võrreldes saastemaksimumi muutust. Tabelis 4.11 on esitatud ülevaade modelleeritud saastetasemetest, mis tekivad Enefit280-2 käitamisel koosmõjus teiste Auvere energiakompleksi allikatega Mustajõe, Puhatu ja Udria Natura aladel ning Narva veehoidla juures asuvate suvilate piirkonnas . Eraldi on ära toodud tulemused, kui Enefit280-2 heites esineks püsivalt teatud koguses orgaanilisi ühendeid ja H 2 S. Võib järeldada, et kõikide saasteainete puhul ei toimu märkimisväärseid muutusi. 4.8.3. HINNANG ENEFIT280-2 RAJAMISEGA KAASNEVALE LÕHNAAINETE HEITELE Taust KSH aruande ptk 6.8.3, 7.6.6 ja 7.6.9 esitati ülevaade Auvere energiakompleksiga seotud lõhnaainete heitest, kuni 2018. aastani läbiviidud uuringutest ja rakendatud meetmetest lõhnahäiringu vähendamiseks. Muuhulgas viidati, et Sillamäe elanikud on väljendanud muret saaste kauglevi üle, kuna Auvere põlevkiviõli töötlemise kompleksi tekitatav lõhnahäiring levib ebasoodsates ilmastikutingimustes Sillamäe linnani, seda eriti talveperioodil. 2014. aastal läbiviidud lõhnahäiringu rasteruuringus leidis kinni tust, et Sillamäel on 15% aastastest lõhna - tundidest ületatud, peamiselt on tegemist Sillamäe sadamast ja Auvere kompleksist lähtuva häiringuga; järeldati, et õlitootmise allikad võivad põhjustada piirkonnas 3...17% lõhnatunde kalendriaasta tundidest. Auvere kompleksi heiteallikate lõhnaainete heite pingerida oli järgmine: Enefit140 leektoru (äkkheide), Enefit140 korsten, Enefit280 leektoru (äkkheide). Enefit140 leektorul puudus 2014. a tehtud uuringute ajal automaatselt süüdatav pilootleek, mida peeti peamiseks lõhnahäiringu põhjuseks Auvere kompleksist kaugemal . Õlitootmise lõhnaainete vähendamise tegevuskava rakendamise tulemusena ühendati Enefit140 õlitootmisseadmed ühe leektoru taha ja leektorule paigaldati 2017. aastal uttegaasi automaatsüütaja ja leektoru varustati pidevalt põleva pilootleegiga . Enefit140 seadmetel rakendati ka muid meetmeid. Auvere kompleksiga seostatavate lõhnakaebuste hulk on oluliselt vähenenud. 2018. aastal korraldati Sillamäe piirkonnas uus rasteruuring 37, mõõtmised viidi läbi september 2018 kuni veebruar 2019 kolmes uuringupunktis (uuringusse ei kaasatud 2014. a uuringu kahte punkti Sinimäe piirkonnas, kuna sinna on paigaldatud püsiseirejaam) . Lõhna esines 11- 21% mõõtmistest, 15% künnise ületamine oli ühes punktis – Sillamäe aiandusühistute piirkonnas. Võrreldes 2014. aastal tehtud uuringuga on olukord parem: 2014. aastal esines lõhna kuni 30% mõõtmistest, kusjuures 15% künnise ületamine registreeriti nii sadama lähistel (2014. a 30%, 2019. a 11%) kui korruselamute piirkonn as (2014. a 19%, 2019. a 14%). Samas oli aiandusühistute piirkonnas 2014. aastal lõhna esinemissagedus 13%, st selle piirkonnas on toimunud lõhnahäiringu suurenemine. L õhnakaebusi oli 2014.-2017. aastal vähemalt 400 kaebust aastas, aga nii 2018. kui 2019. aastal oli ca 200 lõhnakaebust. Kui 2014 a. oli valdav osa kaebusi laekunud lõuna ja kagutuulte korral, siis 2019 a. oli olukord oluliselt muutunud - valdav osa kaebusi esitati, kui puhusid loodekaare tuuled, st tuul puhus suunast, kus asuvad Sillamäe sadama heiteallikad. 2020. aastast Riigiinfo telefonile Sillamäe piirkonnast laekunud lõhnakaebustes viidatakse ka sadamale kui peamisele lõhnaallikale. 2020. a tehti 221. kaebust, millest 6 on viitega Auverele või tööstuspiirkonnale. Auvere külast laekus üks kaebus (tugev asfaldi hais), üks kaebus oli Sinimägede piirkonnast (tugev bensiini hais). Sinimägede seirejaama andmeid vaadates ei saa neid sündmusi õlitööstusega siduda - kaebuste esitamise ajal oli H 2 S tase madalal (oluliselt allapoole lõhnaläve), samuti ei olnud tuule suund Sinimägede / Sillamäe poole. 37 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ „Lõhnaainete esinemise hindamine välisõhus rastermeetodiga Sillamäel. Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus: 2019. aasta lõpparuanne. Tallinn 2020“ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 70 2021. a tehti 121 kaebust, neist 4 olid viitega Auverele kui võimalikule lõhnaallikale. Neist kahel võib olla seos õlitööstusega, kuigi Sinimäe jaamas oli H 2 S tase madal (allapoole lõhnaläve). 2022. a esimese 9 kuuga laekus 135 kaebust, millest 9 puhul viidati Auverele kui võimalikule lõhnaallikale; Neist 7 kaebust on tehtud ajavahemikul 02. -08.01.2022, millest omakorda 5 kaebust ühel päeval - 02.01.2022. Kuna Sinimäe seirejaama tuulemõõtja näite jaanuaris ei registreerinud, siis ei ole võimalik hinnata, kas üle lõhnaläve H 2 S kontsentratsioonid võisid pärineda õlitööstusest. KMH programmi avalikul arutelul viidati, et Narva jõe äärsetes suvilapiirkondades on Enefit280 käikuandmise järgselt oluliselt rohkem tunda põlevkiviõli tootmisest pärinevat lõhna. Auvere energiakompleksist kagu ja lõuna suunda, 2...3 km kaugusele jäävad suvilapiirkonnad-aiandusühistud, milles asuvaid hooneid on hakatud kasutama elamutena . Lähimateks elamumaadeks ongi õlitootmisseadmetest ca 2 km kaugusel kagus Mustajõe SÜ ala Auvere külas Narva jõe kaldaalal, kus elanikke on ca 200. Kokku on suvila- ja aiandusühistutes ca 450 elanikku. Sellest piirkonnast ei ole 2015.-2022. a esitatud ühtegi lõhnakaebust, kuid hinnates H 2 S olemasoleva olukorra hajumisarvutusi, siis on maksimaalne modelleeritud lõhnatase suvilapiirkonnas üle lõhnaläve (1,4 µg/m 3 ), st ebasoodsates hajumistingimustes võib tekkida küllaltki tugeva intensiivsusega lõhnaisting. Hajumiskaart on esitatud joonisel 4.4 . Joonis 4.4. H 2 S hajumine olemasolevas olukorras (Enefit280 õlitootmisseadmest heidet ei ole arvestatud).  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 71 Olemasolevas olukorras on lõhna põhjustajaks Enefit140 seadmed. Enefit280 õliseadme puhul ebameeldivat lõhnaaistingut tekitavate ainete heidet õhku projekteerimisstaadiumis ei prognoositud. Tavapärastest erinevates tingimustes on Enefit280 suitsugaasides H 2 S mõõdetud, kuid tekkiv heide on madalal tasemel. Isegi juhul kui eeldada, et Enefit280 heites on püsivalt H 2 S, ei mõjuta see oluliselt H 2 S kontsentratsiooni hajumisel tekkivates koosmõju saastetasemetes. Hajumismaksimum suureneks 0,1 µg/m 3 võrra (vt tabel 4.10) ja suvilapiirkonnas oleks saastetaseme suurenemine 0,05 µg/m 3 võrra (vt tabel 4.11). Need muutused ei oleks tajutavad, seda ka pärast Enefit280-2 käivitamist. Kuna Enefit280 seadme täiskoormusel käikuandmise ajal suurendati ka põlevkiviõli tootmist Enefit140 seadmetel, siis võib see olla suvilapiirkonnas lõhna sagedamini/intensiivsemalt tajumise põhjuseks. Näiteks oli 2015-2016. a Enefit140 seadmete toodang alla 200 000 tonni õli, siis 2018. aastal ligikaudu 224 000 tonni. Enefit140 seadmete osas on kavandatud hiljemalt 2027. aasta aprilliks paigaldada pürolüüsigaaside järelpõletusseadmed, mis peaksid lõhnaainete heidet oluliselt vähendama. Eesmärk on viia H 2 S ja lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus atmosfääri suunatavat es gaasides samale tasemele, mis on Enefit280 tehnoloogial. 4.9. TAVAPÄRASEST ERINEVATES KÄITAMISTINGIMUSTES AVALDUDA VÕIVA MÕJU HINDAMINE Tavapärasest erinevateks käitamistingimusteks ( lühendatult ka OTNOC) on korralised käivitamised-seiskamised, samuti avariilised juhtumid ja muud tööstusheite seadusest lähtuvad juhud (seaduse § 41 lg 2 punkti 13 alusel p uhastustööd, lekked, ajutised seisakud, tootmis- või puhastusseadmete rikked, tehnoloogiaseadmete töö alustamisel ja lõpetamisel ning muud tavapärasest erinevad käitamistingimused). Enefit280 tehnoloogiaga õlitootmisseade on projekteeritud töötama normaalrežiimil (vähemalt 75% koormusel nominaalsest) 8 100 tundi aastas, kuid arvestades korralisi lühema- ja pikaajalisi hooldusseisakuid ja kapitaalremonti, plaanitakse seadme kasutamist kuni 7 100 tundi aastas (81% aasta tundidest). Seadme käivitamisel seisakute järgselt tekib õlitootmisseadme korstnast tehnoloogiline äkkheide. Selle heitega kaasnevaid protsesse ja heite iseloomu on kirjeldatud kompleksloa taotlusmaterjalide ptk 3 tabelites ja tabelis 7.8 ning võib järeldada, et see ei ole olulise keskkonnamõju allikaks (lähtuvalt KMH programmist ei ole ka selle heite põhjalikum analüüs käesoleva KMH eesmärgiks). Protsesside käivitamise ja seiskamisega ning muu OTNOC korral kaasneb teatud aja vältel uttegaaside suunamine leektorru. Kõikides tööstustes, kus tekib põlevgaase sisaldavaid vooge, kasutatakse sellel otstarbel tõrvikuid või küünlaid (Enefit puhul nimetuseks leektorud). Kahe Enefit140 seadme tehnoloogiline äkkheide suunatakse ühisesse leektorru. Leektoru lubatud töötunde on kuni 588, millest kokku 280 tundi moodustab seadmete käivitamine ja seiskamine (sh kui seade seisatakse avariilistel põhju stel ehk käivitub tehnoloogiline kaitse; seiskamisel tuleb seadme torustikud tühjendada uttegaasidest, mis toimub läbi leektoru, toimingu kestuseks on kuni 15 minutit). 308 tundi on ette nähtud ohutuse tagamiseks olukordades nagu õlitootmisseadmete tehnoloogilise režiimi häired, mis põhjustavad gaasivoo ebastabiilsuse (sel juhul tuleb peatada uttegaasi suunamine elektrijaama), samuti häired elektrijaama katelde töös. Enefit280: Reaktori käivitusfaas pürolüüsil kestab kuni on saavutatud stabiilne põlevkivigaasi voog reaktorist ehk reaktori koormatus põlevkiviga on vähemalt 30%. Selleks kulub 4 kuni 30 tundi. Stabiilse gaasivoo saavutamiseni suunatakse uttegaasid Enefit280 seadme leektorru.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 72 Enefit280-2 seadme lisamisega kaasneb võimalus avariiolukorraga kaasnevate õhusaasteainete heitkoguste suurenemiseks. Samas ei teki avariid kahes seadmes üheaegselt (tehnoloogilised äkkheited võivad esineda seadmete käivitamise ja seiskamise perioodidel, sh kui seade seisatakse avariilistel põhjustel ehk käivitub tehnoloogiline kaitse; seiskamisel tuleb seadme torustikud tühjendada uttegaasidest, mis toimub läbi leektoru, toimingu kestuseks on kuni 15 minutit). Seetõttu suurenevad mitte hetkelised heitkogused, vaid aastased heitkogused. Kompleksloa taotlusmaterjalide 3. ja 7. peatüki tabelites (tabel 7.8) on esitatud vastavad andmed tehnoloogilise äkkheite koguste kohta. Enefit280-2 tehnoloogia korral on aastas plaanitud 1 pikaajaline käivitus (pä rast pikemat hoolduspausi) ja 5 lühemaajalist käivitust, kuid praegu on taotluses arvestatud uue seadme seadistamise ja katseperioodi suuremate käivituste arvuga, kokku 300 tunniga. Uttegaasi juhtimine leektorru kaasneb ka seiskamisel. Avariilistel juhtudel ohutuse tagamise ja seadme töö peatamisega seotud äkkheide on omakorda kokku kuni 300 tundi aastas. Ohutuse tagamiseks suunatakse kondensatsioonietapil tekkivad gaasid leektorru, kui seadme töötamisel tekib olukord, kus ei ole võimalik suunata gaase elektrijaamade kateldesse. Kompleksloa taotlusmaterjalides on esitatud vastavad modelleerimistulemused, millest selgub, et H 2 S sisaldava uttegaasi põlemisel leektorus võivad tekkida vääveldioksiidi heitkogused, mis on lähedased saastetasemete piirväärtustele. 2020. aastat iseloomustas tavapärasest suurem vajadus leektorude kasutamiseks, mistõttu suunati leektorudesse kuni 10% kalendrikuus tekkivatest uttegaasidest. Samas ei kaasnenud sellega piirväärtuste lähedaste SO 2 kontsentratsioonide registreerimine Sinim äe püsiseirejaamas. Võrreldes senitehtud hinnangutega ei ilmnenud, et kaasneks muudatusi mõju ulatuses või olulisuses. Praegu on leektorude kasutamise vajadus oluliselt väiksem. Kuid leektorud on vajalikud ka olukorras, kui Enefit õliseadmed kujundatakse keemiatööstuseks – ptk 4.2 tehtud analüüsis ilmnes, et isegi kui uttegaasist hakatakse metanooli tootma, säilib vajadus erinevate põlevgaaside avariiliseks ärajuhtimiseks. Seetõttu on KMH ettepanek taotluses toodud tulemusi mitte muuta (tegemist on halvima stsenaariumiga, millega ei kaasne oluline keskkonnamõju). 4.10. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kaitstavatest loodusobjektidest leidub käitise lähistel, peamiselt Mustajõe loodusala piires, ulatuslik II kaitsekategooria taimeliigi laialehise nestiku (Cinna latifolia) kasvukoht. Siseriiklikult on ala kaitse all laialehise nestiku püsielupaigana (KLO3000479). Kuna laialehine nestik on ka Mustajõe loodusala kaitse-eesmärgiks, siis mõju sellele liigile hinnat i täpsemalt KSH ptk 7.10.2 Natura hindamine, samuti Natura koondhinnangus Lisa 4, mille kokkuvõte on esitatud ptk 4.11. Lisaks laialehisele nestikule on püsielupaigas registreerit ud veel mitme kaitsealuse taimeliigi kasvukohad. Need liigid on: I kaitsekategooriasse kuuluv lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), II kaitsekategooriasse kuuluvad nokktarn (Carex rhynchophysa), õrn tarn (Carex disperma), ainulehine soovalk (Malaxis monoph yllus), väike käopõll (Listera cordata) ja kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik ungrukold (Huperzia selago), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), roomav öövilge (Goodyera repens) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Energiakompleksist umbes 400 m põhjapool (kavandatava Enefit280 -2 tootmisseadme asukohast umbes 1,6 km kaugusel) asub projekteeritav Auvere virgiinia võtmeheina püsielupaik (PLO1001398), mis planeeritakse moodustada I kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum) kaitseks. Projekteeritava püsielupaiga idapiiriga külgneb Lodu käpaliste püsielupaik (KLO3001227), mis on moodustatud II kaitsekategooriasse kuuluva kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukohtade kaitseks. Lisaks kasvab neis kahes püsielupaigas veel erinevaid kaitsealuseid taimeliike nagu II  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 73 kaitsekategooriasse kuuluvad s agristarn (Carex irrigua), õrn tarn ja ainulehine soovalk ning III kaitsekategooria taimeliikidest vööthuul-sõrmkäpp, suur käopõll, laialehine neiuvaip, pruunikas pesajuur ja roomav öövilge. Mitmete eelpool mainitud taimeliikide kasvukohad ulatuvad väljapoole püsielupaikade (sh projekteeritavate) piire. Samuti jääb täielikult kaitstavast alast välja energiakompleksist umbes 250 m põhjasuunas asuv nokktarna kasvukoht (kavandatavast tootmisseadmest umbes 1,5 km kaugusel). KSH aruandes tuvastati, et negatiivseid mõjusid taimedele võivad põhjustada veerežiimi muutused ja raie. Enefit280-2 rajamisega ja käitamisega ei kaasne tegevusi 150 m kaugusel elupaikade piiridest (kaugus, mis hinnati KSHs veerežiimi mõjutavaks) ega raiet. Rajatavate ehitiste vahele jääb KSH aruandes ettenähtud puhvertsoonist oluliselt suurem vahemaa, Maa - ameti geoportaali kaardimaterjalide alusel on see vähemalt ca 750 meetrit. Enefit280 -2 rajamise asukohta eraldavad Mustajõe kaitsealast ja teistest taimede kasvukohtadest nii raudteetamm kui sellest põhja poole jäävad olemasolevad kraavid, mis kulgevad ligikaudu ida-lääne suunaliselt. Seetõttu ei mõjuta Enefit280 -2 õliseadme rajamine looduskaitsealaga piirneva ala niiskusrežiimi ega ala ennast. Projektialale lähimad kaitsealuste loomaliikide elupaigad asuvad Narva jões, kus elutseb II kaitsekategooriasse kuuluv tõugjas (Aspius aspius) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad euroopa harjus (Thymallus thymallus), hink (Cobitis taenia) ja vingerjas (Misgurnus fossiilis). Käesoleva ptk 4.4 ja 4.5 analüüsist järeldus, et Auvere energiakompleksi heitvee suublasse juhtimisega ning jahutusvee võtu ja ärajuhtimisega ei kaasne olulisi mõjusid. Enefit280 -2 seadme rajamine ei põhjusta muudatusi väljakujunenud süsteemides ega põhjusta heitvee ega jahutusvee koguste suurenemist. Lindude elupaikadest on kõige lähemal registreeritud endise Narva põlevkivikarjääri 13. tranšee tehisveekogudel elutsevad II kaitsekategooriasse kuuluvad sarvikpütid (Podiceps auritus). Ka nende elupaigad asuvad väljapool kaitstavaid alasid. Lähim kaitstav lindude elupaik on projektialast üle 5 km edelas asuv I kaitsekategooriasse kuuluva kalakotka (Pandion haliaetus) tehispesa, mida kaitstakse Narva karjääri kalakotka püsielupaigas (KLO3002170). Enefit280-2 ehitamisega seotud tegevused ei mõjuta nimetatud elupaiku. Käitamise etapiga kaasnev potentsiaalne ja püsiva iseloomuga käsitlemist vajav keskkonnaaspekt on õhusaaste, mis võib lisaks inimestele avaldada mõju ka taimedele ja loomadele . Vastava mõju hindamise peatükist KMH aruandest selgub, et hetkel toimuvad tegevused ning ka Enefit280- 2 lisandumine ei muuda välisõhku paisatavate saasteainete nimistut ega suurenda saasteainete heitkoguseid, nii et nende levikaugus ja hajumiskontsentratsioonid oluliselt muutuksid. Seega mõju iseloom on sarnane olemasoleva olukorraga – saastetasemed jäävad allapoole kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusi . Oluline mõju puudub. Enefit280-2 seadme rajamisel ja tööl puudub mõju kaitsealuste le loodusobjektidele. 4.11. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). Enefit280-2 ehitamise kohas ei ole Natura 2000 ala, kuid lähim Natura ala jääb ca 750 m kaugusele (Mustajõe loodusala). KMH algatamisel ja programmi koostamisel järeldati, et hindamisse tuleb kaasata ka kaugemal paiknev Puhatu loodusala. Kompleksloa taotlemisel nagu ka kõigi Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 74 teiste kavandavat tegevust võimaldavate menetluste puhul tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku kaitse vajadusega. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 38 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 39. KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega basoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkides nimetatud liikide või elupaigatüüpide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada ja ala terviklikkust säilitada. Tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki (KeHJS § 29 lg 2). Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis -) hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesoleval juhul tehti eelhindamine programmi raames ja otsustati KMH-s hinnata detailsemalt võimalikku ebasoodsat mõju, st KMH aruandes on esitatud asjakohase mõju hindamine. Kogu Auvere energiakompleksi planeeritava mahu Natura 2000 mõju hindamine esitati KSH aruande ptk 7.10.2. See koostati vastavalt põhimõttele, et s trateegilise planeerimisdokumendi Natura hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele. Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus pe avad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Kui täpsusaste võimaldab, tuleb ette näha meetmed ja tingimused, mille abil välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Selleks tu leb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või loatasandile, iga planeeringus kavandatud tegevuse osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse -eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Detailplaneeringu kui strateegilise planeerimisdokumendi Natura hindamine ja projekti tasandi Natura hindamine toimuvad samade protseduuri etappide ja sammude alusel, kuid projekti hindamise puhul tuleb veenduda, et kavandataval tegevusel puudub mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Siinkohal on antud ülevaade Enefit280-2 rajamise seostest detailplaneeringu KSH raames läbiviidud hindamise tulemusega, sh keskkonnatingimustena sõnastatud meetmete osas . Terviklik Enefit280-2 rajamise kompleksloa taotlemise Natura hindamine on esitatud Lisa s 4. KSH aruanne koostati õlitehase maa-ala detailplaneeringu menetluses. Planeeringuala suuruseks oli 424,33 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli olemasoleva õlitootmise laiendamine kuni nelja Enefit280 õlitehasega ning õli järeltöötlemis- ja logistikakompleksi rajamine. Nende tegevuste võimaldamiseks oli kavas p laneeringuala ümberkruntida ning ka renoveerida või rekonstrueerida olemasolevaid ehitisi. KSH aruande 38 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 39 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 75 ptk 3.1 lk 25 on esitatud kavandatavate objektide loetelu (’hõl mab 19 nimetust, kusjuures osalt on sarnased tegevused koondatud ühe nimetuse alla, nt (Õlitehased, kuni 4 Enefit280 tootmisüksust) ja nende rajamise eeldatav ajakava (p laneeringuga kavandatavad tootmisüksused ja nende toimimiseks vajalik taristu rajatakse etapikaupa, eeldatav täies mahus väljaehitamise aeg on vähemalt 10 aastat ). Mustajõe loodusalaga piirneb osaliselt planeeringuala põhjaosa. Planeeringuala põhjaossa kavandati järeltöötluskompleksi ja selle tarvis uue juurdepääsutee rajami st, uusi Enefit280 tootmisüksusi sinna piirkonda ei kavandatud ja lähim uus Enefit280 tootmisüksus jääb Natura alast vähemalt 700 m kaugusele. Läbiviidud Natura hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et järeltöötluskompleksi objektidega võib kaasneda mõju Natura alale, kui kavandatakse tegevusi lähemal kui 150 m Natura alast. Kuna järeltöötluse osa oli detailplaneeringu koostamise ajal esitatud eskiislahendusena, siis hinnati tingimusi, milliste täitmise korral on võimalik mõju vältimine. KSH aruande ptk 12.1 järelduste ja kokkuvõtte sõnastus: „Planeeringuala põhjaosa, kuhu on kavas järeltöötluskompleksi rajamine, piirneb kaitsealuste taimede kasvukohaga ja Natura 2000 loodusalaga. Asjakohase hindamise tulemusena saab väita, et kui võetakse arvesse soovitusi niiskusrežiimi muutuse vältimiseks (kehtestatud keskkonnatingimustena – KSH aruande ptk 12.2), ei avalda detailplaneeringus kavandatu Mustajõe loodusalale tõenäoliselt olulist negatiivset mõju .“ Järeltöötluskompleksi ja selle juurdepääsuteed Enefit280-2 ehitusloa alusel ei ehitata. Siit ka järeldub, et Enefit280-2 ehitusloas ettenähtud ehitiste ehitamisel ei kaasne mõju Mustajõe loodusalale ehk mõju avaldumine on välistatud. Mustajõe Natura ala ja ehitusloa alusel rajatavate ehitiste vahele jääb KSH aruandes ettenähtud puhvertsoonist oluliselt suurem vahemaa, Maa-ameti geoportaali kaardimaterjalide alusel on see vähemalt ca 750 meetrit. Enefit280-2 rajamise asukohta eraldavad Natura alast nii raudteetamm kui sellest põhja poole jäävad olemasolevad kraavid, mis kulgevad ligikaudu ida -lääne suunaliselt. Seetõttu ei mõjuta Enefit280-2 õliseadme rajamine Natura-alaga piirneva ala niiskusrežiimi ega Na tura ala ennast. Mõju Puhatu linnu- ja loodusalale: Ükski analüüsitud mõjudest, sh arvestades koosmõjusid, ei põhjusta mõju Puhatu linnualale. Võimalik mõju avalduks eelkõige õhusaaste kaudu. Pt k 4.8.2 läbiviidud mastaapsest hajumisarvutustest ei ilmnenud, et Enefit280-2 rajamisega kaasneks õhusaaste muutused, mis võiksid Puhatu linnu - ja loodusala kaitse-eesmärkidele mõju avaldada. Natura hindamisse kaasati ka Udria loodusala, mis jääb põhja poole , ligikaudu sama kaugele, kui Puhatu linnu- ja loodusala. Ka siin ei ilmnenud võimalikku ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkidele. Natura asjakohane hindamine jõuab järeldusele, et eriplaneeringu rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Mustajõe loodusala, Puhatu linnuala ja loodusala ning Udria loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 76 5. KESKKONNAMEETMED KeHJS § 20 lõike 2 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Kesk- konnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõude d“ § 7 lg 1 sätestab, et KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnameetmete, sealhulgas seire, kirjeldus rajamis -, kasutamis- ja lõpetamisetappide lõikes, sealhulgas nende kasutamise eeldatava efektiivsuse hinna ng. Käesolev KMH aruande osa on jagatud kahte ossa. Kõigepealt antakse ptk 5.1 ülevaade leevendavatest meetmetest, sh tuuakse ära Enefit280 -2 suhtes asjakohased meetmed, mis nähti ette detailplaneeringuga, kui kavandatakse konkreetseid objekte. Ptk 5.2 tuuakse välja seiremeetmed. KMH käigus ei ilmnenud, et seoses Enefit280-2 rajamisega on vaja ette näha keskkonna- meetmeid, mis on vajalikud selliste sündmuste olulise keskkonnamõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks, ning sellisteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile kavandatava reageerimise üksikasju (määruse nr 34 § 7 lg 2) ega kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju reaalsed hüvitusmeetmed looduskaitseseaduse § 70 1 mõistes (määruse nr 34 § 7 lg 3). 5.1. LEEVENDAVAD MEETMED 5.1.1. ÕLITEHASE MAA-ALA DETAILPLANEERINGUS ETTE NÄHTUD KOHUSTUSLIKUD MEETMED Detailplaneeringu KSH aruandes nähti ette detailsed k aitsealuste taimeliikide kasvukoha ja Natura ala kaitse meetmed, kui kavandatakse tegevusi Mustajõe loodusala piirile lähemale kui 150 m. Enefit280-2 rajamisega, sh ehitamisega selliseid tegevusi ei kaasne. Tehnoloogiliste seadmete ja kaasnevate rajatiste keskkonnamõju peamiseks leevendavaks meetmeks on parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamine. Enefit280 tehnoloogia on vastavuses Euroopa Liidu keskkonnanõuetega ja nii kehtiva kui koostatava põlevkiviõli tootmise PVT järelduste nõuetega. Seade on hea õlisaagisega, energiatõhus ning projekteeritud madala saastekoormusega . Järgnevalt on ülevaade detailplaneeringus loet letud asjakohastest meetmetest. Enefit280 -2 projektlahenduses on nende meetmetega juba arvestatud. Enefit280-2 rajamisega, sh keskkonnakompleksloa taotlemisega ei kaasne õlitööstuse vedelkütuse lao laiendamist, tuhaärastussüsteemi muutmist – neid meetmeid ära ei tooda. Loetletud korralduslikud meetmed on kasutusel Auvere kompleksi igapäevase käitamise osana ja nende kasutamist jätkatakse ka Enefit280-2 rajamise järgselt. Enefit Power AS keskkonnajuhtimissüsteemi kaasajastamine ei ole vajalik. Tehnoloogilised seadmed, sh Enefit280 koosseisus olevad mahutid rajatakse vastavalt õigusaktidele, PVT põhimõtetele ja kehtivatele ehitusstandarditele . Mahutite jms vedelkütuseid käitlevate seadmete projekteerimise käigus tuleb ette näha meetmed vedelkütuse pinnasesse sattumise vältimiseks avarii tagajärjel, näiteks katta lekkeriskiga kohtade alused alad asfalt- või betoonkattega, mis vähendab reostusriski ümbritsevale keskkonnale ja tagada vajalikes kohtades võimalike õnnetuste likvideerimiseks absorbentaine olemasolu. Reostuse tekkimisel selle alal tuleb reostus koheselt lokaliseerida ja eemaldada. /Rakendatud/ Alale tuleb vastavalt vajadusele ette näha saastunud sademevete kanalisatsioon. Sinna tuleb juhtida sademeveed suurematest parklatest, Enefit280 -2 territooriumilt ja muudest võimalikest produkti lekkekohtadest ja samuti mahutipargi drenaažveed juhul, kui Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 77 sademevees avastatakse õliproduktide lubatavast suurem sisaldus. /Rakendatud/ Saastunud sademeveed peavad läbima veepuhastuse ja juhitakse seejärel puhta sademeve ega äravoolu kanalisse või tuhaärastussüsteemi transpordiveeks. Veepuhastuses kinni püütud vee ja õli segu tuleb koguda eraldi ja hiljem utiliseerida . /Meetmed rakendatud juba olemasoleva tootmise raames/. PVT näeb ette ka muude korralduslike meetmete rake ndamise, sh avariide ennetamise meetmed. Tootmisprotsesside tehnika purunemise jms avariide tagajärjel võimaliku vedelkütuste saaduste sattumist pinnasesse ja selle kaudu põhjavette saab ennetada rangete ohutusnõuete ja töötajatele tööohutusnõuete tutvusta misega ning nende järgmisega. /Osa igapäevasest tegevusest/ Õlitootmise laiendamise käigus tuleb õigeaegselt rakendada keskkonnaohutust tagav uttevee puhastamise või käitlemise tehnoloogia. Juhul kui lahendus näeb ette vee suublasse juhtimise, tuleb tagada vastavus suublasse juhtimise nõuetele. Selgitus: Enefit280-2 seadmel tekkiv fenoolvesi suunatakse seadmesse tagasi. Seadme rajamisega ei kaasne senise fenoolvee käitlussüsteemi ümberkorraldamise vajadust. Õhuheitmete, iseäranis lõhnaühendite heite vähend amiseks tuleb tagada õlitootmisseadmete töökindlus, et maksimaalselt ennetada uttegaaside suunamist avariiküünaldesse. Tuleb tagada pidev puhastussüsteemide ja filtrite hooldus ning korrasoleku kontroll. Töötamine ettenähtud puhastusseadmeteta on keelatud. /Rakendatud, arvestatud mh kompleksloa taotlemisel/ Kuigi õlitootmise 2013. a lõhna vähendamise tegevuskava on ellu viidud, tuleb enne uue Enefit seadme vms lõhna emiteerivate rajatiste ehitamist arendajal fikseerida planeeringuala sisestest tegevustest tuleneva lõhna olukord (nt kontrollmõõdistuse abil) ja vajadusel leppida Narva-Jõesuu Linnavalitsusega kokku konkreetsed täiendavad keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed. Selgitus: Enefit280-2 seadme puhul ei ole täiendavate meetmete rakendamine vajalik – juba ehitusloa taotlemise raames läbiviidud eelhinnangus viidati, et Enefit280-2 seade ei ole täiendava lõhnahäiringu põhjustajaks. Ka läbiviidud mõju hindamine viitab, et lõhnaolukord Auvere energiakompleksi ümbruses ei sõltu Enefit280 seadmetest. Peamised lõhnaallikad, mis põhjustavad lõhna kandumist käitisest kaugemale, on Enefit140 seadmed. Enefit Power AS on koostanud tegevuskava, mille kohaselt varustatakse hiljemalt 2027. aasta aprilliks Enefit140 seadmed järelpõletus e süsteemiga, millesse suunatakse protsessis tekkivad suitsugaasid enne korstnasse väljutamist. 5.1.2. TÄIENDAVAD MEETMED KMH läbiviimisel ei ilmnenud täiendavate leevendavate meetmete rakendamise vajadust, mis on seotud ainult Enefit280-2 seadme käitamisega. Kogu õlitööstuse seisukohast on oluline Eesti Energia 2022. aastal uuendatud strateegias toodud koostatud visioon/tegevuskava etapiviisiliseks üleminekuks energiakandjate tootmiselt keemiatööstuseks. Kogu tegevuskava eesmärgiks on töödelda tooraine pürolüüsil saadavad vedel- ja gaasifraktsioonid erinevateks keemiatööstuse toorainetena kasutatavateks komponentideks. Võtmeetappideks on uttegaasist metanooli tootmine (tehas käivitataks 2031. aastaks) ja põlevkivi pürolüüsil saadud õli töötlemine kergemateks süsivesinikeks (selleks vajalik töötlemistehnoloogia käivitataks 2035. aastaks). Peamine mõju seisneb kliimakindluse suurendamises, kuid oluliselt väheneb õlitööstuse sõltuvus Auvere kompleksi elektrijaamade tööst. Eesti Elektrijaama tolmpõletusplokid on plaanis 2027. aastal sulgeda, võimalik on ühe ploki (5. plokk) viimine reservi. See tähendab, et töösse jääks Eesti Elektrijaama keevkihtplokk nr 8 ja Auvere Elektrijaam. Seni kuni jätkub Auvere energiakompleksis põlevkivi kasutamine, on uttegaaside ja fenoolvee põletamiseks piisavalt võimsust, kuid tuleb arvestada et seni kuni uttegaasid ja fenoolvesi suunatakse elektrijaamade kateldesse, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 78 Lisaks tuleb uttegaaside keskkonda suunamise vältimiseks ette näha piisav reserv uttegaaside põletamiseks avariiküünaldes (leektorudes), kui peaks toimuma elektrijaamas rike, muu planeerimata seiskamine või koormuse vähendamine . Praegu komplekslubades olev ja taotletav kogus on piisav, selle vähendamine ei ole põhjendatud . Uttegaasidest süngaasi ja süngaasist metanooli tootmise projektid vajavad samuti avariiküünlaid – kui vajadus vastavate projektlahendustega selgunud, saab leektorude tööaja jagada olemasolevate ja uute äkkheite allikate vahel. Vaja on hakata otsima alternatiivseid lahendusi Enefit140 seadmete fenoolvee käitlemiseks. Tõenäolisemaks lahenduseks on Enefit140 seadme järkjärguline ümberkujundamine keemiatööstuse tooraine tootmiseks. Selle esimeseks etapiks on katel -utilisaatori vm analoogse toimega järelpõletussüsteemi paigalda mine hiljemalt 2027. aasta aprilliks. Sarnaselt muude põletusprotsessidega on vägagi tõenäoline, et fenoolvee suunamine tagasi täiustatud Enefit140 seadmele ei põhjusta olulist erinevust saastekoormuses. Seetõttu tuleb järelpõletussüsteemi projekteerimisel arvestada selle võimalusega ja vajadusel saab läbi viia täiendavad uuringud, kas laboratoorselt või pilootseadmetel . Õlitööstusel puuduvad eraldiseisvad jahutusvee, heit - ja sademevee väljalasud pinnaveekogudesse. Olmereovee ja sademevee käitlus on seotu d Eesti Elektrijaama väljalaskudega. Kombineeritud reovesi (territooriumilt kokku kogutav reostunud sadevesi ja tehnoloogiline pesuvesi, mida ei ole võimalik teistes protsessides kasutada) suunatakse õlikanalisatsiooni kaudu tuhaärastussüsteemi ringlusvett e. See lahendus toimib seni kuni on tagatud praeguse tuhaärastussüsteemi katkestusteta toimimine. Siit tuleneb vajadus hinnata võimalikke variante kombineeritud reovee käitlemiseks. Tõenäolised lahendused: a) eelistatult puhastamine tasemele, mis võimaldab kasutamist tehnoloogilise veena – eeldatavalt hõlmab orgaaniliste ainete eemaldamise õhu - või auruvooga, täiendavalt partiiviisilise destillatsioon, tahkete osakeste eemaldamiseks koagulatsioon -flokulatsioon- setitamine; b) kui eelmine variant ei toimi, siis kombineeritud reovee eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastamine koos Auvere kompleks i olmereoveega. Eeldatavalt on mõlema variandi osaks eraldatud õli ja setete tagasisuunamise õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit280 tehnoloogiaga seadmete tööd ja saasteainete heidet. Õlitööstusel puudub eraldiseisev tuhakäitlussüsteem. Arvestades ümberkorralduste maksumust põlevkivielektrijaamade tuhaärastuses, võib järeldada, et seni kuni on vaja tagada põlevkiviplokkide käigushoidmine elektrijaamades, ei ole põhjendatud tuhaärastuse süsteemi ümberkorraldamine, st säilib senine märgärastus. Õlitööstusele, sh Enefit280-2 süsteemile eraldiseisva ja paralleelselt toimivat tuhaärastussüsteemi rajamine ei ole põhjendatud. Kehtiva Eesti Elektrijaama kompleksloa alusel on tuhavälja täitumiseni ettenähtud kõr guseni 4-5 aastat. Lähiajal on kavas esitada taotlus tuhaväljaku mahu suurendamiseks. Eesti Energia on uurinud tuhavälja mahutavuse suurendamise võimalusi , suurendades selle kõrgust 85 m abs kõrguseni 140 m abs. Uuringutest ja hinnangutest järeldub, et ladestusmahu kasvatamine läbi mäe kõrguse suurendamise ei oma täiendavat keskkonnamõju, kui tagatud on nõlvade stabiilsus. Kuna märgtuha-ärastusega tekkiv lade on monoliitne, siis ladestu kasvamisega suureneb ka veepideme paksus. Vajalik on hakata ette valmistuma olukorraks, kui lõpeb põlevkivi otsepõletamine. Tuha koostis muutub. Võimalikuks probleemiks muutuva tuha koostise juures on selle tsementeerumise võime muutus, milles sõltub sellest tuhast moodustatava ladestu stabiilsus. Vaja on teha vastavad uuringud, mille alusel otsustada võimalikud lahendused. Peamine küsimus seisneb selles, et millised on tuhkade, sh erinevas vahekordades segude tsementeerumisomadused, st kas on tagatud tuhamäe stabiilsus ja erosioonikindlus. Kui uuringute tulemused on teada, saab nende põhjal otsustada, milline tuhaärastus ja ladestustehnoloogia valida olukorras, kui peaks põlevkivi otsepõletamine lõppema. Ka uue tuhaärastustehnoloogia eelduseks on, et ladestamine toimub olemasoleva prügila territooriumil, st uut prügilat tuha ladestamiseks ei rajata (see leevendab uue prügila rajamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid).  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 79 5.2. SEIREMEETMED Enefit Power AS, kes on oma keskkonnajuhtimissüsteemis lähtunud Eesti Energia AS keskkonnapoliitika raamdokumentidest, on tootmistegevuse mõju ohjamise ks seadnud järgmised üldised keskkonnakaitselised meetmed: ▪ tegevuse käigus tekkivate kahjulike heitmete vähendamine, planeerimine ja kontroll; ▪ auru, vee ja elektrienergia ratsionaalne kasutamine; ▪ võimalike avariiolukordade ja nende negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine; ▪ töötajate süstemaatiline koolitamine, et tagada nende teadlikkus ja informeeritus; ▪ avalik koostöö huvipoolte ja ühiskonnaga. Täiendavad seirekohustused seatakse keskkonnalubadega määratud mahus ja korras. Meetme esimese punkti osas on Õlitootmises sisse seadnud kontrolli vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, süsinikdioksiidi, süsinikoksiidi, lenduvate fenoolide ja orgaaniliste komponentide sisalduse kohta suitsugaasides. Tellitud uurimistega on olemas teave tuhaärastussüsteemi ringlusvees toimuvatest protsessidest ja väävliühendite sisaldusest. Samuti on määratud tuha koostis ja ohtlike ainete sh, polüaromaatsete süsivesinike sisaldus. Enefit280 õlitootmisseade on varustatud saasteainete heite pidevseireseadmetega. Sama rakendatakse ka Enefit280-2 puhul. Ettevõtte territooriumil paiknevatest hoidmisehitistest välisõhku paisatavaid õhuheitmeid määratakse arvutuslikult vastavalt keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalide koosseisus oleva LHK projekti metoodikale. 17.02.2017 alustas tegevust Sinimäel statsionaarne välisõhu kvaliteedi seirejaam. Vajadusel tellitakse täiendavad välisõhu kvaliteedi mõõtmised pädevast laborist. Vastavalt kompleksloa tingimustele toimub regulaarne saastetasemete seire käitisest allatuult. Käesolevas peatükis ei korrata juba kehtestatud seiremeetmeid vaid keskendutakse täiendavate meetmete vajadusele. Loetletud seiremeetmed on asjakohased KMH järgselt. KMH järeldused ei sõltu nende seireandmete tulemustest. Loetletud uuringute-katsetuste tegemine on otstarbekas sisse viia kompleksloa taotlustesse lisatingimusena, et need toimuvad loa andjaga kooskõlastatud plaani alusel ja kui ilmnevad olulised muudatused saastekoormuses, st tekib oht piirväärtuste ületamiseks, või muud olulised negatiivsed tegurid, siis katsetused lõpetatakse. Täiendav keskkonnamõju hindamine ei ole nendel tingimustel katsetuste tegemiseks vajalik, samuti ei ole põhjendatud loa tingimustesse täpse katsetuste plaani sisseviimine. 5.2.1. SISENDVOOGUDE SEIRE Vastavalt keskkonnakompleksloa taotluse tingimu stele, täiendavaid ettepanekuid ei ole. 5.2.2. ÕHUSAASTEAINETE SEIRE Vastavalt keskkonnakompleksloa taotluse tingimustele Enefit280-2 õhuheite pidevseire. Täiendavad uuringud seoses Enefit280 tehnoloogiaga. KMH aruande ptk 4.3 toodud ülevaatest ilmnes, et tavapärase töörežiimi piiril võib Enefit280 keevkihtkatla suitsugaasides sisalduda vähesel määral süsivesinikke ja ammoniaaki. Viiteid nende saasteainete esinemis - võimalusele leiab ka 2014. a lõhnaainete uuringust (kuid En efit280 seade oli endiselt Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 80 katsetamiste režiimis) ja 2017. aastal läbiviidud rehvihakke utmise katsetuste aruandest (Nomine Consult OÜ töö nr ENE1704) ptk 3.14: kui rehvihake moodustas 4,65 -6,25 % põlevkivi kogusest esines heites 1,3-3,9 mg/Nm 3 NH 3 , 0,06-0,07 mg/Nm 3 fenoole, 12-31 mg/Nm 3 TOC, 0,1-4,2 mg/Nm 3 benseeni, 16-33 mg/Nm 3 alifaatseid süsivesinikke (kõik väärtused 6% O2 sisaldusel). H 2 S ja COS sisaldust ei tuvastatud. Tavapärasel režiimil töötamisel ei ole nende ühendite sisaldust mõõdetud, nii nagu ka PAH ja raskemetallide heiteid. Vajalik on mõõta tavarežiimil NMVOC, H 2 S, NH 3 , CH 4 , TOC, fenoolide, benseeni ja PAH sisaldust väljuvates gaasides, asjakohasusel osakestes. Samade ainete sisaldust on vaja mõõta mittetavapäraste tingimuste korral, mis või vad mõjutada nende ainete moodustumist/heidet, sh põhjalikumalt uurida fenoolvee lisamise mõju olukorras, kui seade töötab tavapärase režiimi piiril ja ka tavapärasest erineval režiimil, st poolkoksi temperatuur on madalam ettenähtud optimaalsest väärtuses t. Uurida, kas on võimalik Enefit280 seadme CFB katlasse suunata fenoolvett suuremal koormusel kui 8 t/h. Uurida, kas on võimalik põlevkiviõli puhastussüsteemi BOB läbinud fenoolvee juhtimine CFB katlasse. Kui hakatakse ette valmistama kombineeritud reov ee puhastamise lahendusi, uurida eraldatud õli ja setete tagasisuunamise võimalusi õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit280 tehnoloogiaga seadmete tööd ja saasteainete heidet. Fenoolvee jms lisamisega seotud seireprogrammide kestus on vähemalt 72 tundi (erinevate mõõtmisperioodide summaarne kestus, kui ei ole võimalik järjest mõõta). 5.2.3. TUHA KÄITLUSEGA SEOTUD UURINGUD Eeldatavalt Auvere energiakompleksis tekkiva tuha koostis perspektiivis muutub (ladestamisele suunatavas tuhas muutub võrreldes praegusega komponentide vahekord). Kõige suurem muutus toimub siis, kui lõpeb põlevkivi otsepõletamine - ladestusalale suunatakse ca 3 mln t põlevkiviõli tootmisest pärinevat tuhka koos 0,225 mln t elektritööstuses biomassi/gaasi termilisel töötlemisel tekkivaid tuhkasid, elektri tootmisel tekkinud põlevkivituhka ei ole. Muutuva tuha koostise puhul on vajalik leida lahendus küsimus tele: ▪ Kas elektritootmisest pärineva tuha koguse ja koostise muutus põhjustab segunemisel õlitööstuse tuhaga selle omaduste muutust? ▪ Kas tuha omaduste muutus mõjutab negatiivselt tuha tsementeerumist ehk kas on tagatud tuhamäe stabiilsus? Vaja on teha erinevate koostisega tuhkade tsementeerumisomaduste katsetused, et teada saada tekkivate tuhkade ladestamisel ladestu nõlvade stabiilsus ja erosioonikindlus. Seejuures ei sõltu nende katsetuste vajadus sellest, kas põlevkivi otsepõletamine lõpeb või mitte (võrreldes praegusega võib prognoosida ladestatava tuha koostise muutust). Katsetuste läbiviimine on ka võimaliku alternatiivse tuhaärastussüsteemi valiku eelduseks (st enne kui saab kinnitada tuhaärastussüsteemi tehnoloogia valiku, peavad olema andmed, kas see tehnoloogia tagab ladestu stabiilsuse ja erosioonikindluse).  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 81 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS Kavandatava tegevuse alternatiivid: ▪ Alternatiiv 1 – Kavandatavaks tegevuseks on Enefit280-2 seadme paigaldamine Narva- Jõesuu linnas Auvere külas Õlitehase maa -alal asuvale Keskterritooriumi kinnistule põlevkiviõli ja uttegaasi tootmiseks. Kavandatavad tootmisvõimsused ja aastased tootmismahud vastavad kompleksloa taotluses toodule: põlevkivi nominaalkulu 2 80 t/h (6720 t/päevas, 2,3 mln t/a), põlevkiviõli 40 t/h, 324 000 t/a, uttegaas 12 000 Nm³/h, 97,2 mln Nm³/a, fenoolvesi 8 m³/h, 64 800 m³/a, elektrienergia 35 MW, 283 500 MWh/a. Planeeritud aastatoodangu maht: põlevkiviõli kuni 324 000 t, uttegaas kuni 97 ,2 mln Nm³, elekter kuni 283,5 GWh. Rakendatakse kompleksloa taotluses kirjeldatud PVT meetmeid. ▪ Alternatiiv 2 – Muudatused kavandatavas tegevuses võrreldes alternatiivi 1 puhul kirjeldatuga, mis olemuselt ei ole käsitletavad alternatiiv 1 puhul kompleksl oa taotluses kirjeldatud tegevuse variandina. Siia hulka kuuluvad asjakohasusel tehnoloogiliste muudatuste sisseviimine (sh tugitegevustes, kui nende võimalike variantide analüüsil selgub, et Enefit280-2 puhul on põhjendatud kogu Auvere energiakompleksi teenindavast lahendusest loobumine) või täiendavate PVT meetmete rakendamine, mh täiendavate puhastusseadmete kasutamine, aga ka tootmisvõimsuse vähendamine või muude tegevusmahtude piiramine võrreldes alternatiiv 1 aluseks olevate võimsuste - kogustega. Alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks eeltoodud muudatuste -piirangute rakendamisega leevendada. Selliseid piiranguid või muudatusi praeguses etapis teada ei ole ja seetõttu neid siinkohal täpsemalt ei esitata. Kui tekib vajadus piiratud võimsuste või koguste väljatöötamiseks või tehnoloogiliste muudatuste tegemiseks, koostatakse KMH käigus vastavad kirjeldused. ▪ 0-alternatiiv – Auvere energiakompleksi komplekslubades toodud mahtude kohaselt. tegevuse jätkamine kehtivates Selgus, et alternatiiv 1 ehk kompleksloa puhul on tegevusmahud oluliselt suuremad kui eeldatavad reaalsed tegevusmahud. Näiteks on Eesti Energia nõukogule esitatud järgmised andmed aastaste tootmismahtude kohta: 1. E280-2 poolt kasutatud põlevkivi kogus 2 014 888 t/a (erinevus ca 12%); 2. Õlitoodang 267 980 t/a, millest 239 413 t/a on keskõli ja 28 567 t/a bensiin (erinevus ca 17%); 3. Tekkiv uttegaasi kogus 68,5 miljonit m3 aastas (erinevus ca 30%); 4. Elektri toodang 203 GWh/a (bruto), millest 106 GWh/a on omatarve ja 97 GWh/a on müük (erinevus ca 28%); 5. Fenoolvee teke 40 288 t/a (erinevus ca 38%). Nende mahtude märkimisväärne erinevus avaldub mõju mh kliimakindluse hindamistulemustele, mistõttu on otstarbekas ka lubade taotlemisel kasutada tegevusmahte, mis on paremas kooskõlas tegelikult kavandatuga, kuid teisalt väldivad asjatute loamenetluste algatamise. Käesolevaga tehakse ettepanek suurendada kompleksloa taotluses nõukogule esitatud andmeid 5% võrra (st selle alusel kujunevad Alternatiiv 2 tegevusmahud). Seega tuleb esitada uus kompleksloa taotlus eelistatud alternatiivi (alt. 2) tegevusmahtudega. Tugitegevuste tehnoloogiliste muudatuste võrdlev hindamine näitas, et selle menetluse raames muudatusi ei eeldata. Perspektiivis on kõige olulisemaks muudatuse ks võimalik tuhaärastussüsteemi ümberkujundamine.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 82 7. MENETLUSOSALISTE JA AVALIKKUSE KAASAMINE 7.1. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD JA NENDEGA ARVESTAMINE Peatükk lisatakse KMH aruande edasisel menetlemisel. 7.2. KMH ARUANDE AVALIKUSTAMINE JA AVALIK ARUTELU Peatükk lisatakse KMH aruande edasisel menetlemisel. 7.3. KMH ARUANDE NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE Peatükk lisatakse KMH aruande edasisel menetlemisel. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 83 KOKKUVÕTE Kokkuvõte esitatakse menetlusetappide läbimise järgselt Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 84 KASUTATUD KIRJANDUS Õigusaktid ▪ Atmosfääriõhu kaitse seadus. Vastu võetud 15.06.2016. https://www.riigiteataja.ee/akt/105112019005 ▪ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Vastu võetud 22.02.2005. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015 ▪ Keskkonnaministri 04.09.2019 määruse nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/106092019031 ▪ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ▪ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012 ▪ Tööstusheite seadus. Vastu https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020080 võetud 24.04.2013. ▪ Vabariigi mille Valitsuse määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba” https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004 Riiklikud andmebaasid ▪ Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver -p2.html ▪ Eesti keskkonna andmete portaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register ▪ „EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“ https://infoleht.keskkonnainfo.ee/ ▪ Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS https://kotkas.envir.ee/ ▪ Statistikaameti ruumipäringu kaardirakendus https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR Muud allikad ▪ T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf ▪ Enefit Energiatootmine AS. Enefit282 lähteolukorra aruanne . 2019 ▪ Enefit Energiatootmine AS. Enefit282 põl evkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju eelhindamise sisendandmed. TÖÖ NR 18/3039 -2. OÜ Hendriksonjako, 2019 ▪ Eesti Energia Õlitööstus AS. Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Pöyry Management Consulting Oy, Pöyry Entec AS. 2014. ▪ Enefit Energiatootmine AS Õlitehase maa ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruanne. OÜ Hendrikson ja Ko. 2019. ▪ Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030 ). https://www.mkm.ee/media/99/download ▪ Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eelnõu. https://envir.ee/media/5496/download Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 85 ▪ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti 2030.pdf ▪ Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused- aastani-2050 ▪ Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016 -2030. https://envir.ee/ringmajandus/maapou/polevkivi ▪ Strateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid ▪ Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-maakonnaplaneering-2030/ ▪ Õiglase ülemineku territoriaalne kava. https://pilv.rtk.ee/s/fPjmojd3Frqntaz ▪ Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025. https://www.riigiteataja.ee/akt/421112018001?leiaKe htiv ▪ Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eelnõu. http://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering ▪ Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneering. Kehtestatud Narva -Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105. http://www.vaivaravald.ee/dp/olitehase/pdf/detailplaneering.zip ▪ Eruoopa roheline kokkulepe (dokumentide pakett – https://ec.europa.eu/info/publications/delivering -european-green-deal_et) ▪ Pakett „Eesmärk 55“ (dokumentide kogum: https://www.consilium.europa.eu/et/policies/green -deal/fit-for-55-the-eu-plan-for-a- green-transition/) ▪ Keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD (https://envir.ee/kevad#kaasamine) ▪ European Parliament. Review of the EU ETS 'Fit for 55' package https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2022/698890/EPRS_BRI(2022) 698890_EN.pdf Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruanne 86 LISAD Kõik lisad (sh keskkonnakompleksloa taotlus ) on kättesaadavad lingilt: http://gofile.me/6tNNn/sH7VRnU8X LISA 1. NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTATUD KMH PROGRAMM KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUS (SH RESSURIKASTUSE JA TOOTMISPROTSESSI ISELOOMUSTUS) KMH programmi Lisana 2, kättesaadav ka eraldi lingilt: https://kotkas.envir.ee/permits/public_applicatio n_details?represented_id=439576&proceedi ng_id=6606&application_id=1009644&cft=f336cfb7 KMH programmi Lisana 3 on kättesaadav KSH aruanne: ÕLITEHASE MAA ALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TÄIENDATUD ARUANNE. OÜ HENDRIKSON&KO, 2018-2019 LISA 2. KMH PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMISE OTSUS LISA 3. ÕHUSAASTEAINETE MODELLEERIMISE TULEMUSED LISA 4. ENEFIT280-2 RAJAMISE NATURA 2000 HINDAMINE