Maaeluministri määruse „Maaeluministri 26. juuli 2019. a määruse nr 63 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavas osalemise toetus“ muutmine“ eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Meie: 31.01.2023 nr 1.4-3/115 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri 26. juuli 2019. a määruse nr 63 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavas osalemise toetus“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Määruse eelnõu, EN_meede_3_1.docx; 2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_meede_3_1.docx. Kerli Nõges 625 6560 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  3713839 1482918 EELNÕU 31 . 0 1 .202 3 0 0 EELNÕU 31 . 0 1 .202 3 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. 02 . 202 3 nr … Maaeluministri 26. juuli 2019. a määruse nr 63 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikava s osalemise toetus“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 132 lõike 2 alusel. Maaeluministri 26. juuli 2019. a määrust nr 63 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavas osalemise toetus” muudetakse järgmiselt: 1 ) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 5 asendatakse tekstiosa „jäätmeseaduse §-s 120, 120 1 , 125, 126, 126 1 või 126 6 “ tekstiosaga „jäätmeseaduse §-s 120, 120 1 , 126 või 126 4 “; 2) paragrahv i 5 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses : „(1 1 ) Tunnustatud toidukvaliteedikavas „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja lammas“ osalemise eest on toetuse suurus standardiseeritud ühikuhinna alusel ühe aasta kohta 414,50 eurot taotleja kohta, millele liidetakse ühikuhind taotleja peetava looma kohta järgmiste loomade puhul: 1) vähemalt kümne kuu vanuse ute kohta 9,22 eurot; 2) lihatõugu ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanuse lihatõugu lehmmullika kohta 37,20 eurot.“; 3 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ ( 3 ) Toetuse maksimaalne su urus põllumajandusliku majapidamise kohta aastas on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) II lisas . “; 4 ) paragrahv i 10 pealkiri s õnastatakse järgmiselt: „ § 10. Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord tunnustatud toidukvaliteedikava „Rohumaaveise liha tootmine“ puhul “; 5 ) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 6 ) määrust täiendatakse § - ga 10 1 järgmises sõnastuses: „ § 10 1 . Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord tunnustatud toidukvaliteedikava „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“ puhul ( 1) PRIA hindab nõuetele vastavaid taotlusi nende § 5 lõikes 1 1 n imetatud loomade arvu alusel, keda taotleja pidas taotlus e esitamise tähtpäeva seisuga . (2) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui taotleja peab vähemalt: 1) viit lihatõugu ammlehm a ; 2) viit vähemalt kaheksa kuu vanust lihatõugu lehmmullika t või 3) kümme t vähemalt kümne kuu vanust utte. ( 3) PRIA koostab hindamistulemuste põhjal taotluste paremusjärjestuse, võttes aluseks lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumi. Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks selle taotleja taotlus, kelle peetavate § 5 lõikes 1 1 n imetatud loomade arv on suurem . “; 7 ) paragrahv i 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel esmalt selles toidukvaliteedikavas osalemiseks esitatud parimad nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavad taotlused, milles osalejate arv on suurem, Euroopa Liidu ühise põllumajandus poliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 1 punkti 2 alusel. “; 8) paragrahvi 13 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) “. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler SELETUSKIRI maaeluministri määruse „Maaeluministri 26. juuli 2019. a määruse nr 63 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikava s osalemise toetus“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus „Maaeluministri 26. juuli 2019. a määruse nr 63 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavas osalemise toetus“ muutmine“ (edaspidi eelnõu ) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 132 lõike 2 alusel. Eelnõu hõlmab „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 3 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad” tegevuse liiki 3.1 „Liidu kvaliteedikavades ja siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikavades osalemine“ (edaspidi meede 3.1 ) . Meede 3.1 panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” toidusektori ettevõtete konkurentsivõimet toetavasse tegevussuunda 5 „Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine“ ning aitab kaasa riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ suunas liikumisele. 2023. aasta jaanuari seisuga on Eestis kaks tunnustatud toidukvaliteedikava : „Rohumaaveise liha tootmine“ ning „Biosfääri programmiala rohumaav eis ja - lammas“. Meetme 3.1 kohasel t toetatakse ELÜPS -i § 92 lõike 3 alusel tunnustatud toidukvaliteedikavas (edaspidi tunnustatud toidukvaliteedikava ) osalemis t . Toetust antakse tunnustatud toidukvaliteedikavas osalemisega seotud püsikulude hüvitamiseks ühes tunnustatud toidukvaliteedikavas osalemise kohta kuni viiel aastal arvates esmakordsest kavaga liitumises t, kuid kõige hiljem 2 025. aasta 30. juuni l . Kuigi toetust on võimalik taotleda tunnustatud toidukvaliteedi kavas osalemise eest kuni viiel aastal arvates esmakordsest kavaga liitumisest ja toetust on õigus saada nende kavas osaletud aastate eest, siis hoolimata sellest maksab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) toetuse saajale toetust vaid kuni 2025. aasta 30. juunini , sest käesolev programmiperiood lõpeb 2025. aasta 31. detsembril. Maaeluministri 26. juuli 2019. a määruses nr 63 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikava osalemise toetus“ (edaspidi määrus ) tehakse vajalikud muudatused seetõttu , et 2022. aastal tunnustati toidukvaliteedikava „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“. Seni kehtinud määruse alusel oli võimalik toetust maksta tunnustatud toidu kvaliteedikavas „Rohumaaveise liha tootmine“ osalejatele. Kuna tunnustatud toidukvaliteedikavas osalemisega seotud püsikulud on iga kava puhul erinevad, siis kindlat kulude loetelu nende kohta ei ole määruses sätestatud ning toetuse suurus, mis kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinna alusel, arvutatakse iga kava kohta eraldi. Määrusesse lisati tunnustatud toidukvaliteedikavas „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“ osalejatele toetuse suuruse arvutamiseks vajalikud ühikuhinnad ning taotluste hindamise kriteeriumid ja hindamise kord. Seega tehakse muudatused, mille kohaselt saavad ka tunnustatud toidukvaliteedikavas „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja - lammas“ osalejad toetust taotleda. 2022. aasta 16. septembri seisuga oli sell e tunnustatud toidukvaliteedikava ga liitunud 1 1 osalejat. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Kerli Nõges (625 6 560 , [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul (625 6 259 , [email protected] ). Keeleliselt toimetas eelnõu Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6 523 , laura.ojava @agri.ee). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrust muudetakse järgmiselt. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõiget 4, sest 2021. aasta 15. mail jõustus jäätmeseaduse (edaspidi JäätS ) redaktsioon, mille kohaselt muudeti JäätS-i vastutussätteid. JäätS i § 125 tunnistati kehtetuks, kuna selle teo eest on vastutussäte olemas JäätS-i §-s 120 1 . Samuti tunnistati kehtetuks JäätS-i §-d 126 1 ja 126 6 , sest seadusemuudatustega pandi kokku mitmed vastutussätted ning edaspidi on ka nende kahe sätte sisu kaetud JäätS-i §-dega 120 1 , 126 ja 126 4 . Eeltoodu tõttu viiakse määruses sätestatu kooskõlla JäätS-is sätestatuga. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 5 lõikega 1 1 . Määruse § 5 lõikes 1 on sätestatud standardiseeritud ühikuhinna suurused tunnustatud toidukvaliteedikava „Rohumaaveise liha tootmine“ puhul. Muudatusega täiendatakse määrust andmetega, mille alusel arvutatakse toetuse suurus 2022. aastal tunnustatud toidukvaliteedikava „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja - lammas“ osalejatele. Määruse § 4 kohaselt saab toetust taotleda ELÜPS-i § 92 lõike 3 alusel tunnustatud toidukvaliteedikavas osalemisega seotud püsikulude hüvitamiseks. Kuna tunnustatud toidukvaliteedikavas osalemisega seotud püsikulud on iga kava puhul erinevad, siis kindlat kulude loetelu nende kohta ei ole määruses sätestatud ning toetuse suurus, mis kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinna alusel, arvutatakse iga kava kohta eraldi. S tandardis eeritud ühikuhinna rakendamise aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkt b. Sellest lähtudes antakse toetust standardiseeritud ühikuhinna alusel, mille suuruse määrab kindlaks iga tunnustatud toidukvaliteedikava puhul sõltumatu ja pädev isik, kaardistades kõigepealt kavas osalemisest tulenevad nõuded ning tehes seejärel kindlaks nende nõuete täitmisest tulenevate kulude maksumuse. Alus eespool nimetatud viisil kulude kindlaksmääramiseks tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõikest 5, mille punkti a kohaselt tuleb sama artikli lõike 1 punktis b osutatud kulud kindlaks määrata ausal, õiglasel ja tõendataval arvutusmeetodil, mis põhineb statistilistel andmetel, muul objektiivsel teabel või eksperdi hinnangul, toetusesaajate varasemat tegevust käsitlevatel tõendatud andmetel või individuaalse toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade rakendamisel . Kuna iga tunnustatud toidukvaliteedikava on erinev ning iga kava eeskirjas on sätestatud erinevad nõuded, tellitakse pärast iga uue kava tunnustamist sõltumatult ning pädevalt isikult analüüs, milles kaardistatakse kõik kavas osalemisega kaasnevad püsi kulud ja tehakse kindlaks nende maksumused. T unnustatud t oidukvaliteedikava „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja - lammas“ puhul telliti analüüs Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakonnalt . Analüüsis „Kvaliteedikavas „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas" osalemise püsikulude analüüs“ kaardistati kõnealuses kavas osalemise püsikulud, milleks oli d iga-aastased kontrollikulud ning loomade heaolu tagamisega kaasnevad kulud . Kulud on seotud eelkõige loomade heaolu tagamisega tunnustatud toidukvaliteedikava s esitatud nõuete kohaselt (nt puhtale veele ligipääsu tagamisega kaasnevad lisakulud, parasiidiseire lisakulud, talvise jalutusala hooldamise lisakulud), aga ka karjatamiseks kasutatava rohumaa hooldamise ja püsirohumaadelt või poollooduslikelt kooslustelt talvise rohusööda varumisega. Seega koosneb tunnustatud toidukvaliteedikava „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja lammas“ puhul toetussumma suurus osaleja kohta kahest komponendist: 1) standardiseeritud ühikuhind määruse § 5 lõikes 1 1 nimetatud looma ehk põhikarjalooma kohta , mis korrutatakse loomade arv uga, ja 2) ettevõtte iga-aastane kontrollikulu. Põhikarja loomana lähevad arvesse vähemalt kümne kuu vanune utt , lihatõugu ammlehm või vähemalt kaheksa kuu vanuse lihatõug u lehmmullikas . Standardiseeritud ühikuhinna arvutused on tehtud keskmiselt põhikarja looma kohta, võttes arvesse tunnustatud toidukvaliteedikavas osalevate ettevõt ja te peetavate loomade arvu ja karja struktuuri (põhikarja loomade osatähtsus kogu loomade arvust). Arvutused on tehtud eraldi vähemalt kümne kuu vanuse ute ja vähemalt kaheksa kuu vanuse lihatõugu lehmmullika kohta, arvutustes on arvesse võetud ka põhikarja loomade juurde kuuluvatele muudele loomadele (talled, vasikad jne) tehtavad kulutused, mis on seotud tunnustatud toidukvaliteedikavas osalemisega. Ettevõtte iga-aastase kontrollikulu arvutamisel on arvesse võetud keskmine ettevõtte kontrollimiseks kuluv aeg ja konsulendi keskmine tunnitasu. Põllumajandusuuringute Keskus e hinnangul kulub ühe ettevõtte kontrollimiseks (ettevõttes kohapeal söötade, loomade ja pidamistingimustega tutvumine, söödavajaduse ja karjatamiskoormuse arvutamine, hindamisakti koostamine) 8–12 tundi aastas ehk keskmiselt 10 tundi, kusjuures ettevõtte suurus kontrollimisele kuuluvat ajakulu oluliselt ei mõjuta. Võttes arvesse, et konsulenditöö keskmine tunni tasu on 41,45 eurot, kujune b ettevõtte aastaseks kontrollikulu maksumuseks 414,50 eurot olenemata ettevõtte suurusest. Tunnustatud toidukvaliteedikava „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja - lammas“ puhul arvutatakse toetuse suurus taotleja peetava looma kohta , võttes arvesse, et püsikulud on 9,22 eurot vähemalt kümne kuu vanuse ute ning 37,20 eurot lihatõugu ammlehma või vähemalt kaheksa k uu vanuse lihatõugu lehmmullika kohta aastas ning sellele liidetakse aastane kontrollikulu , milleks on 414,50 eurot taotleja kohta . Taotleja peetavate nimetatud loomade arvu määramisel lähtub PRIA põllumajandusloomade registrist, kust päritakse andmed taotlusvooru viimase päeva s eisuga. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 5 lõikega 3 . Muudatusega täiendatakse määrust viitega toetuse maksimaalsele suurusele . T oetuse maksimaalne suurus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 II lisast , mille kohaselt saab põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavade puhul toetuse maksimaalne suurus olla 3000 eurot põllumajandusliku majapidamise kohta aastas. Viide lisatakse, sest tunnustatud toidukvaliteedikava „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja lammas“ puhul kujuneb osa toetuse summast taotleja peetava te loomade arvu alusel ning seetõttu on oluline määruse tekstis esitada toetuse võimalik maksimaalne su urus põllumajandusliku majapidamise kohta aastas. Eelnõu punktiga 4 tehakse tehn iline muudatus . Kuna määruse alusel on edaspidi võimalik toetust taotleda kahes tunnustatud toidu kvaliteedikavas osalejatel ning kummagi kava puhul on toetuse maksmise aluseks erinevad andmed , siis tuleb kehtestada mõlema kava kohta eraldi paragrahvid taotluste hindamise kriteeriumitega ja hindamisega kor raga . Sel põhjusel m uudetakse § 10 pealkirja („T aotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord tunnustatud toidukvaliteedikava „Rohumaaveise liha tootmine“ puhul “ ) . Eelnõu punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 lõige 4 , mille kohaselt eelistatakse nende taotlejate taotlusi, kes osalevad suurema osalejate arvuga tunnustatud toidukvaliteedikavas . Muudatus tuleneb asjaolust, et mõlema tunnustatud toidukvaliteedikava kohta kehtestatakse eraldi paragrahv taotlus te hindamise kriteeriumite ja hindamise kor raga. T aotluste paremusjärjestuse tekkimist on vaja reguleerida sellise olukorra puhul , kus toetust taotlevad rohkem kui ühes tunnustatud toidukvaliteedikavas osalevad taotlejad : see reguleeritakse eelnõu punktis 7. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määrust §-ga 10 1 , millega sätestatakse t aotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord tunnustatud toidukvaliteedikava „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“ puhul . PRIA hindab kõiki nõuetele vastavaid taotlusi ühe hindamiskriteeriumi alusel, milleks on nende määruse § 5 lõikes 1 1 nimetatud loomade arv, keda taotleja pidas taotluse esitamise tähtpäeva seisuga. Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui taotleja pidas taotluse esitamise tähtpäeva seisuga vähemalt viit lihatõugu ammlehm a või viit vähemalt kaheksa kuu vanu st lihatõugu lehmmullika t või vähemalt kümmet vähemalt kümne kuu vanust utte . Sama lähenemist on varem kasutatud ot setoetuste maksmisel, näiteks aastatel 2015 – 2016 rakendatud p iimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse puhul ning ka praegu rakendatava ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (maaeluministri 6. jaanuari 2021. a määrus nr 2 „ Ute ja kitse kasvatamise otsetoetus “ ) puhul . Ammlehma kasvatamise otsetoetust rakendati aastatel 2015 – 2016 ning jätkatakse taas alates 2023. aastast. Ute ja kitse kasvatamise otsetoetust rakendati aastatel 2015 – 2016 ning taas alates 2021. aastast. Need otsetoetused on seotud tootmiskohustusega, mis tähendab, et taotlejad peavad pidama mingil minimaalsel arvul ammlehm i või uttesid ja kitsi , täites seeläbi toetusmeetmete laiemat eesmärki ( säilitada või taastada raskustes olevates sektorites tootmise tase ) . Selleks seati minimaalse loomade arvu piirmäärad vastavates sektorites valitseva olukorra järgi , põhinedes peamiselt loomade arvude muutustel ja põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) andmetel tehtud analüüsidel, milles muu hulgas võeti arvesse majapidamiste netolisandväärtust tööjõu aastaühiku kohta, kogutoodangut, kogukulusid, tasustamata tööjõu osakaalu, põllumajanduslike toetuste osakaalu jne. Taotlejate peetavate loomade andmeid kontrollib PRIA põllumajandusloomade registrist. Paremaks loetakse selle taotleja taotlus, kel le peetavate § 5 lõikes 1 1 nimetatud loomade arv on suurem , sest sellise taotleja roll on tunnustatud toidu kvaliteedikava alusel toodetud liha turule jõudmise l olulisem . Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse § 11 lõike 2 sõnastust , et reguleerida taotluste paremusjärjestuse tekkimist olukorras, kus toetust taotlevad rohkem kui ühes tunnustatud toidukvaliteedikavas osalevad taotlejad . Kui toetuse rahalisi vahendeid ei ole piisavalt, et toetust saaks anda kõigile tunnustatud toidukvaliteedikavades osalejatele, kes toetust taotlevad, siis eelistatakse suurema osalejate arvuga tunnustatud toidukvaliteedikavas osalevate taotlejate taotlusi. Näiteks tekib olukord, et toetust taotlevad kolmes tunnustatud toidukvaliteedikavas osalejad, kuid rahalisi vahendeid toetuse maksmiseks jätkub ainult kahes tunnustatud toidukvaliteedikavas osalejatele – sellisel juhul eelistatakse nende taotlejate taotlusi, kes osalevad suurema osalejate arvuga tunnustatud toidukvaliteedikavas. Eelnõu punktiga 8 jäetakse määruse § 13 lõikest 3 normitehnilistel põhjustel välja tekstiosa „ Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) “ . Tegemist on vormilise muudatusega, sätte sisu ei muutu. 3. E elnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469). Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Eestis on kaks riiklikult tunnustatud toidu kvaliteedikava : t unnustatud t oiduk valiteedikavas „Rohumaaveise liha tootmine“ on 2021. aasta lõpu seisuga 77 osalejat ning t unnustatud t oiduk valiteedikavas „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja - lammas“ on 2022. aasta septembri lõpu seisuga 1 1 osalejat. Toetus suurendab põllumajandustootjate huvi liituda riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava dega ning soodustab uute toidukvaliteedikavade teket. Toidu kval iteedikavades osalemine aitab parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet , kindlustades põllumajandustootja positsiooni tarneahelas , ning loob eeldused parema ja stabiilsema kvaliteediga toodete turule jõudmiseks. PRIA-le ka asneb määruse muudatusega teatud töökoormuse kasv , kuna taotlejate ring on suurenenud seoses teise toidukvaliteedikava tunnustamisega 2022. aasta märtsis ning edaspidi tuleb menetleda kahes toidu kvaliteedikavas osalejate taotlusi. Määruse muudatusega kaasneb mõningane positiivne regionaalne mõju, sealhulgas mõju maa- ja rannapiirkondadele, kuna taotlejad on põllumajandusliku majandustegevusega tegelevad ettevõtjad, kes asuvad valdavalt maapiirkondades. Määruse muudatustel ei ole otsest ja olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju. Määruse muudatustega ei kaasne otsest ja olulist mõju riigi j ulgeolekule ning välissuhetele. Määrusel on teatav positiivne mõju looduskeskkonnale, kuna see soodustab biosfääri programmiala looduslike rohumaade hooldamist ja elurikkuse säilitamist. Kuna eelnõus kavandatud muudatustel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi ega -tulusid riigieelarvelistest vahenditest . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Samuti esitatakse eelnõu ar v amuse avaldamiseks tunnustatud toidukvaliteedikava „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“ tunnustamiseks esitanud toot ja rühmale . Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le . EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/23-0116 - Maaeluministri määruse „Maaeluministri 26. juuli 2019. a määruse nr 63 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavas osalemise toetus“ muutmine“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.02.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4715130-71f9-4694-836b-506b322c7721 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4715130-71f9-4694-836b-506b322c7721?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main