Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine

Kapitali kättesaadavuse turutõrke uuring kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute puhul Uuringuaruanne 14.12.2021 Lp Henrik Kutberg, 14.12.2021 Ernst & Young Baltic AS viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi uuringu kapitali kättesaadavuse turutõrgetest kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute puhul. Töö eesmärgiks oli selgitada välja, millised turutõrked esinevad suuremahulise kapitali kaasamisel ning kuidas saaks riik neid leevendada läbi finantseerimislahenduste pakkumise ja erainvesteeringute võimendamise. Antud aruanne annab ülevaate uuringu tulemustest, sh annab ülevaate suuremahulise kapitali kättesaadavusest, sellega seotud takistustest ning annab soovitusi võimaliku riigipoolse sekkumise osas. Tööd puudutavate küsimuste korral palume pöörduda uuringu projektijuhi Helli Toomsalu poole ([email protected]). Lugupidamisega Siim Aben Ernst & Young Baltic AS Sisukord Lehekülg 1. Kokkuvõte 4 2. Sissejuhatus 6 2.1 Uuringu eesmärk ja ulatus 7 2.2 Uuringu metoodika 8 3. Ettevõtete vajadus täiendava finantseeringu järele 9 3.1 Rahakaasamise vahendid ja ulatus 10 3.2 Rahakaasamise eesmärk ja valdkond 11 4. Takistused kapitali kaasamisel 12 5. Riigi roll turutõrgete lahendamisel 15 Lk 3  Kokkuvõte Page 4 1. Kokkuvõte Peamised järeldused Ernst & Young Baltic AS (edaspidi EY) viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ► Eesmärgid, mille jaoks suurinvesteeringuid planeeritakse, on eelkõige rohepöörde elluviimisega läbi uuringu kapitali kättesaadavuse turutõrgetest kasvurahastuse ja suuremahuliste seotud projektid (lisaks rohelise energia tootmisele/salvestamisele ka ettevõtte tegevuse/tootmise finantstehingute puhul. Töö eesmärgiks oli selgitada välja, millised turutõrked esinevad keskkonnasõbralikumaks muutmine), uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, tooteinnovatsioon, suuremahulise kapitali kaasamisel ning kuidas saaks riik neid leevendada läbi ettevõtete omandamised. Rahakaasamise planeeritav summa jääb pooltel ankeetküsitlusele finantseerimislahenduste pakkumise ja erainvesteeringute võimendamise. vastajatel vahemikku 5-10 mln €, ülejäänud ettevõtetel esineb vajadus suuremas summas. Käesolev uuring keskendus ettevõtetele, kellel on varasem kogemus või potentsiaal (kasvu- ► Välise osapoole omakapitaliinvesteeringu kaasamisel on takistusteks selle pakkujate ebasobivad )projektide rahakaasamisel alates 5 mln € või ligilähedases mahus. Uuringu tulemusel valmisid tingimused (nt osalust puudutav, väljumise tingimused, nõutud marginaal) ning investorite ettepanekud, kuidas riik saaks üle 5 mln € suuruseid tehinguid toetada läbi finantsinstrumentide piiratud valik. Ettevõtjad on toonud välja välisinvestorite soovi näha, et riik toetab konkreetset pakkumise. Uuring viidi läbi perioodil september 2021 – november 2021. suurinvesteeringut oma territooriumil ning on samuti valmis riske jagama. Uuringu peamised järeldused olid alljärgnevad: ► Uuringust selgus, et hinnanguline turutõrge suuremahulisel rahakaasamisel eksisteerib. Peale Eesti pensionifondide aktiivse investeerimistegevuse lõpetamist Eesti ettevõtetesse, on finantseeringu puudujääk tõusnud just suuremahuliste projektide puhul. Seega oleks selles Et potentsiaalsed kasvu- ja suurprojektid ei jääks rahastamata ega liiguks Eestist väljapoole, on valdkonnas põhjendatud riigipoolne sekkumine finantsinstrumendi kaudu. soovitav kaaluda riigipoolseid meetmeid turutõrke ületamiseks. Antud uuringu tulemusel on nendeks eelkõige SA KredExi maksimaalse käendus- ja laenusumma tõstmine (üle 5 mln €), ► Suurimaks takistuseks suuremahulise kapitali kaasamisel on ettevõtjate ja finantseerijate riigigarantii pakkumine ja riigipoolne investeerimine läbi erakapitalifondide ning seeläbi hinnangul piisava tagatise puudus, seda eriti tõmbekeskusest väljaspool. Kapitali pakkujad näevad erakapitaliturufondide mitmekesistamine. riski ka rahavoo prognoosimatuses (nt uue tehnoloogia kasutuselevõtu puhul), mis kombineerituna omakapitali ebapiisavusega võib saada takistuseks vajaliku rahastuse saamisel. ► Finantsasutuste hinnangul on suuremahuliste tehingute rahastamisel peamiseks takistuseks kõrge riskitase, mida soovitakse jagada. Uute projektide puhul on kõige keerulisem just käivitamisfaas ning riigi sekkumine on põhjendatud käivitamisfaasi läbimiseks, mil turg pole valmis piisavas mahus finantseeringut pakkuma. ► Ettevõtete hulka, kes üle 5 mln € suurust täiendavat rahastust lähiaastatel vajaksid, saab vaid kaudselt hinnata. Uuringu tulemusel võib selliseid ettevõtteid olla 50-200 kahe aasta jooksul. Riigipoolne garantii KredEx maksimaalse Erakapitalituru Tinglikult võib hinnata, et veerand suurtehingutest liiguksid Eestist väljapoole või jääksid ellu käendus- ja mitmekesistamine viimata rahastuse piiratud kättesaadavuse tõttu. laenusumma tõstmine Lk 5  Sissejuhatus Page 6 2. Sissejuhatus 2.1 Uuringu eesmärk ja ulatus EY viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi uuringu kapitali kättesaadavuse turutõrgetest kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute puhul. Uurimisküsimused Käesolev uuring keskendus ettevõtetele, kellel on varasem kogemus või potentsiaal (kasvu- Uurimissuund 1. Turutõrkeanalüüs )projektide rahakaasamisel alates 5 mln € või ligilähedases mahus. Uuringu tulemusel valmisid ettepanekud, kuidas riik saaks üle 5 mln € suuruseid tehinguid toetada läbi finantsinstrumentide 1. Millistes sihtrühmades/sektorites/projektides esinevad turutõrked ettevõtete kasvu- ja pakkumise. Uuring viidi läbi perioodil september 2021 – november 2021. suuremahuliste projektide finantseerimisel? 2. Mis eesmärkide täitmiseks on ettevõtetel kasvuraha ebapiisavalt saadaval? Taust 3. Millistes sektorites on põhjendatud riigi sekkumine kapitaliturul ja millistes ei ole Uuring tulenes vajadusest parandada rahastuse kättesaadavust üle 5 mln € suuruste investeeringute põhjendatud, et majanduslik mõju ja võimendus oleks suurim? puhul. Hetkel võimaldab SA KredEX väljastada VKE-dele laene ja käendusi vaid kuni 5 mln € ulatuses 4. Millised on ettevõtete takistused ja väljakutsed kasvufinantseeringu ja suuremahuliste struktuurivahenditest või kuni 2 mln € ulatuses sihtkapitali arvelt, kusjuures tuleb arvesse võtta ka rahakaasamiste puhul? riigiabist tulenevaid piiranguid. Eestis puudub mehhanism, millega saaks riik oma strateegiliste 5. Mis puudused iseloomustavad pankade poolt pooleli jäetud suurtehinguid? eesmärkide täitmiseks vajalike investeeringute puhul toetada nende elluviimist suuremas summas 6. Nõudluse hindamine, hinnanguliselt mitu kasvu- ja suurprojekti jääb aastas rahastamata või kui 5 mln € ja vajadusel kommertspankadega riske jagada. Samuti ei ole pakutav laen või käendus liigub Eestist väljapoole ilma riigi sekkumiseta? alati piisav lahendus kasvurahastust kaasavatele ettevõttele. Kui ettevõtte kapitalistruktuur vajab kasvu finantseerimiseks tugevdamist ja täiendavat omakapitaliinvesteeringut, siis hetkel puudub Uurimissuund 2: Riigi roll ja võimalused soodustada Eesti ettevõtete kapitali kättesaadavust riigil mehhanism, et eraturu fondivalitsejatega koos riske jagada. suuremahuliste projektide puhul. 7. Milline võiks ja peaks olema riigi roll varasemalt tuvastatud turutõrgete lahendamisel, sh eri majandustsüklites? 8. Milliste rahastamisvahendite ja sekkumisloogikaga on võimalik lahendada eelnevalt tuvastatud turutõrkeid, kus mitte ei konkureerita rahastajatega, vaid võimendatakse neid? Uuringu eesmärgid 9. Näited võimalikest tehingutest ja struktuurist erinevate riiklike finantstoodete kombineerimisel. • välja selgitada VKE-de ja suurettevõtete seas sihtrühmad, kus esinevad peamised turutõrked 10. Uute riiklike rahastamisvahendite rakendamise võimendava mõju ja lisandväärtuse kapitali kaasamisel suuremahuliste projektide puhul; hindamine potentsiaalsete kasusaajate põhjal.* • anda poliitikasoovitusi, kuidas riik saaks eelnevalt tuvastatud probleeme leevendada läbi finantseerimislahenduste pakkumise ja erainvesteeringute võimendamise kaudu. *Riiklike rahastamisvahendite detailne võimendava mõju ja lisandväärtuse analüüs ning selle tarbeks andmekogumine viiakse läbi perioodi 2021-2027 ÜKP vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine käigus 2022. aastal. Lk 7 2. Sissejuhatus 2.2 Uuringu metoodika Individuaal- ja fookusgrupi intervjuud Ettevõtjate veebiküsitlus Uuringu käigus viidi läbi intervjuud ettevõtjate, erialaliitude esindajate, eraturu kapitali Veebiküsitlus viidi läbi sihipärase/suunatud valimiga ettevõtetest, kellel võiks potentsiaalselt olla pakkujate ning riiklike finantsinstrumentide pakkujate esindajatega. Kokku toimus 19 intervjuud, vajadus üle 5 mln € suuruse rahastuse kaasamiseks. Veebiküsitluse valimi koostamisele olid sisendiks sh nii individuaal- kui fookusgrupi intervjuu meetoditel. järgmised allikad: Intervjueeritute nimekiri oli alljärgnev. ► Äriregistri andmed – valimisse võeti ettevõtted, kelle 2019. ja/või 2020.aasta majandusaasta aruande põhjal töötas vähemalt 10 töötajat ja kelle müügitulu oli üle 10 miljoni euro. Valimist ► Erialaliidud ja esindusorganisatsioonid – Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Masinatööstuse jäeti välja antud uuringu kontekstis mitteasjakohased tegevusalad (nt finants- ja Liit, Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Taastuvenergia kindlustustegevused jm). Koda, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, IVIA, lisaks valitsusasutusena ka Kaitseministeerium. Kokku viid läbi 8 intervjuud. Läbiviidud intervjuude eesmärgiks oli ► Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja SA KredEX-i poolt saadetud ettevõtete koguda taustainfot turutõrke analüüsiks ning saada sisendit ettevõtjate veebiküsitluse nimekirjad - lähiminevikus suurema investeeringu teinud või teadaolevalt suuremahulist projekti valimi koostamiseks. planeerivad ettevõtted. ► Ettevõtjad – kokku viidi läbi 7 intervjuud. Intervjuude eesmärgiks oli koguda infot ► Erialaliitudega läbiviidud intervjuud - koguti infot võimaliku ettevõtete valimi kohta, kes ettevõtete kasvuplaanide, rahastamisvajaduse, investeeringute kättesaadavuse ning potentsiaalselt suuremahulistele projektidele välist rahastust vajaksid. varasema finantseeringu kaasamise kogemuste kohta. Samuti uuriti ootusi riigipoolse instrumendi osas. Veebiküsitlus saadeti välja ligi 900 ettevõttele ning sellele laekus 43 vastust, mis teeb vastamismääraks 4,8%. Kuna küsitlusele olid oodatud vastama suuremahulisi rahakaasamisi läbi viinud ► Kapitali pakkujad – Pangaliit (esindas Swedbank), LHV, MTÜ Finance Estonia esindajad või planeerivad ettevõtted, siis võib vastamismäära pidada ootustele vastavaks. Veebiküsitluse (sh Redgate Capital, Coop Pank, BaltiCap), EstVCA ja Livonia. Kokku viidi läbi 4 intervjuud tulemusi ei saa üldistada ettevõtjate üldkogumile ning see ei olnud ka küsitluse eesmärgiks. Küsitlus ja (sh 2 fookusgrupi intervjuud). ka kogu uuring on koostatud kaasusepõhise lähenemisega, keskendudes väiksele hulgale ettevõtjatele, kellel on suuremahulise rahastuse kaasamise vajadus. Küsitlusankeet koosnes 15 küsimusest ja oli jaotatud kolmele teemaplokile: ettevõtte vajadused Uuringu aruanne koosneb kolmest sisulisest peatükist. Esiteks analüüsitakse ettevõtete vajadusi kapitali kaasamisel, kapitali kättesaadavus ning riigi roll rahastuse kättesaadavuse parandamisel. kapitali kaasamisel, sh millises summas ja milliste eesmärkide täitmiseks täiendavaid väliseid Veebiküsitluse tulemusi valideeriti ja täpsustati seitsme ettevõttega poolstruktureeritud intervjuude rahastamisvahendeid vajatakse. Teiseks analüüsitakse ilmnenud turutõrkeid – tuuakse välja, vormis. Lisaks küsitluste tulemuste analüüsimisele täiendati uurimistulemusi dokumendianalüüsiga, millised on peamised takistused kapitali kaasamisel ning kuidas ettevõtjad ise ligipääsu kapitalile kasutades selleks varasemaid uuringuid ning riiklikke strateegiadokumente. hindavad. Viimaseks, toetudes ettevõtjate, erialaliitude ja finantsasutuste sisendile, on analüüsitud riigi võimalikku rolli turutõrke leevendamisel. Lk 8 Ettevõtete vajadus täiendava finantseeringu järele Page 9 3. Ettevõtete vajadus täiendava finantseeringu järele 3.1 Rahakaasamise vahendid ja ulatus Joonis 1. Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise vajadus järgmise kahe aasta jooksul Eesti Panga 2021.aastal avaldatud Eesti finantssektori ülevaatest selgub, et pankade osakaal Eesti finantssektori varadest on 70%. Eesti Panga sõnul on viimastel aastatel eriti kiiresti kasvanud era- ja Ankeetküsitlusele vastas kokku 43 ettevõtet (35 VKE-d ja 7 suurettevõtet), kellest: 2 riskikapitalifondid, kinnisvarafondid, aga ka ühisrahastusettevõtted, krediidiandjad ja -vahendajad (peamiselt kiirlaenu- ja järelmaksuandjad) ning hoiu-laenuühistud. Kokku moodustavad need siiski vaid ligikaudu 6% finantssektorist. 2 2020. aasta lõpus oli investeerimisfondide varade kogumaht 1,2 miljardit eurot (4% SKPst), mis on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes üks madalamaid. Varade mahust suurima osa (58%) moodustasid 28% 42% 2 10 kinnisvarafondid, millele järgnesid riski- ja muud fondid (24%) ja aktsiafondid (18%).1 Käesoleva uuringu käigus selgus muuhulgas, et finantsinstrumentide pakkujate hinnangul on kapitali pakkumisele suuremahulistes projektides negatiivset mõju avaldanud Eestis tegutsevate pensionifondide aktiivse 2 investeerimistegevuse lõpetamine Eesti ettevõtetesse. n=18 12 on varasemalt kasutanud või 18 plaanib järgmise kahe aasta 5-10 mln eur 10,1-25 mln eur Käesoleva uuringu raames viidi läbi ettevõtete veebiküsitlus, millele olid oodatud vastama eelkõige üritanud kasutada viimase 5 aasta jooksul kaasata täiendavaid suuremahulisi rahakaasamisi läbi viinud või planeerivad ettevõtted. 21 ettevõtet vastas, et nad on jooksul täiendavaid rahalisi vahendeid rahalisi vahendeid (5+ mln €) 25,1-50 mln eur 50,1-100 mln eur varasemalt kasutanud/üritanud kasutada või planeerib lähitulevikus täiendavate rahaliste vahendite (5+ mln €) üle 100 mln eur kaasamist summas üle 5 mln euro. 18-st suuremahulist rahakaasamist planeerivast ettevõttest 10 kavandab seda summas 5-10 mln eurot, ülejäänud ettevõtted üle 10 mln euro suuruses summas (sh 2 ettevõtet üle Allikas: Ettevõtetele suunatud ankeetküsitlus. EY 100 mln euro). (Joonis 1) Kuigi küsitlustulemusi ei saa üldistada kõikidele Eesti ettevõtetele, järeldub sellest Eesmärkide täitmiseks planeeritavad siiski, et eksisteerib vajadus suuremahulise rahakaasamise osas. Eesti finantssektori panganduskesksust ilmestab ka antud finantsvahendid uuring, kus täiendavaid rahalisi vahendeid kaasata Krediidiasutuse laen 14 Ettevõtete hulka, kes üle 5 mln € suurust täiendavat rahastust lähiaastatel vajaksid, saab vaid kaudselt soovivatest ettevõtetest kolmveerand plaanib seda teha hinnata. Võttes arvesse nii küsitlusega kui MKM-ilt ja selle allasutustelt ning erialaliitudelt saadud sisendit, Välise osapoole omakapitaliinvesteering 9 krediidiasutuse laenu kasutades. Välise osapoole võib hinnata, et järgneva aasta-kahe jooksul potentsiaalselt suurtehinguid planeerivate ettevõtete hulk võib omakapitaliinvesteeringut plaanivad kasutada umbes Muu välise osapoole/rahastusinstitutsiooni 4 ulatuda ca 50-ni. Krediidiasutuste hinnangul võib selliste ettevõtete arv olla kordades suurem, ulatudes pooled vastanud ettevõtetest. Käenduse vähene laen vähemalt paarisajani. See on hinnanguline suurus, sest tihti ei jõua sellised ettevõtted oma projektiplaaniga märkimine võib tähendada valideerivate intervjuude Käendus 3 kommertspangani. kohaselt seda, et selle kasutamist otseselt ei planeerita, Garantii 2 vaid see on lihtsalt vajalik muu vahendi saamiseks ning lisaks ollakse teadlikud käenduse piiratud summadest. Liising 1 Muu: emaettevõtte vahendid 1 1 Allikas: Eesti Panga finantsstruktuuri ülevaade 2021. https://haldus.eestipank.ee/fsr_2021_est_0.pdf Lk 10 3. Ettevõtete vajadus täiendava finantseeringu järele 3.2 Rahakaasamise eesmärk ja valdkond Täiendavat rahastamist vajavatelt ettevõtetelt uuriti, milliste eesmärkide täitmiseks on olnud või on Tabel 1. Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise eesmärk tulevikus vajadus täiendava finantseeringu järele (tabel 1). Ankeetküsitlusest ning intervjuudest ettevõtjate Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise eesmärk Vahendeid kaasata Vahendeid kaasanud ja finantsinstitutsioonide esindajatega tõusid esile rohepöörde elluviimisega seotud projektid (lisaks planeerivate ettevõtete ettevõtete osakaal osakaal (n=18) (n=12) rohelise energia tootmisele/salvestamisele ka ettevõtte tegevuse/tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmine), uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, tooteinnovatsioon, ettevõtete omandamised. Rohepöörde elluviimisega (sh taastuvenergiaga) seotud Finantsinstitutsioonide hinnangul on ettevõtete omandamistehingute arv viimasel ajal oluliselt suurenenud 39% (7) 33% (4) projekt (sh on suurenenud tehingute summad) ning majanduse jätkusuutlikkuse seisukohast on oluline, et need ei takerduks piisava kapitali puudumise taha. Uus toode/teenus 33% (6) 50% (6) Uuringust selgus, et riigipoolne sekkumine pole põhjendatud kinnisvarasektoris (kinnisvaraarenduste Ettevõtete ühinemised ja omandamised 33% (6) 8% (1) finantseerimine), kus rahalisi vahendeid/tagatist on piisavalt ning turul tegutsevad ka kinnisvarafondid. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt 28% (5) 25% (3) Muud tegevusalad ei peaks olema rahastamisvahendi tingimustega välistatud, vaid pigem peaks lähtuma Käibekapitali suurendamine 28% (5) 25% (3) projekti sisust. Strateegiliselt olulised tegevused ei pruugi olla piiratud ettevõtte tegevusalaga, näiteks mitmed traditsioonilise sektori ettevõtted planeerivad muu hulgas rohepöördega seonduvaid projekte Tööstuse või tootmise automatiseerimine 22% (4) 8% (1) enda ettevõtte kontekstis, st soovivad tootmist keskkonnasõbralikumaks muuta. Seega ei tohiks ettevõtte Toote- või teenuse innovatsioon 22% (4) 8% (1) sektor olla instrumentide kättesaadavusel takistav tegur. Uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringud, 17% (3) 8% (1) Spetsiifilisem tööstusharu, kus Eesti ettevõtetel on täna võimekus ja valmidus suurprojekte ellu viia, on ekspordivõimekuse arendamine kaitsetööstus. Suures osas toimub rahastamine Euroopa Kaitsefondi toetuste abil (kuid vajades siiski Kõrgema lisandväärtuse loomine 17% (3) 16% (2) garantiisid). Siinkohal vajab selgemat riigipoolset seisukohta, milline on valdkonna prioriteetsus ja Digipöörde elluviimisega seotud projekt 5% (1) 16% (2) tegevuskava valdkonna arengut ja rahastamist silmas pidades. Kohaliku ressursi väärindamine 5% (1) 8% (1) Allikas: Ettevõtetele suunatud ankeetküsitlus. EY Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) on koondanud strateegilised sihid ja tegevussuunad, sealjuures ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Arengukava ettevõtluskeskkonna arendamise keskmes on tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamine, milleni jõudmiseks tuleb soodustada erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvu parandades ettevõtete finantseerimisvõimaluste kättesaadavust. Näiteks suunata investeeringud tehnoloogiate uuendamisse, ettevõtete uute geograafiliste ja tooteturgude hõivamisse ning uute ärimudelite, sh ringmajanduse loomisesse. Tähelepanu on pööratud vajadusele soosida investeeringuid kõigis Eesti piirkondades, et riigi areng oleks majanduslikult senisest võrdsem.2 Turuosalised ei tunneta riigipoolset kindla strateegia/tegevuskava olemasolu riigile olulistes valdkondades ning peavad oluliseks, et riik töötaks välja oluliste valdkondade eesmärgid, mille põhjal tehakse otsuseid ka suurtehingute finantseerimisel. 2 Allikas: Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035. https://hm.ee/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf Lk 11 Takistused suuremahulisel rahakaasamisel Page 12 4. Takistused kapitali kaasamisel Uuringust selgus, et peamised takistused suurtehingute finantseerimisel on järgmised:3 Tabel 2. Takistused täiendavate rahaliste vahendite kaasamisel (n=16) • Piisava tagatise puudus krediidiasutuse laenu taotlemisel, kus tavapäraselt on ettevõte juba Takistused täiendavate rahaliste vahendite kaasamisel kasvufinantseeringu ja suuremahulise olemasolevad varad hüpoteegi alla seadnud ning seetõttu on uut rahastust keeruline saada. Sellega seondub ka tagatisväärtuste hindamise loogika väljaspool tõmbekeskusi (Tallinn, Harjumaa ja Tartu), rahakaasamise puhul kus näiteks tootmishoone ehituse maksumus on suurem kui selle tuleviku turuväärtus. Sellest tulenevalt on väljaspool tõmbekeskusi investeeringute elluviimine välise rahastusvahendi kaasamisel Probleemid laenu või liisingu saamisel (nt piisava tagatise puudumine, sobimatud 11 tihti ebapiisava tagatise tõttu keerulisem. finantseerimistingimused, puudused äriplaanis) • Tulevase rahavoo prognoosimatus finantseerija silmis, näiteks mh uue tehnoloogia kasutuselevõtu Piirangud tänastes riiklikes meetmetes (nt piisava suurusega 5 puhul, kus tulevased rahavood on ebaselged. Uute tehnoloogiatega võib kaasneda veel ka käenduse/omakapitaliinvesteeringu puudumine) tehnoloogiarisk, kus kiire tehnoloogia arengu tõttu võib ettevõte peale suuri investeeringuid konkurentsieelise kaotada neile, kes tehnoloogia juurutamisega kauem ootasid. Ebasobivad omakapitaliinvesteeringute pakkujate tingimused (nt osalus, väljumise 4 • Puudub piisav omakapital, st ettevõtjatel pole võimalik panustada piisavalt suure tingimused) omafinantseeringuga, mis maandaks finantseerija riski. Investorite puudus/piiratud valik 3 Pankade poolt pooleli jäetud suurtehinguid ilmestabki peamiselt piisava tagatise puudus, rahavoo prognoosimatus ning omakapitali puudujääk. Allikas: Ettevõtetele suunatud ankeetküsitlus. EY Finantseerimisettevõtete hinnangul pole probleemiks niivõrd pakutava raha puudus, kuivõrd Välise osapoole omakapitaliinvesteeringu kaasamisel on takistusteks selle pakkujate ebasobivad tingimused riskide hajutamise keerukus. Riskantsete suurprojektide puhul ei taha kogu riski võtta üks (nt osalust puudutav, väljumise tingimused, nõutud marginaal) ning investorite piiratud valik. Sobivat finantseerija, mistõttu saab võtmekohaks riskide jagamise võimalus. investorit või investeerimisfondi on raske leida nii uute tehnoloogiate arenduste osas kui ka spetsiifiliselt nt kaitsetööstuses. Ettevõtjad on toonud välja välisinvestorite soovi näha, et riik toetab konkreetset Uute projektide puhul on kõige keerulisem just käivitamisfaas. Peale käivitamisfaasi on turul rohkem suurinvesteeringut oma territooriumil ning on samuti valmis riske jagama. pakkujaid valmis finantseerima (sh varasem pakkuja suuremal määral). Riigi sekkumine on põhjendatud käivitamisfaasi läbimiseks, mil turg pole valmis piisavas mahus finantseeringut pakkuma. Kui 2019. aastal uuris EY kapitali kaasamise vajadusi primaarsektori ja toiduainete ümbertöötlemisega tegelevate ettevõtete seas, ilmnes, et välise osapoole omakapitaliinvesteeringu vajadus on järgneva viie aasta Intervjuudel toodi välja ka seda, et tänased SA KredExi laenu- ja käendusinstrumentide maksimaalsed jooksul kasvav. Samal ajal hinnati ligipääsu antud finantsvahendile oluliselt halvemaks võrreldes teiste käendus- ja laenusummad on jäänud ajale jalgu ning osutunud juba täna paljudel juhtudel takistuseks finantseerimisvahenditega ning peamiseks takistuseks toodi investorite puudus.4 Ka EY poolt läbi viidud tehingute toimumisel. Lisaks on takistavaks teguriks suurtehingute finantseeringu otsimise ja taotlemise struktuurivahendite eelhindamise uuendamise uuringust selgus, et kõige raskemini on ettevõtete jaoks ajakulu. Kuna täna pole piisava suurusega KredEx käendust/laene saadaval, siis on vajalik erinevaid kättesaadav välise osapoole omakapitaliinvesteering ja ühisrahastus.5 rahastusallikaid otsida ja kombineerida. Samal ajal on aga ettevõtjad öelnud, et suurehingute puhul sooviks rahastusotsust maksimaalselt 1,5 kuuga. 3 Allikas: ettevõtete veebiküsitlus ning intervjuude ettevõtjate ja finantseerimisasutuste esindajatega 4 Lk 13 Allikas: Uuring ettevõtete kapitali kaasamise ja põllumaade pikaajalise rentimise ning müügi ja tagasiostu tehingute tegemise vajaduste ja võimaluste väljaselgitamiseks, EY 2019 5 Allikas: Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine, EY 2018  4. Takistused kapitali kaasamisel Ettevõtete ankeetküsitluse põhjal on varasemalt suuremahulist välist rahastust kaasanud ettevõtetel Ankeetküsitluses paluti ettevõtetel vastata, kui heaks nad hindavad enda ettevõtte ligipääsu üle 5 mln rahakaasamine küll suures osas õnnestunud, kuid kohati suurtehingu läbiviimiseks ebapiisavas mahus. euro suurusele täiendavale rahastusele. Kui kuni 10 mln euro suurusele täiendavale kapitalile hindab Uuringu käigus toodi välja, et kasvufaasis ettevõte vajab tihti enda krediidivõimekuse piiridest oluliselt suuremas osakaalus ettevõtteid ligipääsu heaks, siis mida suuremaks läheb kaasatav summa, seda rohkem suuremat laenu, et realiseerida suuremahulist arendusprojekti, kuid krediidiasutused ei ole neid alati ettevõtteid hindab ligipääsu halvaks (joonis 3). valmis iseseisvalt finantseerima. Samuti tuuakse puuduseks vähest valikut erinevate investeerimisfondide vahel. Joonis 3. Ettevõtete hinnang täiendavate väliste rahaliste vahendite ligipääsetavusele (n=43), „Ei oska Joonis 2. Varasemalt kasutatud välised rahalised vahendid (n=12) öelda/ei kohaldu“ vastused jooniselt väljas Krediidiasutuse laen 10 1 5-10 mln eur 9 18 13 Välise osapoole 6 2 omakapitaliinv. 10,1-25 mln eur 5 7 12 4 Käendus 6 1 25,1-50 mln eur 4 5 6 3 Muu välise osapoole 5 1 laen 50,1-100 mln eur 5 4 4 2 Liising 4 1 Garantii üle 100 mln eur 6 3 4 1 3 1 On kasutanud Üritanud, kuid pole saanud väga halvaks pigem halvaks pigem heaks väga heaks Allikas: Ettevõtetele suunatud ankeetküsitlus. EY Allikas: Ettevõtetele suunatud ankeetküsitlus. EY Vastavalt ankeetküsitluse tulemustele on 12-st ettevõttest 7 ettevõtte kasvu- ja suurprojektide elluviimine olnud takistatud rahastuse piiratud kättesaadavuse tõttu: Ettevõtete seas läbi viidud veebiküsitluse tulemusel ning intervjuude põhjal • Neist omakorda 3 ettevõtet ehk veerand vastajatest on projekti viinud Eestist välja; erialaliitude, finantseeringu pakkujate ja ettevõtjatega võib väita, et hinnanguline • 3 ettevõtet on viinud projektid ellu oluliselt väiksemas mahus; turutõrge suuremahulisel rahakaasamisel eksisteerib. • 1 ettevõte on viinud projekti ellu oluliselt pikema aja jooksul ja suurema kuluga. Lk 14  Riigi roll turutõrgete lahendamisel Page 15 5. Riigi roll turutõrgete lahendamisel Antud uuringu raames läbi viidud turutõrgete analüüsi põhjal* jõuti järeldusele, et turutõrge Et potentsiaalsed kasvu- ja suurprojektid ei jääks rahastamata ega liiguks Eestist väljapoole, on suuremahuliste tehingute finantseerimisel eksisteerib ning riigipoolne sekkumine on sellisel juhul soovitav kaaluda riigipoolseid meetmeid turutõrke ületamiseks. Antud uuringu tulemusel on nendeks põhjendatud. eelkõige KredExi maksimaalse käendus- ja laenusumma tõstmine, riigigarantii pakkumine ja riigipoolne investeerimine läbi erakapitalifondide ning seeläbi erakapitaliturufondide Vajadus erasektori vahendite kaasamiseks, ettevõtjatega riski jagamiseks ning raha maksimaalseks mitmekesistamine. ringlemiseks on üldiseks põhjuseks, miks tuleks riigil just finantsinstrumentide pakkumise kaudu sekkuda. Sageli täiendavad erinevad rahastamisvahendid (turutingimustel erasektori poolt pakutavad KredEx maksimaalse käendus- ja laenusumma tõstmine vahendid, KredExi jt vahendid ja toetused) üksteist ning nende koosmõju tagab ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikkuse. Instrumentide kombineerimisel on oluline jälgida, et ettevõtte poolt makstavad kogutasud ei osutuks selle käigus ebamõistlikult kõrgeks. • Riskantsemate äriprojektide rahastamisel või ebapiisava tagatise korral aitab kommertspankade laenude kättesaadavusele kaasa KredExi laenukäendus. Täna on KredEx-il võimalik väljastada VKE- Ettevõtjad tõid positiivseid näiteid toetustega kombineerimisest ja sihtfinantseerimise võimalustest dele laene ja käendusi kuni 5 mln eurot struktuurivahendite arvelt, KredEx sihtkapitali arvelt kuni 2 Eestist väljaspool, kus riik panustaks projekti maksumusest 50% ja ettevõte leiaks ülejäänud 50%. mln eurot ning suurettevõtetele kuni 1,5 mln eurot. Sellised tehingud võiksid toimuda ainult riigi jaoks strateegiliselt oluliste pikaajalise mõjuga ning töökohti loovate suurprojektide puhul, mille osas 100%-list finantseeringut eraturult leida oleks • Intervjuudes ettevõtjatega rõhutati riigi poolt piisava käenduse pakkumise vajadust eesmärgiga kommertspangalt vajalikus summas laenu – aga ka nt pangagarantiid – saada. Struktuurivahendite äärmiselt keeruline. arvelt pole võimalik pangagarantiisid käendada, mistõttu tuleb kasutada sihtkapitali arvelt antavat Oluline on siinkohal finantsinstrumentide paindlikkus: neid ei ole mõistlik kujundada nii kitsalt, et käendust, mille maksimaalne summa on aga väiksem. Eraturu rahastuse pakkujate hinnangul on potentsiaalsed sihtrühmad instrumente taotlema ei kvalifitseeru. Näiteks pole instrumentide peamiseks puuduseks rahastuse saamisel ettevõtete ebapiisav tagatis, tulevase rahavoo väljatöötamisel mõttekas liigselt piirata sektoreid, kuhu instrument on suunatud. Hea näide on prognoosimatus ning ebapiisav omakapital. Ebapiisava tagatise korral on laenukäendus tihti rohepöördega seonduvate projektide läbiviimine erineva tegevusalaga ettevõtetes (sh teevad parimaks lahenduseks, kuid tänase KredEx-i laenukäenduse maksimaalsest summast ei piisa, et traditsioonilise tegevusala ettevõtted investeeringuid, et muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks suurtehingute kontekstis eraturuga riske jagada, mistõttu nähakse vajadust seda summat oluliselt jne). Küll aga pole riigi sekkumine põhjendatud kinnisvarasektoris (kinnisvaraarenduste suurendada. finantseerimine, kus rahalisi vahendeid/tagatist on piisavalt ning turul tegutsevad ka kinnisvarafondid). Vajalik on selgem riigipoolne hoiak, kas soovitakse põhimõtteliselt välistada või • Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite eelhindamise uuendamise käigus hinnati KredEx soodustada instrumentide rakendamisel teatud valdkondi, nt kaitsetööstus. laenukäenduse võimendavat mõju finantsinstrumentidest kõige suuremaks, st see aitab enim kaasa raha ringlusesse jõudmisele arvestades ka erasektori panust. Ankeetküsitluse tulemustest selgus, et 21-st täiendavaid rahalisi vahendeid kaasata planeerivatest või neid kaasanud ettevõtetest 10 peab riigi sekkumist suuremahuliste tehingute puhul oluliseks. 8 • KredExi allutatud laenu skeemid ei konkureeri pankade laenutoodetega, sest laene väljastatakse ettevõtet seda oluliseks ei pea ning seda peamiselt põhjusel, et varasemalt on suuremahulised koostöös pankade endiga. Täna on KredExi tööstuslaenu võimalik taotleda maksimaalselt 2 mln projektid täiel määral ellu viidud täna turul olevaid võimalusi kasutades. eurot ja samal ajal ei tohi summa ületada 40% projekti maksumusest. Suurtehingute rahastamise võimaluste avardamiseks on põhjendatud KredExi poolt pakutava tööstuslaenu (allutatud laen) maksimaalse laenusumma tõstmine. Lk 16 * Laiaulatuslik turutõrgete analüüs viiakse läbi perioodi 2021-2027 ÜKP vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine käigus 2022. aastal 5. Riigi roll turutõrgete lahendamisel Riigipoolne garantii Riigipoolsed investeeringud läbi erakapitalifondide • Riigigarantii pakkumise kaalumine võib olla põhjendatud suurtehingute puhul, kus esineb selge • Ettevõtete ankeetküsitlusest, intervjuudest ettevõtjatega ja eraturu pakkujatega selgus, et välise riigipoolne huvi. Nendeks võivad olla strateegilise tähtsusega suurtehingud, näiteks nii osapoole omakapitaliinvesteeringu kaasamisel on mitmed takistavaid tegureid. Ettevõtjad peavad rohepöördega seonduvad investeeringud kui ka kaitsetööstuse projektid jm. Viimane näide on omakapitalipakkujate investeerimistingimusi ebasobivateks (nt osalust puudutav, väljumise spetsiifiliselt seotud Euroopa Kaitsefondi kaudu rahastatavate projektidega, kus initsiatiiv tingimused, nõutud marginaal), lisaks tõid mitmed ettevõtjad välja, et sobivat investorit või kaitsetööstuse arendamiseks tuleb riikide poolt ning tööstus vastab initsiatiivile omapoolse investeerimisfondi on raske leida. Seda nii uute tehnoloogiate arenduste osas kui ka spetsiifiliselt pakkumisega. Turutõrget ilmestab fakt, et ilma riigipoolse sekkumiseta pole sisuliselt võimalik Eesti nt kaitsetööstuses. Ettevõtjate sõnul on ka investorid ise toonud välja soovi näha, et riik ootab kaitsetööstuse ettevõtetel kaitsefondi projektidel konsortsiumi juhina osaleda, konsortsiumi suuremahulisi projekte Eestisse, eelistatult riigipoolset panust riskide jagamise näol kõrge riskiga liikmena osaledes on aga Eesti ettevõtte osalus oluliselt väiksem. Kui Eesti ettevõtetel on võimekus projektides. Suuremahuliste rahakaasamiste korral, mis hõlmavad välisinvestoreid on oluline riigi panustada Eesti kaitsevõimekuse arendamisse, siis tundub ebamõistlik teha seda mõne teise riigi selge väljapoole riigipiire ulatuv avalik sõnum, millised on Eestile olulised valdkonnad kuhu riik läbi tööstuse abil. erinevate instrumentide investeerib. • Ettevõtjad on toonud välja välisinvestorite soovi näha, et riik toetab konkreetset • Samal ajal ei peaks eraturu pakkujate hinnangul riik üksi investeerima ega erafondidega suurinvesteeringut oma territooriumil ning on samuti valmis riske jagama. Erakapitali põhinevate konkureerima, vaid investeerima läbi erafondide. Ühelt poolt tekitaks see ettevõtetes usaldust fondide jaoks on täna ettevõtjate hinnangul teatud valdkonnad võõrad (sh ka kaitsetööstus). Lisaks fondide vastu, teiselt poolt tegeleks finantseerimise ja otsustusprotsessiga eraturu pigem hoidutakse eraturul projektidest, kus on suur poliitiline risk: nii võib näiteks valitsuse vahetus professionaalne fondivalitseja, lisaks avardab võimalusi meelitada suuremal hulgal investoreid. kaasa tuua riigi kaitsevõimekust puudutavate otsuste ümbervaatamise. Siinkohal on riigipoolne Sellisel viisil saab riik suunata ja aidata kaasa fondivaliku mitmekesisemaks muutmisele. garantii oluline vahend turutõrke ületamiseks, läbi selle antaks ka investoritele signaal, et ollakse valmis riske eraturuga jagama. • Välise osapoole omakapitaliinvesteeringu kaasamisel esineb ka mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, mida iseloomustab eelkõige kartus või teadmatus antud rahastusvahendi • Ilma riigipoolse sekkumismehhanismita jääb ainuüksi kaitsetööstuse ja Euroopa Kaitsefondi näitel toimimisest. Seetõttu on oluline tähelepanu pöörata ka nõustamisteenusele, eriti aastas 1-2 projekti Eestis tegemata, mistõttu võib riigigarantii pakkumise mehhanismi omakapitaliinvesteeringute kontekstis. väljatöötamine olla põhjendatud. Lisaks on ettevõtjad ka muudest sektoritest toonud välja riigigarantii pakkumise olulisuse suurprojektide rahastamisel. Riigipoolse sekkumise korral on oluline eraturuga riske jagada: mitte eraturuga konkureerida, vaid selle Ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks ning erinevate finantseerimisvõimaluste tutvustamiseks ja vahendeid võimendada. Erandiks on siinkohal eelkõige vajaduspõhised tagastamatud toetused ja väljapakkumiseks on võimalikuks vahendiks riigi poolt hallatava veebikeskkonna loomine, kuhu kriisimeetmed. Klientide profiil, kes riigi sekkumist vajavad, muutub sõltuvalt majandusolukorrast, nii kuulub ettevõtted sisestaksid oma peamised andmed ja vajadused ning süsteem kuvaks sobivad keerulisel ajal abivajajate hulka ka rohkem suurettevõtteid. Instrument või toetusmeede peaks olema üldisel finantseerimisvõimalused, sh erinevad fondid nii Eestist kui välismaalt. kujul eelnevalt välja töötatud ning selle vajadust reguleerib turg ise. Suurinvesteeringute toetamine oma territooriumil ja eraturuga riskide jagamise kasuks räägib asjaolu, et ka ettevõtte ebaõnnestumise korral jääb olenevalt projektist siiski väljatöötatud infrastruktuur Eestisse. Lk 17  rahandusminister Rahandusministeerium [email protected] Meie 31.01.2023 nr 2-7/2023/614 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine Austatud rahandusminister Edastame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Võrang 625 6390 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  30.01.2023 Vabariigi Valitsuse korralduse „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Seletuskiri on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde, millega volitatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) sihtkapitali suurendamine. Sihtkapitali suurendamine on korraldatud riigivaraseaduse § 78 lõike 4 alusel, mille raames eraldatakse riigieelarvest 100 miljonit eurot EIS-i ettevõtluslaenude täiendavaks tagamiseks sihtkapitali suurendamise teel. Lisarahaga on kavandatud 2023. aasta riigieelarve raames 100 miljonit eurot ettevõtluslaenude täiendavaks tagamiseks, millega parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) majandusarengu osakonna finantsinstrumentide ekspert Andres Võrang (tel 625 6390, e-post [email protected]), juriidilise analüüsi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]). EIS-i eesmärk on toetada ettevõtlust ja elamistingimuste parandamist Eestis ning suurendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, nähtavust ja atraktiivsust äri-, elu- ja õpipiirkonnana, pakkudes ettevõtjatele abi rohe-, digi- ja innovatsioonipööre kiirendamiseks ning rahastamisvahendite raames majanduskeskkonnast lähtuvalt sobivaid finantstooteid ettevõtete kiiremaks arenguks ja välisturgudele laienemiseks. 2. Eelnõu sisu 2.1 EIS-i sihtkapitali suurendamise põhjendus EIS-i praegu pakutavad käendus- ja laenuteenused sobivad ettevõtjate laiapõhiseks toetamiseks, kuid on peamiselt suunatud VKE-de toetamiseks ning on mahuliselt piiratud, lähtudes EIS-i sihtkapitali suurusest ja riigiabi reeglitest. EIS-i ettevõtlusega seotud käenduste sihtkapitali maht on 25,7 miljonit eurot, mis võimaldab väljaspool erakorralisi kriisimeetmeid suurettevõtjatele maksimaalselt käendus- ja laenuteenust summas 1,5 miljonit eurot ning VKE- le kuni 2 miljonit eurot (perioodil 2014–2020 struktuurivahendeid kuni 5 miljonit eurot). Rohepöörde kiirendamiseks ning vajadust selle raames kapitali kättesaadavust parandada ja investeeringuid stimuleerida kinnitab ka Vabariigi Valitsuse rohepoliitika juhtkomisjoni juurde 1 loodud rohepoliitika eksperdirühm. Rohepoliitika eksperdirühma lõppraportis1 on toodud, et rohepöördega seotud suuremahuliste investeeringute elluviimiseks on vaja täiendavat riikliku meedet. Riigi tugi aitaks parandada nii energiajulgeolekut kui ka vähendada haavatavust tarneahelate tõrgete tõttu. Rohepoliitika eksperdirühma lõppraportis on toodud välja järgmised ettepanekud:  Kehtestada lihtsamad kapitalinõuded kommertspankade rohelaenudele.  Suurendada oluliselt kõikide EIS-i käendusmeetmete mahtu: senise kogemuse põhjal on tegemist pigem suhteliselt turvalise instrumendiga, arvestades ka kommertspankade omavahenditega riskimist. Käendusmeetmete oluline suurendamine tähendaks EIS-i ühekordset kapitaliseerimist, edasi on programm käendustasudest isemajandav. Riigile on tegemist kasumlikuma finantseerimistootega, mis nõuab ühekordset kapitaliseerimist (see on eelarve mõttes investeering, mitte kulu), suurt võimendust majanduses ning ühtlustatud motivatsiooni, kus omakapitaliga riskivad ka ettevõtted ja pangad.  Töötada välja suurinvesteeringuid toetav meede ja/või kõrvaldada mahupiirangud senistelt finantsinstrumentidelt: vaja on oluliselt suurendada EIS-i maksimaalset käendus- ja laenusummat senise 5 miljoni euroga võrreldes ja kaotada EIS-i piirang suurettevõtete käendusele roheinvesteeringute tegemisel. Olemasolevate tingimuste kohaselt saavad VKE-d taotleda EIS-i käendust kuni 5 miljonit eurot, kuid suurettevõtted maksimaalselt 1,5 miljonit eurot – need piirid on kindlasti liiga väikesed ja neid on vaja suurendada, et ajendada tegema mahukaid roheinvesteeringuid. Eeltoodut kinnitab ka 2021. aastal MKM-i tellitud uuring kapitali kättesaadavuse turutõrgete kohta (vt lisa 1), milles järeldati, et suurim takistus suuremahulise kapitali kaasamisel on ettevõtjate ja finantseerijate hinnangul piisava tagatise puudus, seda eriti tõmbekeskusest väljaspool. Nimetatud uuringu saab kokku võtta alljärgnevalt:  pärast Eesti pensionifondide aktiivse investeerimistegevuse lõpetamist Eesti ettevõtetesse, on finantseeringu puudujääk suurenenud just suuremahuliste projektide puhul;  suurim takistus suuremahulise kapitali kaasamisel on ettevõtjate ja finantseerijate hinnangul piisava tagatise puudus, seda eriti tõmbekeskusest väljaspool;  finantsasutuste hinnangul on suuremahuliste tehingute rahastamisel peamine takistus kõrge riskitase, mida soovitakse riigiga jagada;  eesmärgid, mille jaoks suurinvesteeringuid planeeritakse, on eelkõige rohepöörde elluviimisega seotud projektid (lisaks rohelise energia tootmisele või salvestamisele ka ettevõtte tegevuse või tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmine), uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, tooteinnovatsioon ja ettevõtete omandamised; 1 Rohepööre | Eesti Vabariigi Valitsus 2   kapitali pakkujad näevad riski ka rahavoo prognoosimatuses (nt uue tehnoloogia kasutuselevõtu puhul), mis kombineerituna omakapitali ebapiisavusega võib osutuda takistuseks vajaliku rahastuse saamisel. Planeeritava finantseerimistehinguga suurendatakse EIS-i ettevõtluslaenude sihtfondi, mis annab EIS-ile suurema võimekuse, et kaasrahastada ettevõtete uusi innovaatilisi ja ressursisäästlikke projekte. Eriti väljaspool tõmbekeskusi (nt Ida-Virumaa), kus investeeringute finantseerimisel on välise rahastuse kaasamine tihti ebapiisava tagatise tõttu keerulisem. 2.2. Lisaraha rakendamine Lisaraha suunatakse sihtkapitali suurendamisega ETS-i § 10 lõike 1 kohaselt ettevõtluslaenude tagamise sihtfondi ja kuuluvad varad arvestatakse laenude tagamise omavahendite hulka. Lisaks, sihtasutus korraldab vastavalt ETS-i § 10 lõikele 2 oma raamatupidamise nii, et on tagatud ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagamisega seotud varade ja kohustuste eraldatus üksteisest ning sihtasutuse muudest varadest ja kohustustest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Vastavalt ETS-i §-le 21 on eeldatud, et ettevõtlustoetuste väljastamine ja laenude tagamine toimub eeldusel, et toetatav ettevõtja ei ole turgu valitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses ja väljastatavad riiklikud toetused ei anna toetuse saajale olulist konkurentsieelist, võrreldes teiste turul tegutsejatega. Riigiabi kontekstis antakse VKE-dele suuremaid käendusi vähese tähtsusega abina (edaspidi VTA), suurettevõtjatele lähtutakse ajutisest kriisiabi raamistikust, mis uuendatakse pärast sihtkapitali suurendamist. Laenukäenduse raames on kasutusel VKE-dele VTA lahendus, suurettevõtjatele taotleme iga kord riigiabiluba ja hiljemalt 2024. aastal loome eraldi riigiabi raami. 4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse eelnõu rakendamiseks vajalikud vahendid 100 miljonit eurot on eraldatud 2023. aasta riigieelarves finantseerimistehinguna. EIS-i ettevõtluslaenude tagamise sihtfondi suurendamisel ja teenuste disainimisel lähtutakse ETS-i §-s 15 toodud isetasuvuse nõudest ning seetõttu on riigieelarve mõistes tegemist finantseerimistehinguga ja riigieelarve tasakaalu kapitalieraldus pikas plaanis mõjuta. Riskide ennetamiseks ja hajutamiseks järgitakse, et suuremahulised investeeringud oleksid sektoripõhiselt hajutatud. EIS-i juurde loodava projektifinantseerimise kompetentsi eesmärk on seda kahju võimalikult suures osas ära hoida ja leida võimalusi projektidega kaasnevaid võimalikke riske maandada (sh kaasata välisvahendeid ja edasikindlustajaid). Võimalike kahjude katmiseks kogutakse käendustasudelt kahjude reservi ja selle abil saab maandada võimalikud tulevased kahjud. Sihtkapitali suurendamisega võimendatakse tavatoodete limiite, 3 kusjuures võimekuse pakkuda suurema limiidiga tooteid saab kasutusele võtta kohe pärast sihtkapitali suurendamist 2023. aasta algul. 5. Sihtkapitali suurendamise tasuvusarvestus Tasuvusarvestusel on lähtutud väga konservatiivsest põhimõttest, mille raames prognoosime iga-aastast halduskulu (tööjõu-, õigus-, kontorikulud jne) 273 000 eurot ja kasvu 5% aastas. Eeldused – käendustasu 1,8%, üks euro käendust = kaks eurot investeeringut. Investeering 100 miljonit eurot võimaldab ühe aastas kättesaadavaks teha 50 miljonit eurot – sellest summast pool on käendus ja esimesel aastal arvestame 50% käendustasu (eeldades, et leping võidakse sõlmida aasta alguses, keskel või lõpus), järgnevatel aastatel 100%, kus maksutulu investeeringukuludelt ehk CAPEX-ilt on u 30% ja iga 500 000 eurot CAPEX-it = üks töökoht. Tööjõukuludelt maksutulu arvestamiseks kasutame Rahandusministeeriumi majandusprognoosi keskmist kuupalka, leides tööjõumaksude osakaalu praeguste maksumäärade kohaselt ja 10% loodavatest töökohtadest on uued töökohad. Tulemused: kaudne mõju – nelja-aastase rakendamise järel on ROI 85,53 ja maksutulu 61 miljonit eurot. Kaasneb positiivne mõju ekspordi kasvule, suureneb lisandväärtus töötaja kohta, luuakse regionaalseid töökohti. Vaadeldes nelja aastat aga pikemas vaates, on meede eelarveneutraalne, kuna see plaanitakse isetasuvana (käendustelt teenitakse käendustasu ja intressitulu) ja eesmärgiga tulevikus kogu portfell kasumlikult maha müüa. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. Seletuskirja lisad Lisa nr 1. Kapitali kättesaadavuse turutõrke uuring. Lisa nr 2. EIS-i sihtkapitali suurendamise ROI arvestus. Lisa nr 3. EIS-i finantsplaan aastani 2023. 4  Üksus: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Tehingupartneri kood: 012309 Periood: 12 kuud 2022. aasta Finantsplaan 2021 2022 2023 2024 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 0,00 0,00 0,00 0,00 Kaupade ja teenuste müük 5 288 025,23 4 634 209,76 4 715 274,94 5 269 881,16 Saadud toetused 114 478 396,13 81 461 903,69 76 361 172,52 80 538 490,00 Muud tegevustulud 20 475,98 0,00 0,00 0,00 TEGEVUSTULUD KOKKU 119 786 897,34 86 096 113,45 81 076 447,45 85 808 371,16 Sotsiaaltoetused 0,00 0,00 0,00 0,00 Sihtfinantseerimine ja muud ülekanded -75 004 046,27 -59 882 389,18 -50 034 175,97 -53 140 043,00 Tööjõukulud -17 804 380,82 -20 553 059,55 -24 132 049,77 -24 856 011,26 Majandamiskulud -22 068 186,62 -5 497 614,83 -4 719 047,99 -5 063 523,26 Muud tegevuskulud -3 122 031,82 -1 332 262,14 -1 754 446,72 -1 837 607,05 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -637 371,34 -776 943,83 -896 994,01 -1 030 994,01 TEGEVUSKULUD KOKKU -118 636 016,87 -88 042 269,53 -81 536 714,45 -85 928 178,58 TEGEVUSTULEM 1 150 880,47 -1 946 156,08 -460 267,00 -119 807,42 Finantstulud ja -kulud 3 237 157,73 1 952 996,57 1 936 050,00 2 070 264,58 Ettevõtja tulumaks 0,00 0,00 0,00 0,00 Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 0,00 0,00 0,00 0,00 TULEM KOKKU 4 388 038,20 6 840,48 1 475 783,00 1 950 457,16 Sh põhitegevuse tulud 104 737 473,59 70 722 663,45 73 178 447,45 78 268 371,16 Sh põhitegevuse kulud -103 150 805,63 -71 644 409,53 -72 613 034,45 -77 296 498,58 Põhitegevuse tulem 1 586 667,96 -921 746,08 565 413,00 971 872,58 Piirmäär -30% PÕHITEGEVUSE TULEM PÕHITEGEVUSE TULUDEST (%) 1,51 -1,30 0,77 1,24 Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -2 738 839,78 -1 649 277,52 -700 000,00 -320 000,00 Kinnisvarainvesteeringute soetus 0,00 0,00 0,00 0,00 Bioloogilise põhivara soetus 0,00 0,00 0,00 0,00 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 15 031 795,51 15 373 450,00 7 898 000,00 7 540 000,00 Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 0,00 0,00 0,00 0,00 Kinnisvarainvesteeringute müük 0,00 0,00 0,00 0,00 Bioloogilise põhivara müük 0,00 0,00 0,00 0,00 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -14 795 804,95 -15 373 450,00 -7 898 000,00 -7 540 000,00 Osaluste ja muude finantsinvesteeringute soetus -3 780 000,00 -5 416 666,66 -5 000 000,00 -4 667 100,00 Osaluste ja muude finantsinvesteeringute müük 8 060 000,00 0,00 0,00 0,00 Antavad laenud -43 660 245,85 -7 206 295,00 -14 000 000,00 -11 690 000,00 Tagasilaekuvad laenud 4 403 894,66 14 494 175,09 33 868 731,88 37 464 142,00 INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -37 479 200,41 221 935,91 14 168 731,88 20 787 042,00 Laenukohustiste võtmine 0,00 0,00 0,00 0,00 Laenukohustiste tagasimaksed -4 265 726,16 -2 220 160,00 -1 322 490,00 -1 322 490,00 Jaotatavad dividendid 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud muutused netovarades 0,00 0,00 0,00 0,00 FINANTSEERIMISTEGEVUS KOKKU -4 265 726,16 -2 220 160,00 -1 322 490,00 -1 322 490,00 Likviidsete varade muutus (suurenemine+/vähenemine-) -69 722 657,63 -439 482 167,29 130 884 074,29 35 715 509,59 Varude muutus (suurenemine+/vähenemine-) 0,00 0,00 0,00 0,00 Varade muutus kokku (suurenemine+/vähenemine-) -21 916 577,64 -420 296 448,56 118 661 121,38 17 686 180,39 Netovarade muutus 4 388 038,20 6 840,48 101 475 783,00 -1 433 069,84 Laenukohustiste muutus -4 265 726,16 -2 220 164,88 -1 322 486,04 -1 322 486,04 Kohustiste muutus kokku -26 304 615,84 -420 303 289,04 17 382 332,39 15 735 723,23 Ülejääk/puudujääk 2 190 723,71 6 840,48 101 475 783,00 -1 433 069,84 Varad kokku aasta lõpul 970 550 421,91 550 253 973,35 668 915 094,74 686 601 275,12 Sh likviidsed varad aasta lõpul 720 767 302,53 281 285 135,24 412 169 209,53 447 884 719,12 Kohustised kokku aasta lõpul 827 983 966,91 407 680 677,87 425 063 010,26 440 798 733,49 Sh laenukohustised aasta lõpul 5 827 133,45 3 606 968,57 2 284 482,53 961 996,49 Netovara kokku aasta lõpul 142 566 455,00 142 573 295,48 244 049 078,48 242 616 008,64 Netovõlakoormus -714 940 169,08 -277 678 166,67 -409 884 727,00 -446 922 722,63 Piirmäär 40% põhitegevuse tuludest (%) Netovõlakoormus -682,60 -392,63 -560,12 -571,01  2025 2026 0,00 0,00 5 740 894,20 6 357 920,65 85 965 260,00 86 886 910,00 0,00 0,00 91 706 154,20 93 244 830,65 0,00 0,00 -57 680 043,00 -57 980 043,00 -25 601 691,60 -26 369 742,35 -5 215 428,96 -5 371 891,83 -2 065 445,63 -2 226 400,57 -1 094 994,01 -1 158 994,01 -91 657 603,20 -93 107 071,75 48 551,00 137 758,90 2 103 316,93 2 114 651,71 0,00 0,00 0,00 0,00 2 151 867,93 2 252 410,61 84 166 154,20 85 704 830,65 -82 959 923,20 -84 364 171,75 1 206 231,00 1 340 658,90 1,43 1,56 -320 000,00 -320 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 7 540 000,00 7 540 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 -7 540 000,00 -7 540 000,00 -3 000 000,00 -3 000 000,00 0,00 0,00 -14 197 000,00 -15 856 100,00 75 226 491,84 66 513 936,57 57 709 491,84 47 337 836,57 0,00 0,00 -904 710,00 -57 290,00 0,00 0,00 0,00 0,00 -904 710,00 -57 290,00 77 205 345,11 69 534 664,03  0,00 0,00 30 099 280,23 19 492 016,07 2 465 761,94 2 347 014,62 -904 708,42 -57 288,07 27 947 412,30 17 239 605,45 2 465 761,94 2 347 014,62 716 700 555,35 736 192 571,42 525 090 064,22 594 624 728,26 468 746 145,79 485 985 751,25 57 288,07 0,00 245 081 770,58 247 428 785,20 -525 032 776,15 -594 624 728,26 -623,81 -693,81  KredExi sihtkapitali suurendamine Investeering 100 000 000 Admin.kulu 273 000 aastas 3 spetsialisti 168 000 1,8% käenduselt käendustasu õigusabi 60 000 1 eur käendust = 2 eurot investeeringut kaudsed kulud 45 000 Vähemalt 200 mln 4 aastaga = 50 mln aastas 273 000 Pool on käendus e 25 mln eurot 1.a pool käendustasust, edasi 100% Lepingutasu 1% käendussummast, lisanduvad ka lepingu muutmistasud (neid ei arvesta) Intressimäär 0,23% - riigikassa e-konto 2022 II poolaasta tootlus 2023 2024 2025 2026 Admin.kulu 273 000 286 650 300 983 316 032 Tulu käendustasust 29 250 87 750 146 250 204 750 Tulu lepingutasudest 250 000 250 000 250 000 250 000 Tulu intressidelt 230 000 230 000 230 000 230 000 Programmi kulu -236 250 -281 100 -325 268 -368 718 Finantsinstrumendi tootlus 0,236% 0,281% 0,325% 0,369% Käendus 25 000 000 25 000 000 25 000 000 25 000 000 Käendus kasvavalt 25 000 000 50 000 000 75 000 000 100 000 000 CAPEX 50 000 000 50 000 000 50 000 000 50 000 000 Käendustasu 225 000 675 000 1 125 000 1 575 000 Maksutulu CAPEXist 15 000 000 15 000 000 15 000 000 15 000 000 FTE 100 100 100 100 FTE kasvavalt 100 200 300 400 Maksutulu keskmiselt palgalt 11 674 12 443 13 193 13 930 Maksutulu aastas töökohtadelt 1 167 437 2 488 620 3 958 025 5 571 838 Uusi töökohti 10% 116 744 248 862 395 802 557 184 Tulu 15 116 744 15 248 862 15 395 802 15 557 184 Kulu-tulu vahe 15 352 994 15 529 962 15 721 070 15 925 902 ROI -64,99 -55,25 -48,33 -43,19 ROI kokku 4.a -51,62 Programmil puudub riigieelarvele mõju e sotsiaalmajanduslik ROI on lõpmatu Kahjude reserv 195 750 587 250 978 750 1 370 250 Kahjude reserv kasvavalt 195 750 783 000 1 761 750 3 132 000 2023 2024 2025 2026 Keskmine kuupalk 1 845 1 936 2 026 2 117 Tööjõumaksud 973 1 037 1 099 1 161 1 aasta 11 674 12 443 13 193 13 930 Maksuvaba tulu 185 119 54 0 Sotsiaalmaks 609 639 668 699 Töötuskindlustus (tööandja) 15 15 16 17 Töötuskindlustus (töövõtja) 30 33 35 38 Kogumispension (II sammas) 33 36 39 42 Tulumaks 319 350 379 407 Maksud kokku 973 1 037 1 099 1 161 Maksude osakaal 53% 54% 54% 55%  (ei tegele ainult sellega) (osa läheb kliendile edasi) (kontor, tugid jne) 2027 2028 2029 2030 331 833 348 425 365 846 384 138 263 250 321 750 380 250 438 750 250 000 250 000 250 000 250 000 230 000 230 000 230 000 230 000 -411 417 -453 325 -494 404 -534 612 Negatiivne kulu tähendab tulu. 0,411% 0,453% 0,494% 0,535% 25 000 000 25 000 000 25 000 000 25 000 000 125 000 000 150 000 000 175 000 000 200 000 000 50 000 000 50 000 000 50 000 000 50 000 000 2 025 000 2 475 000 2 925 000 3 375 000 15 000 000 15 000 000 15 000 000 15 000 000 100 100 100 100 500 600 700 800 14 503 15 099 15 718 16 361 7 251 579 9 059 434 11 002 673 13 088 913 725 158 905 943 1 100 267 1 308 891 15 725 158 15 905 943 16 100 267 16 308 891 16 136 575 16 359 269 16 594 671 16 843 503 -39,22 -36,09 -33,57 -31,51 le mõju e sotsiaalmajanduslik ROI on lõpmatus 1 761 750 2 153 250 2 544 750 2 936 250 4 893 750 7 047 000 9 591 750 12 528 000 2027 2028 2029 2030 2 204 2 294 2 388 2 486 1 209 1 258 1 310 1 363 14 503 15 099 15 718 16 361 0 0 0 0 727 757 788 820 18 18 19 20 40 41 43 45  44 46 48 50 424 441 460 478 1 209 1 258 1 310 1 363 55% 55% 55% 55%  EELNÕU 30.01.2023 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine Riigivaraseaduse § 78 lõike 4 alusel volitada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit riigi sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esindajana otsustama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine 100 000 000 euro võrra, et parandada ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust. Kaja Kallas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär