Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuste ülevaade regionaalse arengu tegevuskava seirearuande koostamiseks

Lisa. RETK tegevuste ülevaade: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium MKM info elluviimisest: Vastutav Kaasvastutajad, 1. peamised vahetulemused + viivitused Tegevus Oodatavad väljundid KETK/IVTK ministeerium partnerid 2. tegevus ei jätku (selgitustega) 3. uued tegevuste ettepanekud vastava probleemi alla Avalda Avalda Avalda … Juurprobleemide ülesed läbivad tegevused juurprobleemi juurprobleemi juurproblee 0.1 Valdkondlike toetusmeetmete kavandamisel ELi struktuurivahendite toetusmeetmete eelnõude ettevalmistamisel, millel on puutumus regionaalse Kõik piirkondlike vajadustega arvestamine ning toetuste arengu juurprobleemidega on kooskõlas TAT juhenditega kaalutud ja rakendatud võimalusi meetmete ministeeriumid tõhusam suunamine piirkondadesse, kus vastava regionaalsete mõjude suurendamiseks. Rakendades nt piirkonniti erinevaid: juurprobleemi lahendamine vajab enam tähelepanu - toetus- ja omafinantseeringu määrasid - toetuse saamise tingimusi kasusaajatele - toetusfondi suuruseid või taotlusvoore koos broneeritud vahenditega - lisaboonuseid hindamiskriteeriumites - kindlatele sihtpiirkondadele suunatud meetmeid või meetmete alategevusi - erilahendusi taotlejate teavitamisel ja projektinõustamisel Ministeeriumid juhendatud ja nõustatud EL-i struktuurivahendite toetusmeetmete ettevalmistamise käigus RM piirkonniti diferentseeritud lahenduste kasutamise osas meetmetes nende regionaalsete mõjude suurendamiseks 0.2 Riigi, KOV ja regionaalse tasandi strateegilise Valdkondlike arengukavade koostamise juhendiga kavandatud täpsemad mehhanismid ja juhised eri Riigikantselei, RM planeerimise ja riigieelarve kavandamise tasandi (riik, regioon, KOV) arengustrateegiate ja planeeringudokumentide omavahelise kooskõla korrastamine ning nende omavahelise kooskõla tugevdamiseks ning jälgitud nende juhiste rakendamist valdkondlike arengukavade väljatöötamise ja tagamine (EE2035) kooskõlastamise protsessis Koondatud maakonna arengustrateegiatest tulenev valdkondlik sisend valdkondlike arengudokumentide RM koostamisel arvestamiseks RMi koondatud sisendi põhjal on valdkonna arengukavade ja tegevuste ettevalmistamisel kaalutud ja Ministeeriumid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumidest on valdkondlikest võetud arvesse maakonna arengustrateegiates toodud vajadusi ja ettepanekuid riigi sekkumisteks. arengukavadest koostamisel ENMAK 2035, kus kliimaneutraalse Valdkondlikes arengudokumentides antud ühtlasi ülevaade nende ettepanekute ja vajadustega energiatootmise rakendamine on regionaalse mõjuga. ENMAK 2035 arvestamise kohta koostamise aluseks on kliimaneutraalse energiatootmise uuringud elektris, soojuses ja jahutuses, gaasivõrgu dekarboniseerimises, energiatõhususes. ETTEPANEK: Edaspidi peaks maakonna arengustrateegiad arvestama energiapöördeks vajalike tegevustega (energianeutraalsed ehk enda tarbimise mahus tootvad maakonnad, taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus, salvestus, energiakogukonnad, kohalikud energia- ja kliimakavad jms). Kohalike arengukavade seosed riigi strateegiliste eesmärkidega on reguleeritud KOKS-s RM Riigikantselei 0.3 Regionaalarengu kui keskse teema tervikliku Regionaalse tasandiga arvestamise tugevdamiseks riigi strateegilises planeerimises on töötatud välja Riigikantselei RM käsitluse tagamine riigi strateegilises planeerimises täpsemad korralduslikud suunised valdkondlike arengukavade koostamise (sh strateegiliste eesmärkide ning ruumilise arengu koordineeritud kavandamine saavutamiseks vajaliku kohaliku ja regionaalse tasandi inimvara arendamise kavandamiseks) ning mõju (EE2035) hindamise metoodika juhendmaterjalides 2022.a lõpuks täiendatud ja ajakohastatud regionaalarengu mõju hindamise juhendit ja RM, MEM, JUM Riigikantselei kontrollküsimustikke, tõhustades mh maapiirkondadele avalduva mõju hindamist ja arvestamist Regionaalarengu mõju hinnatud ja arvestatud vastavalt regionaalarengu mõju hindamise ja Ministeeriumid toetusmmetmete regionaalarengu mõju suunamise juhenditele valdkondlike arengustrateegiate ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel Uue üleriigilise planeeringu (ÜRP) koostamisel on terviklikult lähtutud regionaalse arengu vajadustest ning RM täpsustatud valdkondlikes strateeegiadokumentides ÜRP-ga arvestamise alused 2025.a lõpuks. Lk 1  Analüüsitud ja töötatud välja ettepanekud VV-le regionaalse mõjuga poliitikate regionaalsel tasandil RM Muud koordinatsiooni tugevdamiseks, regionaalsete arengulepete ja nõukogude loomiseks. Viidud läbi algatust ministeeriumid toetav TSI uuring ning piloteeritud vastavaid lahendusi 2 regiooni näitel. 0.4 Regionaalse ja piirkondliku arengu kavandamiseks Tagatud „Eesti 2035“, Regionaalse arengu tegevuskava ja valdkondlike arengukavade seiremõõdikute RM, Riigikantselei ja seireks vajamineva regionaalstatistika tagamine jälgimiseks vajamineva regionaalstatistika avaldamine Statistikaameti poolt maakondlikus ning linnalise, Statistikaamet riikliku statistika arendamise raames (RPP2024) väikelinnalise- ja maalise asustuspiirkonna tüüpide lõikes. Samuti võetud kasutusele TöR-i andmeid piirkondliku tööhõive ja ettevõtluse andmete ruumilise täpsuse parandamiseks Avalda Avalda Avalda Juurprobleem 1: piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes juurprobleemi juurprobleemi juurproblee „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad tegusad ja arukad inimesed … kus luuakse võrdsed võimalused tööturul ning tagatakse tööturu regionaalne tasakaalustatus nimetus nimetus mi nimetus 1.1 Tööturu- ja haridusvaldkonna riiklikes Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade lõikes), SOM, HTM, RM arengukavades ja programmides (sh Heaolu vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud arengukava, Tööturuprogramm, Hariduse ja erinevused mõõdikute osas ei vähene: noorteprogramm) elluviimise seires olulisemate *kutsehariduses õpingud lõpetanud 20-34 aastaste hõivemäär mõõdikute saavutatuse jälgimine regionaalselt *tööjõus osalemise määr 15-74 aastaste seas (et maakondade näitajad ei erineks üle 10 %-punkti) *töökohapõhises õppes osalenute arv * põhikoolijärgsed õpivalikud * õpingute jätkamine/mittejätkamine pärast põhikooli * õppeasutuste arv (nt eraldi põhiharidus ja kesk ja kutseharidusasutuste arv) * õpetajate keskmine palk Kõrge tööhõive taseme saavutamise ja hoidmise meetmest toetatakse mitte-eesti noorte tööellu SOM sisenemist Ida-Virumaal (kogusummas 476 000 eurot) 1.2 Kirde- ja Kagu-Eesti jt halvemate Tööturu toetusmeetmetega (sh mitte-eesti noorte tööellu sisenemise toetus Ida-Virumaale kogusummas SOM Töötukassa IVTK, KETK tööhõivenäitajatega piirkondade tööturgude 476 000 eurot, tööhõiveprogrammi toetus, palgatoetus, piirkondlik töökoha loomise toetus, toetamine regionaalse tasakaalu tagamiseks mobiilsustoetus ja tööjõu koolitusmeetmed) on tagatud inimeste ja ettevõtete toetamine Ida-Virumaal ja (EE2035) Kagu-Eestis ning vajadusel mujal suurema tööpuudusega piirkondades Töötatud välja ja rakendatud muud tegevused Ida-Virumaa tööturu kohandamiseks süsinikuneutraalsele SOM Töötukassa IVTK majandusele üleminekuga, sh töölt-tööle liikumise ning ümber- ja täiendõppe toetamine põlevkivisektori töötajatele (ÕÜF) Jätkub üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuurisündmuste käivitamise toetamine Ida-Virumaa programmi RM KuM IVTK raames (IVP) Ministeeriumid on analüüsinud täiendavate regionaalsete palgakoefitsentide rakendamise vajadust avaliku Ministeeriumid IVTK sektori töökohtadel Ida-Virumaal 1.3 Eelduste loomine kaugtöö laiemaks kasutamiseks Analüüsitud kaugtöö tegemise praktikaid, peamisi probleemkohti ning võimalikke kaugtöö tegemist SOM piirkondades soodustavaid meetmeid ning töötatud välja kaugtööd soodustavaid muudatusi sisaldav töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu Riigisektoris soodustatud paindlikku üle-eestilist värbamist ning kaugtöötamist, sh luues püsivat ja ajutist RM Ministeeriumid Värbame paindlikult. Kaugtöö on lubatud, 100% teenistujatest kasutavad kaugtööd võimaldavaid kaugtöökohti maakonnakeskustesse rajatavates riigimajades võimalust, vastavalt kokkuleppele oma juhiga. Oleme koostanud ka juhised kaugtöö tegijatele, mis on siseveebis kättesaadavad. 1 MKM-i teenistuja kasutab võimalust töötada pidevalt Riigimaja ruumides Kuressaares. Pealinnast viidud välja riigipalgalisi töökohti vastavalt kokkulepitud VV tegevuskavale, soodustades ühtlasi Ministeeriumid Vaadata üle, kas vastab veel VV tegevuskavale. kaugtöötamise ja kaugvärbamise võimalusi Kagu-Eesti programmi raames toetatud Kagu-Eesti kaugtöökeskuste võrgustiku väljaarendamist RM KETK suurendamaks piirkonna võimekust kaugtööteenuste osutamisel tööhõive suurendamiseks ja uute elanike meelitamiseks Avalda Avalda Avalda Juurprobleem 2: regionaalne ebavõrdsus sissetulekutes ja vaesuses juurprobleemi juurprobleemi juurproblee „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad tegusad ja arukad inimesed nimetus nimetus mi nimetus 2.1 Heaolu arengukavas ja selle programmide Jälgitud võimalusel mõõdikute (sh suhtelise vaesuse määr ) piirkondlikke erinevusi maakondade või NUTS3 SOM elluviimise seires olulisemate mõõdikute jälgimine piirkondade lõikes, vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju regionaalselt ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene. Lk 2 Muid eraldiseisvaid tegevusi selle juurprobleemi all praegu ei kavandata, kuna panustavad teiste juurprobleemide (eelkõige 1, 7 ja 8) all kavandatud tegevused Avalda Avalda Avalda juurprobleemi juurprobleemi juurproblee Avalda nimetus Avalda nimetus mi nimetus Avalda Juurprobleem 3: piirkondlikud erinevused tervises ja tervena elatud eluajas juurprobleemi juurprobleemi juurproblee „Eesti 2035“ siht: Eestis on tervist hoidvad inimesed ja keskkond nimetus nimetus mi nimetus 3.1 Tervisevaldkonna riiklikes arengukavades ja Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (vähemalt maakondlikus või NUTS3 piirkondade SOM programmides (sh Rahvastiku tervise arengukava; lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, Inimkeskse tervishoiu, Tervist toetavate valikute, kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei vähene: Tervist toetava keskkonna programmid) elluviimise *katmata tervishoiuteenuste vajadus seires olulisemate mõõdikute jälgimine regionaalselt *keskmine oodatav eluiga (et 2030.a poleks üheski maakonnas Eesti keskmisest üle 2 aasta lühem) *piirkonnaspetsiifiliste erivajadustega arvestamine lõimitud teenuste arendamisel 3.2 Riigi ja KOV-üksuste partnerlusel põhineva Koostöös KOV-de, perearstide ja haiglatega kujundatud uutel alustel põhinevad lõimitud sotsiaal-, SOM inimkesksete tervishoiu ja sotsiaalteenuste lõimitud tervishoiu- ja haridusteenused ning välja arendatud ja ühendatud teenuse pakkumist toetav taristu arendamine (EE2035) (EE2035), mille puhul on arvestatud piirkondlike vajadustega. Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste toetusmeetset on toetatud investeeringuid Kuressaare ja Narva haiglates (summas 28 mlj eurot). 3.3 Maakondlike tervisekeskuste rajamine Tervisekeskuste rajamise toetusmeetme elluviimisel arvestatud maakonna arengustrateegiates ja SOM tõmbekeskustesse arvestades rahvastiku paiknemist maakonnaplaneeringutes kavandatuga. 2023.a lõpuks valminud meetme toel maakondade ja piirkondlikku teenusevajadust (ITP2024) tõmbekeskustes 57 tervisekeskust, tagades seeläbi parem ligipääs mitmekülgsetele terviseteenustele, ja vähendades piirkondade vahelist tervisealast ebavõrdsust 3.4 Pädevuskeskustena töötavate regionaalhaiglate Haiglate võrgustumise kaudu on kindlustatud maakonnahaiglate meditsiiniline ja majanduslik SOM kaasajastamine ja võrgustamine maakonnahaiglatega jätkusuutlikkus ning seeläbi kõigi Eesti piirkondade elanikele paranenud kvaliteediga eriarstiabi (ITP2024) kättesaadavus maakonnahaiglates 3.5 Meditsiini kaugteenuste pakkumine arvestades Toetatud paindlikku terviseteenuste korraldamist ja nutikaid lahendusi teenuste osutamisel (ITP24) , SOM Haigekassa haja-asustatud piirkondade vajadusi (ITP24) arvestades seejuures hõreasustuspiirkondade vajadusi. Analüüsitud on uute nüüdisaegsete tervisetehnoloogiate kasutuslevõtu võimalusi ning tagatud meditsiini kaugteenuste lahenduste rahastamine Haigekassa kaudu 3.6 Riigile vajalike oskustega töötajate (sh Suurendatud arstide ja apteekrite lähtetoetusi ning muudetud toetuse tingimusi paindlikumaks, kes asuvad SOM tervishoiutöötajad) järelkasvu tagamine piirkondlikke tööle väljapoole Tallinnat ja Tartut (ITP2024) vajadusi arvestades (EE2035) Koostöös kohalike omavalitsustega otsitud võimalusi muude toetavate meetmete rakendamiseks arstide ja SOM tervishoiutöötajate maapiirkondadesse tööle asumiseks (sh täiendavad motivatsioonipaketid perearstidele, maapiirkondade tervisekeskuste juures eriarstiabi teenuse osutamiseks meedikute koormuse alammäära langetamiseks, eriarstide residentuuri ja õdede praktika korraldamine jm tervishoiuteenuste komponentide hüvitamiseks) (Jgv MKAS, ELVL) 3.7 Maakondlike spordirajatiste vajaduspõhine Jätkatud regionaalsete tervisespordikeskuste toetusmeetme elluviimist KUM toetamine ning spordi- ja liikumisharrastuse Toetatud tegevustoetusega maakondlike spordiliitude tegevust kohaliku spordi ja liikumisharrastuse KUM elavdamine (SP2024) elavdamisel Ida-Virumaal on välja arendatud Alutaguse rahvuspargi külastustaristu KEM RMK, IVTK Keskkonnaamet 3.8 Kohalikul tasandil tervisedenduse toetamine Õigusraamistik tervisedenduseks kohalikul tasandil on korrastatud. KOV-dele on teadmistepõhise SOM TAI tervisedenduse elluviimiseks võimaldatud koolitusi, nõustamist ja ligipääs TAI poolt välja töötatud või Eestile kohandatud tõenduspõhistele tööriistadele, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi regionaalse tasandi andmed on regulaarselt uuendatud Halvemate tervisenäitajatega Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti maakondadele suunatud Norra FI rahastusperioodi SOM IVTK, KETK raames eraldi tegevused kohalike tervisemeeskondade loomise ja KOV terviseprofiilide koostamise toetamiseks. Programmiga liitunud KOVid saavad mentori, kes aitab tervisealaseid tegevusi tõenduspõhiselt kavandada ja ellu viia Välja on töötatud meede ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamiseks Ida- SOM IVOL IVTK Virumaal (summas 5 mlj EUR) (ÕÜF) 3.9 Õhukvaliteedi ja ohtlike ainete levikuga seotud Loodud on toetusskeem ja ellu on viidud kemikaalide riskide hindamise partnerluse (PARC) ja SOM KEM IVTK piirkondlike terviseriskide maandamine biomonitooring tegevused Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonna- probleemide lahendamiseks ja tervisekahjude vähendamiseks (summas 840 000 EUR) (ÕÜF) Lk 3 3.9 Õhukvaliteedi ja ohtlike ainete levikuga seotud piirkondlike terviseriskide maandamine Välja on töötatud toetusmeetmed õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ning lõhnahäiringu KEM IVTK vähendamiseks Ida-Virumaal Avalda Avalda Juurprobleem 4: regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes Avalda juurprobleemi juurprobleemi juurproblee „Eesti 2035“ siht: Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud … kus igaühel on võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses nimetus nimetus mi nimetus 4.1 Haridus-, kultuuri-, lõimumis- ja Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade HTM, SOM, SIM, RM kodanikuühiskonna valdkonna riiklike arengukavade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, KUM ja programmide elluviimise seires olulisemate kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei vähene: mõõdikute saavutatuse jälgimine regionaalselt *täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr *ettevõtlusprogrammis osalevate ettevõtete arv *madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal *noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osatähtsus (%) *osakaal elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses *osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda *KOVde arv, kus toetatakse elanike organiseeritud tegevusi *vabatahtlike poolt abistatud isikute arv *elanike liikumisaktiivsus *sotsiaalsete ettevõtete müügitulu *Eesti elanike osalemine kultuurielus *rahulolu kultuuri üleriigilise kättesaadavuse ja ligipääsetavusega 4.2 Gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu korrastamine Koostöös KOV-dega kujundatud regionaalsete rahvastiku- ja keskus-tagamaa suhete muutustega arvestav HTM RM koostöös KOVdega ning nende võimestamine koolivõrk, millega on tagatud kahaneva rahvastikuga piirkondades kodulähedane õpe vähemalt põhikooli põhihariduse võrgu korrastamisel (EE2035) esimeses ja teises kooliastmes ning kolmanda kooliastme õpe KOVde suuremates keskustes Kavandatud toetusmeede (SF21+) Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamiseks ja kohandamiseks kahaneva HTM IVTK rahvastiku tingimustele, tagades hariduse hea kvaliteedi ja kättesaadavuse (summas 72 mlj EUR) 4.3 Ühtsete piirkondlike hariduskeskuste loomine Alustatud piirkondlike hariduskeskuste mudeli välja töötamist ja esimeste hariduskeskuste väljaarendamist HTM koostöös regionaalsete ja kohalike huvipooltega (milles on ühendatud üld-, kutse- ja kõrghariduse ning mitteformaalse õppe ja noorsootöö väljundid) (EE2035, HVAK2035) piloteerides kontseptsiooni valitud maakondades (HVAK2024) 4.4 Arengutõuget vajavate piirkondade vajadustega SF 21+ noortevaldkonna arendamise toetusmeetmete (noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise HTM SOM arvestamine haridusteenustes ja õpivõimalustes toetamiseks; NEET noortele tugimeetmete pakkumine) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud (HVAK 2035) regionaalse dimensiooniga, suunates meetmed noorsootöö regionaalse kättesaadavuse parandamisele ja KOV-dele toetamisele noorte tõrjutusriski ennetamisel Ellu viidud ettevalmistavad tegevused keskkonnahariduskeskuse loomiseks Ida-Virumaale KEM IVTK Tagatud tugi üldhariduskoolidele muu kodukeelega õpilaste toetamiseks Ida-Virumaal HTM SIM IVTK Toimib keeleõpetajate (sh E2) metoodiline toetamine ning muu emakeelega haridustöötajate eesti keele HTM IVTK õpe ning muu emakeelega (sh rändetaustaga) õpilaste eesti keele õpe üld-ja kutsehariduses. Üleriigiline tegevus, sh fookusega Ida-Virumaale, millel on sihtgrupist tulenevalt oluline mõju Ida-Virumaal Narva eesti keele maja tegevus on laienenud ühte täiendavasse asukohta Ida-Virumaal KUM IVTK 4.5 Õpetajate järelkasvu tagamine piirkondlikke Hetkel tegevuse väljundid täpsustamata, vajavad täiendavat arutelu ja kokkuleppeid HTM vajadusi arvestades, sh keskustest kaugemates ja kahaneva asustusega piirkondades (EE2035) 4.6 Kultuurivaldkondade ja -teenuste regionaalse Rakendatud kultuuri regionaalset kättesaadavust edendavad toetusmeetmed ja tegevustoetused KUM kättesaadavuse suurendamine (EE2035, KuAK30, (KP24) vähemalt senises mahus KP2024) Tagatud etendusasutuste kestlik toimimine koostöös KOVdega ja etenduste toetamine eri piirkondades KUM (EE2035, VKL) . Täpsustatud regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi hindamise aluseid Etendusasutuste seaduse rakendusaktiga Koostöös KOVdega töötatud välja lahendused kohalikul tasandil paindliku kultuurivaldkonna töökorralduse KUM võimaldamiseks ja KOVde kultuuritöötajatele palgakasvu tagamiseks samas ulatuses riigi kultuuritöötajatega (KuAK30) Lk 4 KP2024) Jätkatud ja arendatud Kagu-Eesti regionaal- ja kultuuriprogramme KUM, RM KETK 4.7 Vajaduspõhise sotsiaalkaitse arendamine, Vajaduspõhise sotsiaalkaitse mudeli arendamine ning inimese, riigi ja KOVde vastutuse korrastamine SOM korrastades inimese, riigi ja KOVide vastutuse jaotuse toimunud koostöös kohalike omavalitsustega (EE2035) Ellu on viidud sotsiaaltranspordi arendamise katseprojekt Kagu-Eestis SOM KETK Alustatud vabatahtlike kaasamise mudeli rakendamist hoolekandesüsteemis koostöös Külaliikumisega SOM Kodukant 4.8 Kogukondade ja kodanikuühenduste Loodud kogukonnakoordinaatori ametikohad maakondades, mille kaudu võimestatakse SIM KÜSK võimestamine ja osalemise toetamine valitsemises, kodanikuühiskonna üle-eestilist nõustamisteenust maakondlike arenduskeskuste võrgustiku baasil sh kohalike teenuste pakkumisel (EE2035) (KÜP2024, EE2035) Toetatud linnaliste asumi-, küla- jm kogukonnaseltside tugi- ja arendustegevusi, sh piirkondlike SIM projektikonkursside kaudu (KÜP2024) Esitatud RES 2022-25 raames lisataotlus ühiskondliku aktiivsuse katseprojekti elluviimiseks Ida-Virumaal SIM (KÜP2024) Välja on töötatud, piloteeritud ja skaleeritud kohaliku tasandi poliitikakujundamise koosloomeformaadi SIM RAM, KUM, MEM mudel, mida rakendatakse vähemalt 10 omavalitsuses 2024. aastal (AVP tegevuskava) 2024. aastaks kasutavad kõik KOVid kogukonnakeskset lähenemisviisi, kus kogukonnad on end SIM määratlenud ja KOVi poolt aktsepteeritud, neis on määratletud eestkõneleja/esindaja ning kaasatud kohaliku elu kujundamisse (KÜP2024) Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja SIM elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga (laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine), kaalutud eriprojektide või -investeeringute toetamist kindlates piirkondades või kindla fookuse suunamist mõne piirkonna vabaühendusele 4.9 Uussisserändajate ja tagasipöördujate Meetme Kohanemise ja lõimumise toetamine kohalikul tasandil (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on KUM kohanemise toetamine kohalikul tasandil koostöös arvestatud piirkondlike vajaduste ja eripäradega ning kaasatud kohalikku tasandit. Meetme toel on: KOV-dega (LP23) *võimestatud KOV-e lõimumis- ja kohanemisteenuste arendamisel ja pakkumisel ning uussisserändajate tugivõrgustike kogukondliku mudeli rakendamisel; *suurema uussisserändajate arvuga piirkondades on tööle asunud lõimumis- ja kohanemiskoordinaatorid; *toetatud kohalike lõimumisstrateegiate ja -meetmete väljatöötamist eelkõige uussisserändajate ja tagasipöördujate olulisemates sihtkohtades (sh Narva ja Ida-Virumaa, Tartu ja Tartumaa, Pärnu, Tln) 4.10 Väljaspool suuremaid linnapiirkondi inimeste Töötatud välja ja rakendatud ERF-st rahastatav toetusmeede kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse RM IVTK, KETK eneseteostusvõimalusi parandavate regionaalarengu parandamiseks piirkondades, lähtudes maakonna arengustrateegias kavandatust ja rakendades piirkonniti toetusmeetmete elluviimine broneeritud rahajaotust, sh eelistades rahajaotusel Kagu-Eestit ja Ida-Virumaad Jätkatud kohaliku omaalgatuse programmi elluviimist, rakendades piirkondliku rahajaotuse valemit RM Juurprobleem 5: regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes Avalda Avalda Avalda juurprobleemi „Eesti 2035“ siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond … kus on tagatud ligipääsetavus ja vajaduspõhine transporditeenus kõigi juurprobleemi juurproblee nimetus transpordiliikide koostoimes nimetus mi nimetus 5.1 Transpordi ja IKT taristu valdkonna riiklike Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade MKM RM TTJA saab olemasolevate andmete põhjal kiire internetiühendusega arengukavade ja programmide elluviimise seires lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, majapidamiste info vajadusel esitada maakondade või KOVide kaupa, kuid olulisemate mõõdikute saavutatuse jälgimine ka kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene: valdkondliku arengukavasse näitaja lisamiseks vajadust ei näe. Kuna regionaalselt *kiire internetiühendusega majapidamiste osakaal peamine turutõrge asub väljaspool linnu ja suuremaid maakondi, siis *rahulolu e-teenustega ettevõtjate ja elanike seas toetusmeetmete suunamine neisse kohtadesse aitab kokkuvõttes *ühistranspordiga rahulolu kasv transpordiliigiti parandada digiriigi arengukava ühenduvuse mõõdikut "Eesti *parandatud kvaliteediga (riigi)maanteede osakaal kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s." Lk 5 5.2 Rahvusvaheliste ja riigisiseste ühenduste Riigi teehoiukava koostamisel lähtutakse muuhulgas piirkondlikest vajadustest ja maakonnaplaneeringutes MKM TRAM Teehoiukava meetmete objektide nimekirja koostamisel tehakse igakülgset arendamine, mis vähendavad ajakulu vahemaade määratletud prioriteetidest ning kaasatakse KOV-e kava koostamisele koostööd kohaliku omavalitsusüksustega (KOV). Sõltuvalt teehoiumeetmest läbimisel ning suurendavad ligipääsetavust (EE2035) saavad KOVid prioritiseerida nende terrirooriumit läbivate riigiteede remondiobjekte. Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamise ja liiklusohtlike kohtade ümberehitamise meetmete puhul arvestatakse suures osas KOV ettepanekutega. Riigiteede rekonstrueerimise ja ehituse kavandamisel kaasatakse KOVid projekteerimistingimuste mentelemise kaudu. Riigimaanteede teehoiukava esitatakse Linnade ja Valdade Liidule märkuste esitamiseks. Tegemist on pideva tegevusega, viivitusi ei esine. Küll aga saab meetmeid rakendada vaid RESiga riigiteede hoiuks kavandatud vahendite mahu ulatuses. Teostatud riigimaanteede tolmuvabaks muutmist vastavalt teehoiukava eesmärkidele MKM KOVe kaasatakse kruusateede tolmuvabaks muutmise objektide nimekirjade koostamisel. 2022. aastal oli meetme maht 4 mln eurot, mille eest kaeti tolmuvaba kattega 40 km riigiteid. Teehoiuvahendite vähdemaise tõttu RESIs 2023-2026 on 2023. aastal näeb teehoiukava ette 1,6 mln eurot, mille eest saab hinnaguliselt tolmuvabad katted 18 km teid. ning 2026. aastal vastavalt 1,4 mln eurot ja 15 km. 2024- 2025 teehoiukava investeeringuid tomuvabade katete ehitamiseks ette ei näe. Toetatud KOV-de jalg- ja jalgrattateede arendamist regionaalarengu toetusmeetmete raames, rakendades RM piirkondlikku rahajaotuse valemit ning arvestades omafinantseeringu määra puhul KOVide finantsvõimekust (RP2024) Riigi maanteetaristu arendamiseks, regionaalsete rongiühenduste kiiruste tõstmiseks ning eelkõige MKM Regionaalsete rongiühenduste kiiruste tõstmiseks alustati SF021+ saartega ühenduskindluse tagamiseks vajalike vee- ja õhuteede regionaalsed investeeringud on SF2021+ toetusmeetmete toel 2022. aastal kapitaalremondi töödega Aegviidu-Tapa toetusmeetmete toel teostatud vastavalt TLAK 2035-s kavandatule lõigul. 2023. aastal alustatakse kõverate õgvendamist Aegviidu-Tapa- Kaarepere lõigul. Aastaks 2027 on Tapa-Narva raudteetrass elektrifitseeritud ning saavutatud piirkiirus 160 km/h MKM IVTK Käivad ettevalmistavad tegevused, suuremad ehitustööd on planeeritud aastatesse 2025-2026. SF21+ toetusmeede "Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamine" suunatud hõreda tanklavõrguga MKM KIK Toetusmeede on KIKis väljatöötamisel. Tööversiooni kohaselt rajatakse piirkondadele väljaspool tõmbekeskuseid toetuse andmise tulemusena vajalik taristu biometaani kasutamiseks piirkondades, kus selline võimalus seni puudus. 5.2.1 Jätkusuutlikult majandatud ja ligipääsetava Ühistranspordi taristu/teenuste arendamisel lähtutud üld- ja maakonnaplaneeringutes kavandatud MKM TRAM, ÜTK-d See on pidev tegevus. ühistranspordi ja jagatud liikumisviiside arendamine keskustevõrgust ja üldisest liikuvusnõudlusest, sh keskus-tagamaa vahel ning sundliikumiste vähendamise ning liikuvusteenuste kasutajakeskse disaini loomine põhimõtetest koostöös KOV-dega (EE2035, TLAK2035) Arendatud mitmeliigilist ja paindlikku integreeritud liikuvusteenust üle-eestiliselt koos ühtse piletisüsteemi MKM TRAM, ÜTK-d Nõudepõhise transpordi kontseptsioon on kujundatud. Esitataud VV ja eri liikumisiviiside parema ühildamisega (sh ühistranspordi eriliigid, sotsiaal- ja nõudetransport, "viimase kabinetti aruteluks. Rakendustegevused nõudepõhise transpordi miili" liikuvuslahendused ühistranspordi põhiliinide teenindamiseks, sõlmpunktide arendus jm) (EE2035, juurutamiseks esimeses Eesti piirkonnas 2023 II poolaastal. MKAS-d) 5.3 Kiire interneti kättesaadavuse parandamine üle SF21+ vahenditest rahastatava Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamise meetmes MKM 1. SF 21+ vahendid pole veel kasutusele võetud. Küll aga on alustatud RRFi Eesti (EE2035, DÜAK30, ERSAP24) reserveeritud toetusvahendid maakondade ja KOVide põhiselt maa- ja väikelinnalistele asulasele vahendite kasutamist, mille puhul on eelarve samuti KOVide põhiselt arvestades olemasolevat kiire internetiühendusega kaetust ning kaasates KOV-e investeeringute jaotatud ning KOVidel oli võimalus abikõlblike sihtpiirkondade määramisel asukohtade prioriseerimisse. Igasse maakonda rajatakse vähemalt 5 tugijaama. osaleda. Tulenevalt RRFi kogemusest on kavas 2023. a lõpus ERFi toetusmeetme eelnõu koostamise ajal otsustada kas ja mil viisil sellise praktikaga jätkata, milliseid muudatusi teha jne. Märkus viimase lause ("igasse maakonda...") kohta: see lause ei ole antud juhul asjakohane, kuna tugijaamade rajamine ei kuulu käimasolevate ja kavandatavate toetusmeetmete alla. Palun viimane lause kustutada. Lk 6 Juurprobleem 6: regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes Avalda Avalda Avalda juurprobleemi „Eesti 2035“ siht: terves Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond … kus on tagatud piirkondlikult tasakaalustatud ruumiline areng ning juurprobleemi juurproblee nimetus rahvastikumuutustega, ühiskonna vajaduste ja keskkonnahoiuga arvestavad ruumilahendused nimetus mi nimetus 6.1 elamumajanduse, keskkonna, siseturvalisuse Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade lõikes), MKM, SIM, KEM RM Korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetustes jätkatakse valdkonna riiklike arengukavade ja programmide (sh vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud regionaalselt diferentseeritud toetusemääradega. Kuna eelkõige madala REKK, STAK, Ehituse programm, Siseturvalisuse erinevused mõõdikute osas ei vähene: kinnisvaraväärtusega piirkondades on rekonstrueerimislaenu saamine programm) elluviimise seires olulisemate mõõdikute *riiklike toetuste abil rekonstrueeritud korterelamute eluruumide ja väikeelamute arv raskendatud, käivitati 2023. a alguses Ettevõtluse ja Innovatsiooni saavutatuse jälgimine ka regionaalselt *uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine Sihtasutuses elamuinvesteeringute fond, mille kaudu jätkata *oma elukohta turvaliseks pidavate inimeste osakaal rekonstrueerimislaenude andmist turutõrke olukordades. Maapiirkonda *elanike osakaal, kellele tagatud elupäästevõimekusega päästemeeskondade kohale jõudmine 15 minutiga eluruumide kättesaadavuse tagamiseks täiendati eluasemelaenude riikliku *PPA poolt tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal käenduse tingimusi, millega saab riik käendada kuni 80 protsenti *elukeskkonnaga rahulolu laenusummast, vähendades vajadust lisatagatise järele. Samuti taaskäivitati KOV elamufondi investeeringutoetus väljaspoole Tallinna ja Tartu mõjupiirkondi. 6.2 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiv järgimine Viidud ellu koolitus- ja teavitustegevusi KOVde, ministeeriumite jm ruumiloomega tegelevate riigiasutuste RM, KUM MKM Ruumiloome koolitusprogrammis on osalenud 2021-2022 a 4 ruumiotsustes kohalikul ja riiklikul tasandil (EE2035) teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamiseks kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetes koolitusgruppi, kokku on kursuse läbinud ca 200 avaliku sektori töötajat. Läbi viidud elukeskkonna strateegilise raamistikku analüüs aastatel 2022-2023, arvestades selle tulemusi MKM Analüüs on teostamisel, tähtaeg 2023. KOV-de ja riigiasutuste kompetentsi kasvatamisel kvaliteetse ruumi arendamisel 6.2.1 Kahaneva elanikkonna tingimustele kohandatud Koostöös OECD-ga valminud poliitikasoovitused ruumikasutuse ja teenuste korraldamise kohandamiseks RM Muud ruumilahenduste (sh taristu) kasutuselevõtu kahaneva asustuse väljakutsetele ning töötatud välja ettepanekud vastavate tegevuste ellurakendamiseks ministeeriumid toetamine, millega tagada kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja kestlik ehitatud keskkond (EE2035) KOVd on juhendatud asulate kompaktsemaks kohandamisel ning jätkusuutliku ehitatud keskkonna (sh RM Muud taristu) arendamisel ministeeriumid Riik on lähtunud oma investeeringutes ning KOV-idele investeeringutoetuste andmisel regionaalsetest RM, MKM, HTM, kahanemisega kohandamise põhimõttest (teenustevõrgu kujundamisel lähtutud regionaalsetest KEM, SOM, MEM rahvastikuprognoosidest, teenuste ja asutuste füüsiline koondamine linnasüdametesse, ühishoonetesse jmt) Toetatud väikelinnade ajalooliste keskuste elavdamist ja hoonestuse kohandamist uutele funktsioonidele KUM RM (KUP24) ning nende teenuste, avaliku ruumi ja elukondliku kinnisvara ligipääsetavuse parandamist Pilootprojekti raames on välja töötatud õiguslikud ja finantsilised lahendused KOVdele tühjade ja RM JUM pooltühjade korterelamute probleemile 2022.a lõpuks Taotletud lisavahendeid 2023-26.a RES-i tühjenevate korterelamute toetusmeetme laiendamiseks üle- RM MKM eestiliseks, keskendudes suurema vajadusega piirkondadele Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede Ida-Virumaa omavalitsustele omavalitsuste investeeringuteks RM IVOL IVTK õiglase ülemineku toetamisel (ÕÜF) Tühjenevate korterelamute pilootprojekti alusel on aastal 2022 KOVidele avatud toetusmeede pooltühjade RM KOVid IVTK kortermajade kokku kolimiseks ja amortiseerunud hoonete lammutamiseks Ida-Virumaal (IVP) 6.2.2 Kvaliteetse elukeskkonna ja hoonefondi kestlik Viidud läbi turutõrkeuuring, mis on aluseks aktiivsetest kinnisvaraturu piirkondadest eemal olevate RM MKM uuendamine koostöös KOVidega ning väljapoole tõmbekeskuste eluasemeturu elavdamise rahastamisvahendite käivitamiseks suuremaid keskusi elama asumist soodustavate Korterelamute rekonstrueerimise toetusmeetmete (SF21+) rakendamisel on piirkondlikult diferentseeritud MKM Korterelamute tervikliku rekonstrueerimise meede avaneb 2023 II kv, rahastamisvahendite mitmekesistamine (EE2035) toetusmäära piirkondlikke kinnisvara turutõrkeid arvestades ning tehtud madalama kinnisvaraväärtusega toetused on regionaalarengu eesmärgil diferentseeritud (Tallinnas ja Tartus piirkondadele erisus osaliste tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimistööde on teostus 30%, teistes suuremates keskustes 40%, mujal 50%); võimaldamiseks Korterelamute osalise rekonstrueerimise meetme väljatöötamine algab 2023 I kv. Töötatud välja täiendavaid laenu- ja käendusinstrumente eluasemevaldkonnas (sh elamute MKM Kredex Elamuinvesteeringute fond alustab tegevust EIS-i sihtfondina 2023. alguses, rekonstrueerimise rahastu RRF-st), arvestades regionaalseid turutõrkeid erapankade kinnisvaralaenu eesmärgiga anda rekonestrueerimislaenu ühistutele, kes seda pangast ei andmisel: riiklik käendus kuni 80% ulatuses noortele peredele ja spetsialistidele väljaspoole suuremaid saa. Muud tegevused välja töötatud ja jätkuvad. linnapiirkondi eluaseme soetamiseks ning jätkatud regionaallaenu eraldamist korteriühistutele Lk 7  RRFi korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise meetmete rakendamisel kasutatakse MKM Meetmetes on toetusmäärad diferentseeritud. Väikeelamute toetusmeede piirkonniti diferentseeritud toetusmäärasid on avatud 2022. aasta aprillist, korterelamute osas taotluste vastuvõtt 2023 II kv. Primaarenergia tõhusama kasutuse ja lõpptarbimises taastuvenergia osakaalu suurendamise meetmete MKM Toetuse taotlusvoor on avatud 2022 lõpus, otsused 2023 suvel. Taotleja ja (Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine) rakendamisel arvestatakse partner võib olla Eestis tegutsev soojusettevõtja kaugkütteseaduse KOVde soojusmajandust käsitlevate arengudokumentidega ning kasutatakse võimalusel toetusmäärade tähenduses, kohalik omavalitsus, omavalitsusüksusele kuuluv äriühing või piirkondlikke erisusi asutus. Toetusmäärasid ei ole piirkonniti eristatud. Kuni 50 000 MWh aastas tootvad kaugküttepiirkonnad peavad arvestama soojusmajanduse arengukavas ette nähtud tegevustega. Sellest suurematel piirkondadel soojusmajanduse arengukava (ega ma muud arengukava) vastavust nõutud ei ole. Ida-Virumaa spetsiifilise põlevkivitööstusega soojuse tootmise probleemi jaoks on ÕÜFst 20 miljonit ette nähtud. Kliima-eesmärkide elluviimise SF21+ toetusmeetme Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel KEM kütusel põhineva kütteseadme uuendamine kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga ja meedet rakendatakse esmajärjekorras tiheasustuspiirkondades, kus esineb õhukvalittedi piirväärtuste ületamisi. SF21+ vahenditest rahastatavate suuremate linnapiirkondade säästva liikuvuse korraldamise meetmete MKM Meetme määrus on välja töötamisel koos seletuskirjaga ning I kvartalil 2023 (Tallinna trammiliikluse arendamine; Jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine ja jalgratta valmis esitamiseks EIS'i (rattateed, trammiteed, ühistranspordi sõlmed). parkimisvõimaluste parandamine; Mitmeliigiliste ühistranspordi sõlmede arendamine) kavandamisel ja elluviimisel on lähtutud piirkonnaspetsiifilistest vajadustest säästva liikuvuse arendamisel Töötatud välja pilootprojekt rahastusega 5 mlj eurot Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa maapiirkondade alla 1000 MEM MES IVTK, KETK elanikuga asustusüksustes elamistingimuste parandamiseks eraisikutele eluaseme ehitamisel või renoveerimisel ning alustatud selle rakendamist Jätkatakse täiendava nõustamise pakkumisega Ida-Virumaal KredEx-i rakendatavate MKM IVTK Jätkub nõustamisteenus läbi MAKide, KredExi (EIS) kontaktpunkt Ida-Virus, energiatõhususmeetmete kasutuse intensiivistamiseks suurendatakse muid asjakohaseid teavitustegevusi. Välja töötatud ja rakendatud meede Ida-Virumaa linnapiirkondade taaselustamiseks (SF21+ vahendid) RM IVTK Kagu-Eestis on toetatud uute puurkaevude rajamist KEM KETK Jätkub Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetme rakendamine RM KETK 6.3 Turvalise ruumi arendamine koostöös KOVidega Kohalikul tasandil turvalisuse tagamiseks on arendatud ja toetatud püsivate koostöövormide SIM ning KOVide ja kogukondade võimestamine turvalise kasutuselevõttu (nt KOV turvalisuse komisjon/nõukogu), mis põhinevad kogukonnakesksel lähenemisel ja ja tervisele ohutu keskkonna/avaliku ruumi loomisel võrgustikutööl (STAK30) (EE2035) Tagatud kvaliteetsete turvalisuse teenuste (sh politsei, pääste, hädaabi) kättesaadavus kõigis piirkondades SIM koostöös KOVdega: KOV-idele antud täiendavaid volitusi avalikus ruumis korrarikkumistele reageerides oma ülesandeid iseseisvalt täita; vabatahtliku päästeteenuse toetamisel rakendatud piirkonnaspetsiifilisi lähenemisi (nt väikesaarte vabatahtlike päästekomandode täiendav püsitoetus); kutseliste ja vabatahtlike päästekomandode võrgustiku kaudu tagatud abi 15 minuti jooksul 92%-le Eesti elanikkonnast (STAK30) Päästjate ja politseitöötajate järelkasvu tagamisel lähtutud piirkondlikest vajadustest, sh pakutud sisekaitse SIM eelkutseõpet Ida-Virumaa ja piiriregioonide koolides Päästevõimekuse suurendamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud SIM piirkonnaspetsiifiliste ohuteguritega pääste/merepääste vallas SF21+ Kliima-eesmärkide elluviimise, välisõhu kaitse ja kiirgusohutuse meetmete (üleujutusohu KEM ennetamise ja leevendamise; kombineeritud sadeveesüsteemide rajamise; mitteheas seisundis veekogumite tervendamise; KOV-de kliima- ja energiakavade koostamise toetuste) toetusmeetmete kavandamisel ja elluviimisel arvestatud regionaalsete eripäradega ja piirkondliku potentsiaaliga projektivalikul ning kaalutud vahendite piirkondlikku jaotust ja piirkonniti erinevaid toetusmäärasid ja lisaboonuseid Lk 8  Meetmest Eluslooduse kaitse ja kasutus (SF21+) toetatud rohestamiskavade koostamist ja elluviimist ja KEM elurikkuse parendamist linnades SF21+ ennetava ja turvalise elukeskkonna meetmete (teenused riskinoorte, Käitumisoskuste Mäng ja SIM, SOM kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinev koostöömudel) kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse regionaalse dimensiooniga ning kaalutud piirkonniti eristatud lahendusi meetmete rakendamisel Sadamate akvatooriumi kaitse investeeringute toetuste (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud MKM Käimas on Ruhnu, Rohuküla ja Heltermaa kaitserajatiste lainetusete mõju kohaspetsiifiliste vajadustega, sh suunates parema ühenduskindluse tagamiseks saartega vahendid modelleerimine koos samaaegsete eelprojektide koostamisega. lainemurdjate arendamiseks puuduliku kaitstusega Rohuküla, Heltermaa, Ruhnu ja Kihnu sadamatesse Tellitud ning koostamisel on nelja sadama (Rohuküla sadam, Heltermaa sadam, Ruhnu sadam, Kihnu sadam) kaitserajatiste projektile teostatavus- tasuvusanalüüs. Analüüsi valmimine on veebruaris 2023. Valmis on ehitatud Idapiiri maismaaosa taristu ja tehniline seiresüsteem ning korraldatud on selle hooldus SIM KETK 2022 aastal avatud programmipõhine toetusmeede ohtlike jäätmete käitluse piirkondlikuks arendamiseks KEM IVTK Ida-Virumaal (ÕÜF) 2022 aastal avatud programmipõhine toetusmeede kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud KEM IVTK keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks Ida-Virumaal (ÕÜF) Välja on töötatud ja ellu viidud toetus põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi KEM IVTK taastamiseks Ida-Virumaal (summas 1,41 mlj EUR) (ÕÜF) 6.4 Ressursikasutuse pikaajaline strateegiline Algatatud maavarade strateegilise/ruumilise kasutamise põhitingimusi määratlevate maakondlike RAM, KEM planeerimine lähtudes piirkondlikest eripäradest ja teemaplaneerigute koostamine võimalustest 6.5 „Kohaliku kasu“ motivatsioonimehhanismide Ettevõtte tegevuskoha KOVi ja kohaliku kogukonna kohaliku kasu instrumentide analüüs läbi viidud (RP24) , RM, MKM KEM Analüüs on teostatud https://www.praxis.ee/tood/kohaliku-kasu- loomine, et suurendada taluvushuvi, mis toetaks ettepanekud instrumentideks välja töötatud ja esitatud Vabariigi Valitsusele instrumendid/ arendusi ja suurinvesteeringuid kohalikul tasandil Ettepanekud on VV-le esitatud ja nende põhjal on keskkonnatasude (EE2035, REKK2030) seaduse vastavad muudatused ettevalmistamisel ja peaksid jõustuma 1.07.2023. VTK https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c12e0dc7-0e7d-4709- 91c7-faaa30a9cae7#BpPXNC0X Kooskõlastusringil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c12e0dc7-0e7d-4709- 91c7-faaa30a9cae7#mR6ubTzt 6.6. Regionaalsete kompetentsikeskuste või vee- Kompetentsikeskuste ja vee-ettevõtete koolitamise ja regionaalsete ühisprojektide suurema KEM RM, KOVd ettevõtete loomine, et tagada nõuetekohane toetusmääraga toetamise abil parandatud veeteenuste kvaliteeti, oskusteadmisi ja kulutõhusust väljaspool veeteenus ka väljaspool suuremaid linnapiirkondi suuremaid linnapiirkondi ja maapiirkondades, kus veeteenuse kvaliteet ja taristu ei ole jätkusuutlik 6.7 Regionaalarengu toetusmeetmete elluviimine Jätkatud maakondlike arengustrateegiate elluviimise, hajaasustuse ja väikesaarte regionaalarengu RM piirkondliku elukeskkonna arendamiseks (RP2024) programmide ning kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise meetme elluviimist Välja töötatud ja rakendatud toetusmeede nutikate linnaarengu lahenduste (sh rohelahenduste) RM väljaarendamiseks (SF 21+) (RP24) Maakondlike arengustrateegiate toetusmeetme Ida-Virumaa tegevuste võimendamiseks on iga-aastaselt RM IVTK eraladatud lisavahendid Ida-Virumaa programmist (IVP) Välja töötatud ja avatud toetusmeede õiglase ülemineku piirkondlike algatuste toetamiseks Ida-Virumaal RM IVTK (ÕÜF) Avalda Avalda Juurprobleem 7: piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile„Eesti 2035“ siht: Eesti majandus on tugev, Avalda juurprobleemi juurprobleemi juurproblee uuendusmeelne ja vastutustundlik … pakkudes ettevõtlusele arenguvõimalusi kõigis piirkondades nimetus nimetus mi nimetus Lk 9 7.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA valdkonna riiklike Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade lõikes), vajadusel MKM, HTM, MEM RM Võetakse arvesse nii palju, kui on mõistlik. arengukavade ja programmide (sh TAIE ja selle kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud programmid, PÕKA) elluviimise seires olulisemate erinevused mõõdikutes ei vähene: mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt *väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest *nominaalne tööjõutootlikkus EL27 keskmisest *ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st *kaupade ja teenuste eksport *eksportivate ettevõtete arvu kasv *siseturistide ja välisturistide ööbimiste arvu suhe maapiirkondade majutusasutustes võrreldes Tallinna ja teiste suuremate linnade ööbimiste arvuga *Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht *nutika spetsialiseerumise, sh kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna seires jälgitud võimalusel regionaalset mõõdet ja vajadusel arvestatud seire tulemustega meetmete ja sekkumiste kohandamisel 7.2 Majanduse struktuursete muudatuste Viidud ellu väljaspool Harjumaad majanduse struktuurseid muudatusi toetavad alljärgnevad tegevused MKM, RM SOM, MEM kiirendamise toetamine väljaspool Harjumaad (EE2035; TAIE2035) 7.2.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA Ettevõtluskeskkonna arendamise, rahvusvahelistumise toetamise ja investeeringute soodustamise MKM 2022 avatud sihtfinantseering 2025 lõpuni regionaalsete toetusmeetmete väljatöötamisel piirkondlike toetusmeetme (SF21+) tegevuste kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga ja turismiarendusorganisatsioonide (DMO) arendamiseks ja toetamiseks, erisustega arvestamine, piirkondade kaasatakse maakondlikke arenduskeskuseid, sh: kokku 6 regionaalset organisatsiooni MAROde poolt nimetatud, 1 lidandub fookusvaldkondade arengusse panustamine ning *Turismi arendamise nõudluse suurendamise toetuste puhul kaasatud ka sihtkoha ja erialaliitude ilmselt 2023 nii, et kogu Eesti on kaetud. Nõudluse taastamise tegevustes meetmete tõhusam suunamine väljapoole Harjumaad strateegilisi koostöövõrgustikke ning arvestatud mõju regionaalsele tasakaalustamisele kaasatud ka DMOd ja ka erialaliidud (nt Maaturismi Ühing vms). SF 2021- ja piirkondadesse, mille ettevõtluse areng on kesisem hindamiskriteeriumites; 2027 rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside meetme *Iduettevõtluse hoogustamise toetuste puhul suunatud kuni 300 000 eurot väljapoole Tallinna ja Tartut hindamismetoodika arvestab regionaalset mõõdet. regionaalsetele arenguprorgrammidele ja kogukonnategevstele; Iduettevõtluse hoogustamise toetuseid meil sellisel kujul veel ei ole. SUE *Ettevõtete starditoetus suunatud väljapoole Tallinna "kuldse ringi" omavalitsusi ja Tartut programmis on 2022 kevadel käivitunud regionaalarengu töörühn, milles osalevad viie maakonna esindajad. Starditoetuse lahendus on valmimisjärgus, käivitub 2023 II kvartalil Loomemajanduse toetamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse KUM dimensiooniga ning kaalutud kindlatele sihtpiirkondadele suunatud taotlusvoore, piirikonniti eristatud tingimusi toetuse saajale ja erisusi taotluste hindamiskriteeriumites Ringmajanduse korraldamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse KEM dimensiooniga, soodustades vähemarenenud piirkondades projektide elluviimist ja rakendades piirkonniti erinevaid riigiabi määrasid RRFi meetme Tootmisettevõtte ärimudeli toetus kavandamisel ja elluviimisel on kaalutud regionaalselt MKM Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise meetme väljatöötmise ajal külastas diferentseeritud lahenduste kasutamist meetmete rakendamisel ning kaasatud meetmete MKMi tööstusmeeskond maakondlikke arenduskeskusi, kellega arutati ka ettevalmistamisse ja elluviimisesse maakondlikke arenduskeskuseid kavandatava meetme sisu. Mitteamelikus kooskõlastusringis said MAKid eelnõud tagasisidestada. Meede on regionaalselt diferentseeritud: väljaspool Harjumaad ja Tartu linna on toetusmäär 70%, seespool on 50% Välja töötatud RRF meede Bioressursside väärindamine ja ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava MEM 2021–27 meede Investeeringud bioressursside väärindamisse , mis toetavad maa- ja rannapiirkondade ettevõtluse arengut ja lisandväärtuse kasvu Välja töötatud EMKVF 2021-27 meede Jätkusuutliku sinimajanduse võimaldamine ranna, saarte ja sisevete MEM piirkondades ja kalapüügi ning vesiviljeluse kogukondade jätkusuutlik arendamine on suunatud 8 EMKFi kalanduspiirkonna arendamisele ja toetab rannapiirkondade ettevõtluse mitmekesistamist ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–27 sekkumise LEADER - kogukonna juhitud kohalik MEM areng kaudu toetatud maapiirkondade ettevõtluse mitmekesistamist, arvestades kohalike eripärade, vajaduste ja võimalustega Lk 10  Kaalutud võimalusi kehtestada Kagu-Eestile erisusi TAIE ettevõtlusmeetmete tingimustes MKM KETK Arvan, et on kaalutud (samas miks just ja ainult nt Kagu-Eesti ja Ida- Virumaa sees ning Tallinn-Tartu väljas). Regionaalpoliitika üldine pilt on auklik. Analüüsitud võimalusi kasutada 2021-27 maaelu arengu meetmetes Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal kõrgemaid MEM IVTK, KETK sekkumismäärasid Keskkonnaprogrammi ringmajanduse programmis on antud Kagu-Eesti ressursside tõhusama kasutuse, KEM KETK jäätmete ja heitmete tekke vähendamise, keskkonnaseisundi parandamise ja ringmajanduse printsiipide kasutuselevõtu edendamisele suunatud projektidele maksimumpunktid keskkonnakaitse mõju valdkonnas Välja töötatud ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–27 meede "Investeeringud MEM ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas", mis on suunatud maapiirkonda väljaspool Tallinnaga piirnevaid valdasid Rakendatud Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede (SF21+) RM KETK 7.2.2 Teadusasutuste ja ettevõtete koostöö Täpsustatud on Eesti regioonide ettevõtluse fookusvaldkonnad ja nende eelisarendamise tegevused teiste RM, MKM HTM TAIE fookusvaldkondade teekaardid valmisid 2022 novembris. Neid ja toetamine Eesti ja selle piirkondade majandusele arendusvaldkondade kõrval ning tagatud nende fookusvaldkondade ettevõtete arengu ja TA projektide kohalikke eelistusi arvestades on ka piirkondlikke ettepanekuid tehtud nt olulistes fookusvaldkondades (EE2035) toetusvõimalused ka üleriigiliste nutika spetsialiseerumise jm ettevõtluse- ja TA toetusmeetmete raames investeeringute kaasamise koolituste raames KOVidele. Mul on tunne, et Retk räägib teistest fookosvaldkondades kui seda teeb MKM TAIE raamistikus. Koosloomes piirkondlike partnerite ja ekspertidega (nt MAK-de, ülikoolide kolledžite, kompetentsikeskuste MKM, HTM RM, MEM TAIE fookusvaldkondade teekaardid on valmis 2022 novembris, jt partneritega) töötatatud välja ressursside väärindamise teekaart, mille alusel kujundatakse temaatilised programmide kujundamine toimub 2023 I poolaastal TA-programmid SF21+ vahenditest rahastatavate nutika spetsialiseerumise valdkondade temaatiliste TA programmide HTM toetusmeetmete kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud muuhulgas piirkondlike ettevõtluse fookusvaldkondade vajadustega Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus Tsenteri edasiarendamine koostöös Võrumaa HTM KETK omavalitsusliiduga jätkub Analüüsitud võimalusi Kagu-Eesti biomajanduse rakenduskava koostamiseks MEM KETK ÜPP Strateegiakava ja EMKVF-i 2021-27 sekkumiste Innovatsioonikoostöö , Teadlaste ja kalurite ning MEM vesiviljelusettevõtjate koostöötoetused, Kalapüügi, vesiviljelusettevõtete ja töötlemisettevõtete innovatsioonitoetused ning Riikliku uuringuteprogrammi kaudu toetatud maa- ja rannapiirkondade ettevõtete koostööd TA asutustega 7.2.3 Uute maavarade kasutusvõimaluste ja sellega Tagatud uute maapõueressursside säästlik ja jätkusuutlik uurimine ning kasutamine, mille raames on MKM, KEM MEM MKMi ja allasutuse EGT uuringud on fokuseeritud maakidele ning seotud keskkonnariskide analüüsimine (EE2035) analüüsitud uute maavarade kasutuselevõtu piirkondlikku kasu ning selle võimendamise võimalusi fosforiidile ja kriitilistele toormetele. Eesti suurima magnetanomaalia uuringud Ida Virumaal võimaldasid täpsustada raua sisaldust maagis. Lisaks leiti mitmeid mineralisatsiooni ilminguid sh hõbeda ja kulla mineralisatsioon. Täiendavad uuringud väärismetallide leviku kohta jätkuvad, aga spetsiaalset rahastusprogrammi praegu pole. Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringutega on tegeletud alates aastast 2018 ja seni on valideeritud ajaloolisi andmeid ning teostatud ruumianalüüs, et leida võimalikud perspektiivsed uuringualad. Edasi jätkatakse 3 aasta etapina teadusuuringutega, mille eesmärk on saada täpsem ülevaade ressursside majanduslikust potentsiaalist ning väärindamise koosmõjust. 7.2.4 Põlevkivienergeetikast väljumist toetava Avatud Ida-Virumaale suunatud toetusmeede kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivist (Narva linna kaugküte) MKM RM IVTK Kavandatud 2022. a oktoobris kinnitatud õiglase Ülemineku territoriaalses teenuste ja investeeringute paketi käikulaskmine Ida- (ÕÜF) kavas ja vahetulemusi veel pole https://www.fin.ee/ida-virumaa#oiglase- Virumaal (EE2035) Õiglase ülemineku kavas on loodud võimalus ÕÜM II sambast vahendite kaasamiseks InvestEU nõuetele RM IVTK ulemineku-te vastavate põlevkivisektori ettevõtete innovatiivsete tehnoloogiate ja jätkusuutliku infrastruktuuri arendamiseks Riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamine Kirde-Eestis tuuleparkide rajamise võimaldamiseks KAM MKM, RAM IVTK Lk 11 7.2.4 Põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste ja investeeringute paketi käikulaskmine Ida- Virumaal (EE2035) Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks Ida-Virumaal keskse HTM RM IVTK kompetentsikeskuse kaudu (ÕÜF) Avatud toetusmeede Ida-Viru ettevõtete teadmusmahukuse kasvatamise ja TA mahuka piloottaristu MKM IVTK Meede avaneb 2023 I kv lõpuks rajamise toetamiseks (ÕÜF) Erasektorile suunatud toetusprogrammide tingimuste tõlkimine vene keelde ja info ning nõustamise Ministeeriumid IVTK kättesaadavamaks tegemine Avatud on programmipõhine toetusmeede ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste ja taristu MKM RM; IVEK; IVIA IVTK Meede avaneb 2023 I kv lõpuks pakkumiseks Ida-Virumaal, sh partnerite võimestamine (ÕÜF) Viidud ellu Ida-Virumaa programmi ettevõtluskeskkonna toetusmeetmed (sh äri- ja startup inkubaatorite ja RM MKM; IVEK IVTK iduettevõtete ökosüsteemi arendamiseks) (IVP) Avatud toetusmeetmed Ida-Virumaale investeerivatele ettevõtetele (kogusummas 168 mlj eurot) (ÕÜF) MKM RM IVTK Suurinveteeringute toetus on avatud 2022 suvest, VKEde inveteeringutotus avaneb 2023 I kvartali lõpuks 7.3 Regionaalse ettevõtlus- ja Tagatud välisinvestoritele regionaalse sihtturunduse ja investorteeninduse teenuse toetamine ja MKM 2022 aasta jooksul oli kolm piirkondlikku seminari, 2023 on planeeritud investeerimiskeskkonna ning piirkodlike ettevõtete osutamine koostöös MAK võrgustikuga ning koolitatud tööstusalade arendajaid veel kaks. lisandväärtuse kasvu toetavate tugiteenuste Toetatud regionaalset turismialast koostööd ning EASi vahendusel piirkondlikke turismisihtkohtade MKM 2022 avatud sihtfinantseering 2025 lõpuni regionaalsete arendamine kõigis Eesti piirkondades koostöös KOV- organisatsioone, koostöövõrgustikke turismiarendusorganisatsioonide (DMO) arendamiseks ja toetamiseks EASi dega (EE2035, TAIE2035, RP2024) poolt, kokku 6 regionaalset organisatsiooni MAROde poolt nimetatud, 1 lidandub ilmselt 2023 nii, et kogu Eesti on kaetud. Toetatud SF21+ meetmetest maakondlikke arenduskeskuseid ettevõtjatele nõustamisteenuste pakkumisel MKM SOM, Töötukassa, SF21+ toetus MAKidele käivitub alates 2024 aasta algusest ning VKEde võimekuse kasvatamisel nutika spetsialiseerumise, tööstuse kolmikpöörde ja ettevõtluse EAS, MAK-d valdkonnas väljaspool Tallinna linnapiirkonda (summas 8,77 mlj eurot). Alustavate ja tegutsevate ettevõtjate tugisüsteem toimib kõigis maakondades arvestades piirkondade spetsiifiliste vajadustega (MKAS-d, TAIE35) Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede ettevõtluskeskkonna arendamiseks väljaspool Harjumaad ja RM Tartu linnapiirkonda, meetme piirkondliku rahajaotuse koostamisel võetakse arvesse piirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda, projektivalik põhineb maakonna arengustrateegiatel Toetatud piirkondlikke ettevõtluskeskkonna arendamise tegevusi maakondlike arengustrateegiate RM elluviimise meetmest (RP24) Tagatud toetusvõimalused piirkondade ettevõtete arengu ja lisandväärtuse suurendamise tugitegevustele RM piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna toetusmeetme raames (aastani 2023) (RP24) RRFi meetme Tööstusalades energia tootmise hoogustamise programm kavandamisel ja elluviimisel on MKM Meetme määrus jõustus 06.12.2022. Taotlusvoor avanes 28.12.2022 ja on arvestatud regionaalse dimensiooniga ning kaalutud regionaalsete erisuste rakendamist meetme avatud kuni 28. veebruar 2023 (läbi viib KIK). elluviimisel Taastekava muudatuse raames on küsitud täiendavalt 30% rahastust, kuna võrgutööd on keskmiselt kallinenud 30%. Viide määrusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/103122022012 RRFi meetme Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning MKM Lisaraha kavandamisel RePower EU + taastekava muudatustega kliimamuutustega kohanemiseks elluviimisel suunatud meetme fookus piiratuma võrguvõimusega Lääne- Eestisse Toetatud Kagu-Eesti mainekujunduse kava 2020-22 tegevuste elluviimist RM KETK Ida-Virumaal on arendatud metsaühistute pädevust, metsaühistud on välja arendatud maakonna KEM IVTK metsaomanikele kõiki metsakasvatusteenuseid pakkuvaks metsaomanike omaabiorganisatsiooniks ja muukeelseid metsaomanike integreeritud metsaomanike koostöövõrgustikku 7.4 Ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamine Töötatud välja ettevõtluse investeeringute suurendamiseks väljaspool Tallinna ja Tartut käendustasu MKM RM 2022 a. kevadel on välja töötatud regionaallaen (mõeldud selleks, kui ja kättesaadavuse soodustamine tõmbekeskustest kompensatsioon ettevõtjatele, kel ei ole endal piisavat tagatist väljaspool Harju- ja Tarumaad on ettevõtjal puudu panga ees omaosalusest eemal asuvates piirkondades tegutsevatele või pank hindab ettevõtja tagatisvara regionaalsest vaatest liiga madalaks). ettevõtetele (EE2035, TAIE35) Lisandvääruseks on ka see, et EIS jagab pangaga riski ja ettevõtja vaatest on intress madalam kui tavaolukorras, kui kogu investeering tuleks eraturupangalt. https://kredex.ee/et/teenused/ettevotte-rahastamiseks/regionaallaen Lk 12 7.4 Ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamine 2022 a. kevadel on välja töötatud regionaallaen (mõeldud selleks, kui ja kättesaadavuse soodustamine tõmbekeskustest väljaspool Harju- ja Tarumaad on ettevõtjal puudu panga ees omaosalusest eemal asuvates piirkondades tegutsevatele või pank hindab ettevõtja tagatisvara regionaalsest vaatest liiga madalaks). ettevõtetele (EE2035, TAIE35) Lisandvääruseks on ka see, et EIS jagab pangaga riski ja ettevõtja vaatest on intress madalam kui tavaolukorras, kui kogu investeering tuleks Valminud analüüs ja ettepanekud maapiirkondade ettevõtete rahastamisvõimalustele ligipääsu MEM MKM, MES eraturupangalt. parandamise kohta ning kaalutud täiendavaid põllumajandustootjate likviidsust parandavaid meetmeid https://kredex.ee/et/teenused/ettevotte-rahastamiseks/regionaallaen (käibekapitalilaenud, pangalaenude refinantseerimine, garantii- ja käendusskeemid vmt) (VVTP, PÕKA35) Ettevõtlusarengut toetavate finantsinstrumentide jm rahastamisvahendite rakendamisel seiratakse MKM Kredex vahendite piirkondlikku jaotust ning kavandatud vajadusel täiendavaid lahendusi, millega nende piirkondlikku jaotust/mõju ühtlustada Avalda Avalda Juurprobleem 8: piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses Avalda juurprobleemi juurprobleemi juurproblee „Eesti 2035“ siht: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik … pakkudes ettevõtlusele arenguvõimalusi kõigis piirkondades nimetus nimetus mi nimetus 8.1 Haridusvaldkonna arengukava ja Võimalusel jälgitud seires mõõdikute regionaalseid erinevusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 HTM ettevõtlusvaldkonna arengukava (TAIE2035) ning piirkondade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju nende programmide elluviimise seires olulisemate ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene: mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt *täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr *eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal 8.2 Ettevõtlusele arenguvõimaluste pakkumiseks Piirkondlike hariduskeskuste ja kutsevaldkondade tippkeskuste õppekavade väljatöötamisse kaasatud HTM kõigis piirkondades (EE2035) regionaalsele piirkondlikud Töötukassa esindused, MAKd, KOV-d ning kohalikud ettevõtjad (lisaks valdkonna ettevõtlusele vajaliku tööjõu parem ettevalmistamine asjakohastele organisatsioonidele ja ekspertidele üle-Eesti) koostöös regionaalsete ja kohalike huvipooltega Piirkondade (sh maapiirkondade ja väikelinnade) ettevõtjatele tagatud nõustamis- ja tööjõukoolituse SOM Töötukassa teenused tööjõuprobleemide lahendamiseks (Jõgeva MKAS) Tagatud on ettevõtjate vajaduste kohta info suunamine haridusasutustesse, sh kutseõppeasutustesse ja MKM SOM, HTM MKMi põhitööriist siinkohal on OSKA, mis toodab reeglipääraselt ülikoolide regionaalsetesse kolledžitesse koostöös MAK-i, Töötukassa ja KOVdega, mis aitab parandada tööjõuvajaduse prognoose. EIS VIK teeb investeeringute maandamise tööjõu kättesaadavust tehnoloogia ja arendusmahukate (välis)investeeringute maandamisel (TAIE35) kontekstis püsivalt koostööd kõigi loetletud partneritega investori vajaduste rahuldamiseks. Taotletud lisavahendid üürielamute rajamise toetusmeetme jätkamiseks töö- ja tööjõuvajaduste paremaks MKM Üürielamute toetusmeede on läbinud uuenduskuuri ja avaneb aprillis 2023, rahuldamiseks piirkondades (Hiiu, Pärnu, Rapla MKAS). Meetme jätkumise korral on Ida-Virumaa puhul eelarvemahus 5 miljonit eurot. Lisavahendid (10 miljonit eurot) on rakendatud soodustavad erisused meetme rakendamisel taotlemisel, eelarvemahu suurenedes on võimalik rakendada Ida-Virumaa puhul erisusi. Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede Ida-Virumaa ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste RM KUM, MKM, SOM IVTK mitmekesistamiseks (IVP) Avatud programmipõhine toetusmeede "Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused SOM RM IVTK põlevkivisektori töötajatele" Ida-Virumaale (summas 5 mlj eurot) (ÕÜF) Avatud on toetusskeem "Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade HTM IVTK arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses" (ÕÜF) Muudetud piirkondliku töökoha loomise toetuse tingimusi ja võimaldatud põlevkivisektoris töö kaotanud SOM IVTK inimeste värbamist toetusega soodustingimustel, st ilma eelneva 6 kuud tööta olemise nõudeta. Ida- Virumaale võimaldatakse toetust nimetatud soodustingimustel SF21+ Hariduse, ühiskonna ja tööturu seoste meetmed (sh meetme Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja HTM SOM hoidmine oskuste arendamise toetus) on suunatud kehvema tööturuolukorraga piirkondadesse ning kaalutud on piirkonniti diferentseeritud lahenduste kasutamist meetmete rakendamisel 8.3 OSKA tööjõuvajaduse prognoosi arendamine Tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosüsisteemi (OSKA) prognooside piirkonnapõhisus arendatud HTM MKM, SOM, RM, ametipõhiselt oskuste ning piirkonna põhiseks koostöös piirkondlike Töötukassa esinduste, ettevõtlusorganisatsioonide ja MAK-dega. OSKA prognoosid Kutsekoda, (EE2035) ning Töötukassa piirkondliku tööjõuvajaduse prognoosid on sisendiks kutsehariduses, Töötukassa täiskasvanuhariduses ning kõrgkoolidele õppekavade ja koolitusmahtude kavandamisel 8.4 Regionaalsetes kolledžites kõrghariduse Ülikoolide regionaalsetes kolledžites kõrgharidusõppe pakkumiseks on arvestatud rahastus ülikoolide HTM pakkumine ja nende funktsioonide laiendamine rahastusmudeli või riigieelarvelise lisarahastuse raames ning lisaks toetatakse piirkondlikule arengule arvestades regionaalpoliitilisi eesmärke (EE2035) vajalike muude funktsioonide (nt täiendus- ja ümberõpe) toimimist rakenduskava prioriteetide „Õiglane üleminek“ ja „Sotsiaalsem Eesti“ (erieesmärgid e, g, i) meetmete raames Lk 13  Avalda Avalda Juurprobleem 9: KOVde piirkonniti erinev finants-, haldus- ja teenuste osutamise võimekus Avalda juurprobleemi juurprobleemi juurproblee „Eesti 2035“ siht: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik … kus avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad olenemata elukohast nimetus nimetus mi nimetus 9.1 Riigi halduspoliitika programmi elluviimise seires Jälgitud võimalusel seires mõõdikute regionaalseid erisusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade RM, SIM olulisemate mõõdikute jälgimine ka KOV sektori lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised KOV sektori võimekuse ühtlustamiseks keskvalitsuse võrdluses ja regionaalselt omaga ja piirkonniti, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene: *(KOV) ametiasutuste koolituskulude osatähtsus tööjõukuludest *(KOV) ametiasutuste üldine palgalõhe *KOV-ide kriisideks valmisoleku indeks 9.2 Kohalike omavalitsuste rolli suurendamine Vajadusel analüüsitud täiendavate ülesannete üleandmise võimalusi kohalikele omavalitsustele ja toetatud RM Riigikantselei, muud riigivalitsemises detsentraliseerimise ja piirkondliku ühtlasi ministeeriume funktsioonide üleandmise korraldamisel. Muuhulgas vaadatud üle ja tehtud ministeeriumid koostöö edendamise kaudu (EE2035, RPP2024) vajalikud ettepanekud riigi ja KOVde ülesannete rahastamise muutmiseks (RPP24) 9.3 KOV-ide haldus- ja arendusvõimekuse Saavutatud alljärgnevad väljundid KOV-de haldus- ja arendusvõimekuse arendamisel RM Muud edendamine (EE2035, RPP2024) kohalikul ja ministeeriumid regionaalsel tasandil 9.3.1 KOV-de haldus- ja arendusvõimekuse Töötatud välja regionaalarengu toetusmeetmed (SF 21+), mille raames toetatud: RM tugevdamise tugitegevuste osutamine (RP2024) *kohalike omavalitsuste arendusvõimekust toetavate uuringute, ekspertiiside, pilootprojektide läbiviimist; *arendus- ja koolitusprogrammide ning rakke- ja ekspertrühmade korraldamist Moodustatud on ministeeriumideülene juhtrühm/võrgustik riigi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks RM vajalike inimvara arendustegevuste koordineeritud planeerimiseks ning vajalike oskuste arendamise toetamiseks kohalikul ja regionaalsel tasandil Ministeeriumite vahelises koostöös on kavandatud riigi strateegiliste eesmärkide täitmise toetamiseks RM, muud KOVide töötajate koolitamisest (välis)investeeringute kaasamiseks vajalikud KOV-de koolituse- ja arendustegevused vm meetmed nende elluviimiseks, sh valdkonnaüleste ministeeriumid piirkonda oli jutuks eespool. Lisaks on RMi eestvedamisel loodud Kesk-Eesti eesmärkide (digivõimekus, KOV arendusvõimekus, KOV koostöö, teenuste arendamine ning rohepööre) ja Lõuna-Eesti regionaalsete arengulepte pilootprojektid, kuhu kaasatud ka puhul MKM. Eesmärk suurendada regionaalset koostööd ja arendada regioonides ettevõtluskeskkonda. Projektiperiood 2023 ja 2024. Viidud läbi ruumiloome täienduskoolituse programm KOV-dele 2021.a lõpuks RM Loodud juhend ühtsete põhimõtete rakendamiseks KOVides kriisideks valmisoleku tagamisel ja SIM, RK PÄA, SKA kriisijuhtimisel ning toetatud KOVde kriisiõppuste ja koolituste läbiviimist Pakutud on koolitusi maakondlikele kodanikuühiskonna konsultantide arendamiseks SIM Korraldatatud koolitusi KOV-ide spetsialistidele aitamaks paremini toetada NEET-noorte toimetulekut SOM, HTM Loodud kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimise arendamise tööriistakast kohalikele omavalitsustele ja HTM haridusasutustele Toetatud on KOV-ide rolli ennetava ja turvalise elukeskkonna põhisuunajana ning avaliku ruumi SIM PPA planeerimisel turvalise ruumiloome põhimõtete rakendamist, mis aitavad ennetada süütegusid ja õnnetusi ning hõlbustavad neile reageerimist (STAK30) Linnade suunaliste Euroopa Horisondi missioonivaldkondade koordineerimisel ja sisendi andmisel selle HTM, KEM RM rahastamisinstrumentide kavandamisele on arvestatud regionaalseid vajadusi ja eripärasid. Missioonivaldkondade elluviimise tulemusel on võimestatud piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üleminekul kliimaneturaalsusele. Arendatud rakendust minuomavalitsus.ee , võimaldades rakenduse kasutamine igapäevaseks tööriistaks RM kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel ning omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel Lk 14  Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamise SOM toetusmeetmetes (SF21+) on arvestatud regionaalseid vajadusi ja piirkonniti diferentseeritud lahendusi meetmete rakendamisel, sh: Eakateteenusmajade loomise toetuse puhul rakendatud piirkonniti erinevaid omaosaluse määrasid vanemaealiste arvu, sotsiaalkaitse kulude suurust ja KOV finantsvõimekust arvestades; Kohalike tegevusgruppide toetus pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks suunatud kohalikele LEADER tegevusgruppidele maapiirkondades Suurendamaks KOVde võimekust sotsiaalteenuste pakkumisel ja innovatsioonis on ellu viidud SOM KETK sotsiaalvaldkonna arendusprogramm Kagu-Eesti kohalikele omavalitsustele; suunatud eraldi taotlusvoor Kagu-Eesti KOVde võimestamiseks summas ligikaudu 1 mlj eurot Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamise meetmest (SF21+) Suurendatud Kagu-Eesti KOV üksuste võimekust rahvatervise edendamisel SOM KETK 9.3.2 KOV võimekuse tõstmiseks keskselt Viidud läbi analüüs ning töötatud välja selle ettepanekud personaliarendustegevuste elluviimiseks RM ELVL koordineeritud personaliarendustegevused ministeeriumide ja üleriigilise omavalitsusliidu koostöös 9.3.3 Kohaliku tasandi võimekuse ja motivatsiooni Analüüsitud ja töötatud välja ettepanekud Vabariigi Valitsusele KOVde rolli ja motivatsiooni RM MKM Memo sai tehtud valmis koos Liivikuga 2021aasta suvel ja esiati VVle suurendamine ettevõtluse arendamisel ja suurendamiseks ettevõtluskeskkonna arendamisel, sh piirkondlikku ettevõtlust soodustavate sügisel, novembris. VV otsust selle elluviimise kohta ei ole näinud, ettevõtluskeskkonna kujundamisel (EE2035, RPP2024) maksumuudatuste kaalumiseks 2021.a lõpuks ning alustatud on ettepanekute elluviimist teadaolevalt puudub (küsi Sulev Liivik RM). Arendatud ja toetatud olemasolevat ettevõtlusarengu spetsialistide võrgustikku MAK-des ning loodud RM, MKM MAK-d RM on loonud ettevõtlusarengu spetsialistide võrgustiku, millesse enamus KOVde ettevõtlusarengu spetsialistide võrgustik, mille tegevustega (sh koolitused, nõustamised, seminarid) MAKe ei kuulu (neid ei kutsutud e-posti nimistusse ja ei kutsuta on võimestatud KOVe ja nende koostööd piirkondliku ettevõtluse arendamisel kogunemistele, 6/15 osaleb) 9.3.4 Riigi funktsioonide täitmiseks mittevajaliku Valminud analüüs ja koostatud ettepanekud VV-le KOV-dele maa ettevõtluse arendamiseks üleandmise RM, KEM Maa-amet riigimaa kohalikele omavalitsustele lihtsustamise kohta. Valitsuse heaks kiidetud ettepanekute alusel valmistatud ette riigivaraseaduse ja arendustegevuseks kasutusse andmise lihtsustamine maareformi seaduse muutmist käsitlev eelnõu ning koostatud juhend riigiabi võimaliku esinemise (Harju, Jõgeva, L-Viru, Rapla MKAS) hindamiseks. 9.3.5 Kohalike e-teenuste arendamine koostöös KOV- Toetatud KOVde ühiste/üleriigiliste standardiseeritud e-teenuste ja IKT lahenduste arendamist SF21+ MKM •2022.a viidi läbi kohaliku omavalitsuse iseteenindusportaali loomise dega (VVTP), mis lahendavad eelkõige KOVde ühiseid meetme "Digiriik" avalikus sektoris digilahenduste ja uuenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtu analüüs, tulemust pociti lasteaiakoha taotlemise näitel. Töid rahastas MKM IKT arengu vajadusi (KOVde IKT ühislahendused) toetusest: riigiüleste avalike digiteenuste arendamise tulemusena saavutatud ühtne ja läbimõeldud avalike ATKL programmi eelarvest. teenuste korraldus KOVide üleselt ning olukord, kus avalike digiteenuste osutamine ja riigi toimimine on •Praegu tehakse infosüsteemi „Anna teada“ jätkuarendustöid, tööde tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nutikale ja mugavale kasutamisele tõhusam, turvalisem, tegemist rahastab MKM ATKLi eelarvest, tööde lõpp 2023 II kvartal. terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum •2023.a I kvartalis lepime KOVide esindusasutusega ELVLiga kokku koostöö elusündmusteenuse lähedase kaotus arendamiseks riigiportaali eesti.ee •ELVLi esindaja osaleb alates 2022.a MKMi juures teenuste koordinaatorite võrgustiku töös, mille eesmärk on kokku leppida ja rakendada teenuste kasutajakesksust tagavad tegevused riigi ja KOVi pakutavate teenuste üleselt. Viidud ellu tegevused KOVde kompetentsi, digipädevuse ja paindlikkuse suurendamiseks MKM •2022. oleme korraldanud KOVi esindajatele veebiseminarid, millel on tutvustatud digiteenuste arendamise tööriistu, võimalusi läbida Digiriigi Akadeemias digipädevusi suurendavate kursuste läbimist ja andmehaldusega seotud teemasid 2021.a lõpuks valminud analüüs KOV-de e-teenuste ja IT juhtimise konsolideerimiseks MKM MKM rahastas analüüsi läbiviimist ELVL poolt. Analüüs on valmis ja edasised sammud ELVL otsustada. Toetatud KOV-de IT kompetentsikeskuse tegevust RM 9.3.6. Tugevdatud kriisideks valmisolekut ja Tugevdatud on KOVde, erasektori ja kolmanda sektori asutuste piirkondlikku koostööd elutähtsate SIM RK, PÄA elutähtsate teenuste toimepidevust piirkondlikul ja teenusete tagamisel ning parendatud nende oskusi kriisi ajal tegutseda kohalikul tasandil (EE2035) Toetatud on KOV-ide valmisolekut koordineerida kriisiolukorras elutähtsate teenuste osutamist ning selleks SIM RK, PÄA vajalikke õppuseid, koolitusi jm teenuste toimepidevust kindlustavaid meetmeid Lk 15 9.3.6. Tugevdatud kriisideks valmisolekut ja elutähtsate teenuste toimepidevust piirkondlikul ja kohalikul tasandil (EE2035) Tagatud regionaalsete kriisikomisjonide töö, sh kaasatud riigiasutused ja KOVid piirkondlikul tasandil. See SIM RK, PÄA aitab kaasa paremale võimekusele kohaliku ja regionaalse tasandi kriiside ennetamisel ja lahendamisel Avalda Avalda juurprobleemi Avalda Juurprobleem 10 - piirkondlikud erinevused KOVde arenguväljavaadetes seoses elanike arvu muutustega juurprobleemi nimetus juurproblee nimetus Juurprobleemi lahendamisele aitavad kaasa läbivalt ka kõigi muude juurprobleemide all kavandatud tegevused Avalda juurprobleemi Avalda nimetus juurprobleemi nimetus Lk 16  Riina Solman Teie 27.12.2022 nr 14-6/10185-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 31.01.2023 nr 1.15-5/2022/7868-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuste ülevaade regionaalse arengu tegevuskava seirearuande koostamiseks Austatud Riina Solman Esitame ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2022. aasta tegevuste elluviimisest regionaalse arengu seirearuande koostamiseks. Detailne ülevaade on esitatud lisana. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisa: RETKi tegevuste ülevaade Kristel Järve 639 7619 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158