Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus

MÄÄRUS 31.01.2023 nr 6 Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 7 alusel. § 1. Andmekogu nimetus Andmekogu nimetus on hüdrograafia infosüsteem (edaspidi andmekogu), inglise keeles Hydrographic Information System. § 2. Andmekogu pidamise eesmärk Andmekogu pidamise eesmärk on hüdrograafiliste andmete kogumise korraldamine ja töötlemine, et tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. § 3. Andmekogu vastutav töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet. (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) tagab andmekogu pidamise; 2) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise; 3) juhib andmekogu arendustöid; 4) määrab andmekogu käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ja korraldab nende rakendamise; 5) rakendab meetmeid andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks. § 4. Andmekogu pidamine, ülesehitus, turbeaste ja turvaklass (1) Andmekogu peetakse ühetasandilise andmekoguna. (2) Andmekogu turbeaste on madal (L) ja andmekogu turvaklass on K1T1S0. (3) Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmeid säilitatakse digitaalsel kujul.  2 (4) Andmekogu koosseisu kuuluvad: 1) aktiivses kasutuses olevad andmed; 2) andmekogu arhiveeritud andmed. (5) Andmekogusisesed komponendid on: 1) avalikkusele suunatud portaal; 2) autenditavatele kasutajatele suunatud töökeskkond. § 5. Andmekogusse kantavad andmed (1) Andmekogusse kantakse: 1) Transpordiameti korraldatud üldkasutatava veetee ja sisevete hüdrograafilise mõõdistustöö andmed; 2) hüdrograafilise mõõdistustöö andmed, mille tegemiseks on vaja Transpordiameti luba; 3) Transpordiametile vajalikud taustaandmed. (2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud mõõdistustööde kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) andmed mõõdistusala kohta; 2) andmed mõõdistusala statistika kohta; 3) andmed mõõdistustöö käigus tuvastatud kivide, takistuste ja vrakkide kohta; 4) andmed mõõdistuslaeva kohta; 5) andmed mõõdistuslaeva sõidu kohta; 6) mõõdistusseadmete loetelu ja iseloomustus; 7) andmed madalsageduskajaloodi profiilide kohta; 8) maa-alade, kaide ning nende piiripunktide koordinaadid; 9) andmed helikiiruse mõõtja profiilide kohta. (3) Lõike 1 punktis 3 nimetatud Transpordiametile vajalike taustaandmete kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) andmed navigatsioonikaartide raamide kohta; 2) andmed kaardiatlaste raamide kohta; 3) sügavuspunktid; 4) samasügavusjooned; 5) põhja reljeefimudel; 6) andmed põhja iseloomu kohta; 7) andmed navigatsioonimärgistuse kohta, mis päritakse navigatsioonimärkide andmekogust; 8) andmed laevateede kohta, mis päritakse navigatsioonimärkide andmekogust; 9) andmed sadamate kohta, mis päritakse sadamaregistri avaandmetest; 10) andmed andmekogu autenditavate kasutajate kohta; 11) andmekogu kasutamise logid; 12) kasutajakihi andmed. § 6. Andmete andmekogusse esitamine ja kandmine (1) Andmekogusse võib andmeid esitada isik, kellele on vastutav töötleja andnud vastavad õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud (edaspidi autentimine). (2) Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi või kasutajanime ja parooli alusel. (3) Keskkonnaministeerium esitab andmekogusse info, kas mõõdistustöö käigus tuvastatud vrakk  3 on keskkonnale ohtlik. (4) Vastutav töötleja kannab andmekogusse Transpordiameti loal tehtud hüdrograafilise mõõdistustöö andmed kolme tööpäeva jooksul pärast mõõdistustöö aruande heakskiitmist. (5) Transpordiameti korraldatud hüdrograafilise mõõdistustöö andmed lisatakse andmekogusse automaatselt. § 7. Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele (1) Vastutav töötleja tagab avalikkusele suunatud portaalis „HIS rakendus“ andmete vaatamise, kaardi kasutamise ja päringute tegemise. (2) Andmete väljastamiseks, mis ei ole lõikes 1 sätestatud portaalis kättesaadavad, esitatakse vastutavale töötlejale e-posti kaudu taotlus ja määratletakse selles taotletav andmestik. (3) Ühes taotluses saab taotleda andmeid: 1) sügavuspunktide ruumilise lahutusega 1–3 meetrit kuni 10 km2 suuruse veeala kohta, kui vastava tihedusega andmed on andmekogus olemas; 2) sügavuspunktide ruumilise lahutusega alates neljast meetrist 10–2000 km2 suuruse veeala kohta, kui vastava tihedusega andmed on andmekogus olemas. (4) Vastutav töötleja loob taotluses soovitud andmestiku ja võimaldab taotlejal selle alla laadida. (5) Vastutav töötleja teavitab Kaitseväge lõikes 2 nimetatud andmete väljastamiseks esitatud taotlusest. § 8. Ebaõigete andmete parandamine Kui vastutav töötleja avastab andmekogus ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teada antud, parandab ta pärast andmete kontrollimist ebaõiged andmed viivitamata. § 9. Andmete säilitamise tähtaeg Andmekogu andmeid säilitatakse alaliselt, välja arvatud autenditavate kasutajate andmed, mida säilitatakse seni, kuni kasutajal on vastavad õigused. § 10. Andmekogu lõpetamine Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete teise andmekogusse või avalikku arhiivi üleandmine või nende hävitamisele kuulumine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  20.01.2023 Majandus- ja taristuministri määruse „Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 47 lõike 7 alusel. Määruse volitusnormi sisaldav säte on lisatud seadusesse 1. juunil 2021. a jõustunud MSOS-i muudatustega. Eelnõuga kehtestatakse hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus, mille pidamise eesmärk on hüdrograafiliste andmete kogumise korraldamine ja töötlemine, et tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Transpordiameti liikuvuse planeerimise teenistuse hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling (tel: 620 5610, e-post: [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Anton Merits (tel: 715 3423, e-post: [email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652 , e- post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koostamisel on lähtutud avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 435 lõikest 1, mis näeb ette, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Eelnõu koosneb 10 paragrahvist. Paragrahvis 1 on sätestatud andmekogu ametlik nimetus eesti ja inglise keeles. Andmekogu nimetus on hüdrograafia infosüsteem (edaspidi HIS), inglise keeles Hydrographic Information System. Paragrahv 2 sätestab andmekogu pidamise eesmärgi. HIS-i pidamise eesmärk on hüdrograafiliste andmete kogumise korraldamine ja töötlemine, et tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. 1 Transpordiamet on praeguseks mõõdistanud ligi 75% Eesti merealadest ja suurematest siseveekogudest. Neid andmeid on vaja digitaalselt säilitada, varundada ja kasutajatele kättesaadavaks teha. Samuti võimaldab HIS anda ülevaate mõõdistustööde käigust ning olla oluliseks andmevoo komponendiks mõõdistusest lõpptarbijani. HIS sisaldab lisaks Transpordiameti enda korraldatud hüdrograafiliste mõõdistustööde tulemustele ka Transpordiameti loal tehtud mõõdistustööde andmeid. Seega on HIS universaalne andmekogu, kust on kättesaadav kogu Eesti merealade ja laevatatavate sisevete hüdrograafiline andmestik. HIS-i kasutajateks on nii Transpordiameti töötajad, kes vajavad andmeid navigatsiooniteabe koostamiseks (merekaardid, laevateede ja sadamate projektid jms) kui ka muud kasutajad, kellel on vaja oma tööks hüdrograafilisi andmeid. HIS-i kaudu edastatakse andmeid ka INSPIRE-le (EL-i ruumiandmete infrastruktuur, mille eesmärk on muuta oluline ruumiinfo kättesaadavaks nii avalikkusele kui ka Euroopa Liidu institutsioonidele) ja rahvusvahelistele geoandmekogudele (BSBD, EMODNET). HIS-i kasutab ka SA Eesti Meremuuseum. Paragrahviga 3 sätestatakse HIS-i vastutav töötleja, kelleks on MSOS-i § 47 lõike 47 kohaselt Transpordiamet. Andmekogul ei ole volitatud töötlejaid. Lõikes 2 on täpsustatud vastutava töötleja ülesanded. Vastutav töötleja tagab andmekogu pidamise, teenuste ja andmete haldamise ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Paragrahviga 4 sätestatakse andmekogu pidamise põhimõtted ning turbeaste ja andmete turvaklass. Andmekogu on täielikult elektrooniline. Andmekogu turbeaste (L) ja turvaklass (K1T1S0) on määratud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusega nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ ja infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (edaspidi ISKE) rakendamise juhendiga. Andmekogu turvaklass seab andmekogu vastutavale töötlejale ISKE rakendusjuhisest lähtuvalt kindlad kohustused turvalisuse tagamisel. Turvaklass koosneb kolmest turvaosaklassist. Andmekogu käideldavuse (K1) osaklass tuleneb 90% töökindluse nõudest andmekogu tööle. Tervikluse (T1) osaklass tuleneb nõudest, et andmekogus oleva info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad. Konfidentsiaalsuse (S0) osaklass tähendab, et info on avalik – lugemisõigus on kõigil huvitatutel, muutmise õigus on määratud tervikluse nõuetega. Kuna ükski turvaosaklass ei ole kõrgeima ega keskmise taseme turvalisust nõudev, on andmekogu üldine turbetase madal (L). Lõikega 5 täpsustatakse, millised on HIS-i komponendid. HIS koosneb avalikkusele suunatud portaalist (AHIS rakendus) ning autenditavatele kasutajatele suunatud töökeskkonnast (HIS rakendus). Paragrahviga 5 määratakse andmekogu koosseis, st milliseid andmeid HIS-i kogutakse. 1 Nendeks on kõik Transpordiameti enda korraldatud hüdrograafiliste mõõdistustööde tulemused ning Transpordiametile vajalikud taustaandmed, samuti mõõdistustööde tulemused, mille tegemiseks on eelnevalt antud Transpordiameti luba ja mis on läbi viidud MSOS § 47 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 102 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise kord ning nõuded mõõdistustöö tegemisele“ alusel. Mõõdistustööde kohta HIS-i kantavad andmed ei hõlma isikuandmeid. 1 Andmete täielik koosseis on kättesaadav https://www.riha.ee/api/v1/systems/his/files/0625db01-affd-4e0a-a3dd- 359643cf9dc7 2 Lõikes 2 on loetletud HIS-i kantavad andmed tehtud hüdrograafiliste mõõdistustööde kohta: Punktis 1 nimetatud andmed mõõdistusala kohta on järgmised: mõõdistusala pindala, läbitud pikkus, mõõdistusala punktid, mõõdistusala vähim ja suurim sügavus, mõõteliinide arv ja info liinide kohta, staatus, IHO S44 kategooria nimi, mõõtnud ettevõtte nimi, mõõteaeg, puhastusaeg, sisestusaeg, puhastaja, kontrollija, mõõtmis- ja puhastusajad, piirjoone koordinaadid, alakoordinaadid. Punktis 2 nimetatud andmed mõõdistusala statistika kohta on järgmised: standardhälve, aritmeetiline keskmine, mediaan, ruutkeskmine, vähim ja suurim erinevus, mõõtmisvead 10– 50 cm, sügavuspunktide hulk, punkte ruutmeetri kohta, ruudu suurus, ala täitmise protsent, IHO-S-44 testi tulemused. Punktis 3 nimetatud andmed mõõdistustöö käigus tuvastatud kivide, takistuste ja vrakkide kohta on järgmised: - andmed kivi kohta – sügavus, kõrgus, suurus, koordinaadid, kasutatavus, ohtlikkus. - andmed takistuse kohta – sügavus, kõrgus, suurus, tüüp, koordinaadid, kasutatavus. - andmed vraki kohta – identifikaator, vähim veesügavus, kõrgus, laius, pikkus, asukoha mõõdistusala nimi, koordinaadid, seisund, suund, hukkunud laeva andmed, tonnaaž, ümb- ritseva ala sügavus, leiukoht, keskkonnaohtlikkus, muinsuskaitse all olek, pilt, pildi liik. Punktis 4 nimetatud andmed mõõdistuslaeva kohta on laeva nimi, pilt ja kirjeldus. Punktis 5 nimetatud andmed mõõdistuslaeva sõidu kohta on järgmised: - teekonna kohta – kuupäev, teepikkus, algus- ja lõppaeg, kestus, koordinaadid. - teepunktide kohta – aeg, kiirus, kurss, koordinaadid. Punktis 6 nimetatud andmed mõõdistusseadmete kohta on järgmised: seadme nimi ja kirjeldus. Punktis 7 nimetatud andmed madalsageduskajaloodi profiili kohta on järgmised: profiili ID, koordinaadid, pilt, nimi, kuupäev, kellaaeg, pikkus. Punkti 8 kohaselt kantakse HIS-i maa-alade, kaide ning nende piiripunktide koordinaadid. Punktis 9 nimetatud andmed helikiiruse mõõtja (SVP) profiilide kohta on järgmised: ID, sügavus, koordinaadid, helikiirus, kuupäev, kellaaeg, temperatuur. Lõikes 3 on loetletud andmed Transpordiametile (ameti kartograafiaosakonnale ja HIS-i kasutamiseks) vajalike taustaandmete kohta. Punktis 1 nimetatud andmed navigatsioonikaartide raamide kohta on järgmised: number, nimi, mõõtkava, otstarve, INT (rahvusvaheline) number, ISBN number, piirjoone ja ala koordinaadid. Punktis 2 nimetatud andmed kaardiatlaste raamide kohta on järgmised: number, nimi, mõõtkava, ISBN number, piirjoone ja ala koordinaadid. Punktis 3 nimetatud andmed sügavuspunktide kohta on järgmised: sügavuspunkti koordinaadid ja selle sügavus. 3 Punktis 4 nimetatud andmed samasügavusjoonte kohta on samasügavusjoonte käänupunktide koordinaadid ja samasügavusjoone väärtus. Punktis 5 nimetatud andmed põhjareljeefi kohta on põhjareljeefimudel ja reljeefi pilt. Punktis 6 nimetatud andmed põhja iseloomu kohta on järgmised: proovipunkti number, koordinaadid, põhjasette pealmise kihi iseloomustus, põhjasette nimetus. Punktis 7 nimetatud andmed navigatsioonimärkide kohta on järgmised: tüüp, värvus, kuju, olek, hooaja algus ja lõpp, nimi, nähtavus, kõrgus jalamist, kõrgus merepinnast, koordinaadid, konstruktsioon, identifikaator, märgi tule karakteristik. Punktis 8 nimetatud andmed laevateede kohta on järgmised: laevatee nimi, laius, pikkus, sügavus, laeva lubatud süvis, laevatee telgjoone, ala ning vasaku ja parema serva koordinaadid. Punktis 9 nimetatud andmed sadamate kohta on järgmised: nimi, ülesanne, asukoha kirjeldus, pidaja, telefon, e-post, koduleht, sildumiseks lubatud laeva maksimaalsed mõõtmed, pakutavad teenused. Punktis 10 nimetatud andmed autenditavate kasutajate kohta on järgmised: id, roll, kasutajatunnus, parool, eesnimi, perenimi, kehtivuse algus ja lõpp, kehtivuse seis, privaatinfo ja selle selgitus. Siin on isikuandmeteks kasutaja eesnimi ja perenimi, mis on ainsad HIS-is salvestatud isikuandmed. Punktis 11 nimetatud andmed andmekogu kasutamise logide kohta on järgmised: aeg, tunnus, andmenimi, sisselogimise aeg, veebilehitseja, IP, väljalogimise aeg, vaadatud andmekihid, andmed genereeritud mõõteplaani kohta. Punktis 12 nimetatud andmed kasutajakihi kohta on järgmised: objekti nimi, koordinaadid, kirjeldus, seisund, nähtavus, pilt. Paragrahvi 6 kohaselt kannab Transpordiameti välised andmed HIS-i vastutav töötleja. Muud isikud võivad andmeid sisestada juhul, kui neile on antud vastavad õigused ning nad on autenditud. Andmete sisestamise õigus on Keskkonnaministeeriumi töötajatel, kes esitavad HIS-i andmed mõõdistustöö käigus tuvastatud vraki keskkonnaohtlikkuse kohta – märge, kas vrakk on keskkonnaohtlik või mitte. Transpordiameti enda mõõdistusandmed lisatakse HIS-i automaatselt. See tähendab, et andmed mõõdistusala kohta pannakse HIS-i serveri kindlasse kataloogi, kust HIS võtab ise kogu andmestiku, jaotab vastavatesse tabelitesse ja kopeerib oma failisüsteemi. Paragrahv 7 reguleerib juurdepääsu HIS-i andmetele.2 Andmete vaatamisteenus, veebipõhine kaarditeenus WMS ning veebipõhine päringuteenus WFS on avalikud teenused, mis ei ole seotud ligipääsupiirangutega. Kui taotleja soovib HIS-ist alla laadida andmeid, mis ei ole avalikult kättesaadavad, peab ta esitama Transpordiametile taotluse. Taotluse alusel andmete väljastamine toimub järgmiselt: 2 HIS-i avalik kaardirakendus (AHIS) on kättesaadav https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik??REQUEST=Main&WIDTH=1920&HEIGHT=937 4 kõigepealt esitatakse taotlus Transpordiametile e-posti teel, seejärel valmistab Transpordiamet küsitud andmestiku ette ja annab taotlejale võimaluse selle allalaadimiseks. Paragrahv 8 reguleerib ebaõigete andmete parandamist. HIS-is leitud ebaõigete andmete kohta esitatud info alusel teeb pärast andmete kontrollimist ja asjaolude registreerimist paranduse vastutav töötleja. Näiteks kui keegi Transpordiameti töötajatest avastab, et HIS-s olevad andmed ei vasta tegelikkusele (nt valed koordinaadid, ebakorrektsed iseloomustusandmed jms), teeb ta viivitamata süsteemis vastavad parandused. Samasuguse teate võib Transpordiametile saata ka iga veeliikleja või asjahuviline. Paragrahvis 9 sätestatakse HIS-i andmete säilitamise kord. Andmeid säilitatakse alaliselt. Kuna autenditavad kasutajad võivad muutuda, siis nende andmeid säilitatakse niikaua, kuni neil on vastavad õigused olemas. Muud andmed säilitatakse alaliselt, kuna tegemist on unikaalsete mõõdistusandmetega, mille kogumine on olnud väga kulukas ja mida ei ole võimalik kuidagi teistmoodi hankida kui uuesti mõõdistades. Paragrahv 10 sätestab andmekogu lõpetamise korra. Andmekogu lõpetamisel otsustab valdkonna eest vastutav minister andmete teise andmekogusse või riiklikku arhiivi üleandmise või hävitamise koos vastava tähtajaga. Andmekogu lõpetamisel tuleb arvestada ka arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõudeid. Näiteks sätestab AvTS § 433 lõige 3, et enne andmekogu lõpetamist kooskõlastatakse andmekogu tehniline dokumentatsioon Riigi Infosüsteemi Ametiga, Andmekaitse Inspektsiooniga ja Statistikaametiga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ja riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning kuludele ja tuludele. Määrusel on kaudne mõju meresõiduohutusele ja veeliikluse ohutusele üldkasutatavatel veeteedel, sadamates, merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel. Eelnõu võimaldab andmekogu riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreerida. HIS-i kasutuselevõtt ning hüdrograafiliste andmete pidev ajakohastamine võimaldab kasutajatel saada operatiivset infot ning seeläbi meresõiduohutuse taset veelgi tõsta. Samuti on määrusel mõningane mõju julgeolekule. Määrusega reguleeritavad tegevused, eel- kõige mõõdistusloa andmine, on olulised muuhulgas mereolukorrateadlikkuse seisukohast ning vältimaks võimalikku ohtu riigi julgeolekule teavitatakse loa andmisest Kaitseväge. Alates 1. jaanuarist 2023. a on Kaitsevägi vastutav mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise eest, lisaks riigipiiri seaduse järgi riigipiiri valvamise eest merel. See tähendab, et Kaitseväel peab olema ülevaade, kes tegutseb Eesti merealadel, mis eeldab ka mõne loa, tunnistuse või muu dokumendi olemasolu. 5 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Praktikas on infosüsteem olnud avalikult kasutatav alates aastast 2011, mistõttu ei eelda süsteemi väljatöötamine rahalisi kulusid. Siiski jätkuvad HIS-i iga-aastased arendustööd, mille maksumus on umbes 15 000–20 000 eurot aastas. Andmekogu pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile. Kaitseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega on arvestatud, Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Transpordiametile, Statistikaametile, SA-le Eesti Meremuuseum, Meremõõdukeskus OÜ-le, AS-le Tallinna Sadam, Lotrell Service OÜ-le, TTÜ Meresüsteemide instituudile ja TÜ Eesti Mereinstituudile. Eelnõu kohta avaldasid arvamust Andmekaitse Inspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet. 6 Ettepaneku esitaja MKM arvestab/ei arvesta esitatud ettepanekuga Kaitseministeerium Määruse eelnõu seletuskirja määruse mõjude Arvestatud. peatükis on öeldud, et eelnõul puudub muu hulgas Seletuskirja on täiendatud. mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Kaitseministeerium ei saa nõustuda selle väitega. Nõustume, et mõju riigi välissuhetele puudub või on marginaalne, kuid ei saa nõustuda, et mõju riigi julgeolekule puudub. Meie arvates evib määrus mõju riigi julgeolekule. Määrusega reguleeritavad tegevused on olulised muu hulgas mereolukorrateadlikkuse seisukohast ning andmete valedesse kätesse sattumine võib kujutada ohtu riigi julgeolekule. Sellest tulenevalt palume täiendada mõlema määruse seletuskirja ja lisada mõju riigi julgeolekule. Kaitseväe korralduse seaduse kohaselt on alates 1. Arvestatud. jaanuarist 2023 Kaitsevägi Eestis vastutav Määruse § 7 on täiendatud lõikega 5. mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise eest, lisaks riigipiiri seaduse järgi vastutav riigipiiri valvamise eest merel. See tähendab, et Kaitseväel peab olema ülevaade, kes tegutseb Eesti merealadel, mis eeldab ka mõne loa, tunnistuse või muu dokumendi olemasolu, ning riigi julgeoleku seisukohalt ka, kellele väljastatakse hüdrograafia infosüsteemi kaudu andmeid merealade kohta. Sellest tulenevalt palume lisada mõlemasse määrusesse säte, millega kohustatakse Transpordiametit teavitama Kaitseväge nii hüdrograafiliste mõõdistustööde taotluse esitamise ja hiljem loa andmise kohta kui ka kes on esitanud taotluse andmete saamiseks hüdrograafia infosüsteemist. Riigi Infosüsteemi Amet Hüdrograafia infosüsteemi põhimääruses (põhimää- Mittearvestatud. rus) olete märkinud, et see kehtestatakse meresõi- MSOS § 47 lõikes 45 on täpsustatud, duohutuse seaduse § 47 lõike 7 alusel. Lisama peaks mis on HIS-i eesmärk ning kes on selle ka õigusnormi, mille alusel asutatakse andmekogu. pidaja. MSOS § 47 lõige 7 sisaldab Praegusel hetkel eelnõus andmekogu asutamiseks õi- volitusnormi, mille kohaselt kehtestab guslik alus puudub. HIS-i valdkonna eest vastutav minister määrusega ning see on meie hinnangul piisavaks aluseks. Ettepanek eeldab meresõiduohutuse seaduse muutmist ning pole seotud põhimääruse menetlusega. 7 Põhimääruse §-is 5 viidatud andmed ei kattu RIHA-st Arvestatud. leitava andmekoosseisuga. Vt lähemalt siit: Andmeid, sh RIHA-sse esitatud https://www.riha.ee/Infos%C3%BCstee- andmekoosseisu, on ajakohastatud ja mid/Vaata/his. Samuti on RIHA-sse lisatud 29. april- täpsustatud. lil 2022 teistsugune põhimäärus. Need tuleks viivita- matult korda teha. Seletuskirjas on märgitud, et mõõdistustööde kohta Selgitus antud. hüdrograafia infosüsteemi kantavad andmed ei hõlma Isikuandmed on üksnes autenditavate isikuandmeid. Sama nähtub ka hetkel kooskõlastami- kasutajate nimed. Mõõdistaja all on seks ja arvamuse avaldamiseks esitatud põhimääruse silmas peetud mõõdistustöid tegeva eelnõust, kuid RIHA-st leitavate andmete põhjal on ettevõtte nime, seletuskirjas on § 5 näha, et infosüsteemis on ka isikuandmeid (näiteks lõike 2 punkti 1 selgitust täpsustatud. mõõdistaja nimi). Samuti, mis saab andmete sisesta- jate isikuandmetest, vaatajate isikuandmetest, isiku autentimisest ning nende logidest? Kas neid ei töö- delda? Need on samuti isikuandmed, mis tõenäoliselt talletuvad infosüsteemi logides. Soovitame isikuand- mete töötlemise osa kontrollida. RIHA-sse lisatud arhitektuuridokumendis on muu- Arvestatud. hulgas öeldud järgmist: „HIS on liidestatud navigat- Tegemist on andmetega sioonimärkide andmekoguga (NMA) dblink kaudu ja navigatsioonimärgistuse ja laevateede plaanis on liidestamine riikliku sadamaregistriga x- kohta. Põhimääruse § 5 lõiget 3 on tee kaudu.“ Andmekogude vaheline andmevahetus täiendatud punktidega 7 ja 8. peab toimuma üle x-tee. Eelnõust ei selgu, kas ja mil- liseid andmeid NMA-st saadakse. Põhimääruse § 6 lõikes 2 olete märkinud, et isiku au- Arvestatud. tentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel. Ometi on Põhimääruse § 6 lõiget 2 on kasutajaliideses täpsustatud. (https://his.vta.ee:8443/HIS/Show?REQUEST=Main) võimalik infosüsteemi siseneda ka parooliga. Miks? Kuidas on see reguleeritud põhimääruse mõttes ning kuhu talletatakse kasutaja andmed? (Hetkel ei ole sääraseid andmeid andmekoosseisus välja toodud). Põhimääruse § 6 lõikes 5 märgite, et Transpordiameti Arvestatud. tehtud hüdrograafilise mõõdistustöö andmed lisatakse Seletuskirja on täiendatud. Andmed andmekogusse automaatselt. Siinkohal peaks täien- mõõdistusala kohta pannakse HIS-i dama seletuskirja, kuivõrd see automaatne protsess serveri kindlasse kataloogi, kust HIS on arusaamatu. ise kogu andmestiku võtab, vastavatesse tabelitesse laotab ja oma failisüsteemi kopeerib. Põhimääruse §-is 9 märgite, et andmekogu andmeid Selgitus antud. säilitatakse alaliselt. Kui olete kriitilise pilguga isikuandmete kogumise osa üle vaadanud ja veendu- Kasutajate andmeid säilitatakse seni, nud, et isikuandmeid infosüsteemis ei ole, siis on ala- kuni nad on andmekogu kasutajad. line säilitamine lubatud. Kui infosüsteemis on Pärast seda nende andmed isikuandmeid, siis tuleb andmete säilitamise osas kustutatakse. määrata kindlad tähtajad. 8 Andmekaitse Inspektsioon Põhimääruse eelnõu §-s 5 esitatakse andmekogusse Selgitus antud. kantavate andmete üldine loetelu ning eelnõu seletus- kirjas täpsustatakse, milliseid andmeid täpsemalt põ- Isikuandmeteks on üksnes himääruses toodud normi alusel andmekogusse kogu- autenditava kasutaja ees- ja takse. Lisaks on seletuskirjas viidatud riigi infosüs- perekonnanimi. teemi haldussüsteemis RIHA olevale andmekoossei- Andmekoosseis hõlmab tõepoolest ka sule. laeva kapteni või omaniku nimi laeva Nii põhimääruses kui ka seletuskirjas toodu hukkumise ajal. Tegemist on põhjal andmekogusse isikuandmeid ei koguta. Samas laevadega, mis on uppunud peamiselt aga nähtub RIHA-s olevast andmekoosseisu tabelist, 19. sajandil või 20. sajandi esimeses et tegelikult töödeldakse andmekogus taotletud mõõ- pooles. Ka isikuandmete kaitse teplaanide allalaadimiseks taotluse esitaja isikuand- seaduse § 9 lõige 4, mis reguleerib meid, milleks on nimi, isikukood, kontaktid. Samuti on RIHA andmekoosseisu tabelis märgitud sellised isikuandmete töötlemist pärast andmeväljad nagu laeva kapten või laeva omanik huk- andmesubjekti surma sätestab, et kumise ajal. Ka nende andmete puhul, kui tegemist on andmesubjekti nõusoleku piirang ei eraisikut puudutavate andmetega (eesnimi, perekon- kehti, kui töödeldavateks nanimi), on tegemist isikuandmetega. Seega ei ühti isikuandmeteks on üksnes põhimääruses, seletuskirjas ja RIHA andmetabelis kir- andmesubjekti nimi. jeldatud andmed. Soovitame üle vaadata andmekogusse kogutava Põhimääruse sõnastamisel on andmekoosseisu ning kajastada see põhimääruses andmekogusse kantavaid andmeid selliselt, et põhimäärust lugedes oleks aru saada, üldistatud ja selgitatud täpsemalt milliseid andmeid andmekogusse tegelikult kogutakse. seletuskirjas. Leiame, et praegusel Ei ole mõeldav, et õigusaktiga tutvuja, eriti kui juhul on selline lähenemine tegemist ei ole juriidiliste eriteadmistega isikuga, põhjendatud ning tehniliste andmete oskaks otsida seletuskirjast tegelikku tõde niivõrd detailne loetelu ei ole andmekoosseisu kohta ning seejärel vaadata veel üle ka põhimääruse tasandil otstarbekas. RIHA-s oleva andmekoosseisu tabeli. Andmekogu Arvestades, et andmekogusse kannab põhimäärus peab olema selge ja üheselt mõistetav ning andmeid üksnes Transpordiamet, ei seda ilma, et juurde peaks lugema seletuskirja või koormata käesolevate nõuetega otsima mujalt täiendavat teavet. ühtegi riigivälist isikut. Põhimääruse eelnõu § 9 järgi kuuluvad andmekogu Selgitus antud. andmed alalisele säilitamisele. Näib, et andmekogu ei Kasutajate andmeid säilitatakse seni, sisalda olulises osas isikuandmeid, v.a autenditud ka- kuni nad on andmekogu kasutajad. sutajate (kasutajatunnus, parool, eesnimi, perekonna- Pärast seda nende andmed nimi, kontaktid) ja taotlejate andmed. Kuid samas on kustutatakse. siiski tegemist isikuandmetega, mille säilitamine ei saa olla alaline. Selgitame, et EL isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1punktist e tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. Isikuand- mete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et isikuandmed on alati kindla säilitus- tähtajaga. 2 (2) 9 Seetõttu soovitame lisaks andmekoosseisu avavate normide täiendamisele määrata ka isikuandmete säilitamiseks eesmärgist tulenev konkreetne tähtaeg ja lisada see põhimäärusesse. Ühtlasi põhjendada andmete säilitamise, sh alalise säilitamise vajadust põhimääruse seletuskirjas. RIHA andmekoosseisu tabelist võib välja lugeda, et Arvestatud. hüdrograafia andmekogu sisaldab navigatsioonimär- Tegemist on andmetega kide andmekogu andmeid, kuid põhimäärusest ei navigatsioonimärgistuse ja laevateede nähtu nagu oleks navigatsioonimärkide andmekogu kohta. Põhimääruse § 5 lõiget 3 on andmeandjaks hüdrograafia andmekogule. Avaliku täiendatud punktidega 7 ja 8. teabe seaduse § 435lõike 1 järgi sätestatakse andme- kogu põhimääruses muu hulgas ka andmekogusse andmete andjad. Juhul kui navigatsioonimärkide and- mekogu puhul on tegemist andmeallikaga, siis tuleks seda põhimääruses ka vastavalt kajastada. 10 -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 31.01.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 6 delta_docName \* MERGEFORMAT Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 7 alusel. § 1. Andmekogu nimetus Andmekogu nimetus on hüdrograafia infosüsteem (edaspidi andmekogu ), inglise keeles Hydrographic Information System . § 2. Andmekogu pidamise eesmärk Andmekogu pidamise eesmärk on hüdrograafiliste andmete kogumise korraldamine ja töötlemine, et tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. § 3. Andmekogu vastutav töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet. (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) tagab andmekogu pidamise; 2) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise; 3) juhib andmekogu arendustöid; 4) määrab andmekogu käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ja korraldab nende rakendamise; 5) rakendab meetmeid andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks. § 4. Andmekogu pidamine, ülesehitus, turbeaste ja turvaklass (1) Andmekogu peetakse ühetasandilise andmekoguna. (2) Andmekogu turbeaste on madal (L) ja andmekogu turvaklass on K1T1S0. (3) Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andme i d säilitatakse digitaalsel kujul. (4) Andmekogu koosseisu kuuluvad: 1) aktiivses kasutuses olevad andmed; 2) andmekogu arhiveeritud andmed. (5) Andmekogusisesed komponendid on: 1) avalikkusele suunatud portaal; 2) autenditavatele kasutajatele suunatud töökeskkond. § 5. Andmekogusse kantavad andmed (1) Andmekogusse kantakse: 1) Transpordiameti korraldatud üldkasutatava veetee ja sisevete hüdrograafilise mõõdistustöö andmed; 2) hüdrograafilise mõõdistustöö andmed, mille tegemiseks on vaja Transpordiameti luba; 3) Transpordiametile vajalikud taustaandmed. (2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud mõõdistus tööd e kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) andmed mõõdistusala kohta; 2) andmed mõõdistusala statistika kohta; 3) andmed mõõdistustöö käigus tuvastatud kivide, takistuste ja vrakkide kohta ; 4) andmed mõõdistuslaeva kohta; 5) andmed mõõdistuslaeva sõidu kohta; 6) mõõdistusseadmete loetelu ja iseloomustus; 7) andmed madalsageduskajaloodi profiilide kohta; 8) maa-alade, kaide ning nende piiripunktide koordinaadid; 9) andmed helikiiruse mõõtja profiilide kohta. (3) Lõike 1 punktis 3 nimetatud Transpordiametile vajalike taustaandmete kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) andmed navigatsioonikaartide raamide kohta; 2) andmed kaardiatlaste raamide kohta; 3) sügavuspunktid; 4) samasügavusjooned; 5) põhja reljeefimudel; 6) andmed põhja iseloomu kohta; 7) andmed navigatsioonimärgistuse kohta, mis päritakse navigatsioonimärkide andmekogust; 8) andmed laevateede kohta, mis päritakse navigatsioonimärkide andmekogust; 9) andmed sadamate kohta, mis päritakse sadamaregistri avaandmetest; 10) andmed andmekogu autenditavate kasutajate kohta; 11) andmekogu kasutamise logid; 12) kasutajakihi andmed. § 6. Andmete andmekogusse esitamine ja kandmine (1) Andmekogusse võib andmeid esitada isik, kellele on vastutav töötleja andnud vastavad õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud (edaspidi autentimine ). (2) Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi või kasutajanime ja parooli alusel. (3) Keskkonnaministeerium esitab andmekogusse info, kas mõõdistustöö käigus tuvastatud vrakk on keskkonnale ohtlik. (4) Vastutav töötleja kannab andmekogusse Transpordiameti loal tehtud hüdrograafilise mõõdistustöö andmed kolme tööpäeva jooksul pärast mõõdistustöö aruande heakskiitmist. (5) Transpordiameti korraldatud hüdrograafilise mõõdistustöö andmed lisatakse andmekogusse automaatselt. § 7. Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele (1) Vastutav töötleja tagab avalikkusele suunatud portaalis „HIS rakendus“ andmete vaatamise, kaardi kasutamise ja päringute tegemise. (2) Andmete väljastamiseks, mis ei ole lõikes 1 sätestatud portaalis kättesaadavad, esitatakse vastutavale töötlejale e-posti kaudu taotlus ja määratle takse selles taotletav andmestik. (3) Ühes taotluses saab taotleda andmeid: 1) sügavuspunktide ruumilise lahutusega 1–3 meetrit kuni 10 km 2 suuruse veeala kohta, kui vastava tihedusega andmed on andmekogus olemas; 2) sügavuspunktide ruumilise lahutusega alates neljast meetrist 10–2000 km 2 suuruse veeala kohta, kui vastava tihedusega andmed on andmekogus olemas. (4) Vastutav töötleja loob taotluses soovitud andmestiku ja võimaldab taotlejal selle alla laadida. (5) Vastutav töötleja teavitab Kaitseväge lõikes 2 nimetatud andmete väljastamiseks esitatud taotlusest . § 8. Ebaõigete andmete parandamine Kui vastutav töötleja avastab andmekogus ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teada antud, parandab ta pärast andmete kontrollimist ebaõiged andmed viivitamata. § 9. Andmete säilitamise tähtaeg Andmekogu andmeid säilitatakse alaliselt, välja arvatud autenditavate kasutajate andmed, mida säilitatakse seni, kuni kasutajal on vastavad õigused. § 10. Andmekogu lõpetamine Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete teise andmekogusse või avalikku arhiivi üleandmine või nende hävitamisele kuulumine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler