Vabariigi Valitsuse seisukohad Koostalitleva Euroopa määruse kohta

SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa määrus)“ kohta 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 18. novembril 2022 määruse eelnõu, millega soovitakse sätestada meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus. Koostalitlusvõime (infosüsteemide võime vahetada andmeid ja võimaldada teabe jagamist) võimaldab organisatsioonidel tegutseda vastastikku kasu toovate eesmärkide saavutamise nimel. See hõlmab organisatsioonide vahel nende toetatavate äriprotsesside kaudu teabe ja teadmiste vahetamist, mis toimub nende võrgu- ja infosüsteemide vahelise andmevahetuse käigus. Koostalitlusvõime tagab, et andmeid on võimalik vahetada sujuvalt. Digitehnoloogia kasutuselevõtu käigus on oluline tagada, et haldusasutused oleksid jätkuvalt suutelised üksteisega suhtlema. Koostalitlusvõime ei tähenda ainult tehnilisi lahendusi, vaid ka avalike teenuste sujuvat pakkumist võimaldavat õigusraamistikku (õiguslik koostalitlusvõime), avaliku sektorite asutuste tõhusat koordinatsiooni ja struktureeritud koostööd (organisatsiooniline koostalitlusvõime) ning üheselt mõistetaval viisil korrastatud ja vormistatud andmeid (semantiline koostalitlusvõime). COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemused on näidanud, et koostalitluslahendused aitavad tagada, et liidu kodanikud saavad kasutada aluslepingutes sätestatud vaba liikumise õigust (nt praktikas toiminud üleliiduline digitaalne vaktsiinipass). Samuti on avaliku sektori koostalitlusvõime avaldanud olulist mõju aluslepingutes sätestatud õigusele kaupade ja teenuste vabale liikumisele, kuna koormavad haldusmenetlused võivad tekitada märkimisväärseid tõkkeid, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd). Koostalitlusvõime on tähtis ka liidu ja liikmesriikide ees seisvate üha suuremate küberturvalisuse riskide maandamiseks. Piiriülese koostalitlusvõime reguleerimine on digitaalse ühtse turu kõigi aspektide edasiarendamise ja väljakujundamise põhiline eeltingimus. Määruse täpsemad eesmärgid on: 1. tagada järjekindel ja inimkeskne ELi lähenemisviis koostalitlusvõimele alates poliitika kujundamisest kuni poliitika rakendamiseni; 2. luua koostalitlusvõime juhtimise struktuur, millel on selge volitus leppida kokku ühistes koostalitluslahendustes (nt raamistikud, avatud spetsifikatsioonid, avatud standardid, 1  rakendused, suunised), et võimaldada kõigi tasandite ja sektorite haldusasutustel, aga ka erasektori sidusrühmadel, koos töötada; 3. luua ühiselt ELi avaliku sektori jaoks koostalitluslahenduste ökosüsteem, et ELi kõigi tasandite haldusasutused ja muud sidusrühmad saaksid neisse lahendustesse oma osa anda ja neid taaskasutada, teha koos uuendusi ja luua avalikku väärtust. Määrusega kaasnevate olulisemate muutustena seatakse a) Liikmesriikidele kohustus viia läbi koostalitlusvõime hindamine iga uue piiriülese toimega võrgu- ja infosüsteemi loomise või olemasoleva muutmise korral. b) Tunnustatud koostalitlusvõimeliste digilahenduste taaskasutamise võimaldamise nõue. c) Struktureeritud koostöö EL digilahenduste koostalituse saavutamiseks. d) Koostalitlusvõime valdkonna komisjonipoolse toe suurendamine. Määruse õiguslik alus on EL toimimise lepingu artikkel 172, milles nähakse ette koostöövõime edendamist puudutavate seadusandlike algatuste korra. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 08.02.2023. Määruse eelnõu menetlemine toimub nõukogu telekommunikatsiooni ja infoühiskonna töögrupis. Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna digiküsimuste nõunikud Krister Kruusmaa ([email protected]) ja Astrid Valtna-Dvořák, digiriigi arengu osakonna tehnoloogiate juht Kristo Vaher ([email protected]) ja nõunik Mait Heidelberg ([email protected]) ning nõunik Eesti alalise esinduse Euroopa Liidu juures digi- ja küberpoliitika küsimustes Anna-Liisa Pärnalaas ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves ([email protected]). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs I peatükis (üldsätted) (artiklid 1–4) sätestatakse määruse reguleerimisese, nimelt Euroopa võrgustiku loomine, et tagada liidus avalike teenuste pakkumiseks ja haldamiseks kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide piiriülese koostalitlusvõime, ning olemasolevate riiklike avalike teenuste vaheliste seoste toetamine. Selles esitatakse ka erinevates õigusaktides kasutatavate mõistete määratlused. Selleks, et edendada sidusa ELi lähenemisviisi rakendamist piiriülese koostalitlusvõime suhtes ja toetada ettepaneku kolme sammast (koostalitluslahendused, poliitika rakendamist toetavad projektid ja juhtimisraamistik), sätestatakse selles peatükis avaliku sektori asutuste kaks üldist kohustust: hinnata koostalitlusvõimet ja toetada koostalitluslahenduste jagamist avalikus sektoris. II peatükiga (koostalitluslahendused) (artiklid 5–8) reguleeritakse koostalitluslahenduste väljatöötamist. Selles käsitletakse 1) Euroopa koostalitlusvõime raamistikku ja selle spetsiaalseid koostalitlusvõime raamistikke ning 2) Koostalitleva Euroopa spetsifikatsioone ja rakendusi, mida soovitab Koostalitleva Euroopa nõukoda. Nende kasutamist eri sektorite ja 2 haldustasandite lõikes, mis ei ole küll kohustuslik, edendatakse 1. ja 3. peatükis sätestatud mehhanismide kaudu. III peatükis (tugimeetmed) (artiklid 9–14) sätestatakse meetmed, mille eesmärk on toetada avaliku sektori asutusi määruse rakendamisel. Poliitika rakendamise toetamist reguleerivate eeskirjadega nähakse ette, kuidas toetada määruse alusel elluviidavate ELi-üleste projektidega ELi poliitika koostalitluslikku ja digitaalset rakendamist kogu ELi avalikus sektoris. Selles peatükis sätestatakse ka innovatsioonimeetmed, et edendada uuenduslike koostalitluslahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu piiriüleses kontekstis. Uuenduslike koostalitluslahenduste testimise keskkondade toetamiseks võib komisjon anda loa luua regulatsiooni testkeskkondi. Testkeskkonnad peaksid toetama uute tehnoloogialahenduste kõrval ka regulatiivset õppimist. Vastastikuse hindamise süsteem ja koolitust käsitlevad sätted edendavad veel kaht olulist koostalitlusvõime suurendajat: oskuste ja teadmiste vahetamist. IV peatükis (juhtimine) (artiklid 15–18) sätestatakse mitmetasandiline juhtimisraamistik. Koostalitleva Euroopa nõukojas määravad liikmesriikide, komisjoni, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajad kindlaks strateegilised eesmärgid ja lepivad kokku konkreetsetes meetmetes, millega tagada digitaalsete avalike teenuste pakkumisel või haldamisel kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide piiriülene koostalitlusvõime. Nõukoda toetab kogukond (Koostalitleva Euroopa kogukond), mis võimaldab kaasata suurema hulga sidusrühmi ja mis osaleb määruse rakendamisega seotud tegevusülesannete täitmises V peatükis (kavandamine, järelevalve ja hindamine) (artiklid 19 ja 20) sätestatakse terviklik kavandamismehhanism (Koostalitleva Euroopa tegevuskava). Kuigi määrusega ei looda rahastamismehhanismi, nähakse sellega ette uus kavandamismõõde erinevates ELi rahastamisprogrammides ja asjaomastes riiklikes algatustes, et suurendada avalikus sektoris võetavate digiteerimismeetmete koostoimet. Lisaks sätestatakse selles peatükis järelevalve- ja hindamiseeskirjad. VI peatükis (lõppsätted) (artiklid 21 ja 22) määratakse kindlaks käesoleva ettepanekuga seotud kulud ja määruse jõustumise kuupäev. 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 172. ELi toimimise lepingu artiklis 170 on sätestatud, et selleks, et aidata saavutada ELi toimimise lepingu artiklites 26 ja 174 osutatud eesmärke ning võimaldada ELi kodanikel, ettevõtjatel ning piirkondlikel ja kohalikel kogukondadel saada täit kasu sisepiirideta ala rajamisest, peaks EL aitama luua ja arendada üleeuroopalisi võrke, sealhulgas telekommunikatsiooni valdkonnas. 3 Avatud ja konkurentsile rajatud turgude süsteemi raames on Euroopa Liidu meetmete eesmärk toetada riiklike võrkude omavahelist ühendamist ja piiriülest koostalitlust ning parandada juurdepääsu sellistele võrkudele. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 171 lõikele 1 sätestab liit suunised, teeb kindlaks ühist huvi pakkuvad projektid ja rakendab mis tahes meetmeid, mida on vaja üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime tagamiseks. Vastavalt artikli 171 lõikele 2 kooskõlastavad liikmesriigid koostöös komisjoniga omavahel riigi tasandil järgitavat poliitikat, millel võib olla oluline mõju üleeuroopaliste võrkude rajamise eesmärgi saavutamisele, ning komisjon võib tihedas koostöös liikmesriikidega teha kasulikke algatusi sellise kooskõlastamise edendamiseks. 3.2. Subsidiaarsus Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi tasandil võtta meetmeid üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval määral saavutada ning kui neid saab kavandatava meetme ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada ELi tasandil. Peale selle peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga. Nõustume komisjoni hinnanguga, et liikmesriigid ei suuda üksi tegutsedes ellu viia meetmeid, mis toetavad avaliku sektori piiriülest koostalitlust kõikjal ELis, ja nende meetmete puhul on vajalik ELi tasandil koordineerimine. ELi-ülese struktureeritud koostöö arendamine, millega toetatakse avaliku sektori koostalitlust, on oma laadilt ülesanne, mis tuleb täita ELi tasandil. 3.3. Proportsionaalsus Määrusega nähakse ette õigusraamistik soovitatud avatud koostalitluslahenduste ja üldisemalt digiriigi tehnoloogia jagamiseks ja taaskasutamiseks, et paremini toetada asjaomaste taristute omavahelist ühendamist. Ettepanekuga luuakse ka koostööraamistik, mis võimaldab asjaomastel avaliku sektori asutustel ja eri sektoritel koordineerida oma tegevust ELi tasandil. See tugineb erinevates avaliku sektori asutustes ja valdkondades viimastel aastatel välja töötatud ja osaliselt rakendatud lahendustele, näiteks Euroopa koostalitlusvõime raamistikule. Nõustume, et määrus seab suuna koostalitluslahenduste taaskasutamisele ja piiriülese jagamise toetamisele, kuid üle-euroopalist miinimumstandardit see ei loo ning koostalitlusvõime arendamine lahenduste väljatöötamistel jääb paindlikult liikmesriikide otsustada. 4. Esialgne mõjude analüüs 4.1. Mõju majandusele Komisjoni hinnangul oleks valitud poliitikavariandil positiivne mõju kaupade, teenuste, kapitali ja töötajate vabale liikumisele ning teadus-, arendus- ja innovatsioonivaldkonnale. Samuti 4 peaks paranema digitaalsete ja koostalitlusvõimeliste avalike teenuste arendamine ja pakkumine. Lisaks peaks valitud poliitikavariant kaasa tooma avaliku haldusega suhtlemise kulude ja äritegevuse kulude vähenemise. EL rahastust taotlevad avalikud asutused peaksid tulevikus põhjendama oma projektide koostalitlusvõimet. Selline meede tagaks, et riigihalduses tehtavad digitaliseerimisalased jõupingutused tugineksid olemasolevatele lahendustele, vähendaksid töö dubleerimise ohtu ja aitaksid kaasa koostalitlusvõime ühtlustatud lähenemisviisile. Kokkuvõttes peaks määrus Komisjoni arvates aitama kaasa üleeuroopalise avalike asutuste võrgustiku ja teenuste tekkele. Mõju Eesti majandusele võib hinnata positiivseks, kuna Eesti avatud majandus sõltub oluliselt piiriülestest tehingutest, mida eelnõu läbi kaupade ja teenuste vaba liikumise edendamise toetab. Määruse mõju suurus sõltub määruse tegeliku potentsiaali kasutamise liikmesriikide poolt ja määruse rakendumisega seonduva administratiivse koormuse suurusest. Eesti ettevõtjad võivad omada potentsiaali koostalitlusvõime lahenduste pakkumisel. 4.2. Mõju põhiõigustele Komisjon eeldab määruselt ka positiivset mõju põhiõigustele, eelkõige inimeste vabale liikumisele ELis. Tõhusamad ja koosvõimelised avaliku sektori asutused aitaksid pakkuda parema kvaliteediga teenuseid. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel näeb Artiklis 41ette, et hea haldus on põhiõigus. Eesti riik on võtnud seadustega kohustuse tagada koostalitlusvõime eelduseks olevate elementide tagamise – eID ja X-tee näol. Eesti on positsioonis, kus siseriiklikult on eeldused üleeuroopalise koostalitlusvõime rakendumiseks suures ulatuses täidetud ning esimesed piiriülesed koostalitluslahendused on rakendamisel. Oma eesmärgilt toetab see eelnõu Eesti kodanike ning kaupade ja teenuste vaba liikumist EL-is. 4.3. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Avaliku sektori asutustele kaasnevad kulud koostalitlusvõime hindamise läbiviimisega. Eelnõu kaudu soovitakse jõuda olukorrani, kus koostalitlusvõime aspekte käsitletakse poliitikakujundamise protsessi võimalikult varajases etapis. Selle saavutamiseks näeb määrus ette kohustuse viia läbi koostalitlusvõime mõjuhinnang, kui luuakse uus võrgu- ja infosüsteem või muudetakse olemasolevat võrgu- ja infosüsteemi, nii et sellel on potentsiaalselt suur mõju piiriülesele koostalitlusvõimele. Seletuskirja koostamise hetkel ei ole võimalik kaasnevat kulu täpselt ennustada, kuivõrd komisjoni algses ettepanekus ei ole piiriülese koostalitusvõime hindamise kohustus selgelt piiritletud. Avaliku sektori asutustele kaasnevaid kulusid ei ole komisjon avanud ka eelnõuga kaasnevas mõjuanalüüsis. Komisjoni hinnangul sõltuvad koosvõime hindamisega kaasnevad kulud paljudest eri aspektidest, sh liikmesriigi senisest siseriiklikust koostalitlusvõime käsitlusest, oskustest, konkreetsest asutusest, digiküpsusest, lisaks võivad kulud ka teenuste lõikes varieeruda. Võib eeldada, et kulud on mõnevõrra väiksemad nendes liikmesriikides, kus on tugev koostalitlusvõime juhtimise kogemus varasemalt juba olemas. 5 Liikmesriigid peavad määrama ka määruse tõhusa rakendamise eest vastutava pädeva asutuse. Pädeva asutuse ülesandeks on mh tegeleda riigisisese koordinatsiooniga, toetada asutusi koosvõime hindamise protsesside loomisel või kohandamisel, edendada koostalitluslahenduste jagamist ja kasutamist. Ühtlasi kaasnevad määrusega liikmesriikidele kulud, mis on seotud ühiste koostalitluslahenduste väljatöötamise ja rakendamisega suuniste ja vahendite toel, mille kasutamist hõlbustab koostöömehhanism. Need kulud peaks korvama pikemas perspektiivis kasu, mida toob paranenud koostöö ning avalike teenustega seotud ühiste koostalitlusmeetmete väljatöötamine, rakendamine ja taaskasutamine, mis vähendab topelttööd ja tarbetut koormust. Selleks et viia miinimumini koormus, mida põhjustab nõutav aruandlus, soovib Komisjon järelevalve ja seire osas nii palju kui võimalik tugineda olemasolevatele aruandluskanalitele (nt NIFO ehk „National Interoperability Framework Observatory“) ja -taristule ning automatiseeritud andmeotsingule. Liikmesriikidele kaasnevad teatud kulud ka määruse kaudu loodavas koordinatsiooni- ja koostöömehhanismis osalemise näol. Nimelt luuakse määrusega Koostalitleva Euroopa nõukoda, kuhu liikmesriigid peavad nimetama oma esindajad. Komisjoni hinnangul kohtub nõukoda ligikaudu kolm korda aastas, mistõttu ei ole kohtumistega kaasnev töökoormus märkimisväärne (hinnang ei arvesta ettevalmistuseks ja koordinatsiooniks kuluvat aega). Samas võib nõukoda pidada oluliseks koostöömehhanismiks eeldusel, et määruses tagatakse nõukojale piisavad võimalused liidu ülese koostalitlusvõime strateegiliseks ja senisest sidusamaks suunamiseks. Pikemas perspektiivis toetab eelnõu üle-euroopaliste sündmusteenuste ja proaktiivsete teenuste arendamist. 4.4. Mõju riigi julgeolekule Eelnõu seletuskirjas on küll rõhutatud, et koostalitlusvõime on tähtis ka liidu ja liikmesriikide ees seisvate küberturvalisuse riskide maandamiseks, samas ei ole eelnõus läbivalt küberturvalisuse riskide maandamisele tähelepanu pööratud. See on eriti oluline näiteks koostalitluslahenduste taaskasutuse juures, mille rakendamist peaks toetama avatud lähtekood. Komisjon on hinnanud, et see võimaldab kasutajatel hinnata ja kontrollida lahenduste koostalitlusvõimet ja ka turvalisust, maandades seeläbi küberturvalisuse riske. Samas võib koostalitlusvõime teatud juhtudel küberturvalisuse riske hoopis suurendada ning arvestada tuleb ka sellega, et avaliku sektori asutused on pidevalt küberrünnakute sihtmärgiks. Seetõttu on näiteks koostalitluslahenduste osas erakordselt oluline tagada, et Euroopa koostalitlusvõime raamistikku lisatud lahenduste puhul oleks tagatud nende aktiivne korrashoid ja haldus. 6  5. Valitsuse seisukoha selgitus 5.1. Seisukoht Eesti tervitab regulatiivse ettepaneku eesmärki, milleks on piiriülese koostalitlusvõime suurendamine Euroopa Liidus, aidates ühtlasi kaasa digitaalse ühtse turu edasisele arengule. Selgitus: Eelnõu eesmärk joondub mitmete Eesti digiühiskonna arengukava 2030 strateegilist initsiatiivide ja tegevustega. Eesti uuendab käimasolevalt riiklikku koostalitlusvõime raamistikku võttes arvesse Euroopa koostalitlusvõime raamistikus seatud ootusi koos selle 12 põhimõtte ja 47 soovitusega. Seetõttu on Koostalitleva Euroopa määruse loomisega tehtav töö väga aja- ja asjakohane. Piiriülese koostalitlusvõime suurendamine liidus on digitaalse ühtse turu täieliku välja arendamise fundamentaalne eeldus. Eesti on tegelenud koostalitlusvõime valitsemisega alates 2002. aastast ning avaldas esimese riikliku koostalitlusvõime raamistiku 2004. aastal. Eesti on neid põhimõtteid järgides ehitanud digitaalse valitsuse ja detsentraliseeritud teenusearhitektuuri juba 20 aastat tagasi ning on seega juba kokku puutunud paljude sarnaste väljakutsetega, millega Euroopa Liit tegeleb täna, et jõuda koostalitleva Euroopa eesmärkideni. Eestil on kogemus digitaalse identiteedi (eID) ja koostalitlusvõimelise andmevahetusplatvormi X-Tee sektori- ja domeeniülese ellu rakendamisega, valdkondades, kus koostalitlusvõime on olnud peamiseks väljakutseks. Eesti usub tugevalt, et avatud lähtekood ja avatud standardid on koostalitlusvõime peamised võimaldajad. 5.2. Seisukoht Eesti peab oluliseks, et seos erinevate liidu koostalitlusvõimega tegelevate algatuste vahel oleks selgemalt määratletud. Eesti hinnangul tuleks selgelt sätestada, et koostalitleva Euroopa määrusel ja selle alusel loodaval Koostalitleva Euroopa Nõukojal oleks teiste koostalitlusvõimet mõjutavate EL-i strateegiate ja algatuste suhtes koosvõimet strateegiliselt juhtiv roll, et luua ühtne lähenemine Euroopa koostalitlusvõimele. Selgitus: Algatuses sätestatud eesmärkide täitmiseks on vaja selget arusaama, millist valitsemisala ja mandaati omavad koostalitleva Euroopa määrus ja sellega loodav Koostalitleva Euroopa nõukoda Euroopa Liidus juba olemasolevate koostalitlusvõimet mõjutavate initsiatiivide suhtes (nt andmeinnovatsiooni nõukoda). Euroopa Liidu ühtne digivärav (SDG) on tugevalt koostalitlusvõimet mõjutav initsiatiiv, samuti ka mitmed tööriistad ja platvormid nagu eDelivery, Gaia-X, European Blockchain Services Infrastructure ning Simpl (eelkõige andmeruumide osas). Ettepanekus esitatud eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma selget 7 valitsemismudelit sisse seadmata, mis hõlmab kõiki neid platvorme ja tööriistu, mis on otseselt seotud teenuste koostalitlusvõimega Euroopas. Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel varieerub koostalitlusvõime tase väga palju. Informaatika peadirektoraat on küll korraldanud EL koostalitusvõime raamistiku loomist, uuendamist ja monitoorimist, kuid selle tegevuse praktiline mõju pole toonud oodatud tulemusi. Koostalitusvõime on sageli puudulik ka komisjoni enda erinevate IT lahenduste vahel. Piiriülese koostalitusvõime tagamist üritatakse mitmete valdkondlike algatuste raames, kuid tegu on vaevaliselt kulgeva protsessiga, veelgi keerulisem on olukord valdkondade vahelise koostalitusvõimega. Komisjoni poolel on koostalitusvõime teema olnud Informaatika peadirektoraadi juhtida, samas on nappinud hoobasid teiste komisjoni üksuste ja liikmesriikide mõjutamiseks. Käesolev eelnõu ongi loodud toetama Informaatika peadirektoraadi juhitava kootalitusvõime tõstmise eesmärki. Sellele lisaks on vägagi soovitatav tagada, et Koostalitleva Euroopa nõukojal oleks koostalitlusvõime juhtimiseks mandaat, mis hõlmab kõiki ülalmainitud Euroopa erinevaid initsiatiive. Koostalitleva Euroopa nõukogul ei ole võimalik olla oma ülesannetes efektiivne juhul kui see ei ole võimeline teisi koostalitlusvõimet olulisel määral mõjutavaid initsiatiive ja nende eesmärke strateegiliselt juhtima. Samuti on oluline kaasata nimetatud initsiatiivide esindajad Koostalitleva Euroopa nõukoja töösse. 5.3. Seisukoht Eesti peab oluliseks, et määruses leiaks valitsusasutuste piiriülese koostöö ja omavahelise koostalitlusvõime kõrval põhjalikumalt käsitlemist ka avaliku sektori koostalitusvõime erasektoriga liidu digitaalse ühtse turu arendamise võtmes. Selgitus: Määruse tekstist oodatakse selgust määruse rõhuasetuse osas: nimelt mainitakse üheaegselt nii avaliku sektori omavahelisest koostalitlusvõimet (G2G – government to government), aga ka digitaalse ühtse turu toetamist. Määruse ettepaneku tekstist nähtuvalt on see loodud digitaalse ühtse turu toetamiseks (määruse ettepaneku preambula punkt 22), kuid määrus keskendub peamiselt avaliku sektori omavahelisele koostalitlusvõimele. Seega võib see siseturu toetamise asemel lõpetada ainult G2G arenguna. Tugev digitaalne ühtne turg eeldab standardiseeritud koostalitlusvõimelisi avaliku sektori teenuseid. Teenused peaksid koostalitlusvõime poolest olema kasutatavad kõigile sektoritele, mitte ainult G2G suhtes, ja nõuetele vastavatele osapooltele (sh piiriülestele avaliku sektori asutustele). Näiteks võiks olla pankadel võimalik kasutada rahvastiku- ja karistusandmete registreid KYC („tunne oma klienti“) protsessis, haiglad peaks saama kasutada erinevate riikide terviseandmeid, eraettevõtted peaks saama saata oma maksuaruandeid digitaalselt erinevate riikide maksuasutustele jpm. Ettepanek mainib vajadust sektorite vahelise ja piiriülese koostalitlusvõime järele, aga seda ei ole eelnõus käsitletud läbivalt. 8 Digitaalse ühtse turu arendamise ja G2G skoobi eristamine on oluline, kuivõrd selle täpne sõnastamine mõjutab nii seadusandlust, valitsemist kui ka tehnilisi lahendusi. Näiteks tehniline lahendus identiteedi, usalduse, andmevahetuse arhitektuuri, privaatsuse ja muude aspektide osas võib ühtse turu ja G2G puhul olla väga erinev. 5.4. Seisukoht Eesti peab oluliseks, et määruses arvestataks koostalitlusvõime jätkusuutliku küberturbe aspektidega ning et Koostalitleva Euroopa portaalis avaldatavate ja taaskasutatavate koostalituslahenduste puhul oleksid küberturbe riskid jooksvalt minimeeritud. Selgitus: Küberturvalisus on kriitilise tähtsusega valdkond, millega on vaja määruses läbivalt arvestada, et saavutada maksimaalne soovitud tulemus ning tagada süsteemide ja rakenduste küberturvalisuse kõrge tase. Seetõttu on soovitatav konsulteerida valdkonna ekspertidega ja kaaluda küberjulgeoleku aspekte koostalitleva Euroopa määruse skoobi ja potentsiaalse mõju osas. Küberturbe ekspertide hinnangul ei vähenda koostalitlusvõime iseenesest küberturbe riske ning mitmetel juhtudel võib neid riske hoopis suurendada. Riskide maandamiseks tuleks määrust küberturvalisuse aspektidest täiendada, mh lisada vajalikud auditid, kvaliteedipõhimõtted ja nõuded igale lahendusele, mis on Koostalitleva Euroopa portaalis avalikustatud. Tähtis on tagada, et portaalis ei oleks avaldatud ühtegi lahendust, millel puudub aktiivne korrashoid ja vastutav meeskond seda arendamas tagamaks, et lahendus on värskendatud ning seega minimeerida küberturbe riske, mis tulenevad hooldamata tehnilistest lahendustest. Küberturvalisuse aspektide käsitlemist tuleb kaaluda määruse artiklites 3, 4, 5, 7, 8. 5.5. Seisukoht Eesti toetab piiriülese semantilise koostalitlusvõime edasiarendamist andmete taaskasutuse tõhustamiseks, ning peab oluliseks, et määruse rakendamisel toetutaks tugevamini juba kasutusel olevatele standarditele ning nende laiemale juurutamisele Euroopa andmehalduses. Selgitus: Lisaks tehnilise koostalitlusvõime tugevdamisele on oluline parandada Euroopa ja seeläbi Eesti semantilist koostalitusvõimet, mis võimaldab andmete mõistmist ja taaskasutamist, on eelduseks andmete ühekordse küsimise eesmärgi saavutamisele. Andmehalduse ja andmevahetuse valdkondades peab Eesti oluliseks varasemate töösuundade jätkamist nii, nagu on sätestatud Euroopa koostalitlusvõime raamistikus (EIF), koostöös Eurostatiga, ühilduvalt üleeuroopalise kirjeldusstandardiga (DCAT-AP) ja Euroopa Andmemääruse ja INSPIRE direktiiviga. 9 Organisatsiooniliselt on Eestis hästi töötav andmevahetus lahendus, mis vastab DCAT-AP standardile. Eesti Statistikaamet toimib andmehalduse koordineerija rollis, mis on riikliku statistika seaduses sätestatud kui andmejagamisteenus. See läheb kokku määruse ühe eesmärgiga, milleks on andmete taaskasutuse tõhustamine ning seeläbi saab tugevdada ja edasi arendada juba olemasolevaid võimekusi. 5.6 Seisukoht Eesti on seisukohal, et määruse põhimõisted nagu „piiriülene“, „koostalitlusvõime“ ja koostalitluslahendus“ tuleks sisustada praegusest konkreetsemalt; vastasel juhul puudub selgus, millal on tarvis läbi viia nõutud koostalitluslahenduse mõju hindamine ning mil moel ja ulatuses peaks koostalituslahendusi jagamise eesmärgil kättesaadavaks tegema. Selgitus: Määruses praegu leiduv mõistete hajus definitsioon ei luba täiel määral hinnata määruse tõelist sisu ja ulatust, näiteks millistes olukordades puudutab eelnõu tekst asutuste vahelist suhtlust ning millal teenuse osutamist ennast (lõppkasutajaga suhtlust). Seetõttu tuleks läbirääkimistel tagada antud mõistete osas täiendav õigusselgus. Eelnõu näeb ette kohustuse piiriülest mõju omavate koostalitluslahenduste loomisel viia eelnevalt läbi koostalitusvõime hinnang. Selle jaoks on oluline selliste mõistete üheselt mõistetav defineerimine nagu „piiriülesed teenused“, „piiriülene koostalitlusvõime“ ja „koostalitluslahendus“. See aitaks paremini selgitada, millistel juhtudel on koostalitlusvõime hindamine vajalik. Samuti, koostalitluslahenduste jagamiseks vajab eelnõu täpsustusi, mis puudutavad nii definitsioone kui viiteid seonduvale õigusraamistikule: eelnõu tekst ei paku praegusel kujul selgitust millised kohustused puudutavad spetsifikatsioone, lähtekoodi, standardeid ja standardite haldamist. Mõiste „piiriülesed teenused“ definitsioon aitaks algatuses täpsemalt määratleda, millistel juhtudel on tegemist sellise võrgu- või infosüsteemiga, mille osas peab asutus hindama süsteemi mõju piiriülesele koostalitlusvõimele. Artikkel 3 määratleb kolm alternatiivset alust, millal selline kohustus eksisteerib. Kõik alused viitavad sellele, et tegemist peab olema infosüsteemiga, mida kasutatakse „piiriüleste teenuste osutamiseks“ (või mis toob kaasa piiriüleste teenuste osutamiseks kasutatavate süsteemide hanked). Sellest lähtuvalt on praegusel juhul asutustel keeruline hinnata, milliste infosüsteemide suhtes artiklis 3 nimetatud kohustus on sätestatud. Vastuolu on ka mõistete „piiriülene koostalitusvõime“ definitsiooni ja „piiriüleste teenuste“ osutamise vahel – esimene on defineeritud läbi asutuste infosüsteemide omavahelise suhtluse, teenuste osutamise all mõeldakse tavaliselt suhtlust lõppkasutajaga (mille jaoks võib, aga ei pruugi, tarvis olla ametiasutuste vahelist piiriülest koostalitlusvõimet – nt parkimisrakendus Firenzes). Eelnõu sisaldab küll volitusnormi, millega saab täpsustada mõju hindamise olemust, 10 kuid peamised reeglid antud kohustuse kohta peaksid olema arusaadavad ja üheselt mõistetavad juba määruses. Mõiste „koostalitluslahendus“ peaks selgitama, kas koostalitluslahendus sisaldab tarkvara, avatud lähtekoodi, binaarseid artefakte kui ka tarkvara kui teenus (SaaS) lahendusi. Praegusel kujul mainib see „rakendusi“, mis võib tähendada nii tarkvara, kui selle rakendust. Kui lahendus koosneb ainult dokumentatsioonist või kasutusjuhu selgitusest, siis on vaja selgitada, kuidas see suhestub koodiga (kuna seda mainitakse avatud lähtekoodi kontekstis määruse teistes osades). Koostalitluslahenduse mõiste peab olema dokumendis läbivalt ühte moodi defineeritud. Koostalitluslahenduse jagatav sisu võib koosneda tehnilisest (ja ärilisest) dokumentatsioonist, dokumenteeritud lähtekoodist, binaarsetest artefaktidest ja kõigest, mis on koostalitluslahenduse full-stack rakendamiseks asjakohane. 5.7. Seisukoht Eesti peab oluliseks, et piiriülese koostalitusvõime hindamise kohustus oleks määruses asjakohaselt piiritletud andes selged suunised mis laadi lahenduste puhul hindamise kohustus tekib, ning väldiks dubleerivaid kohustusi LR ja komisjoni tasemel, seda eriti juhtudel, kui koostalitusvõimelise infotehnoloogilise lahenduse väljatöötamise kohustus liikmesriigile tuleneb EL õigusaktist. Selgitus: Praeguses seisus ei ole piiriülese koostalitlusvõimega seonduv ei ole õigusselguse vaatest määruses piisavalt täpselt piiritletud, mis omakorda raskendab piiri tõmbamist olukordade vahel, kus koostalitlusvõime hindamine on vajalik ning kus mitte. Vajalik on selgete suuniste seadmine määruse tekstis, sätestamaks millistel juhtudel on koosvõimemõju hindamine vajalik. Eelkõige on oluline, et koosmõju hinnataks vaid piiriülest mõõdet omavate lahenduste puhul ning et välditaks võimalikku dubleerimist LR ja komisjoni tasemel juhtudel, kui lahenduse väljatöötamise kohustus LR-dele tuleneb EL õigusaktist. Koostalitlusvõime hindamise kohustuse täpne piiritlemine mõjutab otseselt kohustusega kaasnevaid kulusid avalikule sektorile. Kohustuse skoop on kulude hindamise seisukohast seda enam oluline, et hindamisega kaasnevad kulud sõltuvad paljudest eri aspektidest, sh oskustest, senisest siseriiklikust koostalitlusvõime käsitlusest, konkreetsest asutusest, digiküpsusest, lisaks võivad kulud ka teenuste lõikes varieeruda. 5.8. Seisukoht Eesti hinnangul peaks määrusest selgelt tulenema, et avaliku sektori asutuste vastastikust õppimist ja parimate tavade jagamist soodustav vastastikuse hindamise mehhanism on liikmesriikidele kasutamiseks vabatahtlik. Selgitus: 11 Määrus sätestab, et loomaks mehhanismi, mis hõlbustab avaliku sektori asutuste vastastikust õppimist ja parimate tavade jagamist Koostalitleva Euroopa lahenduste rakendamisel liikmesriikides, on vaja kehtestada sätted vastastikuse hindamise protsessi kohta. Praegusel kujul nendib määrus, et komisjon võib pärast konsulteerimist Koostalitleva Euroopa nõukojaga võtta vastu suunised vastastikuse hindamise metoodika ja sisu kohta. Oodatakse täpsemat käsitlust selle osas, kuidas suhestub vastastikune hindamine kohustusliku koostalitlusvõime mõju hindamisega. Eesti pakub välja käsitleda vastastikkuse hindamise mehhanismi vabatahtliku abivahendina liikmesriikide käsutuses. 5.9. Seisukoht Eesti peab oluliseks, et määrus näeks piiriüleste koostalitluslahenduste jagamise osas ette lahendusi puudutavate spetsifikatsioonide ja vajadusel lähtekoodi kättesaadavaks tegemise, arvestades intellektuaalomandi ja turvalisusega seotud piirangutega ning Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi põhimõtetega. Selgitus: Selleks, et määrus saaks üles seada jagamise kohustuse, peab olema selgelt defineeritud, mida ning mis asjaoludel ja tingimustel jagatakse. Eelistuslikult peaksid kättesaadavaks tehtud koostalitluslahendused sisaldama töötavaid prototüüpe ja kasutusjuhte ning full-stack lahendusi, mida on võimalik kohanda liikmesriigi vajadustele ning mitte ainult dokumentatsiooni. Oluline on just lähtekoodi jagamise võimaldamine, mida määruse artikkel 4 küll mainib, ent mis puudub artiklis 2. 5.10. Seisukoht Eesti toetab määrusega Koostalitleva Euroopa portaali kui Euroopa Liidu piiriülese koostalitlusvõime keskse teabepunkti, loomist. Koostalitluslahenduste jagamise eeltingimuseks peab olema vastavate kvaliteedikriteeriumide teatavaks tegemine. Eesti peab oluliseks, et Koostalitleva Euroopa portaalis jagataks ja Koostalitleva Euroopa nõukoda soovitaks ainult selliseid koostalituslahendusi, mille ajakohasena hoidmine on tagatud. Selgitus: Koostalitleva Euroopa portaal ja märgis „Koostalitleva Euroopa lahendus“ on olulised elemendid ühe määruse keskse idee – koostalitluslahenduste jagamise – ellu viimiseks. Mõlemad kontseptsioonid vajavad edasiarendust, et leida optimaalseim viis selle eesmärgi saavutamiseks. Koostalitleva Euroopa portaalis lahenduste jagamise oluliseks eeltingimuseks peab olema ka nende lahenduste jätkuv hooldamine ja uuendamine. Kui lahenduse omanik katkestab lahenduse hooldamise, tuleb lahendus eemaldada Koostalitleva Euroopa portaalist. Portaalis 12 avaldatud lahenduste nõuetele vastamine peab olema tagatud järjepidevalt, mitte ainult avaldamise hetkel. Oluline on avaldada portaalis avaldatavate koostalitluslahenduste kvaliteedikriteeriumid, mida peavad kõik avaldatavad lahendused täitma. Selle jaoks on vajalik täiendada määruse Artikkel 15 lõik 4 (b, h, i) ning tagada vajalikud hoovad jagatud lahenduste asjakohasuse jälgimiseks. Samuti on tähtis määruse tekstis välja tuua käimasolevate arutelude käigus Euroopa komisjoni poolt pakutud selgitused Koostalitleva Euroopa lahenduste nimetamise osas ning nende kasutamist kui näidete ja soovituslike mudelitena uute piiriüleste koostalitluslahenduste loomisel. Määrus sätestab, et uute koostalitluslahenduste mõju hindamisel tuleb arvesse võtta nii Euroopa koostalitlusvõime raamistikku kui Koostalitleva Euroopa lahendusi. Määrus seab ootuse, aga mitte siduva kohustuse, et kõik loodavad piiriülesed koostalitluslahendused peavad olema koosvõimelised Koostalitlevate Euroopa lahendustega. 5.11. Seisukoht Eesti peab oluliseks, et asutuse kohustus jagada väljatöötatud koostalitluslahendusi ei mõjuta asutuse iseotsustamisõigust selle osas, kas asjakohane koostalitluslahendus reaalselt kasutusele võetakse. Kohustus koostalitluslahendust jagada saab tekkida vaid juba loodud ja kasutuselevõetud koostalitluslahenduse suhtes. Selgitus: Artikkel 4 kehtestab liikmesriikide asutustele kohustuse infosüsteemide koostalitluslahendusi jagada ja võimaldada nende taaskasutamist. Jagatav sisu hõlmab tehnilist dokumentatsiooni ja vajaduse korral dokumenteeritud lähtekoodi ning see tuleb kättesaadavaks teha kõigile, kes seda taotlevad. Jagamiskohustus on piiratud (nt ei pea jagama lahendusi, mille intellektuaalomandiõigused kuuluvad kolmandale isikule, kes nende jagamist ei võimalda ning lahendusi, mis sisaldavad tundlikku teavet seoses elutähtsa infrastruktuuri kaitsega või on seotud avaliku julgeoleku või riigikaitsega). Määruses tuleb üheselt sätestada, et selline jagamiskohustus ei saa otseselt ega kaudselt kohustada asutust vastavat koostalitluslahendust välja töötama, vaid jagamiskohustus saab tekkida üksnes reaalselt loodud koostalituslahenduste suhtes. 5.12. Seisukoht Eesti peab vajalikuks reguleeritud testimiskeskkondade sätestamist määruses kujul, mis annab liikmesriikidele lisaväärtust. Selgitus: Määruse eelnõus on kirjeldatud reguleeritud testimiskeskkondi uuenduslike koostalituslahenduste väljatöötamiseks. Toodud kontseptsioon ei sisalda liikmesriikidele 13 eeliseid tavapärase ühistegevusega võrreldes. Vastupidi – lisandub hulk täiendavaid nõudeid neist osa võimaliku dubleerimisega teiste õigusaktide suhtes. Eelnõu ei sisalda regulatiivseid ega eelarvelisi stiimuleid reguleeritud testkeskkondade loomiseks. Artiklites 11 ja 12 käsitletud reguleeritud testimiskeskkonnad paistavad kõige raskemini saavutatavad, eriti arvestades poliitikavalik 2 vabatahtlikku iseloomu nagu kirjeldatud eelnõu selgitavas memorandumis. Need kaks artiklit tekitavad ka kõige rohkem küsimusi lähtuvalt Euroopa Liidu subsidiaarsus printsiibist. 5.13. Seisukoht Eesti peab oluliseks, et testimiskeskkondade kasutuselevõtu puhul käsitleks eelnõu õigusselguse tagamise eesmärgil piisava täpsusega, millal on reguleeritud testimiskeskkonnas võimalik kasutada just isikuandmeid ja mitte anonüümitud, sünteetilisi või muid isikustamata andmeid koostalitluslahenduste testimiseks. Selgitus: Algatuse artiklite 11 ja 12 alusel loodavate testimiskeskkondade raames saab piiratud aja jooksul välja töötada, katsetada ja valideerida konkreetseid uudseid koostalitluslahendusi enne nende kasutuselevõttu. Artikli 12(6) kohaselt võib sealviidatud tingimuste täitumisel testimiskeskkonnas koostalitluslahenduse testimise raames töödelda ka isikuandmeid. Selle artikli rakendamisel on oluline ennetavalt vältida vastuolu isikuandmete kaitse üldmäärusega. Tagamaks aga kooskõla isikuandmete kaitse üldmääruse eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega, tuleks läbirääkimiste käigus jälgida, et säiliks määruse art 12(6) p-s b viidatud põhimõte, mille kohaselt ei töödelda üldreeglina testkeskkonnas isikuandmeid, vaid anonüümitud, sünteetilisi või muid isikustamata andmeid. Isikuandmete töötlemine saab olla võimalik piiratud juhtudel, kui eesmärki ei ole võimalik muul moel saavutada. Sellega seoses on asjakohane määruse läbirääkimiste raames täpsustada juhtumeid, mil sünteetiliste või anonümiseeritud andmete asemel võidakse kasutada isikuandmeid. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Justiitsministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt. Andmemääruse eelnõu saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele: Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, E-riigi Akadeemia, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Ettevõtluse 14 Arendamise Sihtasutus (EAS), Open Knowledge Estonia, Startup Estonia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool. Arvamuse saatsid Justiitsministeerium, Statistikaamet, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1). 15  Lisa 1. Arvamused Koostalitleva Euroopa määruse kohta Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/ mittearvestatud/ selgitatud 1. Justiitsministeerium 1.1 1. Algatuses tuleks täpsemalt määratleda, millisel juhul on tegemist sellise võrgu- või 1.) Arvestatud infosüsteemiga, mille osas peab asutus hindama süsteemi mõju piiriülesele (seisukoht 6) koostalitlusvõimele. Artikkel 3 määratleb kolm alternatiivset alust, mil selline kohustus 2.) Arvestatud eksisteerib. Kõik alused viitavad sellele, et tegemist peab olema infosüsteemiga, mida (seisukoht 11) kasutatakse „piiriüleste teenuste osutamiseks“ (või mis toob kaasa piiriüleste teenuste 3.) Arvestatud osutamiseks kasutatavate süsteemide hanked). Kuna määrus ei defineeri piiriüleseid teenuseid, (seisukoht 13) siis on praegusel juhul asutustel keeruline hinnata, milliste infosüsteemide suhtes artiklis 3 nimetatud kohustus on sätestatud. Seetõttu tuleks läbirääkimistel tagada antud kohustuse osas täiendav õigusselgus. 2. Algatuses tuleks täpsustada, et asutuse kohustus jagada väljatöötatud koostalitluslahendusi ei mõjuta asutuse iseotsustamisõigust selle osas, kas asjakohane koostalitluslahendus luua. Artikkel 4 kehtestab asutustele kohustuse infosüsteemide koostalitluslahendusi jagada ja võimaldada nende taaskasutamist. Jagatav sisu hõlmab tehnilist dokumentatsiooni ja vajaduse korral dokumenteeritud lähtekoodi ning see tuleb kättesaadavaks teha kõigile, kes seda taotlevad. Jagamiskohustus on piiratud (nt ei pea jagama lahendusi, mille intellektuaalomandiõigused kuuluvad kolmandale isikule, kes nende jagamist ei võimalda ning lahendusi, mis sisaldavad tundlikku teavet seoses elutähtsa infrastruktuuri kaitsega või on seotud avaliku julgeoleku või riigikaitsega). Artiklis tuleks aga lisaks üheselt täpsustada põhimõtet, et selline jagamiskohustus ei saa otseselt ega kaudselt kohustada asutust vastavat koostalitluslahendust välja töötama, vaid jagamiskohustus saab tekkida üksnes reaalselt loodud koostalituslahenduste suhtes. 3. Läbirääkimistel tuleb tagada, et algatus käsitleks piisava täpsusega, millal on reguleeritud testimiskeskonnas võimalik kasutada isikuandmeid koostalitluslahenduste testimiseks. Algatuse artiklite 11 ja 12 alusel loodavate testimiskeskkondade raames saab piiratud aja jooksul välja töötada, katsetada ja valideerida konkreetseid uudseid koostalitluslahendusi enne nende kasutuselevõttu. Artikli 12(6) kohaselt võib sealviidatud tingimuste täitumisel testimiskeskkonnas koostalitluslahenduse testimise raames töödelda ka isikuandmeid. Tagamaks aga kooskõla isikuandmete kaitse üldmääruse eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega, tuleks läbirääkimiste käigus jälgida, et säiliks määruse art 12(6) p-s b viidatud põhimõte, mille kohaselt ei töödelda üldreeglina testkeskkonnas isikuandmeid, vaid anonüümitud, sünteetilisi või muid isikustamata andmeid. Isikuandmete töötlemine saab olla võimalik piiratud juhtudel, kui eesmärki ei ole võimalik muul moel saavutada. Sellega seoses oleks asjakohane määruse läbirääkimiste raames täpsustada juhtumeid, mil sünteetiliste või anonümiseeritud andmete asemel võidakse kasutada isikuandmeid. 2. Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit 2.1 ITL-i hinnangul on selles ettepanekus rõhuasetus ja suund natuke nihkes. Nimelt räägitakse segamini Arvestatud. Seisukoht nii avaliku sektori omavahelisest koostalitlusvõimest (G2G – government to government), aga ka 3. Digital Single Market’i (DSM) toetamisest. Määruse ettepaneku tekstist nähtuvalt on see loodud Digital Single Market’i (DSM) toetamiseks (määruse ettepaneku preambula punkt 22), kuid see keskendub peamiselt avaliku sektori omavahelisele koostalitlusvõimele. Seega võib see DSM’i toetamise asemel lõpetada ainult G2G arenguna. Seega leiame, et G2G skoop ei ole kooskõlas DSM’iga. DSM eeldab standardiseeritud koostalitlusvõimelisi avaliku sektori teenuseid. Teenused peaksid koostalitlusvõime poolest olema kasutatavad kõigile sektoritele, mitte ainult G2G suhtes, ja sobilikele/nõuetele vastavatele osapooltele (sh piiriülestele avaliku sektori asutustele). Näiteks peaks olema pankadel võimalik kasutada rahvastiku- ja karistusandmete registreid KYC („tunne oma klienti“) protsessis, haiglad peaks saama kasutada erinevate riikide terviseandmeid, eraettevõtted peaks saama saata oma maksu aruandeid digitaalselt erinevate riikide maksuasutustele jne. Ettepanek mainib vajadust sektoritevahelise ja piiriülese koostalitlusvõime osas, aga seda ei ole tehtud ega käsitletud läbivalt. Samas on DSM’i ja G2G skoobi eristamine oluline, kuivõrd täpne sõnastamine mõjutab nii seadusandlust, valitsemist kui ka tehnilisi lahendusi. Näiteks tehniline lahendus identiteedi, usalduse, 1  andmevahetuse arhitektuuri, privaatsuse ja muude aspektide osas võib DSM’i ja G2G puhul olla väga erinev. 3. Statistikaamet 3.1 Koostalitleva Euroopa määrus loob avaliku sektori koostalitlusvõimele üldised siduvad ELi õigusnormid. Arvestatud osaliselt, Statistikaamet on lähtunud koostalitlusvõime edendamisel senistest ELi raamistikest ja ISA2 programmist. piiriülest koostööd Statistika valdkonnas on koostalitlus Eurostati ja riikide statistikaasutuste vahel kõrgel tasemel. puudutavas ulatuses. Seisukoht 5. Määruse eelnõu on orienteeritud laiemale Koostalitleva Euroopa lahendusele ja Euroopa koostalitlusvõime raamistikule, mis koos metaandmetega võimaldaks andmete asjakohasel juhul taaskasutamist elektroonilisel teel Koostalitleva Euroopa portaalis, vormingus, mis on avatud, masinloetavalt, ligipääsetavalt ja leitavalt. Ettepanek on muuhulgas seotud Euroopa andmestrateegiaga. Eestis on MKM-i eestvedamisel koostamisel oma andmestrateegia. Andmestrateegia üks osa on andmehaldus, mille koordineerimine on statistikaametile seadusega pandud ülesanne. Eestis on koostalitlusvõime olnud strateegiate eesmärk alates 2005. aastast (Riigi IT koosvõime raamistik. Versioon 2.0 (2005); semantilise koosvõime strateegia. Versioon 0.5 (2005)). Koostalitluslahendusena on nähtud X-teed ja RIHA. Koostalitlusvõime raamistiku neljast osast: õiguslik, organisatsiooniline, semantiline ja tehniline koostalitlusvõime (ehk koosvõime), on teised peale organisatsioonilise (strateegiline tasand) ja semantilise hästi toimivad. Semantiline koostalitlusvõime võimaldab andmete mõistmist ja taaskasutamist, on eelduseks andmete ühekordse küsimise eesmärgi saavutamisele. Selle edendamiseks ongi statistikaametil andmehalduse koordinaatori ülesanne. Statistikaamet näeb, et koostalitluslahendused saavad olla edukad koostöös riigi infosüsteemi põhimõtete muutmisega. See tähendab laiema ülevaate saavutamist avaliku sektori käes olevatest andmetest kui ainult andmekogudes olevad andmed ning avaandmete muutmist nende kirjelduste ja kvaliteedikontrolli kaudu paremini taaskasutatavateks. Selleks koostab statistikaamet andmekirjeldusi ja koordineerib andmekirjelduste tegemist. Eesmärk on valdkonna sõnastike (controlled vocabularies) kaudu jõuda samm-sammult suurema andmete mõistetavuseni, milles on tähtis nii valdkondlikkus ehk üle- Euroopalised andmeruumid kui ka mõistete ühtlustamine riigis, mis võimaldaks paremini juhtida põhiandmete teemat. Oluline on rõhutada, et andmehaldusega (selged rollid nii riiklikul tasandil kui organisatsioonides, andmete kirjeldamine, andmekvaliteet) seotud tegevuste elluviimine sõltub osapoolte prioriteetidest, võimalustest ja ressurssidest. Tänase, suuresti vabatahtlikkusel põhineva korralduse puhul puudub selge tähtaeg ning mehhanism, mis survestaks asutusi neid tegevusi kindlaks tähtajaks ellu viima ning tegevused saavad ellu viidud vaid tänu mõnede asutuste entusiasmile ja juhul, kui need tegevused seatakse prioriteediks. Meie hinnangul oleks vaja eristada, nagu see on Euroopa Koostalitlusvõime Raamistikus (EIF), põhiregistrid muudest menetlus- ja teenuste infosüsteemidest. Senine eesmärk juhtida RIHA kaudu põhiandmete käsitlust, kus kõik andmekogud on sama olulised ning püütud on hallata neis olevaid andmeid kui põhi- ja mittepõhiandmeid, ei ole olnud tulemuslik. Andmekogude arv ei ole vähenenud, neis on andmeid endiselt mitmekordselt. Selle põhjuseks on säte, mis räägib andmekogu põhiandmetest iga üksiku andmekogu piires. Senise organisatsioonilise koostöö raames Statistikaameti, MKMi ja RIA vahel uuendatakse koostalitlus- lahendusi. Avaandmete portaali ja RIHA asemel luuakse mõlemat osa hõlmav andmete teabevärav. Selleks, et asutused saaksid sinna andmeid ja andmekirjeldust automaatsemalt edastada, oleme loonud asutustele andmekirjelduse töövahendi RIHAKE. Selle taustal oleme standardiseerinud andmekirjelduse, mis ühildub üle-Euroopalise kirjeldusstandardiga (DCAT-AP). Organisatsiooniliselt on Eestis hästi töötav lahendus, kus RIA arendab ja haldab keskseid komponente (RIHA, X-tee jt). Andmehalduse vaatest on RIA fookus andmekogude tehnilist dokumentatsiooni käsitledes õiguslik ja tehniline, samas kui statistikaameti fookus on rohkem semantikal ehk suunatud andmete tähenduse mõistmisele, mis lubaks hinnata andmete kvaliteeti ja neid paremini taaskasutada; seda viimast laiemalt kui ainult riikliku statistika allikana. Siin oleks aga koostalitlusvõime parandamiseks vajalik täpsustada iga asutuse rolli ja ülesandeid, et vältida dubleerimist ning kindlustada süsteemide ülalhoid ehk kestlik toimimine, vältides kriitiliste ülesannete mitte täitmist või ebapiisavat täitmist. Märkimist väärib asjaolu, et lisaks nimetatud koostalitluslahendustele toob määruse eelnõu sisse valdkondliku üle-Euroopalise mõõtme (Art 4). See sätestab, et koostalitluslahendusi endid tuleks samuti huvitatud osapooltega jagada. Statistika vallas on see osalt toimimas, kui kindlate reeglite järgi edastatakse andmeid Eurostati. Analoogiline on olukord ka ruumiandmetega, mida reguleerib INSPIRE direktiiv. Euroopa andmemääruse alusel on välja arendamisel valdkondlikud andmeruumid, millest kõige enam räägitakse terviseandmetest. Selles kujunevas olukorras on tõenäoline, et tekib praeguse Eesti riigi infosüsteemi koostalitlusvõime kõrvale teine tehniline lahendus. Tekivad koostalitleva Euroopa lahendused (Art 7), mille mõjudega tuleb koostalitusvõimekust arendades arvestada. 2 Statistikaamet näeb, et kavandatav määrus on väga vajalik ning Eesti riigi positsioon määruse edaspidises menetluses peaks lähtuma Eesti oma e-riigi arengu ning üldise riigireformi eesmärkidest. Samuti tõdeme, et statistikaametile pandud andmehalduse koordineerimise roll läheb kokku määruse ühe eesmärgiga, milleks on andmete taaskasutuse tõhustamine ning seeläbi saab tugevdada ja edasi arendada juba olemasolevaid võimekusi. Riikliku statistika seaduses on see sätestatud kui andmejagamisteenus. Määrusega peab liikmesriik nimetama ühe või mitu pädevat asutust (Art 17). Statistikaamet võib olla üheks pädevaks asutuseks. Statistikaamet näeb, et pädev asutus ei saa olla ainult tehniliselt pädev, sest koostalitusvõime seisukohast on tehnilisest lahendusest kriitilisem just andmete tundmise ning kvaliteedi ehk semantika osa. Samuti peaks määruse rakendamine toetama senist ülesannete jaotust asutuste vahel ja sealjuures statistikaametis andmehalduse kompetentsikeskuse väljaarendamist. 3  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2023. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Koostalitleva Euroopa määruse kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2022. aasta 18. novembri määruse, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa määrus), eelnõu kohta: 1.1. Eesti tervitab regulatiivse ettepaneku eesmärki, milleks on piiriülese koostalitlusvõime suurendamine Euroopa Liidus, aidates ühtlasi kaasa digitaalse ühtse turu edasisele arengule. 1.2. Eesti peab oluliseks, et seos erinevate liidu koostalitlusvõimega tegelevate algatuste vahel oleks selgemalt määratletud. Eesti hinnangul tuleks selgelt sätestada, et koostalitleva Euroopa määrusel ja selle alusel loodaval Koostalitleva Euroopa Nõukojal oleks teiste koostalitlusvõimet mõjutavate EL-i strateegiate ja algatuste suhtes koosvõimet strateegiliselt juhtiv roll, et luua ühtne lähenemine Euroopa koostalitlusvõimele. 1.3. Eesti peab oluliseks, et määruses leiaks valitsusasutuste piiriülese koostöö ja omavahelise koostalitlusvõime kõrval põhjalikumalt käsitlemist ka avaliku sektori koostalitusvõime erasektoriga liidu digitaalse ühtse turu arendamise võtmes. 1.4. Eesti peab oluliseks, et määruses arvestataks koostalitlusvõime jätkusuutliku küberturbe aspektidega ning et Koostalitleva Euroopa portaalis avaldatavate ja taaskasutatavate koostalituslahenduste puhul oleksid küberturbe riskid jooksvalt minimeeritud. 1.5. Eesti toetab piiriülese semantilise koostalitlusvõime edasiarendamist andmete taaskasutuse tõhustamiseks, ning peab oluliseks, et määruse rakendamisel toetutaks tugevamini juba kasutusel olevatele standarditele ning nende laiemale juurutamisele Euroopa andmehalduses. 1.6. Eesti on seisukohal, et määruse põhimõisted nagu „piiriülene“, „koostalitlusvõime“ ja koostalitluslahendus“ tuleks sisustada praegusest konkreetsemalt; vastasel juhul puudub selgus, millal on tarvis läbi viia nõutud koostalitluslahenduse mõju hindamine ning mil moel ja ulatuses peaks koostalituslahendusi jagamise eesmärgil kättesaadavaks tegema. 1  1.7. Eesti peab oluliseks, et piiriülese koostalitusvõime hindamise kohustus oleks määruses asjakohaselt piiritletud andes selged suunised mis laadi lahenduste puhul hindamise kohustus tekib, ning väldiks dubleerivaid kohustusi LR ja komisjoni tasemel, seda eriti juhtudel, kui koostalitusvõimelise infotehnoloogilise lahenduse väljatöötamise kohustus liikmesriigile tuleneb EL õigusaktist. 1.8. Eesti hinnangul peaks määrusest selgelt tulenema, et avaliku sektori asutuste vastastikust õppimist ja parimate tavade jagamist soodustav vastastikuse hindamise mehhanism on liikmesriikidele kasutamiseks vabatahtlik. 1.9. Eesti peab oluliseks, et määrus näeks piiriüleste koostalitluslahenduste jagamise osas ette lahendusi puudutavate spetsifikatsioonide ja vajadusel lähtekoodi kättesaadavaks tegemise, arvestades intellektuaalomandi ja turvalisusega seotud piirangutega ning Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi põhimõtetega. 1.10. Eesti toetab määrusega Koostalitleva Euroopa portaali kui Euroopa Liidu piiriülese koostalitlusvõime keskse teabepunkti, loomist. Koostalitluslahenduste jagamise eeltingimuseks peab olema vastavate kvaliteedikriteeriumide teatavaks tegemine. Eesti peab oluliseks, et Koostalitleva Euroopa portaalis jagataks ja Koostalitleva Euroopa nõukoda soovitaks ainult selliseid koostalituslahendusi, mille ajakohasena hoidmine on tagatud. 1.11. Eesti peab oluliseks, et asutuse kohustus jagada väljatöötatud koostalitluslahendusi ei mõjuta asutuse iseotsustamisõigust selle osas, kas asjakohane koostalitluslahendus reaalselt kasutusele võetakse. Kohustus koostalitluslahendust jagada saab tekkida vaid juba loodud ja kasutuselevõetud koostalitluslahenduse suhtes. 1.12. Eesti peab vajalikuks reguleeritud testimiskeskkondade sätestamist määruses kujul, mis annab liikmesriikidele lisaväärtust. 1.13. Eesti peab oluliseks, et testimiskeskkondade kasutuselevõtu puhul käsitleks eelnõu õigusselguse tagamise eesmärgil piisava täpsusega, millal on reguleeritud testimiskeskkonnas võimalik kasutada just isikuandmeid ja mitte anonüümitud, sünteetilisi või muid isikustamata andmeid koostalitluslahenduste testimiseks. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2  Riigikantselei Teie 12.12.2022 nr 2-5/22-02572, [email protected] 12.1.1/22-0729/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 30.01.2023 nr 24.1-1/2022/7552-2 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa määrus) Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa määrus). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) protokolliline otsus; 2) seletuskiri; 3) Lisa 1. Kaasamise tabel. Astrid Valtna-Dvořák 625 6303 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158