Kultuuriministeerium Teie 15.12.2025 nr 1-11/1317-1
[email protected]
Suur-Karja 23 Meie 22.01.2026 nr 2-2/2025/0089
15076, Tallinn
Arvamuse avaldamine kultuuriministri määruse
„Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste
ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“
eelnõule
Austatud kultuuriminister
Täname võimaluse eest avaldada arvamust kultuuriministri määruse „Nõuded audiovisuaalmeedia
teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“ eelnõule (edaspidi eelnõu). Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) edastab siinkohal eelnõule oma arvamuse.
Määruse kohaldamisala
Määruse kohaldamisalasse kuuluvad eelnõu kohaselt kolme liiki teenuseosutajad: Eesti
Rahvusringhääling, audiovisuaalmeedia teenust osutavad sideettevõtjad ning kahte suurima
vaadatavusega televisiooniteenust pakkuvat meediaettevõtjat.
Kahe suurima vaadatavusega televisiooniteenuse määratlemine jääb ebaselgeks nii määruse
eelnõus kui ka selle juurde kuuluvas seletuskirjas. Siinkohal soovime rõhutada, et õigusakti
seletuskiri ei ole õiguse allikas ning selles sätestatut ei saa käsitleda iseseisva õigusliku alusena.
Eelnõu § 1 lg 1 p-st 3 ei selgu, kes, millal ja mille alusel määratleb, millised on kaks suurima
vaadatavusega televisiooniteenust. Eelnõu seletuskirja leheküljel 2 on selgitatud, et lähtuda tuleks
Kantar Emori teleauditooriumi või mõne teise vastava usaldusväärse mõõdikuuringu tulemustest
eelmise kalendriaasta kohta.
Esiti on ebamäärane, millised teised uuringud peale Kantar Emori teleauditooriumi uuringu on
veel usaldusväärsed. Samuti jääb selgusetuks, kes ja milliste kriteeriumite alusel seda otsustab.
Neid asjaolusid täpsustamata võivad praktikas kergesti tekkida vaidlused olukordades, kus
erinevad uuringud näitavad erinevaid tulemusi.
Järgnevalt jääb segaseks, kas eelnõu § 1 lg 1 p-st 3 tuleks järeldada, et kaks suurima vaadatavusega
televisiooniteenust tuleks määratleda iga-aastaselt. Meediaettevõtjate jaoks on oluline, et
määratletaks aeg, millal möödunud aasta auditooriumi andmete põhjal jooksva aasta kahe suurima
vaadatavusega televisiooniteenuse nimed avaldatakse. Siinkohal on ka oluline silmas pidada, et
Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
aasta lõpust jääks piisav ajavaru mõõdikuuringu andmete avaldamiseks. Neid asjaolusid
täpsustamata puudub nii ettevõtjatel kui õigusakti rakendajal õigusselgus.
Eelnõu § 1 lg 1 p-s 2 nimetatakse määruse kohaldamisalasse kuuluvat ka audiovisuaalmeedia
teenust osutavate elektroonilise side ettevõtjate programmide ja nende pakutavad tellitavad
audiovisuaalmeedia teenused. Määrusest ega seletuskirjast ei nähtu, millest on tingitud
sideettevõtjate erikohtlemine võrreldes ülejäänud meediateenuse osutajatega. Võrreldes eelnõu §
1 lg 1 p-s 3 nimetatud vaadatuimate audiovisuaalmeedia teenustega võib sideettevõtjate
omakanalite vaadatavus olla marginaalne.
Meediateenuse osutajate võrdseks kohtlemiseks on mõistlik määratleda ühtsed alused, mille põhjal
läbivalt otsustatakse, kas vastava meediateenuse osutaja programmile ligipääsetavusnõuded
kohalduvad või mitte, näiteks meediateenuse osutaja käive, vaatamise osakaal vms.
Saated, millele nõuded kohalduvad
Määruse eelnõu ega seletuskiri ei ava täpsemalt, mida eelnõu §-s 2 nimetatud saateliikide all
silmas peetakse. Selguse huvides on mõistlik avada, mida määruse tähenduses peetakse silmas
näiteks päevakajaliste saadete all.
Eelnõu § 3 lg-s 2 sätestatakse, et Eesti Rahvusringhääling edastab vähemalt ühe „Aktuaalse
kaamera“ uudistesaate päevas viipekeelsena. Siinkohal tasub kaaluda, kas määruses kui üldaktis
on mõistlik välja tuua uudistesaate pealkiri või piisaks viitest uudistesaatele.
Eelnõu § 9 lg-s 2 sätestatakse, et audiovisuaalmeedia teenuse osutajad peaksid võimaluse piires
lisama ka Eesti riigi rahalise toetuseta valminud eestikeelsetele filmidele ja seriaalidele subtiitreid,
viipekeelset tõlget või kirjeldustõlget, kui film või seriaal on nendega varustatud. Jääb selgusetuks,
miks neil nimetatud juhtudel peaksid meediateenuse osutajad subtiitrid lisama vaid võimaluse
korral, mitte kohustuslikult. Ka ei selgu seletuskirjast, millised täiendavad kulud sellisel juhul
meediateenuse osutajale lisanduvad, võttes arvesse, et sama sätte lõikes 1 nimetatud juhtudel tuleb
meediateenuse osutajal igal juhul subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge tarbijale
kättesaadavaks teha.
Loodame, et arvestate meie eeltoodud tähelepanekutega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Talving
peadirektor
2 (3)
Helen Rohtla
+372 6201737
[email protected]
3 (3)