Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava kinnitamine

Riigikantselei 11.02.2021 nr 5-7/21/557 Eelnõu esitamine valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse "Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava kinnitamine" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: 20210115_EN_koormiste koondkava.docx 20210115_koormiste koondkava LISA.docx 20210115_SK teenuste koormise kavand.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Vabariigi Valitsuse 20 20 korraldus e „ T e gevuslade riigikaitseliste sundkoormiste k oondkava kinnitamine “ L isa 1 Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava Nr Tegevusala Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK) Võimalik koormatav tegevus 1 . V almis tekstiiltoodete tootmine, v.a rõivad 1392 − mis tahes tekstiilmaterjalist valmis kodutekstiilide tootmine ; − tekid, k.a pleedid (reisitekid) ; − voodi- ja lauapesu, käte- ja köö girätikud, vanni- ja saunalinad . 2 . L ausriide ja lausriidest toodete tootmine, v.a rõivad 1395 − l ausriide , k.a impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tootmine . 3 . Töörõivaste tootmine 1412 − meeste ja naiste töö- ja ametirõivakomplektide tootmine; − meeste ja naiste töö- ja ametirõivaste tootmine; − muude töörõivaste tootmine (nt põlled, kitlid jms). 4 . Jalatsitootmine 1520 − jalatsite tootmine igaks otstarbeks, mis tahes materjalist ning töötlusviisi kasutades, k.a valamine; − kummist või plastist välistalla ja pealsega veekindlad jalatsid; − kummist või plastist välistalla ja pealsega jalatsid; − nahk- ja tekstiilpealsega jalatsid; − jalatsite nahkosade tootmine (nt pealsed ja pealseosad, sise - ja välistallad,kontsad jne); − kedride, sääriste jms tootmine. 5 . Ravimpreparaatide tootmine 2120 − meditsiinilise immutatud vati, marli, sidumismaterjali, sidemete jms tootmine . 6 . Kokkupandavate betoonehitiste ja nende elementide tootmine 2361 − kokkupandavate või -monteeritavate betoonehitiste tootmine; − betoonist, tsemendist või tehiskivist ehituskonstruktsioonielementide tootmine. 7 . Relva- ja laskemoonatootmine 2540 − raskerelvade tootmine (nt suurtükiväerelvad, mobiilsed relvad, raketikandjad, torpeedode lasketorud, raskekuulipildujad); − laskur- ehk käsirelvade tootmine (nt revolvrid, haavlipüssid, kergekuulipildujad); − õhu- ja gaasipüstolite tootmine; − laskemoona tootmine sõjaliseks otstarbeks; − lõhkekehade tootmine (nt pommid, miinid, torpeedod). 8 . Muu mujal liigitamata tootmine 3299 − kaitse- ja ohutusvahendite tootmine ; − tulekindla ja kaitseriietuse tootmine ; − korgist kaitsevahendite tootmine (nt päästevestid) ; − tuletõrjujate kaitseülikondade tootmine . 9 . Metallitoodete remont 3311 − tulirelvade ja suurtükkide remont ja hooldus. 10 . Masinate ja seadmete remont 3312 − tööstusmasinate ja -seadmete remont ja hooldus. 11 . Elektriseadmete remont 3314 − elektriseadmete remont ja hooldus, v.a kodumasinate remont ja hooldus; − jõu-, jaotus- ja eritrafode remont ja hooldus; − elektrimootorite, -generaatorite ja mootorgeneraatorseadete remont ja hooldus; − lülitusseadmestiku ja lülituskilpide remont ja hooldus; − releede ja tööstusliku juhtaparatuuri remont ja hooldus; − patareide ja akude remont ja hooldus; − valgustusseadmete remont ja hooldus; − vooluahela voolukandjate ja voolu mittekandvate seadmete remont ja hooldus; 12 . Kanalisatsioon ja heitveekäitlus 3700 − ühe või mitme tööstusliku tarbija või kodumajapidamise heitvee kogumine ja vedu, samuti kanalisatsioonivõrgu, -kollektorite, paakide või muude veovahendite, nt eripaakautode abil; − lampkastide ja septikute, kogumiskaevude ja kaeviste tühjendamine ja puhastamine; − kemokäimlate teenindamine; − fekaalivedu . 13 . Tavajäätmete kogumine 3811 − kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud tahkete tavajäätmete (st prügi) kogumine prügikonteineritesse, jäätmemahutitesse ja -veokitesse. Need jäätmed võivad sisaldada taaskasutatavaid materjale. 14 . Ohtlike jäätmete töötlus ja kõrvaldus 3822 − tahkete ja mittetahkete ohtlike jäätmete kõrvaldamine ja kõrvaldamisele eelnev töötlus, st plahvatusohtlike-isesüttivate, oksüdeerivate, toksiliste, ärritust tekitavate, nakkusohtlike, kantserogeensete, söövitavate jt inimesele või keskkonnale kahjulike ainete ja valmististe töötlemine ja kõrvaldamine; − ohtlikke jäätmeid käitlevate ettevõtete tegevus; − nakkusohtlike elusloomade või loomakorjuste jm saastunud jäätmete; töötlemine ja kõrvaldamine; − ohtlike jäätmete põletamine; − ohtlikke jäätmeid sisaldavate kasutatud kaupade kõrvaldamine. 15 . Teede ja kiirteede ehitus 4211 − kiir- ja maanteede, tänavate, teede, jalgteede ning jalgrattateede ehitus − maanteede, tänavate, teede, sildade ja tunnelite pinnakattetööd: − teede asfalteerimine − teede, parkimisplatside jms märgistamine − põrkepiirete, liiklusmärkide jms paigaldus − lennuvälja stardi- ja maandumisradade ehitus 16 . Elektri- ja sidevõrkude ehitus 4222 − õhusideliinide ja kaabelsidevõrkude, sh maapealsete ja veealuste kaablivõrkude üldehitus ja remont; − antennide ja ülekandejaamade üldehitus ; − jõujaamade üldehitus. 17 . Lammutamine 4311 − hoonete ja rajatiste (k.a tänavad ja maant eed) lammutamine ja purustamine 18 . Ehitusplatside ettevalmistus 4312 − ehitusplatsi puhastamine, taimestiku eemaldamine, kivide teisaldamine ja lõhkamine jne − mitmesugused pinnasetööd: kaevetööd (pinnase süvendamine), pinnasesiirde- ja pinnasetäitetööd, ehitusplatsi profileerimine, kraavide kaevamine − horisontaalpuurimine kaablite paigaldamiseks 19 . Telekommunikatsioonikaablite ja antennide paigaldus 4321 − telekommunikatsioonikaablite paigaldus; − kaabeltelevisiooni kaablite, k.a fiiberoptiliste kaablite paigaldus; − arvutivõrgu paigaldus, k.a fiiberoptiliste kaablite paigaldus; − nõrkvoolutööd. 20 . Ehitus- ja tõsteseadmete rentimine koos operaatoriga 4399 − kraanade jms ehitusplatsi mehhanismide (mittespetsiifiliste ehitusseadmete ja -masinate) rentimine koos operaatoriga. 21 . Mootorsõidukite hooldus ja remont 4520 − mehaaniliste rikete remont; − elektriliste rikete remont; − elektroonilise sissepritsesüsteemi remont; − mootorsõidukite osade remont; − korraline hooldus; − kereremont; − värvimine; − tuuleklaaside ja akende remont; − mootorsõidukite istmete remont; − rehvide ja sisekummide remont, paigaldamine või vahetamine; − mootorsõidukite korrosioonitõrje; − lisaseadmete ja -varustuse paigaldamine; − autode teipimine ; − autoalarmide paigaldus; − treilerite ja pooltreilerite hooldus ning remont; − mootorratastele spetsiaalne tehnoabi ; − autodele elektriliste seadmete paigaldus; − tehnilist olukorda näitavate seadmete lisamine igat liiki mootorsõidukitele; − autohaagiste, autosuvilate remont. 22 . Mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete müük, hooldus ja remont 4540 − mootorrataste hooldus ja remont. 23 . Sõitjate raudteevedu 4910 − sõitjate linnadevaheline raudteevedu. 24 . Kauba raudteevedu 4920 − kaubavedu linnadevahelisel, linnasisesel ja linnalähiraudteel ; − naftatoodete (nt toornafta, maagaas, puhastatud naftasaadused) raudteevedu spetsiaalsetes paakvagunites; − konteinerkaupade raudteevedu; − autode, veoautode ja haagiste raudteevedu; − muu kauba raudteevedu. 25 . Taksovedu 4932 − surnu transport sõiduautoga. 26 . Sõitjate muu maismaavedu 4939 − tellimusvedu jm juhuvedu. 27 . Kaubavedu maanteel 4941 − naftatoodete (nt toornafta, maagaas, puhastatud naftasaadused) maanteevedu spetsiaalsete paakautode või –poolhaagistega; − muude vedelike ja gaaside vedu spetsiaalsete paakautode või poolhaagistega; − konteinerkaupade maanteevedu; − puistekauba maanteevedu; − metsamaterjali maanteevedu; − palkide vedu maanteel; − autode vedu (k.a maasturid, veokid jne); − masinate vedu (k.a ehitus-, kaevandus- jms masinad); − jäätmevedu; − surnu transport veoautoga. 28 . Sõitjate vedu merel ja rannavetes 5010 − sõitjate regulaar- ja juhuvedu merel ja rannavetes; − vedu ekskursiooni-, ristlus- või huvireisilaevadega; − vedu parvlaevade, tiibur- ja hõljuklaevade, veetaksodega jne; − reisipagasi, loomade jms vedu; − lõbusõidulaevade rentimine koos meeskonnaga. 29 . Kaubavedu merel ja rannavetes 5020 − kauba regulaar- ja juhuvedu merel ja rannavetes; − vedelike ja gaaside (nt maagaas, metaan, puhastatud naftatooted) vedu eritankeritega; − konteinerkaupade vedu; − kaupade veoks merel või rannavetes kaubaveolaevade rentimine koos meeskonnaga. 30 . Kauba õhutransport 5121 − mitteregulaarsed kaubaveolennud; − kaupade veoks õhusõidukite (k.a helikopterite) rentimine koos meeskonnaga. 31 . Vedelike ja gaaside ladustamine 5210 − gaas- ja vedelkütuste ladustamine; − kemikaalide, süsivesiniku jms ladustamine; − õli ja õlitoodete ladustamine. 32 . Kaubaladude töö 5210 − kaupade hoidmiseks ja ladustamiseks ette nähtud rajatiste käitus/tegevus, n äiteks : − teraviljahoidlate käitus; − üldkaubaladude käitus; − külmhoonete käitus; − säilitusmahutite, nt silohoidlate jms käitus; − tolliladude käitus. 33 . Laadungikäitlus 5224 − transporditavate kaupade või reisipagasi pealelaadimine sõidukile ja sõidukilt mahalaadimine ; − laevade lastimine ja lossimine; − kaubavagunite laadimine ja tühjendamine; − stividoride tegevus; − kauba käitlemine sadamaterminalis. 34 . Universaalne postiteenus 5310 − universaalse postiteenusena postisaadetiste edastamine. 35 . Muu posti- ja kullerteenused 5320 − kirisaadetiste, postipakkide ja perioodiliste väljaannete ning otsepostisaadetiste edastamine: kogumine, sorteerimine, vedu ja saajale kättetoimetamine (riigisisene ja rahvusvaheline) väljaspool universaalset postiteenust; − kullerpostiteenus. 36 . Muu toitlustamine 5629 − lepinguline toitlustamine (nt veondusettevõtete lepinguline toitlustamine); − kontsessioonilepingu alusel toitlustamine spordibaasides jms objektidel; − tehaste, asutuste, haiglate, koolide jne sööklad ja kohvikud, mis töötavad kontsessioonilepingu alusel. 37 . Elektroonilise side teenused fikseeritud sidevõrgus 6110 − fikseeritud (ehk kaabliga) sidevõrgu baasil elektroonilise side teenuste osutamine, sidevõrgule juurdepääsu võimaldamine ning selle vahendusel teabe (meedia- ja audiovisuaalmeedia, kõne, teksti, heli ja video) edastamine; − võrguseadmete opereerimine ja haldamine sidevõrgu maapealsete lõpp-punktide vahel sideteenuse osutamiseks; − mobiiltelefonivõrgu võrguteenuse osutamine, juurdepääsu võimaldamine või pakkumine mobiiltelefonivõrgu taristule. 38 . Elektroonilise side teenused traadita sidevõrgus 6120 − mobiilse või traadita sidevõrgu baasil elektroonilise side teenuste osutamine, sidevõrgule juurdepääsu võimaldamine ning selle vahendusel teabe (meedia ja audiovisuaalmeedia, kõne, teksti, heli ja video) edastamine; − võrguseadmete opereerimine ja haldamine sidevõrgu lõpp-punktide vahel sideteenuse osutamiseks; − mobiiltelefonivõrgu võrguteenuse osutamine, juurdepääsu võimaldamine või pakkumine mobiiltelefonivõrgu taristule. 39 . Satelliitsideteenused 6130 − kosmosesatelliitide baasil elektroonilise side teenuste osutamine, sidevõrgule juurdepääsu võimaldamine ning selle vahendusel teabe (meedia- ja audiovisuaalmeedia, kõne, teksti, heli ja video) edastamine; − võrguseadmete opereerimine ja haldamine sidevõrgu lõpp-punktide vahel sideteenuse osutamiseks. 40 . Elektroonilise side muud teenused 6190 − elektroonilise side teenuste edasimüümine või vahendamine (st võrgumahu ostmine ja edasimüümine täiendavate teenuste pakkumiseta). 41 . Arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus 6203 − arvutisüsteemide ja andmebaaside halduse ja käitamisega seotud tugiteenused. 42 . Ehitusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent 7732 − soojakud jms. 43 . Muu mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse vara rentimine ja kasutusrent 7739 − mootorrattad, vagunelamud, haagissuvilad jms; − teisaldatavad majutus- ja kontoriruumid; − konteinerid ja kaubaalused. 44. Muu puhastustegevus 8129 − rongide, busside, lennukite jne puhastus; − tsisternautode ja meretankerite sisepuhastus ; − hoonete desinfitseerimine ja kahjuritõrje; − välikäimlate ( kemokäimlate ) rent; − mujal liigitamata puhastustegevus. 45. Spordirajatiste käitus 9311 − spordihallide, -väljakute ja staadionide käitus; − jalgpallistaadionid; − ujumisbasseinid. 46. Arvutite ja arvuti välisseadmete parandus 9511 − arvutite ja nende välisseadmete parandus ja hooldus; − laua- või sülearvutid; − magnetkettaajamid, välkmäluajamid jm mäluseadmed; − optilised kettaajamid; − printerid, monitorid; − klaviatuurid, hiired, juhtkangid ja juhtkuulid; − arvutisisesed ja -välised modemid; − skännerid ja vöötkoodilugejad; − kiipkaardilugejad; − arvutiprojektorid; − arvutiserverid; − arvutiterminalid; − pihuarvutid (PDA). 47. Sideseadmete parandus 9512 − sideseadmete parandus ja hooldus; − raadio- ja televisioonisaatjad; − mobiiltelefonid, juhtmeta telefonid; − sideseadmete modemid; − faksid; − sideülekandeseadmed (nt marsruuterid, sillad, modemid); − kahesuunalised amatöörraadiojaamad; − professionaali TV- ja videokaamerad. 48. Matusetalituste korraldamine 9603 − surnute ettevalmistamine matmiseks või tuhastamiseks, palsameerijate teenused; − haua- ja tuhastamismatuste korraldamine. 49. Kalmistute ja krematooriumite tegevus 9603 − surnumatjate teenused; − matmis- ja tuhastamisteenuste osutamine. 50. Tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus 9601 − käsitsi, mehaaniliste seadmete või žetooniga käivituvate masinate abil (iseteenindus) igat liiki rõivaste (k.a karusnahksed) ja tekstiilide pesu, keemiline puhastus, triikimine jms teenuste osutamine avalikkusele või tööstus- ja äriklientidele; − pesu kogumine ja kättetoimetamine . 51. Füüsilise heaoluga seotud teenindus 9604 − saunad. EELNÕU 15 .0 1 . 202 1 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Te gevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava kinnitamine Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse § 9 punkti 1 alusel : K innitada riigikaitseliste sundkoormiste koondkava riigikaitse korraldamise toetamiseks vajalike te gevusalade osas vastavalt lisale „ Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava “. /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Ratas P eaminister /allkirjastatud digitaalselt/ Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava 15 . 0 1 .20 2 1 Vabariigi Valitsuse korralduse „ Te gevusalade r iigikaitseliste sundkoormiste koondkava kinnitamine “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korralduse „ Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava kinnitamine “ eelnõu (edaspidi eelnõu ) kehtestamise alus on riigikaitse liste sundkoormiste seaduse (edaspidi RKSKS ) § 9 punkt 1 . Vabariigi Valitsuse tööplaanist tulenevalt kehtestatakse eelnõuga riigikaitseliste sundkoormiste koondkava sõjalise riigikaits e t oetamiseks vajalike tegevus alade osas (edaspidi koondkava ). Koondkava s loetletakse ja kirjeld atakse te gevusala si ja tegevusi , mi lle osas on riigil huvi rakendada vajaduse tekkimisel neid vastavate teenus tena riigi toimetuleku, sealhulga s sõjalise kaitse toetamiseks riigikaitselise sundkoormise (edaspidi sundkoormis ) määramise kaudu . Koondkavas on teenused liigitatud ja kirjeldatud Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (edaspidi EMTAK) põhiselt. K oondkava kinnitamisega käivitatakse teenuste sundkoormise määramise ettevalmistav protsess . See loob võimaluse tutvuda ja kaardistada koondkavaga kehtestatud tegevusalade osas riigikaitseks vajalikke teenuseid pakkuvate ettevõtete tootmisvõimsuse, varude ja tagavaradega ning analüüsida teenusevõimekust. Näiteks Kaitseministeeriumi valitsemisalas volita takse Kaitseress ursside Ametit (edaspidi KRA) neid toiminguid teostama. Kaardistamise ja analüüsi tulemusel otsustatakse ettevõtte sundkasutusse võtmine Vabariigi Valituse korraldusega või sõjaajal Kaitseväe juhataja käskkirjaga . Ettevõtte sundkasutus tähendab ettevõtte omanikule või valdajale kohustuslike riigikaitseliste ülesannete andmist või ettevõtte riigi valdusesse võtmist . Meetme rakendamisega tagatakse tsiviiltoetus sõjalisele kaitsele. Koondkava koostamisel on küsitud erinevate ettevõtjate liitude arvamust. Eelnõu jõustumisega ei kaasne kulu koondkavas loetletud teenuse osutajatele . Eelnõu jõustub korraldusena selle allkirjastamise l. Korraldus e eelnõu ja seletuskir ja koosta s Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakon d (e-post: kvoo @kaitseministeerium.ee ). Eelnõu ei ole seotud teiste eelnõudega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ga kinnitatakse tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava. Koondkavas esitatakse loetelu tegevusaladest , mida võib vaja minna riigikaitse , sh sõjalise riigikaitse korraldamisel või selle toetamiseks. RKSKS § 22 punkti 3 kohaselt on lubatud riigikaitseliste sundkoormiste raames sundkasutusele võtta tegutsevaid ettevõtteid . Eelnõus kasutatud l oetelu põhineb EMTAK - il . Teenuste osas riigikait seliste sundkoormiste seadmine toimub teenust osutava ettevõtte sundkasutuse kaudu. Sundkasutus toimub kas ettevõtte omanikule või valdajale kohustusliku riigikaitselise ülesande andmise või ettevõtte ajutiselt riigi valdusesse võtmise kaudu. K ohustuslik u riigikaitselise ülesan de andmise õigus on Vabariigi Valitsusel ja sõjaseisukorra ajal ka Kaitseväe juhatajal, lähtudes riigikaitselistest vajadustest. Sundkasutusele võetud ettevõt t e omanik või valdaja on sõjaseisukorra väljakuulutamise järel kohustatud viivitamatult asuma täitma kohustusl ikke riigikaitselisi ülesandeid . Koondkava kinnitamine ei too üldise kaitsevalmiduse ajal ettevõtetele lisakohustusi peale mõningase halduskoormuse , näiteks kaasaaitamiskohustus e näol, kui KRA ametiisikud tutvuvad tootmisvõimsusega , et välja selgita da ettevõtte võimekused. Selline tegevus on käsitletav toiminguna haldusmenetluse seaduse 8. peatüki tähenduses. Selleks, et riik suudaks hinnata ettevõtte koormamise vajadust , peab ettevõtte omanik või valdaja võimaldama selleks volitatud ameti i sikul tutvud a ettevõtte tootmisvõimaluste, tooraine ning materjalide tagavaradega. Töötasandi kohtumistel teiste riigi ameti asutustega jõuti seisukohale, et e ttevõtete tootmisvõimalustega tutvumiseks ning teenuse võimekuse väljaselgitamiseks k onsulteerib selleks volitatud ametiisik vajadusel vastava valdkonna riigikaitseülesandega asutus t e erialase kompetentsi ga isikutega . Näiteks sideteenuste puhul konsulteerib KRA ametiisik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala isikutega , et ettevõtted ei peaks esitama uuesti riigile juba esitatud teavet ning vältimaks võimalikku riigi ameti asutuste töö ülesannete dubleerimist. Sõjaseisukorra ajal antud riigikaitselised ülesanded kuuluvad ettevõtte omaniku või valdaja poolt täitmisele viivitamatult või ettenähtud tähtajaks. See tähendab, et sundkasutusele võetud ettevõte peab rii gi poolt pandud ülesande tä it ma esimeses järjekorras. Sundkasutusele võetud ettevõtte omanikul või valdajal on õigus nõuda sõjaseisukorra ajal Eestis tegutsevatelt tema lepingulistelt tarnijatelt riigi poolt soovitud teenuse toimimiseks vajalike seadmete, tooraine ja materjalidega varustamist esmajärjekorras ehk tema tellimus tuleb täita esimesena. See tähendab, kui ettevõttel on kehtivad lepingud sundkoormise täitmise ks vajalike seadmete, tooraine, materjalide jms saamiseks, peab ettevõt te omanik või valdaja nõudma nende lepingute täitmist esmases järjekorras ning kasutama saadut eelkõige riigi poolt pandud ülesande täitmiseks . Sam as ei või ettevõt te omanik või valdaja nõuda mistahes temaga sõlmitud lepingu täitmist põhjusel, et ta l on sundkoor mi se täitmise kohustus, kui lepingu alusel üle antav ei ole seotud sundkoormise täitmisega. Samuti ei saa riik nõuda koormatud ettevõt te omanikult või valdajalt täiendavate lepingute sõlmimist sundkoormiste täitmiseks . V ajadusel peab riik tagama ise vajalike vahendite olemasolu, sh teistele isikutele määratud sundkoormiste kaudu (nt betoonelementide tootmiseks vajalike äratarvita ta vat e vahendite võõrandamine või toiduainete tööstusele asjaomasest riigi reservist vahendite eraldamine). Ettevõtte ajutiselt riigi valdusesse võtmine võib toimuda sõjaseisukorra ajal, lähtudes üldistest riigikaitselistest huvidest juhul, kui ettevõtte omanik või valdaja ei täida või keeldub täitmast temale antud kohustuslikku riigikaitselist ülesannet . Ettevõtte ajutiselt riigi valdusesse võtmise otsustab Vabariigi Valitsus või Kaitseväe juhataja . Ettevõtte ajutiselt riigi valdusesse võtmisel nimetab asjaomane ministeerium või Kaitseväe juhataja sundkasutuse ajaks ka ettevõtte juhtkonna . Kuigi koondkava kirjeldab riigi huve, ei pruugi tegelik koormamine olla üks-ühele vastav koondkavas toodule , sest ettevõt ete poolt osuta ta vad teenused on olemusel t eripärased ja kompleks s ed. K as osutatavat teenust on võimalik ja otstarbekas riigikaitseliste l eesmärkidel kasutada selgub , kui selleks volitatud ametiisik on väljaselgitanud ettevõtete toomisvõimalused, tooraine ja materjalide tagavara. Samas ei pruugi koo r matav olla kogu ettevõtte tegevus vaid osa sell est. Näiteks postiteenuste koormamisel ei rakenda t a koormise täitmiseks ettevõt te kõiki teenus eid vaid ettevõttele pannakse näiteks kohustus eelisjärjekorras kätte toimetada riigikait sega seotud korrespondentsi ( nt mobilisatsioonikäsk või muu avaliku võimu toimimisega seotud teave ). Elutähtsa teenuse osutaja koormamine on lubatav, kuid sundkoormise täitmisega ei või kaas neda elutähtsa teenuse osutamis e katkemi st teistele isikutele . Muutuda võib teenuse olemus. Selleks, et vältida elutähtsa teenuse katkemist, teeb volitatud ametiisik elutähtsa teenuse osutaja võimekuse väljaselgitamisel tihedat koostööd elutähtsat teenust korraldava asutusega. Eelnõuga kinnitatava k oondkava aluseks on Kaitseväe ettepanek teenustest, mis on vajalikud sõjalise riigikaitse korraldamise toetamiseks ja Kaitseressursside Ameti esmane hinnang koondkav a s toodud teenuste kättesaadavusest Eestis . Eelnõul on tegevusala de nimekirja st koosnev li sa , mill e s loetletud teenused võivad olla vajalikud riigikaitse toetamiseks ja mis seetõttu võivad saada sundkoormatud. Teenuste kirjeldused on täpsemalt kajastatud nimetatud lisas tabeli kujul. Tabelis on neli veergu – tegevusala järjekorranumber, nimetus , E MTAK number ja v õimalikud rakendatavad tegevused . EMTAK number on koondkavas sätestatud neljakohalisena tagamaks optimaalne tegevusalade detailsusaste leidmaks vajalikke ressursse ja võimeid omavaid ettevõtteid . Rakendatavate tegevus te osa ei ole lõplik, vaid tegemist on võimalik u kirjeldus ega esmase valiku tegemiseks , kuivõrd ettevõt te poolt osutatav teenus võib olla kombinatsioon mitmetest teg e vustest või h al lata vaid tegevusest osa. Seega peab nt KRA ametiisik soovitava teenuse saamiseks hindama mitme id ettevõt teid , sh tootmisvõimsust või teenuste osutamise võimekust. Tagamaks soovitud tootmisvõimsust või teenuse osutamise ulatust on lubatud koormata mitu samasugust tegevust teo stavat ettevõt et . Näiteks võidakse koormata kaks või enam betoonelementide tootjat, et tagada vajadus betoonelementide järgi . Sundkoormiste määramisel peab silmas pidama järgmisi põhimõtteid: 1) sundkoormise rakendamisele tuleb võimalusel eelistada kokkulepet ( nt teenuse osutamise leping) teenuse osutajaga ; 2) sundkoormamine on äärmuslik abinõu , mis on kohane juhul , kui muude võimaluste kasutamine ei ole mõjuvatel põhjustel mõistlik (nt lepingujärgne teenuse osutaja asub teises piirkonnas ning seetõttu ei ole teenuse kasutamine otstarbekas või lepingujärgsed teenuste mahud ei kata riigi, sh Kaitseväe vajadusi ); 3) vajadus teenuse järgi sõjalise riigikaitse toetamiseks on kriitiline ; 4) sundkoormise täitmi n e ei tohi kahjustada olulisel määral elanikkonna põhivajadusi; 5) el utähtsat teenust osutavat ettevõtet võib koormata ulatuses, mille täitmise l säilitatakse vähemalt elanikkonna põhivajaduste katmiseks vajalik miinimum (nt sideteenuse korral võib vähendada internetitarbimise ulatust, kuid peab säilima telefoniga helistamise võimalus ning SMS-ide saatmise võimalus). Kehtestatav k oondkava ei sisalda lõplik ku teenuste nimekir ja sõjaajal riigikaitse toetuseks kasutusele võetavatest teenustest . Vabariigi Valitsusel on voli anda täiendavaid ülesandeid, samuti on teistel riigi ameti asutustel võimalik teha ettepanekuid sundkoormiste määramiseks riigikaitse ülesannete toetamiseks. Samuti ei tähenda t egevusala loetlemine koondkavas automaatselt, et vastava teenuse osutaja saab koormatud sundkoormise ga . Riigi valduses oleva te vahendite puhul määratakse nende riigikaitse listeks vajadusteks kasutamine eelistatult erinevate tegevus kava de kaudu . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Korraldus e eelnõul puudub otsene kokkupuude Euroopa Liidu õigusega reguleeritud valdkonnaga. 4. Korraldus e mõjud Korraldus e l on oluline mõju riigi julgeolekule ja sõjalise kaitse võime le. Sundkoormiste k oondkava kehtestamine sõjalise riigikaitse toetamiseks vajalike tegevusalade osas võimaldab hinna ta , milline on Eesti ettevõtjate võimekus osaleda riigikaitse li st es tegevustes, kus riigi võimekus on väike või puudub. Selline sundkoormiste ettenägemine riigi poolt võimaldab igapäevaselt keskenduda tegevustele, mis on vahetult seotud riigi tuumikfunktsioonide täitmisega ning väldib vahendite k as utamist tegevusala del , kus on toimiv ettevõtlus ning konkurents. Sundkoormiste koon d kava kehtestamine tegevusalade osas ei too ettevõt etele üldise kaitsevalmiduse ajal kaasa vahetut ko hustust osutada riigile teenuseid. Küll võib ettevõtjatele kaasneda mõningane halduskoormus, mis kaasneb riigipoolse hindamisega selgitamaks, milline on erasektori võimekus riigikaitse toetamiseks. 5. Korraldus e rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korraldus e rakendamise eeldatavad tulud Korraldus e rakendamine ei too kaasa otse st kulu riigieelarvele. Kaud ne kulu o n seotud Kaitseministeeriumi valitsemisalas K aitseressursside Ameti töö koormusega teenuste kättesaadavuse ja ulatuse hindamisel . Kaudne kulu on arvestatud asjaomase asutuse tegevuskuludesse ning täiendava te eraldiste tegemist riigieelarvest ei kavandata. Koondkavaga ei panda vahetut kohustust ministeeriumi t ele alustada riigikaitseliste sundkoormiste ettevalmistamisega. Koondkava annab võimaluse seda vajadusel teha . Seega ei kaasne ministeeriumitele koondkava kinnitamisega RKSKS § -des 17 , 18, 24 ja 2 5 sätestatud kohustusi ega sellega kaasneva t kulu . Koondkava kinnitamisega ei kaasne riigieelarvele rahalist tulu . 6. Korraldus e jõustumine Korraldus jõustub allkirjastamisel . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadet i kooskõlasta miseks eelnõude infosüsteemis ministeeriumi tele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu edastat i arvamuse avaldamiseks Kaitseväe le, Kaitseressursside Ametile , Eesti Kaitsetööstuse Liidule , Eesti Infotehnoloo gia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kau bandus-T öös t usko jale, Autoettevõtete Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate A ssotsiatsioonile, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Lii dule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililii dule, Ees ti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Keemiatööstuse Lii dule ja Eesti Tööandjate Kesklii dule. Ministeeriumid ning Eesti Linnade ja Valdade Lii t kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Arvamust avaldasid Eesti Kaitsetööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Lii t , Eesti Kaubandus-Tööstusko d a, Autoettevõtete Lii t ning E esti Rõiva- ja Tekstiililiit. Märkuste tabel on seletuskirjale lisatud. Vabariigi Valitsuse korralduse „Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa Märkuste tabel Jrk nr Kooskõlastaja , arvamuse esitaja seisukoht Kaitseministeeriumi seisukoht Eesti Kaitsetööstuse Liit ( e-kiri 20.12. 2020 ) 1. Jalatsitootmine : ei ole öeldud, et tegemist oleks vormirõivaste või militaarjalanõudega. Antud selgitus Käesolev koondkava eelnõu loetleb vaid tegevusvaldkonnad nii nagu need on EMTAK koodi kirjelduses sõnastatud. 2. Satelliitsideteenused : kosmosesatelliitide baasil elektroonilise side teenuste osutamine, sidevõrgule juurdepääsu võimaldamine Eestis on sat elliit side teenuse vahendajaid, kuid puudub kirjeldatud võimekused. Antud selgitus K ohustuslik riigikaitseline ülesanne antakse ulatuses, mi da ettevõtte on võimeline pakkuma Eestis . Selleks kaardistab Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA ) tootmisvõimsuse ja /või teenusevõimekuse tutvumise käigus, kas eeldused ettevõttele kohustusliku riigikaitse lise ülesande andmiseks on olemas või mitte. Sundkasutusele ei ole mõistlik võtta ettevõtet, mille teenust ei ole võimalik saada Eestis toimiva üksuse kaudu. Kohustusliku riigikaitselise ülesande andmisel arvestatakse ka ettevõtte selle hetke tootmisvõim s ust või teenusevõimekust. Satelli itside osas on eesmärgiks kaardistada ettevõtete kastutatavad satelliitside võimed ja ressursid (sh sidekanalid). 3. Eelkõige tehnoloogiaettevõtete puhul võib kohati olla tegemist ettevõtte konfidentsiaalse infoga ehk ärisaladusega. Sellisel juhul peaks riigi vastav asutus (KRA vms) sõlmima konfidentsiaalsuslepingu . Antud selgitus Tootmisvõimsusega tutvumine on osa sundkoormise määramise ettevalmistamise protsessist, mille korral kohaldub riigikaitseliste sundkoormiste seaduse (edaspidi RKSKS) §-s 5 sätestatud andmete saladuses hoidmise kohustus. Toiminguid tegev ametiisik ja kaasatud isikud on kohustatud hoidma kaardistamise käigus teatavaks saanud piiratud juurdepääsuga teavet sh riigi - ja ärisaladus t . 4. A ntud määrus ega seletuskiri ei reguleeri, mis formaadis riigi tootmise või teenuse osutamise suunis esitatakse. Määrus peaks määratlema riigikaitselise ülesande määrami se vormi (käskkiri, leping vms). A ntud selgitus Käesolev a koondkava eelnõu ga ei kehtestata otsustustasandeid, vaid antakse loet e l u tegevusalad est , mi lle koormamist r iigikaitseliste l eesmärkidel võib kavandada. Eelnõuga ei sätestata menetlusnorme, arvestades seejuures volitusnormi. Reaalse vajaduse tekkimise korral on e ttevõttele kohustuslike riigikaitseliste ülesannete andmise otsustamise formaat sätestatud seaduse § 28 lg 1. Kohustusliku r iigikaitselise ülesande andmine on üksik o t s us ja lähtuvalt andjast on selleks korraldus (Vabariigi Valitus) või käskkiri (Kaitseväe juhataja). 5. Seletuskirja kohaselt s õjaseisukorra ajal antud riigikaitselised ülesanded kuuluvad ettevõtte omaniku või valdaja poolt täitmisele viivitamatult või ettenähtud tähtajaks. See tähendab, et sundkasutusele võetud ettevõte peab riigi poolt pandud ülesande täitma esimeses järjekorras. Juhime tähelepanu, et s eletuskiri ei reguleeri mille alusel tarne toimub? Kes katab ettevõtte kulud ja mille alusel? Mis saab senistest lepingulistest kohustustest? Määrus peaks reguleerima tarne mahu hindamise. Hetkel kasutatakse määruses väljendeid - antakse ülesanne, nõutakse jne aga reaalselt ei ole võimalik toota ega teenust esitada ilma kulusid katmata. Ilma seda suhet reguleerimata antud määrus reaalsuses ei rakendu. Antud selgitus Käesolev a koondkava eelnõuga ei kehtestata koorma m isega seotud menetlusnorme, vaid antakse loet e l u tegevusalad est , mi lle koormamist võib r iigikaitseliste l eesmärkidel kavandada. Samuti ei tooda koond kavas välja teenuste osutamise ulatust, kuivõrd teenuse koormamise vajadus võib selguda olukorra saabudes, mis järel otsustatakse sundkasutusele võtmine või sellest loobumine. Sundkasutusele võtmine on äärmuslik vahend, mida rakendatakse juhul, kui muud võimalused teenuse saamiseks on ammendunud. Riigikaitselise sundkoormise rakendamisega seotud kulu katmisega tuleb arvestada ülesande panemise otsustamisel või nähakse ette kahju hüvitamise vastava l t riigivastutuse seadusele arve stades RKSKS is toodud erisusi . 6. Seletuskirja kohaselt ei saa riik nõuda koormatud ettevõtte omanikult või valdajalt täiendavate lepingute sõlmimist sundkoormiste täitmiseks. Kui eelmises lõigus on sund kohustus expressis verbis vastuvaidlematult täitmisele kuuluv, kuid kui ettevõttele tähendab see lisalepingute sõlmimist, siis riik seda nõuda ei saa. Kas see tähendab et sunni kohu stus jääb selle alusel täitmata? Antud selgitus Riigikaitselise ülesande andmisel eeldatakse ettevõtete olemasolevate lepingute toimimist . Konkreetse riigikaitselise ülesande täitmise asjaolusid hinnatakse riigikaitselise ülesande ettevalmistamise käigus juhtumipõhiselt. Käesoleva koondkava eelnõuga ei reguleerita, kas r iigikaitselise ülesande andmisega samaaegselt võidakse näha ette teenuse osutamiseks vajalike vahendite eraldamine riigi poolt , kui nendeta ei ole riigikaitseline ülesanne täidetav . 7. Ettevõtte ajutiselt r iigi valdusesse võtmine eeldaks täna kaitseväelt ja kaitseväe juhatajalt lähemat kontakti ettevõtetega, muudatusi kaitseväelast e hariduses ja teenistuskäigus, näiteks p raktikat ettevõtete tootmise juhtimisel. Võetud teadmiseks 8. Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkavas esitatud üksikud kaitsetööstusega seotud valdkonnad Eestis puuduvad - relvade ja laskemoona tootmine, satelliitside. Sellisel juhul oleks mõistlik EKTLga arutada, kas antud võimekused on vaja Eesti ettevõtete baasil välja arendada (eeldaks ka riigi poolset huvi), PPP formaadis, või kui need ei ole äriliselt atraktiivsed siis peab riik hakkama rajama enda osalusega kaitsetööstusettevõtteid. Võetud teadmiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (kiri 4.01.2021 nr 5.1-1/123-2 ) 1. J uhime Teie tähelepanu sellele, et elektroonilise side sektorile pandud riigikaitsega seotud nõuded on sätestatud mitmetes erinevates õigusaktides ja seepärast on terviklikku pilti raske hoomata ning ettevõtetel on raske kohustustest aru saada. Segadust suurendavad ka erinevate õigusaktidega sätestatud soovid kasutada ettevõtete sama ressurssi erinevate ametkondade poolt ning samas tagada ka elutähtsate ja üldhuvi teenuste osutamine. Arvestatud Elutähtsa teenuse või olul ise üldhuvi teenuse toimimiseks teevad ametkonnad koostööd, et tagada mistahes olukorras elanikkonna ja riigi toimetulekuks vajalike esmaste teenuste kättesaadavus . Näiteks elutähtsa teenuse osutajale riigikaitselise ülesande määramisel tuleb enne Vabariigi Valitsuse otsustamist kindlaks määrata, milline osa teenusest võetakse kasutusele riigikaitselistel eesmärkidel ja milline osa raames tagatakse muid vajadusi. Samas on ka valdkondi , kus on võimalik teenust ajutisel t kasutada vaid riigikaitseliste ülesannete täitmiseks, misjärel taastatakse endine töörü tm. Seega teenuse koormamise ulatus sõltub olukorrast lähtuvast vajadusest ja olukorra lahendamise kiirusest. 2. Teeme ettepaneku kehtestada koondkava mitte ainult loeteluna tegevusaladest, mida võib vaja minna riigikaitse, sh sõjalise riigikaitse korraldamisel või selle toetamiseks. Peame oluliseks tuua koondkava seletuskirjast korraldusse vähemalt sundkoormiste määramise olulisemad põhimõtted. Teie poolt välja saadetud korralduse ja koondkava eelnõust ning selle rakendamisest ei ole võimalik aru saada ilma seletuskirja (või siis seonduvaid õigusakte) lugemata. Viidates käesoleva kirja esimesele punktile leiame, et õigusakt (koondkava) peab olema mõistetav ja rakendatav ilma selle jaoks erinevaid teisi õigusakte analüüsimata. Antud selgitus Käesolev a koondkava eelnõuga ei kehtestata koormamisega seotud menetlusnorme, vaid antakse loet e l u tegevusalad est , mi lle koormamist r iigikaitseliste l eesmärkidel võib kavandada. Samuti ei tooda koondkavas välja teenuste osutamise ulatust, kuivõrd teenuse koormamise vajadus võib selguda olukorra saabudes, misjärel otsustatakse sundkasutusele võtmine või sellest loobumine. Eelnõu kehtestamise aluseks olev volitusnorm ei näe ette ülesande andmise korra kehtestamist , riigikaitselise ülesande andmisega seonduv on reguleeritud seadusega. 3. Teeme ettepaneku mitte kajastada koondkavas mistahes elektroonilise side võrgu opereerimist ja haldamist, vaid käsitleda konkreetseid sideteenuseid (sh võrguteenuseid), mida riik vajab ja sideettevõtetel on siis ülesanne neid tagada. Koondkava jaotised 6110, 6120, 6130 ja 6190 vaatlevad tegevusalasid väga laialt, sisaldades nii teenuse osutamist, võrguseadmete opereerimist kui ka võrguteenuste osutamist ja sidevõrgule juurdepääsu võimaldamist. Tegelikkuses aga ei saa sidevõrku osade (võrguelementide või võrguseadmete) kaupa kuidagi ära anda või seda kellegi teise poolt kuidagi osaliselt hallata. Antud selgitus Käesolev koondkava eelnõu loetleb tegevusvaldkonnad nii nagu need on EMTAK koodi kirjelduses sõnastatud. Koondkava eesmärk on välja tuua võimalikud teenused, mille osas võib olla riigil vajadus teenuste vahetuks rakendamiseks riigikaitselistel eesmärkidel. Koondkavast tulenevalt on asjaomastel ametiasutustel õigus tutvuda ettevõtete tootmis- ja teenindusvõimustega. Konkreetsed ülesanded ettevõtetele sideteenuse osutamiseks määratakse asjaomase organi või isiku poolt riigikaitse ülesande andmise otsuses . 4. Palume ka selgitust olukorrale, kus nii sidevõrkude ehitamine (jaotis 4220) kui ka sideseadmete paigaldamine (jaotis 4321) on tavaliselt sideettevõtete poolt jaotises kirjeldatud põhitegevusena tegelevatelt ettevõtetelt lepingute alusel tellitud. Kas nende tööde tellimisel riigikaitse vajaduste täitmiseks peavad sideettevõtted olema vahendajaks? Antud selgitus Ettevõtete täpsed võimekused riigikaitse ülesande täitmiseks selgitatakse välja koostöös valdkondlike ekspertidega riigikaitse ülesande ettevalmistamise käigus juhtumipõhiselt. Toodud näite korral ei pruugi riigikaitselise ülesande täitjaks olla sideettevõtja elektroonilise side seaduse tähenduses vaid ettevõtja , kes sideseadmete paigaldamisega reaalse l t tegeleb. 5. Üheks koondkava rakendamise põhimõtteks on vastavalt riigikaitseliste sundkoormiste seaduse §-le 16 seletuskirjas kirjapanduna: „Elutähtsa teenuse osutaja koormamine on lubatav, kuid sundkoormise täitmisega ei või kaasneda elutähtsa teenuse osutamise katkemist teistele isikutele.“ Juhime teie tähelepanu asjaolule, et osa elektroonilise side valdkonna ettevõtteid on ka üldhuvi teenuse osutajad (näiteks AS Levira elektroonilise side seaduse § 87 lõike 5 kohaselt), kes peavad tagama erinevate teenuste osutamise ka kriisiolukorras. Selleks on neil tarvis näiteks teisaldatavaid/mobiilseid elektrigeneraatoreid ja muid tehnilisi vahendeid, millele aga koondkava erandeid ei sea. Antud selgitus Mistahes teenuse koormamisel võetakse arvesse nii avaliku sektori kui ka erasektori, sh elanikkonna vajadusi osutatava teenuse järgi. S ealhulgas arvestatakse, milline mõju on ettevõtja poolt osutatava teenuse katkemi sel elanikkonna toimetulekule. Kohustuslike r iigikaitseliste ülesannete määramisel arvestatakse ka ettevõtte võimalustega iseseisvaks teenuse osutamiseks, sh selle kestuseks ning milline on riigi poolne võimekus teenuse toimimise toetamiseks. Nii näiteks ei ole välistatud, et riik eraldab elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajaliku teenuse toimimiseks riiklikke vahendeid. Käesolev koondkava eelnõu seda küsimust ei reguleeri. 6. J uhime tähelepanu, et ilmselt ekslikult on koondkava punktis 30 võimaliku koormatava tegevusena kirjas „jõujaamade üldehitus“. Arvestatud Tegevus „ jõujaamade üldehitus“ on viidud õige EMTAK koodi alla . Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (kiri 05.01.2021 nr 4/1 ) 1. S oovime esile tuua, et e elnõust on välja jäetud isikukaitsevahendite (EMTAK 3299) ning ravimpreparaatide (EMTAK 2120) hankimise vajadus. Kui see on olnud põhjendatud valik ning vajaduse tekkimisel toimub nende toodete hankimine muude regulatsioonide alusel, palume eelmainitud märkus jätta arvestamata. Arvestatud Tegevusalad on koondkava eelnõusse lisatud . Ravimi-preparaatide ja isikukaitsevahendite tootmise võimed ning toodete hankimise kõige optimaalsemad lahendused selgitatakse välja ettevõtete tootmisvõimekuse kaardistamise järgselt, kui on välja selgitatud Eestis olevad tootmisvõimalused, sh tootmise ümberkujundamiseks . Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit ( e-kiri 04.01.2021) 1. Eelnõu l isa 1 ei sisalda mõningaid tootmisvõimekusi, mis näivad eelnõu eesmärke arvestades olevat relevantsed ja on mõningal määral Eestis ka esindatud, nt.: 1392 Valmis tekstiiltoodete tootmine, v.a rõivad 1395 Lausriide ja lausriidest toodete tootmine, v.a rõivad 1722 Paberist kodu- ja hügieenitarvete ning tualettpaberi tootmine, eriti: 17221 Paberist kodu- ja hügieenitarvete, k.a. tekstiilvati ja vatist toodete tootmine 2120 Ravimpreparaatide tootmine, eriti: − meditsiinilise immutatud vati, marli, sidumismaterjali, sidemete jms tootmine 3299 Muu mujal liigitamata tootmine, eriti 32991 Muu mujal liigitamata tootmine − kaitse- ja ohutusvahendite tootmine − tulekindla ja kaitseriietuse tootmine − korgist kaitsevahendite tootmine (nt päästevestid) − tuletõrjujate kaitseülikondade tootmine Kui nende toodete tootmist peetakse eelnõu mõtte järgi oluliseks, tuleb arvestada, et eelnõus sisalduva EMTAK 1412 all opereerivad tootjaid ei ole üldjuhul võimelised neid tootma, kuna erinevad nii materjalid, seadmed, tehnoloogiad kui ka insener-tehnilised kompetentsid. Arvestatud osaliselt Tegevusalad, m ida võib vaja minna riigikaitse toetamiseks on koondkava eelnõusse lisatud. Vajalike toodete hankimise kõige optimaalsemad lahendused selgitatakse välja ettevõtete tootmisvõimekuse kaardistamise tulemusel .