Siseministri määruse „Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded“ eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Päästeamet Eesti Vee-ettevõtete Liit 05.02.2021 nr 1-6/2271-1 Siseministri määruse "Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded" eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse "Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded" eelnõu. Tuleohutuse seaduse (jõustub 01.03.2021) kohaselt peab igal ehitisel olema ehitiseväline tuletõrje veevõtukoht, mille rajamiseks on ehitusseadustiku kohaselt vaja koostada ehitusprojekt ja esitada ehitusteatis. Kõnealune eelnõu sisaldabki nõudeid, millele selline projekt vastama peab. Palume EISi kooskõlastus ja arvamus anda viie tööpäeva jooksul, kuivõrd määrus peab jõustuma koos tuleohutuse seaduse muudatustega 1.märtsil 2021. aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: 1) siseministri määruse "Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded" eelnõu; 2) siseministri määruse "Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded" eelnõu seletuskiri Mari Tikan 6125142 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 03.02.2021 Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus kehtestab tuletõrje veevõtukoha rajamiseks koostatavale ehitusprojektile esitatavad nõuded. § 2. Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektis nõutud andmed (1) Kui tulekustutusvee tagamiseks rajatakse tuletõrje veevõtukoht, peab selleks koostatav ehitusprojekt sisaldama vähemalt järgmist: 1) projekteerimisel aluseks võetud nõuded; 2) asendiplaan, mis kajastab veevõtukoha katvusala; 3) veevõtukoha tüüp ning selle tehniline ja hüdrauliline lahendus; 4) veeallikas ja selle tehniline lahendus; 5) veevooluhulk veevõtukohas; 6) tuletõrje veevõtukoha korrashoiu kirjeldus, välja arvatud ühisveevärgil asuva tuletõrje veevõtukoha korral. (2) Ehitusprojekt peab olema koostatud ja vormistatud ning esitatud viisil, mis võimaldab kontrollida projektlahenduse vastavust tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2021. aastal. Kristian Jaani siseminister Lauri Lugna kantsler  03.02.2021 Siseministri määruse „Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse nõuded tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile. Tuleohutuse seaduse (edaspidi TuOS) kohaselt on tuletõrje veevõtukoht käsitatav eraldi rajatisena, millele on kehtestatud rajamise ja hooldamise nõuded. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) kohaselt tuleb tuletõrje veevõtukoha ehitamiseks esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga ning hiljem kasutusteatis. Tuletõrje veevõtukoht peab vastama siseministri määruse „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nõuetele, et tagada päästemeeskonnale veevõtukoha kasutamine tulekahju korral. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Mari Tikan ([email protected], tel 612 5142). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 1 kohaselt kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrus kehtestab tuletõrje veevõtukoha rajamiseks koostatavale ehitusprojektile esitatavad nõuded. Eelnõu §-s 2 tuuakse välja tuletõrje veevõtukoha ehitamiseks koostatava ehitusprojekti sisu. Kui ehitisevälise tuletõrjevee saamiseks rajatakse uus tuletõrje veevõtukoht, tuleb selle rajamiseks koostada ehitusprojekt ja esitada see koos ehitusteatisega (EhS-i lisa 1 kohaselt). Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojekti miinimumnõuded on seega ette nähtud veevõtukohale, mis rajatakse, et mõne ehitise juures oleks tagatud tuletõrjevee saamine, sh ka näiteks vee- ettevõtja poolt ühisveevärgile ehitatavatele hüdrantidele. Eeldatakse, et selline ehitusprojekt on lihtne, kuid peab andma ammendava ülevaate tuletõrje veevõtukoha tehnilistest parameetritest ja asukohast. Eelnõuga ei seata projekti koostajale mingeid eripädevusi, sest järgides eelnõus toodut koos siseministri määruses „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga, on igaühel võimalik koostada lihtne projekt, mille järgi veevõtukoht rajada. Lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb veevõtukoha ehitusprojektis välja tuua projekteerimisel aluseks võetud nõuded. Nende nõuete all peetakse silmas tehnilisi ja projekteerimisnorme, standardeid ning juhendeid. Kindlasti on üks lähtepunkt ka siseministri määruses „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatu. 1 Lõike 1 punkti 2 kohaselt tuleb välja tuua asendiplaan, mis kajastab veevõtukoha katvusala. Asendiplaan peab andma info, milliste hoonete tulekahju korral saab seda veevõtukoha kasutada. Samuti saab asendiplaanist teada asjassepuutuvate kvartalite, teede ja muude maa- alade piirid ning pääsu veevõtukoha juurde, sealhulgas kõik olulised jalg-, sõidu- ja hooldusteed, parkimiskohad, väravad jms. Selline info – nii kirjeldatult kui ka skemaatiliselt – on ülioluline, et hinnata veevõtukoha paiknemist, ning koos päästemeeskonna juurdepääsu kirjeldamisega moodustab see päästjatele vajaliku andmestiku veevõtukoha asukoha kohta. Ehitusprojektis tuleb nimetada ka veevõtukoha tüüp (lõike 1 punkt 3), mis saab asuda kas ühisveevärgil, tehislikus veemahutis või looduslikul veekogul. Veevõtukoht saab olla kas maa- alune või maapealne. Samuti tuleb nimetada veevõtukoha tehniline ning hüdrauliline lahendus (lõike 1 punkt 3). Projektis tuleb kirjeldada ka veevõtukoha veeallikat ja selle tehnilist lahendust (lõike 1 punkt 4). Veeallikas võib olla ühisveevärk, tehislik mahuti või looduslik veekogu ning selle tehniline lahendus peab näitama veevõtukohast vee saamise võimalust. Samuti tuleb ehitusprojektis nimetada veevõtukoha veevooluhulk (lõike 1 punkt 5). Tulekustutusvee vooluhulk tuleb arvutada lähtudes siseministri määruses „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatust. Kirjeldus, mil moel tulekustutamiseks vajalik veevooluhulk tagatakse, peab andma infot sellest, kuidas on aasta ringi tagatud kustutusvee olemasolu ja selle kättesaadavus. Veekogus seevastu saab olla kas fikseeritud suurus tehislikus mahutis või fikseerimata suurus looduslikus veekogus. Viimaseks tuleb ehitusprojekti lisada tuletõrje veevõtukoha korrashoiu kirjeldus, välja arvatud ühisveevärgil asuva tuletõrje veevõtukoha korral (lõike 1 punkt 6). TuOS-i (jõustub 2021. aasta 1. märtsil) kohaselt peab igal ehitisel olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega (§ 23 lg 2). Lisaks on TuOS-is kirjas, et kui veevõtukoht tagab rohkem kui ühe ehitise puhul veevõtukoha nõude täitmise, tagavad veevõtukoha olemasolu ja korrashoiu nende ehitiste omanikud ühiselt. TuOS-is nähakse ette võimalus, et tuletõrje veevõtukoha võivad rajada mitu inimest ühiselt, ning samuti saab hilisema korrashoiukohustuse jagada mitme inimese vahel (TuOS-i sõnastuses: veevõtukoha rajamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti ning veevõtukoha korrashoiu tagamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti). Korrashoiu kirjelduse all peetakse silmas siseministri määruses „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nimetatud tegevusi. Nii näiteks kuulub veevõtukoha korrektne märgistus korrashoiu hulka. Veevõtukoha korrashoid peab siseministri nimetatud määruse kohaselt tagama veevõtukoha aastaringse kasutamise, selle nõuetekohase tähistuse ja vaba juurdepääsu veevõtukohale. Nende nõuete täitmisega on tagatud, et päästjad saavad veevõtukohta kasutada. Veevõtukoha korrashoiu kirjelduses tuleb välja tuua, kuidas veevõtukoha korrashoid tagatakse. Lõike 2 kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud ning vormistatud ja esitatud viisil, mis võimaldab kontrollida projektlahenduse vastavust tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele. Projekti järgi ehitatud tuletõrje veevõtukoht peab olema selline, et seda saaks Päästeamet aasta ringi kasutada. Lõikes viidatud TuOS-i säte on siseministri määruse „Veevõtukoha rajamise, 2 katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ volitusnorm ning loob seega otsese seose nimetatud määruse ja rajatava tuletõrje veevõtukoha vahel. Tuletõrje veevõtukoha tehnilised parameetrid ja muu oluline info on kindlaks määratud siseministri eelnimetatud määruses ning need tuleb projekteerimisel arvesse võtta. Oluline on, et ehitusprojekt oleks koostatud ja vormistatud arusaadavalt ning vastuoludeta. Projekti tekstiosa saavad toetada näiteks vajalikus mahus skeemid ja joonised, samas ei ole skeemide ja jooniste olemasolu vältimatult vajalik. Eelnõu § 3 kohaselt jõustub määrus 1. märtsil 2021. aastal. Nimetatud kuupäeval on kavandatud jõustuma ka TuOS-i muudatused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Kavandatav muudatus 1 – tuletõrje veevõtukoha rajamisel tuleb koostada veevõtukoha ehitusprojekt (EhSi kohaselt tuleb tuletõrje veevõtukoha rajamiseks koostada ehitusprojekt ja esitada see koos ehitusteatisega, kui ehitiseväline tuletõrjevesi lahendatakse uue tuletõrje veevõtukoha rajamisega) Mõju sihtrühm I: veevõtukoha rajajad. Sihtrühma arv sõltub paljudest mõjuritest ja erineb regiooniti. Päästeameti andmetel rajatakse üle Eesti igal aastal umbes 20 uut veevõtukohta. Mõju valdkond: majanduslik mõju (projekti koostamine). Mõju kirjeldus: praegu pole tuletõrje veevõtukoha rajamiseks vajalik ehitusprojekti koostamine, vaid selle rajamisel tuleb järgida asjakohase standardi nõudeid (EVS 812- 6:2012/A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus). Kuna standard on tasuline, on see aga kaasa toonud olukorra, kus standard jäetakse seetõttu soetamata ning rajatakse nõuetele mittevastavaid veevõtukohti. Samuti pole Päästeametil tegelikku ülevaadet olemasolevatest ja nõuetele vastavatest veevõtukohtadest. Seega loob ehitusprojekti koostamine paremad tingimused veevõtukoha rajamiseks, peale selle on kindel, et veevõtukoht vastab nõuetele. Veevõtukoha tehniline kirjeldus on ette nähtud siseministri asjakohases määruses. Mõju ulatus: väike. Juba praegu tuleb tuletõrje veevõtukoha rajamisel järgida teatud nõudeid. Muudatuse kohaselt tuleb ehitusprojekt koostada juhul, kui ehitise kaitseks rajatakse uus veevõtukoht. Sellise ehitusprojekti koostamine ei nõua eripädevust ning soovitud andmemaht on kehtestatud piisavalt väikese ja ülevaatlikuna. Mõju avaldumise sagedus: väike, seotud vajadusega rajada uus tuletõrje veevõtukoht. Veevõtukoha rajajad peavad projekti koostama siis, kui veevõtukoht on vajalik mõne ehitise kaitseks ja tuletõrjevett teisiti ei saa. Päästeameti andmetel rajatakse üle Eesti igal aastal umbes 20 uut veevõtukohta. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, kuivõrd projekti koostamine ei ole keeruline ega nõua eripädevust. Isegi kui veevõtukoha ehitusprojektid on koostanud eraisik, kellel pole projekteerimise eriteadmisi, saab kehtestatud nõudeid järgides Päästeamet kui veevõtukoha kasutaja aru veevõtukoha parameetritest ja sobivusest. Kokkuvõttes on muudatuse mõju väike, aga positiivne. Mõju sihtrühm II: Päästeamet 3 Mõju valdkond: mõju riigiasutuse korraldusele Mõju kirjeldus: Päästeamet hakkab uute ja renoveeritavate veevõtukohtade osas saama infot, mis annab neile vajaliku teadmise veevõtukoha vastavusest kehtestatud nõuetele. Projekti koosseisus kirjeldatud korrashoid tagab Päästeametile veevõtukoha pideva kasutamise võimalikkuse. Mõju ulatus: keskmine. Praegu puuduvad Päästeametil andmed nii olemasolevate kui ka rajatavate veevõtukohtade parameetrite ja nende korrashoidmise kohta. Seega on tulevikus saadav info väga oluline tuletõrje veevõtukohtade võrgustiku kujunemisel. Mõju avaldumise sagedus: väike, uusi veevõtukohti rajatakse igal aastal suhteliselt vähe. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Projekti koostamine on lihtne, infovahetuse kord on ette nähtud siseministri määruses ning vajaduse korral on Päästeamet valmis koostama ka juhendi. Kokkuvõttes on muudatuse mõju väike ja positiivne. Kavandatav muudatus 2 – ehitusprojekt peab sisaldama kirjeldust tuletõrje veevõtukoha korrashoiu kohta Mõju sihtrühm: ehitusloa taotlejad, kui selle käigus koostatakse ehitusprojekt. Sihtrühma arv sõltub paljudest mõjuritest ning on regiooniti erinev. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju (eeldatav koostöö veevõtukoha omanikega). Mõju kirjeldus: praegu ei ole veevõtukoht käsitatav eraldi rajatisena, mille rajamiseks tuleks koostada ehitusprojekt. TuOS-i muudatusega muutub veevõtukoht iseseisvaks rajatiseks, millele koostatakse selle rajamisel ka ehitusprojekt. Ehitusprojektis on võimalik kirjeldada rajatisega seotud tegevusi ja et TuOS-i kohaselt on tuletõrje veevõtukoha korrashoid (hooldamine) selle valdaja kohustus, mida ta saab jagada või korraldada teisiti, siis on asjakohane veevõtukoha projektis korrashoidu kirjeldada. Mõju ulatus: väike. Muudatuse kohaselt tuleb veevõtukoha ehitusprojektis kirjeldada tuletõrje veevõtukoha korrashoiu tagamist, st eelkõige võimalikku koostööd ja muid tegevusi, mida tehakse, et tagada veevõtukoha korrashoid. Kuid seda tuleb teha vaid siis, kui ehitusprojekti koostatakse. Päästeameti andmetel ehitatakse Eestis aastas umber 20 uut tuletõrje veevõtukohta. Mõju avaldumise sagedus: väike. Kirjeldus on vajalik vaid ehitusprojekti koostamisel. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Muudatus tagab vajaliku selguse veevõtukohtade korrashoiu tagamisel ja muudab koostöö veevõtukohtade hooldamisel eelduslikult tõhusamaks. Seega on muudatusel positiivne mõju. Kokkuvõttes on muudatuse mõju väike ja positiivne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel tuleb arvestada võimaliku kuluga, mis võib kaasneda ehitusprojekti koostamisega. Kuid et ehitusprojekti sisu on kehtestatud niivõrd lihtsana ja veevõtukoha tehnilised lahendused on toodud siseministri määruses, saab eelnõu koostajate hinnangul veevõtukoha rajamisest huvitatud isik selle projekti ise koostada. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2021. aastal. 4 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile ja Eesti Vee- ettevõtete Liidule. 5