Arvamus Kaitseväe Keskpolügooni eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta

Kaitseministeeriumile Arvamus Kaitseväe Keskpolügooni eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta 1. Kohaliku kogukonna 11.09.2018 arvamuses andsime teada, et polügooni ja laiendatud ohualade eraldi käsitlemine on eksitav. Oma 9.12.2018 vastuses toote välja, et riigi eriplaneeringu (REP) eesmärk on määrata keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus, selliseid ehitisi ei ole kavas rajada nn laiendatud ohualadele ja laiendatud ohualade kasutamisega ei kaasne mõju keskkonnale. Möönate piiranguid inimeste liikumisele laiendatud ohualadel, sealsete erakinnistute võõrandamist kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel ning toote piirangute leevendamise meetmena välja Oandu-Ikla matkatee alternatiivse trassiosa ja Venemäele uue vaatetorni rajamise. Oleme endiselt arvamusel, et sedavõrd suure ala tükeldatud planeerimine ning planeeringualade legaliseerimine õigusaktidega eksitavate pealkirjade all ei võimalda inimeste kaasamist ning kumulatiivse mõju hindamist keskkonnale ja inimestele. Ohualasid ei eksisteeriks ilma keskpolügoonita, sama kehtib Soodla harjutusvälja kohta. Keskpolügooni REP algatati 2016. aastal teades juba siis, et on vaja luua Soodla harjutusväli, mille eriplaneeringut püüti algatada 2015. aastal. Nn laiendatud ohualad ehk polügooni ümbritsev riigimets anti Vabariigi valitsuse korraldusega kaitseotstarbeliseks väljaõppeks kasutada 2015. aastal. Laiendatud ohualad ehk mainitud riigimets ja erakinnistud asuvad väljaspool REPi territooriumi. Et nende territoorium ei kuulu keskpolügooni eriplaneeringusse, pole nende alade kasutamise plaanidest ka alal paiknevate erakinnistute omanikke korrektselt informeeritud ega neid planeeringusse kaasatud. Samal ajal asus Kaitseministeerium laiendatud ohualadel 2016. aastal erakinnistuid võõrandama. Võõrandamisteadetes märgitakse võõrandamise alusena riigikaitselist huvi, kinnistute asumist ohualas ja erakinnistute võõrandamise vajadust põhjendatakse riigikaitselise objekti töövõime tagamisega. Kinnistute omanikel oli ja on põhjendatud huvi keskpolügooni riigi eriplaneeringu vastu ja kõik kinnistuomanikud peavad planeerimisseaduse § 33, 43 ja 44 kohaselt olema kaasatud. Soodla harjutusvälja planeerimise algatamise soovist on harjutusvälja piires asuvate kinnistute omanikke teavitatud. Eriplaneeringut pole algatatud, aga ka seal toimuvad erakinnistute võõrandamised. Kuigi eriplaneeringut pole kehtestatud, rajatakse nn laiendatud ohualadel piiritähistust (vt ka p 3). Ohualade REPist ja sellega kaasnevast asjaajamise korrast väljajätmist ei oleks vaja esile tuua, kui nimetatud aladel tõepoolest seoses keskpolügoonil toimuva arendusega mitte midagi ei muutuks ega toimuks. Tegelikkuses on seal võõrandatud ja võõrandatakse ka praegu erakinnistuid, rajatakse piiritähistust (sh looduskaitsealadele, mille kasutuskorda pidi antud tegevuseks muutma) ja piiratakse liikumist praegustel andmetel kuni 90 päevaks aastas, keskpolügooni riigi eriplaneeringu aruteludel ei välistanud ministeeriumi esindajad piirkonna lõplikku sulgemist. Ohualal asuvasse Rabasaare külla projekteeritakse linnavõitlusala. Seega ei ole õige argument, et ohualadele ei planeerita ehitustegevust ja alade kasutamisega ei kaasne mõjusid. Laiendatud ohualade kasutamisega seoses pole hinnatud keskkonnamõjusid, mõju inimesele ega ka ülalmainitud alternatiivse matkatee trassi ja vaatetorni rajamisega kaasneva leevenduse piisavust. “Kumuleeruva mõju” mõiste lisati keskpolügooni eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilisse hindamisse (KSH) alles peale arvamuste vooru, viidates, et mõjude kumuleerumist hakatakse hindama Soodla harjutusvälja planeerimisel. Meie hinnangul on selline teguviis taas tagantjärgi legaliseerimine, sest huvi kõikide arendusalade ja sinna kavandatavate tegevuste kohta on olnud teada juba keskpolügooni REPi algatamisel. REPi tänase detailsusastmega saaks kõiki nimetatud alasid käsitleda ühtse tervikuna. Väljaspool keskpolügooni asuvate erakinnistute võõrandamine REPi menetlemisega samaaegselt tekitab ilmselget kumulatiivset mõju inimesele ja see mõju on põhjustatud REPi eesmärgist. Ülaltoodut arvesse võttes teeme ettepaneku: 1. Liita kõik Põhja-Eesti harjutusala sõjaväeliste arenduste planeeringud terviklikuks planeeringuks. 2. Analüüsida selle koostamise käigus riigikaitselist ruumivajadust, kumulatiivset keskkonnamõju ja mõju inimestele ning viia antud piirkonna planeerimiseks läbi korrektne inimesi sisuliselt ja õigeagselt informeeriv ning kaasav protsess, arvestades laiapõhjalise riigikaitse eesmärke, kus ka elanikkond kaasatakse riigikaitse protsessi. 2. Kui käesoleva arvamuste avaldamise etapi aluseks olevas KSH versioonis on mõju loodusele käsitletud oluliselt põhjalikumalt, siis inimesele avalduva mõju käsitlus on jäänud muutumatult samaks hoolimata vahepealsetest arengutest. 11.09.2018 esitatud arvamuses tõime esile, et eriplaneeringu detailse lahenduse mõju inimesele on käsitletud ebapiisavalt, aegunud ja ebapiisava allika alusel ning järeldused on sellest tulenevalt osaliselt valed. Oma vastuses märkisite, et peate KSH koostamisel kasutatud hinnangut asjakohaseks, tuues põhjendusena välja, et muude harjutusväljade kohta minevikus läbi viidud uuringud näitavad, et riigikaitseline väljaõpe häirib tugevalt pigem väheseid inimesi, inimestel on keeruline hinnata tegevusi, millega ei ole otseselt kokkupuudet olnud või mida tuleks ette kujutada ja inimesed hindavad olukordi selle põhjal, mida ise tunnetatakse. Juhul, kui see on nii, siis pole sellise uuringu kajastamine KSH kontekstis vajalik. Mõju inimesele saab hinnata ka muude meetoditega, mis võimaldaksid olukorda kajastada tõeselt ja pakkuda tuvastatud probleemidele potentsiaalselt asjakohaseid leevendusi. Keskpolügooni REPi protsess ning arengud teiste Põhja-Eesti harjutusala osade planeerimisel ja kasutamisel näitavad, et riigikaitseline väljaõpe häirib olulist osa inimesi, kes on planeeringuid ka tagasisidestanud (2018. aastal rohkem kui 100 allkirjaga kirjana, edasisel perioodil osaliselt seltsingusse organiseerunult, aga ka iseseisvalt). Põhja-Eesti harjutusalal toimuvale hinnangu andmisega seoses on mitu kodanikku pöördunud ka õiguskantsleri poole. KSHs p 9.13 tuuakse välja, et kuna Põhja-Kõrvemaa piirkond on oluline seeneliste ja marjuliste jaoks, siis avaldab keskpolügooni sulgemine õppuste läbiviimise ajaks suve teisel poolel ja sügisel teatud mõju sellele tegevusele, kui aga keskpolügoon jääb peamisel koriluse perioodil suuremas osas ning vähemalt pooltel nädalapäevadel ja eelkõige nädalavahetustel avalikult kasutatavaks, siis ei ole marjade-seente korjamisele olulisi negatiivseid mõjusid. Tegelikkuses ei ole just koriluse perioodil mõnes keskpolügooni piirkonnas juba aastaid, mõnes intensiivsemalt arendatavas piirkonnas viimastel aastatel koriluse perioodil olnud tagatud avaliku kasutuse võimalus vastupidiselt KSHs toodud ekslikule eeldusele pooltel nädalapäevadel ja nädalavahetustel. Pigem võib kogu perioodi jooksul leida avalikuks kasutuseks avatud mõne üksiku päeva. Seega ei sobi KSHs toodud tegevuse kirjeldus tehtavate järelduste eelduseks ega ka leevendusmeetmete väljapakkumiseks. KSHs esitatakse positiivse tegurina piirkonna olemasoleva teedevõrgu arendamist, millega kaasneb majanduslike võimaluste kasv, näiteks metsa väljaveo ja turismi arendamise võimalused, samas mööndes, et keskpolügooni kasutamisega kaasneb teede lagunemine, mis võib ajuti halvendada teede sõidetavust. Kuivõrd seoses keskpolügooni üha suureneva kasutusintensiivsusega on inimestel antud teede kasutamine üha vähem võimalik, väljendub positiivne mõju peamiselt vaid keskpolügooni sõjaliseks väljaõppeks kasutajatele. Ka metsavedu, mis võiks teedevõrgu arendusest kasu saada, lõhub teid ja tänu metsa üha intensiivsemale majandamisele häirib üha rohkem kohalikku kogukonda. Missugust laadi turismi arendusele nähakse KSHs positiivset mõju, jääb selgusetuks olukorras, kus üha rangemad liikumispiirangud raskendavad igasuguse matkaspordi arendamist (näiteks Valgejõel on täielikult lõppenud kanuumatkade korraldamine, ohualas asumise tõttu hakatakse sulgema Jussi nõmme). Palume KSHs käsitleda mõju inimesele, kirjeldades reaalset olukorda seoses kinnistute võõrandamise, liikumispiirangute ja looduskeskkonna ulatusliku häirimisega, isegi kui selline keskpolügoonil läbi viidava sõjalise väljaõppega seonduv tegevus toimub väljaspool REPi territooriumi. Vananenud ja mitteasjakohase uuringu esitamine alusandmestikus lihtsalt formaalseks kohatäiteks ei ole põhjendatud. Palume ka välja töötada lähtuvalt senisest KSHs kirjeldatud ekslikult väiksemana hinnatud mõjust oluliselt suurema reaalse mõju leevendamise meetmed. Ülaltoodu seondub ka kultuuripärandi objektide hävimisega, mis on lähemalt kirjeldatud käesoleva arvamuse punktis nr 4. 3. Hoolimata sellest, et keskpolügooni riigi eriplaneering pole veel kinnitatud, toimub alal juba mitu aastat suuremahuline ehitustegevus: raadatakse metsa, rajatakse teid, sildu jm objekte. KSH eelnõu arutelul Kadrinas 28.02.2021 väitsid ministeeriumi esindajad, et tegevus toimub keskpolügooni kehtiva detailplaneeringu põhjal. Võrreldes kehtivat planeeringut ja kaitsekorralduskava käesoleva eelnõu aluseks oleva planeeringu ja reaalse Maa-ameti kaardirakendusel kuvatud olukorraga on näha suured erinevused. REPis on välja toodud, et ehitusseadustiku kohaselt ei ole riigikaitselise tee ehitamiseks ehitusteatis ja ehitusluba nõutav ning enamus alal asuvaid teid on juba rajatud või projekteeritud. Samal ajal kui planeeringu eesmärk on määrata keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus, nagu oma 9.12.2018 vastuses välja toote, toimub planeeringu menetlemisega paralleelselt planeeritavate ehitiste ehitamine. Jääb arusaamatuks, mis on sellisel juhul ikkagi REPi täpne eesmärk. Palume kirjeldada lähemalt, missuguste seaduste alusel on toimunud ehitus- ja raadamistegevused keskpolügoonil alates REPi algatamisest, tuues selguse huvides näitena konkreetseid objekte riigihangete registrist:  1. Kaitseväe keskpolügooni teede ehitustööd, viitenumber: 184630 2. Kaitseväe keskpolügooni sihtmärgiala teede projekteerimine, viitenumber: 187414 3. Kaitseväe keskpolügooni FIET väljaõpperajatiste projekteerimine, viitenumber: 195330 4. Kaitseväe keskpolügooni teede ja sildade ehitustööd, viitenumber: 195573 5. Kaitseväe keskpolügooni sihtmärgiala teede ehitustööd, viitenumber: 198061 6. Kaitseväe keskpolügooni põhja- ja lõunaosa teede ehitustööd, viitenumber: 210649 7. Kaitseväe keskpolügooni keskosa teede ehitustööd, viitenumber: 222288 8. Kaitseväe keskpolügooni väljaõpperajatiste I etapi ehitustööd, viitenumber: 224707 Lisaks palume kirjeldada lähemalt, missuguste seaduste alusel on 2020. aastal toimunud raadamised, kändude juurimise ning freesimise tööd Aukõrve tee ääres ja Palal. 4. Keskpolügooni alal olevate pärandkultuuriobjektide osas on nii kehtivas detailplaneeringus kui algatatud REPi KSHs soovitus objektide tähistamise osas, aga seda pole seni täidetud. Täpsemalt on kultuuripärandi säilimiseks vajalikke meetmeid KSHs kirjeldatud järgnevalt: “Kuna KVKP-l on väljaõpperajatisi (teed, sihtmärgialad, laskeväljad jms) viimastel aastatel aktiivselt välja ehitatud, siis pärandkultuuriobjektide registrisse kandmise aegne seis kõikide KVKP-l asuvate objektide seisundi kohta (vt Tabel 4) praegu enam ei kehti. Väljaõpperajatiste ehitamise käigus ei ole pärandkultuuriobjektide säilitamisele ja nende seisundi hoidmisele tähelepanu pööratud. Mõned objektid on jäänud ka teede laienduste alla. KVKP arendamisel oleks soovitav võimalusel (kui need ei sega väljaõppe läbiviimist) säilitada põlispuud ning vundamendid/kivimüürid vanade talu- ja metsavahikohtade ning muude objektide asemetel ning need objektid tähistada (paigaldada infosilt objekti nimega või põhjalikum infotahvel). Säilinud vundamendid/kivimüürid võiks katta pealt betooniga või rajada varikatus. Kui pärandkultuuriobjekti ei ole võimalik säilitada, siis tuleks selle seisukord enne hävimist fikseerida (sh teha fotod) ja dokumenteerida ning info edastada pärandkultuuriobjektide registri pidajale.” Teedeehituse alla on jäänud Valgejõest põhjas paiknenud metsavendade tegevusega seotud objektid, samuti Sika talukoht jm objektid. Pärandkultuuriobjektide registris ei sisaldu erinevatel põhjustel kõik alal paiknevad objektid ja registris olevat infot tuleks oluliselt täiendada vastavalt kodulooallikatest saada olevale informatsioonile. Strateegia “Eesti 2035” eelnõus määratletakse eesmärgiks oleva kvaliteetse elukeskkonna olulise aluspõhimõttena pärandmaastike ja looduslike pühapaikade kaitse. Kui riigi poolt planeeritaval suurel maa-alal pärandmaastike kaitsega hoolimata sellekohase vajaduse väljatoomisest detailplaneeringu KSHs ja planeeringus rohkem kui 10 aasta vältel reaalselt ei tegeleta ja ka käesolevas REPis puuduvad konkreetsed nõuded, meetmed ning seire ettepanekud selle tegevuse läbiviimiseks, jääb riigi strateegia loosunglikuks ja paljasõnaliseks. Palume asendada pärandkultuuriobjektide tähistamise soovitus nõudega pärandkultuuri objektid tähistada koos ajalise raamiga selle tegevuse läbiviimiseks. 5. KSH p 11.2 sätestakse elustikule ja kaitstavate liikide elupaikadele avalduva negatiivse mõju leevendamiseks nõue peatada tavapärane metsade majandamine harjutusvälja maa-alal väljaspool planeeritud arendusalasid, sest arendustööde raames tehakse niigi väga suurel pindalal (kuni 6000 ha) raadamistöid. Piiranguteta võib teha ainult hooldusraideid. See leevendav meede on vajalik eelkõige metsise, aga ka kaljukotka pesitsus- ja toitumiselupaikade kvaliteedi vähenemise vältimiseks lisaks raadamise tõttu otsese elupaikade pindala vähenemise mõjudele. Teeme ettepaneku käsitleda lisaks keskpolügoonil asuvale metsale ka ohualadel asuvaid ja keskpolügooni ümbrusse jäävaid väljaspool ohualasid, ent müra-, vibratsiooni ja liiklushäiringu alades olevaid metsi kõrgendatud avaliku huviga, nn KAH-aladena, kus teostatavatesse metsamajandamise otsustesse peab kaasama ka kohaliku kogukonna. See oleks käsitletav inimestele avalduva häiringu mõju leevendava meetmena, võimaldaks vältida pärandkultuuriobjektide hävimist metsamajandamise tõttu, samuti Kõrvemaale iseloomulike niitude täisistutamist metsastamise eesmärgil LULUCF määruse täitmiseks, vt ka järgmist p 6. 6. Jääb ebaselgeks, missugune on ikkagi hetkel kehtiv projekteerimise staadium. KSH p 9.21 sedastatakse, et LULUCF määruse täitmise ja leevendusmeetmete rakendamise vajalikkuse üle tuleks otsustada reaalsete raie- ja kuivendusmahtude põhjal, mille sisendandmeid saab anda pärast liikumiskoridoride täpsemat kavandamist projekteerimise staadiumis. Ühelt poolt kirjeldatakse REPIS ja KSHs aastatel 2016-2018 rajatud objekte, eriti teelahendusi justkui juba eelnevalt või parallelselt projekteerituna (vt eelnev p 3), teisalt ei peeta reaalse ehitustegevuse olukorda piisavaks, et prognoosida tegevuse mõju kliimamuutusele ja sellest tulenevale LULUCF määruse täitmisele. Ebakonkreetne määratlus edastab sõnumi, et planeeringu tegemise aegset arenduse seisu kohta olemas olevat infot peetakse kogu KSH kontekstis piisavaks vs ebapiisavaks sõltuvalt sellest, kas see on planeeringu läbiviijale sobiv või mitte. Samale probleemile on arvamuse avaldamise eelnevas voorus ja sellele järgnenud mitteametlikel kohtumistel korduvalt kogukonna liikmete poolt tähelepanu juhitud: ajal, mil on võimalik objektide osas kas inimestevahelisi vastastikuseid läbirääkimisi pidada või siis seadusekohast kaasatust eeldada, pole ministeeriumi esindajate sõnutsi veel piisavat infot asjade kulgemisest. Info olemasolu muutub aga päevapealt piisavaks siis, kui selle tagasisidestamisest enam miski ei sõltu. Palume kajastada KSHs aastatel 2016 kuni 2020 rajatud ehitiste, rajatiste ja metsamajandustegevuste mõju kliimamuutustele ning nende leevendamise meetmeid. Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi Katrin Kull, [email protected] 6.02.2021