Täiendavate Kaitseliidu seaduse ja kodukorra muudatusettepanekute esitamine

Kaitseministeerium Sakala 1 15094 Tallinn 02.02.2021 nr K-0-41/21/2554 Täiendavate Kaitseliidu seaduse ja kodukorra muudatusettepanekute esitamine Kaitseliidus 2020. teise poolaasta jooksul läbiviidud õigusaktide auditi ning selle raames toimunud arutelude tulemusel otsustas Kaitseliidu keskkogu 16.12.2020 kiita heaks ning esitada täiendavad ettepanekud Kaitseliidu seaduse ja kodukorra muutmiseks ja täiendamiseks. Sellest tulenevalt palume võtta menetlusse alljärgnevad täiendavad ettepanekud Kaitseliidu tegevust reguleerivate õigusaktide muutmiseks. Märgime, et käesolevad ettepanekud on täienduseks juba 11.06.2020 kirjaga nr K-0.5-7/20/12727 esitatud ettepanekutele ega asenda neid. Õigusloome auditi käigus välja selgitatud ning keskkogu heaks kiidetud täiendavad kitsaskohad jagunevad kolmeks: 1) Kaitseliidu seadust puudutavad muudatused, 2) Kaitseliidu kodukorda puudutavad muudatused ja 3) teisi õigusakte puudutavad muudatused. 1) Kaitseliidu seadust puudutavad muudatusettepanekud. 1. KaLS § 17. Teeme ettepaneku kollegiaalsete organite määratluse täpsustamiseks ja muutmiseks. Praeguse sõnastuse kohaselt on ebaselge, kas allüksuse üldkoosolek on kollegiaalne organ või mitte, ning kas selle liikmetele laienevad KaLS § 17 lg 5 ja 6 piirangud. Samuti tingib see olukord allüksustes erineva lähenemise KaLS § 17 lg 7 sätestatud esindaja kasutamise keelu järgimisse. See tähendab, et osas allüksustes praktiseeritakse ka läbi volituste hääletamist, kuigi antud sätte mõte oli algselt volitamist mitte lubada ning suurendada sellega koosolekust osavõttu. Parktikas on siiski ilmnenud, et volitamine võib olla vajalik, sest kvoorumi täitmine on osutunud aasta-aastalt problemaatilisemaks. Samuti tähendab see suurte üksuste puhul ka märkimisväärset majandusliku kulu, kuna eeldab piisavalt suure pinna olemasolu või rentimist. Ettepanek on kollegiaalsete organite määratlus täielikult üle vaadata ning sõnastada see põhimõtte järgi, kus kollegiaalsed organid jagunevad esindusorganiteks, juhtorganiteks ja järelevalveorganiteks. Esindusorganiteks oleksid vanematekogu, struktuuriüksuse esindajatekogu ja keskkogu, allüksuse üldkoosolek või esindajatekogu, ringkonnakogu ning maleva pealikekogu. Juhtorganiteks oleks Kaitseliidu keskkogu, Kaitseliidu keskjuhatus, struktuuriüksuse keskkogu, struktuuriüksuse keskjuhatus ja juhatus ning allüksuse juhatus. Järelevalveorganiteks oleksid Kaitseliidu keskrevisjonikomisjon, struktuuriüksuse Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS keskrevisjonikomisjon 10130Tallinn ja revisjonikomisjon Referent ja selle allüksuseakrevisjonikomisjon. 717 9005 Samuti on EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9098 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit keskrevisjonikomisjon ja revisjonikomisjon ja selle allüksuse revisjonikomisjon. Samuti on tekkinud vajadus kollegiaalsete organite seniste pädevuste täpsustamist KaLS § 18 lg 2, § 19 lg 2, § 20 lg 2 ja § 21 lg 2. (ID42) 2. KaLS § 17, § 19 lg 3. Keskjuhatuses ja struktuuriüksuse ning selle allüksuse valitud juhatuse liikme ennetähtaegsel lahkumisel tuleb korraldada erakorraline keskkogu, esindajate kogu või üldkoosolek. Selle protsessi käivitamine ja läbiviimine on aeganõudev. Selle vältimiseks tuleks sisse viia asendusliikme institutsioon. Asendusliige asuks juhtorganist lahkunud liikme asemele kuni järgmiste korraliste valimiste korraldamiseni. Samuti on vajadus reguleerida kollegiaalse organi liikme volituste pikenemise juhud, kui välistest mõjutustest tingituna ei ole võimalik liikmele seaduses kehtestatud volituste tähtaja täitumisel korraldada uusi valimisi. (ID63) 3. KaLS § 18 lg 10. Seaduses sätestatud keskkogu koosoleku kokkukutsumise teatamise ja sellega seotud dokumentide esitamise minimaalne tähtaeg on liiga lühike, mistõttu on sageli probleemiks, et piisavalt kiirelt ei ole võimalik keskkogu liikmetel oma igapäevaseid toimetusi ümber planeerida, et saaks osaleda koosolekul või tutvuda piisava põhjalikkusega esitatud materjalidega. Teeme ettepaneku muuta Kaitseliidu keskkogu koosoleku kokkukutsumise aega pikemaks. Korralise keskkogu koosoleku toimumise aeg teatatakse ette vähemalt 60 päeva, erakorralise koosoleku toimumise aeg vähemalt 14 päeva. Korralise koosoleku materjalid saadetakse osalejatele vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist, erakorralise koosoleku materjalid vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. (ID60) 4. KaLS § 23. Kuna ka Kaitseliidu liikmeskond on sarnaselt ülejäänud ühiskonnale vananev, siis on ka Kaitseliidu liikmete hulgas kasvanud nende arv, kes oma ea tõttu ei ole suutelised kõiki tegevliikmele seatud kohustusi täitma. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada Kaitseliidu liikmete nimetust uue liikmesaatusega – seeniorliige. Seeniorliige oleks liige, kes on riikliku vanaduspensioni saamise eas, samas omaks enamike tegevliikme õigusi, kuid vähendatud kohustusi. Eelkõige füüsilise seisundi ja rahaliste kohustusega seonduvaid. Kuna kõiki väärikaid liikmeid ei valita auliikme staatusesse, siis annaks selline liikmestaatus väärikas eas kaitseliitlasele võimaluse organisatsiooni töösse panustada ka edaspidi. (ID53) 5. KaLS § 321 lg 3. Sõjaaja ametikohale määratud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme vaba tahet piiratakse oluliselt, kui teda määratakse tema nõusolekuta muule sõjaaja ametikohale, milleks ta nõusolekut ei ole andnud. Rahuajal kaitseliitlase tema nõusolekuta uuele sõjaaja ametikohale üleviimine võib viia tegevliikme Kaitseliidust väljaastumiseni, kuna tal puudub kindlustunne, et ta saab sõjaajal riigikaitsesse panustada erialaga, millega ta on Kaitseliidus tegelenud. Vabatahtliku otsustusvabadust piiratakse antud sättega oluliselt ning rahuaja tingimustes ei ole vastav kitsendus põhjendatud. Kaitseliitlasi ei tohiks käsitleda kui Kaitseväe täiendusreservi. (ID9) 6. KaLS § 52 lg 6. Teenistus- ja tsiviilrelvade registris jahirelvana arvel olevat relva ei saa kasutada Kaitseliidu teenistuskohustuse täitmisel, samas kui enese ja vara kaitseks soetatud relva saab. Vintraudne jahipüss ja täpsuspüss on tihti tehnoloogiliselt väga sarnased, samuti võib sarnase siledaraudse püssi otstarve olla nii jahipidamine kui ka enese ja vara kaitse. Seega tekib küsimus, miks on sarnase relva kasutamine Kaitseliidu tegevuses ühel juhul keelatud, aga teisel juhul lubatud. Leiame, et piirang on arusaamatu ja põhjendamatu. Samuti vähendab piirang potentsiaalselt jahimeeste motivatsiooni Kaitseliiduga liitumisel ning takistab Eestis kõige suurema relvastatud isikutegrupi kaasamist riigikaitsesse. (ID16) 7. Kaitseliidu liikmele, kes saab Kaitseliidu ülesande (KaLS § 4 lg 1 p-d 2, 3 ja 4, lg 2 ja lg 3 1) täitmisel õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel kehavigastuse, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus, ei ole hüvitist ette nähtud. Sellega koheldakse kaitseliidu liiget näiteks abipolitseinikuga võrreldes ebavõrdselt. Ajutise töövõimetuse ajal väheneb liikme sissetulek 30% võrra. Samas tööõnnetuse puhul säilib ajutise töövõimetuse puhul sissetulek 100%. Kaitseliitlase töölt kõrvale jäämine ajutise töövõimetuse ajal mõjutab otseselt tema pere 2 (7) 100%. Kaitseliitlase töölt kõrvale jäämine ajutise töövõimetuse ajal mõjutab otseselt tema pere heaolu ja tööandja majandusliku tegevust, mistõttu on põhjendatud näha kaitseliitlasele ette hüvitis ka ajutise töövõimetuse puhuks. (ID17) 8. KaLS § 51 lg 1 kohaselt võib 12-aastane või vanem noorliige kasutada Kaitseliidu relva (st nii Kaitseväe antud relva, kui Kaitseliidu soetatud relva) tegevliikme vahetu järelevalve all vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul. Samas on kaitseministri 09.07.2018 määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ § 31 lg 5 kohaselt keelatud noorliikmele sõjarelva kasutada andmine. Kuna valdav osa Kaitseliidus kasutusel olevast relvastusest on Kaitseväe kasutada antud relvad, mis klassifitseeruvad sõjarelvadeks, siis muudab see noorliikmetele relvade tutvustamise võimatuks. Leiame, et selline piirang on põhjendamatu, eriti, kui arvestada, et riigikaitseõpetuse raames tutvustatakse alaealistele samuti sõjarelvi. Samuti on noorliikmed ise sellest väga huvitatud ning võimalus tutvuda sõjalise varustusega motiveerib paljusid noori Kaitseliiduga liituma. Samuti esineb määrusest tuleneva piirangu puhul teatav vastuolu seadusega, kuna Kaitseliidu relvana käsitletakse kõiki Kaitseliidu relvaregistris olevaid relvi, olenemata nende tüübist. Seega seaduse sõnastuse kohaselt on sõjarelva kasutamine noorliikmele justkui lubatud (ID18). 9. KaLS § 25 lg 6. Eelmise probleemiga haakub ka noorliikme Kaitseliidu tegevusse kaasamise piirang. Nimelt sooviks Kaitseliit võimalust kaasata noorliikmeid teatud tingimustel ka sõjalisse väljaõppesse ning muudesse tegevustesse. Eesmärgiga tutvustada neile organisatsiooni ning luua eeldused noore jätkamiseks täisealiseks saanuna tegevliikmena. Rahvusvahelised konventisoonid ja protokollid, mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud, keelavad alla 18-aastaste isikute kasutamise relvakonfliktis ja värbamise sõjalisse allüksusesse. Ükski konventsioon ei keela sõjalise väljaõppe andmist. Noorliikmetel tekib tõsisem huvi sõjalise väljaõppe vastu just vanuses 15-16 eluaastat. Eelmainitud piirangute tõttu ei suuda Kaitseliit noori enam piisavalt motiveerida. Statistiliselt kaotabki Kaitseliit 93% noori ületulemast Kaitseliitu täisealiseks saamisel, huvipakkuva tegevuse puudumine on selles kindlasti üheks faktoriks. Eelmainitud piirangute kaotamine looks motiveeritud noorliikmetele uue perspektiivi ja samas ka sidususe oma tulevase allüksusega Kaitseliidus, mis omakorda kergendab ületulekut psühholoogiliselt. Nooliikmete huvi sõjalise väljaõppe vastu on suur ja selle piiramine paneb nad organisatsioonis pettuma. Lisaks on sõjalist väljaõpet saanud noored edukamad ka ajateenistuses. (ID54) 10. Kuigi KaLS § 4 lg 4 sätestab, et Kaitseliidu ülesanne ei ole oma liikmetele tulu teenimine, on seda sätet hetkel tõlgendatud äärmiselt konservatiivselt. See tähendab, et Kaitseliidu liikmetele ei ole ette nähtud ka näiteks rahalisi ergutusi ega auhindu. Tänapäevases maailmas on rahalised motiveerimisvahendid teatud juhtudel siiski põhjendatud. Selle tõttu teeme ettepaneku täiendada Kaitseliidu seaduse § 79 lg 2 õigusvõime loetelu sättega, mis annaks Kaitseliidule õiguse anda enda liikmetele välja stipendiume. (ID65) 11. Kaitseliidul on ilmnenud mitmeid probleeme taustakontrolli läbiviimisel. See puudutab nii liikmete ja relvaloa taotlejate taustakontrolle, kui ka üldise julgeoleku tagamise raames läbiviidavat tegevust. Probleemid jagunevad üldjoontes kolmeks: 11.1 Esiteks on liikmeks astujale ja relvaloa taotlejale taustakontrolli teostamise raames ilmnenud takistusi andmete saamisel, tulenevalt Kaitseliidu ja andmevaldaja (PPA) erinevast õigusaktide tõlgendusest. KaLS § 80 lg 1 sätestab, et Kaitseliidul on õigus saada andmeid erinevate tegevliikmeks olemist ja relvaloa andmist välistavate asjaolude kohta. Sätte viimane osa on sõnastatud järgmiselt: …“liikme nõuetele vastavuse hindamiseks nende valduses olevaid andmeid ja tõendeid liikmeks asuda sooviva isiku ning liikme teovõime ja karistatuse kohta.“ PPA tõlgendab antud sätet selliselt, et õigus on küsida andmeid üksnes alla joonitud asjaolude ehk teovõime ja karistatuse kohta. Probleem eskaleerus selleni, et 2020. a sügisel peatus KL ja PPA vahel andmevahetus õigusnormi erinevast tõlgendusest. 22.10.2020 toimus KL ja PPA esindajate vahel koostöökohtumine, et arutada andmevahetust KL liikme vastavuse 3 (7) esindajate vahel koostöökohtumine, et arutada andmevahetust KL liikme vastavuse tuvastamiseks ning seal lepiti kokku, et KL täpsustab õigusloome auditi raames vastava sätte sõnastust ja teeb ettepaneku jätta sätte lõpust ära sõnapaar „..teovõime ja karistatuse…“. (ID64) 11.2 Teine taustakontrolli puudutav probleem seostub KaLS § 24 lg 2 p 6 sätestatud nõudega, mitte võtta tegevliikmeks isikut, kes on osalenud Eesti kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eestile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti riigi- või kaitseteenistuses olemise tõttu. Andmeid selle kohta valdab Kaitsepolitseiamet, kes aga ei väljasta vastavat infot, väites, et alus andmete väljastamiseks puudub. Seega on Kaitseliidul küll kohustus vastavaid andmeid kontrollida, kuid võimalus selleks sisuliselt puudub. Kaitseministeerium on varasemalt viidanud, et eelpool mainitud asjaolude kontrollimiseks on teave kätte saadav Kaitsepolitseiameti avaldatud teadaandes Riigi Teataja vahendusel. Nimetatud viide ei ole ajakohane, kuna see kajastab enne Eesti taasiseseisvumise ajal, st 20.08.1991 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganitega teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute kohta. (ID22) 11.3 Kolmandana soovib Kaitseliit õigust viia läbi elementaarne taustakontroll isikute suhtes, kes sisenevad Kaitseliidu territooriumile või osutavad Kaitseliidule teenust. Taotletav lahedus võiks olla sarnane Kaitseväe korralduse seaduse § 413 toodule. Kaitseliidu territooriumid, seal läbiviidavad tegevused ning ladustatav vara on äärmiselt sarnane Kaitseväe omaga, mistõttu vajab see üldjuhul sarnast kaitset nagu Kaitseväe territoorium. Hetkel on Kaitseliidu võimalused oma territooriumile sisenevaid isikuid kontrollida samaväärsed kui igal teisel eraõiguslikul isikul. See ei ole aga piisav, et tagada varustuse ja isikkooseisu julgeolek. Eriti oleks vaja õigust teostada elementaarset taustakontrolli teenust osutava isiku ja tema personali üle. Hetkel on see võimalus üksnes läbi töövõtulepingu. Samas aga ei oma paljud ettevõttedki täit ülevaadet enda töötajate suhtes ning näiteks koristusteenuse puhul on personal ka väga vahetuv, mistõttu ei võimalda igakordne isiku nõusoleku küsimine piisavalt operatiivselt kontrollida, kas isik võib näiteks olla karistusregistri põhjal julgeolekurisk. (ID51) 12. KaLS § 10 lg 1. Malevapealiku ametikoht on sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoht. Seega saab sellele ametikohale määrata üksnes tegevväelase. Tegevväelaste arvu mõjutab aga sama demograafiline dünaamika, mis kogu ülejäänud ühiskonda, ehk see on vananev. Seetõttu on ka tegevväelasi tulevikus aina vähem ning konkurents nende üle tiheneb. Juba täna on olukord, kus sobiva kandidaadi puudumisel on määratud üks malevapealik kahe maleva peale. Tegemist on malevapealikule suure töökoormusega, mis võib mõjutada kogu organisatsiooni toimimisele pidurdavalt. Samas on mitmed pensionile siirdunud tegevväelased täiesti elujõulised ja teotahet täis, mistõttu võiks kaaluda nende rakendamist ka näiteks malevapealikena. Malevapealikuks sobib just suure elukogemusega isik, kes saab rakendada oma teadmisi nii militaar-, kui ka tsiviilvallast maleva tegevuse juhtimisel. Selline võimalus oleks suureks kasuks ka ühiskonnale tervikuna, kuna suurte kogemustega inimene ei läheks peale tegevteenistuse lõppemist riigi ja ühiskonna jaoks kaduma. (ID41) 13. KaLS § 57 lg 1. Tegevliikmele võimaldatava tasustamata lisapuhkuse aluste hulka oleks vaja lisada peale sõjaväelises väljaõppes osalemise ka noorliikmete õppetegevuse läbiviimine. Hetkel saab Kaitseliidu tegevliige taotleda aastas 30 päeva tasustamata lisapuhkust sõjaväelises väljaõppes osalemiseks. Noortejuht aga aastas 10 päeva lisapuhkust noorliikmete õppetegevuse läbiviimiseks. Praktikas aga on noorliikmete väljaõppe läbiviimisega hõivatud peale noortejuhtide ka mitmed tegevliikmed. Näiteks Naiskodukaitse liikmed toitlustamise organiseerimisel või tegevliikmed transpordi ja logistika korraldamisel. Lisapuhkuse võtmise võimaluse puudumine aga muudab tegevliikmete väljaõppesse kaasamise keeruliseks ning paneb nad võrreldes noortejuhtidega ebavõrdsesse seisu. (ID28) 14. Teeme ettepaneku üle vaadata ning vajadusel korrigeerida Kaitseliidu valveobjekti mõistet. Hetkel on valveobjekti määratlus väga valve kui teenuse keskne ja ei arvesta Kaitseliidu enda vajadustega oma territooriumi ja inimeste julgeoleku tagamiseks. Kaitseliidu valvur on julgeoleku tagamises ainult üheks meetmeks, aga julgeolek Kaitseliidus on iga sinna kuuluva isiku tagada ning seetõttu on vaja ka Kaitseliidus läheneda julgeoleku tagamisele laiemalt. Praegu on õigus Kaitseliidu territooriumil loata viibiva isiku kinnipidamiseks vaid valvuril, kuid see 4 (7) isiku tagada ning seetõttu on vaja ka Kaitseliidus läheneda julgeoleku tagamisele laiemalt. Praegu on õigus Kaitseliidu territooriumil loata viibiva isiku kinnipidamiseks vaid valvuril, kuid see õigus peaks sarnaselt Kaitseväe korralduse seaduse § 55-le olema igal kaitseliitlasel. Me ei eelda, et igal kaitseliitlasel oleks valvuri kõik õigused, vaid seda piiratud ulatuses minimaalseks julgeoleku tagamiseks kaitstaval territooriumil ja väljapool territooriumi asuvate Kaitseliidu käsutuses olevate asjade kaitseks. Samuti oleks vajalik muuta Kaitseliidu alalise ja ajutise valveobjekti määratlus ja seal rakendatavad meetmed võimalikult sarnaseks Kaitseväe julgeolekuala kohta sätestatuga. See ühtlustaks kaitsevaldkonna terminoloogiat ning looks selguse ja Kaitseväega sarnase õigusliku raamistiku Kaitseliidu territooriumi ja sõiduvahendite kaitseks. Tegevused ja kaitstavad väärtused on Kaitseväel ja Kaitseliidul ju paljuski samad. Samuti tuleks anda Kaitseliidu valvurile õigus isiku kinnipidamiseks ka Kaitseväe julgeolekualal, sest peamiselt teostavad Kaitseliidu valvurid valveülesannet just Kaitseväe territooriumil. Samas aga on valvuri õigused Kaitseväe julgeolekualal erinevad kaitseväelase õigustest. (ID52) 15. KaLS § 77 lg 4. Kaitseliit on võrreldes teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikutega vara kasutamise osas erilises seisus. Seda nii vara hulga ja nomenklatuuri seisukohast, kui ka õigusliku regulatsiooni vaatepunktist. Nimelt on Kaitseliit ainuke avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevust reguleeriv seadus kordab üle, et Kaitseliit järgib oma vara kasutamisel riigivara seaduse 3. ja 4. peatükis sätestatut. Antud nõue on tekitanud tihti asjatut bürokraatiata Kaitseliidu vara teistele riigivara valitsejatele kasutada andmisel. Nimelt ei ole Kaitseliit riigivaraseaduse mõistes riigivara valitseja. See aga tähendab, et Kaitseliit ei saa kasutada riigivaraseaduse § 16 toodud korda oma vara kasutada andmisel teisele riigivara valitsejale vaid tekib absurdne olukord, kus seda saab teha üksnes tasu eest. Küsimus hõlmab peale riigivara valitsejate ka teisi koostööpartnereid nagu jahiseltsid, spordikoolid, riigikaitseõpet läbiviivad MTÜ'd jne, kellega oleks laiapindse riigikaitse arendamise seisukohast otstarbekas koostööd teha ja lubada neile soodustingimusel kasutada Kaitseliidu taristut. (ID57) 2) Kaitseliidu kodukorda puudutavad muudatusettepanekud 16. KL Kodukord § 7 lg 7. Hetkel kehtiva korra kohaselt otsustab liikmeks vastuvõtmise struktuuriüksuse ülem struktuuriüksuse juhatuse ettepanekul, kuulates ära allüksuse juhatuse arvamuse. Selline pikk ja bürokraatlik protseduur pikendab asjatult liikmeks vastuvõtmise aega ning vähendab allüksuse juhatuse autoriteeti ja otsustuspädevust. Ettepanek on seda oluliselt vähendada, jättes struktuuriüksuse juhatuse käesolevast otsustusprotsessist välja ning anda liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise ettepaneku tegemise õiguse allüksuse juhatusele. (ID13) 17. KL Kodukord § 7 lg 4 kohaselt peab Kaitseliidu liikmeks astumisel olema vähemalt kaks soovitajat. Soovitaja võtab endale moraalse vastutuse, et Kaitseliitu astuda soovija on korralik, Eesti riigile ustav ja austab Kaitseliidu põhimõtteid. Sageli on tekkinud olukordi, kus sooviavaldajat ei tunta ja keegi ei julge / ei taha võtta vastutust tundmatu inimese ees ning seetõttu jääb uus sooviavaldaja liikmeks vastu võtmata. KL liitumine ja uute liikmete värbamine erineb olulisel määral ennesõjaaegset KL „kogukonna" mudelist, kus naabrimees soovitas ja „käendas" naabrimeest. Ukraina sündmuste järgselt soovis Kaitseliiduga liituda palju liikmeid, kel puudus organisatsioonis igasugune tutvusringkond. Ukraina „vedru" on käeolevaks ajaks maha käinud ja uute liitujate järjekorda ukse taga enam ei ole, mis sunnib Kaitseliitu liikmete värbamiseks pigem minema ja tutvustama oma tegevust avalikele üritustele, kus jällegi avaldavad liitumise soovi pigem isikud, kel tutvusringkond Kaitseliidus puudub. Kuivõrd Kaitseliidu liikmeks saamise regulatsioon nõuab soovitajaid siis struktuuriüksuste või allüksuste juhatuse lahendavad seda probleemi viisil, et juhatuse liikmed asuvad soovitajateks, mis on juriidiliselt korrektne, aga tegelikult sisutühi, sest enamikel juhtudel näevad juhatuse liikmeid neid isikuid esimest korda. Selle probleemi aktuaalsust rõhutati veelkord ka Tallinna maleva 2020. a esindajatekogu koosolekul, kus erinevad malevkondade pealikud viitasid vajadusele selle küsimusega tegeleda. Senine arusaam on olnud, et soovitaja institutsioon on Kaitseliidule oluline, mistõttu, kui soovime seda säilitada ja mitte devalveerida, siis peaks looma alternatiivi, mis võimaldaks liikmeks saamist ka isikutele, kel ei ole soovitajaid. Selleks lahenduseks sobiks kõige 5 (7) võimaldaks liikmeks saamist ka isikutele, kel ei ole soovitajaid. Selleks lahenduseks sobiks kõige paremini katseaja formaat. See tähendab, et isik saab osaleda Kaitseliidu tegevuses, kuid tema lõplik vastuvõtmine otsustatakse peale katseaja lõppu. (ID59) 18. KL Kodukord § 17 lg 1 ja § 20 lg 3. Maakaitseringkondade moodustamisel Kaitseliidus muudeti ka organisatsiooni juhtimist ning allutati malevate pealikud maakaitseringkondade pealikele, kes allusid omakorda Kaitseliidu ülemale. See juhtimismudel ei ole ennast praktikas õigustanud ning Kaitseliit soovib pöörduda tagasi süsteemi juurde, kus kõik struktuuriüksuste ülemad alluvad otse Kaitseliidu ülemale. Reaalselt juhib Kaitseliidu tegevust jätkuvalt paljuski Kaitseliidu ülem Kaitseliidu peastaabi kaasabil. Praegune juhtimismudel aga võttis Kaitseliidu ülemalt võimaluse anda otse korraldusi malevate pealikele, mis on jätkuvalt Kaitseliidu vundamendiks ja peamiseks tegevuste elluviijaks. Samuti ei välista otseallumine, et Kaitseliidu ülem ei saaks delegeerida ringkonnaülematele malevapealike juhtimist tema määratud ülesannetes ja ulatuses (eelkõige sõjaväelise väljaõppe küsimustes). (ID61) 19. KL Kodukord § 30, § 42 ja § 43. Kaitseliidu küberkaitse üksus (KKÜ) on oma liikmeskonnaga kasvanud malevale sarnase suurusega üksuseks, mistõttu oleks mõistlik võrdsustada ta malevaga ning viia kollegiaalsete organite toimimine sarnaseks malevaga. Sellega kaasneks võimalus väljastada KKÜ liikmetele relvastust, mis on KaLS § 43 lg 1-ga siiani piiratud üksnes malevatega, kuna relvaloa saab väljastada vaid malevapealik. Samuti oleks KKÜ- l edaspidi allüksuste liikmetest koosnev esinduskogu ja KKÜ allüksustel tekiks vajadus läbi viia üldkoosolek esindajatekogusse liikmete valimiseks. Hetkel valitseb ebamõistlik olukord, kus KKÜ esinduskogu moodustub kogu KKÜ liikmeskonnast. Edaspidiselt toimiks esinduskogu sarnaselt malevaga. (ID50) 20. KL kodukord § 35. Malevate juhatuse liikmete arv on piiratud kuni viie liikmeliseks. Suuremate struktuuriüksuste puhul, kus allüksuste arv on suurem, kui viis, jäävad osad allüksused seega ilma omapoolse esindajata. Et malevatel oleks võimalus kaasata juhatuse töösse igast oma allüksusest vähemalt üks inimene, oleks vajalik juhatuse liikmete arvu siduda struktuuriüksuse allüksuste arvuga, jättes juhatuse liikmete miinimumarvu samaks, mis on kehtivas korras, ja suurendades liikmete arvu vastavalt kuni struktuuriüksuse allüksuste arvule. (ID56) 21. KaLS § 5 lg 2. 2020. aastal viidi Kaitseliidu siseselt läbi avalik debatt kodukorra kehtestamise õiguse üleandmiseks Vabariigi Valitsuselt Kaitseliidu keskkogule. Kaitseliidu keskkogu otsustas esitada ettepaneku KaLS § 5 lg 2 muutmise algatamiseks. Hetkel on kodukorra kehtestamise õigus Vabariigi Valitsusel. Kodukorras igasuguste paranduste ja muudatuste tegemiseks peab Kaitseliidu keskkogu tegema alati Vabariigi Valitsusele ettepaneku kodukorra muutmise algatamiseks, mis on alati väga aeganõudev. Kodukorra kehtestamise õiguse ületulekuga keskkogule suurendaksime Kaitseliidu autonoomiat ja isemääramise õigust. Lihtsustub Kaitseliidu sisemine toimimine. Kaitseliidu seadus kehtestab üldpõhimõtted nagu see täna on. Kaitseliidu kodukord on asutuse sisemist toimimist reguleeriv dokument, milleks ei pea Vabariigi Valitsust kaasama. Juhul, kui Kaitseministeerium toetab ettepanekut, et kodukorra kehtestamise õigus läheb Vabariigi Valitsuselt Kaitseliidu keskkogule, siis tekib vajadus hinnata, millised senised sätted kodukorrast oleks vaja viia Kaitseliidu seadusesse. Vastava toetuse saamisel Kaitseministeeriumilt valmistame ette oma nägemuse ja esitame need esitatud ettepanekute läbirääkimiste algusel. 3) Teisi õigusakte puudutavad muudatusettepanekud 22. Kaitseväeteenistuse seadus. Praegune regulatsioon ei võimalda sõjaväelise auastme andmist kaitseväekohustusega Kaitseliidu tegevliikmele, kes ei ole reservis, kuid on KaLS § 321 alusel nimetatud sõjaväelise auastmega ametikohale. Samuti võiks kaaluda kaitseväeteenistuse seaduse § 21 täiendamist selliselt, et nooremallohvitseri auastme andmise õigus oleks ka Kaitseliidu ülemal ja sõduri auastme andmise õigus maakaitseringkonna pealikul. Kaitseliitlased osalevad üldiselt Kaitseväe juhataja kehtestatud sõjaväelises väljaõppes ja koolitustel kordades rohkem kui keskmised reservis olevad isikud, mistõttu oleks õiglane luua võimalus neile ka 6 (7) rohkem kui keskmised reservis olevad isikud, mistõttu oleks õiglane luua võimalus neile ka vastava väljaõppe saamise järel sõjaväeline auaste anda. (ID55) 23. Tulumaksuseadus. Teeme ettepaneku täiendada tulumaksuseaduse § 11 selliselt, et tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja oleks võimalik lisada ka Kaitseliit. Kaitseliidu seaduse § 82 lg 1 p 4 kohaselt on Kaitseliidu üheks tuluallikaks annetused ja toetused. Maksusoodustus muudaks oluliselt atraktiivsemaks annetuse tegemise Kaitseliidule. Kokkuvõttes ei tohiks see märkimisväärselt mõjutada ka riigi tulubaasi, kuna annetuselt saamata jäänud tulumaks kompenseeritakse annetuse näol riigikaitseks täiendavalt laekunud tuluga. (ID62) Esitatud ettepanekud on eelkõige indikatiivsed ning loodame ministeeriumiga koostöös leida sobivaima sõnastuse või õigusliku lahenduse kirjeldatud ettepaneku realiseerimiseks. Kaitseliidu õigusloome auditiga ning esitatud ettepanekuga seotud täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Kaitseliidu ülema õigusnõuniku Marek Ranne poole (e-post: [email protected], tel 5886 8187). Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Riho Ühtegi Brigaadikindral Kaitseliidu ülem Lisa: Kaitseliidu keskkogu 16.12.2020 otsus 7 (7)