Teavitus Maapaju looduskaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsusest

Nimekirja alusel 29.01.2021 nr 7-4/21/2120 Teavitus Maapaju looduskaitseala kaitse- eeskirja väljatöötamise kavatsusest Austatud menetlusosaline Keskkonnaamet teavitab Teid Maapaju looduskaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsusest. Moodustamisel on Maapaju looduskaitseala, mille territoorium hõlmab täielikult praegu kaitse all olevat Maapaju looduskaitseala ja Vikipalu ning Niinsoni metsise püsielupaiku. Kogu moodustatava Maapaju looduskaitseala maa-ala jääb riigimaale. Ühtlasi jääb moodustatava Maapaju LKA maa-alale neli metsisemänguala: Vikipalu, Maapaju 2, Pillapalu ja Niinsoni. Vikipalu ja Maapaju 2 metsisemängualad jäävad Vikipalu metsise püsielupaika, Niinsoni metsisemänguala jääb Niinsoni metsise püsielupaika ning Pillapalu metsisemänguala jääb kehtiva Maapaju LKA koosseisu. Hetkel kehviva kaitsekorraga Maapaju looduskaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määrusega nr 122 „Maapaju looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Vikipalu ja Niinsoni metsise püsielupaigad on moodustatud keskkonnaministri 13.01.2005 määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“. Vikipalu metsise püsielupaiga maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Maapaju ja Vikipalu sihtkaitsevööndisse ning Vikipalu piiranguvööndisse. Niinsoni metsise püsielupaiga maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Niinsoni sihtkaitsevööndisse ja Niinsoni piiranguvööndisse. Kehtiva Maapaju LKA sihtkaitsevöönd kattub osaliselt Vikipalu metsise püsielupaiga piiranguvööndiga ja tervikuna Niinsoni metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndiga. Seega hetkel on alal osaliselt topelt kaitse ja uue kaitseala moodustamine on sh vajalik tsoneeringu ühtlustamiseks. Vikipalu ja Niinsoni metsise püsielupaigad asuvad Kõrvemaa metsise tuumikalal, mis on Eestis üks kahest metsise tuumikasurkonnast, kus on oluline tõsta elupaikade kvaliteeti ja tagada elupaikade sidusus. Lisaks tuleb tagada Maapaju soo terviklik kaitse, kuna osa soost on väljaspool püsielupaikasid ja Maapaju looduskaitseala. Kokkuvõtvalt, ühtse Maapaju LKA moodustamine on vajalik metsise elupaikade sidususeks ja seeläbi elupaikade kvaliteedi parandamiseks ning Maapaju soo terviklikku kaitseks. Moodustatava Maapaju LKA maa-alal asuvad metsisemängud koos kehtiva Maapaju LKA-ga arvatakse LKA sihtkaitsevööndisse ja LKA piiranguvöönd moodustatakse metsisemängualade puhveralaks ehk mängualade sidususeks. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Moodustatava Maapaju LKA kaitse-eesmärgiks seatakse metsise elupaiga soodsa seisundi ning järgmiste elupaigatüüpide: rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), kaitse. Edastame Teile Maapaju looduskaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsuse. Palume Teie seisukohta ja ootame parandusettepanekuid või vastuväiteid hiljemalt 17. veebruariks 2021 Keskkonnaameti aadressil Roheline 64, Pärnu, 80010 Pärnu maakond või [email protected]. Küsimuste korral pöörduda vastutava looduskaitse planeerimise osakonna spetsialisti Jana Arula poole (5697 8857, [email protected]). Kui nimetatud tähtajaks ei ole väljatöötamise kavatsuse kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast tutvustamisperioodi lõppu esitatakse väljatöötamise kavatsus 2021. aasta kevadel keskkonnaministrile määruse eelnõu menetluse algatamiseks. Määruse eelnõu kohta on võimalik arvamust avaldada menetlusele järgneval avalikustamise perioodil. Maapaju looduskaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsusega on samuti võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal ajavahemikul 02.02.2021 kuni 17.02.2021 Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee (kiirelt kätte/kaitse-eeskirjade avalikustamine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nele Saluveer juhtivspetsialist looduskaitse planeerimise osakond Lisa: Maapaju looduskaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsus. Jana Arula 5697 8857 [email protected] 2 (2)  Maapaju looduskaitseala kaitse-eeskirja VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus Moodustatav Maapaju looduskaitseala (edaspidi LKA) asub Harju maakonnas Anija vallas Vikipalu ja Pillapalu külas. Maapaju LKA moodustatakse praegu kaitse all oleva Maapaju looduskaitseala1 (edaspidi kehtiv LKA) ja Vikipalu ning Niinsoni metsise püsielupaikade2 (edaspidi püsielupaigad) baasil. Samuti jääb moodustatava Maapaju LKA maa-alale neli metsisemänguala: Vikipalu, Maapaju 2, Pillapalu ja Niinsoni. Vikipalu ja Maapaju 2 metsisemängualad jäävad Vikipalu metsise püsielupaika, Niinsoni metsisemänguala jääb Niinsoni metsise püsielupaika ning Pillapalu metsisemänguala jääb kehtiva Maapaju LKA koosseisu. Kehtiv Maapaju LKA moodustati metsakoosluste loodusliku arengu tagamise ja kaitsealuste liikide kaitseks. Ala moodustati II kaitsekategooria3 ja Euroopa Nõukogu linnudirektiivi4 I lisa liigi – metsise (Tetrao urogallus) ning Euroopa Nõukogu loodusdirektiivi5 elupaigatüüpide – rabade (7110* – sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks. Kehtiva Maapaju LKA maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Maapaju sihtkaitsevööndisse. Kehtiv Maapaju LKA kuulub Natura 2000 võrgustiku Maapaju loodusalasse6. Vikipalu metsise püsielupaiga maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Maapaju ja Vikipalu sihtkaitsevööndisse ning Vikipalu piiranguvööndisse. Niinsoni metsise püsielupaiga maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Niinsoni sihtkaitsevööndisse ja Niinsoni piiranguvööndisse. Kehtiva Maapaju LKA sihtkaitsevöönd kattub osaliselt Vikipalu metsise püsielupaiga piiranguvööndiga ja tervikuna Niinsoni metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndiga. Seega hetkel on alal osaliselt topelt kaitse ja uue kaitseala moodustamine on sh vajalik tsoneeringu ühtlustamiseks. Lisaks jääb moodustatav Maapaju LKA kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu (edaspidi REP-i) raames hüvitusmeetmete väljatöötamise Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse- eesmärgiks olevate liikide: metsis, must-toonekurg ja kaljukotkas valikualasse. REP-i detailse lahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise raames hüvitusmeetmete väljatöötamise Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele metsis, must-toonekurg ja kaljukotkas kohta on koostatud eksperthinnang. 1 Maapaju looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri – RT I 2005, 33, 122; RT I, 2005, 33, 251. 2 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine – RTL 2005, 13, 111; RT I, 04.07.2019, 3. 3 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu – RT I 2004, 44, 313; RT I, 18.06.2014, 20. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (30.11.2009) I lisa. Euroopa Liidu Teataja. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (20.11.2003) I lisa. Euroopa Liidu Teataja. 6 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615-k „esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkt 2 alapunkt 194. – RTL 2004, 111, 1758; RT III, 04.04.2017, 6. 1 Antud eksperthinnangu kohaselt on vajalik sh Vikipalu ja Niinsoni metsise püsielupaigad (lisaks kehtiv Maapaju LKA) kaasata Natura linnualade võrgustikku. Need püsielupaigad asuvad Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa linnuala vahel ning REP-iga on tehtud ettepanek liita antud metsise püsielupaigad linnualadega. Vikipalu ja Niinsoni metsise püsielupaigad asuvad Kõrvemaa metsise tuumikalal, mis on Eestis üks kahest metsise tuumikasurkonnast7, kus on oluline tõsta elupaikade kvaliteeti ja tagada elupaikade sidusus. Nendes püsielupaikades tuleb metsisele esmatähtsad elupaigad tsoneerida sihtkaitsevööndisse ja taastada soometsades veerežiim. Lisaks tuleb tagada Maapaju soo terviklik kaitse, kuna osa soost on väljaspool püsielupaikasid ja Maapaju looduskaitseala. Kokkuvõtvalt, ühtse Maapaju LKA moodustamine on vajalik metsise elupaikade sidususeks ja seeläbi elupaikade kvaliteedi parandamiseks ning Maapaju soo terviklikku kaitseks. Moodustatava Maapaju LKA maa-alal asuvad metsisemängud koos kehtiva Maapaju LKA-ga arvatakse LKA sihtkaitsevööndisse ja LKA piiranguvöönd moodustatakse metsisemängualade puhveralaks ehk mängualade sidususeks. Maapaju LKA moodustamisega laiendatakse kehtivat Maapaju LKA ja alaga liidetakse piirnevad metsise püsielupaigad. Moodustatava Maapaju LKA maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Maapaju sihtkaitsevööndisse ja Maapaju piiranguvööndisse. Pärast määruse jõustumist viiakse Maapaju loodusala välispiir vastavusse moodustatava LKA piiriga ja tehakse ettepanek liita ala Põhja-Kõrvemaa või Kõrvemaa linnualaga. Moodustatava Maapaju LKA kaitse-eesmärgiks seatakse metsise elupaiga soodsa seisundi ning järgmiste elupaigatüüpide: rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), kaitse. Moodustatava Maapaju LKA kogupindala on 1744,4 ha, millest Maapaju sihtkaitsevööndisse jääb 1399 ha ja Maapaju piiranguvööndisse 345,4 ha. Kehtiva Maapaju LKA kogupindala on 448,5 ha, mis kattub osaliselt nii Vikipalu, kui ka Niinsoni metsise püsielupaikadega, st alal on topelt kaitse. Vikipalu metsise püsielupaiga kogupindala on 751,4 ha, millest sihtkaitsevööndisse (Vikipalu ja Maapaju) jääb 111,3 ha ning piiranguvööndisse 640,1 ha. Niinsoni metsise püsielupaiga kogupindala on 367,2 ha, millest sihtkaitsevööndisse jääb 133,3 ha ja piiranguvööndisse 233,9 ha. Maapaju LKA laiendatakse Maapaju soo tervikliku kaitse ja kaitseala piiritlemise pärast, mistõttu kogu ala pindala suureneb kokkuvõttes 344,3 ha ja laiendusala tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Kehtiva Maapaju LKA ja moodustatava LKA skeemid on toodud lisas 1. Looduskaitseseaduse8 § 53 lõike 1 kohaselt on keelatud I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites, nendega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). Moodustatava Maapaju LKA kõlvikuline koosseis on järgmine: metsamaa 1390 ha, rohumaa 0,4 ha ja muu maa 354 ha, millest märgala 339,2 ha. Kogu moodustatav looduskaitseala jääb riigimaale. 7 Leivits. M. 2018. Metsise mängud, 2018. Aasta aruanne. Keskkonnaagentuur. 8 Looduskaitseseadus – RT I 2004, 38, 258; RT I, 06.05.2020, 17. 2 2. Väärtused ja kaitse-eesmärkide muutused 2.1. Väärtuste kirjeldus Moodustatava Maapaju LKA peamiseks väärtuseks on väärtuslikud metsa- ja sookooslused ning II kaitsekategooria liik, metsis, ning tema elupaigad. Moodustatav Maapaju LKA jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Kõrvemaa maastikukaitseala vahele, samuti on ala ümbritsetud mitme metsise mängualaga moodustades osa Kõrvemaa metsise tuumikalast. Kaitstavate alade võrgustiku eelis on see, et esineb mitmekesisem valik elupaiku, mis omakorda toetab suurt liigirikkust. Väheneb servaefekt ja tingimused on soodsad liikide levimiseks, mis on aluseks elupaiga taas- või esmakordseks koloniseerimiseks. Niisamuti on seal paremad eeldused geneetilise materjali vahetamiseks erinevate populatsioonide vahel. 2.1.1. Linnuliigid Kehtiva kaitsekorra kohaselt on nii kaitseala kui ka püsielupaiga eesmärgiks seatud ainult üks liik – metsis. Ka moodustatava Maapaju LKA kaitse-eesmärgiks jääb linnuliikidest metsise ja tema elupaikade kaitse. Keskkonnaregistris (2020 a. detsembri seisuga) on alal registreeritud kaks metsise elupaika: üks elupaik (keskkonnaregistrikoodiga KLO9101721) hõlmab osaliselt (st elupaik on suurem, kui metsisemängud) Vikipalu ja Maapaju 2 metsisemängualasid. Viimase kinnitatud vaatluse (2018. a) kohaselt on kokku kahel (Vikipalu ja Maapaju 2) metsise mängualal registreeritud 9 metsisekuke esinemine, samas kui 2017. a ei olnud mängud asustatud ning nt 2015. aastal oli ainult üks metsisekukk mängualadel. Teine elupaik (keskkonnaregistrikoodiga KLO9101723) hõlmab osaliselt Pillapalu ja Niinsoni metsisemängualasid. Viimase kinnitatud vaatluse (2019. a) kohaselt on kokku kahel (Pillapalu ja Niinsoni) metsise mängualal registreeritud 3 metsisekuke esinemine, samas kui 2018. a ei olnud mängud asustatud ja 2014. a oli ainult üks metsisekukk mängualadel. Seega arvestades eelpool mainitut on ajas mängualad metsistele atraktiivsemaks muutnud ja mängude asustustihedus suurenenud ning metsise elupaiga soodsa seisundi kaitse-eesmärgiks lisamine on igati põhjendatud. Keskkonnaregistri (2020 a. detsembri) kohaselt on alal registreeritud lisaks metsisele händkaku (Strix uralensis) pesapaik (keskkonnaregistrikoodiga KLO9126583), kus 2018. a registreeriti 7,9 ha suuruses elupaigas 1 paari esinemine. Samuti on alal registreeritud musträhni (Dryocopus martius) pesapaik (keskkonnaregistrikoodiga KLO9107986), kus 2009. a registreeriti 0,8 ha suuruses elupaigas 2 paari esinemine. Nii händkaku kui ka musträhni elupaikade lisamine eraldi kaitse-eesmärgiks ei ole vajalik, kuna nende elupaikade kaitse toimub läbi metsise elupaikade kaitse. Samuti on antud linnuliikide elupaigad tsoneeritud moodustatava Maapaju LKA sihtkaitsevööndisse, kus liikide soodne seisund tagatakse metsa rangema kaitsega, sest nii jääb metsa ja ajapikku tekib juurde struktuurelemente, mida linnuliigid elutegevuseks vajavad. 2.1.2. Elupaigatüübid Moodustatava Maapaju LKA kaitse-eesmärgiks seatakse järgmiste elupaigatüüpide: rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- 3 lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), kaitse. Kehtiva Maapalju LKA kaitse-eesmärkideks on elupaigatüüpidest: rabade (7110*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja rabametsade (91D0*) kaitse. Tabel 1 annab ülevaate moodustatava Maapaju LKA elupaigatüüpide kaitse-eesmärkidest ning annab infot, millised muutused toimuvad elupaigatüüpide osas. Tabel 1. Moodustatava Maapaju LKA elupaigatüübid Elupaigatüüp Olemasoleva Moodustatava Vastavalt 2016. aastal Vastavalt Natura 2000 Märkused LKA kaitse- LKA kaitse- läbiviidud andmebaasile eesmärk eesmärk elupaigainventuurile jah/ei jah/ei Pindala Seisund9 Pindala Seisund9 (ha) (ha) Rabad (7110*) Jah Jah 12,7 B 4,0 B Siirde- ja Ei Jah 6,5 B - - Ei ole Natura õõtsiksood (7140) eesmärgiks Nokkheina- Ei Jah 0,0 B 0,0 B Kaasneb rabade kooslused (7150) (7110*) elupaiga- tüübiga Liigirikkad Jah Jah 1,0 B 1,0 B madalsood (7230) Vanad Jah Jah 177,2 B 87 A loodusmetsad 0,5 C (9010*) Rohunditerikkad Ei Jah 10,2 B 8 C kuusikud (9050) Soostuvad ja soo- Ei Jah 20,7 C - - Ei ole Natura lehtmetsad (9080*) eesmärgiks Siirdesoo- ja Jah Jah 83,1 B 26 C rabametsad 140,8 C (91D0*) KOKKU 452,7 125,6 Seega kaitse-eesmärgiks lisatavad elupaigatüübid on: nokkheinakooslused (7150), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). 2016. aasta inventuuri kohaselt on alal inventeeritud niiskuslembeste kõrgrohustute (6430) elupaigatüüp pindalaga 11,3 ha ja seisundiga C, kuid antud kooslus on degradeerunud struktuuriga ja taastatavusega III (raske või võimatu taastada). Elupaik ise ümbritseb Aavoja oja. Seega arvestades koosluse asukohta (keeruline ligipääs ning taastamise ja hooldamisega kahjustaks teisi kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe) ning asjaolu, et elupaigatüüp ei ole kehtiva Maapaju LKA, ega ka Maapaju loodusala kaitse-eesmärgiks, ei ole vajalik niiskuslembeste kõrgrohustete (6430) elupaigatüüpi kaitse-eesmärgiks seada, vaid jätta antud kooslus looduslikule arengule. 2.1.3. Taimeliigid Hetkel kehtiva kaitseala eesmärgiks ei ole seatud ühtegi taimeliiki. Keskkonnaregistris (2020 a. detsembri seisuga) on alal registreeritud üks II kaitsekategooria ja neli III kaitsekategooria taimeliiki. II kaitsekategooria liik, kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), on oma nime saanud risoomi iseäraliku kuju tõttu, mis tõesti meenutab tihedat põimunud koralli. Seentoiduline. Kõdu- koralljuurt ohustab eelkõige kasvukoha kuivendamine, seega tuleb säilitada kasvukohti 9 Elupaigatüübi seisund A – väga hea, B – hea, C- arvestatav. 4 looduslikuna ja vajaduse korral taastada kasvuala looduslik veerežiim10. Moodustataval Maapaju LKA on 2008. a seisuga alal kümmekond taime. III kaitsekategooria liik, kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), kasvab päris-, soo- ja looniitudel, hõredamates salumetsades, soostuvates metsades, soosaartel ja nii madal- kui siirdesoos11. Moodustataval Maapaju LKA on 2008. a seisuga alal taimi üksikult. III kaitsekategooria liik, roomav öövigle (Goodyera repens), on käpaline, kes kasvab kuivades ja rabastuvates okas- ja segametsades12. Moodustataval Maapaju LKA on 2008. a seisuga alal mõni taim. III kaitsekategooria liik, kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv rohttaim. Leidub Eestis hajusalt soostunud metsades, rabaservades, harva märgadel niitudel13. Moodustataval Maapaju LKA on 2008. a seisuga alal mõnikümmend taim. III kaitsekategooria liik, karukold (Lycopodium clavatum), igihaljas, roomava varrega püsik. Kasvab liivastes männi-, kuuse- ja segametsades14. Moodustataval Maapaju LKA on 2008. a seisuga alal 0,1 ha suurune kasvukoht suure populatsiooniga. Alal jäävad kõik taimeliikide kasvukohad moodustatava Maapaju LKA Maapaju sihtkaitsevööndisse ja on inventeeritud järgmistes metsaelupaigatüüpides: vanad loodusmetsad (9010*) (roomav öövilge), rohunditerikkad kuusikud (9050) (kahelehine käokeel ja kõdu- koralljuur) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) (karukold). Seega eraldi taimeliikide kaitse-eesmärgiks seadmine ei ole vajalik, kuna nende kaitse toimub läbi elupaigatüüpide kaitse ja kasvukohad on lisaks tsoneeritud looduskaitseala sihtkaitsevööndisse. 2.2. Ohutegurid 2.2.1. Metsis Metsise puhul hinnatakse suurteks ohuteguriteks elupaikade killustumist, kisklust, kuivenduse mõjul toimuvat elupaiga kvaliteedi langust ning nende tegurite omavahelist koosmõju, aga samuti ka pikaajalisi maastikumuutusi, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine. Elupaikade kadu potentsiaalselt sobivates elupaikades (lageraied väljaspool kaitsvaid metsise elupaiku) ja inimesepoolset häirimist peetakse keskmise tähtsusega ohuteguriks15. Antud mõjutegurid on osaliselt ka moodustatava Maapaju LKA-l asjakohased, ennekõike elupaikade killustumine, kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi langus ning nende tegurite omavaheline koosmõju. 2.2.2. Elupaigatüübid 2.2.2.1. Sooelupaigatüübid 10 http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Corallorhiza_trifida.html. 11 http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kaokeel2.htm. 12 http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Goodyera_repens.html. 13 http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=494. 14 http://www.cybernature.ee/herb/karukold.htm. 15 Randla, T. jt (2015). Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava. 5 Sooelupaigatüüpidest kaitstakse moodustataval Maapaju LKA rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ja nokkheinakoosluste (7150) elupaigatüüpe. Peamisteks ohuteguriteks on sooelupaigatüüpides kuivendamine, turba kaevandamine, aga ka muu pinnast ja taimestikku kahjustav tegevus (nt mootor või maastikusõidukiga sõitmine) sealhulgas ka nende servaaladel. Rabade ja siirdesoode kaitseks on oluline, et väärtused asuksid sihtkaitsevööndites, kus majandustegevus on keelatud ning piiratakse ka teisi pinnast kahjustavaid tegevusi. Õõtsiksoode peamine ohutegur on kuivendamine, kuid ka muu pinnast ja taimestikku kahjustav tegevus (mootor või maastikusõidukiga sõitmine). Kuna sooelupaigatüübid moodustavad alal ühe terviku (Maapaju soo ja raba), siis on need alad tsoneeritud moodustatava Maapaju LKA Maapaju sihtkaitsevööndisse, kus on majandustegevus keelatud. 2.2.2.1. Metsaelupaigatüübid Metsaelupaigatüüpidest kaitstakse moodustataval Maapaju LKA vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) elupaigatüüpe. Metsaelupaigatüüpide peamine ohutegur on metsaraie ja kuivendamine. Metsaelupaigatüüpide kaitseks on vajalik jätta need alad majandamisest välja. Sellega kaitstakse ka elupaiku neile liikidele, kes ei suuda toime tulla majandusmetsades ja keda leidub peamiselt ainult loodusmetsades. Nii märjemate metsaelupaigatüüpide kui ka sookoosluste hea seisundi säilimiseks ei tohi samuti rajada uusi maaparandussüsteeme. Kaitseala metsakooslused on ohustatud sellepärast, et kasvavad viljakal pinnasel, on suurema tootlikkusega ning seetõttu on ka majanduslik huvi nende osas suurem (majandatakse rohkem). Ehitus- ja arendussurvet hetkel alal ei ole, kuid ala kuulub Maapaju ja Aegviidu jahipiirkonda ja sellest tulenevalt võib surve olla uute ehitiste/rajatiste püstitamiseks ning metsasihtide ja kraavide hoolduseks. Põhjaveetaseme alandamine ja mulla veemahutavuse muutmine mõjutavad ümbritsevate alade veerežiimi ning mikrokliimat, elupaikade omadusi, taimestikku ja loomastikku. Moodustatava Maapaju LKA inventeeritud metsaelupaigatüübid on tsoneeritud Maapaju sihtkaitsevööndisse, kus on majandustegevus keelatud. 2.3. Kaitsekorra muutmise vajadus Kaitsekorra muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et hetkel on alal osaliselt topelt kaitse, st kehtiva Maapaju LKA sihtkaitsevöönd kattub osaliselt Vikipalu metsise püsielupaiga piiranguvööndiga ja tervikuna Niinsoni metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndiga. Kehtiva Maapaju looduskaitsealal kehtib kahe määruse kaitsekord: Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määrusest nr 122 „Maapaju looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ tulenev sihtkaitsevööndi ning keskkonnaministri 13.01.2005 määrusest nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ tulenev metsise püsielupaikade sihtkaitsevööndi ja piiravööndi kaitsekord. Lisaks tuleb tagada Maapaju soo terviklik kaitse, kuna osa soost on väljaspool püsielupaikasid ja Maapaju looduskaitseala. Seega hetkel kehtiv kaitsekord ei taga alal esinevate väärtuste kaitset, kuna suur osa Maapaju soost ja rabast on hetkel kaitseta ning nt maaparandussüsteemi rajamine ja olemasolevate hooldamine/taastamine ei ole selles osas reguleeritud, mis otseselt mõjutab kogu kaitstavat ala. 6 Ühtse Maapaju LKA moodustamine on sh vajalik metsise elupaikade sidususeks ja seeläbi elupaikade kvaliteedi parandamiseks. 3. Peamised muudatused 3.1. Tsoneering ja kaitseala piir Moodustatav Maapaju LKA moodustatakse kehtiva Maapaju LKA ning Vikipalu ja Niinsoni metsise püsielupaikade baasil ning kogu kaitstav ala jääb riigimaale. Moodustatava Maapaju LKA kogupindala on 1744,4 ha, millest Maapaju sihtkaitsevööndisse jääb 1399 ha ja Maapaju piiranguvööndisse 345,4 ha. Kehtiva Maapaju LKA kogupindala on 448,5 ha ning Vikipalu metsise püsielupaiga kogupindala on 751,4 ha, millest sihtkaitsevööndisse (Vikipalu ja Maapaju) jääb 111,3 ha ning piiranguvööndisse jääb 640,1 ha. Niinsoni metsise püsielupaiga kogupindala on 367,2 ha, millest sihtkaitsevööndisse jääb 133,3 ha ja piiranguvööndisse 233,9 ha. Moodustatava Maapaju LKA laiendatakse (Maapaju soo tervikliku kaitse ja kaitseala piiritlemise tõttu) ligikaudu 377,5 ha võrra ja laiendusala tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Seega arvestades eelpoolmainitut suureneb moodustatava Maapaju looduskaitseala pindala 344,3 ha võrra (valdavalt on LKA pindala suurenemine tingitud Maapaju soo terviklikkuse kaitsest, st varem oli osa soost kaitseta). Kogu looduskaitseala laiendusala on sihtkaitsevööndi kaitsekorraga. Samuti arvatakse osa varem metsise püsielupaiga piiranguvööndist moodustatava Maapaju LKA sihtkaitsevööndisse tagamaks metsise mängude tuumikalade parema ja ühtsema kaitse. Moodustatava Maapaju LKA tsoneeringu ja välispiiri muutused on täpsemalt toodud alljärgnevalt:  Maapaju soo laiendus - Maapaju soo terviklikku kaitsega laiendatakse ala ligikaudu 369,6 ha võrra, st antud ala ei olnud varem kaitse all, kuid Maapaju soo elupaigatüüpide ja metsise elupaikade kaitseks on vajalik antud ala kaitse alla võtta;  Muutused metsise püsielupaikades - Vikipalu metsise püsielupaiga piiranguvööndist arvatakse ligikaudu 288,3 ha moodustatava Maapaju LKA Maapaju sihtkaitsevööndisse;  Niinsoni metsise püsielupaiga piiranguvööndist jääb ligikaudu 180,6 ha moodustatava Maapaju LKA Maapaju sihtkaitsevööndisse;  Niinsoni ja Vikipalu metsise püsielupaikade piiranguvööndist jääb ligikaudu 33,2 ha kaitse alt välja (st ei jää moodustatava Maapaju LKA koosseisu) kaitseala välispiiri muutuse tõttu. Kaitseala välispiiri muudeti väärtustest lähtuvalt loogilisemaks ja looduses lihtsamalt tuvastatavaks;  Ligikaudu 5,6 ha jääb varem Vikipalu metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis moodustatava Maapaju LKA Maapaju piiranguvööndisse;  Lisaks suureneb moodustatav kaitseala ligikaudu 7,9 ha võrra kaitseala piiritlemise tõttu. Seega, moodustatava Maapaju LKA kinnitamisel muutub tsoneering järgmiselt: varem piiranguvööndisse kuuluv ligikaudu 468,9 ha tsoneeritakse LKA sihtkaitsevööndisse, ligikaudu 7 33,2 ha jääb looduskaitse alt välja ja varem sihtkaitsevööndisse kuuluv ligikaudu 5,6 ha tsoneeritakse moodustatava Maapaju LKA piiranguvööndisse. Kuna moodustatava Maapaju LKA koosluste kaitseks ei ole vajalik üldiselt nende majandamine ja arengu tagavad looduslikud protsessid, on eesmärk lasta kooslustel looduslikult taastuda ja areneda. Võrreldes varasema kaitsekorraga, muutub LKA moodustamisega osaliselt koosluste kaitse edaspidi rangemaks, kuna moodustatava Maapaju LKA arvatakse osa varem metsise püsielupaiga piiranguvööndist LKA sihtkaitsevööndi koosseisu ja kaitseala koosseisu lisatakse no laiendusala (Maapaju soo), mis varem oli kaitseta. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks. Eesmärk on jätta metsad ja sood looduslikule arengule ja seetõttu on vööndis lubatud ainult need tegevused, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks või ei kahjusta kaitse-eesmärkide saavutamist. Piiranguvöönd on vöönd, kus seatud tingimustel, mis arvestavad loodushoidu, on majandustegevus lubatud. Piiranguvöönd on kaitseala osa, mille kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse säilitamine ning kaitstavate liikide elupaikade soodsa seisundi kaitse ja taastamine. Selle saavutamiseks on oluline, et piiranguvööndis on igal ajahetkel kaitse- eesmärkideks olevate liikide elutegevuseks vajalikke struktuurielemente. Piiranguvööndisse jäävad kaitseala metsad, mis on äärealadel ja piirnevad ühelt poolt kaitsealalt väljajääva raietegevusega. Seega on piiranguvööndi üks eesmärk olla puhver/üleminekuala väärtuslikuma tuumala ning intensiivse majandustegevuse vahel. Moodustatava Maapaju LKA Maapaju piiranguvöönd moodustatakse metsisemängualade puhveralaks ehk mängualade sidususeks. Ennekõike on see oluline moodustatava Maapaju LKA põhjaossa jääva Vikipalu metsisemänguala sidususeks, kuna ülejäänud moodustatava Maapaju LKA lõunaossa jäävat kolm metsisemänguala (Maapaju 2, Pillapalu ja Niinsoni) moodustavad ühtsema terviku. Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud peamiselt selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (mõõdistatud maaüksused, kraavid, metsasihid jne). Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaitseala välispiiri määramisel lähtuti sellest, et kaitstavad väärtused – eelkõige soo- ja metsakooslused ning kaitstavad liigid – paikneksid tervikuna kaitsealal. Piiritlemisel lähtuti suuresti olemasolevatest kaitseala ja püsielupaikade ning maaüksuste piiridest. Moodustatava Maapaju LKA välispiiri suurimad muudatused on toodud alljärgnevalt kulgedes päripäeva mööda kaitseala välispiiri:  Moodustava kaitseala kirdeosas on väljaarvatud olemasoleva Maapaju LKA kaitseala koosseisust ligikaudu 0,4 ha suurune ala. Uus kaitseala välispiir kulgeb mööda Anija metskond 104 katastriüksuse (katastritunnusega 14001:003:0317) piiri. Varem oli kaitseala koosseisu arvatud osaliselt sama katastriüksuse kvartali AN114 eraldis 35.  Moodustatava Maapaju LKA loomisega arvatakse kaitse alt välja ligikaudu 23,8 ha suurune ala varem Niinsoni metsise püsielupaiga piiranguvööndist. Uus välispiir järgib metsasihte ja kraave (mõlemad jääva kaitsealale) ning Aegviidu metskond 84 8  katastriüksuse (katastritunnusega 14001:003:0309) piiri. Antud ala katse all hoidmine ei ole vajalik liigist (metsisest) lähtuvalt (antud ettepanek välispiiri osas on tehtud Keskkonnaameti liigikaitse büroo poolt).  Üheks suuremaks muudatuseks kaitseala välispiiris ja sihtkaitsevööndis on nn Maapaju soo laiendus, kus arvatakse 369,6 ha varem kaitseta olevat ala looduskaitseala sihtkaitsevööndi koosseisu. Antud laiendusala kaguosa välispiir kulgeb piki kruusakateega teed (etak_id 4702139) ja on piiritletud 5 m puhvriga tee servast. Edasi kulgeb välispiir mööda vooluveekogu (etak_id 1960142) selliselt, et veekogu jääb kaitsealale ning laiendusalale jäävad kraavid ja metsasihid jäävad samuti kaitseala koosseisu, kuid Lumila järv jääb välja.  Samuti jääb üks muutus kaitseala välispiiris kaitseala lääneossa, kus ligikaudu 7,5 ha suurune varem kaitseta olev ala arvatakse piiritlemise tõttu kaitseala sihtkaitsevööndi koosseisu. Laiendusala lõunapoolne välispiir kulgeb mööda kraavi, mis jääb kaitsealale ning läänepoolne välispiir kulgeb piki kruusakattega teed (etak_id 4571061) ja tee ei jää kaitseala koosseisu.  Moodustatava Maapaju LKA loomisega arvatakse kaitse alt välja ligikaudu 2,4 ha suurune ala varem Vikipalu metsise püsielupaiga piiranguvööndist. Uus välispiir kulgeb osaliselt piki kruusakattega teed (etak_id 4747705) ning teeb jääb selles kaitseala lõigus välja. Samuti jääb kaitse alt välja varem osaliselt kaitse olev elamumaa (Maapaju katastriüksus (katastritunnusega 14001:002:0101). Antud ala katse all hoidmine ei ole vajalik liigist (metsisest) lähtuvalt (antud ettepanek välispiiri osas on tehtud Keskkonnaameti liigikaitse büroo poolt).  Moodustatava Maapaju LKA loomisega arvatakse kaitse alt välja ligikaudu 3,8 ha suurune ala varem Vikipalu metsise püsielupaiga piiranguvööndist. Uus välispiir järgib Arulaane katastriüksuse (katastritunnusega 14001:002:0259) piiri. Maapaju sihtkaitsevööndi pindala on 1399 ha ja ala koosneb kahest lahustükist. Vööndi välispiir kattub osaliselt kehtiva Maapaju LKA välispiiriga ning nii Vikipalu kui ka Niinsoni metsise püsielupaikade välispiiriga. Vööndi piiritlemisel lähtuti katastriüksuste, mõtteliste sirgete, kraavide (jäävad sihtkaitsevööndisse) ja metsasihtide (jäävad sihtkaitsevööndisse) piiridest. Maapaju piiranguvööndi pindala on 345,4 ha ja vöönd jääb valdavalt kahe Maapaju sihtkaitsevööndi lahustüki vahele. Vööndi välispiir kattub valdavalt Vikipalu metsise püsielupaiga piiranguvööndiga. Vööndi piiritlemisel lähtuti katastriüksuste, mõtteliste sirgete, teede (jäävad osaliselt vööndi koosseisu), kraavide (jäävad piiranguvööndisse) ja metsasihtide (jäävad piiranguvööndisse) piiridest. 3.2. Metsamajandus ja raietegevus Moodustatava kaitseala sihtkaitsevööndis on parimaks kaitsemeetmeks metsakoosluste kujunemine looduslike protsessidena ja seega on sihtkaitsevööndis majandustegevus (sh metsaraie) keelatud. Rangem metsakoosluste kaitse tagab kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpide ja seeläbi ka metsise elupaikade parema kaitse. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ja koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. See võib vajalikuks osutuda näiteks metsise 9 elupaiga tugihooldustööde kavandamisel (nii püsielupaikades kui ka kaitseala piiranguvööndis nt kujundusraie teostamisel). Moodustatava kaitseala piiranguvööndis olevate metsade eesmärk on pakkuda puhverala sihtkaitsevööndis paiknevatele väärtuslikele metsadele ja pakkuda vähemalt minimaalselt sobivaid tingimusi ala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Peale selle on metsade funktsiooni pidev säilimine oluline, et intensiivselt majandatavate ja liikide optimaalsemate elupaikade vahel jääks üleminekuala. Nii väheneb ka liikidele mõjuv servaefekt. Piiranguvööndis on metsamajandus lubatud määratud erisustega, mis võtavad arvesse piiranguvööndi eesmärki. 3.2.1 Ajaline regulatsioon Raietegevus on kaitseala valitseja nõusolekul piiranguvööndis lubatud 1. septembrist kuni 31. jaanuarini. Piirangu eesmärk on tagada kaitse-eesmärgiks oleva metsise nii pesitsusaegne kui ka mänguaegne rahu. 3.2.2 Raie tüübi ja raielangi suuruse regulatsioon Metsamajandus mõjutab metsakanaliste elupaika mitmel viisil: puuliikide vaheldus, rohu- ja puhmarinde muutus, metsa fragmenteerumine, muutused ökoloogilistes protsessides (kiskjasaaklooma suhted). Kõik need mõjutavad elupaiga kvaliteeti ja kisklusee survet, kuid nende mõju eri sugupooltele ja vanuserühmadele on erinev (Sjöberg, 1996). Metsised taluvad mänguaegsetes elupaikades ainult väikesi lageraielanke ainult teatud ulatuses. Kui aga vanametsa osakaal metsamaastikus ümber mängupaiga 1 km raadiuses langeb alla 30%, mängupaik hüljatakse (Wegge, Rolstad 1986).16. Kehtiva, metsise püsielupaiga, piiranguvööndi kaitsekorra järgi on püsielupaiga piiranguvööndis lubatud lageraie, kuid uue kaitsekorra järgi on kaitseala valitseja nõusolekul piiranguvööndis lubatud turberaie, kusjuures turberaie korral ei tohi langi suurus ületada 2 ha. Lageraie mitte lubamise korral hoitakse ära liiga kiired muutused metsade vanuselises struktuuris. Metsasuse säilimiseks on vajalik, et metsade vanuseline ja liigiline struktuur oleks mitmekesine. Samadel põhjustel on kavas seada ka turberaielangi suuruse piirang kuni 2 ha. Kuna piiranguvöönd ümbritseb valdavalt Maapaju sihtkaitsevööndit, mis on peamiselt metsise elupaigaks, siis on raie seal lubatud 1. septembrist 31. jaanuarini ja üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50% (tabel 2). Raie keeluaeg 1. veebruarist 31. augustini tuleneb metsise pesitsusajast, kui liik on häirimise suhtes tundlik, ning sel ajal on keelatud kõik raieliigid. Selleks, et vältida metsisetibude hukkumist, ei saa metsaraieid lubada kevadsuvisel perioodil. Raietööde käigus võidakse pesakonnad laiali ajada ning ebasobivate ilmade korral võivad tibud ilma ema läheduseta hukkuda. Metsisemängu suuruse ja üle 60-aastase metsa osakaalu keskmiste vahel on tugev seos, mille kohaselt vanametsa osakaalu langemisel alla 45% mängud kaovad. Teadaolevalt on tugevad metsisemängud just seal, kus 800 m raadiuses vahetust mängupaigast ei ole suuremaid kui 0,6 ha suurusi lagealasid16. 16 Randla, T. jt (2015). Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava. 10 Kavas on lisada säte, mis ütleb, et metsade majandamisel tuleb elustiku mitmekesisuse säilitamiseks jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Sellised puud on elupaigaks mitmetele liikidele ning aitavad säilitada metsade liigilist mitmekesisust. Lisatakse säte puhtpuistute kujundamise ja energiapuistute rajamise keeldu kohta, kuna need vaesestavad piirkonna metsade mitmekesisust. Kaitseala piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Raie tüübi ja raielangi suuruse reguleerimine on vajalik selleks, et muutused elupaiga struktuuris ei oleks järsud ega tugevad ning metsas säiliks igal ajahetkel teatud hulk olulisi elemente. Tabel 2. Metsamajandamine moodustatava Maapaju LKA-l. Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord Maapaju LKA sihtkaitsevööndi kaitsekord Maapaju LKA kaitsekord  Metsamajandamine on keelatud.  sihtkaitsevööndis: metsa-majandamine on keelatud, kuid kaitseala valitseja võib lubada koosluse kujundamist vastavalt kaitse-eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust 1. septembrist 31. jaanuarini.  piiranguvööndis: kaitseala valitseja Metsise püsielupaikade kaitsekord nõusolekul on lubatud turberaie 1.  sihtkaitsevööndis: püsielupaiga valitseja võib septembrist 31. jaanuarini; lubada alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise  turberaie korral ei tohi langi suurus ületada rinde harvendamist 1. septembrist 31. 2 ha; jaanuarini ning loodusõnnetuse tagajärgede  üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi likvideerimist. jääda väiksemaks kui 50%;  piiranguvööndis: on lubatud lage- ja turberaie  raielankide vahele tuleb jätta üle 60 aasta 1. septembrist 31. jaanuarini; vanust puistut vähemalt 100 m laiuse  lageraie korral ei tohi langi suurus ületada 1,0 ribana; ha ning laius 30 meetrit;  elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb  turberaie korral ei tohi langi suurus ületada 2 raiel ühe hektari koht jätta alles vähemalt ha; 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende  üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu väiksemaks kui 50%; koristamisele ja jäävad metsa alatiseks.  raielankide vahele tuleb jätta üle 60 aasta Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles vanust puistut vähemalt 100 m laiuse ribana; jäetavad puud valitakse eri puuliikide  keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata esimese rinde suurima diameetriga puude pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu hulgast; kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda  keelatud on puidu kokku- ja väljavedu võimaldab. külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. 11 3.3 Ehitamine, hooldus- ja hoiutööd Moodustataval LKA-l plaanitakse keelata uute ehitiste (ehitusseadustiku mõistes17) püstitamine nii piirangu- kui ka sihtkaitsevööndis. Alal on peamiselt ajalooline metsamaa, kus ei ole olemasolevaid elamuid, talukohti ja tegemist ei ole vana asula kohaga, kuna tegemist on riigimaaga, siis ei ole ka huvi elamute rajamiseks. Alal ei ole teadaolevalt ka suurt külastuskoormust ega huvi muu arendustegevuse vastu. Ala vahetusläheduses leidub elamuid, kuid alal neid ei leidu. Ehitiste püstitamine tooks endaga kaasa ulatuslikud muudatused elupaigas, nt metsa raadamine või elupaigatüüpide hävimine. Ehitiste püstitamine ei ole seega lubatud ega otstarbekas. Erandina lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine. Sellise erisuse määramine on oluline, sest vajalikuks võib osutuda kaitse-eesmärkide täitmiseks rajatiste püstitamine, näiteks kraavide sulgemiseks tõkete vms püstitamine. Tee rajamine ei ole lubatud, sest ala juba teenindavad mitmed olemasolevat teed ja asustustest eemal oleval alal ei ole selleks vajadust. Kaitseala valitseja nõusolekul lubatakse sihtkaitsevööndis olemasolevate ehitiste hooldustööd. Alale jääb kaks hooldatavat kruusakattega teed Mustjõe tee (etak_id 4826107) ja Pärnassaate tee (etak_id4951407) ning kaks suuremat pinnasteed (teised pinnasteed on nimeta ja väiksemad, sh nt lõppevad moodustataval looduskaitsealal): Maapaju tee (etak_id 4899271) ja Sussi tee (etak_id 4805907). Tee osaks loetakse liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised, näiteks teekraavid. Teede hooldustöödeks nagu pinnasteede haljasala niitmine, langenud puude eemaldamine ja talvine lumetõrje ei ole vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Muul juhul peab tööd kooskõlastama. Moodustatavale Maapaju LKA-le jääb eesvool ANIJA-AAVAOJA, PÜ-404 osaliselt nii ala sihtkaitsevööndisse (MS_KOOD: 4108660010120) ja kui ka piiranguvööndisse (MS_KOOD: 4108680010010; 4108660010100) ning NIINSONI, TTP-232 (MS_KOOD: 4108570010120) jääb osaliselt ala sihtkaitsevööndisse. Seetõttu on plaanis kaitseala valitseja nõusolekul lubada olemasolevate maaparandussüsteemide18 hoiutööd va Maapaju sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini. Ajaline piirang on Maapaju sihtkaitsevööndis vajalik, kuna hooldustööd võivad metsiste mängu, pesitsust ja pesakonna üleskasvatamist segada. Maaparandussüsteemide hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega ja voolutakistuse eemaldamine. Kui voolutakistusena eemaldatakse üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremat kivi ja prügi, ei ole vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Peale selle jäävad moodustatavale LKA-le mitmed toimivad kraavid, mis mõjutavad nii metsa kui ka sookooslust, ja seega on plaanis kaitseala valitseja nõusolekul lubada loodusliku veerežiimi taastamistööd. Uue maaparandussüsteemi rajamine on keelatud nii sihtkaitsevööndis kui ka piiranguvööndis, sest need kahjustavad kaitse-eesmärkide saavutamist. Piiranguvööndisse jäävat metsamaad teenindavad juba olemasolevad kraavid, mille hooldus on lubatud. 17 Ehitusseadustiku § 3 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 18 Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. 12 Kaitseala valitseja nõusolek on oluline selleks, et reguleerida tööde tegemise viisi ja aega nii, et see ei mõjutaks kaitse-eesmärke negatiivselt. Kuna ehitamise ja hooldustööde mõju nii eesmärkidele kui ka ümbritsevale alale (tallamine, häirimine, väärtuste hävitamine jne) sõltub suuresti rajatise eripärast (asukoht, kasutatav tehnoloogia, ehituse maht ja aeg), siis tuleb seda iga kord eraldi hinnata, mistõttu on need tegevused jäetud kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid lubatakse juhul, kui nende hooldamine ei avalda ulatuslikku negatiivset mõju ala loodusväärtustele ja see on vajalik, kui maaparandussüsteemi hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala piiri asuvatele aladele (tabel 3). Tabel 3. Ehitamine, hooldus- ja hoiutööd moodustataval Maapaju LKA-l. Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd Maapaju LKA Kaitseala  Kaitseala valitseja  Keelatud on uute ehitiste valitseja nõusolekul on lubatud: nõusolekul on lubatud püstitamine, välja arvatud õppe- ja loodusraja rajamine ja olemasolevate ehitiste tehnovõrgu rajatise või selle hooldamine; hooldustööd. tootmisotstarbeta rajatise olemasolevate püstitamine. maaparandussüsteemide  Keelatud on uute hoiutööd ja veerežiimi ehitiste püstitamine, taastamine; kehtestada välja arvatud  Uue maaparandussüsteemi detailplaneeringut ja tehnovõrgu rajatise või rajamine on keelatud. üldplaneeringut; anda tootmisotstarbeta nõusolekut väikeehise, rajatise püstitamine sealhulgas lautri või paadisilla kaitsealal paikneva ehitamiseks; anda kinnistu või kaitseala projekteerimistingimusi ja anda tarbeks. ehitusluba.  Kaitsealal on keelatud  Kaitseala valitseja uute ehitiste nõusolekul on lubatud püstitamine; teede olemasolevate ehitamine ja maaparandussüsteemide tehnovõrgu rajatise hoiutööd ja loodusliku püstitamine. veerežiimi taastamine va Maapaju sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini.  Uue maaparandussüsteemi rajamine on keelatud. 3.4. Sõidukitega sõitmine, väetise ja biotsiidi kasutamine, lõkke tegemine ja telkimine ning rahvaürituste korraldamine ja inimeste viibimine. Moodustataval Maapaju LKA-l on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja jalgrattaga sõitmine radadel19. Moodustatavale Maapaju LKA-le jäävad hooldatavad kruusakattega teed: Mustjõe tee ja Pärnassaate tee ning kaks suuremat pinnaskattega teed: Maapaju tee ja Sussi tee. Teised alale jäävad pinnasteed on nimeta ja väiksemad ning nt lõppevad moodustataval 19 Ehitusseadustiku § 92 lg 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. 13 looduskaitsealal. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muudel juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti ja kaitstavaid elupaigatüüpe. Kaitsealal on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. Kaitsealal on eesmärgiks metsa- ja sookoosluse looduslik areng ja seega puudub vajadus biotsiid, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamiseks. Peale selle mõjutaks nimetatud vahendite kasutamine kooslusi (sh mulla omadusi) kunstlikult, mis on samuti vastuolus kaitse- eesmärkidega. Kaitsealal ei ole telkimiseks ja lõkke tegemiseks ettenähtud ja tähistatud kohti. Reguleerimata telkimine ja lõkke tegemine seavad ohtu kaitseväärtuste säilimise: suureneb negatiivne mõju kooslustele ja kaitsealustele liikidele. Sellisteks telkimise ja lõkke tegemisega kaasnevateks tegevusteks on otsene ja kaudne häirimine, tallamine, prahi maha jätmine, lõkkekohad, mille tegemisel hukkub pinnast kattev taimestik ja võib tekkida tulekahju oht, puude raie lõkke tegemise eesmärgil jne. Erandkorras võib kaitsealal telkimiseks ja lõkke tegemiseks loa anda kaitseala valitseja, kui see ei kahjusta kaitse-eesmärgis seatud koosluste ja liikide seisundit ja ei takista kaitse-eesmärkide saavutamist. Seega telkimine ja lõkke tegemine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitsealal on lubatud inimestel viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. Hetkel ei asu kaitsealal rahvaürituste korraldamiseks ettenähtud kohti (õppe- ja matkarajad, avalikud puhkekohad jne) ja teadaolevalt ei ole alal olnud huvi suure osalejate arvuga rahvaürituste korraldamiseks. Peamiselt külastab ala väiksem hulk inimesi metsasaaduste korjamise eesmärgil. Sellest hoolimata võib pikemas perspektiivis vajalikuks osutuda rahvaüritustel osalevate inimeste arvu piiramine. Väikese osalejate arvuga rahvaürituse korraldamine ei tekita alal olulist kahju, kuid suurem hulk inimesi korraga ühel alal võib kahjustada elupaiku ja pinnast, suurendada reostuskoormust ning häirida kaitsealuseid liike ka pesitsusvälisel perioodil. Seetõttu on kaitsealal lubatud rahvaürituse korraldamine, kuid rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Võimalus rahvaüritusi korraldada on jäetud peamiselt teadus- või õppetarbel korraldavatele üritustele. Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik selleks, et suunata rahvaüritus eemale tundlikest kohtadest (eelkõige metsise püsielupaikadest) ja piirata ürituste korraldamist kaitse- eesmärkidele tundlikul ajal (eelkõige lindude pesitsusaeg) (tabel 4). 14 Tabel 4. Sõidukitega sõitmine, väetise ja biotsiidi kasutamine, lõkke tegemine ja telkimine ning rahvaürituste korraldamine ja inimeste viibimine moodustataval Maapaju LKA-l. Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord Maapaju LKA sihtkaitsevööndi kaitsekord Maapaju LKA kaitsekord (kehtib nii  Inimestel on lubatud viibida, korjata sihtkaitsevööndis kui ka piiranguvööndis) marju, seeni ja teisi metsa kõrvalsaadusi  Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine ning pidada jahti ja püüda kala kogu teedel ja jalgrattaga sõitmine radadel. kaitsealal, välja arvatud Anija metskonna kvartalites AN113 ja AN114, kus  Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja viibimine on keelatud käesoleva maastikusõidukiga sõitmine on lubatud määrusega sätestatud ajal. üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala  Kaitsealal on lubatud kuni 20 osalejaga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja teostataval teadustegevusel ning kaitse- nõusolekul. eeskirjaga lubatud töödel sh  Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga metsamajandustöödel. sõitmine. Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.  Keelatud on biotsiidi, taimekaitsevahendi Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning ja väetise kasutamine. maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, valitsemisega  Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud seotud töödel ja kaitseala valitseja vaid kaitseala valitseja nõusolekul. nõusolekul teostatavas teadustegevuses.  Kaitsealal on lubatud inimestel viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa Metsise püsielupaikade kaitsekord kõrvalsaadusi.  Püsielupaika jäävatel teedel ja radadel on lubatud sõidukitega liiklemine. Sõidukitega liiklemine väljaspool teid ja  Kaitsealal on lubatud rahvaürituste radu ning maastikusõidukitega liiklemine korraldamine, kuid rohkem kui 20 on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, osalejaga rahvaürituse korraldamine on loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel, kaitstava lubatud üksnes kaitseala valitseja loodusobjekti valitseja nõusolekul nõusolekul. teostataval teadustegevusel ning kaitse- eeskirjaga lubatud töödel.  sihtkaitsevööndis: on 1. juulist kuni 31. jaanuarini lubatud inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine, muude metsa kõrvalsaaduste varumine.  Püsielupaiga valitseja nõusolekul on 1. juulist kuni 31. jaanuarini lubatud olemasolevate teede ja tehnovõrgu rajatiste hooldustööd. 3.5. Jahipidamine Kaitsealal on plaanis lubada jahipidamine, välja arvatud Maapaju sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 31. augustini. Linnujaht on keelatud kogu kaitsealal aasta läbi. Jahipidamise ajaline piirang kehtib metsise mängu-, pesitsemise ja poegade eest hoolitsemise ajal ning tuleneb liigi kaitse tegevuskavast. Teiste jahiulukite jaht pole liikumispiiranguvälisel perioodil keelatud, kuna see ei kahjusta olulisel määral muid kaitseala loodusväärtusi. Jahipidamisele 15 ajalise piirangu rakendamine (metsise pesitsus- ja poegade kasvatamise perioodil) ja linnujahi keeld on vajalik, kuna metsise elupaiga soodne seisund on kaitseala üks kaitse-eesmärk. Kuigi ka suur- ja muude ulukite jahiga kaasneb oluline häirimine, siis majanduslikel ja osaliselt looduskaitselistel (arvukuse reguleerimine) põhjustel on selle tegevuse täielik piiramine raskendatud. Jahieeskirja ja senise praktika kohaselt toimub suur- ja muude ulukite jaht peaasjalikult sügisel, kus häirimise mõju linnustikule on väiksem. Pärast määruse jõustumist tehakse ettepanek liita ala Natura linnualaga ning ka seetõttu ei ole otstarbekas lubada alal linnujahti. Kuna linnujahi pidamine rahvusvahelisel linnualal takistaks otseselt ja oluliselt ka ala rahvusvahelise kaitsekohustuse täitmist. Linnujahist tulenevad mitmed olulise negatiivse mõjuga tegurid, nagu surmamine ja häirimine. Looduskaitseseaduse § 14 järgi on kaitsealal kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud jahiulukeid lisasööta. Alal on teadaolev jahindushuvi ja alale jääb kaks jahipiirkonda: Maapaju ja Aegviidu. Jahiulukite lisasöötmise eesmärk on peamiselt jahi hõlbustamine ning seega vastuolus LKA eesmärgiga, kuna alal kaitstakse metsise elupaiku ja looduslikke elupaigatüüpe. Seega ei ole moodustataval Maapaju LKA-l alust lubada jahiulukite lisasöötmist, kui kaitseala valitsejale peaks vastav taotlus esitatama. 4. Arvamused ja ettepanekud Maapaju LKA moodustamise väljatöötamise kavatsuse teade koos materjalidega saadeti elektrooniliselt Anija Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, kaitseministeeriumisse, Eesti Erametsaliitu, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks, Tallinna ning Aegniidu Jahimeeste Seltsidele. Parandusettepanekuid ja vastuväiteid võis esitada kuni 17.02.2021. Ettepanekuid ja vastuväiteid esitasid XXX (tabel 5). Tabel 5. Laekunud seisukohad vastuseks Keskkonnaameti poolt XXX väljasaadetud kirjale. Arvamuse esitaja Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus Täiendatakse pärast avalikustamist 5. Muudatuste mõju Muudatustel on positiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilimisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Metsa- ja soostüüpide rangem kaitse tagab metsade arengu looduslike protsessidega, mis omakorda aitab kaasa väärtuslike elupaikade säilitamisele ja nende soodsa seisundi saavutamisele. Peale selle tagatakse metsade ja soo kaitsega ka metsise ja teiste, sh kaitsealuste, liikide elupaikade säilimine ja soodne seisund. Läbi metsa- ja sooelupaigatüüpide kaitse toimub ka nende kaitse. 5.1. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused maaomanikule 16 Kaitsealale ei jää ühtegi eraomandisse kuuluvat maad, kogu kaitseala jääb riigimaale. 5.2. Muudatuste mõju riigile Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisel kohaliku omavalitsuse maamaksutuludes mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna 100% maamaksusoodustus hakkab kehtima 1399 ha, mis varem oli osaliselt kehtiva Maapaju LKA ja Vikipalu ning Niinsoni metsise püsielupaikade sihtkaitsevööndis, kus kehtis 100% maamaksusoodustus. Lisaks hakkab 100% maaksusoodustus kehtima ligikaudu 344,3 ha suurusel no moodustatava Maapaju LKA laiendusalal. Seega laekub maamaksu kohalikule omavalitsusele aastas ligikaudu 2150 eurot vähem. Vastavalt LKS §-le 20 riigi poolset kinnisasja omandamisest ei rakendata, kuna kogu moodustatav Maapaju LKA jääb riigimaale. Moodustataval LKA-al plaanitakse arvata 344,3 ha riigimaa metsamaad kaitseala sihtkaitsevööndisse. Vastavalt RMK arvutustele vähendab metsa range kaitse puidukasutuse tulu Harju maakonnas keskmiselt 116 eurot hektari kohta aastas. Seega väheneb kaitsekorra muutmisel puidukasutuse tulu selles piirkonnas ligikaudu 9818 euro võrra aastas. 17 Lisa 1. Ala paiknemine maastikus, piiritlemine ja tsoneering Lisa 1.1. Kehiv kaitsekord 18 Lisa 1.2. Moodustatav Maapaju looduskaitseala 19 Lisa 1.3. Moodustatava Maapaju looduskaitsealal inventeeritud elupaigatüübid 20