Välislepingu tõlke esitamine Riigi Teatajas avaldamiseks

Pr Eva-Maria Liimets Välisministeerium Islandi väljak 1 26.02.2021 nr 5-13/21/759 15049 Tallinn [email protected] Välislepingu tõlke esitamine Riigi Teatajas avaldamiseks Austatud proua minister Esitame Riigi Teatajas avaldamiseks välislepingu „Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline Euroopa Liidu institutsioonidesse lähetatud sõjalise ja tsiviilkooseisu liikmete staatust ning peakortereid ja vägesid, mis võidakse anda Euroopa Liidu kasutusse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks, sealhulgas õppusteks, ja selles kontekstis Euroopa Liidu kasutusse antud liikmesriikide sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmeid käsitlev kokkulepe“ (EL-SOFA) tõlke. Välislepingu on tõlkinud vandetõlk Kudrun Tamm (Tõlkebüroo Scriba, Riia 4, 51004 Tartu, e-post: [email protected]). Välisleping on avaldatud 2003. aastal Euroopa Liidu Teatajas numbriga C 321/6. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: välislepingu tõlge 12 lehel Teele Helemäe 717 0261 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline Euroopa Liidu institutsioonidesse lähetatud sõjalise ja tsiviilkooseisu liikmete staatust ning peakortereid ja vägesid , mis võidakse anda Euroopa Liidu kasutusse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks, s eal h ulgas õppusteks, ja selles kontekstis Euroopa Liidu kasutusse antud liikmesriikide sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmeid käsitlev KOKKULEPE ( EL - SOFA) EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD, KES KOGUNEVAD ÜLEMKOGUS, Võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ( edaspidi ELL ), eriti selle V jaotist ; a rvestades, et: Euroopa Ülemkogu on otsustanud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärkide saavutamiseks anda ELile võimekus, mis on vajalik ELLi alusel määratletud kõigi konfliktide ennetamise ja kriisiohje ülesannetega seoses otsuste vastuvõtmiseks ja rakendamiseks ; r iiklikke otsuseid saata relvajõude ühest Euroopa Liidu liikmesriigist (edaspidi liikmesrii k ) teise liikmesriigi territooriumile ning võtta sellise i d liikmesriigi vägesid vastu ELLi artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete, s eal h ulgas õppuste ettevalmistamisel ja täitmisel, tehakse kooskõlas ELLi V jaotisega, eelkõige selle artikli 23 lõikega 1 , ning nende otsuste suhtes kehtivad asja omaste liikmesriikide vahel sõlmitud eraldi seisvad kokkulepped; l iikmesriikide territooriumilt väljaspool toimuvate õppuste ja operatsioonide puhul tuleb sõlmida asjaomaste kolmandate riikidega eraldi kokkulepped ; k okkuleppe alusel jäävad kehtima poolte õigused ja kohustused, mis tulenevad rahvusvahelistes t kokkulepetes t ja teistes t rahvusvahelistes t õigusaktide s t (s eal h ulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuu t ), mille alusel on asutatud rahvusvahelis i kohtu i d , ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES . I OSA SÕJALISE JA TSIVIILKOOSSEISU LIIKMETELE KOHALDATAVAD SÄTTED Artikkel 1 Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid: sõjaline koosseis – nõu kogu peasekretariaati lähetatud liikmesriikide sõjaväelased, kellest moodustatakse Euroopa Liidu sõjaline staap ( edaspidi ELSS ); sõjaväelased, kes ei ole ELi institutsioonide töötajad, kuid kelle ELSS võib liikmesriikidest enda k a sutusse võtta, et pakkuda Euroopa Liidu s õjalise k omitee ( ELSK ) taotlusel ajutist lisapersonali ELLi artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks, s eal h ulgas õppusteks; peakorteritesse lähetatud liikmesriikide sõjaväelased ja väed , mis võidakse anda ELi kasutusse ELLi artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks, s eal h ulgas õppusteks; tsiviilkoosseis – tsiviilpersonal, mille liikmesriik on lähetanud ELi institutsioonidesse ELLi artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks, s eal h ulgas õppusteks, või tsiviilpersonal, välja arvatud kohapeal palgatud personal, kes tööta b koos peakorteriga või vägedega või kelle liikmesriik on andnud muul viisil samadeks tegevusteks ELi kasutusse; ülalpeetav – mis tahes isik, keda määratletakse või tunnustatakse saatva riigi õiguse alusel sõjalise või tsiviilkoosseisu liikme pere - või leibkonna lii kmena . Kui aga asjaomaste õigusaktide alusel peetakse pere - või leibkonna liikmeks ainult isikut, kes elab sõjalise või tsiviilkoosseisu liikmega samas kohas, loetakse tingimus ed täidetuks, kui kõnealune isik sõltub peamiselt koosseisu liikme toetusest ; väed – i sikud, kes kuuluvad sõjalisse ja tsiviilkoosseisu (nagu on defineeritud lõigetes 1 ja 2 ) , või muud üksused, mis koosnevad sõjalisest ja tsiviilkoosseisust, eeldusel et asja omased liikmesriigid võivad kokku leppida, et teatud isikuid, üksusi , formatsioone või muid koosseise ei peeta kokkuleppe tähenduses vägede osaks; peakorter – liikmesriigi territooriumil asuv peakorter, mille on asutanud üks liikmesriik, mitu liikmesriiki või rahvusvaheline organ i satsioon ning mis võidakse anda ELi kasutusse ELLi artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks, s eal h ulgas õppusteks; saatev riik – liikmesriik, millele sõjalise või tsiviilkoosseisu liige või väed kuuluvad; vastuvõttev riik – liikmesriik, mille territooriumil sõjalise või tsiviilkoosseisu liige, väed või peakorter asub, olenemata sellest, kas tegu on teenistusalase pai knemisega , siirmise või transiidiga seoses individuaalse või kollektiivse missioonikäsu või ELi institutsiooni juurde lähetamisega . Artikkel 2 Liikmesriigid hõlbustavad vajadusel artiklis 1 nimetatud personali liikmete ja nende ülalpeetavate teenistuskohustuste täitmisega seoses riiki sisenemist , seal viibimist ja sealt lahkumist . Personali liikmetelt ja nende ülalpeetavatelt võib nõuda tõend eid , et nad kuuluvad artiklis 1 nimetatud kategooriatesse. Piisavaks loetakse individuaalset või kollektiivset liikumise käs ku või lähetuskorraldust ELi institutsiooni juurde , ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse õiguse alusel kohaldatavaid isikute vaba liikumise reegleid. Artikkel 3 Sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmed ja nende ülalpeetavad on kohustatud järgima vastuvõtva riigi seadusi ja hoiduma tegevusest, mis ei ole kokkuleppe eesmärgi ga kooskõlas. Artikkel 4 K äesoleva k okkuleppe kohaldamisel : tunnustab vastuvõttev riik oma territooriumil juhilube või litsentse , mis on välja antud saatva riigi sõjaväevõimude poolt võrreldava sõjaväe sõiduki kohta; l iikmesriigi volitatud personal võib osutada teise liikmesriigi vägede ja peakontori personalile meditsiini- ja hambaraviteenuseid. Artikkel 5 Sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmed kannavad vormiriietust saatva riigi seaduste kohaselt . Artikkel 6 Sõidukitel, millel on saatva riigi relvajõudude või riigiasutuse registreerimismärk, peab olema lisaks registreerimisnumbrile ka riiklik tunnus märk. II OSA AINULT ELi INSTITUTSIOONIDESSE LÄHETATUD SÕJALISE VÕI TSIVIILKOOSSEISU LIIKMETELE KOHALDATAVAD SÄTTED Artikkel 7 Sõjalise või tsiviilkoosseisu liikmed, kes on lähetatud ELi institutsioonidesse, võivad omada ja kanda relvi kooskõlas artikliga 13, kui nad on teenistuses peakorteri s või vägedes , mis võidakse anda ELi k a sutusse ELLi artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks, s eal h ulgas õppusteks, või kui nad osalevad missioonil , mis on seotud ee s pool viidatud ülesannetega . Artikkel 8 Sõjalise või tsiviilkoosseisu liikmetel, kes on lähetatud ELi institutsioonidesse, on teenistuskohustuste täitmise raames tehtud suuliste ja kirjalike avalduste ning teenistuskohustuste täitmisel toimepandud tegude suhtes kohtumenetluslik puutumatus, mis kehtib edasi ka pärast lähetuse lõpp emist . Käesolevas artiklis nimetatud puutumatus tagatakse EL i huvides, mitte asja omase isikkoosseisu kas u saamisese eesmärgil . Nii saatva riigi pädev asutus kui ka asjaomased ELi institutsioonid võtavad ELi institutsioonidesse lähetatud sõjalise või tsiviilkoosseisu liikme lt puutumatuse ära , kui puutumatus takista ks õigusemõistmist ning kui sellest loobumine ei kahjusta ELi huve. ELi institutsioonid teevad järjepidevat koostööd liikmesriigi pädevate asutustega, et edendada tõrgeteta õigusemõistmi st ja võtavad meetmeid käesoleva artikli alusel tagatud puutumatuse kuritarvitamise vältimiseks. Kui liikmesriigi pädev asutus või kohtuorgan on seisukohal , et käesoleva artikli alusel tagatud puutumatust on kuritarvitatud, konsulteerivad saatva riigi pädev asutus ja asjaomane ELi institutsioon taotluse alusel asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega, et tuvastada, kas kuritarvitamine leidis aset. Kui konsultatsioonide teel ei jõuta mõlemat poolt rahuldava tulemuseni, vaatab vaidluse lahendamiseks asja läbi asjaomane ELi institutsioon. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada, võtab asjaomane ELi institutsioon vastu üksikasjaliku vaidluse lahendamise korra. Ülemkogu kehtestab korra ühehäälselt. III OSA AINULT PEAKORTERITELE JA VÄGEDELE NING NENDEGA TÖÖTAVATELE SÕJALISE JA TSIVIILKOOSSEISU LIIKMETELE KOHALDATAVAD SÄTTED Artikkel 9 Artiklis 1 nimetatud peakorteritel ja vägedel ning nende personalil ja varustusel on ELLi artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks, sealhulgas õppusteks, lubatud asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste loal läbida liikmesriigi territoorium i transiidina ja seal ajutiselt paikneda . Artikkel 10 Sõjalise ja tsiviilkooseisu liikmetel on õigus saada erakorralist meditsiinilist abi ja hambaravi, kaasa arvatud haiglaravi , samadel tingimustel vastuvõtva riigi samasuguse personaliga. Artikkel 11 Kooskõlas juba kehtivate või pärast selle kokkuleppe jõustumist sõlmitavate kokkulepetega s aatva ja vastuvõtva riigi volitatud esindajate vahel võtavad vastuvõtva riigi ameti asutused endale ainuvastutuse, et tagada üksustele, formatsioonidele ja muudele koosseisudele vajalike ehitiste ja maa-alade, samuti nendega seotud seadmete ja teenuste kasutamine. Need kokkulepped peavad olema võimaluste piires vastavuses vastuvõtvas riigis samasugus te üksuste, formatsioonide ja muude koosseisude majutamisel e kohaldatavate õigusaktidega . Teisiti sätestava erikokkuleppe puudumise korral määratakse ehitiste, maa-alade, seadmete ja teenuste kasutamist ja valdust reguleerivad õigused ja kohustused kindlaks vastuvõtva riigi seaduste kohaselt. Artikkel 12 Sõjalisest ja tsiviilkoosseisust koosnevatel üksustel, formatsioonidel ja koosseisudel on kokkuleppel vastuvõtva riigiga õigus korda pidada kõigis laagrites, rajatistes, peakorterites ja muudes kohtades, mis on ainult nende kasutuses. Ü ksuste, formatsioonide ja muude koosseisude sõjaväepolitsei võib võtta kasutusele kõik vajalikud abinõud, et tagada kord ja julgeolek nendel territooriumi d el . 2. Väljaspool nimetatud territooriume kasutatakse lõikes 1 nimetatud sõjaväepolitseid ainult kokkuleppel ja koostöös vastuvõtva riigi ametiasutustega ni ng niivõrd kui see on vajalik üksustes, formatsioonides ja muudes koosseisudes distsipliini ja korra hoidmiseks. Artikkel 13 Sõjalisel koosseisul on lubatud omada ja kanda teenistusrelvi tingimusel, et neil on selleks õigus neile antud korralduste alusel ning kohalda t akse vastuvõtva riigi asutustega sõlmitud kokkuleppe i d. Tsiviilkoosseisul on lubatud omada ja kanda teenistusrelvi tingimusel, et neil on selleks saatva riigi õigusaktide alusel vastav luba ning kohaldatakse vastuvõtva riigi asutuste ga sõlmitud kokkuleppeid . Artikkel 14 Peakorterid ja väed saavad kasutada samasid posti- ja telekommunikatsioonivõrke , reisimistingimusi ning hinnasoodustusi kui vastuvõtva riigi väed kooskõlas oma riigi õigusaktidega . Artikkel 15 Peakorteri arhiivid ja teised ametlikud dokumendid, mida hoitakse peakorteri territooriumil või peakorteri nõuetekohaselt volitatud personali valduses , on puutumatud, välja arvatud juhul kui peakorter puutumatusest loobu b . Peakorter tõendab vastuvõtva riigi taotlusel ning vastuvõtva riigi esindaja juuresolekul, kas konkreetne dokument on käesoleva artikli alusel puutumatu või mitte . Kui vastuvõtva riigi pädev asutus või kohtuorgan leiab , et käesoleva artikli alusel tagatud puutumatust on kuritarvitatud, konsulteeri b ü lemkogu taotluse alusel vastuvõtva riigi pädev a asutus ega, et tuvastada , kas kuritarvitamine leidis aset. Kui konsultatsioonide teel ei jõuta mõlemat poolt rahuldava tulemuseni, vaatab vaidluse lahendamiseks läbi ü lemkogu . Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada, võtab ü lemkogu ühehäälselt vastu üksikasjaliku vaidluse lahendamise korra. Artikkel 16 Topeltmaksustamise vältimiseks ning liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingute kohaldamiseks, piiramata seejuures vastuvõtva riigi õigust maksustada sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmeid, kes on vastuvõtva riigi kodanikud või kelle alaline elukoht asub vastuvõtvas riigis: k ui vastuvõtva riigi mis tahes maksustamisvormi õiguslik mõju sõltub elu kohast või alalisest asukohast, ei loeta perioode, mil sõjalise või tsiviilkoosseisu liikmed viibivad riigi territooriumil üksnes seetõttu, et nad kuuluvad sõjalisse või tsiviilkoosseisu, riigis elatud ajaks ning see ei muuda maksustamise vaatepunktist nimetatud isikute elu kohta või alalist asukohta ; sõjalise või tsiviilkoosseisu liikmed on vastuvõtvas riigis vabastatud maksudest palga ja muude tasude pealt, mida nad saavad niisuguste liikmetena saatvalt riigilt, või igasuguse vallasasja pealt , mille olemasolu vastuvõtvas riigis on seotud ainult nende ajutise viibimisega selles riigis ; miski käesolevas artiklis ei takista sõjalise või tsiviilkoosseisu liikme maksustamist mis tahes tulutoova ettevõtluse pealt , millega ta tegeleb vastuvõtvas riigis ja mis ei ole osa tema teenistuseks sõjalise või tsiviilkoosseisu liikmena , ning välja arvatud lõikes 2 nimetatud palk ja muud tasud ning vallasasjad , ega niisugust maksustamist, milleks kohustatakse liige t vastuvõtva riigi õigusaktide järgi isegi juhul, kui tema elukoht või alaline asukoht on väljaspool vastuvõtva riigi territooriumi ; miski käesolevas artiklis ei kehti tollimaksu kohta . „ Toll imaks“ tähendab tollimaksu ja kõiki sisseveol või väljaveol makstavaid makse, välja arvatud koormised ja maksud, mis on teenustasud. Artikkel 17 Saatva riigi asutustel on õigus teostada kogu kriminaal- ja distsiplinaarjurisdiktsiooni , mis on neil e antud saatva riigi õigusaktidega nii sõjalise kui ka tsiviilkoosseisu liikmete üle , kui sellele tsiviil koosseisule laienevad kõik või osa saatva riigi relvajõududele kehtiv atest õigusaktid est tulenevalt nende lähetuse iseloomust. Vastuvõtva riigi asutustel on õigus teostada jurisdiktsiooni sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmete ning nende ülalpeetavate üle õigusrikkumiste osas , mi lle nad on toime pannud vastuvõtva riigi territooriumil ja mis on selle riigi õiguse alusel karistatavad. Saatva riigi asutustel on õigus teostada ainuõiguslikku jurisdiktsiooni sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmete üle õigusrikkumiste puhul, kaasa arvatud riigi julgeolekuga seotud õigusrikkumised , mis on karistatavad saatva, kuid mitt e vastuvõtva riigi seaduste järgi. Tsiviil koosseisule laienevad saatva riigi relvajõududele kehtivad õigusaktid tulenevalt nende lähetuse iseloomust. Vastuvõtva riigi asutustel on õigus teostada ainuõiguslikku jurisdiktsiooni sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmete ning nende ülalpeetavate suhtes õigusrikkumiste puhul , kaasa arvatud riigi julge olekuga seotud õigusrikkumised, mis on karistatavad selle vastuvõtva riigi, kuid mitte saatva riigi seaduste järgi . Käesoleva artikli l õigete 3, 4 ja 6 tähenduses hõlmab riigi julgeoleku vastu suunatud õigusrikkumine: r iigireetmi st ; sabotaaž i , luuretegevust või mis tahes riigisaladusi või riigikaitset puudutavate saladustega seotud õigusrikkumist . Juhul, kui jurisdiktsiooni teo stamise õigus on üheaegselt mõlemal poolel , rakendatakse järgmisi reegleid: s aatva riigi pädevatel asutustel on eesõigus teostada jurisdiktsiooni nii sõjalise kui ka tsiviilkoosseisu liikmete üle , kui tsiviil koosseisule laienevad saatva riigi relvajõududele kehtivad õigusaktid tulenevalt nende lähetuse iseloomust: õigusrikkumiste puhul, mis on suunatud ainult selle riigi vara või julgeoleku vastu , või õigusrikkumiste puhul, mis on suunatud ainult selle riigi sõjalise või tsiviilkoosseisu liikme või ülalpeetava isiku või omandi vastu; õigusrikkumiste puhul , mis tulenevad igast teost või tegevusetusest ametikohustuste täitmisel; kõigi muude õigusrikkumiste puhul on jurisdiktsiooni teostamise eesõigus vastuvõtva riigi asutustel; kui riik, kellel on jurisdiktsiooni teostamise eesõigus, otsustab jurisdiktsiooni mitte teostada, teatab ta sellest võimalikult kiiresti teise riigi asutustele. Eesõigust omava riigi ameti asutused suhtuvad mõistlikult teise riigi asutuste palvesse loobuda eesõigusest juhul, kui teine riik peab loobumist eriti tähtsaks. Käesoleva artikli eelnevad sätted ei anna saatva riigi asutustele õigust teostada jurisdiktsiooni isikute suhtes, kes on vastuvõtva riigi kodanikud või alalised elanikud, kui nad ei ole saatva riigi vägede liikmed. Artikkel 18 Liikmesriik loobub mis tahes nõuete esitamisest teise liikmesriigi vastu kahjude tekitamise eest igasugusele talle kuuluvale varale, mida kasutati ELLi artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks, s eal h ulgas õppusteks, kui: k ahju põhjustas teise liikmesriigi sõjalise või tsiviilkoosseisu liige oma teenistuskohustuste täitmisel seoses eespool nimetatud ülesannete täitmisega ; või kahju tekkis sellise sõiduki, laeva või õhusõiduki kasutamise tõttu, mis kuulus teisele liikmesriigile ja mida kasutasid tema väed , tingimusel et kahju tekitanud sõidukit, laeva või õhusõidukit kasutati seoses eespool mainitud ülesannete täitmisega või tekitati kahju varale, mida sel viisil kasutati. Liikmesrii k loobub nõuetest teise liikmesriigi vastu merepäästetööde eest tasu saamiseks tingimusel, et päästetud laev või last kuulus liikmesriigile ja seda kasutasid selle relvajõud seoses eespool mainitud ülesannete täitmisega. a) K ahju korral, mis tekitati või tekkis lõike 1 kohaselt liikmesriigile kuuluvale muule tema territooriumil asuvale varale, määra takse kindlaks teise liikmesriigi vastutus ja hinnatakse kahju suurust läbirääkimiste teel , kui liikmesriigid ei lepi kokku teisiti. b) Siiski loobub iga l iikmesriik oma nõudest sellisel juhul, kui kahju on väiksem ü le mkogu ühehäälse otsuse alusel määratud summast. Mis tahes teine liikmesriik, kelle vara sai samas vahe juhtumis kannatada , loobub samuti oma nõudest kuni ee s pool nimetatud summa ulatuse ni . Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 hõlmab väljend „liikmesriigi le kuuluv “ laeva puhul ka aluse prahtimist sellele liikmesriigile veoks või kui see on tema poolt rekvireeritud veo teostamise tingimustel või võetud meresaagiks , välja arvatud selles osas, kus kaotuse või võlariski kannab mõni muu isik, kes ei ole liikmesriik. L iikmesriik loobub kõigist nõuetest teise liikmesriigi vastu seoses oma sõjalise või tsiviilkoosseisu liikme vigastuse või surma ga , mis juhtus selle liikme ametikohustuste täitmise tõttu. Nõuetega (välja arvatud lepingulised nõuded ja käesoleva artikli lõigetes 6 ja 7 nimetatud nõuded), mis tulenevad sõjalise või tsiviilkoosseisu liikmete tegevusest või tegevusetusest ametikohustuste täitmisel või muust tegevusest, tegevusetusest või juhtumist, mille eest väed on õiguslikult vastutavad ja mis on tekitanud vastuvõtva riigi territooriumil kahju kolmandale isikule, välja arvatud liikmesriigid, tegeleb vastuvõttev riik järgmiste sätete kohaselt: n õuded registreeritakse, vaadatakse läbi ja lahendatakse kokkuleppe teel või kohtu korras vastuvõtva riigi õigusaktide kohaselt, mis reguleerivad vastuvõtva riigi relvajõudude tegevuse tõttu tekkinud nõudeid; vastuvõttev riik võib nimetatud nõuete suhtes kokku leppida ja kokkulepitud või kohtu määratud hüvitise tasub vastuvõttev riik oma valuutas; kokkuleppega või vastuvõtva riigi pädeva kohtuorgani otsusega määratud hüvitis või nimetatud kohtu lõplik otsus hüvitise maksmisest keeldumise kohta on liikmesriikidele siduv ja lõplik; vastuvõtva riigi makstavast hüvitisest teatatakse asjaomastele saatvatele riikidele koos kõigi üksikasjade ning ettepanekuga makstava hüvitise jagamise kohta punkti e alapunktide i, ii ja iii kohaselt. Kui kahe kuu jooksul ei ole vastust saabunud, loetakse esitatud jagamisettepanek vastuvõetuks; punktides a, b, c ja d ning lõikes 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks makstav hüvitise summa jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt: k ui kahju eest vastutab ainult üks saatev riik, jaotatakse määratud või väljamõistetud summa järgmiselt: 25% tasub vastuvõttev riik ja 75% saatev riik; kui kahju eest vastutab rohkem kui üks riik, jaotatakse määratud või väljamõistetud summa nende vahel võrdselt; kui vastuvõttev riik ei kuulu vastutavate riikide hulka, on tema panus pool iga saatva riigi panusest ; k ui kahju tekitasid liikmesriikide väed ja seda ei ole võimalik eraldi omistada ühele või mitmele nendest vägedest , jaotatakse määratud või väljamõistetud summa võrdselt asjaomaste liikmesriikide vahel; kui vastuvõttev riik ei kuulu nende riikide hulka, kelle väed kahju tekitasid, on tema panus pool iga asjaomase saatva riigi panusest ; juhtumite kohta, mille puhul protsendiline jaotus on heaks kiidetud, tuleb iga poole aasta järel esitada asjaomastele saatvatele riikidele aruanne poole aasta jooksul makstud summade kohta koos taotlusega need kulud katta. Kulud tuleb katta võimalikult lühikese aja jooksul vastuvõtva riigi valuutas; k ui käesoleva lõike punktide b ja e kohaldamine valmistab ühele liikmesriigile suuri raskusi, võib ta paluda läbirääkimisi teiste liikmesriikidega, et korraldada teistsugune kokkulepe; sõjalise või tsiviilkoosseisu liikme suhtes ei viida läbi menetlust vastuvõtvas riigis tema vastu tehtud otsuse täitmiseks asjas, mis tuleneb tema ametikohustuste täitmisest; välja arvatud juhul, kui käesoleva lõike punkti e kohaldatakse lõikes 2 käsitletud nõuetele, ei kohaldata käesolevat lõiget ühelegi nõudele, mis tuleneb laeva navigeerimisest või käitamisest või lasti laadimisest, vedamisest või mahalaadimisest või mis on eelnimetatutega seotud, välja arvatud nõuded isiku surma või vigastuse korral, mille puhul ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 4. Nõudeid sõjalise või tsiviilkoosseisu liikmete vastu, mis tulene vad nende õigusvastasest tegevusest või tegevusetustest väljaspool nende ametikohustuste täitmis t vastuvõtvas riigis, käsitletakse järgmiselt: v astuvõtva riigi ametiasutused kaaluvad nõuet ja määravad nõude esitajale hüvitise ausal ja õiglasel viisil, arvestades juhtumi kõiki asjaolusid, kaasa arvatud kannatanu käitumi st , ja koostavad juhtumi kohta aruande; aruanne esitatakse saatva riigi asutustele, kes otsustavad viivitamatult, kas nad pakuvad ex gratia tasu, ja kui pakuvad, siis millises ulatuses; k ui pakutakse ex gratia hüvitist ja nõude esitaja nõustub sellega kui oma nõude täieliku rahuldamisega, teevad saatva riigi ameti asutused selle makse ise ja teavitavad vastuvõtva riigi võimusid oma otsusest ja makstud summast. käesolev lõige ei mõjuta vastuvõtva riigi kohtute pädevust menetleda kohtuasja sõjalise või tsiviilkoosseisu liikme vastu, kuni nõuet ei ole täielikult rahuldatud. Saatva riigi vägede sõiduki loata kasutamisest tulenevad nõuded lahendatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt, välja arvatud selles osas, milles üksus, formatsioon või muu koosseis on õiguslikult vastutavad. Kui tekib vaidlus selle üle, kas sõjalise või tsiviilkoosseisu liikme õigusvastane tegevus või tegevusetus pandi toime ametikohustuste täitmisel või kas saatva riigi vägede sõidukit kasutati ilma loata, lahendatakse küsimus asjassepuutuvate liikmesriikide vaheliste läbirääkimiste käigus. Saatev riik ei nõua sõjalise või tsiviilkoosseisu liikmetele vastuvõtvas riigis puutumatust tsiviilasjades, välja arvatud lõike 5 punktis g ettenähtud ulatuses. Saatva ja vastuvõtva riigi ameti asutused teevad koostööd tõendite hankimisel liikmesriike puudutavate nõuete õiglaseks arutamiseks ja otsuste tegemiseks. Mis tahes nõuete lahendamise vaidlus, mida ei saa lahendada asjassepuutuvate liikmesriikide läbirääkimiste teel , esitatakse vahekohtunikule, kes valitakse asja omaste liikmesriikide kokkuleppe l vastuvõtva riigi kodanike hulgast , kes töötavad või on töötanud kõrgel kohtumenetlusega seotud ametikohal . Kui asjaomased liikmesriigid ei suuda kahe kuu jooksul vahekohtuniku suhtes kokku leppida, võib kumbki neist paluda Euroopa Ühenduste Kohtu esimehel välja valida eespool kirjeldatud omadustega isik . IV OSA LÕPPSÄTTED Artikkel 19 Liikmesriigid kiidavad kokkuleppe heaks kooskõlas oma põhiseaduse st tulenevate nõuetega. Liikmesriigid teavitavad Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri, kui nad on viinud lõpule kokkuleppe heakskiitmiseks vajalikud põhiseadusest tulenevad menetlus toimingud. Kokkulepe jõustub teise kuu esimese l päeva l pärast seda , kui viima n e liikmesrii k on teavitanud lõikes 2 nimetatud põhiseadusest tulenevate menetlus toimingute lõpetamisest. Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär on selle kokkuleppe hoiulevõtja. Hoiulevõtja avaldab Euroopa Liidu Teatajas kokkuleppe ja teabe selle jõustumise kohta pärast lõikes 2 nimetatud põhiseadusest tulenevate menetlus toimingute lõpetamist. a) Kokkulepe kohaldub üksnes liikmesriikide emamaa territooriumil. b) Kõik liikmesriigid võivad teavitada Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri, et kokkulepe t kohald atakse ka teistele territooriumi d ele, mille rahvusvaheliste suhete eest nad vastutavad. a) Kokkuleppe I ja III osa kohaldatakse ainult peakorteritele ja vägedele ning nende personalile, mis võidakse anda ELi kasutusse ELLi artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks, s eal h ulgas õppusteks, kui peakorterite või vägede ning nende personali staatus ei ole reguleeritud muu kokkuleppe alusel. b) Kui peakorterite või vägede ning nende personali staatus on reguleeritud muu kokkuleppe alusel ning nimetatud peakorterid , väed ja nende personal tegutseb seoses ee s pool nimetatud ülesannetega, võivad EL ja asjaomased riigid või organisatsioonid sõlmida eraldi kokkuleppe, et määrata , millist kokkulepet konkreetse operatsiooni või õppuse suhtes kohaldatakse . c) Kui eraldi kokkulepet ei ole võimalik sõlmida, kohaldatakse konkreetse operatsiooni või õppuse suhtes endiselt teist kokkulepet. Kui kolmandad riigid osalevad tegevustes, mille suhtes käesolevat kokkulepet kohaldatakse, võib osalust reguleerivatesse kokkulepetesse lisada sätte, mille kohaselt seda kokkulepet kohaldatakse nimetatud tegevuste raames ka asjassepuutuvate kolmandate riikide suhtes. Kokkulepet saab muuta ü lemkogus kogunevate Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate ühehäälsel kirjalikul kokkuleppel. Koostatud seitsmeteistkümnendal novembril aastal kaks tuhat kolm Brüsselis. AUSTRIA VABARIIGI VALITSUSE NIMEL BELGIA KUNINGRIIGI VALITSUSE NIMEL HISPAANIA KUNINGRIIGI VALITSUSE NIMEL IIRIMAA VALITSUSE NIMEL ITAALIA VABARIIGI VALITSUSE NIMEL KREEKA VABARIIGI VALITSUSE NIMEL LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI VALITSUSE NIMEL MADALMAADE KUNINGRIIGI VALITSUSE NIMEL PORTUGALI VABARIIGI VALITSUSE NIMEL PRANTSUSE VABARIIGI VALITSUSE NIMEL ROOTSI VALITSUSE NIMEL SAKSAMAA LIITVABARIIGI VALITSUSE NIMEL SOOME VABARIIGI VALITSUSE NIMEL SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VALITSUSE NIMEL TAANI KUNINGRIIGI VALITSUSE NIMEL LISA AVALDUSED ELi LIIKMESRIIKIDE AVALDUSED Pärast käesoleva le kokkuleppe le all a kirjutami st teevad liikmesriigid jõupingutusi, et esimesel võimalusel viia läbi oma põhiseadus est tulenevad menetlustoimingud kokkuleppe kiireks jõustumiseks . TAANI AVALDUS Kokkuleppe le allakirjutamisel juhtis Taani tähelepanu Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva le protokolli le . Taani kiidab kokkuleppe heaks kooskõlas protokolliga ning mis tahes reservatsioon või deklaratsioon, mille Taani peab potentsiaalselt sellega seoses tegema , puudutab üksnes protokolli II osa kohaldamisala ega takista mingil moel kokkuleppe jõustumist ning teiste l liikmesriikide l selle täielikku rakendamist. IIRIMAA AVALDUS Ükski kokkuleppe osa, eriti artiklid 2, 9, 11, 12, 13 ja 17, ei kohusta Iirimaad heaks kiitma või vastu võtma õigusakte ega võtma mis tahes muid meetmeid, mis on keelatud Iiri maa põhiseaduse, eelkõige selle artikli 15 lõike 6 punkti 2 alusel. AUSTRIA VABARIIGI KOKKULEPPE ARTIKLIT 17 KÄSITLEV AVALDUS Austria nõustumine saatva riigi sõjaväevõimude jurisdiktsiooniga Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise Euroopa Liidu institutsioonidesse lähetatud sõjalise ja tsiviilkooseisu liikmete staatust ning peakortereid ja vägesid , mis võidakse anda Euroopa Liidu kasutusse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks, s eal h ulgas õppusteks, ja selles kontekstis „ Euroopa Liidu kasutusse antud liikmesriikide sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmeid käsitleva kokkuleppe “ (EL - SOFA) artikli 17 alusel ei laiene saatva riigi kohtute jurisdiktsiooni teostamisele seoses õppustega Austria territooriumil . ROOTSI AVALDUS Rootsi Kuningriigi valitsus teatab käesolevaga, et kokkuleppe artikliga 17 ei kaasne saatva riigi õigust teostada jurisdiktsio oni Rootsi territooriumil. Eelkõige ei anna säte saatvale riigile õigust asutada Rootsi territooriumil kohtuid või täita kohtuotsuseid. Eeltoodu ei mõjuta kuidagi artikli 17 alusel saatva ja vastuvõtva riigi vahelis e jurisdiktsiooni määramist. Ühtlasi ei mõjuta see saatva riigi õigust teostada nimetatud jurisdiktsiooni oma territooriumil pärast seda, kui artiklis 17 käsitletud isikud on naasnud saatvasse riiki. Lisaks ei takista avaldus saatva riigi sõjaväevõimudel võtmast Rootsi territooriumil asjakohaseid meetmeid, mis on vahetult vajalikud korra ja julgeoleku tagamiseks vägedes .