Teavitus Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsusest

Nimekirja alusel 23.02.2021 nr 7-4/21/4108 Teavitus Niinsoni looduskaitseala kaitse- eeskirja väljatöötamise kavatsusest Keskkonnaamet teavitab Teid Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsusest. Niinsoni looduskaitseala asub Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas ning selle pindalaks on kavandatud 113,8 ha. Hetkel kehviva kaitsekorraga Niinsoni looduskaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 14.11.2000 määrusega nr 361 „Niinsoni looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Looduskaitseseadus võeti vastu 2004. aastal ja selle § 91 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2023. aasta 1. maini. Looduskaitseseaduses toodud tähtaeg tingib ka Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja uuendamise. Praegu kehtiv kaitse-eeskiri viitab mittekehtivale seadusele, on üldsõnaline ja ei nimeta konkreetseid kaitse-eesmärke. Eeskirja täiendatakse kaitse-eesmärgiks olevate liikidega: must- toonekurg (Ciconia nigra), laanepüü (Bonasa bonasia), metsis (Tetrao urogallus) ja laanerähn (Picoides tridactylus). Lisaks arvatakse kaitse-eesmärgiks metsa- ja sookooslused. Hetkel kehtiv kaitseala piir on moodustatud 1939., 1991. ja 1992. aasta kaartide alusel. Praeguseks on muutunud nii kaardistusalused kui ka kaardistamistäpsus. Piirid moodustatakse mööda kehtivaid katastripiire ning kaitsealasse hõlmatakse idapoolsel küljel asuvad kraavid, et oleks võimalik reguleerida kaitseala veerežiimi. Kaitseväe keskpolügooni laiendamise tõttu Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualadele on linnustiku ekspertiisis hüvitusmeetmena ette nähtud lähedalasuvate püsielupaikade ja kaitsealade arvamine Natura linnualade koosseisu. See tingib ka Niinsoni LKA arvamise Natura linnualade koosseisu. Edastame Teile Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsuse. Palume Teie seisukohta ja ootame parandusettepanekuid või vastuväiteid hiljemalt 15. märtsiks 2021. Keskkonnaameti aadressil Paala tee 4, Viljandi, 71014 Viljandi maakond või [email protected]. Küsimuste korral pöörduda vastutava looduskaitse planeerimise osakonna spetsialisti Katrin Aavik’u poole (5688 1147, [email protected]). Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kui nimetatud tähtajaks ei ole väljatöötamise kavatsuse kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast tutvustamisperioodi lõppu esitatakse väljatöötamise kavatsus 2021. aasta kevadel keskkonnaministrile määruse eelnõu menetluse algatamiseks. Määruse eelnõu kohta on võimalik arvamust avaldada menetlusele järgneval avalikustamise perioodil. Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsusega on samuti võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal ajavahemikul 01.03.2021 kuni 15.03.2021 Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee (kiirelt kätte/kaitse-eeskirjade avalikustamine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nele Saluveer juhtivspetsialist looduskaitse planeerimise osakond Lisa: Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsus, VTK_Niinsoni_LKA.pdf Katrin Aavik 5688 1147 [email protected] 2 (2)  Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Kaitseala Niinsoni looduskaitseala (edaspidi Niinsoni LKA) asub Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas ning selle pindalaks on kavandatud 113,8 ha. Olemasoleva Niinsoni LKA piiri kavatsetakse korrigeerida, liites sellele juurde kaitseala idaküljel asuvad kraavid ja moodustades piiri mööda maaüksuste piire. Kaitseala kaitse-eeskirja plaanitakse kaasajastada, sest praegu kehtiv eeskiri on koostatud enne looduskaitseseaduse kehtima hakkamist. Eeskirja täiendatakse kaitse-eesmärgiks olevate liikidega: must-toonekurg (Ciconia nigra), laanepüü (Bonasa bonasia), metsis (Tetrao urogallus) ja laanerähn (Picoides tridactylus). Lisaks arvatakse kaitse-eesmärgiks metsa- ja sookooslused. Ala arvatakse Natura 2000 linnualade koosseisu, et tagada kaitseväe keskpolügooni laiendamise hüvitusmeetmena linnustikule sobivate elupaikade säilimine ümbruskonnas. Niinsoni LKA kaitse-eeskirja muutmisega muutuvad kaitstava ala kaitse-eesmärgid, kaitsekord ning välispiir. Peamised kaitsekorra muudatused tulenevad kaitstavate metsakanaliste (metsis, laanepüü) lisamisest kaitse-eesmärgiks ning on enim seotud jahi ja külastatavusega (täpsemalt selgitatud ptk-s 3). Niinsoni LKA väärtuste paiknemine koos kavandatava välispiiriga on toodud joonisel 1. Joonis 1. Niinsoni LKA praegune piir, kavandatav piir ja keskkonnaregistrisse kantud loodusväärtused. 1.2. Väärtused ja kaitse-eesmärkide muutused Niinsoni LKA võeti 2000. aastal kaitse alla liigikaitsealana, sest 1996.-1998. aastal pesitses alal must-toonekurg kuni loodusliku pesa varisemiseni. Must-toonekurg on katusliigina taganud kaitse ja elupaikade säilimise ka teistele liikidele. Alal on registreeritud lisaks kaitsealused liigid laanerähn, laanepüü, hoburästas, hiireviu, kahelehine käokeel ja kuradi-sõrmkäpp. Alal on välja kujunenud looduskaitseliselt väärtuslikud elupaigatüübid: liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Lisaks on ornitoloogid teinud kindlaks, et Kõrvemaa metsise tuumalal elavad metsised kasutavad Niinsoni LKA metsasid sügis-talvise toitumisalana. Pikemalt on nende liikide seisundist, elupaiganõudlusest ja ohuteguritest kirjutatud ptk-s 2. Must-toonekure arvukus Eestis on viimase paarikümne aastaga tugevalt langenud. Liigi arvukuse säilitamise ja tõstmise eesmärgil on koostatud must-toonekure kaitse tegevuskava, milles toodud meetmeid peab kaitse-eeskirjade koostamisel silmas pidama. Tegevuskava näeb ette, et must-toonekurele sobivad elupaigad (pesa kandmiseks sobilikud puud koos ümbritseva kooslusega) tuleb säilitada ja hoida kaitse all. 2015. aastal inventeeris Niinsoni LKA metsasid ekspert Renno Nellis, kes kaardistas alal 28 puud, mis on asukoha ja omaduste poolest sobilikud must-toonekure pesapuudeks. Seetõttu nimetatakse ala kaitse-eesmärgiks must-toonekurg (Ciconia nigra). Kaitse-eesmärgiks on plaanis lisada laanepüü (Bonasa bonasia). Laanepüü on hetkel Eestis jahiulukite nimekirjas, kuid samas ka III kaitsekategooria liik. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakond on 2019. aastal koostanud ülevaate metsadega seotud linnustiku seisundist1. Selles esitatud laanepüü arvukusindeksi graafik on 1984. aastast olnud enamasti langevas trendis. (vt joonis 2). Laanepüü on küttimise eest kaitstud ainult kaitsealadel, mistõttu määratakse laanepüü Niinsoni LKA kaitse-eesmärgiks. Joonis 2. Laanepüü arvukuse indeks 1984-2019. a (allikas: Keskkonnaagentuur) Ekspert Renno Nellis on lisaks teinud ettepaneku lisada kaitse-eesmärkide hulka laanerähni (Picoides tridactylus). II kaitsekategooria liigina vajab vanu looduslikke metsi asustav linnuliik kaitset. Eestis on laanerähn väikesearvuline haudelind, keda pesitseb meil vaid 2000–4000 haudepaari2. Elupaigana eelistab vanemate kuuskedega, samuti kaskede ja teiste lehtpuudega okas- ja segametsi. 1 Keskkonnaagentuur. 2019. Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist. Koostaja: Meelis Leivits. Eluslooduse osakond. https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/lisa3_metsalinnud.pdf 2 Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017, Hirundo 2019 32 (1) 1-39, Elts, J. jt https://eoy.ee/pics/757_Elts_et_al_2019-1.pdf Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) riigi eriplaneeringu (REP) ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja Natura hindamise raames töötas Skepast & Puhkim OÜ välja hüvitusmeetmed Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Selle raames koostas OÜ Clanga eksperthinnangu, milles esitati metsise, must-toonekure ja kaljukotka elupaikade kvaliteedi vähenemise vastukaaluks vajalikud hüvitusmeetmed. Niinsoni LKA asub Kõrvemaa metsise elupaiga tuumikalal. Kuna Natura võrgustikku kuuluvatel linnualadel vähendatakse riigi eriplaneeringuga (kaitseväe keskpolügooni jaoks) metsisele sobivaid elupaiku, tuleb selle kompenseerimiseks tagada metsise elupaikade kaitse mujal ümbruskonnas. Eksperthinnang sätestab järgmist: „Natura alade võrgustikku tuleb kaasata Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva metsise püsielupaigad ja Maapaju looduskaitseala, mis asuvad Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa linnuala vahel. Seal on kokku vähemalt 6-7 metsisemängu, millest enamik on esinduslikud mängud. Need mängud asuvad omakorda Kõrvemaa metsise tuumalal, mis on Eestis üks kahest metsise tuumikasurkonnast3, kus on oluline tõsta elupaikade kvaliteeti ja tagada elupaikade sidusus. Lisaks tuleb Natura linnualade koosseisu hõlmata Anija-69 must-toonekure püsielupaik ja Niinsoni looduskaitseala, mis moodustavad metsise püsielupaikadega ühe maastikulise terviku.“ Niinsoni looduskaitseala ei ole metsise mängupaik, kuid on liigile oluline sügis-talvine toitumisala. Liigi kestmise seisukohast on oluline kaitsta nii paaritumis-, toitumis- kui pesitsuskohti. Niinsoni LKA arvatakse Natura linnualade koosseisu ja kaitse-eesmärgiks seatakse metsis (Tetrao urogallus), must-toonekurg (Ciconia nigra), laanepüü (Bonasa bonasia) ja laanerähn (Picoides tridactylus). Niinsoni looduskaitseala ei ole plaanis määrata Natura loodusalade nimekirja, sest metsaelupaikade kaitse on tagatud läbi sihtkaitsevööndi kaitsekorra. Kaitseala kaitse- eesmärkideks ei seata inventeeritud Natura elupaigatüüpe, vaid väärtuslike metsa- ja sookoosluste kaitse. 1.3. Peamised muudatused kaitsekorras Niinsoni looduskaitseala kavandatakse jätta endiselt kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse. Senise kaitsekorraga võrreldes on siiski plaanis mõningad muudatused. Tabel 1. Niinsoni LKA kaitsekordade võrdlus Praegu kehtiv kaitse-eeskiri Planeeritav kaitse-eeskiri Inimestel on lubatud viibida, korjata marju Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja ja seeni ning pidada jahti kogu kaitseala muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu maa-alal 1. augustist 15. märtsini. kaitsealal. Kaitsealal on keelatud mootorsõidukiga Kaitsealal lubatakse sõidukiga sõitmine teedel. liiklemine, välja arvatud teadusalastel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel. Kaitsealal on keelatud telkimine, lõkke Telkimine ja lõkke tegemine ning rohkem kui kümne tegemine ja rahvaürituste korraldamine. osalejaga rahvaürituse korraldamine lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul. 3 Leivits. M. 2018. Metsise mängud, 2018. Aasta aruanne. Keskkonnaagentuur.  Kaitsealal on keelatud teede, õhuliinide ja Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud ehitiste rajamine. tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks, tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustööd. Jaht on lubatud 1. augustist 15. märtsini. Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud jaht laanepüüle. Pole praegu kehtiva kaitse-eeskirjaga Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud reguleeritud. jahiulukite lisasöötmine. Kaitsealal on keelatud telkimine, lõkke Kaitsealal on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse tegemine ja rahvaürituste korraldamine. korraldamine. Rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Pole praegu kehtiva kaitse-eeskirjaga Vajaliku tegevusena lubatakse loodusliku veerežiimi reguleeritud. taastamine. 1.4. Kompensatsiooni võimalused Niinsoni LKA-l kehtivate piirangute kompenseerimiseks on kehtestatud maamaksusoodustus, 100% maamaksu vabastus sihtkaitsevööndis, samuti on võimalus sihtkaitsevööndisse arvatud maa riigile müüa. 2017. aastast rakendus võimalus taotleda Natura erametsatoetust ka väljaspool Natura 2000 ala asuvatele looduskaitseliste piirangutega sihtkaitsevööndis asuvatele metsaaladele (110 €/ha aastas). Täpsemalt on kompensatsiooni võimalustest kirjutatud punktis 3.1. 2. Väärtused 2.1. Väärtuste kirjeldus Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Niinsoni looduskaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja haruldus ning rahvusvahelisetest kohustustest linnudirektiivi rakendamine. Haruldus ja ohustatus Niinsoni looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta haruldasi ja ohustatud metsakooslusi. Kaitsealal leidub Jaanus Paali Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi soostunud metsade, madalsoometsade, rabastunud metsade, laanemetsade ja palumetsade tüübirühma kuuluvaid metsi. Soostunud metsade tüübirühm hõlmab mitmesuguseid tasasel või nõgusal reljeefil kasvavaid metsi, kus mulla ülemise horisondi moodustab vähem kui 30 cm tüsedune turvas. Selle tüübirühma metsi leidub peamiselt Kirde-, Kesk-, Ida- ja Edela-Eestis. Madalsoometsad kasvavad lamedates nõgudes ja madalatel tasandikel. Muld on alaliselt veega küllastunud, põhjaveelise toitumisega. Kevadel ja suuremate vihmade järel on maapind sageli veega kaetud. Madalsoometsi leidub rohkem Lääne-, Edela ja Kesk-Eestis. Rabastunud metsade hulka kuuluvad metsad, mis kasvavad laugetes nõgudes ja soode äärealadel, kus muld on veega küllastunud ning millele on iseloomulik suhteliselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Rabastunud metsi leidub kogu Eestis. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, moreenitasandikel ja moreenkattega mõhnastikel. Iseloomulikud on keskmise sügavusega ja sügavad leetunud mullad. Puurinde põhiliigiks on enamasti harilik kuusk, kuid rohkesti võib kasvada ka harilikke mände ja arukaski, sagedased on mitmesugused segapuistud. Laanemetsi kasvab kogu Eestis, peamiselt Kagu- ja Põhja-Eestis. Palumetsad kasvavad nii tasandikel, laugete nõlvade jalamitel kui ka reljeefi kõrgematel osadel. Muldadest on tüüpilised mitmesugused leedemullad. Palumetsa tüübirühma kuuluvaid metsi leidub kogu Eestis. Metsakooslusi ohustab intensiivne metsamajandus. Kaitsealused liigid Tabel 2. Niinsoni LKA kaitse-eesmärgiks seatavad linnuliigid Liik Eeldus Kaitsekategooria Linnudirektiivi Arvukus2 Eestis lisa nr4 must-toonekurg ohustatus I I 40-60 paari (Ciconia nigra) metsis ohustatus II I, II, III 1300-1600 (Tetrao urogallus) paari laanepüü ohustatus III I, II 20000-25000 (Bonasa bonasia) paari laanerähn ohustatus II I 2000-4000 (Picoides tridactylus) paari Must-toonekurg (Ciconia nigra) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi ohustatud ning looduskaitseseaduse alusel arvatud haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka, kuna tema arvukus on langenud 1980. aastate alguse 250 pesitsevalt paarilt praeguse 40-60 paarini. Must-toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ja toitumisalade degradeerumine. Lisaks must-toonekurele elab talle pesitsuspaigaks sobivates vanades metsades veel kuni 400 ohustatud liiki5. Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Eesti must-toonekure populatsiooni soodsa seisundi saavutamiseks on vajalik tagada piisavalt suure elupaiga (kõigi teadaolevate elupaikade) pikaajaline säilimine, mis loob eelduse liigi arvukuse püsimiseks ja kasvuks. Soodsa seisundi tagamise üheks tingimuseks tuleb seetõttu seada kõigi liigile sobivate asustatud ja asustamata elupaikade säilitamine erinevat tüüpi kaitstavate aladena. Mõned kaitstavate alade sihtkaitsevööndid ei pruugi olla must-toonekurele sobivad pesitsuspaigad praegu, kui mets pole seal veel jõudnud areneda piisava vanuse ja struktuurini. Kui must-toonekurg on mingilt alalt juba kadunud, siis ei pruugi tema tagasitulek olla kiire, isegi kui tingimused selleks on olemas. Uute territooriumite asustamine on pikaealistel lindudel üsna aeglane protsess. Uue territooriumi tekkimiseks peavad olema 4 Linnudirektiivi lisa nr selgitus: Linnudirektiivi I lisas on kirjas need linnuliigid, keda peetakse Euroopa territooriumil ohustatuks ja kelle kaitseks tuleb moodustada linnualad. Linnudirektiivi II lisas on kirjas liigid, keda võib küttida (v.a pesitsus- ja kevadrändeperioodil). Kui linnudirektiiv keelustab elusate või surnud linnuliikide, nende selgelt eristatavate kehaosade või nendest valmistatud toodete müügi, müügiks transportimise, müügi eesmärgil pidamise ning muu müügiga seotud tegevuse, siis linnudirektiivi III lisas on kirjas need linnuliigid, kelle puhul eespool mainitu on lubatud tingimusel, et linnud on tapetud või püütud seaduslikul teel. 5 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava https://www.envir.ee/sites/default/files/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf sobivad tingimused ja teiseks piisav hulk isendeid, kes neid saaks asustada. Pikaajaliselt (enam kui 10 aastat asustamata) elupaikades võib vajadusel kaaluda leebema kaitsekorra rakendamist, kuid tagada tuleb elupaiga (pesitsemiseks sobiva puistu) säilimine. (Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava). Ornitoloog Renno Nellis inventeeris 2015. aastal Niinsoni LKA kaitseväärtusi ning kaardistas must-toonekure pesa kandmiseks sobilikud puud (vt joonis 3). Joonis 3. Must-toonekurele pesitsemiseks sobivate puude paiknemine Niinsoni LKA-l. Punasega on tähistatud asukoha, varjatuse ja tugevate külgokste tõttu kõige enam sobivate puude paiknemine. Metsis (Tetrao urogallus) kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse ja on määratud linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Metsis on Eestis paikne lind ja eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Metsise mängupaigad asuvad Eestis eelkõige suuremate või väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 80−130 aastat. Valdavalt mängivad metsised traditsioonilistes mängupaikades, mida võivad kuked kasutada aastakümneid. Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude heale kaitstusele (94% teadaolevatest mängudest on kaitse all). 2012. aastal oli teada 388 asustatud metsisemängu. Haudepaaride arvukushinnang aastatel 2013−2017 on Eestis 1300−1600 isendit2. Suurteks ohuteguriteks hinnatakse elupaikade killustumist, kisklust, kuivenduse mõjul toimuvat elupaiga kvaliteedi halvenemist ning nende tegurite omavahelist koosmõju, aga ka pikaajalisi maastikumuutusi, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine.6 Laanepüü (Bonasa bonasia) on Eesti mandriosas pesitsev haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning on looduskaitseseaduse alusel arvatud III kaitsekategooria liikide hulka. Laanepüü arvukus kahanes eelmise sajandi lõpus mitu korda. 6 Randla, T. jt. 2015. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava https://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf Tegemist on paigalinnuga, keda leidub meil hinnanguliselt 20 000 – 25 000 paari2. Eelistab pesitseda vähemalt 50-aastastes suhteliselt tihedates okas- ja segametsades, kus leidub enamasti nii varjuandvaid kuuski kui ka talvist toitu pakkuvaid kaski ja leppi. Sobivaimad elupaigad on väljakujunenud rindelisuse ja tiheda alusmetsaga mitmekesised vanad metsad, kus leidub häilusid ja tuulemurde. Suurimad liiki ohustavad tegurid Eestis on elupaikade hävinemine, eeskätt vanemate mitmekesise struktuuriga puistute kadumine ning fragmenteerumine, samuti pesitsuse nurjumine metsamajandustööde ja röövluse tõttu. Laanepüü lähiaja (5 aasta) kaitse- eesmärk on asurkonna arvukuse säilitamine vähemalt praegusel tasemel, pikaajaline (15 aasta) kaitse-eesmärk on asurkonna arvukuse suurenemine. Nende eesmärkide saavutamiseks on eeskätt vaja järgida mitmeid üldisi kaitsemeetmeid (nt laanepüü kaitse tõhustamine kaitstavatel aladel, sobivate elupaikade ühendatud võrgustikuna säilitamine, püsimetsamajanduse soosimine, raierahu pikendamine, kaitse katusliikide kaudu, röövluse mõju vähendamine).7 Laanerähn (Picoides tridactylus) on üle Mandri-Eesti laialt levinud haudelind, kes asustab suuremaid metsamassiive, kuid kelle levik ja asustustihedus on lokaalse iseloomuga. Laanerähnil on kindlad elupaigaeelistused: vanad okaspuuenamusega metsad, kus on piisavalt kahjustatud ja surnuid puid. Liigi arvukust on meil hinnatud pigem tõusvaks ja praegu võib Eestis elutseda 2000–3000 (4000) paari laanerähne. Peamiseks ohuteguriks peetakse intensiivset metsamajandamist8. Vaatlusperioodil 2007-2019 hinnati väike-kirjurähni ning laanerähni arvukus langevaks9. Linnudirektiivi rakendamine. Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tahtliku tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid I lisas nimetatud liikide elupaikade kaitseks rakendama erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja paljunemine nende levikualal. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel kohustus rakendada direktiivi lisades nimetatud regulaarselt leiduvate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade kaitseks erimeetmeid, mis tagaksid nende liikide säilimise ja paljunemise levikualal. Niinsoni looduskaitseala on kavas liita üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Liigid, kes on nimetatud linnudirektiivi I lisas ning kelle elupaiku kavandataval linnualal kaitstakse, on must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia) ja laanerähn (Picoides tridactylus). Kuna Niinsoni looduskaitseala on oluline elupaik linnudirektiivi I lisas nimetatud kaitsealustele linnuliikidele, siis kaasneb sellega Eesti riigil kohustus rakendada meetmeid oluliste elupaikade ja peatuspaikade säilitamiseks. Looduskaitseala moodustamine on selle kohustuse täitmiseks parim võimalus. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Niinsoni looduskaitseala oluline mitme teise haruldase ja ohustatud liigi kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik – eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks 7 Eesti Maaülikool, Eesti Ornitoloogiaühing, (2015). Laanepüü (Bonasa bonasia) kaitse tegevuskava 2015–2019 eelnõu 8 Laanerähni kaitse tegevuskava eelnõu, 2012 9 Keskkonnaagentuur. 2020. Rähnide seire 2019. aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire elustiku mitmekesisuse seire programm. kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus või ka neile liikidele, kelle elupaigalised eelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise esinemisalaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka see liik, kelle kaitse sellel alal on linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel sisustatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärgi saavutamist (LKS § 14 lg 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Teadaolevatest liikidest, mida ei ole loetletud kaitseala kaitse-eesmärgina, esinevad kaitsealal III kaitsekategooria linnuliigid hiireviu (Buteo buteo) ja hoburästas (Turdus viscivorus) ning III kaitsekategooria taimeliigid kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Nimetatud liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS § 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas toodud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Ohutegurid Käesolevas peatükis on lühidalt refereeritud kaitse-eesmärkideks olevate liikide kaitse tegevuskavades kirjeldatud ohutegureid. Must-toonekure peamised ohutegurid on elupaikade killustumine, teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade degradeerumine ja looduslikud mõjutegurid. Lisaks vähemal määral ka lindude tahtlik tapmine, munade ja poegadega kauplemine (väljaspool Eestit), keskkonnamürgid, hukkumine elektritaristutes ja sobivate pesapaikade vähesus. Peamiseks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. Eesti kohta tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi langusel. Eestis on olulised ka looduslikud tegurid (areaali ääre-efekt). Teised ohutegurid on Eestis vähem aktuaalsed või uurimata. Metsise ohutegurid on elupaikade killustumine (maastikumuutused, elupaikade kadu), sobivate potentsiaalsete elupaikade otsene kadu, kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi langus, kisklus, häirimine inimese poolt, metsade liigilise kooseisu muutused, õhureostus, ilmastik ja kliima. Elupaikade hävimine, degradeerumine ning killustumine on üheks olulisemaks ohuteguriks kanalistele kogu maailmas. Reeglina on kanaliste arvukus suurim loodusliku taimkattega aladel, kus domineerivad looduslikud häiringud. Inimtegevuse tulemusel (asustus, põllumajandus, metsandus, maavarade kaevandamine) toimuvate maastiku muutuste tulemusel killustuvad kanalistele sobivad elupaigad ning tihti ei ole väikesed populatsioonid säilinud elupaigafragmentides enam isetaastootvad. Metsamajandus mõjutab metsakanaliste elupaika mitmel viisil: puuliikide vaheldus, rohu- ja puhmarinde muutus, metsa fragmenteerumine, muutused ökoloogilistes protsessides (kiskja-saaklooma suhted). Kõik need mõjutavad elupaiga kvaliteeti ja kiskluse survet, kuid nende mõju eri sugupooltele ja vanuserühmadele on erinev. Metsade kuivendamine vähendab toidu kättesaadavust tibudele nende esimestel elunädalatel, kui nad toituvad putukatest ja ka hiljem, kui tibud lähevad üle taimsele toidule. Rootsis on katseliselt kindlaks tehtud, et nende tibude, kes toitusid kuivendamata niisketes metsades, oli kasvu kiirus märkimisväärselt suurem, kui tibudel, kes toitusid kuivendatud niisketes metsades. Sealne niiskete kuusemetsade kuivendamine põhjustas puude kasvu kiirenemist ning puuvõra tihenemine vähendas oluliselt maapinnani jõudva valguse hulka. Selle tulemusena vähenes puhmarindes mustika jt taimede ohtrus. See põhjustas omakorda puhmarindes elavate selgrootute hulga vähenemise, mis siis omakorda põhjustas toidu kättesaadavuse ja metsisetibude kasvukiiruse vähenemist. Kiskluse surve metsakanalistele, s.h metsisele on tugev: nad on oluliseks toiduobjektiks paljudele röövloomadele ja -lindudele. Siiski tuleb arvestada, et mitte kõik kiskjad ei ole metsise jaoks võrdselt olulised. Oletatakse, et rebane mõjutab metsist enam kui metsnugis ning rebaste eemaldamine mõjub soodsalt nii metsise kui ka metsnugise arvukusele. Eestis tehtud uuringud on selgitanud metsloomade söödaplatside kontsentreerivat mõju maaspesitsevate lindude pesade rüüstajate suhtes, mis on kooskõlas ka laiema sellekohase teadmisega. Metssigade rüüste on juhuslik, kuid mida rohkem on mingil alal metssigu, seda suurema tõenäosusega on nad ka pesade rüüstajad. Lisasöötmiskohad meelitavad ligi ka kährikuid ja rebaseid ning lisaks on nendes kohtades ka kõrgem pisiimetajate (eeskätt kaelus- ja juttselg-hiire) arvukus. Viimased aga on olulised saakloomad väikekiskjatele, kelle kõrgem arvukus omakorda hakkab kaudselt mõjutama survet maaspesitsevatele lindudele. Laanerähni peamised ohutegurid on raied liigi elupaigas, metsamajandusest tulenev häirimine pesitsusperioodil, maastike muutumine ja elupaikade fragmenteerumine. Kisklus, konkurendid ja parasiidid on vähese mõjuga ohutegurid. Laanerähni ohustab eelkõige intensiivne metsamajandus, mille käigus raiutakse maha vanad okaspuu ülekaaluga vanad metsad, eemaldatakse neist sanitaarraiega laanerähnile olulised kahjustatud ja surnud puud või fragmenteeritakse metsaraie käigus sobivad elupaigad. Laanerähni asurkonna elujõulisuse eelduseks on piisav toidubaas. Lageraied, aga ka sanitaarraied põhjustavad lindude toitumispiirkondades kvaliteedi muutusi läbi toiduobjektide arvukuse vähenemise ja kättesaadavuse, mis aga mõjutavad nii pesitsusedukust kui ka talvist ellujäämust. Pesitsusajal (aprillist kuni juulini) läbiviidud raied häirivad linde ja ohustavad laanerähni pesitsust. Laanerähni pesakondade suurus on võrreldes teiste rähniliikidega kordades madalam ning asurkonna arvukus sõltub suurel määral edukate pesitsuste protsendist. Kuna laanerähn teeb pesa kuivanud puusse, siis ka väikesemahulise sanitaarraiega võidakse hävitada rähni pesa koos munade või poegadega. Kuna andmeid laanerähni pesitsuste kohta Eestis on väga vähe, siis konkreetseid juhtumeid raiega hävitatud asustatud pesast teada ei ole. Andmete puudumisele vaatamata on kevad-suviste raiete näol tegu keskmise tähtsusega negatiivse mõjuteguriga laanerähnile. Laanepüü ohutegurid on elupaikade hävinemine ja killustumine, pesitsuse nurjumine metsamajandustööde tõttu, röövlus ning jaht. Eestis on laanepüüle suurimaks ohuks sobivate elupaikade kadumine ja killustumine (fragmenteerumine), lisaks lageraietele on ohutegurina nimetatud ka teisi muutusi metsanduses: monokultuuride kasvatamine ja lühike raierotatsiooni aeg. Isolatsiooni vältimiseks on soovitatud tagada laanepüüle sobivate elupaikade leidumine vahemikuga alla 2 km metsamaal ning alla 200 m metsi eraldava avamaastiku puhul, minimaalseks lahenduseks oleks metsakoridoride jätmine. Laanepüü vajab varjepaigana tihedamaid metsaosi, seega võib teda negatiivselt mõjutada ka metsa muutmine liiga hõredaks hooldusraiete (peamiselt harvendus- ja sanitaarraiete) tõttu, kuid selle ulatust ja potentsiaalset mõju on raskem hinnata. Laanepüü pesitsuse võib nurjata pesitsusaegne häirimine või otsene kurna või pesapoegade hukkumine. Ehkki igasugune inimese viibimine pesa läheduses tundlikul perioodil (pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja väikeste poegade ajal) võib pesitsust häirida, on selline häiring väikese ulatusega ning juhuslik. Peamiseks negatiivseks faktoriks on siiski pesitsusaegsed raietööd, mille häiriv mõju on võrreldes üksiku metsas liikuva inimese mõjust pikaajalisem, tugevam ning leiab aset peamiselt laanepüüle sobivates vanades metsades. Laanepüü on kantud Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa nimistusse ning Eestis III kaitsekategooriasse. Vaatamata sellele kuulub laanepüü Eestis jahiulukite hulka. See on võimalik tänu erandile (laanepüüjahi traditsiooni tõttu), mille Eesti sai Euroopa Liiduga liitumisel (enamikus EL liikmesriikides on laanepüüjaht keelatud) ning see on seadustatud keskkonnaministri määrusega, mis lubab teatud III kategooria kaitsealuste liikide surmamist. Laanepüü jaht on praegu keelatud enamikul meie kaitsealadest, sealhulgas meie olulisematel laanepüü-kaitsealadel. Eestis näib laanepüüjahi traditsioon kaduvat: viimastel aastakümnetel on kütitud lindude hulk järjest vähenenud. Seega ei mõjuta jaht vähemalt praegu olulisel määral selle linnu asurkonda, kuid tähelepanelik tasub olla võimalike muutuste osas, näiteks jahituristide huvi kasvus selle liigi vastu, millel meie jahitraditsioonidega mingit seost ei oleks. Metsakoosluste ohutegurid Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus. Kuna väljakujunenud metsakooslustes on liikide mitmekesisus noorte ja keskealiste metsadega võrreldes üldjuhul suurem, on vanad metsakooslused väärtuslikumad. Vanades metsades on hulk liike, mis inimtegevuse tulemusena hävivad, kuid millel on oluline roll metsa aineringes: puitu lagundavad seened, putukad, samblad, samblikud jt10. Teatud liikide säilimine sõltub suurel määral vanade ja suuremõõtmeliste puude olemasolust. Kui metsa ei majandata, kasvavad puud vanuseni, mis ületab tunduvalt tulundusmetsa puude vanuse. Vanade, surevate ja surnud puude eluvormid, nišid ja struktuur on märkimisväärselt mitmekesisem noorte puude omast. Enamik metsade taime- ja loomaliike on kohastunud või isegi spetsialiseerunud metsade arengu hilisemates staadiumides kujunevatele elupaikadele11. Metsakooslusi ohustab metsade liigne raiumine. Niiskete metsatüüpide säilimist ohustab kuivendamine. 2.3. Kaitsekorra muutmise vajadus Praegu kehtiva Niinsoni LKA kaitse-eeskiri on vastu võetud 14.11.2000. Looduskaitseseadus võeti vastu 2004. aastal ja selle § 91 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2023. aasta 1. maini. Looduskaitseseaduses toodud tähtaeg tingib ka Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja uuendamise. Praegu kehtiv kaitse-eeskiri viitab mittekehtivale seadusele, on üldsõnaline ja ei nimeta konkreetseid kaitse- eesmärke. Looduskaitseseaduse järgi reguleeritakse kaitsealadel ka jahiulukite lisasöötmist, 10 Laas, E. jt. 2011. Metsamajanduse alused 11 Andersson, L. jt. 2003. Vääriselupaikade inventuur Eestis 1999–2002 mida praegune kaitse-eeskiri ei kajasta. Piirang on vajalik, et kaitsta maaspesitsevate lindude kurnasid ulukirüüste eest. Praegu kehtiv kaitseala piir on moodustatud 1992. aasta maakasutuskaardi, 1991. a Aegviidu metskonna puistuplaani ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemkaartide alusel. Praeguseks on muutunud nii kaardistusalused kui ka kaardistamistäpsus. Piirid moodustatakse mööda kehtivaid katastripiire ning kaitsealasse hõlmatakse idapoolsel küljel asuvad kraavid, et oleks võimalik reguleerida kaitseala veerežiimi. Kaitseväe keskpolügooni laiendamise tõttu Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualadele on linnustiku ekspertiisis (koostanud OÜ Clanga) hüvitusmeetmena ette nähtud lähedalasuvate püsielupaikade ja kaitsealade arvamine Natura linnualade koosseisu. See tingib ka Niinsoni LKA arvamise Natura linnualade koosseisu. Linnualal reaalse linnustiku kaitsemeetmena on vajalik kaitse-eeskirjaga keelata alal jaht laanepüüle, et tagada kaitse-eesmärgiks seatavatele linnuliikidele pesitsusrahu ning vähendada tahtlikku või tahtmatut hukkumist. 3. Peamiste muudatuste kokkuvõte 3.1. Tsoneering Niinsoni looduskaitseala jääb endiselt kogu ulatuses ühte sihtkaitsevööndisse ̶ Niinsoni sihtkaitsevööndisse. Praegu kehtiv kaitseala piir on moodustatud 1992. aasta maakasutuskaardi, 1991. a Aegviidu metskonna puistuplaani ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemkaartide alusel. Kaitseala praegune piir ei järgi looduses nähtavaid piire, kaitseväärtuste asukohti ega ka praeguste katastriüksuste piire. Uue kaitse-eeskirjaga planeeritakse moodustada kaitseala piir mööda katastriüksuste piire jättes kaitseala koosseisu ka piiril asuvad kuivenduskraavid. Niinsoni LKA uue piiri järgi jääb kaitsealale riigimaad 98,7 ha ja eramaad 15,06 ha. Piiri korrigeerimisega seoses väheneb sihtkaitsevöönd mõnes kohas, kuid samas suureneb teises kohas ning muutused maamaksu osas ei ole märkimisväärsed. Täpsemalt on pindalalised muutused välja toodud tabelis 3. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa, kus majandustegevust ei toimu ja lubatud on ainult need tegevused, mis on vajalikud kaitse-eesmärgi täitmiseks. Kompenseerimaks piirangutega kaasnevat, saab sihtkaitsevööndisse arvatud katastriüksused riigile müüa12, samuti ei pea sihtkaitsevööndisse arvatud maa eest maamaksu maksma. 2017. aastast rakendusid Natura erametsatoetused ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid asuvatele looduskaitseliste piirangutega sihtkaitsevööndis asuvatele metsaaladele. Toetuse määr metsaala 1 hektari kohta on 110 eurot aastas. 12 Vastavalt looduskaitseseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/105042016004?leiaKehtiv) § 20 lõikele 1 omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, kui ala kaitsekord piirab oluliselt maa sihtotstarbe kasutamist. Riigile omandamise kriteeriumid ja väärtuste määramise kord ning alused on kinnitatud keskkonnaministri 08.07.2004 määrusega nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” (https://www.riigiteataja.ee/akt/13351967?leiaKehtiv). Tabel 3. Piirimuudatused katastriüksuste lõikes Maaüksuse nimetus Kaitsealale lisanduv pindala, ha Jaani-Hansu 0,12 Niinsoni looduskaitseala 3 0,05 Raja 0,96 Aegviidu metskond 85 0,17 Niinsoni looduskaitseala 1 2,43 Kokku: 3,72 Maaüksuse nimetus Kaitsealalt väljaarvatav pindala, ha Niinsoni looduskaitseala 3 0,30 Aegviidu metskond 2 0,28 Tuipalu 0,37 Niinsoni looduskaitseala 1 0,16 Kokku: 1,11 3.2. Metsa majandamine ja raietegevus Niinsoni LKA-l Tabel 4. Metsa majandamine, koosluste kujundamine ja maaparandus Niinsoni LKA-l Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord Kaitseala metsakaitse eesmärk on metsa Kaitsealal on keelatud, arvestades kaitse- arengu tagamine üksnes loodusliku eeskirjas sätestatud erisustega: protsessina. Metsamajandamine on keelatud. 1) majandustegevus sh metsa majandamine; 2) loodusvarade kasutamine. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: keelatud teha hooldustöid kaitsealuste liikide 1) kaitsealuste liikide elutingimuste elutingimuste säilitamiseks säilitamiseks vajalik tegevus 2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse- eesmärgile. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal keelatud teha olemasolevate kraavide lubatud olemasolevate maaparandus- hooldustöid 1. septembrist 15. märtsini süsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine. Selleks, et tagada kaitse-eesmärgiks olevate metsakoosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade säilimine, on kogu kaitseala arvatud sihtkaitsevööndisse. Vastavalt looduskaitseseadusele on metsamajandamine sihtkaitsevööndis keelatud. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ja koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. Nimetatud tegevusi lubatakse eesmärgiga võimaldada vajaduse korral taastada kooslusi ja kujundada kaitsealuste liikide elupaiku. Üldiselt on kaitseala sihtkaitsevööndis parimaks kaitsemeetmeks metsakoosluste ja liikide elupaikade kujunemine looduslike protsesside kaudu, kuid mõnel juhul võib olla vajalik ka sekkumine. Näiteks võib vajalikuks osutuda metsakuivenduse mõju vähendamiseks vajalike tööde tegemine või liikide elupaiga taastamiseks puistu kujundamine. Liigikaitselised ja koosluste taastamistega seotud tööd planeeritakse kas kaitseala kaitsekorralduskava või liigikaitse tegevuskava alusel, kusjuures kaitsekorralduskava koostamisse kaasatakse ka maaomanikke. Omaalgatuslikult kujundusraieid kaitsealal teha ei tohi. Praegu kehtiva kaitse-eeskirjaga on keelatud kraavide hooldustööd ilma kaitseala valitseja nõusolekuta 1. septembrist 15. märtsini. Uue kaitse-eeskirjaga on olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul olenemata ajaperioodist. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid lubatakse juhul, kui nende hooldamine ei avalda ulatuslikku negatiivset mõju ala loodusväärtustele ja see on vajalik, kui maaparandussüsteemi hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala piiri asuvatele aladele. Maaparandussüsteemide hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud kui voolusängist kõrvaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid ja prügi, samuti ei ole kaitseala valitseja nõusolekut vaja rohttaimede niitmiseks. Kaitse-eesmärgist tulenevalt on kaitsealal oluline võimaldada ka loodusliku veerežiimi taastamist, kuna sealsed metsad on mõjutatud kuivenduskraavidest. Veerežiimi taastamistööd planeeritakse vajadusel kaitsekorralduskavaga. 3.3. Ehitamine Niinsoni LKA-l Tabel 5. Ehitamine Niinsoni LKA-l Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord Kaitsealal on keelatud teede, õhuliinide Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: ja ehitiste rajamine.  tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks;  tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks;  olemasolevate rajatiste hooldustööd. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud: kaitsealal keelatud  kehtestada detail- ja  kehtestada detail- ja üldplaneeringut; üldplaneeringut;  lubada ehitada ehitusteatise kohustusega  anda projekteerimistingimusi. või ehitusloakohustuslikku ehitist;  anda projekteerimistingimusi;  anda ehitusluba;  rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Kui kehtiva korra järgi on kaitseala valitseja nõusolekul uute ehitiste püstitamine Niinsoni LKA-l keelatud, siis kavandatava kaitse-eeskirja kohaselt on uute rajatiste püstitamine lubatud vaid kaitseala valitseja loaga ja teatud tingimustel. Uusi hooneid Niinsoni looduskaitsealale püstitada ei saa. Erandina on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tehnovõrgu rajatise (nt maakaabli paigaldamine) või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine, kusjuures see on lubatud vastavalt vaid kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Kaitseala tarbeks vajalikud tootmisotstarbeta rajatised on näiteks veerežiimi taastamiseks vajalikud rajatised või kaitseala tähised. Samuti saab kaitseala valitseja anda nõusoleku olemasoleva rajatise hooldustöödeks juhul, kui see tegevus ei kahjusta Niinsoni LKA-l kaitstavaid väärtusi. Nii on tagatud vajadusel näiteks kaitsealal asuva pinnastee ja selle juurde kuuluvate truupide hooldamine. Kaitsealal muid ehitisi ei ole. Kuna ala on väike, sellel kaitstavad liigid häirimistundlikud ning selle külastuskoormus pea olematu, siis pole plaanis kaitsealale külastustaristut luua. Tabelis toodud ülejäänud keelud tulenevad otse looduskaitseseadusest. 3.4. Sõidukitega sõitmine, lõkke tegemine ja telkimine ning rahvaürituste korraldamine ja inimeste viibimine Niinsoni LKA-l Tabel 6. Niinsoni LKA-l liikumine Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord Kaitsealal on Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga keelatud mootorsõidukiga ka radadel. liiklemine, välja arvatud Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, jalgrattaga sõitmine teadusalastel välitöödel, väljaspool teid ja radasid ning maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel. on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Inimestel on lubatud viibida, Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja korjata marju ja seeni kogu muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. kaitseala maa-alal 1. augustist 15. märtsini. Kaitsealal on keelatud telkimine, Kaitsealal on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine. korraldamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:  rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine;  telkimine ja lõkke tegemine. Praegu kehtiva korra järgi on kaitsealal mootorsõidukiga sõitmine keelatud, välja arvatud teadusalastel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel. Uue kaitsekorraga plaanitakse lubada sõidukiga sõitmine teedel ja jalgrattaga sõitmine teedel ning radadel. Kaitsealale jääb üks pinnastee, mis viib välja riigimetsa metsasihini. Kuna must-toonekurg pole alal pesitsenud 1998. aastast alates, siis leevendatakse mõnevõrra alal kehtivat sõidukiga liikumise korda. Maastikusõidukiga (ATV, mootorsaan) on lubatud alal sõita vaid järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Samadel tegevustel võib sõita sõidukiga ja jalgrattaga väljaspool teed, kui selleks peaks ilmnema vajadus. Kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal keelatud telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine. Must-toonekure kaitse tegevuskava näeb ette, et kui pesakoht on üle 10 aasta asustamata, siis võib liikumispiirangut leevendada. Seetõttu on uue kaitse- eeskirjaga alalt eemaldatud ajaline liikumispiirang. Lubatakse ka kuni 10-liikmeliste rahvaürituste korraldamine. 10 inimest on küllatki väike grupp, kelle koos liikumine ei tohiks kaitstavatele liikidele ja kooslustele kahjulikku mõju avaldada. Telkimiseks, lõkke tegemiseks ja üle 10 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks on võimalik taotleda Keskkonnaametilt igakordset nõusolekut. Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Kui praegu kehtiv kaitse-eeskiri seadis neile tegevustele ajalise piirangu, siis uue kaitse-eeskirjaga ajaline liikumiskeeld kaotatakse. 3.5. Jahipidamine Tabel 7. Jahipidamine Niinsoni LKA-l Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord Inimestel on lubatud pidada jahti kogu Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja kaitseala maa-alal 1. augustist 15. märtsini. arvatud jaht laanepüüle. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud jahiulukeid lisasööta. Jahipidamisele ajalist piirangut ei seata, kuid kaitse-eesmärgiks olevate lindude (eelkõige kanaliste) kaitseks on keelatud alal laanepüüjaht. Ala ei ole atraktiivne rändlindude kogunemiskoht. Peamine jahilind, keda alal leidub, ongi laanepüü. Kuna laanepüü on kahaneva arvukusega III kaitsekategooria liik ja linnudirektiivi I lisa liik, kes on Niinsoni LKA kaitse- eesmärgiks, siis Natura linnuala eesmärgi täitmiseks on jahipiirang laanepüü kaitseks vajalik. Osaline jahi vähenemine kaitseb kaudselt ka teisi kaitsealuseid linnuliike, sest mürahäiring ei sega suve lõpul sulgimist ja sügis-talvisel perioodil metsiste toitumist. Looduskaitseseadusest tuleneb jahiulukite lisasöötmiskohtade kooskõlastamiskohustus kõikidel kaitsealadel. Kuna Niinsoni LKA ja linnuala kaitse-eesmärkideks on maaspesitsevad kaitsealused linnud, siis tuleb vältida kiskjate ja metssigade alale koondamist, mida lisasöötmine kahtlemata teeb. 4. Maaomanike ja kohaliku omavalitsuse arvamused ja ettepanekud Niinsoni LKA kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsuse teade koos materjalidega saadeti elektrooniliselt kaitsealale jäävate eramaaüksuste omanikele, Anija Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, kaitseministeeriumile, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks ja Maapaju ning Aegviidu jahipiirkondades tegutsevatele jahiseltsidele. Parandusettepanekuid ja vastuväiteid võis esitada kuni 15. märts 2021. Ettepanekud ja vastuväited on esitatud tabelis (tabel 9). Tabel 9. Avalikustamisel esitatud ettepanekud /täidetakse pärast avalikustamist/ Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus 5. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused Alljärgnevalt on kajastatud ainult olulised mõjud, mis kaasneksid kavandatava määruse jõustumisega. 5.1. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused maaomanikule Seoses 1,08 ha eraomandis oleva kaitsealale juurde liidetava maa arvamisega sihtkaitsevööndisse tuleb Jaani-Hansu ja Raja maaüksuse omanikel arvestada, et ka edaspidi ei ole metsade majandamine Niinsoni sihtkaitsevööndis lubatud. Tuipalu maaüksuse omanikul tuleb arvestada, et tema maale jääv sõidutee ja katastriüksuse serv arvatakse kaitsealast välja ning selle alla jääva 0,37 ha maa eest tuleb hakata uuesti maksma maamaksu. Kompenseerimaks piirangutega kaasnevat, saab sihtkaitsevööndisse arvatud katastriüksused riigile müüa, samuti ei pea sihtkaitsevööndisse arvatud maa eest maamaksu maksma. (vt ka punkt 3.1). Täpsem info kaitsealal asuva maa riigile müümisest asub Keskkonnaameti kodulehel13. Lisainfot maade riigile müümise kohta jagab Keskkonnaameti looduskasutuse peaspetsialist Marko Angerjärv ([email protected], 511 9932). Alates 2017. aastast rakendub väljaspool Natura 2000 alasid asuvatele sihtkaitsevööndis asuvatele looduskaitseliste piirangutega metsaaladele võimalus taotleda Natura toetust, mille määr on 110 eurot hektari kohta aastas. 2021. aastal toimub toetuse taotluste vastuvõtt e-pria kaudu 4. aprill – 22. aprill.14 5.2. Muudatuste mõju riigile Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Kuna sihtkaitsevööndisse liidetakse juurde 2,6 ha varem kaitse all mitte olnud maad, kaasneb Niinsoni LKA piiri muutmisega Anija vallale esialgsel hinnangul mõningane (~13 €) maamaksu laekumise vähenemine. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Niinsoni sihtkaitsevööndisse jääb 15,06 ha eraomandis olevaid maid, mille sihtotstarbelist kasutamist Niinsoni LKA kaitsekord oluliselt piirab ning mistõttu on nende maade omanikel õigus müüa maa riigile. Seega on riigil seoses maade omandamisega võimalikud kulud. 13 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitstavad-alad/kaitsealal-asuva-maa-muuk-riigile 14 https://www.eramets.ee/toetuste_tahtajad/natura-metsa-toetus-2/ Niinsoni LKA piiri muutmisega plaanitakse arvata sihtkaitsevööndisse 2,6 ha varasemalt kaitse all mitte olnud riigimetsa ja kaitsealalt välja jätta 0,74 ha riigimetsa. Seega suureneb kaitstava ala pindala riigimetsas 1,9 ha võrra (peamiselt kraavide ja kraavimullete arvelt). Vastavalt RMK arvutustele vähendab range kaitse Harjumaal puidukasutuse tulu keskmiselt 116 eurot hektari kohta aastas. Seega väheneb iga-aastane saamata jäänud puidutulu Niinsoni looduskaitseala piiri muutmisega umbes 220 euro võrra. Samas ei ole kaitsealale liidetav riigimaa kõik metsamaa, vaid osa sellest moodustavad kuivenduskraavid koos mulletega. Lisaks on kaitsealale liidetavatele kraavidele juba väljastatud lubav metsateatis maaparandusprojekti raames.