Vastus ettepanekutele

Vinni Vallavalitsus Vastavalt nimekirjale Teie Meie 19.02. 2021 a. nr. 7-1/7-1 Vastus ettepanekutele Saadame Teile üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal 04.11.2020 – 04.12.2020 ja sellele järgnevatel avalikel aruteludel laekunud arvamuste kohta Vinni Vallavalitsuse põhjendatud seisukohad. Vabandame hilinenud teavituse eest. Lugupidamisega Irina Kuhlbach maanõunik Tel. 32 58668 Lisa: Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele __________________________________________________________________________________ Tartu mnt 2 Registrikood 75008746 Tel.: +372 325 8650 Swedbank EE532200001120121871 46603 Pajusti e-post: [email protected] SEB EE501010502016846005 LÄÄNE –VIRUMAA Kaasatavate nimekiri Terviseamet Maa-amet Maaeluministeerium Keskkonnaamet Muinsuskaitseamet Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium AS Eesti Raudtee Andres Namm Andrus Peiel Meelis Siitas Marianne Klopets Ragnar Kaivapalu Transpoirdiamet Margo Klaasmägi Männiku Teravili OÜ Miila küla elanikud ( esindaja Raigo Rebane) Katrin-Kärner Rebane Mehis Rebane OÜ Miila Viss  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Arvamuse saatja Arvamuse saatja seisukoht Valla seisukoht Terviseamet Alates 03.10 .2019 on vastu võetud uus sotsiaalministri määrus nr 63 "Nõuded suplusveele ja supelrannale“ (edaspidi määrus nr 63 ), mille KSH tekst parandatakse. 13.11.2020 nr 9.3- nõuetele peab nüüd vastama supluskoht Eestis. 1/20/9232-2 KSH aruande koostamisega (Vinni valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. P 3.2.2 Pinnavesi (sh ehituskeeluvööndi vähendamine) lk 22) seotud kehtetu 03.04.2008 Vabariigi Valitsuse määrus nr 74 "Nõuded suplusveele ja supelrannale“ tuleb asendada määrusega nr 63. Maa-amet Vinni valla üldplaneeringu joonistele ei ole märgitud maardlate piire. Erandiks on vaid Moora turbamaardla ning Eesti põlevkivimaardla Maardlate piirid on kajastatud joonistel seisuga 07.01.2019. Andmed 17.11.2020 nr 6- Kohala uuringuväli, millede piirid on tähistatud korrektselt vastavalt maardlate nimistu andmetele. Mäetööstusmaa juhtotstarbed on ajakohastatakse. Reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarbe andmist 3/20/15139-2 kujutatud korrektselt vastavalt kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldise teenindusmaadele. Palume kaaluda üldplaneeringu joonistele taotletavate mäeeraldiste teenindusmaade aladele kaalutakse. ka kehtiva loaga ja taotletavate mäeeraldiste ning nende teenindusmaade piiride lisamist ning taotletavate mäeeraldiste teenindusmaade aladele (juhul kui neid on) reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarbe andmist, et üldplaneering kajastaks täielikumalt informatsiooni kaevandamisest mõjutatud alade kohta. Planeeringu lõpplahenduse koostamiseks soovitame küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohase väljavõtte. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada ka WFS- teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCap abilities . Plaanidele palume lisada info, mis kuupäeva seisuga maardlate ja mäeeraldiste andmeid on kasutatud. Seletuskirja peatükis 18 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine on selgitatud, et Selgitame, et olemegi mõelnud, et kaevandamisloa staadiumis saaks kohalik kaevandamisest mõjutatud alade korrastamisprojekti tegemisel tuleb kaasata kohalikku omavalitsust ja kogukonda, et ühiselt otsustada omavalitsus määrata omapoolsed tingimused, kuid võimalike eri maa-ala edasine korrastamissuund. Märgime, et kaevandamisejärgse korrastamise suund märgitakse kaevandamisloas, enne tõlgenduste vältimiseks sõnastame ptk 18 teksti järgnevalt: korrastamisprojekti koostamist saadakse Keskkonnaametilt täpsemad korrastamistingimused ja korrastamisprojekt koostatakse "kaevandamisest mõjutatud alade kaevandamisjärgse korrastamise korrastamistingimuste alusel. Kohaliku omavalitsuse ja kogukonna sisend korrastamise suuna määramiseks on oodatud juba põhimõtete määramisel korrastamisprojekti tegemisel tuleb kaasata kaevandamisloa taotluse menetluse etapis. Selgitame puhkealade loomisega seonduvalt, et riigimaadel on oluline korrastamisel kohalikku omavalitsust, et ühiselt otsustada millega maa-ala edasine saavutada hooldusvaba tulemus ja tavapärane riigimaal asuva karjääri korrastamise suund on metsamaa või veekogu. Korrastamisel korrastamissuund". kujundatakse veekogu kaldad ohutuks ja laugeks, mis võimaldab veekogu kasutada nii inimestel kui loomadel, kuid riigi omandisse jäävatele maadele üldjuhul ei rajata ametlikke supluskohti ega teisi taristuga puhkealasid. Ka eramaal asuvate karjääride korrastamisel on tõenäoline, et maaomanik soovib jätkata maatulunduslikku tegevust ja korrastamise käigus kujundatakse kaevandatud alast metsamaa, mitte puhkeala. Mäetööstuse ala korrastamine puhkealaks võib olla võimalik, kui korrastamise ajaks on selgunud, kes hakkab peale mäetööstuse ala korrastamise lõppu uue loodud puhkeala heakorra eest hoolt kandma ja on nõustunud kandma vastavad kulud. Seletuskirja peatükis 18 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivatekitsenduste määramine on kirjas (tsiteerin): „Valdade Sõnastust muudetakse järgnevaks: "Ühinemislepingu kohaselt Vinni vald ei ühinemislepingu kohaselt ei ole põlevkivi ja fosforiidi kaevandamine Vinni vallas lubatud.“ Selgitame, et üldplaneeringus ei saa toeta uute põlevkivi - ja fosforiidikaevanduste avamist Vinni valla keskkonnaregistris arvelolevale maardlale kehtestada tingimusi, mis on vastuolus MaaPS-ga. MaaPS § 14 kohaselt tuleb maapõue seisundit territooriumil" ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada keskkonnaregistris arvele võetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Palume üldplaneeringu seletuskirjas mitte kirjeldada otseseid või kaudseid kaevandamise keelde. Märgime, et KSH aruande leheküljel 19 on ekslikult kasutatud maapõueseaduse lühendina lühendit MaaP. Korrektne lühend on MaaPS. KSH aruannet korrigeeritakse. Lk 1 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Maa-amet ei nõustu Vinni Vallavalitsuse 19.10.2020 kirjaga nr 7 1/12 1 edastatud Vinni valla üldplaneeringu lahendusega. Palume Maaametit hoitakse edasi koostöötegijate nimekirjas ja kaastakse vastavalt. täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu Tõenäoliselt lahendavab eespool toodu ka mittekooskõlastamise - kui ei, siis osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Palume hoida Maa ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega palun võtke täiendavalt ühendust, et saaksime läbi rääkida üles jäänud ning edastada üldplaneering probleemid. peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium Meelis Siitas Oleme tutvunud Vinni valla, Piira küla üldplaneeringu Rannapungerja mnt. äärde planeeritava juurdeehitatava kergliiklustee eskiisiga.Üldplaneering ei määratle millisel pool sõiduteed kergliiklustee (jalgrattaja 21.11.2020 Peame tõdema, et meile selline variant ei sobi ning soovime, et kergliiklustee planeeritaks teisele poole Rannapungerja maanteed. jalgtee) peab paiknema, ehk täpsem lahendus kujundatakse tee projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele ja ruumilisele situatsioonile. Maaeluministee- 1.1 KSH aruande eelnõu jaotises 3.4.5 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ toodud mõju hinnangus on märgitud, et Vinni vallas on väärtuslikke Teadmiseks võetud. rium 30.11.2020 4- põllumajandusmaid ehk põllumajandusmaa massiive, mis vastavad seaduse eelnõu kohasele väärtusliku põllumajandusmaa mõistele, ligi 23 Täiendava informatsioonina anname ennetavalt teada, et eelnõu avaliku 1-5/2431-1 100 hektarit. Üldplaneeringuga nähakse väärtuslike põllumajandusmaade arvelt maakasutuse muutust ette kompaktse hoonestusega alade väljapaneku ajal on laekunud mitmeid soove vähendada väärtusliku määramisel, et tagada võimalused kompaktsete ja multifunktsionaalsete keskuste loomiseks. Üldplaneeringu realiseerumisel väheneb selle põllumajandusmaa kogust ja osadel juhtudel on vald neid aksepteerinud. tulemusena väärtuslike põllumajandusmaade pindala 43 hektari võrra ehk u 0,2%. KSH hinnangul võib antud vähenemist pidada Täpne vähendatava maa hulk antakse määratakse edasisel planeerimisel. väheoluliseks ebasoodsaks mõjuks väärtuslike põllumajandusmaade säilimisele. Maaeluministeerium on selle järeldusega nõus. 1.2 Üldplaneeringu eelnõu jaotises 4.1.8 „Maalise asustuse ala (MA)“ märgitu kohaselt loetakse maalise asustuse maa-ala juhtotstarbega Teadmiseks võetud. maa-alaks väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja kaevandusalasid jäävat maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Üldplaneeringu kohaselt hõlmab maalise asustuse ala endas metsa-, põllu- ja teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis siin-seal moodustavad väiksemaid külakeskuseid. Üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad on seega maalise asustuse juhtotstarbega maad. Maalise asustuse juhtotstarbega maa puhul on väärtuslike põllumajandusmaade kohta seatud nõue, et need tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurdepääs, samuti tuleb vältida väärtusliku põllumajandusmaa metsastamist ja metsastumist. Keelatud on väärtuslikult põllumajandusmaalt huumuskihi koorimine. Maalise asustusega maa-alal tuleb hoida korras maaparandussüsteemid. Lisaks on üldplaneeringu eelnõu jaotises 16 „Väärtuslike põllumajandusmaade määramine“ seatud põhitingimuseks, et väärtuslikul põllumajandusmaal on ehitustegevus üldjuhul keelatud. Väärtuslikule põllumajandusmaale võib üldplaneeringuga määratud tingimustel ehitada maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks uut hoonet või rajatist, samuti ka uut elamut ja selle teenindamiseks vajalikku hoonet ja rajatist. Vaadeldes maalise asustuse ala juhtotstarbe kohta seatud tingimusi koosmõjus väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seatud tingimustega, saab järeldada, et nimetatud jaotistes määratud väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende kohta seatud kaitse- ja kasutustingimused on veenvad ja väärtuslikku põllumajandusmaad reaalselt kaitsvad ning üldjuhul kooskõlas Maaeluministeeriumis ette valmistatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus kavandatud eesmärgi ja põhimõtetega. 1.3 KSH aruande eelnõus hindamistulemuste kokkuvõttes on järeldatud, et päikeseparkide rajamisel tuleks eelistada väheväärtuslikemaid Teadmiseks võetud. põllu- ja heinamaid ning mitteväärtuslike põllumajandusmaadena käsitletavaid alasid. Kui päikesepark rajatakse väärtuslikule põllumajandusmaale, tuleb tagada viljaka mullaressursi säilimine, vältides kasvupinnase koorimist ja eemaldamist. KSH aruande eelnõus on soovitatud, et ka tuuleparkide rajamisel tuleks eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletavaid alasid. Maaeluministeerium nõustub nende järeldustega. Lk 2 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 1.4 Üldplaneeringu eelnõu jaotises 7.4.3 „Päikeseparkide rajamine“ on märgitud, et päikesepargi rajamisel väärtuslikule Teadmiseks võetud. põllumajandusmaale tuleb tagada nõue, et peab säilima väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus ja mullaviljakus ning et väärtuslikul põllumajandusmaal ei muudeta katastriüksuse sihtotstarvet tootmismaaks, et oleks tagatud maaüksuse kasutamine põllumajandusmaana peale päikesepaneelide eemaldamist. Selgitame, et maakatastriseaduse § 181 lõike 3 punkti 4 kohaselt on elektrivarustusega seotud ehitiste maa tootmismaa sihtotstarbega. Kooskõlas nimetatud nõudega on seaduse eelnõu § 3510 lõikega 2 sätestatud tingimus, et linna- või vallavalitsus määrab väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme paigaldamise korral tootmisseadmega seotud maa kohta tootmismaa sihtotstarbe ning tootmisseadme kasutusaja lõppemise korral tuleb selle maa kohta määrata taas maatulundusmaa. 1.5 Üldplaneeringu eelnõu jaotises 27 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine“ on toodud Oleme üldplaneeringu koostamisel järginud põhimõtet, et üldplaneering ei detailplaneeringu koostamist eeldavad juhud. Peame vajalikuks informeerida, et kehtesta üle seadustes toodud põhimõtteid. Seega kui seadus sätestab, et seaduse eelnõu punktiga 6 täiendatakse planeerimisseaduse § 142 lõiget 1 punktiga 11. Nimetatud täienduse kohaselt on üldplaneeringu Teie poolt viidatud juhul on tegemist detailplaneeringu koostamise juhuga, põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse juhtotstarbe siis pole meil vaja seda üldplaneeringus üle kehtestada. muutmine, kui see ei ole kooskõlas üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega või muu avaliku huviga, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. See tähendab, et detailplaneeringu koostamise kohustus, mis on sätestatud ka eelnõu § 3511 lõikega 2, puudutab neid väärtuslikke põllumajandusmaid, mille kohta ei ole üldplaneeringuga seatud eelnõukohaseid kaitse- ja kasutustingimusi. Seega nähakse seaduse eelnõus ette võimalus kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse laiendamiseks olukordades, mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koostamise ajal ette näha. Sellest tulenevalt ning üheselt mõistetavuse tagamiseks võiks kaaluda detailplaneeringu koostamisega kohustusega alade ja juhtude täiendamist ning lisada sellesse loetellu eespool selgitatud seaduse eelnõuga kooskõlas olev nõue. 2. Sademevee juhtimisega seotud küsimused. Kaalume esitatud tähelepaneku lisamist planeeringu teksti. Üldine Üldplaneeringu eelnõu jaotises 7.6.5 "Sademeveesüsteemid" on toodud sademeveesüsteemide arendamise põhimõtted. Sellest tulenevalt põhimõte on, et kohalik volikogu ei kehtesta üle seduses esitatut. peame vajalikuks osutada tähelepanu maaparandusseaduse §-s 53 sätestatud maaparandussüsteemi lisavee juhtimist käsitlevatele õiguslikele põhimõtetele, sealhulgas maaparandushoiukulude tasumise alustele. Lisavee maaparandussüsteemi juhtimise korral suureneb maaparandussüsteemi hoiutööde maht ning sellega seotud hoiukulud. Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maaparandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandusameti määratud ulatuses. Muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodustatud, peab lisavett juhtiv isik korraldama maaparandushoiutööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähendab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemusena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub kohustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. Seda silmas pidades peame õigeks, et kõnealuses jaotises käsitletakse ka lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega seotud nõudeid. Marianne Klopets Avalikul väljapanekul oleva Vinni valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt muutuvad detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalad ja Selgituseks väärtusliku põllumajandusmaa kohta. Väärtuslike 02.12.2020 edaspidised maade kasutuse põhimõtted. põllumajandusmaade määramisel ei vaadata, kas katastriüksusele jääv Piira külas ei jää edaspidi Mullikmäe tee kinnistud enam tiheasutusalale ning Mullikmäe tee 7 kinnitu on suures osas määratud väärtuslikuks massiivi osa on suurem kui 2 ha, vaid vaadatakse tervikmassiivi (mis asub põllumaaks. Väärtusliku põllumaa ala üldplaneeringu eelnõus ei järgi põllumajandusmaana tegelikult kasutuses olnud põllumassiive, vaid maatulundusmaa erinevatel katastriüksustel) suurust, et tervikmassiiv oleks loeb täiendavalt põllumaaks ka mitte põllumajanduslikus kasutuses olevad niidetud ja korrastatud või haljastatud alad, mida oleks ruumilise üle 2 ha. planeerimise mõistes otstarbekam kasutusele võtta elamumaana. Selgituseks maa juhtotstarvete määramise kohta. Elamumaa juhtotstarve on määratud tiheasustusaladele. Tiheasustusaladel on minimaalne krundi suurus olenevalt asukohast kas 1200 v 2500 m2. Ühtlasi tuleb tagada neil ka Lk 3 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Planeeritav nn väärtuslik põllumaa jääb olemas olevate elamualade vahele. Väärtusliku põllumajandusmaa piirangu seadmine praegu suurus olenevalt asukohast kas 1200 v 2500 m2. Ühtlasi tuleb tagada neil ka käsitleva tiheasustusala piirides, kus ümberringi on juba välja kujunenud väikeelamute alad ei ole kooskõlas üldplaneeringu eelnõus toodud muud tiheasustusalale omased teenused nagu ühisveevärk, reovee ruumilise planeerimine üldpõhimõtetega. kogumine ja -käitlus, vastava korra kohaselt ka jäätmekäitlus ja muud Üldplaneeringu keskkonnamõju aruandes on märgitud, et üldplaneeringuga korrigeeriti Põllumajandusuuringute Keskuselt (täpsustatud tiheasustusalale omased tegevused. Hajaasustusse ei ole elamumaa maakonnaplaneeringus esitatud infokiht) saadud väärtusliku põllumajandusmaa kihti lähtuvalt tingimusest, et alla 2 ha põllumassiivid arvati juhtotstarvet määratud, valdavalt on seal maaline asustus, kus üldjuhul on väärtusliku põllumajandusmaa hulgast välja. krundi minimaalne suurus 5000 m2 (osadel juhtudel 10000 m2). Praegusel juhul jääb Mullikmäe tee 7 katastriüksusele mitu põllumajandusmaa massiivi osa, aga ühegi osa suuruseks katastriüksuse piires ei Teie poolt küsitud asukohas ei ole tõenäoline tiheasustuse teke vaid pigem ole 2ha ja rohkem. Maaüksuse lõuna osas asub põllumassiiv on pindalaga 1,04ha. See on väiksem kui 2ha ja ei vasta üheselt väärtusliku on tegemist maalise asustusega, kus vastavalt maalise asutuse, põllumajandusmaa mõistele ning üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt ei peaks see põllumassiiv olema käsitletud hajaasustuse ja väärtusliku põllumajandusmaa tingimustele on võimalik väärtusliku põllumaana. hoonete ehitamine ja kruntide moodustamine. Et moodustuks uus Maaüksuse põhjapoolel jääb kinnistule kaks osa naaberkinnistuga ühisest põllumassiivist kokku ca. 1,65ha ulatuses. Arvestades asjaolu, et tiheasustusala, peaks selleks olema piisavalt suur maa-ala, tagama Mullikmäe tee 7 kinnistule jääb ainult väiksem osa ühisest põllumassiivist on selle kasutamine põllumajanduslikel eesmärkidel piiratud. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, ühendused valla keskuste ja Rakverega - Väärtusliku põllumajandusmaa määramise eesmärgiks on tagada piisavad ressursid põllumajandusliku tootmise jaoks ka tulevikus. kõike seda ei pea me praegu tõenäoliseks ja vajalikuks Teie poolt küsitud Arvestades maaüksusele jäävate põllumassiivide väiksust ja katastriüksuste piire, ei ole kinnistul asuvad põllumajandusmaa massiivide osad asukohas, mistõttu ei toeta me ettepanekut muuta maa otstarve tootmise seisukohast perspektiivikad. elamumaaks. Täiendav seisukoht avaliku arutelu järgselt veebruaris 2021: Edasisel Kinnistu omanikuna ei saa nõustuda üldplaneeringu praeguse lahendusega Mullikmäe tee 7 kinnistu osas. Praegune lahendus ei ole planeerimisel kaalutakse ettepanekut. Praegune seisukoht on, et küsitud kooskõlas üldplaneeringus toodud valla ruumilise arengu põhimõtetega ning piirab liigselt edaspidist maakasutust. maa-alad arvatakse välja väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust ja need jäävad ptk 4.2.9. kohastele aladele, kus on lubatud krundi suurus vahemikus Teen ettepaneku Vinni vallas, Piira külas asuva Mullimäe tee 7 kinnistu, katastritunnus 90002:001:2520, osaliseks muutmiseks 0,3 ha…0,5 ha. kavandatavaks väikeelamu maaks. Arvestades asjaolu, et vastavalt veel kehtivale üldplaneeringule jääb Mullikmäe tee 7 kinnistu suures osas Piira küla detailplaneeringu kohustusega alasse ja piirkonda loetakse tiheasutusalaks, peaks väikeelamu maa sihtotstarve olema igati kooskõlas piirkonna kui terviku seniste arengutega. Väikeelamumaa sihtotstarvet soovin kinnistut läbivast kohalikust teest põhjapoole jäävale osale tervikuna nii põllumajanduslikule maale kui parkmetsamaale ning kinnistu lõuna osas painevale põllumajanduslikule maale. Arvestades maaüksusele jäävate põllumassiivide väiksust ja katastriüksuste piire ei ole põllumajanduslik tootmine Mullikmäe tee 7 katastriüksuse piires jätkusuutlik. Seega ei ole väärtusliku põllumaa määramine antud kinnistu piires kooskõlas ruumilise arengu põhimõtetega. Keskkonnaamet 1. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lõike 1 punkti 15 kohase lt on üldplaneeringu ülesanne maardlatest ja kaevandamisest Vinni vald ei pea vajalikuks määrata maardlatest ja kaevandamisest 02.12.2020 nr 6- mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Sellest tulenevalt on üldplaneeringuga vaja määrata maardlatega ja maavara mõjutatud aladest tekkivaid kohaliku omavalitsuse tasandi kitsendusi 5/20/17470-2 kaevandamisega kaasnevad mõjud maakasutusele ning ehitiste ehitamisele . Lisaks tuleks läbi mõelda, kuidas võiks kaevandamine aidata rohkem, kui see on esitatud praeguses planeeringu eelnõus. Täiendavate kaasa piirkonna arengule nin gmilline võiks olla maakasutus peale maavara ammendumist (nt lasketiir, tuulikupark, puhkeala, sõudekanal, kitsenduste määramise osas ei ole teinud ka ükski institutsioon mets, veekogu, rohumaa). ettepanekuid. 2. KSH s palume arvestada praeguse ja võimaliku kaevandamisega piirkonnas. Planeerimisel peaks vältima kaevandamisele tundlike alade Põhiline arendustegevus on kavandatud olemasolevate tiheasustusega (näiteks elamu ja rekreatsioonialad) kavandamist kasutuses või veel avamata maardlate vahetusse lähedusse ning samuti potentsiaalsete alade laiendusena. Puhke- ja virgestusalad on põhimahus olemasolevad. maardlate (näiteks ala d, kus on juba kehtiv maavara geoloogilise uuringu luba) lähedusse.geoloogilise uuringu luba) lähedusse. 3. Kaevandamise käsitlemisel avaliku huvina peaks planeeringu koostamisel arvestama ka kaevandamise vajalikkusega, et tagada Sama vastus p-ga 1. varustuskindlus. Märkida, et kaevandamistegevuse saaduseks on ma terjal, mida kasutatakse nt teedeehituseks ja renoveerimiseks (liiv, kruus) või toormena energeetikatööstuses (küttematerjali saamiseks). Lk 4 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 4. Keskkonnaamet palub korrigeerida KSH lehekülje 7 alapeatükis 3.2.1 olevat lauset "Alutaguse madaliku eripäraks loet akse (2005) Täpsustame KSH aruannet. asustamata metsaalade suurt osatähtsust ning tehnogeensete, rikutud pinnamoega kaevandusmaistud.“ Selgitame, et “kaevandus“ on maapõueseadus § 75 lg 4 tähenduses maavara allmaakaevandamisegategelev tootmisüksus. Kuna Vinni valla territooriumi l ei asu Täpsustasime sõnastust järgmiselt: "Alutaguse madaliku eripäraks loetakse kaevandusi, siis ei ole „kaevandusmaistu“ korrektne kasutada. Keskkonnaamet pakub järgmisi väljendeid:„muudetud pinnamoega asustamata metsaalade suurt osatähtsust ning tehnogeensete, muudetud kaevandamisalad“; „kaevandamisest mõjutatud maastik“ vms. pinnamoega kaevandamisalasid". 5. KSH leheküljel 19, teises lõigus kirjeldatakse maavaravarude jaotumist ning jaotumise aluseid. Keskkonnaamet teeb ettepaneku siduda Kaalume ettepanekut ÜP põhilahenduse koostamise käigus. see lõik tabeliga 3.1. ning täpsustada, milline tabelis toodud maardla varu on aktiivne, milline passiivne ja milline tarbe -, reserv või Ühe maardla piires võivad esineda nii aktiivse- kui pasiivse ning tarbe- kui prognoosvaru. Näiteks ülaindeksi abil, grupeerides alapealkirja alla sama kasutamisvõimalikusega maardlad vm moel. reservvaruga plokid. Leiame, et kõikide Vinni valla territooriumile jäävate maardlate kohta plokkide põhise andmestiku esitamine KSH aruandes on ebaotarbekas, suurendades liigselt KSH aruande mahtu. Küll aga käsitletakse mõju hindamise osas ÜPga kavandatava maakasutuse kattumisel maardlaga ka konkreetses maardlas esinevate varude määratlust. 6. Lehekülje 19 kolmandas lõigus on maapõueseaduse lühendiks ekslikult märgitud MaaP. Täpsustame KSH aruannet. 7. Lehekülje 69 alguses on kasutatud sõna „k aevandusloa“, õige on „kaevandamisloa“. Täpsustame KSH aruannet. 8. Keskkonnaamet teeb ettepaneku Vinni valla üldplaneeringu eelnõus (edaspidi eelnõu): Korrigeerime teksti säilitades taotletud mõtte. 8.1. täpsustada ja korrigeerida peatüki 4.1.13 esimest lauset järgmiselt: Siia kuuluvad kehtiva kaevandamisloaga mäe-eraldised ja nende teenindusmaad; 8.2. muuta peatükis 4.1.18 esimeses lauses sõna „kaevandusalasid“ sõnadega "kaevandatud alasid" Lk 5 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 9. Peatükis 18 nimetatud „Tingimused kaevandatud alade korrastamisel:“ loetelu ei ole korrektne: 9.1. MaaPS § 81 sätestab: "Keskkonnaamet küsib korrastamistingimuste 9.1 Keskkonnaamet viib menetlusi läbi asjakohaste seaduste alusel. Kohaliku omavalitsuse üldplaneering ei tohi jätta muljet, et kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust" - seega on üldplaneeringu seletuskirjaga saab seada tingimusi kaevandatud maa korrastamise menetlemiseks. Selgitame, et maapõueseaduse kohustus omavalitsus kaasata. Üldplaneering sätestab, et ühiselt (edaspidi MAAPS) § 81 lõike 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse määratakse korrastamissuund, kuna praegu ei osata ette näha võimalikke arvamuse juhul, kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitiste maa alal või selle piiranguvööndis, ka Kaitseministeeriumi arvamust. Seeda kaevandatavaid alasid ja võimalikku korrastamisvajadust. ei ole kehtiva MAAPS alusel kohustust korrastamisprojekti kinnitamise või mittekinnitamise menetlusse kohalikku omavalitsust kaasata. 9.2. Korrigeerisime korrastamisega seonduva sõnastuse järgnevaks: Vaatamata sellele, et Keskkonnaamet võib sellist praktikat kasutada, ei tohiks strateegilises dokumendis seda kasutada kui kohustust või "kaevandamisest mõjutatud alade kaevandamisjärgse korrastamise tingimust korrastamisprojekti kooskõlastamiseks. Soovi korral võib kohalik omavalitsus korrastamistingimusi kooskõlastades paluda endale põhimõtete määramisel korrastamisprojekti tegemisel tuleb kaasata kooskõlastamiseks esitada ka korrastamisprojekt. kohalikku omavalitsust ja kogukonda, et ühiselt otsustada millega maa-ala 9.2 Lisaks selgitame, et korrastamisprojekti kooskõlastamise menetluse käigus ei otsustata korrastamissuuna üle. Ala korrastamise suund edasine korrastamissuund". kinnitatakse loa andmise hetkel. Korrastamissuuna kohta saab arvamust avaldada ja ettepanekuid teha kaevandamisloa andmise või 9.3. Leiame, et "võimalikult kiiresti peale kaevandamistegevuse lõppemist" muutmise menetluse raames. ei ole MaaPS § 8 mittekooskõlas olev eraldi nõudmine vaid valla poolt 9.3 Igal juhul on eelistatud, et ala korrastatakse kaevandamisloa kehtivuse ajal. MaaPS § 8 lõike 1 kohaselt peab kaevandamisloa omaja väljendatud soov, mis tuleks aluseks võtta ka MaaPS § 81 kohaste korrastama uuritud või kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Seega ei ole õigeüldplaneeringus seada korrastamise korrastamistingimuste määramisel. Olenevalt kaevandatava ala suurusest ajale eraldi nõudmisi. on suuremate alade puhul otstarbekas ka etapiviisiline korrastamine ja 9.4 Palume üldplaneeringus mitte kasutada sõna „rekultiveerimine“, kui see tundub möödapääsmatu siis palume viidata sellele, kui endisele sellele tuleb kaevandaja tähelepanu juhtida. terminile, nt „end. rekultiveerimine“ või tuua selgitus alaviites. 9.4. Ei kasuta sõna "rekultiveerimine". Tervitame, et seda mitte kasutada. 9.5 Samuti toome välja, et kaevandamisloa andmisest/muutmisest keeldumise alused on välja toodud MaaPS § 55. 9.5. Sõnastust korrigeeritakse nii, et jääb viide ühinemislepingule, kuid Seega rõhutame, et lause Valdade ühinemislepingukohaselt ei ole põlevkivi ja fosforiidi kaevandamine Vinni vallas lubatud ei ole üldplaneeringuga ei keelata kaevandamist. Keskkonnametile keeldumise aluseks. Seda tuleks ka üldplaneeringu seletuskirjas selgitada, et teksti ei mõistetaks valesti või kontekstiväliselt. 10. Teeme ettepaneku: 10.1 Tuua eelnõu Eestis ei peeta heaks tooniks kirjutada üldplaneeringusse ümber kehtivaid peatükis 18 välja korrastamiskohustuse etapid maapõuseaduse § 81 eeskujul (nt 1. loa omanik taotleb korrastamisprojekti õigusakte, oleme püüdnud seda seni vältida ja seetõttu ei soovi sisse koostamisekskorrastamistingimusi; 2. Keskkonnaamet väljastab korrastamistingimused; 3. loa omanik tellib korrastamisprojekti ja esitab kirjutada pakutud lähenemist. valmis korrastamisprojekti Keskkonnaametile koostamiseks…). 10.2 Tuua eelnõu peatükis 18 välja, keda nimetatud menetlustesse MaaPS ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel on kohustus kaasata, et üldplaneeringuga tutvumisel ei tekiks asjatuid õigustatud ootusi. 11. MaaPS § 9 tähenduses nimetatakse maa endisel või uuel otstarbel taas kasutuskõlblikuks muutmist kaevandatud maa korrastamiseks. Ei kasuta sõna "rekultiveerimine". Tervitame, et seda mitte kasutada. Palume mitte kasutada sõna „rekultiveerimine“. 12. Pöörame tähelepanu sellele, et sõna „korrastamistingimused“ kirjutataks e kokku. Võtame teadmiseks. 13. Palume pöörata tähelepanu ka terminite õigele kasutamisviisile. Näiteks “kaevandus“ on maapõueseadus § 75 lg 4 tähenduses maavara Väga huvitav lingvistiline lähenemine. Kuna MaapS § 1 on välja toodud allmaakaevandamisegategelev tootmisüksus. Pealmaakaevandamise korral on õige kasutada sõna „karjäär“. Sellest tulenevalt peab vahet "maavara kaevandamine" ja "kaevandamisluba", kuid puudub mingilgi moel tegema ka terminitel „kaevandamistegevus“ ja „kaevandustegevus“. Samuti palume kasutada sõna „kaevandusala“ asemel„kaevandatud "kaevandusluba" või "kaevandustegevus", siis sellekohast eristust tegevuse ala“. Palume korrigeerida kogu dokumentatsioonis nimetatud terminite kasutamine. kohta ei hakka me ei üldplaneeringus ega mõjude hindamises tegema. Muus osas korrigeerime dokumente. 14. „Maavara kaevandamine“ on maa vara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö (maapõueseadus § 6 lg 1). Võtame teadmiseks. 15. Palume värskendada kogu dokumentatsioonis olevat infot vastavalt kehtivale maapõueseaduse redaktsioonile (RT I, 21.12.2019, 11). Võtame teadmiseks. Lk 6 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 16. Eelnõust ei ole selgelt lei tav, millise maakasutuse alla lähevad põllumajandusmaad/hooned nagu farmid, laudad, silo --, sõnnikuhoidlad Eelnõu Tabelis 1 on välja toodud põllumajandushoonete käsitlus. Lisame jm Palume täpsustada, kuhu need kuuluvad. tabelile märke, et ka vastavat tüüpi rajatised käivad vastava hoonetüübi alla. 17. KSH tabelisse 3.2 soovitame lisada ka Kunda jõe, eriti kuna seda on eelnevas tekstis käsitletud. Täpsustame KSH aruannet. Kunda jõgi lisati tabelisse. 18. Juhime tähelepanu, et Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine Arvestada. massiteabevahendites on keelatud. Palume sellest lähtuvalt KSH üle vaadata. Soovitame kujutada kaitsealuseid liike ja PEP e näiteks ühe KSH aruanne ei sisalda jooniseid, kus kaitsealused liigid või püsielupaigad tingmärgiga „kaitstava liigi leiukoht/püsielupaik“ eraldamata kaitsekategooriaid. oleksid eristatavad kaitsekategooriate kaupa. 19. Soovitame üldplaneeringus kujutada loodusobjektide ajalist seisu koos EELIS est väljavõtte ajaga ning märkida, et andmed võivad olla Eskiislahenduse koostamisel on nimetatuga arvestatud. ÜP põhilahenduse ajas muutuvad. Samuti palume arvestada konkreetsete objektide kaitse eeskirjade ja neis seatud tingimustega ning kaitstavate käigus vaadatakse temaatika sõltuvalt võimalikest muudatustest võrreldes loodusobjektide kattuvusega puhke ja virgestu s aladega. Palume arvestada ka projekteeritavate kaitsealuste objektidega. eskiisiga veelkord üle. 20. KSH leheküljel 34 on hinnatud müratase meid, mis võivad avalduda kaitsealustele linnuliikidele ning olla sealjuures talutavad. Palume Täpsustame KSH aruannet. arvesse võtta ka kumulatiivset müra ning selle mõju. Teksti lisati kumuleeruva müra mõjuga arvestamise vajadus. 21. KSH leheküljel 64 on soovitatud arvestada olulisemate puhke ja virgestusalade, kalmistute ning tuuleparkid e vaheliseks puhveralaks 500 Ei arvesta. Puhverala on võrreldes elamute juures soovitatuga väiksem, m, kuid elamute ja tuuleparkide puhveralaks 1000 m, samas kui puhke ja virgestusalad kuuluvad I mürakategooriasse ja elamute alad II kuna inimesed ei viibi nendel aladel pidevalt. Siiski on ka siinkohal on mürakategooriasse. Arvestades, et puhke ja virgestusalad on inimestele puhkamiseks ja looduses viibimiseks, tullakse sinna ootusega mitte asjakohane juhtumispõhiselt kontrollida müra modelleerimisega kuulda inimtekkelist müra. Soovitame kaaluda puhveralaks puhke ja virgestusalade ja tuuleparkide vahel samuti 1000 m. müranormidele vastavust. 22. Palume täpsustada lisaks eelnõus mainitud tuuleparkidele, kas on veel kavandatavaid või olemasolevaid olulise ruumilise mõjuga Lisasime ptk 8 täpsustuse, et ainus kavandatav olulise ruumilise mõjuga objekte Vinni valla territooriumil. ehitise tüüp on tuulepark. Kuna ORME käsitlus kehtib vaid uute ORME objektide asukoha valikuks ja ehitustingimuste määramiseks, siis ei ole vajalik teha analüüsi võimalike olemasolevate ORME objektide kohta. 23. Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu punktis 3.4.3 „Inimeste tervis ja heaolu (sh Arvestada. müra ja välisõhu kvaliteet)“ on välja toodud välisõhu kvaliteeti mõjutavad tootmisettevõtted, kellele on Keskkonnaameti poolt antud KSH aruande tabelit 3.11 ja sellele eelnevat teksti osa täiendati. paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimise keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba) või keskkonnakompleksluba. Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi (edaspidi KOTKAS) andmetel on Vinni vallas ettevõtetele antud 11 keskkonnaluba ning 9 keskkonnakompleksluba (andmed seisuga 20.11.2020). Keskkonnaameti andmetel olid samad andmed KOTKAS s ka 09.03.2020, kuna alates 09.03.2020 pole lisandunud uusi heiteallikaid. Keskkonnaamet palub täiendada KSH aruande eelnõu lk 57 tabelit 3.11 keskkonnalubasid või keskkonnalubasid omavate ettevõtete nimekirja järgmiste ettevõtetega: 24. KSH s punktis 3.2.2. on viidatud Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusele nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“, mis on Täpsustame KSH aruannet. KSH aruandesse lisati viide ajakohasele praeguseks kehtetu. määrusele. 25. KSH s punktis 3.5.2. on esimeses lõigus viide, et põhjaveevõtt üle 5 m 3 ööpäevas on reguleeritud vee erikasutusloaga, kuid uue Täpsustame KSH aruannet. veeseaduse (kehtivuse algus 01.10.2019) alusel on keskkonnaluba vajalik kui ööpäevane põhjaveevõtt on üle 10 m 3 (veeseadus § 187 p 2). Lk 7 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 26. KSH s pole käsitletud Ida Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piiranguid piirkonnas olevatele KeHJS § 40lg 2 kohaselt peab KSH selgitama, kirjeldama ja hindama pinnaveekogumitele kui ka põhjaveekogumitele. Üldplaneeringusse tuleb märkida millised on alasse jäävad veekogumid, mis on nende strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist eesmärgid, sh keskkonnaeesmärgid ja meetmeprogrammis ettenähtud meetmed ning kas veekogumite kasutus tagab eesmärkide täitmise keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, ja nende säilimise. Üldplaneeringus ei ole käsitletud põhjaveekogumeid, nende seisundit ning milliseid meetmeid kasutatakse, et vältida arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat põhjavee seisundi halvenemist. territooriumi. Vinni valla ÜP KSH-ga hinnatakse üldplaneeringuga kavandatu mõjusid veekeskkonnale, st kas kavandatud tegevused võivad kaasa aidata või halvendada veemajanduskavas määratletud üldeesmärke. Veemajanduskavas esitatud eesmärkide saavutamist mõjutab ÜP raames (arvestades täpsusastet) eelkõige heitvesi. Näiteks, kui üheks oluliseks veekogumi mittehea seisundi põhjuseks on põllumajandus, siis ei ole võimalik ega ka mõistlik ÜP täpsusastmes täpseid tingimusi seada (nt kas ja milliseid väetiseid kindlates piirkondades kasutatakse lähtuvalt veekogumi seisundist ei ole üldplaneeringuga reguleeritav). Käesoleval ajahetkel toimub uute veemajanduskavade koostamine, kus mh hinnatakse üle varasemalt kehtestatud meetmed. Seega piirdub KSH hinnang heitvee mõjude hindamisega. KSH-sse lisatakse peale avalikke arutelusid tehtavaid täiendusi veekogumi seisundid ning vajadusel ka mitte hea seisundi põhjus. Täpsemaid hinnanguid KSH-s veemajanduskava meetmetele ei anta. 27. Jääkreostusobjektidest on mainimata jäänud Roela kultuurimaja/katlamaja kütusehoidla (JRA0000227), Piira katlamaja kütusehoidla Täpsustame KSH aruannet. (JRA0000226). Jääkreostusobjektide puhul tuleb hinnata keskkonnariske, mis tulenevad jääkreostusobjektidest ning kajastada kas on riikliku KSH aruandesse lisati ülevaate tabel jääkreostusobjektidest. või kohaliku tähtsusega objekt ja kas reostus likvideeritud/osaliselt likvideeritud/likvideerimisel/töid teostatud ei ole. 28. Käsitlemata on Pandivere ja Adavere Põltsamaa nitraaditundliku ala kitsendused. Täpsustame KSH aruannet, tuues välja ala paiknemise nitraaditundlikul alal. Nitraaditundlikud alad on määratud Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrusega nr 100 Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal , mis sätestab ka vastavad tegevuse kitsendused. Kuna tegevused ei ole ÜPga reguleeritavad vaid lähtuvad määrusest, siis täiendavaid tingimusi ÜPga ka ei seata. 29. Palume märkida jääkreostusobjekti juurde tema staatus ning kas sellest on tulenevaid maakasutuspiiranguid ja keskkonnariske, mis Täpsustame KSH aruannet. võivad avalduda. KSH aruandesse lisati ülevaate tabel jääkreostusobjektidest ning hinnang maakasutuse mõjude osas. 30. KSH s on öeldud, et Vinni vallas kinnitatud põhjaveev arud puuduvad. Soovitame siiski hinnata, mis on põhjavee tegelik kasutus ning kas KSH aruanne kirjeldab ptk 3.5.2. mh järgmist: Peamine arendustegevus on on vajadust uute veehaarete kavandamiseks ning selleks maa reserveerimist seoses sanitaarkaitsealade ja toitealade moodustamise kavandatud olemasolevate keskuste tihendamise ja laiendamise teel. Kuna vajadusega. üldplaneeringuga ei nähta valla territooriumil ette suuri arengualasid, mis suurendaksid oluliselt põhjavee tarbimist, siis ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju piirkonna põhjaveevarudele. Lk 8 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 31. Soovitame täpsustada ja põhjendad a üldplaneeringu eelnõu peatükis 23 nimetatud raiepiiranguid KAH aladel. Kui need ongi kokku Palun esitage konkreetsemalt, mida te soovite/soovitate täpsustada - lepitud RMK üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel ning Keskkonnaamet vaatab neid metsateatiste kinnitamisel eraldi. esitatud ettepanekust ei saa praegu aru. 32. Kui üldplaneeringu lõpptulemusena peaks tekkima mistahes raiepiirangutega alasid, kus tuleb raiete lubamisel arvestada mingeid Planeeringu edasisel koostamisel on plaanis teha eraldi väärtuslike kitsendusi (sh alad, kuhu Keskkonnaamet ei tohi väljastada metsateatist ilma kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta), siis palume edastada rohealade kiht, kus kehtiks metsaraiele ptk 23 esitatud põhimõtted - see uue üldplaneeringu jõustudes need alad kaardikihina Keskkonnaametile, et need saaks kanda otse metsaregistrisse ja et nendega oleks saakski olla aluseks metsateatiste menetlemisel. metsateatiste menetlemisel võimalik arvestada. 33. Hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) on tööstuslike päikeseparkide rajamine lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud Kaitsealadel võimalikku arendustegevust reguleerib kaitse-eeskiri ja tootmise maa ala (ptk 4.1.12) projekteerimistingimuste alusel, kui: Eestile ja EL le kohustuslik COP 12 (Co nference of Parties) resolutsioonis üldplaneering ei sea neile täiendavaid tingimusi. Kaitse-eeskiri on CMS (Convention on the Conservation of Migratory Species of Wild Animals, mille EL Eesti eesistumisel on heaks kiitnud2, on antud üldplaneeringust kõrgemal seisev õigusakt ja seetõttu ei ole eraldi juhtnöör aitsealadel päikeseparke vältida3. rõhutatud, et lisaks üldplaneeringule tuleb järgida ka õiki kõrgemal seisvaid õigusakte. Samuti ei ole eraldi välja toodud muinsuskaitse objektide kaitsevööndi erisust. 34. UNEP/EUROBATS (juhend nahkhiirtega arvestam iseks tuuleparkide projektides, Metsaalasid tuuleparkide arendusaladest välja ei arvata. 2014https://www.eurobats.org/sites/default/files/documents/publications/publication_series/pubseries_no6_english.pdf ) ei soovita Prantsusmaal läbiviidud uuring näitas, et erinevate nahkhiireliikide korral planeerida tuulikuid metsa ja metsale lähemale kui 200 m, kui on ka alternatiive. Juhul kui e i ole alternatiive, tuleb enne planeerimist teha vähenes nende tegevusaktiivsus kuni 1000 m kaugusel tuulikutest (Barre et põhjalik uuring. Praegu on planeeringukaardil ka metsaalad. all, 2018). Vastavat puhvrit nahkhiirte keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest on arvestatud. Tuuleenergeetika alade välja arendamisele eelnevalt on vajalik läbi viia kas kohaliku omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering ja vastava planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus tuleb teostada täiendavad uuringud ning mõjusid täpsemalt hinnata. 35. KSH lk 33 tabelis 3.5 projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid puhver on kavandatud 0 m, kuid arvestama peaks ala eesmärki. Tuuleenergeetika alade välja arendamisele eelnevalt on vajalik läbi viia kas kohaliku omavalitsuse eriplaneering või üldplaneeringukohane detailplaneering ja vastava planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus tuleb teostada täiendavad uuringud ning mõjusid täpsemalt hinnata. Seega on ÜPs toodud alad tuulepargi arendamiseks sobivad vaid siis, kui edasistes etappides teostavad uuringud ja mõju hindamise lõppjäreldused tuulepargi rajamist lubavad. Ptk 7.4.1. on esitatud tingimused detailplaneeringu koostamiseks. 36. KSH 3.5 tabeli peaks olema selgelt kirjas, mis hetkel liigieksp ert vahemaa sobivust hindab. Üldplaneeringus peab olem a see selgelt KSH tabel 3.5. kohaselt on öeldud, et Tuulikute kavandamisel tuleb kirjutatud, et liigiekspertide poolt puhvrite hindamine on detailplaneering ja selle KSH lahutamatu osa. koostada ornitoloogiline eksperthinnang, mis hindab tuulepargi mõju liigi elutegevusele. Eksperthinnang peab täpsustama võimalikud kaugused, kuhu tuulegeneraatoreid võib liigi elupaiga läheduses rajada. Seda täiendatakse järgmiselt: Ornitoloogiline eksperthinnang (vajadusel koos täiendavate uuringute läbiviimisega) tuleb teostada tuulepargi eriplaneeringu või detailplaneeringu ja vastava planeeringu KSH menetluse käigus. Üldplaneeringu teksti täiendatakse edasisel koostamisel KSH-st tulenevate nõuetega. Lk 9 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 37. KSH lk 34 1. lõik linde ei hirmuta ainult müra, vaid ka tiivikutest tulenev varjutamine, jms, mistõttu ainult vähese müra tõttu puhvri Tuulikute kavandamisel tuleb koostada ornitoloogiline eksperthinnang, mis vähendamine on ennatlik. hindab tuulepargi mõju liigi elutegevusele. Eksperthinnang peab täpsustama võimalikud kaugused, kuhu tuulegeneraatoreid võib liigi elupaiga läheduses rajada. 38. Üldplaneeringu seletuskirja lk 23 ja KSH lk 35 alusel võib järeldada, et üldplaneeringus määratud tuulepargi arendusalad o n tunnistatud Tuuleenergeetika alade välja arendamisele eelnevalt on vajalik läbi viia kas tuulepargi arendamiseks sobivaks alaks. Üldplaneeringule järgneb veel detailplaneeringu koostamise protsess, millega määratakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering või üldplaneeringukohane ehitatavate tuulikute asukohad ja tehnilised parameetrid ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (mille tulemus el võib olla võimalik detailplaneering ja vastava planeeringu keskkonnamõju strateegiline tuulikualade koomale tõmbumine, kuid seda võimalust üldplaneering kuigi selgelt väljendatud, va tingimus edasise planeerimisprotsessi hindamine, mille käigus tuleb teostada täiendavad uuringud ning mõjusid käigus võib tulenevalt kaasatavate seisukohtadest planeeringuala vähendada ). Alljärgnevates kommentaarides on lähtutud täpsemalt hinnata. Seega on ÜPs toodud alad tuulepargi arendamiseks seisukohtadest, et üldplaneering ja KSH peavad vastuvõetavaks tuulepargi arendamist kogu planeeringukaardil elektrituulikute sobivad vaid siis, kui edasistes etappides teostavad uuringud ja mõju arendusalana märgitud ala ulatuses. hindamise lõppjäreldused tuulepargi rajamist lubavad. Ptk 7.4.1. on esitatud tingimused detailplaneeringu koostamiseks. 39. KSH lk 10 ei ole analüüsitud planeeringulahenduse (selle hulgas tuuleenergeetika kavandamine) vastavust üleriigilise planeeringu 6 Oleme seisukohal, et kuivõrd moodsad elektrituulikud paigutatakse peatükiga (ega ka maakonnaplaneeringuga), kus on muu hulgas märgitud, et Tagada tuleb riigi rohevõrgustiku suurte struktuuride tuulepargi ala sees teineteisest enam kui 500 m kaugusele (sageli vähemalt terviklikkus ja toimivus, sest muidu ei ole võimalik säilitada ka peenemat kohalikku struktuuri. Seetõttu tuleb üldjuhul vältida suurte tehnilise 800-900 m kaugusele), ei mõjuta tuuleparkide arendamine sisuliselt taristu objektide rajamist suurstruktuuride kaudu ... Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, rohevõrgustiku toimivust oluliselt. tuleb tagada tuumalasisene ja tuumalade vaheline sidusus . 40. Planeering ja KSH ei käsitle Vinni valda jääva rohevõrgustiku hierarhilisust. Nt rohevõrgustiku planeerimisjuhend (R.Kutsar, P. Metspalu, Olles arutanud võimalikke erinevaid tingimusi rohevõrgustiku erineva K. Eschbaum, S. Vahtrus, K.Sepp, 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend) on lk 18 märkinud: Lisaks RV ruumielementide määratlemisele taseme ruumielementidele ei ole arvestades ehitussurvet vallas koostöös (tugiala, rohekoridor) tuleb ÜP s välja tuua RV vastavus hierarhilisele tasemele ehk väärtusklassile: riiklik, maakondlik, kohalik tugiala.... mõjude hindajatega leitud vajadust määrata erineviad tingimusi. Sellest Hierarhilised tasemed annavad olulist infot otsustajale hilisemal RV tingimus te rakendamisel. Näiteks uushoonestuse lubamine riikliku lähtuvalt pole esitatud ka eraldi rohevõrgustiku klasse. Kui keskkonnaameti tähtsusega tugialale vajab veelgi põhjalikumat kaalumist kui ehitustegevuse kohaliku tähtsusega tugialale . spetsialistidel on ettepanekuid heade näidetega, kuidas seda võiks eri tasemetel eraldi reguleerida, siis oleksime nendest väga huvitatud. 41. Varasemalt on nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu raames tuuleenergeetika ja rohevõrgustiku teemalises Ei arvesta ettepanekuga. eksperthinnangus (K. Sepp, M. Külvik ja J. Raet, 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa alal maakonnaplaneeringu Arvestades KeA ettepanekut 34 ja antud ettepanekut nr 41 käsikäes ja tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüsrohevõrgustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavat e objektidega kõrvutades puhveranalüüsi teel väljavalitud tuuleenergeetika arendusalade kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest. Eesti Maaülikool) on lk 8 muu hulgas jõutud seisukohale, et Praeguses paiknemist metsaalade ning rohevõrgustiku elementide paiknemisega, saab olukorras on arukas hinnata tuuleparkide teemaplaneeringuga määratletud nn sobivate tuuleparkide arendusa lade kattuvust RV järeldada, et tuuleenergeetika arendusalade jaoks Vinni valla territooriumil elementidega ja välistada alad, mis jäävad osaliselt või täielikult riiklikele või maakonna (suur+väike) tuumalale või lõhuvad olulisi sobivaid asukohti sisuliselt ei oleks. ühenduskoridore ning lk 9 Mõistlik oleks lähtuda ettevaatusprintsiibist ja välistada tuuleparkide raja mise RV olulisematele aladele. Tuuleenergeetika alade välja arendamisele eelnevalt on vajalik läbi viia kas kohaliku omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering ja vastava planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus tuleb teostada täiendavad uuringud ning mõjusid täpsemalt hinnata. Lk 10 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 42. Ehk siis kokkuvõttes üldplaneering ja KSH ei analüüsi (ja ei too välja eritingimusi ) tuuleenergeetika arendusalade mõju rohevõrgustiku ÜP täpsusastmes hinnangud ei saa olla piisava täpsusega, et teha lõplikke toimimisele (milleks on muu hulgas ka kaitsealuste objektide sidususe tagamine). Keskkonnaameti hinnangul ei ole sellise hinnangu täielik järeldusi alade sobivuse või mittesobivuse osas. Lisaks on tuulepargi alade lükkamin e järgmisesse staadiumisse (st detailplaneeringu ja selle KSH) põhjendatud, kuna ei võimalda hinnata tervikpilti ja erinevate määratlemisel arvestatud kaitstavate loodusobjektide paiknemise ning tuuleenergeetika arendusalade koosmõjusid. vajalike puhvritega, mis omakorda jäävad suures osas rohevõrgustikust aladele. Tuuleenergeetika alade välja arendamisele eelnevalt on vajalik läbi viia kas kohaliku omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering ja vastava planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus tuleb teostada täiendavad uuringud ning mõjusid täpsemalt hinnata. 43. KSH lg 25 ja 34 KSH seostab tuuleparkide mõju linnustikule otseselt müraga ning annab suunised seostada tuuleparkide poolt Tuulikute kavandamisel tuleb koostada ornitoloogiline eksperthinnang, mis linnustikule avalduva mõju ulatuse teatud modelleeritava müratasemega. Palun esitada sellele soovitusele ka teaduskirjanduse lbaseeruv hindab tuulepargi mõju liigi elutegevusele. Eksperthinnang peab viide. Keskkonnaameti käsutuses ei ole teaduskirjandust, milles oleks ühesel tseostatud tuuleparkide poolt põhjustatud linnustiku häiringuid täpsustama võimalikud kaugused, kuhu tuulegeneraatoreid võib liigi tuulikute poolt põhjustatava müratasemega. Pigem esitab teaduskirjandus seisukohta, et tuulikuparkidest tulenev häiring avaldub erinevate elupaiga läheduses rajada. tegurite koosmõjus, millised võivad olla ka väga asukoha ja liigispetsiifilised. Ornitoloogiline eksperthinnang (vajadusel koos täiendavate uuringute läbiviimisega) tuleb teostada tuulepargi eriplaneeringu või detailplaneeringu ja vastava planeeringu KSH menetluse käigus. 44. KSH tabelisse 3.5 (lk 27) on koondatud eksperdi hinnangul soovituslikud kaugused kavandatavatest elektrituulikutest. Tabeli päises on KSH ptk 3.2.3. täiendatakse, et ka seal ptk oleks selgelt välja toodud, et lisamärku s, et esitatud vahemaast väiksemal kaugusel ei ole tuulegeneraatorite rajamine üldjuhul lubatud. Siiski sisaldab tabel mitmeid Tuuleenergeetika alade välja arendamisele eelnevalt on vajalik läbi viia kas mitmetimõistetavaid märkusi. Nt Natura 2000 linnuala puhul on puhvriks määratud 600 m, lisatud on märkus: Kaugus Natura linnuala piirist kohaliku omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering ja vastava ei kehti, kui mõni tabelis nimetatud muu kriteerium on rangem (mis on eeldatavalt suunatud suure kodupiirkonnaga liikidele), kuid on planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus tuleb lisatud ka märkus: Linnustiku inventuuriga tuleb määrata täpsemalt, mis liigid läheduses elutsevad ja ornitoloogili ne eksperthinnang hindab teostada täiendavad uuringud ning mõjusid täpsemalt hinnata. tuulepargi mõju. Sellest lähtuvalt saab otsustada kas peab arvestama 600 m puhvrit või sellest väiksemat puhvrit . Selgusetuks jääb, kes, kuidas ja mis staadiumis viidatud otsust tehakse. Kas detailplaneeringu KSH staadiumis? KSH pt k 3.2.3 ei anna viidet tuuleparkide järgmistele arendusstaadiumitele? Kas eelnev tähendab, et detailplaneering (mille vajadusele viitab üldplaneering ) võiks üldplaneeringu s määratud tuulepargi ala ka laiendada (st rajada linnualale lähemale) lähemale)? Üldplaneering u s (lk 24) sellist võimalust ei ole märgitud, nähtud on vaid võimalust detailplaneeringuala vähendamiseks (ehk siis puhvri suurendamiseks). 45. Tabelis 3.5 on kriteeriumi Natura 2000 loodusala juures nimetatud 50 m puhvrit, kuid seda juhul kui mõni tabelis nimetatud muu KSH aruannet täpsustatakse, et sel juhul arvestatakse puhvrit konkreetstelt kriteerium (nt nahkhiirtega seonduv) on rangem. Selgusetuks jääb, kuidas neid muid kriteeriume üldplaneeringus rakendatakse, nt vastava liigi elupaigast/leiukohast, mitte Natura loodusala piirist nahkhiirte või lendoravate puhul, millised on loodusaladel ala kaitse eesmärgiks. Kas nende loodusalade puhul suuren datakse loodusala puhvrit 50 meetrilt 1000 või 300 meetrini või arvestatakse nahkhiirte või lendorava puhvrit nende konkreetsest elupaigast/leiukohast? 46. Tabelis 3.5 on kaitsealuste linnuliikide (va I kaitsekategooria linnuliigid) püsielupaikade puhul puhvriks 600 m. Lisatud on märkus: KSH aruande käsitluse järgi rakendatud puhvritest lähemale Linnustiku inventuuriga tuleb määrata täpsemalt, mis liigid läheduses elutsevad ja ornitoloogiline eksperthinnang hindab tuulepargi mõju. tuuleenergeetika alasid rajada ei saaks. Sellest lähtuvalt saab otsustada kas peab arvestama rangemat puhvrit või võib tuulegeneraatoreid rajada ka lähemale. Kaugus püsielupaiga piirist ei kehti, kui mõni tabelis nimetatud muu kriteerium on rangem . Märkus tekitab küsimusi, kas on võimalik, et detailplaneeringu KSH tulemusel võib tuulepargi rajada ka antud piirist lähemale? Keskkonna amet on seisukohal, et 600 m puhver ei ole piisav näiteks metsise püsielupaikade puhul. Lk 11 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 47. Tabelis 3.5 on erinevate kriteeriumitena I, II ja III kaitsekategooria linnu ja loomaliigid. Kas nende puhul on peetud silmas nende Arvestatud on keskkonnaregistrisse kantud elupaiku ja vastavaid tabel 3.5 (keskkonnaregistrisse kantud) elupaiku? Kas nende kriteeriumitega on üldplaneeringus elektrituulikute arendusalade määramisel esitatud puhvreid on ÜP koostamisel rakendatud. Järgnevas eriplaneeringu arvestatud? Kuidas mõista märkust: Liigispetsiifiliselt tuleb ekspethinnangutega määratleda tuulepargi sobiv kaugus Kas see on suunis või detailplaneeringu etapis tuleb vajadusel puhvrit (kaugust täpsustada). detailplaneeringu KSH le? 48. Ta belis 3.5 on kaitsealade ja hoiualade puhul kriteeriumiks 50 m ning antud lisamärkus: Kaugus kaitse/hoiuala piirist ei kehti, kui mõni Antud puhvrit täpsustatakse, et ka kaitseaala kaitse-eesmärgis olevast liigi tabelis nimetatud muu kriteerium (nt nahkhiirtega või linnuliikidega seonduv) on rangem. Antud lähenemine käsitleb kõik iliike võrdselt, elupaigast/leiukohast oleks tagatud samaväärne puhver kui püsielupaigast. hoolimata kas liik on sellel konkreetsel kaitse või hoiualal kaitse eesmärgiks või mitte. Selle tõttu on nt tuuleala TU 11 kavandatud Tuuleenergeetika ala TU 11 korrigeeritakse vastavalt. Haavakannu looduskaitsealal (kaitse eesmärgiks metsis) olevast keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaigast 300 m kaugusele, kui analoogsest püsielupaigast planeeritaks tuulepark 600 m kaugusele. 49. Tabel 3.5 käsitleb nt I kaitsekategooria linnuliikide puhul liigi leiukohta ja püsielupaika. Selgusetu on kas antud metoodika järgi Arvestatakse puhvrit nii keskkonnaregistrisse kantud elupaigast kui ka mõõdetakse puhvrit konkreetsest leiukohast (nt pesapuust), keskkonnaregistrisse kantud elupaigast või püsielupaigast? moodustatud püsielupaigast. Seega, kui püsielupaiga piir on laiema ulatusega keskkonnaregistri elupaiga piiridest, siis arvestab puhveranalüüs suurema ulatusega puhvriga. 50. Tabelis 3.5 on projekteeritavate kaitstavate loodusobjektide puhul märgitud, et need arvestatakse tuuleparkide arendusalast välja, kuid Tuuleenergeetika alade välja arendamisele eelnevalt on vajalik läbi viia kas ei arvestata puhvriga. See on diskussiooni koht ning pigem tuleks objektipõhiselt otsustada. kohaliku omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering ja vastava planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus tuleb teostada täiendavad uuringud ning mõjusid täpsemalt hinnata. 51. KSH tabelis 3.5 on I kaitsekategooria liigi lendorava puhul arvestatud 300 m kaugusega, millest kaugemale on hinnatud tuulepargi Lendorava kaitse tegevuskava kohaselt on häirimine neile väikese rajamist ohutuks (lisatud on küll tingimus eksperthinnangute ga määratleda tuulepargi sobiv kaugus). Kahjuks ei ole lisatud selgitust, millest tähtsusega ohutegur. Tuulepargi rajamine ei eelda lageraie tegemist, mis lähtudes antud suurus on leitud. Lendorava kaitse tegevuskava kohaselt ulatub isasloomade liikumine pesapuust regulaarselt üle 1 km oleks lendoravale oluline ohutegur läbi elupaikade killustumise. Häirimine kaugusele, noorloomade hajumine võib ulatu da 1 2 km kaugusel olevatesse elupaikadesse. Keskkonnaametil puudub info uuringute kohta, tuleb kõne alla vaid siis kui häiriv tegevus (näiteks metsaraie) toimub milles oleks käsitletud lendorava tundlikkust tuuleparkidega seotud häiringutega. pesapuu juures või on seotud pesapuuga. 52. Lendorava kaitsetegevuskava kohaselt on antud liigile kriitilise tähtsusega ohutegurikselupaikade isoleeritus. Antud asjaoluga ei ole Tulenevalt moodsate elektrituulikute kõrgusest ei pea tuuliku rootorit üldplaneeringu KSH arendusalade puhul arvestanud. Lendorava elupaikade isoleerituse probleemiga tegeletakse süvitsi Eesti Soome ümbritsev ala olema lagedaks raiutud. Vajalik on lagedat ala vaid tuuliku ühisprojekti „Co operation for improving the conservation of th e Flying squirrel in Europe” raames, mille käigus ka modelleeritakse vundamendi ja ligipääsu tee ulatuses. Ülejäänud osas saavad puud lendorava elupaigavõrgustik, kuid tulemusi on oodata alles järgmisel aastal. Minimaalne, millega tuleb juba praegu arvestada, on RMK poolt metsaalal tuuliku rootori labade all edasi kasvada. Sellised kõrged tuulikud hoitavate lendoravate paigutatakse tuulepargi ala sees teineteisest enam kui 500 m kaugusele liikumiskoridorid, millist est nii mõnedki läbivad kavandatud tuulepargi arendusalasid (nt TU19, TU20). (sageli 800-900 m kaugusele). Seega ei suurenda tuuleparkide rajamine elupaikade killustatust. 53. KSH lk 35 leevendavad meetmed (tuuleenergeetika). Välja ei ole toodud, e ttuuleenergeetika arendamisel võiks järgmistes etappides KSH tabel 3.5. kohaselt on öeldud, et Tuulikute kavandamisel tuleb olla vajalik hinnata keskkonnamõjusid ega teo stada selle raames looduskeskkonnaga seotud uuringuid (välja arvatud viide hinnata koostada ornitoloogiline eksperthinnang, mis hindab tuulepargi mõju liigi mürataseme modelleerimise abil tuulikute mõju linnustikule, antud soovitus aga on Keskkonnaameti hinnangul vähe põhjendatud). Leiame, elutegevusele. Eksperthinnang peab täpsustama võimalikud kaugused, et KSH võiks anda ka vajalike eluslooduse uuringute põhifookuse. Detailplaneeringu ja KSH vajadust on küll nimetatud üldplaneeringus, kuid kuhu tuulegeneraatoreid võib liigi elupaiga läheduses rajada. ka seal ei ole antud elusloodusega seotud peamiste uuringute vajadust ja fookust. Seda täiendatakse järgmiselt: Ornitoloogiline eksperthinnang (vajadusel koos täiendavate uuringute läbiviimisega) tuleb teostada tuulepargi eriplaneeringu või detailplaneeringu ja vastava planeeringu KSH menetluse käigus. KSH aruannet täpsustatakse vajadusel uuringute täiendava fookuse täiendamise näol. Lk 12 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 54. KSH punkt 3.2.4 Natura hindamisel on valdavalt märgitud, et üldplaneeringuga e ikavandata senise maakasutuse muutust linnu või Natura hindamine vaadatakse seoses tuuleenergeetika arendusaladega üle loodusalal ega selle läheduses (vähemalt 2 km raadiuses). Ette ei ole näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse eesmärkide täitmisele . Kuid ning seda täiendatakse. hinnangus on täielikult käsitlemata tuuleenergeetika arendamine, kusjuures tuuleenergia alad on planeeritud nii mitmest linnu ja loodusala eelnimetatud 2 km piirist oluliselt lähemale (loodusaladel ka 50 m, linnualadel ka 600m). Seega tuleb KSH Natura hindamist oluliselt täiendada ja hinnata tuuleenergeetika arendamise võimalikku mõju Natura 2000 võrgustikule. Sealjuures tuleb arvestada ka koosmõjudega (sh teiste elektrituulikute arendusaladega). Pelgalt KSH tabelis 3.5 antud 50 m puhver tuuleenergeetika arendusala ja loodusala vahel ei anna veendumust, etmõjud loodusaladele ja viimaste kaitse eesmärkidele puuduvad. Näiteks on tuulepargi rajamisel enamasti vajalik rajada suure kandejõuga juurdepääsuteid, milliste rajamisega kaasnev kraavitamine võib märgades elupaikades avaldada mõju oluliselt kaugemal kui puhvrina nimetatud 50 m. 55. KSH lk 41 kergliiklustee võimalikkus Mõdriku-Roela loodusalal . Märgitud on, et kergliiklustee kavandamiseks loodusalal tuleb viia läbi ÜPga ei kavandata antud asukohta kergliiklusteed. KSH aruannet täpsustati. Natura hindamine, st KMH. Leiame, et tingimust tuleb täpsustada, kuna pelgalt KMH läbiviimine ei ole garantiiks, et Mõdriku- Roela loodusalale oleks võimalik kergliiklusteed rajada. 56. Üldplaneeringu lk 32 väljakujunenud ehitusjoon Keskkonnaministeeriumi 28.06.2012 kirjas nr 13 1/5547 2 toodud tõlgendusest lähtudes Kaalume sõnastuse muutmist. Samas keskkonnaametil võimalusel anda on KeA praktika, et LKS § 38 lg 4 p 1´ kohase väljakujunenud ehitusjoone moodustavad kaldale rajatud hooned ning ei praktiseerita nn meile kas mõni kohtulahend või muu kõrgema taseme dokument, mis rajatiste ehitusjoont. Nn rajatiste ehitusjoone moodustamine ei ole toetab käsitlust, et see ehitusjoon peaks lähtuma ainult hoonetest. Kuna Keskkonnaameti hinnangul LKS § 38 lg 4 p 1´ kooskõlas, seda tulenevalt nii rajatisteää rmiselt erinevast iseloomust (rajatiseks on LKS käsitleb ehitistevahelist ehitusjoont, mitte hoonete vahelist ehitusjoont, ehitusseadustiku kohaselt näiteks nii kaldakindlustus, veekogusse suubuv sademevee torustik, piirdeaed kui ka nt varjualune, väliköök, siis arvame, et esitatud sõnastus on seadusekohane. LKS võimaldab üksikuid spordipark) kui lähtudes asjaolust, et LKS § 38 lg 4 ja 5 võimaldab erinevaid viidatud erandeid, kuid samas ei võimalda ka paljusid tegevusi, nt eratee rajatisi rajada ehituskeeluvööndisse. tegemine, rajatisest aiapaviljoni ehitamine, rajatisest varjualuse ehitamine, rajatisest püsivalt maapinna kinnitatava pingi panemine, vee- või kanalisatsioonitoru ehitamine, elektrikaabli ehitamine jne. 57. Ü ldplaneeringu lk 39 on loetletud üles erinevad asulad, mis määratakse üldplaneeringu ga LKS i mõistes tiheasustusaladeks. Palume Täpsustame planeeringu teksti. täpsustada, kas on tegemist ajalooliste olemasolevate (sh varasemate planeeringutega mä äratud) tiheasustusaladega või toimub uute tiheasustusalade moodustamine (viimase puhul tuleb arvestada LKS § 41 lg 1). 58. KSH lk 21 Kas KSH järeldus on, et maaparandussüsteemide korrashoiu tagamisel on pinnaveele soodne mõju? Tavapäraselt peetakse Kuivõrd ÜP ei tee ettepanekuid maaparandussüsteemide likvideerimiseks ja maaparandust pinnaveekogudele üheks surveteguriks, eriti kui ühel veekogul on nii maaparanduse (nt eesvool) kui väärtusliku elupaiga ka näitena toodud Kunda jõgi jääb sõltumata ÜP elluviimisest funktsioon (nt Kunda jõgi, mis on lõheliste elupaigaks kui ka maaparanduse ühiseesvooluks). maaparanduse ühiseesvooluks, siis on KSH järeldus tõepoolest, et olemasolevate maaparandussüsteemide korrashoid omab pinnaveele soodsat mõju võrreldes olemasolevate süsteemide mitte korrashoidmisega. ÜP ei kavanda ka uute maaparandussüsteemide rajamist, mille rajamise korral võiks pinnaveekogudele antud survetegur avalduda. 59. Vinni valla üldplaneeringu käigus analüüsitakse mh ka võimalusi tuuleparkide rajamiseks Vinni valda kasutades nn puhvermeetodit. KSH Võtame teadmiseks. aruande eelnõu peatükis 3.2.3 „Kaitstavad loodusobjektid“ käsitletakse mh ka liigikaitsest tulenevaid tuuleparke välistatavaid tingimusi. Looduskaitselistest väärtustest tulenevad puhveralade iseloomustamiseks on koostatud tabel 3.5, milles piirangute määratlemisel on aluseks võetud Hendrikson & Ko OÜ (2012) töö, liikide kaitse tegevuskavad, teiste riikide näiteid (Saksamaa: Busch et al, 2017) ning arvestatud ka avaldatud asjakohaste teadusartiklite tulemustega. Lk 13 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 60. Keskkonnaamet on seisukohal, et tabel vajab kindlasti täiendamist ja ajakohastamist lähtudes nii KSH s viidatud allikates olevate Käesoleva ÜP KSH raames täiendavat puhveranalüüsi ei teostata (va tõendite tõlgendamisest kui ka lähtudes ajakohastatud liikide piirkond likust ohustatusest (Eesti haudelindude piirkondlikud ohustatuse arvatud metsise elupaikadest 1000 m). hinnangud 2019 EELIS es) kui ka liigi (või liigirühma) elukäigu omadustest Tuuleenergeetika alade välja arendamisele eelnevalt on vajalik läbi viia kas ja ökoloogilistest vajadustest. Tabelis on põhjalikumalt käsitletud I kaitsekategooria liike kuid II ja III kaitseka tegooria liikide/liigirühmade kohaliku omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering ja vastava käsitlus on väga pealiskaudne.Välja ei ole toodud liikide piirkondlikku ohustatust. Kindlasti on mõistlik tuua tabelisvälja tuuleparkide planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus tuleb rajamisest tulenevad piirangud grupeerides liike lähtudes nende teostada täiendavad uuringud ning mõjusid täpsemalt hinnata. ökoloogilisest nõudluse st elupaigakasutuse iseloomust ning tundlikkuses ttuuleparkidest põhjustatud suremuse ja häiringute suhtes. 61. Ettepanekud KSH tabel 3.5 täiendamiseks ja ajakohastamiseks: 61.1 Ettepanek on Käesoleva ÜP KSH raames täiendavat puhveranalüüsi ei teostata (va kindlasti täpsutada puhvreid II ja III kategooria liikide puhvreid lähtudes nende piirkondlikust ohustatusest (EELIS, Elts jt 2019) ja tabel 3.5 arvatud metsise elupaikadest 1000 m). koostamisel kasutatud Saksamaal riiklikult kasutatavatest puhvrite ulatustest (LAG VSW 2015, Busch et al 2017) arvestades liikide tundlikust Juhime aga tähelepanu, et kuna varasemad uuringute andmed pärinevad tuuleparkide suhtes. Arvestada tuleb ka, et enamik uuringuid põhineb võrreldes praegu kavandatavatega madalamate ja väiksema madalamate ja väiksema võimsusega elektrituulikute mõju kohta kogutud võimsusega tuulikute mõju kohta kogutud empiirilistel andmetel. andmetel, siis võib eeldada, et selliste tuuleparkide mõjud on suuremad. Nimelt paigutatakse madalamaid tuulikud üksteisele lähemale ja tihedamalt, mis tähendab, et sama suure tuuleenergeetika ala peale on rohkem müra ning varjutust tekitavaid tuulegeneraatoreid ja nende summaarne mõju võib olla suurem. Rusikareegli kohaselt paigutatakse tuulikuid valdavate tuulesuundade suhtes teineteisest minimaalsele kaugusele 3 x rootori diameeter ning muudes suundades 5 x rootori diameeter. Nt Vestas V162-6.0 MW tuulikute vahekaugused teineteisest oleks seega lähtuvat rootori diameetrist 162 m minimaalselt 486 m ja keskmiselt 810 m. Vestast V90-2.0 MW™ IEC IIA/IEC S, mille rootori diameeter on 90 m, minimaalsed vahekaugused oleks teineteisest 270 m ja keskmiselt 450 m. St tähendab, et väiksemad elektrituulikud oleks paigutatud ligikaudu 2 korda tihedamalt, kui suuremad tuulikud ja väiksemate tuulikute summaarne mõju oleks selle tõttu suurem. Nt www.vestas.com andmetel on maksimaalne müratase vahetult tuuliku läheduses Vestast V90-2.0 MW tuulikul 104 dB(A) ning Vestas V162-6.0 MW tuulikul 104,3dB(A). Seega asjaolu, et suuremad tuulikud on kõrgemad (müratekitaja on vastuvõtjast tänu sellele kaugemal ja tuulikud on hõredamalt paigutatud, vähendab tuulepargi summaarseid mõjusid oluliselt. Lk 14 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 62. Ettepanekud üldplaneeringule lähtudes metsise kui boreaalsete metsade suunisliigi Oleme valmis arvestama täiendavalt puhveranalüüsi sisse puhvri 1000 m 62.1 Boreaalse metsaelustiku (sh lindude) kaitset on kõige otstarbekam kaitsta nn suunisliikide (focal species) kaitse kaudu. Üheks selliseks metsise keskkonnaregistri elupaigakadest. Suurem osa planeeritud aladest suunisliigiks on nii Põhja kui Kesk Euroopas (Suter et al 2002, Pakkala et al 2003) ning ka Eesti (Lõhmus et al 2017) metsis Tetrao urogallus ), läheks sellisel juhul potentsiaalsete tuuleenergeetika alade hulgast maha. kelle kaitse puhul on oluline lähtuda maastiku ruumimastaabist. Kui arvestada KeA ettepanekut 34 ja nr 41 käsikäes antud ettepanekutega, 62.2 Tuuleparkide mõju kohta Euroopas metsisele ja teistele metsakanalistele on hiljuti avaldatud mitmed teadusartiklid (Gonzales et al siis sisuliselt puuduvad Vinni vallas tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud 2016, Coppes 2013, Coppes et al 2020 a, 2020b), mis tõendavad tuulikute negatiivset mõju metsakanalistele. Puhvri minimaalne ulatus asukohad. (1000 m registrielupaigast) põhineb Euroopas läbiviidud uuringutel ja nendest lähtuvatel soovitustel (LAG VSW 2015, Busch et al 2017, Coppes et al 2020a, 2020b). 62.3 Arvestada tuleb ka, et Eestis on registrisse kantud sigimisaegne elupaik oluliselt väiksem kui tegelikult sigimisperioodil (kuni 3 km mängukeskmest vt Lõhmus 2016, 2017, 2018,) või aastaringselt (sh sesoonsete liikumiste puhul) kasutatav elupaik (kuni 10 k m, vt Ojaste ja Kalamees 2017, 2019). Kantabaariast (Hispaania) on teada tugev negatiivne mõju kuni 4 5 km kaugusel talvitusaladest (González, 2016). Coppes et al 2020 puhul tuleb arvestada, et kaugus artikli kokkuvõttes 650 m tähendab kaugust aastaringsest elupaigast. 62.4 Nii Busch et al (2017) kui Coppes et al (2020) peavad väga oluliseks tagada sidusus erinevate elupaigalaikude vahel vältides neis Metsise kaitse tegevuskavas toodud metsise tuumalad on kõik kaetud koridorides tuulikute rajamise. Eesti tingimuses peaksid need koridorid olema ca 2 km laiused ning ühegi asustatud elupaiga isolatsiooni keskkonnaregistris kas metsise elupaikadena, püsielupaikadena või arvatud jätmine ei ole lubatud. Metsise kehtivas tegevuskavas (2015) kaitsealade või hoiualade koosseisu, seega antud tuumaladele tuuleparke ei toodud metsise tuumaladele ei ole tuuleparkide kavandamine soovitav. kavandata. 62.5 Lähtudes metsise elupaikades müra ning vibratsiooni mõjude leevendamisega ning ohustatud liikide metsise jt metsakanaliste Arvestame niivõrd, kuivõrd tuleneb 1000 m puhvrist metsise registri elupaikade võrgustiku sidususe säilitamisega minimaalsetest tingimustest teeb Keskkonnaamet ettepaneku loobuda või korrigeerida nende elupaikadest, muus osas ei arvesta. piire üldplaneeringus järgmistest tuuleenergia aladest: Metsise kaitse tegevuskava kohaselt: olemasolevate lageraie alade ja TU1- välistada kattuvus metsise elu paiga 1 km puhvriga; metsisemängude suuruse vahel eksisteerib usaldatav negatiivne seos kuni 1 TU2-jääb nii elupaikade 1 km puhveraladele kui enam kui kahe elupaiga ühenduskoridorile.; kilomeetise raadiusega tsoonis. Väljaspool prognoositud sobivat elupaika TU4-kattub puhveralaga, oluline ka sidususe säilitamise seisukohalt; paiknevate lageraiealade pindala ei näi mängu suurusega olulisel määral TU5-kattub puhveralaga, väga oluline ka sidususe säilitamise seisukoh alt; seostuvat. TU6- kattub puhveralaga, oluline sidususe säilitamise seisukohalt; Tulenevalt moodsate elektrituulikute kõrgusest ei pea tuuliku rootorit TU7- väga oluline sidususe säilitamise seisukohalt kogu metsise Alutaguse tuumala seisukohalt, metsise elupaiga prognoosmudeli järgi alal ümbritsev ala olema lagedaks raiutud. Vajalik on lagedat ala vaid tuuliku sobivad elupaigad. vundamendi ja ligipääsu tee ulatuses. Ülejäänud osas saavad puud TU8- oluline sidususe s äilitamise seisukohalt; metsaalal tuuliku rootori labade all edasi kasvada. Sellised kõrged tuulikud TU 12- välistada osaline katvus elupaiga puhveralaga; paigutatakse tuulepargi ala sees teineteisest enam kui 500 m kaugusele TU17- kattub puhveralaga, oluline ka sidususe säilitamise seisukohalt; (sageli 800-900 m kaugusele). Seega ei suurenda tuuleparkide rajamine TU18-kattub puhveralaga, oluline ka sidususe säilitamise seisukohalt; elupaikade killustatust ega takista metsise liikumist erinevate elupaikade TU19- kattub puhveralaga, oluline ka sidususe säilitamise seisukohalt; vahel. TU20- väga oluline sidususe säilitamise seisukohalt kogu metsise Alutaguse tuumala seisukohalt; Tuuleenergeetika alade välja arendamisele eelnevalt on vajalik läbi viia kas TU21- väga oluline sidususe säilitamise seisukohalt kogu metsise Alutaguse tuumala seisukohalt; kohaliku omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering ja vastava planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus tuleb teostada täiendavad uuringud ning mõjusid täpsemalt hinnata. Lk 15 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 63. Lähtudes metsise elupaikades müra ning vibratsiooni mõjude leevendamisega ningohustatud liikide metsise jt metsakanaliste Arvestame niivõrd, kuivõrd tuleneb 1000 m puhvrist metsise registri elupaikade võrgustiku sidususe säilitamisega minimaalsetest tingimustest teeb Keskkonnaamet ettepaneku loobuda või korrigeerida nende elupaikadest, muus osas ei arvesta. piire üldplaneeringus järgmistest tuuleenergia aladest: Tuuleenergeetika alade välja arendamisele eelnevalt on vajalik läbi viia kas TU1- välistada kattuvus metsise elupaiga 1 km puhvriga; kohaliku omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering ja vastava TU2- jääb nii elupaikade 1 km puhveraladele kui enam kui kahe elupaiga ühenduskoridorile.; planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus tuleb TU4- kattub puhveralaga, oluline ka sidususe säilitamise seisukohalt; teostada täiendavad uuringud ning mõjusid täpsemalt hinnata. TU5- kattub puhveralaga, väga oluline ka sidususe säilitamise seisukohalt; TU6- kattub puhveralaga, oluline sidususe säilitamise seisukohalt; TU7- väga oluline sidususe säilitamise seisukohalt kogu metsise Alutaguse tuumala seisukohalt, metsise elupaiga prognoosmudeli järgi alal sobivad elupaigad. TU8- oluline sidususe säilitamise seisukohalt; TU 12- välistada osaline katvus elupaiga puhveralaga; TU17- kattub puhveralaga, oluline ka sidususe säilitamise seisukohalt; TU18- kattub puhveralaga, oluline ka sidususe säilitamise seisukohalt; TU19- kattub puhveralaga, oluline ka sidususe säilitamise seisukohalt; TU20- väga oluline sidususe säilitamise seisukohalt kogu metsise Alutaguse tuumala seisukohalt; TU21- väga oluline sidususe säilitamise seisukohalt kogu metsise Alutaguse tuumala seisukohalt; 64. KSH aruande l k 86 olevat teksti täiendada järgmiselt: Tuuleparkide arendamiseks sobilike alade määratlemisel tuleks kasutada tabelis Ei arvesta. 3.5 (eeldusel, et seda täiendatakse) esitatud puhvreid ja seatud tingimusi. Riskide maandamiseks linnustikule on asjakohane arvestada KSH tabel 3.5. kohaselt on öeldud, et Tuulikute kavandamisel tuleb linnustiku puhul nende sigimis-, toitumis või ööbimiselupaika (pesituspaika) jõudva müratasemega 40 dB(A) ning häiringute suhtes koostada ornitoloogiline eksperthinnang, mis hindab tuulepargi mõju liigi pelglikumate liikide (nt kotkaliigid, must-toonekurg, kanalised) osas müratasemega 35 dB(A). Juhul kui müratase on kõrgem kui 35 – 40 elutegevusele. Eksperthinnang peab täpsustama võimalikud kaugused, db(A) tuleb puhvreid suurendada. Liikide puhul, kelle levimisvõime on väiksem (näiteks kanalised sh metsis) tuleb tagada elupaikade vahele kuhu tuulegeneraatoreid võib liigi elupaiga läheduses rajada. vähemalt 2 km laiune ühenduskoridor sidususe tagamiseks. Kaksbiotoopsete liikide puhul, kes käivad toitumas väljaspool sigimispaika Seda täiendatakse järgmiselt: Ornitoloogiline eksperthinnang (vajadusel (röövlinnud, must-toonekurg, sookurg, suurkoovitaja, rüüt) tuleb vältida tuulepargist põhjustatud barjääri tekitamist sigimis- ja toitumisala koos täiendavate uuringute läbiviimisega) tuleb teostada tuulepargi vahele. Sama kehtib ka soodes ööbivate ja põldudel toituvate sookure ja haneliste rände kogumite puhul. Juhul kui lähemale kui 10 km eriplaneeringu või detailplaneeringu ja vastava planeeringu KSH menetluse kavandatavast tuulepargist jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv loodus- või linnuala tuleb hinnata loodava tuulepargi mõju kaitse- käigus. eesmärgiks olevatele liikidele sh võrgustiku sidususele. Seega, kui kavandatava tuulepargi müra modelleerimine näitab, et vastav müratase on saavutatav väiksematel kaugustel, kui tabelis 3.5 esitatud puhvrid, siis võib ka antud puhvreid vähendada, arvestades siiski ka konkreetse liigi spetsiifikaga. Nt kotkaliikide puhul peab täpsemalt hindama mõjusid seoses vastava liigi nö kodupiirkonna suurusega; . Viited:4 65. KSH aruandes tabelis 3.5 on kasutatud mõistet pesapaigad. Soovitame kasutada mõistet elupaigad, nagu on kirjutatud ka Igat tuulepargi arendamisel tuleb läbi viia kas eriplaneering või Keskkonnaregistris. Musta toonekure lahtris on lause:„ja mitte kavandada tuuleparke must toonekure toitumis --, puhke ega pesitsusaladele detailplaneering ja planeeringu KSH. Antud menetluse käigus tuleb ning nende vahelisele alale.“ Soovitame siit maha võtta sõna „puhke --„. koostada ka ornitoloogiline eksperthinnang. 66. Kalakotkad on Eestis väga tundlikud häirimise suhtes. Kuna nad p esitsevad puu ladvas ja lendavad kaugele toitumispaikadele, siis Ei arvesta, kasutame Busch et al 2017 toodud puhvrit 1000 m. tuulegeneraatoritest avalduv oht on neile kõige suurem. Seega võiks olla kaugus tabelis 3.5 vähemalt 2000 m. Igat tuulepargi arendamisel tuleb läbi viia kas eriplaneering või detailplaneering ja planeeringu KSH. Antud menetluse käigus tuleb koostada ka ornitoloogiline eksperthinnang. 67. Suur konnakotkas on Eestis väga halvas seisus olev liik. Seetõttu on vaja hinnata iga lkorral vähemalt 3 km kaugusele elupaigast Puhvrit ei muuda, kuid rõhutame, et igat tuulepargi arendamisel tuleb läbi kavandatavat tuuleparki. viia kas eriplaneering või detailplaneering ja planeeringu KSH. Antud menetluse käigus tuleb koostada ka ornitoloogiline eksperthinnang. Lk 16 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 68. Merikotka kohta on tabelis 3.5 järgmine lause: „ Kui tuuleparke kavandatakse merikotkapesapaiga lähistel asuvate toitumisalade Arvestame. piirkonda“. See sõnastus tekitab segadust, siin oleks p arem 4 või 5 km kaugusele elupaigast. Muinsuskaitseamet Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Seisukoht Väga hea meelega kohtume kaasates ka konsultandid, et arutada võimalusi 02.12.2020 nr 5.1- kehtiva õiguse piires pärandit kaitsta. Kuigi praegu ei ole kooskõlastamise 17.5/47-5 staadium, aga kuna nimetate, et te ei kooskõlastaks keskkonnamõju KSH aruande eelnõus on analüüsimata planeeringulahendusega kaasnev mõju kultuurimälestiste säilimisele ning samuti mälestistele strateegilist hindamist, siis palun esitada ka PlanS § 85 lg 3 kohane vastuolu vaadete ja ligipääsu tagamine. Samuti tuleb pöörata tähelepanu veel avastamata arheoloogilisele pärandile. Sellele sisendi andmisega seadusega, ameti juhendmaterjalile mittevastavus või vaadete tegeleb Muinsuskaitseamet jooksvalt. mittetagamine ei ole seda. Vaadete tagamiseks on MuKS § 14 kohaselt Soovime toonitada, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes tuleb analüüsida mh kestliku kahanemise mõju vallas säilinud mälestise või muinsuskaitseala kaitsevöönd, PlanS ei anna kohalikule arhitektuuripärandile eesmärgiga mõelda tulevikustsenaariume järjest kiiremini tühjenevates asulates, kus on säilinud kultuuriväärtuslik omavalitsusele võimalust teha ettepanekut kaitsevööndi muutmiseks. hoonestus. MuKS § 61 kohaselt ei ole samuti Vinni vallas võimalik käsitleda Tuginedes muinsuskaitseseadusele ja planeerimisseadusele otsustas Muinsuskaitseamet keskkonnamõjude strateegilise hindamise vaadeldavuse teemat. Hoonete tühjenemise vältimiseks ei võimalda aruannet mitte kooskõlastada. Vinni vallal ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostajatel tuleb koostöös üldplaneering kedagi kohustuslikus korras sinna elama või Muinsuskaitseametiga käsitleda üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes olevaid puudujääke. Muinsuskaitseamet majandustegevust tegema panna. Et tagada lai spekter maakasutuseks, on soovib leppida kokku kohtumise Vinni valla üldplaneeringu koostajate ja tellijatega, eesmärgiga selgitada omapoolseid sisunõudeid. püütud anda võimalikult paindlikud maakasutustingimused, et valla poolt oleks tegevuse tegijatel oleks võimalik bürokraatiavabalt tegevust ellu viia, mälestise kaitse tagab riiklikul tasemel muinsuskaitse. Muinsuskaitseamet Vinni valla üldplaneeringu eelnõu Seisukoht Üldplaneeringut koostame vastavalt PlanS-le. Kuna PlanS ei võimalda 02.12.2020 nr 5.1- määrata kohalikul omavalitsusel muinsuskaitseobjektidele peale 17.5/47-4 maakasutuse juhtotstarbe muid tingimusi (muinsuskaitse all olevale objektile ei ole mõtet määrata detailsemaid ehitustingimusi, kuna nende Lk 17 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Üldplaneeringu koostamisel ei ole kultuuripärandit vajalikul määral käsitletud. Puudub ülevaade vallas asuvatest kultuurimälestistest, objektile ei ole mõtet määrata detailsemaid ehitustingimusi, kuna nende analüüsimata on planeeringulahendusega kaasnev mõju kultuurimälestiste säilimisele. Käsitletud pole mälestistele avanevaid iseloomulikke jaoks on igal korral vaja ameti eritingimusi), siis ei võimalda viidatud juhendi vaateid, arheoloogiapärandit. Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihilisust, mistõttu tuleb tabeli vormis käsitlus mitte midagi kehtestada - seetõttu ei ole seda ka planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui avaliku väärtusega (MuKS § 3 lg 7). Muinsuskaitseamet pani tehtud ja üldplaneeringus esitatud. Ülevaade muinsuskaitsealustest üldplaneeringute koostajatele kokku juhendi (https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content- objektidest on esitatud KSH ptk 3.3.2., mis on mõjutatava keskkonna editors/Arhitektuur/uldplaneeringu_koostamise_juhend_muinsuskaitseamet_03.02.20.pdf), milles anname suuniseid ja teeme kirjelduse ja mõju hindamise peatükk. Teie käsitlus, et tabel on abivahend, ettepanekuid, kuidas planeerimisel kultuuripärandit käsitleda ning selle erinevate osadega ruumi kasutamisel ja kujundamisel arvestada. mille alusel saab paremini planeerida väärtust säilitavaid tegevusi on õige, Muuhulgas on juhises (lisa 1, lk 14) kirjas soovitus käsitleda kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana, kus oleks märgitud mälestise kuid väär on see, et kohalik omavalitsus saab selle alusel kehtestada seisund, kasutusfunktsioon, leevendused, kavandatavad tegevused, kusjuures mälestisi võib ka liigiti grupeerida. Sellise analüüsi abil on nõudeid mälestise omanikule - PlanS ei anna selleks alust. võimalik hinnata planeeringuga kavandatavate maakasutuse sihtotstarvete võimalikku mõju pärandile ning näha ette leevendavad Koostöös kohaliku nõunikuga saame arutada, mis oleks võimalikud meetmed negatiivse mõju ära hoidmiseks. meetmed, mida üldplaneering mälestisel saab reguleerida, ootame selleks Kultuuripärandiga arvestamisel ja selle kajastamisel teha koostööd Muinsuskaitseameti maakonnanõunikega. Mälestistel ja nende ka ameti sisendit, mis oleks kooskõlas PlanS-ga, sh ka elluviidavuse osas. kaitsevööndites tegutsemisel tuleb küll niikuinii lähtuda muinsuskaitseseadusest, kuid tabel (kuhu on kantud tegevused ja Üldplaneeringuga planeeritud kaardikihid on valla kodulehel leevendusmeetmed) on abivahend, mida järgides saab paremini planeerida tegevusi nii, et mälestiste säilimine maastiku ajalise http://www.vinnivald.ee/uldplaneering kaardikihid lingi alt saadaval - sealt mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogiamälestiste puhul arheoloogilise kultuurkihi teabemahukus ajalooallikana on kõige paremini on võimalik vaadata üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse otstarbeid tagatud. mälestistel samuti kavandatud avalikke teid. Esitatu alusel saab amet arvata, kas on maakasutuse (või muude üldplaneeringuga määratavate tingimuste osas) vastuolusid mälestiste kaitse-eesmärkide tagamisega ning kus ja mida oleks vaja muuta. Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele maastikul palju juba avastatud või eeldatavat Ootame ameti sisendit arheoloogiapärandi osas ning PlanS piires saame arheoloogiapärandit, mis pole riikliku kaitse all, kuid mida tuleb samuti ruumilisel planeerimisel silmas pidada, et kultuurmaastiku ajalise seda teemat käsitleda. mitmekihilisuse säilimine oleks tagatud ka edaspidi.Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb teadaolevate ja võimalike arheoloogiliselt Arheoloogiapärandi kaitsmiseks on kohalikul omavalitsusel vaja väärtuslike alade määratlemiseks analüüsida arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid ajalooallikaid (kohanimed, ajaloolised kaardid, geoloogiline eksperteadmisi, kus need maa-alad paiknevad, millel on vaja kehtestada andmestik jms). Analüüsi eesmärk on märgilistele muististele säilimistingimuste määratlemine ja alade piiritlemine, kus kaevetööde eel lisategevusi. (ehitamine, kaevandamine jms) tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud maastikul. Arvestades asjaolu, et arheoloogiapärandi paiknemist sellisel moel on analüüsitud vaid üksikutes üldplaneeringutes, siis annab Muinsuskaitseamet sel korral Vinni valla üldplaneeringu jaoks esmase sisendi ise. Prognoosi käigus välja tulnud alade puhul tuleb planeeringusse kanda viited selle kohta, et (1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3) Muinsuskaitseametiga kooskõlastada ning et (2) prognoositud tõenäolistel arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu koostamist. Lk 18 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Muinsuskaitseamet soovib, et Vinni vallavalitsus näeks valla identiteeti kujundavas ajaloolises hoonestuses võimalust, mitte piiravat Väga hea meelega kohtume kaasates ka konsultandid, et arutada võimalusi kohustust ning peaks oluliseks üldplaneeringus ku ipiirkonna arengu strateegilises dokumendis ka kultuuripärandi käsitlemist. Pärandi kuidas kehtiva õiguse piires pärandit kaitsta. Kuigi praegu ei ole hoidmine aitab luua mitmekesise ning kultuurimälu kandva inimsõbraliku elukeskkonna. Lisaks on pärandi hoidmine kooskõlas säästva kooskõlastamise staadium, aga kuna nimetate, et te ei kooskõlastaks arengu põhimõtetega, võimaldades juba ehitatud hoonete kasutamise ja parendamise kaudu hoida ka loodusvarasid ja planeeringut, siis palun esitada ka PlanS § 85 lg 3 kohane vastuolu keskkonda.Tuginedes muinsuskaitseseadusele ja planeerimisseadusele otsustas Muinsuskaitseamet üldplaneeringu eelnõud mitte seadusega, ameti juhendmaterjalile mittevastavus ei ole seda. kooskõlastada. Üldplaneeringus käsitleda kultuuripärandit, võttes aluseks Muinsuskaitseameti poolt koostatud üldplaneeringute juhendmaterjal. Muinsuskaitseamet soovib leppida kokku kohtumise Vinni valla üldplaneeringu koostajate ja tellijatega, eesmärgiga selgitada omapoolseid sisunõudeid. Keskkonnaministeeri 1. Üldplaneeringuga määratakse MaaRS ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusalad (peatükk 28). Lisaks määratakse Kriteeriumiks on olnud võimalikke häiringuid tekitavad objektid. Häiring um 03.12.2020 nr 7- tiheasustusalade hoonestustingimused (peatükk 4.3) ja ehituspõhimõtted hajaasustusega piirkonnas (peatükk 4.2). Üldplaneeringu kohaselt võib olla ka nt ärimaa, millel käivad külastajad. See lähtub "kes ees, see 15/19/4533-6 hajaasustuseks loetakse kogu planeeringuala, mis ei ole üldplaneeringuga määratud tiheasustusala. Üldplaneeringuga on määratud maalise eelistatud" põhimõttest - kui täna on mingil alal tootmisüksus või asustuse maa-ala (MA) juhtotstarve (peatükk 4.1.18) ja selgitatud, et see on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja riigikaitseobjekt, siis võimalik uus maaomanik maalises asustuses kaevandusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema teadvustaks endale, et vastav võimalikku häiringut tekitav objekt on olemas maakasutuse juhtotstarbe määramine. ja seda tuleb taluda, mitte nõuda selle likvideerimist. Objektid on valitud Üldplaneeringus on väljapoole tiheasustusalasid ehk hajaasustuses määratud lisaks tootmise, riigikaitse ja mäetööstuse maa-ala välja eelnevast põhimõttest lähtuvalt kohaliku teadmise alusel. juhtotstarbele ka teisi maakasutuse juhtotstarbeid. Palume selgitada, milliste kriteeriumite alusel neid maakasutuse juhtotstarbeid hajaasustuses määrati. 2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1.18 Maalise asustuse ala (MA) on loetletud maalise asustusega maa-ala maakasutustingimused. Korrigeerime sõnastust. Tingimuste hulgas on punkt, mis ütleb, et vältida tuleb väärtusliku põllumajandusmaa metsastamist ja metsastumist. Juhime tähelepanu sellele, et metsastamise puhul on tegemist maakasutusele seatud piiranguga ning metsastumise nõude puhul seatakse maaomanikule kohustus. Palume täpsustada, kuidas ja milliste meetmetega on kohalik omavalitsus planeerinud jälgida seatava piirangu ja kohustuse täitmist. Samas peatükis on maakasutustingimusena veel sätestatud, et põllumajanduslike massiivide vahele on soovitav jätta metsatukad, mille laius oleks vähemalt 3-kordne puude kõrgus. Palume täpsustada millega on antud juhul tegemist – kas põllumassiive ja -tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või on tegemist metsamaaga metsaseaduse (edaspidi MS) tähenduses. Teiseks palume täpsustada ja selgitada, et kuidas antud tingimus mõjutab selliste alade metsamajanduslikku kasutamist. Oluline on silmas pidada, et juhul, kui planeeritakse seada omandile siduvaid kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad. Antud juhul on ilmselt tegemist soovitusliku punktiga (millele kaudselt viitab punkti sõnastus), mistõttu soovitame selle sõnastust ja sisu täpsustada, et punkti soovituslik iseloom oleks üheselt arusaadav. 3. Samuti on peatükis 4.1.18 Maalise asustuse ala (MA) kirjas, et „metsade majandamine toimub metsamajanduskavade alusel, mis Korrigeerime sõnastust. koostatakse litsentseeritud metsakorraldusfirmade pool tkoostöös metsaomanikega“. Juhime tähelepanu, et metsamajandamiskava ei ole MS alusel kohustuslik dokument ning seda ei koostata, kui metsaomanik seda ei soovi (MS § 11 lg 43). Metsamajandamiskava kohustuslikkus esineb üksiku erandiga (MS § 42 lg 11). Küll aga peavad teatud metsamajanduslike tegevuste (MS § 11 lg 42) tegemiseks olemas olema metsa inventeerimise andmed metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MS § 11 lg 41). Antud juhul ei ole põhjendatud ega selgitatud, miks sellise tingimuse seadmine üldplaneeringuga vajalik on. Samuti ei tulene meie hinnangul antud tingimus üldplaneeringule seatud ülesannetest (PlanS §75). Metsade korraldamine on põhjalikult (sh metsakorraldustööde tegija loakohustus) käsitletud MS peatükis 3. Lk 19 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 4. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 23. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu Muudame tõenäoliselt planeeringut selliselt, et MS § 231 kohane käsitlus vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine on välja kaob üldplaneeringust, kuna see ei tööta praktikas. Selle asemel toome ptk toodud, et üldplaneeringu edasisel koostamisel selgitatakse ja määratakse need metsaalad, kus esineb kõrgendatud avalik huvi selleks, et 23 esitatu väärtuslike rohealade alla, kus vald saab määrata majandamiseks mets kaitseks asulat või ehitist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest. Juhime tähelepanu sellele, et kehtiva MS (§ 231) alusel üldplaneeringukohaseid tingimusi. saab PlanS (§ 75 lõike 1 punkt 21) kirjeldatud piirangut kehtestada üksnes kokkuleppel maaomanikuga. See tähendab, et vastavad Vastavalt Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatule (Peterson, kokkulepped tuleb sõlmida vastuvõtmisele eelneva planeeringu koostamise perioodi jooksul, sest vastuvõtmisega kinnitab kohaliku K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamoju omavalitsuse volikogu, et üldplaneering vastab õigusaktidele (PlanS § 86 lõige 2). Kokkulepete puudumisel on üldplaneering aga vastuolus strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 137 lk.) tuleb MS-ga. Hetkel jääb ebaselgeks kellega on lk 38 välja toodud üldpõhimõtted kokku lepitud. Oleme seisukohal, et kasutustingimuste või mõju heaolule ja varale hinnata lähtuvalt sellest, kas mõni kaasnev kitsenduste seadmisel tuleb KSH aruande eelnõus käsitleda seatavatest tingimusest või kitsendustest tulenevaid mõjusid keskkonnale, ebasoodne keskkonnamõju võib kaasa tuua mõju varale (KSH käsiraamat lk inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile, varale vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 21. 104: tuleks märkida, kas SPD-ga kaasneb ebasoodsat keskkonnamõju, mis võib vara füüsiliselt kahjustada või selle tarbimisväärtust vähendada). Ehk siis hindab KSH, kas mõju inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale võib avalduda mõnes selles osas, mis tuleneb keskkonna- või keskkonnaelementide muutustest. Näiteks, kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega suureneb müratase või õhusaaste, siis kas sellega võib kaasneda mõju ka inimese heaolule või varale. KSH ei hinda seatud maakasutustingimuste majanduslikku mõju. KSH käigus on üldplaneeringuga kavandatava maakasutuse mõjusid hinnatud laiemalt, arvestades kavandatavat maakasutust (sh kasutustingimusi) ning viidatud paragrahvis toodut. KSH aruannet täiendatakse vastavalt võimalikele muutustele, mis kaasnevad ÜP põhilahenduse koostamisega. 5. Palume üldplaneeringus käsitleda rohevõrgustiku sidusust Vinni ja naabervaldade vahel, võimalusel visualiseerida seda täiendades või Käsitletakse ÜP põhilahenduse koostamisel. lisades skeemi kaardimaterjalis. 6. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 12. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste ÜP põhilahenduse käigus analüüsitakse teemat täiendavalt ja vajadusel määramine määratakse rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususe tagamiseks tingimused eeskätt hoonestusele, st suunates ehitus- ja täiendatakse KSH aruannet ja ÜPd. Samas oleme väga huvitatud näidetest, arendustegevust. Leiame, et KSH aruande eelnõud ja üldplaneeringut on oluline täiendada ja tuua välja, kas ja millised teised et mis on need võimalikud tegevused, mis halvendavad rohevõrgustiku tegevusvaldkonnad, peale ehitus- ja arendustegevuse, võivad rohevõrgustiku sidusust ja toimimist mõjutada ja halvendada ning mida peaks toimimist ja mida peaksime suunama - palun esitage meile näiteid. seetõttu üldplaneeringus maakasutustingimustega suunama. Oleme seisukohal, et rohevõrgustiku kitsendused on vajalikud eeskätt ehitustegevusele, kuivõrd ehitustegevus ja õuealade piiramine põhjustab rohevõrgustikus füüsilisi takistusi. Lisaks reguleeribki ÜP just maakasutust ja ehitustingimusi. Lk 20 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 7. Palume täpsustada kas KSH aruande eelnõus (lk 45) viidatud rohevõrgustiku analüüs võimaldab öelda, kuivõrd on rohevõrgustikus Analüüsi käigus lähtuti olemasolevast maakasutusest, sh ajakohasest sidusust tagavad looduselemendid säilinud, kuivõrd on inimtegevus neid muutnud ja asendunud mittelooduslike või tehislike aladega, kas ortofotost ja põhikaardist ning maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku sees esineb nö katkestusi. rohevõrgustikust jt KSH aruandes toodud põhimõtetest. Seega on rohevõrgustiku määratlemisel arvestatud praegust olukorda. Varasemate perioodide jooksul toimunud maastikumuutusi ja põhjuseid täpsemalt ei analüüsitud ja leiame, et ÜP koostamise käigus selleks ka vajadus puudub. Oluline on, et tagatud oleks rohevõrgustiku sidusus nii praegusel hetkel kui ka ÜP ellu viimise järgselt. Nimetatud põhimõttest on ka ÜP koostamisel lähtutud. 8. Palume selgitada, kuivõrd ühitub rohevõrgustik olemasoleva kaitstavate alade võrgustikuga ,kui ei ühitu, siis palume selgitada, kas oleks Üldpõhimõttena on kaitsealad arvatud rohevõrgustiku koosseisu. Üksikutel otstarbekas ühitada või miks see ei ole vajalik (vt nt Mõdriku-Roela kaitseala, Kellavere maastikukaitseala jt). juhtudel võib mõni kaitseala või osa sellest jääda rohevõrgustikust välja. Nt kaitseala hõlmab ka tihedama asustusega piirkondi, kus rohevõrgustiku sidusust ei ole võimalik antud kohas tagada. Lisaks rohevõrgustiku täpsustamisel, maakonnaplaneeringuga võrreldes, arvestati eeskätt rohevõrgustiku sidususe tagamist ning kaitstavaid loodusobjekte (sh kaitsealasid) lausaliselt rohevõrgustikku ei kaasatud. Üldplaneeringu mõttes on olulised rohevõrgustiku toimivust tagavate tingimuste kehtestamine. Kuivõrd kaitsealused loodusobjektid on kaitstud läbi looduskaitseseaduse, mis seab omad kitsendused, siis pole nende säilimiseks üldplaneeringus rohevõrgustiku täiendavate tingimuste kehtestamine vajalik ja seetõttu ei ole ka tingimata vajalik kõiki kaitsealuseid loodusobjekte lausaliselt rohevõrgustikku haarata. 9. Kuna tegemist on piirkonnaga, kus esineb suuri põllumajandusmassiive, siis palume KSH aruande eelnõus ja üldplaneeringus käsitleda, ÜP käigus on väljatöötatud rohevõrgustiku lahendus, mis tagaks selle kuidas need mõjutavad rohevõrgustiku toimuvust ja kas vajalik oleks anda soovitusi toimivuse parandamiseks (looduslike sidususe, hõlmates mh kohati ka püsirohumaid. Seega on sidusus tagatud maastikuelementide vmt kaudu) või maakasutuse suunamiseks planeerida täiendavaid rohevõrgustiku elemente. ka põllumaajandusmassiividele täiendavaid kitsendusi seadmata. Kaitseministeerium 1. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 21 „Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud Ettepanekuga arvestatakse. 04.12.2020 nr 12- riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine“ on 1/20/3421 ühe riigikaitselise ehitisena nimetatud „Lavi külas paiknev Lasketiiru kinnistu“. Lasketiiru kinnisasjal (katastriüksus 70201:002:0215) ei asu ning sinna ei kavandata riigikaitselisi ehitisi, mistõttu palume see riigikaitseliste ehitiste loetelust välja jätta. 2. Palume seletuskirja tabelist 6 „Väärtuslikud maastikud“ Kellavere-Rohu maastiku väärtuste loetelust välja jätta seal praegu nimetatud Ettepanekuga arvestatakse. „Eesti Kaitseväe radarijaam". 3. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 alusel palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja punkti 7.4.3 „Päikeseparkide rajamine“ Hetkel "päikesepark vastab kehtivatele normdokumentidele (sh nõudega, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele elektripaigaldise standard". Täpsustatakse ettepanekuna esitatud standarditele. Nõuetele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. sõnastuses. Lk 21 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 4. Kaitseministeerium koostöös Kaitseväega analüüsis üldplaneeringu seletuskirja punktides 7.4.1 „Tööstuslikud tuulepargid“ ja 7.4.2 Täiendame planeeringu joonist ja teksti esitatust lähtuvalt. „Väiketuulikute püstitamine“ ning põhijoonise eskiisil märgitud elektrituulikute ja tuuleparkide püstitamise tingimuste ja perspektiivsete alade võimalikku mõju riigikaitseliste ehitiste töövõimele. Analüüsi tulemusel on selgunud, et mitmed praegu üldplaneeringu eelnõus kavandatud elektrituulikute püstitamise perspektiivsed asukohad ei ole sobivad, kuna nendele aladele mistahes kõrgusega elektrituulikute püstitamine vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Seetõttu palume Vinni valla territooriumile Viru-Jaagupi – Tudu mõttelisest joonest (pikendatuna valla lääne- ja idapiirini) lõuna poole tuuleparke ja üksikuid elektrituulikuid mitte kavandada. See on vajalik riigikaitselise ehitise Kellavere linnaku ja seal paikneva radarisüsteemi töövõime tagamiseks. Kaitseministeerium ei saa sellel maa-alal kooskõlastadaelektrituulikute projekteerimistingimuste ja ehituslubade eelnõusid ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ning kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõimekriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 4 lõike 2 alusel.. Seetõttu on üldplaneeringus sellele maa-alale tuulikute kavandamine eksitav ja perspektiivitu. Viru-Jaagupi – Tudu mõttelisest joonest põhja poole on võimalik elektrituulikuid ja tuuleparke rajada pärast Kirde-Eesti osaliselt tuuleenergeetikale avavate riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendumist, mis eeldatavalt toimub 2024. aasta lõpuks. Ka sel juhul tuleb mistahes kõrgusega elektrituulikute püstitamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ning alustada selleks koostööd võimalikult varases etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused elektrituulikute rajamiseks. Palume seda kajastada üldplaneeringu seletuskirjas. AS Eesti Raudtee 1. Üldplaneeringu koostamisel arvestada õigusaktidest tulenevate piirangutegaraudteede suhtes ja raudtee kaitsevööndiga, mille laius ja Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtivat õigust. Kuna kohalik 07.12.2020 nr. 21- piirangud on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73 ning raudteega sihtotstarbeliselt seotud elektripaigaldiste ja sideehitiste kaitsevöönditega. omavalitsus ei kehtesta seadusega määratud kaitsevööndeid, siis neid 1/3769-1 üldplaneeringus ei esitata. 2. Planeeritavad lahendused ei tohi takistada raudteeinfrastruktuuri majandamist,s.h raudteerajatiste, raudtee elektripaigaldiste ja Võtame teadmiseks. sideehitiste hoolduse, remondi, ehitamise ja haldamise teostamist. 3. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute Võtame teadmiseks. hoonestusalade rajamise korral raudtee vahetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks. 4. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), Võtame teadmiseks. tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuulegeneraatorite asukohtade kavandamisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest ning arvestada, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist peab olema võrdne rajatise kogukõrgusega, millele on lisatud tiiviku laba pikkus. 5. Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda nähtavuse tagamise tingimustest, mis on valdkonnaga seotud Võtame teadmiseks. normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud. 6. Avalikke teid (sealhulgas kergliiklusteid, matka- ja terviseradasid) raudteemaale mitte planeerida, v.a raudteemaal paiknevad kohaliku Võtame teadmiseks. omavalitsuse teed ja ristumised raudteega selleks ettenähtud raudteeületuskohtades. 7. Kergliiklusteede, matka- ja terviseradade ristumised raudteega kavandadaainult selleks ettenähtud ja tähistatud ametlikes Palun selgitust, mida peaks tegema, et antud asukohta saaks tehtud raudteeülekäigukohtades. Juhime näiteks tähelepanu, et Uljaste külas on põhijoonisel näidatud matkatee või terviserada, mis ristub ülekäigukoht? Tegemist on kasutatava rajaga ja vajalik oleks tagada ohutus raudteega. Kõnesolevas asukohas puudub raudtee ületamiseks ettenähtud raudteeülekäigukoht. mitte rada sulgedes vaid luues nõuetele vastava ülekäigu. 8. Tähistada üldplaneeringu põhijoonisel eraldi leppemärkidega olemasolevad ametlikud raudteeületuskohad. Vinni valla Ülekäigud peaksid olema: Muru väikekoht; Nõmmise küla; Uljaste haldusterritooriumil on ametlik raudteeülesõidukoht Viru-Kabala külas Sõmeru-Kabala teel (kõrvalmaantee nr matkarada. Palun andke vajadusel selgitus/seisukohad, kas ja mis 17119) ja raudteeülekäigukoht Kabala reisirongide peatuskohas. lisatingimusi on nende jaoks vaja. Lk 22 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 9. Teeme ettepaneku lisada üldplaneeringu seletuskirja, et lähtuvalt Vabariig Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudtee taristu on AS Eesti Täiendame planeeringu teksti. Kas seoses elektrfitseerimise või kiiruse Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja tõstmisega raudteel on kuskil ka täiendav maavajadus või üldplaneeringus kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud autotrafopunktid, autotrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, koridori näitamine (reserveerimine, et maalises asustuses keegi sinna ei mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi ehitaks)? põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi. Samuti võib selguda väljaspool raudteemaad asuvate kinnistute koormamise vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute elektriliinide rajamiseks. Võimalik kinnistute koormamise vajadus nende rajatiste teenindamiseks selgub projekteerimise käigus. 10. Pikemas perspektiivis planeeritakse jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee peateega lõuna poole teine peatee (raudtee Täiendame planeeringu teksti. telgede vahega ligikaudu 4,5 meetrit). Seoses sellega peab arvestama olemasoleva raudtee kaitsevööndi laienemisega. Andres Namm, 1. Kas oleks võimalik muuta juba uues üldplaneeringus minule kuuluv maa elamuarendusmaaks, 90002:001:0227. Selgituseks maa juhtotstarvete määramise kohta. Elamumaa juhtotstarve 28.12.2020 on määratud tiheasustusaladele. Tiheasustusaladel on minimaalne krundi suurus olenevalt asukohast kas 1200 v 2500 m2. Ühtlasi tuleb tagada neil ka muud tiheasustusalale omased teenused nagu ühisveevärk, reovee kogumine ja -käitlus, vastava korra kohaselt ka jäätmekäitlus ja muud tiheasustusalale omased tegevused. Hajaasustusse ei ole elamumaa juhtotstarvet määratud, valdavalt on seal maaline asustus, kus üldjuhul on krundi minimaalne suurus 5000 m2 (osadel juhtudel 10000 m2). Teie poolt küsitud asukohas ei ole tõenäoline tiheasustuse teke vaid pigem on tegemist maalise asustusega, kus vastavalt maalise asutuse, hajaasustuse ja väärtusliku põllumajandusmaa tingimustele on võimalik hoonete ehitamine ja kruntide moodustamine. Et moodustuks uus tiheasustusala, peaks selleks olema piisavalt suur maa-ala, tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, ühendused valla keskuste ja Rakverega - kõike seda ei pea me praegu tõenäoliseks ja vajalikuks Teie poolt küsitud asukohas, mistõttu ei toeta me ettepanekut muuta maa otstarve elamumaaks. Täiendav seisukoht avaliku arutelu järgselt veebruaris 2021: Edasisel planeerimisel kaalutakse ettepanekut. Praegune seisukoht on, et küsitud maa-alad arvatakse välja väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust ja need jäävad ptk 4.2.9. kohastele aladele, kus on lubatud krundi suurus vahemikus 0,3 ha…0,5 ha. Lk 23 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Andrus Peiel, 1. Palun seoses Vinni valla üldplaneeringu muudatustega Peiel ja Partnerile kuuluva Küüni kinnistu kat. tunnusega 90002:001:0358 Selgituseks maa juhtotstarvete määramise kohta. Elamumaa juhtotstarve 29.12.2020 suurusega 2,47 ha maa sihtotstarve muutmine, perspektiivseks elamuarendus maaks ja jagada maa väiksemateks kinnistuteks. Kinnistu on määratud tiheasustusaladele. Tiheasustusaladel on minimaalne krundi jagamine perspektiivis 5 KÜ. suurus olenevalt asukohast kas 1200 v 2500 m2. Ühtlasi tuleb tagada neil ka muud tiheasustusalale omased teenused nagu ühisveevärk, reovee kogumine ja -käitlus, vastava korra kohaselt ka jäätmekäitlus ja muud tiheasustusalale omased tegevused. Hajaasustusse ei ole elamumaa juhtotstarvet määratud, valdavalt on seal maaline asustus, kus üldjuhul on krundi minimaalne suurus 5000 m2 (osadel juhtudel 10000 m2). Teie poolt küsitud asukohas ei ole tõenäoline tiheasustuse teke vaid pigem on tegemist maalise asustusega, kus vastavalt maalise asutuse, hajaasustuse ja väärtusliku põllumajandusmaa tingimustele on võimalik hoonete ehitamine ja kruntide moodustamine. Et moodustuks uus tiheasustusala, peaks selleks olema piisavalt suur maa-ala, tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, ühendused valla keskuste ja Rakverega - kõike seda ei pea me praegu tõenäoliseks ja vajalikuks Teie poolt küsitud asukohas, mistõttu ei toeta me ettepanekut muuta maa otstarve elamumaaks. Täiendav seisukoht avaliku arutelu järgselt veebruaris 2021: Edasisel planeerimisel kaalutakse ettepanekut. Praegune seisukoht on, et küsitud maa-alad arvatakse välja väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust ja need jäävad ptk 4.2.9. kohastele aladele, kus on lubatud krundi suurus vahemikus 0,3 ha…0,5 ha. Lk 24 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Meelis Siitas Palun muuta mulle kuuluva kinnistu Mullikmäe tee 5, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa, reg. nr 572431 katastriüksuse 90002:001:0930 Selgituseks maa juhtotstarvete määramise kohta. Elamumaa juhtotstarve 21.11.2020 sihtotstarbelise maatulundusmaa osaliselt ümber elumaaks, eesmärgiga koostada seal detailplaneering ühepere elamute rajamiseks koos on määratud tiheasustusaladele. Tiheasustusaladel on minimaalne krundi sinna juurde kuuluvate teede ja tehniliste võrkude ehitusega. suurus olenevalt asukohast kas 1200 v 2500 m2. Ühtlasi tuleb tagada neil ka muud tiheasustusalale omased teenused nagu ühisveevärk, reovee kogumine ja -käitlus, vastava korra kohaselt ka jäätmekäitlus ja muud tiheasustusalale omased tegevused. Hajaasustusse ei ole elamumaa juhtotstarvet määratud, valdavalt on seal maaline asustus, kus üldjuhul on krundi minimaalne suurus 5000 m2 (osadel juhtudel 10000 m2). Teie poolt küsitud asukohas ei ole tõenäoline tiheasustuse teke vaid pigem on tegemist maalise asustusega, kus vastavalt maalise asutuse, hajaasustuse ja väärtusliku põllumajandusmaa tingimustele on võimalik hoonete ehitamine ja kruntide moodustamine. Et moodustuks uus tiheasustusala, peaks selleks olema piisavalt suur maa-ala, tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, ühendused valla keskuste ja Rakverega - kõike seda ei pea me praegu tõenäoliseks ja vajalikuks Teie poolt küsitud asukohas, mistõttu ei toeta me ettepanekut muuta maa otstarve elamumaaks. Ragnar Kaivapalu 1. Ettepanek paranda läbivalt ÜP ja KSH aruande sõnastust elektrituulikute rajamise osas, et tegemist on tuuleenergeetika arendamiseks Ettepanekuga arvestatakse. Edaspidi kasutatakse arendusala mõistet. 10.01.2021 potentsiaalselt sobivate aladega mitte elektrituulikute arendusaladega. Hetkel jääb mulje nagu kõigile nendele aladele ongi kavandatud Üldplaneeringu täpsusastme ja tingimuste kohaselt on analüüs piisav, et tuulepark. Samas ei ole ÜP ja KSH alasid, elektrituulikute ja nende paigutusega seonduvat analüüsitud piisavalt, et nimetada neid alasid neid alasid nimetada arendusaladeks. Üldplaneeringu üheks tingimuseks on elektrituulikute arendusaladeks. ka detailplaneeringu koostamise nõue, millele tehakse ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Elektrituulikute arendusalade valimisel ei ole koostatud reaalset tuulikute paiknemise analüüsi. Kui alasid käsitletakse arendusaladena, siis Tuulikute paiknemise analüüs on detailplaneeringu täpsusastme ülesanne, tundub ka tuulikute paiknemise analüüs vajalik. Mõned alad tunduvad täiesti sobimatud, sest antud aladele saab paigutada ainult mõne üldplaneeringu raames seda ei tehta. Kitsamate alade välja arvamist tuuliku ja see ei tundu majanduslikult kuidagi reaalne. Ettepanek koostada vastav tuulikute paigutuse alane analüüs, et oleks võimalik osad arutatakse edasises töös. alad välistada. 3. KSH aruandes ei ole selgitatud, miks vaadatakse tuule kiirusi 100 m ja 200 m kõrgusel. Ettepanek vaadelda tuule kiirusi ka 50 m kõrgusel. Tuulikute kõrguse määramisega ja sellest tuleneva mõju analüüsiga Madalamal paiknevad elektrituulikud oleks visuaalselt vähem häirivamad, varjutuse probleem väheneks ja tõenäoliselt ka müra kandumine tegeletakse detailplaneeringu staadiumis. väheneks. 4. Selgusetu ja põhjendamatu on KSH väide, et tuginedes ainult Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri veebilehel avaldatud tuuleatlase Sarnaselt esitatud küsimusega võib küsida, miks peaks kohalik omavalitsus andmetele saab väita, et vallas on tööstuslike tuulegeneraatorite rajamiseks tuulepotentsiaal olemas. Ettepanek koostada tuulepotentsiaali oma eelarvest kulutama ressurssi tuulepotentsiaali analüüsi jaoks? Nii kohta analüüs. Milleks hiljem raisata aega ja ressurssi detailplaneeringule kui on võimalik üldplaneeringu käigus juba mittesobivad alad erinevad arendajad kui ka keskkonnaspetsialistid on ühel nõul, et olulise välistada. ruumilise mõjuga ehitise määramiseks piisab üldisest teadmisest tuulepotentsiaali osas. Tuulepotentsiaali analüüs sõltub ka sellest, kui kõrged tuulikud teha - seega las jääb tuulikute kõrguse määramine ja tuulepotentsiaali analüüs üldplaneeringule järgnevate detailplaneeringute koostamise ülesandeks. Lk 25 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 5. Vastavalt joonisele “ Vinni valla üldplaneeringu eelnõu kaardimaterjal (tingmärgid)“ on elektrituulikute arendusala TU16 planeeritud Edasisel planeerimisel kaalutakse ettepanekut. vahetult raudtee ja 330 kilovoldise kõrgepinge liini äärde. Ettepanek kanda joonisele raudtee ja 330 kilovoldise kõrgepingeliini äärde arendusalast välja jääv puhver ala. 6. KSH aruandes pole hinnatud tuuleparkide mõju kavandamisel olevatele rohevõrgustiku aladele. Tuuleparkide rajamise käigus läheb Oleme seisukohal, et kuivõrd moodsad elektrituulikud paigutatakse paraku suur osa rohevõrgustiku alast raadamisele. Tekib küsimus kas tuulepark ja rohevõrgustiku ala ikka saavad asuda samas kohas? tuulepargi ala sees teineteisest enam kui 500 m kaugusele (sageli vähemalt Lisasin näitena ortofoto rajamisjärgus olevast Aidu tuulepargist(joonis 1), millel on selgelt näha kui suure osa metsastatud alast on tuulepark 800-900 m kaugusele), ei mõjuta tuuleparkide arendamine sisuliselt koos infrastruktuuriga enda alla võtnud. Ettepanek hinnata KSH aruandes elektrituulikute arendusealade mõju rohevõrgustiku sidususele ja rohevõrgustiku toimivust oluliselt. toimimisele. Transpordiamet Väljastasime oma seisukohad Vinni valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamiseks 17.09.2019 Maanteeameti Korraldame ühise töökoosoleku, kus arutame pooli rahuldava tulemuse 12.01.2021 nr. 7.1- kirjaga nr 15-21938748-3 (edaspidi seisukohad). Olles tutvunud planeeringu ja KSH materjalidega, oleme seisukohal, et meie seisukohti on saavutamist. 2/21/847-1 kajastatud ebapiisavalt ning eriti riigiteede ja nende kaitsevööndite kui piiranguala käsitlus vajab selgitamist ja täpsustamist. Palume üldplaneeringu materjale täiendada meie seisukohtades tooduga, muuhulgas juhime tähelepanu järgnevale. 1. Planeeringu eelnõu seletuskiri jääb teede osas üldsõnaliseks ja puudub selgus, kuivõrd seatud tingimused puudutavad riigiteid. Riigiteedega seotud info on otstarbekas seletuskirjas välja tuua eraldi punktina, et riigiteede äärsete arengute suunamise põhimõtted ja tingimused oleksid konkreetselt ja üheselt mõistetavalt välja toodud (vt meie 17.09.2019 seisukohad). Muuhulgas vajab selgitamist seletuskirja eelnõus lk 20 teises lõigus kirjeldatud „oluliste ühendusteede (ühendavad riigiteid ja asulaid omavahel)“ mõiste ning puutumus riigiteedega. Täpsustame, et riigiteedega seonduv on reguleeritud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisaga „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). 2. Perspektiivse kohaliku teedevõrgu kavandamise kontekstis vajab selgitamist, kas kohaliku teedevõrgu kavandamine toob kaasa uute Planeeringus on esitatud kavandatud avalike teede võrk, mis tugineb ristumiskohtade kavandamise riigiteel. Planeeringu eelnõus pole riigiteede osas käsitletud liikluskorralduslike põhimõtete määramist. olemasolevatel teedel. Uusi teid uutesse asukohtadesse kavandatud ei ole. Kohalik omavalitus ei pea vajalikuks volikogu otsusega kehtestada nõudeid riigiteedele, kuid kui ametil on konkreetseid ettepanekuid oleme valmis neid kaaluma. 3. Tulenevalt planeeringu põhijoonise mõõtkavast on seal kujutatud riigiteede kaitsevööndite laiendamine suhteliselt halvasti jälgitav, Edasisel planeeringu koostamisel tegeletakse visuaalse loetavuse mistõttu palume kajastada riigiteede kaitsevööndite laiendamist vastavate teelõikude lõikes terviklikult alevike eskiisjoonistel. See parandamisega. tähendab, et riigitee lõik, kus teekaitsevööndit laiendatakse, on kajastatud terves ulatuses alevike eskiisjoonistel ilma, et need oleks kohati jooniste servades osaliselt ära lõigatud. Samuti palume korrigeerida planeeringu joonistel riigiteede kaitsevööndi laiendamise kujutamise tingmärki, mis võiks olla paremini loetav. 4. Palume vaadata üle planeeringu eelnõu p 5.5 „Tänava kaitsevööndi laiendamine“ lk 20 enne loetelu viimases lõigus sulgudes olev lause: Selgitame lause mõtet. Tänane aleviku piir on suurem kui tulevikus (eskiisjoonisel näidatud ulatuses. NB! Antud asukohas kavandatakse aleviku piiri muutumist ja tulevikus jääb nimetatud teelõik alevikust kavandatav. Kaitsevööndi laiendamine toimub vaid aleviku piires. Ettepanek välja ) – tundub, et sellel lausel puudub seos eelneva tekstiga ning selle tähendusest pole võimalik aru saada. oli laiendadada tänase aleviku piiri piires, kuid kuna oleme kavandanud aleviku piiri vähendada, siis esitatud vähendamine ei ole nii suur, kui oli selleks algne ettepanek. Vaatame siiski sõnastuse ka üle. 5. KSH aruande eelnõu p 3.5.1 „Teed ja liikluskorraldus“ tuua lisaks põhi- ja tugimaanteedele välja ka kõrvalmaanteed. Täiendame. 6. KSH aruande eelnõus käsitleda olemasolevate karjääride perspektiivset laiendamist. Palun selle kohta selgitust, mida siin soovitakse. Lk 26 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele 1. Palume planeeringu materjalides kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid. 1. Teadmiseks võetud ja üldiselt on seda ka teha püütud, võimalik, et 2. Planeeringu kooskõlastamisel palume esitada meie seisukohtadele vastava ülesehitusega ülevaade (nt tabelina) meie ettepanekute muudest dokumentidest tulnud info kasutamisel on tulnud vale nimi. arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. 2.3. Sooviksime Transpordiameti poolt sisulist süvenemist planeeringusse, 3. Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud kommentaare. mitte pelgalt tabeli alusel asjade kontrollimist, aga arutame seda ühisel töökoosolekul. Margo Klaasmägi Muuta Laekvere aleviku piiri selliselt, et Mäeveeru tee äärde jäävad majapidamised (Mäeveeru tee 2, 4 ja 6) , Pargi tn 18 ja Teeveeru mü Edasisel planeerimisel kaalutakse ettepanekut, esialgne hinnang on seda 11.01.2021 jääksid aleviku sisse. arvestada. Laekveres toimuval koosolekul 11.01.2021 Roelas Esitati küsimus kas Roela mõis võiks ka olla miljööväärtusliku alade nimekirjas. Esitati ettepanek võtta Vassivere küla miljöö nimekirjast välja. Edasisel planeerimisel kaalutakse ettepanekut. toimuval koosolekul 12.01.2021 Ulvis 1. Tuletõrje veevarustuse nimekirja lisada Mõedaka küla veevõtukoht spordibaasi lähedusse. 1. Arvestada. toimuval koosolekul 2. Kergliiklustee rajamine Ulvist läbi Mõedaka Mõdriku kergliiklusteeni välja. 2. Kaalutakse planeeringu edasisel koostamisel. Esialgne hinnang on, et 3. Tehti ettepanek kirjutada üldplaneeringusse sisse, et tuuleparkide rajamisel jälgida, et ei halveneks mobiililevi kvaliteet. vaadates teede liikluskoormust ei ole see otstarbekas. 3. Arvestada. 12.01.2021 Pajustis Haava kruusakarjääri ala ( Rakvere valla piiril) võtta kohaliku kaitse alla ( ettepaneku tegi Kalju Vaga). Edasisel planeerimisel kaalutakse ettepanekut. toimuval koosolekul Rakvere valla üldplaneeringus tehakse ettepanek võtta karjääriga piirnev ala kohaliku kaitse alla: Vinni oos– Rakvere valla ja Vinni valla piirile Karitsa ning Vana-Vinni küladesse jääb oos ehk vallseljak, mis on arvel kruusamaardlana ning kus Vinni valla aladel asub Haava II kruusakarjäär. Vinni valla aladel puudub oosil väärtus, kuna alal asub tegutsev karjäär. Rakvere valla aladele jääv oosi osa on aga terviklik ning omab suurt rekreatsioonilist väärtust. Rakvere vallas hõlmab oos kolme eraomandis katastriüksust– Alttoa (66204:003:1281), Lauri (66204:003:0300) ja Niinemäe (66204:002:0313). Oosile on planeeritud rajada matkarada. Elamuarendusalad Rakvere linna ümbrusesse: Edasisel planeerimisel kaalutakse ettepanekut. Praegune seisukoht on, et 1. Nammi, Mäetaguse küla, soovib jagada 18 krundiks - takistuseks on väärtuslik põllumaa (6,7 ha); küsitud maa-alad arvatakse välja väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust 2. Küüni, Piira küla, soovib jagada 4-5 krundiks - takistuseks väärtuslik põllumaa (2,23 ha); ja need jäävad ptk 4.2.9. kohastele aladele, kus on lubatud krundi suurus 3. Mullikmäe 5 ja 7- takistuseks väärtuslik põllumaa (ca 10 ha). vahemikus 0,3 ha…0,5 ha. Tuuleenergeetika osas sai Ragnar Kaivapalu ettepanekutele suuliselt vastatud. Lk 27 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Männiku Teravili OÜ Oleme üle aasta tegelenud meie omandis olevatele kinnistutele Kõrma piirkonnas tuulepargi arendusega, mis panustaks kulutõhusalt riigi Oleme teadlikud märgitud probleemipüstitusest. Anname selgituse, miks on (Arti Silm) taastuvenergia eesmärkide täitmisesse ning toetaks kohalikku kogukonda ja valda kellega soovime jagada osa tuulepargi tulust kooskõlas ka kujunenud olukord, et küsitud maa-ala ei ole sobilik tuuleenereetika 23.12.2020 riigi poolt loodavale kohaliku kasu instrumendile. Tuulepargi rajamise perspektiivi kinnitavad alljärgnevad asjaolud: arendamiseks. - Kinnistutele saab rajada tuulepargi, mis ei põhjusta elamualadel häiringuid (ei visuaalset ega müra). Kaugus elamutest vähemalt 1,2 km. Vinni valla üldplaneeringu ja selle mõjude hindamise konsultandid AB Artes - AS Elering väljastas tehnilised tingimused 12.05.2020, mis kinnitavad kulutõhusust tuulepargi liitumiseks elektrivõrguga läbi Seltsi Terrae OÜ ja Alkranel OÜ on 2020. aasta algusest saadik tegelenud kinnistule rajatava liitumispunkti. tuuleenergeetika planeerimise metoodika tegemise eestvedamisega Eestis. - Tulenevalt Kaitseministeeriumi planeeritud lisaradarist, saab tuulepargi rajada piisava kõrgusega mis tagab tootmise efektiivsuse. Sellised Täna puudub Eestis riiklikult paika pandud metoodika, kuid 2020. a asukohad on Eestis piiratud. toimunud tuuleenergeetika kavandamise ümarlaual on tuuleenergeetika - Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 23.09.19 seisukohale võiks Vinni valla üldplaneeringu koostamisel võimaluse planeerimise meoodikaga liigutud oluliselt edasi. Edasi on liigutud ka korral enam arvesse võtta energiatootmise jaoks sobilike alade leidmise vajadust. Järjest kasvavate tuulikute võimsustega on ka üksikute puhvrite tuuleparki ümbritesva ala puhvrite suuruse määramisega. tuulikute paigaldamine suure mõjuga, mis oleks riiklikke taastuvenergia eesmärke silmas pidades oluline. Tulenevalt eelnevast on küsitud asukohas suurenenud kaitsealuste liikide - OÜ Alkranel eksperdid käsitlesid põhjalikult meie kinnistutele kavandatud tuulepargiga seotud looduskaitselisi piiranguid kirjale lisatud (metsise ja kotka liigid) puhvrid. Keskkonnaameti seisukohad aruandele töös „Vinni vallas Seltsi tuulepargi arendusega seotud looduskaitselised ja Natura 2000 piirangud, 29.04.2020” (lisa 2). toob samuti välja, miks puhvrid on suurenenud ja soovib kohati esitatust Töö tulemusel selgitati välja alternatiivsed tuulikute asukohad kus nende rajamine omaks algselt kavandatuga võrreldes väiksemat suuremaidki puhvreid. Kui edasise töö käigus osutub võimalikuks puhvrite keskkonnamõju ning kus hinnati iga tuuliku keskonnamõjusid individuaalselt seal piirkonnas asuvate looduskaitseobjektide kaupa (Tabel 1). vähendamine (tingimusel, et DP staadiumis tehakse täiendavaid uuringuid), Kahetsusega märkame, et avalikustatud valla üldplaneeringu kaardil on elektrituulikute arendusalad märgitud palju väiksemalt kui neid siis on vald valmis küsitud ala tagasi tooma planeeringusse. Kui puhvrid ei kavandati ülplaneeringu koostaja poolt veel 2020 a. oktoobris. Kahjuks ei kuulu arendusala sisse enam ühtegi meie kinnistut, mis asuvad vähene, siis ei ole ka alust vähendada puhvrit konkreetse küsitud kinnistu alast TU19 lõuna pool ning millele kinnitas kolme elektrituuliku rajamise võimalikkust (peale konsulteerimist liigispetsialistidega ning piires. vajadusel leevendavate meetmete rakendamist) ülalanimetatud OÜ Alkranel eksperthinnang. Seega palume lisada koostatava üldplaneeringu elektrituulikute arendusalale TU19 ülalnimetatud nelja kinnistu elektrituulikute rajamiseks tõenäoliselt sobiv maa-ala vastavalt lisatud OÜ Alkranel töö joonisele 6 lk. 15 (lisad 1 ja 2) ning vastavalt ülaltoodud üldplaneeringu eskiislahendusele oktoobrikuust.Selliselt tekiks võimalus jätkata elektrituulikute kavandamist üldplaneeringu ja/või sellele järgneva detailplaneeringu raames läbi kõiki ametkondi ja vajalikke liigispetsialiste kaasavate uuringute ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimist ning vajadusel elektrituulikute rajamisel leevendavaid meetmeid kasutades. Veel teeme ettepaneku korrigeerida elektrituulikute arendusal TU19 piiri selliselt, et see hõlmaks kogu Aare (70201:003:0017) kinnistut kuna vastavalt OÜ Alkranel tööle asub kogu kinnistu kõigist soovituslikest maksimaalsetest looduskaitselistest puhveraladest väljaspool. Kinnistule saaks sellisel juhul kavandada ühe asemel kaks elektrituulikut, mis vajavad efektiivsuse tagamiseks omavahel piisavat vahekaugust. Miila küla elanikud Vinni valla üldplaneeringu eelnõus on kajastatud mitmeid Vinni valda planeeritavaid tuuleparke. Miila ja Kõrma küla elanikena keskendume Vinni valla üldplaneeringuga soovitakse luua võimalused tuuleenergeetika (Kaia Loog, Aare ajapuudusel käesolevas ettepanekus rohkem Miila ja Kõrma küla puudutavatele probleemidele seoses kavandatavate tuulikuparkidega. arenguks, kuna osa Lääne-Virumaast on üks väheseid piirkondasid, kus on Loog, Tarvo Tiivits); Üldplaneeringu eskiisjooniselt võib leida Miila ja Kõrma külla ja selle ümbrusesse planeeritud kolm tuulepargiala: TU17, TU18 ja TU19. võimalik riigikaitselistest tingimustest lähtuvalt tuuleparke kavandada. MTÜ Miila Hiiemäe Üldplaneeringu eesmärk on määrata tuulepargi kui olulise ruumillise esindaja Raigo Vinni valla üldplaneeringu eelnõus ei ole kajastatud tuuleparkidesse ehitatavate tuulegeneraatorite arvu, võimsust, kõrgust, kaasaegsusele mõjuga ehitise võimalikud arendusalad ja sätestada tingimused Rebane 20.01.2021 vastavust jms tuuleparkidega seonduvaid karakteristukuid ja neist tulenevat keskkonnamõju. Eskiisilt on täiesti puudu tuulikuparkide tuuleenergeetika edasiseks kavandamiseks. Üldplaneeringuga ei määrata ehitamise, energiatootmise ja teenindamisega seotud infrastruktuur. tuulikute asukohta, arvu, võimsust, muu taristu asukohta ega muud seesugust - üldplaneering määrab võimalikud arendusalad ning Lk 28 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide kavandamist Lääne-Virumaa territooriumil kuid sel juhul tuleb nende sobivust seesugust - üldplaneering määrab võimalikud arendusalad ning tõestada konkreetse asukohavaliku ja keskkonnamõju strateegilise hinnanguga (KSH). Maakonnaplaneering arvestab siin tingimustega nagu üldplaneeringule järgneva detailplaneeringuga (ja selle keskkonnamõju generaatorite paigutus maastikul; visuaalse sobivusega maastiku suhtes; tuleb määrata liitumiskohad põhivõrguga; määrata paigutus strateegilise hindamisega) määratakse küsitud tehnilised parameetrid. maanteetaristu suhtes jne. Eestis puudub tuuleparkide arendamise kokku lepitud metoodika. Tuuleparkide kavandamisel on tegemist väga olulise otsusega valla ruumilise arengu ja põhimõtete üle. Enne lõpliku üldplaneeringu Maakonnaplaneeringu koostamise ajal see puudus, 2019. a esitas MKM koostamist oleks vajalik esitada seisukoht kavandatavate tuuleparkide maksimumvõimsuste kohta. Fikseeritud tuuleparkide koguvõimsus oma võimaliku nägemuse omavalitsustele, 2020. a on toimunud mitmeid ning kaasnev infrastruktuur koos täpsema KSH-ga näitaks ära mahu, milles vallaelanikel tuleb tuulegeneraatorite tööga kaasnevaid tuuleenergeetika planeerimise ümarlaudasid, kus on valdkonnaga kokku häiringuid avaliku huvi ja arendajate kasu tõttu taluda. puutuvate tippspetsialistide ringis arutatud võimalikku lähenemist ning Samuti ei saa ainuüksi üldplaneeringu eelnõu puudujääkide tõttu KSH tõestada planeeritavate tuuleparkide sobivust või sobimatust selgunud on põhialused, millest peaks lähtuma. Seega on tänane teadmine kõnesolevatele aladele ning ei ole seetõttu tuuleparkide keskonnamõjusid puudutavas osas dokument millest oleks võimalik juhinduda. oluliselt parem kui maakonnaplaneeringu koostamise ajal ja vajadusel üldplaneering kas täpsustab või muudab maakonnaplaneeringut selles osas. Kasu osas on MKM-i eestvedamisel toimumas metoodika välja töötamine Vasturääkivused maakonnaplaneeringu ja ülejäänud valla üldplaneeringuga ning loodetavasti saavad seal üldplaneeringu kehtestamise ajaks paika "Ruumilise arengu üks peamisi komponente on Eesti asustussüsteemi ja maastikumustri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine. See tasustamise põhimõtted. Vinni valla seisukoht on kirjas, et kasu peavad lähtub arusaamast, et ajalooliselt väljakujunenud asustussüsteem ja maastikustruktuur on Eesti kultuuri ja ajaloolise järjepidevuse üks olulisi saama nii vald kui kohalikud maaomanikud. väljendusi ning rahvusliku identiteedi ning keskkonnakvaliteeti kindlustav tegur." Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringust Väärtuslike maastike osas ei ole tuuleparkide ja väärtuslike maastike kohast Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ning Lääne-Viru maakonnaplaneering on seadnud hulganisti kattuvaid eesmärke, mis aitaks meie kattuvust. Õige on väide, et tuulik, kui kõrge objekt on maastikult kodukanti inim-, loodus- ja külastajasõbralikumaks muuta. Siin hulgas on näiteks kultuuripärandi ja loodushüvede väärtustamine, väärtuslikult maastikult vaadeldav - sellest lähtuvalt lisame puhkemajandusliku potensiaali väärtustamine, negatiivsete rahavastikuprotsesside peatamine, turismi areng. Eraldi on välja toodud maalise üldplaneeringusse lisatingimuse, et detailplaneeringu staadiumis tuleb asustusega maa-alad - milliseks võib pidada ka Miila ja Kõrma küla - maalise asustusega aladel ei kavandata üldjuhul negatiivsete analüüsida ka mõju igas ilmakaares piirnevatele väärtuslikele maastikele. välismõjudega tegevust (nt. tavafooni ületav müratase, senisest suurem liiklus jne). Tuuleparkide rajamisega kaasnev mitmekülgne reostus Üldplaneeringu koostamisel ei minda detailsemasse käsitlusse müra, räägib aga kõigele eelnevale vastu. varjutuse, interferentsi, ehitusega kaasneva keskkonnamõju, taristu, Koostades täna üldplaneering koos puudulikult kavandatud tuulepargialadega on arvatavasti hiljem palju lihtsam minna edasi õnnetusjuhtimite ja avariide, kinnisvara väärtuse languse ja looduskaitse detailplaneeringutega ja reaalsete tuuleparkide ehitamisega arvestamata sealjuures elanike ja looduskeskkonnaga. Seetõttu, puhtalt teemadel - kõigi nimetatud mõjudega tegeletakse detailplaneeringu maaeraldiste märkimisega üldplaneeringusse, ei saa mitte mingisugustel tingimustel täna nõustuda. staadiumis, kui on tegemist konkreetse maa-ala ja kindlat tüüpi tuulikutega. Vinni valla üldplaneeringu eelnõu on ka koostatud parima teadmise juures ja kuna üldplaneeringu koostamisel puuduvad üldjuhul konkreetsed arendajad, siis määratakse vaid võimalikud arendusalad ja tingimused Kasu edasiseks arendamiseks. Oleme väga tänulikud, kui edasisel planeeringu Üldplaneeringu (ÜP) eelnõus on välja toodud arendusala tingimused, kus on viidatud omavalitsuse ja lähialas oleva maa omaniku kasule. koostamisel suudaksite teha ettepanekuid, sarnaselt planeeringus olevale Täpsustatud ei ole, kes on need lähialas olevad maaomanikud. Kui on mõeldud ainult 1 km raadiusse jäävaid maade omanikke, siis sellega ei praegusele põhimõttele, mida on vajalik detailplaneeringu staadiumis saa nõustuda kuna, muidu leebe keskonnamõju hinnangu alusel, peaksid mürareostust taluma arvatavasti ka kaugemal elavad inimesed aga analüüsida ja määratleda. visuaalselt reostust kindlasti kaugemal kui 1 km raadiuses elavad leibkonnad. Lk 29 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Ohud ja häiringud seoses tuuleparkide arendamisega Visuaalne reostus Seoses tuuleparkide arendamisega on visuaalne reostus kohalikele elanikele aga ka potensiaalsetele uutele elanikele arvatavalt suurim probleem. Samas on see ilmselgeim ning vähem põhjendamist vajav häiring. Kuna visuaalne reostus sõltub vaatleja asukohast ja subjektiivsusest, ei ole seda tüüpi reostuse ulatust võimalik otseselt ja kindlapiiriliselt määrata. Tuulikupargi läheduses puudehekiga piiratud krundil või metsas viibiv vaatleja ei pruugi tuulikuid üldse visuaalselt märgata, samas kui maanteelt kümne kilomeetri tagant võivad tuulikud kaugele ära paista. Selge on ka see, et paljudele mõjub hulk ülikõrgeid tehislikke moodustisi looduslikus maastikus masendavalt või isegi hirmutavalt. Kaugemal paiknevatele elanikele on maastik rikutud. Sama võib öelda ka läbisõitjate kui ka külastajate kohta - seoses tuuleparkide laialdase levikuga on ammu möödas ajad kui grupp tuulikuid tundus midagi eksootilist ja vaatamisväärset. Miila küla kuulub II klassi väärtuslike maastike koosseisu (Lavi-Põlula-Miila-Mõedaka-Võlumäe- Linnamäe). Vahetult peale vastava väärtmaastiku piiri on ÜP eelnõusse kavandatud tuulepargialad. Väärtmaastike kasutamise ja hooldamise eesmärkideks on muuhulgas säilitada maastikuelemente, struktuuri ja maakasutust, sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik väärtuslikuks valiti. Kavandatavad tuulepargid on küll formaalselt väärtmaastiku piiridest väljas kuid tuuliku visuaalne reostus ulatub tunduvalt kaugemale kui on maaeraldis millel ta paikneb ning see muudab antud juhul väärtusliku maastiku määratluse absurdseks. Vaade Miila Hiiemäelt (91 m) saab tuuleparkide realiseerimisel kindlasti mitmes ilmakaares rikutud. Lk 30 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Mürareostus Tuuleparkidest leviva heli põhjustajaid on laias laastus kaks: tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatav mehaaniline heli ning aerodünaamiline heli, mida tekitab rootori labade vahelt läbi liikuv õhk. Ainuke otsene nõue, mis reguleerib tuulikute paiknemist elamualade suhtes, on müra normväärtus. Eestis rakendatakse tuulikuparkide puhul ette nähtud tööstusmüra II kategooria aladel (elamualadel) päevasel ja öisel ajal 40 dB. Käesolevas KSH-s märgitakse, et "kuigi senise teabe kohaselt ei ületata 1 km kaugusel müranorme, on tuulegeneraatorist lähtuv, eelkõige madalsageduslik müra kuuldav ka 1 km kaugemal ning seda eriti öisel ajal ja stabiilse atmosfääri tingimustes. Kuuldav madalsageduslik müra võib põhjustada häiringut, eriti inimestes, kes on tuulegeneraatorite rajamise suhtes negatiivselt meelestatud" "Madalsageduslik müra levib kaugemale ja sumbub õhus (müratase väheneb) halvemini kui müra kõrgemate sageduste juures. On leitud, et mõõdetud infrahelitase välitingimustes ja ruumis sees eierine olulisel määral (Jakobsen, 2005) ehk hoone konstruktsioon ei vähenda olulisel määral välistingimustest ruumi jõudva infraheli taset. Samuti on leitud, et inimene on võimeline kuulma ka infraheli, kui helirõhutase (müratase) on piisavalt kõrge (Moller & Pedersen, 2010; Victorian Government Department of Health, 2013). " "Sõltuvalt tuulegeneraatorite hulgast, parameetritest, ümbritsevast maastikust jms ei ole võimalik täpselt määratleda vahemaad tuulegeneraatoritest elamuteni, millise korral on 40 dB alati kindlasti tagatud. Eestis teostatud tuuleparkide müra modelleerimiste alusel on 40 dB(A) üldjuhul tagatud kauguse 500-1000 m vahel. Seejuures tuleb ka arvestada, et tegemist on normatiivse müratasemega, mis on sätestatud eelkõige inimese tervisest lähtuvalt. Samas ei tähenda normatiivse mürataseme tagamine, et piirkonna elanikkond ei võiks olla mürast häiritud. On leitud (Schäffer et al, 2019), et tuulegeneraatori nähtavus maastikul mõjutab oluliselt inimeste häirivuse taset." Kui arvestada piirnormiga 40 db, siis selline mürataust võrdub näiteks linnulaulu või külmkapi urinaga. 40db on poole rohkem müra kui vaikses maapiirkonnas päeval 30db (öösel 20-30db). 50 db on viimasega võrreldes 4 korda rohkem. Siinjuures peaks normi piires töötavate tuuleparkide puhul arvestama, et müratase on ööpäevane ja aastaringne, mitte lühiajaline nagu nõudepesumasinal, rongil, mõõdasõitval autol jne. Maakohtades, hajaasustuses peaks arvestama mitte kehtestatud müra piirnormidega vaid mürataseme muutuse võrdlusega. Kahe kuni kolmekordne muutus müratasemes on siiski liiga suur. Pealegi, inimese jaoks on olenemata müratasemest arvudes, suur vahe kas helisid tekitab tuul, vihm, merekohin ja linnulaul või tööstuslik-tehislik monotoonne heliallikas. Antud juhul pole ka oluline, millisel põhjusel kohalik elanik end häirtuna tunneb - kas sellest, et tuulepark kui selline on olemas või siis tõestatult konkreetsest mürast. Arvestama peab pigem sellega, et ta tunneb end oma kodus häirituna ning ebaturvaliselt ja juba see peaks olema piisav põhjendus. KSH ütleb ka otse välja, et müra pole võimalik täpselt määrata. Seda enam, et tuuleparkide maht on teadmata. KSH mainib, et liigsed piirangud ja puhvrid vähendavad võimalusi tuulegeneraatorite rajamiseks. Sellest avaldusest võib välja lugeda, et kui on valida elanike elukvaliteedi ja tuulikute vahel, siis KSH menetleja eelistab keskkonnamõjule lahenduste pakkumise asemel elanikest üle sõita. Lk 31 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Varjutus Varjutuseks kutsutakse nähtust, mida päikesepaistelistel päevadel põhjustab tuulegeneraatori läbipaistmatute osade taha tekkiv vari. Et tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. Elamualal väljendub see valguse intensiivsuse regulaarselt korduvas muutumises. Varjutuse esinemine sõltub päikesepaistest (varju tekkimiseks on vaja otsest päikesevalgust), päikese näivast kõrgusest horisondi suhtes (laiuskraadist ning aasta- ja kellaajast), tuuliku ja varjutuse retseptori omavahelisest paiknemisest või kõrgusvahest ning tuule tugevusest (kas tuule kiirus on tuuliku tööks piisav) ja suunast (mis asendis on tuuliku tiivikuosa varjutuse retseptori suhtes). Meie laiuskraadil ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuulikutornist lõuna pool, varjutus ulatub kõige kaugemale lääne- ja idakaares. Kõige suurem on varjutuse kogukestus tuuliku vahetus läheduses loode-, põhja- ja kirdesuunas. Varjutust käsitlevaid norme ega üldtunnustatud juhendeid selle määramiseks Eestis ei ole. Keskkonnamõju hindamisel järgitakse üldjuhul Euroopa norme, ent Euroopaski ei ole soovitusväärtused ühesugused. Lõuna-Euroopa riikides ning Austraalia ja USA osariikides on soovituslik piirväärtus hoonestusalal 30 tundi varjutust aastas, Rootsis ja Taanis on norm rangem – 10 tundi. Interferents Tuulikud võivad tekitada kohalikele elanikele tõsist probleemi läbi elektromagnetlainete interferentsi. See tähendab, et halva paigutuse korral häirivad tuulegeneraatorid tele-, raadio- ning mobiilsidelevi. Telekommunikatsioonide häiringud tekivad siis kui tuulik asub saatja ja vastuvõtja vahel (edasisuunduv hajumine) aga ka siis kui turbiin on vastuvõtja taga (tagasisuunduv hajumine). Tuulikute tekitatud interferentsi tõttu ootab ka Kaitseministeerium 2024-2025 aastaks uut radarit ning on senikaua teatud piirkondades tuuleparkide arenduse vastu. Isegi peale uue radari soetamist jääb Iisaku-Jõhvi kujutlevast joonest idapoolne ala tuulikutevabaks. KSH interferentsist põhjustatud riske aga ei kajasta. Miila ja Kõrma külas, kus interneti-ühendus liigub läbi õhu ning on seotud ligipääsuga TV- ja internetiteenustele (vältimatuimad neist panga ning riigi e-teenused) ei saa riskida telekommunikatsiooni häiretega. Eriti aga mobiilside leviga, mis võib teinekord olla lausa eluküsimuseks. Tuuleparkide ehitusega kaasnevad keskkonnamõjud KSH mainib põgusalt ehituse mõju kaitsealustele taimedele. Pole teada rajamisele kuluvat aega ning müra- ja teisi võimalikke reostustasemeid ja häiringuid. Infrastruktuur Tuulikupark ei toimi ilma infrastruktuurita. Ehituseks ja tuulikute teenindamiseks on vajalikud teedevõrgustik, kaablitrass(id), alajaam(ad) ja muu tehnopark. ÜP eelnõu infrastruktuuri ei kajasta rääkimata sellega kaasnevatest mõjudest elanikele ning looduskeskkonnale. Siin on risk, et senine teedevõrgustik ja liikluskoormus muutub kohalike elanike seisukohalt oluliselt ja negatiivses suunas. Õnnetusjuhtumid ja avariid Peamiseks ohuallikaks on tuuleturbiinis kasutatav õli. Vastavate osade purunemisel (mille tõenäosus pidavat olema küll väike) võib kasutatav õli sattuda pinnavette, pinnasesse ja sealt edasi põhjavette. Selline õnnetus oleks võrreldav kütuseveoki avariiga. Miila lähedusse kavandatavad tuulikupargid asuksid Pada jõe alamjooksul ning Pada jõgi ise on Viru-Kabala - Sonda maanteest kuni Soome lahte suubumiseni kaitse all. Internetist võib lugeda ka tiivikule tekkinud jää lahti murdumisest mis võib kaugele lennates tuua ettearvamatuid olukordi. Samas dokumendis on kirjeldatud lahti murdunud 8 tonni raskuse tuulikutiiviku 230 meetrisest õhulennust. Lk 32 33st  Arvamused ja seisukohad Vinni valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele Kinnisvara väärtuse langus Miila külas elamise põhilisemaks väärtuseks on siinne elukeskkond - suhteliselt vaikne paik oma inimestega - looduse ja põllumaade keskel. Üldise linnastumise määra juures, kus linn ja selle taristud pakuvad töökohti ja mugavust, eelistavad kahe maakonna äärealal kodud rajanud Miila ja Kõrma elanikud teistlaadseid väärtusi. Potensiaalne uus elanik kaaluks siia elama asumist ilmselt sarnastel põhjustel kui tänased elanikud. Kui tuulepargid asendavad maastikud reostuste ning häiringutega, ei ole maaelu kasuks otsutanud perel põhjust äärealale elama asuda - mürarikka ja visuaalse reostusega elupaiga leiaks ta ka linnale lähemalt. Selle arutluskäigu ja artiklitest loetud inimeste kogemuste põhjal võib suure kindlusega väita, et ka siinne kinnisvara hind langeb ja seda juba vastavate tuulikuparkide üldplaneeringusse kandmisel. Välisriikides, kus on tuuleparkidega pikemaajalised kogemused, on mainitud isegi 80-100% hinnalangust. Looduskaitse Kavandatavate tuuleparkide maaeraldiste ümbruses asub mitmeid olemasolevaid ning kavandatavaid looduskaitsealasid. Ainuüksi Miila ja Kõrma küla lähiümbruses on Natura 2000 loodus- ja linnuala, 3 projekteeritavat kaitseala, Miila ja Uljaste lendoravate kaitsealad jne. Tuuleparkide ja kaitsealade piirid jäävad üksteisest enamuses 500-600 m kaugusele. Kuna teada pole tuuleparkide mahtusid, pole teada ka tuuleparkide mõju kaitsealadele ja sealsetele liikidele. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Seoses kõigi eelpool välja toodud põhjuste, ohtude ja riskidega on meil tungiv ettepanek Vinni valla üldplaneeringust välja jätta elektrituulikute arendusalad TU17, TU18 ja TU19. Katrin Kärner- Teen Vinni valla üldplaneeringusse ettepaneku lisada planeeritava kergliiklusteede nimistusse ka järgmised teed: 1) Arvamust arvestatakse ja esitatud lõik kantakse joonisele kavandatava Rebane 22.01.2021 1) Ulvi küla sisene kergliiklustee piki Antsu teed (ca 580 meetrit) praegusest kergliiklusteest kuni planeeritava Ulvi kergliiklusteeni (joonisel kergliiklusteena. 1) ; 2) Arvamust ei arvesta, kuna esitatud teel on aasta keskmine ööpäevane 2) Viru-Kabalas Sämi-Sonda maanteel asuvate bussipeatuste ja Kabala raudteejaama ühendamiseks, ligikaudne pikkus 825 meetrit (joonisel liiklus 375 autot, mis on väga madal sagedus, et teha eraldi kergliiklustee. 2); 3) Arvamust arvestatakse ja esitatud lõik kantakse joonisele kavandatava 3) Kabala raudteejaama ja Miila tee vahel ca 155 meetrit (joonisel 2). kergliiklusteena. Ettepanek täiendab eelnõu punkti 5.2: Kergliiklusteede planeerimisel on oluline, et need oleksid katkematud, ühendaksid olulisi sihtpunkte (elu- ja töökohad ning teenuste osutamise kohad) ja moodustaksid pideva võrgustiku. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne kättesaadavuses on suur osa avalikku ruumi siduval jalg- ja jalgrattateede võrgustikul. Kergliiklusteed peavad olema sobilikud liikumiseks nii jalakäijale (lapsevankriga jalakäijale, liikumispuudega inimesele) kui ka jalgratturile. Antud ettepanekud võimaldavad olemasolevat kergliiklusteed muuta sidusaks kohalike jaoks oluliste transpordi sihtpunktide ja teenuste vahel (bussipeatused, rongipeatus, pood, perearstikeskus, lasteaed). Ühenduslõik Miila teega oleks loogiline ja ohutust suurendav investeering nii terviseliikujatele Ulvi-Kabala-Miila- Ulvi marsruudil, kui ka ühistranspordi kasutajatele Miilas ja Viru-Kabala Vabatkülas. 2. Nõudepõhine transport vallasisese liikumise parandamiseks peaks olema lahti kirjutatud üldplaneeringus kui liikuvust soodustav meede Praegusest ettepanekust ei saa aru, mida peaks üldplaneering seoses maapiirkonnas. Eriti Rägavere piirkonna ühendamiseks teiste Vinni valla piirkondadega, sest maakondlik ühistransport sedapidi ei liigu. nõudepõhise ühistranspordiga määrama. Üldplaneeringuga ei kavandata Tõenäoliselt on selline transpordivajadus pigem isiku- või juhtumipõhine, mistõttu oleks mõistlik kasutada nõudetranspordiks vallale seada tingimusi ühistranspordile - ühistransporti kavandatakse vastavalt kuuluvat sõidukit. jooksvatele vajadustele. Mehis Rebane OÜ Soovin, et Vinni Valla üldplaneeringu eelnõus muudetaks Ulvi külas asuva Künka katastriüksuse (tunnus: 70201:001:0851) maa sihtotstarve Arvestada, nimetatud maaüksuselt eemaldatakse planeeritud tootmise maa Miila Viss tootmismaa asemel maatulundusmaaks. juhtotstarve ja selle asemel tuleb maaline asustus. 25.01.2021 Lk 33 33st