Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja eelhinnangute edastamine seisukoha esitamiseks

EELHINNANG Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini Keila-Harku alajaamade vahelisel lõigul Empower AS esitas 19.12.2019 ehitusloa taotlus nr 1911271/28626 ehitisregistri kaudu ehitusloa saamiseks Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini Keila-Harku alajaamade vahelisel lõigul. Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 30 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Vastavalt KeHJS § 11 lg 6 kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Harju maavanema kehtestas 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine". AS Maves on läbi viinud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise ning mille Keskkonnaamet on 04.02.2016 kirjaga nr 6- 5/16/1-7 tunnistanud nõuetele vastavaks. Teemaplaneeringu mõju oli hinnatud sellises detailsusastmes, mis eeldas, et täiendavat keskkonnamõju hindamis ei ole vaja läbi viia. Tuginedes eeltoodule koostas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ehitusloa taotlusele Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin Keila – Harku lõigul eelhinnangu. Eelhinnang on koostatud Empower AS-i poolt edastatud andmete alusel, sh Põhiprojekt KPL1707K8_PP_v02. Projekteeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriüekandeliinist. Projekteeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks ning ülekandekao vähendamiseks, mis omakorda tagavad tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on vajalik ka ühtse energiaturu arendamiseks Balti riikide, Kesk-Euroopa ja Skandinaavia vahel. Harku- Lihula-Sindi elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/CE) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009). Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin projekteeritakse ja ehitatakse välja alajaamade vaheliste lõikudena, et tagada piisav varustuskindlus elektriõhuliini trassile jäävates alajaamades. Uue elektriõhuliini ehitamise käigus demonteeritakse olemasolev amortiseerunud 110 kV õhuliin (olemasoleva õhuliini demontaaž lahendatakse eraldi projektiga) ja asendatakse uue 330/110 kV õhuliiniga, see tähendab, et ehitatakse uued vundamendid, püstitatakse uued metallsõrestikmastid või -torumastid ja monteeritakse uued juhtmed. Käesolev eelhinnang käsitleb Harku-Lihul-Sindi 330/110 kV õhuliini projekteerimist ja ehitamist Keila ja Harku alajaamade vahelisel lõigul. Eelhinnangu eesmärk on selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine. Eelhinnangu koostamise käigus arvestati järgmiste dokumentidega: • Empower AS ja Leonhard Weiss OÜ koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Keila - Harku Harjumaal Saue ja Harku vallas“, töö nr KPL1707K8. • AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskkonnamõju strateegiline hindamine“; • Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017; • Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Harju maavanema 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k; • Keskkonnaamet 30.08.2019 edastatud e-kiri. 1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Tegevuse iseloom ja maht Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassikoritori määramiseks on koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Harju maavanema 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k ning Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Teemaplaneeringuga on määratud elektriliini trassikoridor laiusega 100 m, milles on 20 m laiune puhverala. Projekteeritava trassi õhuliini telg ja 80 m laiune kaitsevöönd paikneb 100 % teemaplaneeringus etteantud trassikoridoris. Lähtuvalt tehnilistest võimalustest, keskkonnaalastest piirangutest ja inimasustusest, on projekteerimise käigus valitud trassikoridorile kõige optimaalsem asukoht. Teemaplaneeringu trassivaliku mõju hinnati keskkonnamõju hindamise detailsusastmes ning kaaluti alternatiivlahendusi, mis olid eelnevalt läbinud Natura eelhindamise ning vastasid õigusnormidele (looduskaitseseadus, veeseadus, müra normtasemed, elektromagnetvälja normtasemed jne). Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt ehitusseadustiku § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Geodeetiliste uuringute ja alusplaani põhjal koostatud pikiprofiili abil on täpsustatud nurgamastide ja valitud kandemastide asukohad ning määratud mastide kõrgused. Mastide tüübid on valitud sõltuvalt masti asukohast ja otstarbest. Projekteeritud trassi kirjeldus Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin ehitatakse olemasolevate Harku, Lihula, Sindi alajaamade vahel paiknevate 110 kV õhuliinide asemele. Käesolevas köites käsitletav Keila ja Harku alajaamade vaheline 330/110 kV õhuliin ehitatakse 30% ulatuses olemasoleva Keila - Harku alajaamade vaheliste 110 kV õhuliini L111 ja L112 trassis. Olemasoleva L111 ja L112 110 kV ja projekteeritava L503/L111/L112 330/110 kV. Harku valla territooriumil läbib projekteeritud õhuliini trassikoridor Tutermaa küla. Projekteeritud õhuliin kulgeb kolme- ahelalisena (330 kV + 110 kV + 110 kV) Harku-Lihula L503/ Harku-Keila L111/ Harku-Keila L112 alates Keila alajaamast kuni Harku ja Saue valdade piirini Tutermaa-Vanamõisa teeni olemasolevas Harku-Keila L111 trassikoridoris. Saue valla territooriumil läbib projekteeritud õhuliini trassikoridor Kiia, Vanamõisa, Püha, Hüüru ja Alliku külasid. Saue valda sisenedes kulgeb projekteeritud õhuliin kolme-ahelalisena (330 kV + 110 kV + 110 kV) Harku-Lihula L503/ Harku-Keila L111/ Harku-Keila L112 Kiia küla territooriumil olemasolevas Harku-Keila L111 trassikoridoris ja siseneb Vanamõisa küla loodeosast uuel trassil. Edasi kulgeb projekteeritud õhuliini trassikoridor uuel trassil Püha ja Hüüru küladest mööda idaservast ja Alliku külast Lääne servast. Ületades Vääna jõe liigub trassikoridor edasi Aiandi teest põhja poole olemasoleva 330 kV elektriliini trassiga paralleelselt Harku alajaamani. Olemasolevate ressursside kasutus Loodusvarad Rajatav 330/110 kV õhuliini projekti alale ei jää riiklikult kaitstavat ala (kaitseala, hoiuala, kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis või liigi püsielupaika). Maa Elektriliini kaitsevööndis asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus. Kohtades, kus võib ilmneda maaomanikule majandustegevuse piiranguid, lahendatakse poolte omavahelisel kokkuleppel, nii et kahjud oleksid võimalikult väikesed. Kui kahjud on vältimatus, siis hüvitatakse need kahju saajale ehitustegevust läbiviiva ettevõtte poolt. Kõikide elektriõhuliini kaitsevööndisse jäävate katastriüksuste omanikega sõlmitakse liini omanikuga Elering AS kasuks isikliku kasutusõigusega koormamise leping või kokkuleppe mittesaavutamisel seatakse sundvaldus. Pinnas, muld Peale liini ehitustöid taastatakse liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa vastavalt endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada, siluda ja teostada kinni sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele maaomaniku või maa rentnikuga. Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale. Märgaladel teostatakse võimalusel töid külmunud pinnasega, mis vähendab oluliselt kahju nii pinnasele kui ka taimestikule. Kõikjal, kus rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime (ehitusmasinatega liikumine, truupide paigaldus), lahendatakse maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine. Ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid rekonstrueeritakse hiljemalt vahetult peale nende riknemise ilmnemist. Töö organiseeritakse viisil, et maaparandussüsteem toimiks kogu aeg. Peale ehitise valmimist kontrollitakse nende toimimist 2 aasta jooksul. Liini ehitamiseks ja hooldamiseks uute statsionaarsete teede rajamist ettenähtud ei ole. Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutatakse maksimaalselt liini trassikoridori, vältimatul vajadusel rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis kooskõlastatakse maaomaniku, Põllumajandusameti ja vajadusel Keskkonnaametiga. Ehitusmaterjali veoks ja masinate liiklemiseks kasutatakse maksimaalselt liini kaitsevööndit. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ei tohi tekitada looduslikele kooslustele täiendavat kuivendusmõju. Põhja- ja pinnavesi Elektriliini trassikoridor ületab mitut vooluveekogu, neist suuremate ületamiseks kasutatakse olemasolevaid sildu, väiksemate veekogude ületamiseks võib olla otstarbekam rajada ajutine ülesõit. Vooluveekogude ümber ja või ülesõit otsustatakse ehituse käigus, kuna ühe või teise variandi kasutamine oleneb oluliselt ehitusaegsest ilmastikust ja aastaajast. Õhuliini trassikoridori jääb Keila - Harku lõigul 1 üle 25 km² valgalaga vooluveekogu: Vääna jõgi (registrikood VEE1094500). Veekogude ehituskeeluvöönditesse maste projekteeritud ei ole ja nendest läbisõit on keelatud. Põhjavee kahjustamist antud tegevuse käigus ette näha ei ole. Kaitstavad loodusobjektid Keila alajaamast kuni Harku alajaamani ei läbi projekteeritud õhuliini trassikoridor ja selle kaitsevöönd ühtegi kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Projektlahenduse koostamisel on muuhulgas aluseks võetud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017), mille kohaselt vajab antud lõigul märgistamist 2 liinilõiku (Vanamõisa peakraav ja Vääna jõgi). Projektis on aruande tulemustega arvestatud ning valitud on linnupeletid vastavalt aruandes väljatoodule. Tegevuse energiakasutus Tegevuse eesmärgiks on energiakasutuse kvaliteedi kindlustamine ja tagamine. Tegevuse tulemusena suureneb võimalus tarnida suuremas mahus rohelist energiat Skandinaaviamaadest. Tegevusega kaasnevad tegurid: heide vette, pinnasess ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, kiirgus ja lõhn. Ehitustegevuse käigus esineb vibratsiooni ja mürahäiringuid. Kasutamisjärgselt ei ole häiringuid ette näha. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Ehitustegevuseks vajalikud materjalid komplekteeritakse enne objektile viimist laoplatsil. Kõik materjalid on paigutatud tehastest saabudes puitkastidesse, mis lähevad hiljem taaskasutusse. Elektriõhuliini kasutusajal jäätmeid ei teki. Avariiolukorrad, suurõnnetused Tegevuse käigus ei ole ette näha avariiolukordasid, mille käigus võiks sattuda keskkonda kemikaalide või naftasaadusi. Ehitustöödeks objektile ajutisi tankimisjaamu ei paigaldata. Masinate tankimine teostatakse statsionaarsetes tanklates. Õhuliini kaitsevööndi koridor laiusega 80 m, välistab puude kukkumine õhuliini juhtmetesse. Samuti ei põhjusta elektriõhuliin suurõnnetuse või katastroofi ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoha ja mõjutatava keskkonna kirjeldus Olemasolev ja planeeritav maakasutus Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Uus trassikoridor on viidud kaugemale eluhoonetest ning kehtestatud mastide rajamise keelualad nii et mastide paiknemine ei tekitaks visuaalset reostust inimeste elukohtadest. Selline tegevus on võimalik, kuna võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mastide vahega 150-200 m, muutub see vahekaugus kuni 450 meetrile. Planeeritav trassikoridor viiakse kaugemale asustatud piirkondadest Ellamaa ja Turba küladest. Projekteeritava elektriliini mastid on metallsõrestik või –torumastid. Vabalt seisvad metallsõrestikmastid paigaldatakse liini pöördenurkadesse, kuna need taluvad paremini liinijuhtmete nurgiti paigaldamisel erinevaid tõmbejõudusid. Samuti paigaldatakse vabalt seisvad metallsõrestikmastid põldudele, kuna need võtavad võrreldes vantidega torumastidest oluliselt vähem väärtuslikku põllumaad enda alla ning takistavad oluliselt vähem põlluharimist ja on ohutumad, kuna risk takerduda vantidesse põllumajandusmasinatega on välistatud. Vantidega torumastid paigaldatakse metsamaale, kuna seal ei ole vajadust põlluharimiseks ning nende paigaldamine on majanduslikult otstarbekam, kuna nende valmistamiseks on kasutatud 2/3 metallsõrestikmastide valmistamiseks kuluvast metallist. Alal esinevad loodusvarad (kvaliteet ja taastumisvõime) Elektriõhuliini trassikoridor läbib nii põllu kui ka metsamaid. Vundamentide valiku kindlakstegemiseks on eelnevalt teostatud geoloogilised uuringud mastide asukohtades. Kuna tegemist on valdavalt moreen ja savi pinnasega, paigaldatakse valdav enamus mastidest vaivundamentidele, millega ei kaasne mahukaid kaevetöid. Põllumaadele paigaldatud liinitrassi mõju on võrreldes olemasoleva õhuliiniga on märkimisväärselt väiksem, kuna mastide vahekaugused on uuel liinil ca 2 korda suuremad ehk siis põllumaadele paigaldatakse 2 korda vähem maste. Metsamaadel paigaldataval liinitrassil, kus on vajalik trassikoritori laiendus raadamise näol või paigaldatakse liini trassikoridor uuele trassile jääb selle mõju paikseks. Metsas olev liin on loomastikule endiselt kasutatav kuna kavandatav tegevus ei too endaga kaasa inimasustust ega loodushäiringuid. Trassi rajamine uutele metsamassiividele on eelnevalt teemaplaneeringus põhjalikult kaalutud ning ei põhjusta metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning metsade mitmekesisuse, tõhususe ja jätkusuutlikkuses olulisi häiringuid. Märgadel ja soistel aladel teostada töid külmunud pinnasega, mis säästab oluliselt taimkatte ja pinnase hävingut ning aitab pinnasel ja taimestikul kiiremini taastuda. Demonteeritava õhuliini trassikoridoris on metsaomanikel võimalik alustada peale õhuliini demonteerimist taas metsamajandamisega. Keskkonna vastupanuvõime Elektriõhuliin trassikoridori ja seal kavandatava tegevuse asukoha valikul on läbi teemaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise valitud ja kaalutud alternatiivsete trassikoridoride omavahelisel võrdlemisel sobivaim asukoht, arvestatud võimaliku kaudset ja koosmõju keskkonnaseisundile. Ehitustööde läbiviimisel kasutada rasketehnikaga liiklemiseks võimalikult palju trassikoridori. Elanikkond Trassi asukohavalikuks on läbiviidud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha määramine“, mille käigus on erinevate alternatiivide võrdlusel valitud uuele elektriõhuliinile uus asukohta. Trassivaliku valikul on kaasatud kõik asjassepuutuvad maaomanikud, kohalikud omavalitsused, Keskkonnaamet ja teised asjast huvitatud osapooled. Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini asukohaga on uus trassikoridor viidud kaugemale tiheasustusaladelt, et vähendada liini visuaalset mõju. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Mõju suurus Tegevuse käigus pole ette näha olulist keskkonnamõju keskkonnaelementidele (maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik, mets ja looduslik mitmekesisus), elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ning nende omavahelisetele seostele. Suurõnnetuste ja katastroofidega kaasnevad mõjud puuduvad. Mõjuala ulatus Võrreldes olemasolevate 110 kV õhuliini mõjuulatusega, uue õhuliinitrassi mõjuala ulatus ei muutu, pigem paraneb, kuna trassikoridor liigub kaugemala inimeste elupaikadest, kaks olemasolevat 110 kV õhuliini tõstetakse ühtedele mastidele koos ehitatava 330 kV õhuliiniga ning 30 % ulatuses jääb uus trassikoridor oma algsele asukohale. Mõju ilmnemise tõenäosus Mõju ilmnemise tõenäosus aasate jooksul puudub, kuna õhuliini füüsikalised omadused ja funktsioon ajas ei muutu. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Tegevuse käigus tekkiv mõju keskkonnakaitselistele objektidele on pigem marginaalne. Olemasolev õhuliinitrass demonteeritakse Väinamere loodus- ja linnualalt ning lisaks viiakse veel kahe õhuliini trassid projekteeritava õhuliinitrassi koritori, mis vähendab oluliselt mõju keskkonnale. Elanikkonnale tekkiv mõju on minimaalne, kuna tegevus toimub väljaspool tiheasustust ala. Mõju võib esineda mastide vundamentide paigaldamisel, kui rikutakse maaparandusala kuivendussüsteeme, kuid mõju on sellisel juhul hetkeline, kuna maaparandussüsteemide toimimine taastatakse koheselt selle ilmnemisel. Samuti võib esineda lühiajalist mõju ehitusaegse müra näol, mida põhjustab masinate liikumine. Mõju piiriülesus Piiriülene mõju naaberriikide territooriumile puudub Mõju Natura 2000 võrgustikule Elektriõhuliin ei läbi Natura 2000 alasid. Kavandatava tegevuse koosmõju Tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeerivate tegevuste koosmõju ette näha ei ole. Ebasoodsa mõju tõhus ennetamine Ebasoodsate mõjude vältimiseks looduskeskkonnale teostatakse linnuliikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks raietöid tehakse ajavahemikus 1. august kuni 30. veebruar. Maaparandussüsteemide ebasoodsa mõju vältimiseks teostatakse vaiatöödel eelnevalt kuivendussüsteemide asukoha kindlakstegemisel pinnase surfimist. Ehitusaegse müra häirivat mõju vähendatakse tööde teostamisega tööpäevadel kell 8-17 ja väldetakse tööde teostamist nädalavahetustel ning varastel ja hilistel tundidel. Liikluskoormuse vähendamiseks kohalikel ja riigiteedel kasutatakse tegevuse läbiviimiseks võimalikult palju õhuliini trassikoridori. Lindude lendamise vältimiseks õhuliinijuhtmetesse on projektis ettenähtud linnupeletite paigaldamine järgnevatel liinilõikudel (Vanamõisa peakraav ja Vääna jõgi) vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017) kohaselt. Eelhinnangu järeldus Lähtuvalt asjaolust, et tegevusega toimub tehniline ümberkorraldus, mille käigus asendatakse olemasolev L111 ja L112 110 kV õhuliinid uue ja turvalisema L503/L111/L112 330/110/110 kV õhuliiniga. Rajatava õhuliini kaitsevöönd laieneb 50 meetrilt 80 meetrile ning asub 70 % ulatuses uuel trassil, kuid on oma asukoha valiku poolest sobivam looduskeskkonna säilimist ja elanikkonna heaolu arvestades. Projektis on arvestatud kõiki keskkonnaalaseid ja inimkonnale mõjuvaid tegureid. Arvestades eelnevalt koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeerinut täpsustavad temaplaneeringut „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassiasukoha määramine“, AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskkonnamõju strateegiline hindamine“ ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017 ning asjast huvitatud asutuste projekteerimis ja kooskõlastamise tingimustega. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegiline hindamine on koostatud asjakohaselt ning omab piisavalt teavet keskkonna mõjude kohta ning rakendatavate meetmete kohta, on TTJA seisukohale, et täiendavat keskkonnamõju hindamist ei ole vaja läbi viia.  EELHINNANG Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin Riisipere-Keila alajaamade vahelisel lõigul Empower AS esitas 19.12.2019 Ehitusloa taotlus nr 1911271/28625 ehitisregistri kaudu ehitusloa saamiseks Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin Riisipere-Keila alajaamade vahelisel lõigul. Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 30 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Vastavalt KeHJS § 11 lg 6 kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Harju maavanema kehtestas 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine". AS Maves on läbi viinud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise ning mille Keskkonnaamet on 04.02.2016 kirjaga nr 6- 5/16/1-7 tunnistanud nõuetele vastavaks. Teemaplaneeringu mõju oli hinnatud sellises detailsusastmes, mis eeldas, et täiendavat keskkonnamõju hindamis ei ole vaja läbi viia. Tuginedes eeltoodule koostas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ehitusloa taotlusele Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin Riisipere-Keila alajaamade vahelisel lõigul eelhinnangu. Eelhinnang on koostatud Empower AS-i poolt edastatud andmete alusel, sh Põhiprojekt KPL1707K1_PP, AA-0-01_v04. Projekteeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriüekandeliinist. Projekteeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks ning ülekandekao vähendamiseks, mis omakorda tagavad tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on vajalik ka ühtse energiaturu arendamiseks Balti riikide, Kesk-Euroopa ja Skandinaavia vahel. Harku- Lihula-Sindi elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/CE) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009). Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin projekteeritakse ja ehitatakse välja alajaamade vaheliste lõikudena, et tagada piisav varustuskindlus elektriõhuliini trassile jäävates alajaamades. Uue elektriõhuliini ehitamise käigus demonteeritakse olemasolev amortiseerunud 110 kV õhuliin (olemasoleva õhuliini demontaaž lahendatakse eraldi projektiga) ja asendatakse uue 330/110 kV õhuliiniga, see tähendab, et ehitatakse uued vundamendid, püstitatakse uued metallsõrestikmastid või -torumastid ja monteeritakse uued juhtmed. Käesolev eelhinnang käsitleb Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini projekteerimist ja ehitamist Riisipere ja Keila alajaamade vahelisel lõigul. Eelhinnangu eesmärk on selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine. Eelhinnang Eelhinnangu koostamise käigus arvestati järgmiste dokumentidega: • Empower AS ja Leonhard Weiss OÜ koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Riisipere - Keila Harjumaal Saue ja Harku vallas“, töö nr KPL1707K7. • AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskkonnamõju strateegiline hindamine“; • Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017; • Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Harju maavanema 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k; • Keskkonnaamet 02.07.2019 väljastatud tingimuslik nõusolek ehitusloa väljastamiseks kiri nr 6-2/19/9239-2 1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Tegevuse iseloom ja maht Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassikoridori määramiseks on koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, mis on Harju maavanema 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k kehtestatud. Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine ning Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-LihulaSindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. Teemaplaneeringuga on määratud elektriliini trassikoridor laiusega 100 m, milles on 20 m laiune puhverala. Projekteeritava trassi õhuliini telg ja 80 m laiune kaitsevöönd paikneb 100% teemaplaneeringus etteantud trassikoridoris. Lähtuvalt tehnilistest võimalustest, keskkonnaalastest piirangutest ja inimasustusest, on projekteerimise käigus valitud trassikoridorile kõige optimaalsem asukoht. Teemaplaneeringu trassivaliku mõju hinnati KMH detailsusastmes ning kaaluti alternatiivlahendusi, mis olid eelnevalt läbinud Natura eelhindamise ning vastasid õigusnormidele (looduskaitseseadus, veeseadus, müra normtasemed, elektromagnetvälja normtasemed jne). Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Geodeetiliste uuringute ja alusplaani põhjal koostatud pikiprofiili abil on täpsustatud nurgamastide ja valitud kandemastide asukohad ning määratud mastide kõrgused. Mastide tüübid on valitud sõltuvalt masti asukohast ja otstarbest. Projekteeritud trassi kirjeldus Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin ehitatakse olemasolevate Harku, Lihula, Sindi alajaamade vahel paiknevate 110 kV õhuliinide asemele. Riisipere ja Keila alajaamade vaheline 330/110 kV õhuliin ehitatakse 60% ulatuses olemasoleva Riisipere - Keila alajaamade vahelise 110 kV õhuliini L109 trassis. Olemasoleva L110 110 kV ja projekteeritava L503/L110 330/110 kV. Saue valla territooriumil läbib projekteeritud õhuliini trassikoridor Vilumäe, Jaanika, Hingu, Pohla, Laitse, Vansi, Kabila, Tuula, Pällu, Jõgisoo, Aila ja Valingu külasid. Projekteeritud õhuliin kulgeb kahe-ahelalisena (330 kV + 110 kV) Harku-Lihula L503/ Riisipere-Keila L110 alates planeeritavast Riisipere alajaamast üle Ääsmäe-Haapsalu- Rohuküla tee ümber Riisipere asumi põhja poolt. Ületab Riisipere Vasalemma raudtee ja kulgedes edasi mööda olemasolevat L110 110 kV trassikoridori Hingu külani, millest möödutakse lõuna poolt elamutest kaugemalt. Hingu ja Pohla küladest möödudes suundub trassikoridor tagasi põhja poole. Mastist 356Y teostatakse ühendustööd olemasoleva 110 kV Kiisa – Ellamaa L110 õhuliini ja projekteeritud 110 kV õhuliini vahel. Kiisa – Ellamaa õhuliinitrassile paigaldatakse ühenduse teostamiseks ankrumast. Edasi liigub projekteeritud õhuliini trassikoridor uues trassis põhja suunas kuni 110 kV Keila – Rummu L017 õhuliininini. Projekteeritud õhuliini mastist 361Y teostatakse ühendustööd olemasoleva L017 õhuliiniga. Harku valla territooriumil läbib projekteeritud õhuliini trassikoridor Tutermaa küla. Harku valda sisenedes ületab õhuliini trassikoridor Tallinna ringtee ja suundub olemasolevas õhuliini trassikoridoris Keila alajaamani. Olemasolevate ressursside kasutus Loodusvarad Hingu külas on trassiga ristuval alal inventeeritud III kaitsekategooriasse kuuluvate taimede väike vesiroos ja harilik porss ning III kaitsekategooria linnuliigi sookure esinemine. Riisipere alajaamast kuni Keila alajaamani läbib projekteeritud õhuliini trassikoridor ja selle kaitsevöönd Ruila ja Ohtu turbamaardlat ning möödub kagust Orkjärve kaitsealast. Maa Elektriliini kaitsevööndis asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus. Kohtades, kus võib ilmneda maaomanikule majandustegevuse piiranguid, lahendatakse poolte omavahelisel kokkuleppel, nii et kahjud oleksid võimalikult väikesed. Kui kahjud on vältimatud, siis hüvitatakse need kahju saajale ehitustegevust läbiviiva ettevõtte poolt. Kõikide elektriõhuliini kaitsevööndisse jäävate katastriüksuste omanikega sõlmitakse liini omaniku Elering AS kasuks iskliku kasutusõigusega koormamise leping või kokkuleppe mittesaavutamisel seatakse sundvaldus. Pinnas, muld Peale liini ehitustöid taastatakse liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa vastavalt endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada, siluda ja teostada kinni sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele maaomaniku või maa rentnikuga. Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale. Märgaladel teostatakse võimalusel töid külmunud pinnasega, mis vähendab oluliselt kahju nii pinnasele kui ka taimestikule. Kõikjal, kus rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime (ehitusmasinatega liikumine, truupide paigaldus), lahendatakse maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine. Ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid rekonstrueeritakse hiljemalt vahetult peale nende riknemise ilmnemist. Töö organiseeritakse viisil, et maaparandussüsteem toimiks kogu aeg. Peale ehitise valmimist kontrollitakse nende toimimist 2 aasta jooksul. Liini ehitamiseks ja hooldamiseks uute statsionaarsete teede rajamist ettenähtud ei ole. Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutatakse maksimaalselt liini trassikoridori, vältimatul vajadusel rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis kooskõlastatakse maaomaniku, Põllumajandusameti ja vajadusel Keskkonnaametiga. Ehitusmaterjali veoks ja masinate liiklemiseks kasutatakse maksimaalselt liini kaitsevööndit. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ei tohi tekitada looduslikele kooslustele täiendavat kuivendusmõju. Põhja- ja pinnavesi Elektriliini trassikoridor ületab mitut vooluveekogu, neist suuremate ületamiseks kasutatakse olemasolevaid sildu, väiksemate veekogude ületamiseks võib olla otstarbekam rajada ajutine ülesõit. Vooluveekogude ümber ja või ülesõit otsustatakse ehituse käigus, kuna ühe või teise variandi kasutamine oleneb oluliselt ehitusaegsest ilmastikust ja aastaajast. Õhuliini trassikoridori jääb Riisipere - Keila lõigul 3 üle 25 km² valgalaga vooluveekogu: Hingu oja (registri kood VEE1099700), Vasalemma jõgi (registri kood VEE1099200) ja Keila jõgi (registri kood VEE1094500). Veekogude ehituskeeluvöönditesse maste projekteeritud ei ole ja nendest läbisõit on keelatud. Põhjavee kahjustamist antud tegevuse käigus ette näha ei ole. Kaitstavad loodusobjektid Riisipere alajaamast kuni Keila alajaamani ei läbi projekteeritud õhuliini trassikoridor ja selle kaitsevöönd ühtegi kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Projektlahenduse koostamisel on muuhulgas aluseks võetud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017), mille kohaselt vajab antud lõigul märgistamist 4 liinilõiku (Vasalemma jõgi, Tuulna põllud kahel lõigul, Keila jõgi). Projektis on aruande tulemustega arvestatud ning valitud on linnupeletid vastavalt aruandes väljatoodule. Tegevuse energiakasutus Tegevuse eesmärgiks on energiakasutuse kvaliteedi kindlustamine ja tagamine. Tegevuse tulemusena suureneb võimalus tarnida suuremas mahus rohelist energiat Skandinaaviamaadest. Tegevusega kaasnevad tegurid: heide vette, pinnasess ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, kiirgus ja lõhn. Ehitustegevuse käigus esineb vibratsiooni ja mürahäiringuid. Kasutamisjärgselt ei ole häiringuid ette näha. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Ehitustegevuseks vajalikud materjalid komplekteeritakse enne objektile viimist laoplatsil. Kõik materjalid on paigutatud tehastest saabudes puitkastidesse, mis lähevad hiljem taaskasutusse. Elektriõhuliini kasutusajal jäätmeid ei teki. Avariiolukorrad, suurõnnetused Tegevuse käigus ei ole ette näha avariiolukordasid, mille käigus võiks sattuda keskkonda kemikaalide või naftasaadusi. Ehitustöödeks objektile ajutisi tankimisjaamu ei paigaldata. Masinate tankimine teostatakse statsionaarsetes tanklates. Õhuliini kaitsevööndi koridor laiusega 80 m, välistab puude kukkumist õhuliini juhtmetesse. Samuti ei põhjusta elektriõhuliin suurõnnetuse või katastroofi ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoha ja mõjutatava keskkonna kirjeldus Olemasolev ja planeeritav maakasutus Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Uus trassikoridor on viidud kaugemale eluhoonetest ning kehtestatud mastide rajamise keelualad nii et mastide paiknemine ei tekitaks visuaalset reostust inimeste elukohtadest. Selline tegevus on võimalik, kuna võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mastide vahega 150- 200 m, muutub see vahekaugus kuni 450 meetrile. Planeeritav trassikoridor viiakse kaugemale asustatud piirkondadest Ellamaa ja Turba küladest. Projekteeritava elektriliini mastid on metallsõrestik või –torumastid. Vabalt seisvad metallsõrestikmastid paigaldatakse liini pöördenurkadesse, kuna need taluvad paremini liinijuhtmete nurgiti paigaldamisel erinevaid tõmbejõudusid. Samuti paigaldatakse vabalt seisvad metallsõrestikmastid põldudele, kuna need võtavad võrreldes vantidega torumastidest oluliselt vähem väärtuslikku põllumaad enda alla ning takistavad oluliselt vähem põlluharimist ja on ohutumad, kuna risk takerduda vantidesse põllumajandusmasinatega on välistatud. Vantidega torumastid paigaldatakse metsamaale, kuna seal ei ole vajadust põlluharimiseks ning nende paigaldamine on majanduslikult otstarbekam, kuna nende valmistamiseks on kasutatud 2/3 metallsõrestikmastide valmistamiseks kuluvast metallist. Alal esinevad loodusvarad (kvaliteet ja taastumisvõime) Elektriõhuliini trassikoridor läbib nii põllu kui ka metsamaid. Vundamentide valiku kindlakstegemiseks on eelnevalt teostatud geoloogilised uuringud mastide asukohtades. Kuna tegemist on valdavalt moreen ja savi pinnasega, paigaldatakse valdav enamus mastidest vaivundamentidele, millega ei kaasne mahukaid kaevetöid. Põllumaadele paigaldatud liinitrassi mõju on võrreldes olemasoleva õhuliiniga on märkimisväärselt väiksem, kuna mastide vahekaugused on uuel liinil ca 2 korda suuremad ehk siis põllumaadele paigaldatakse 2 korda vähem maste. Metsamaadel paigaldataval liinitrassil, kus on vajalik trassikoritori laiendus raadamise näol või paigaldatakse liini trassikoridor uuele trassile jääb selle mõju paikseks. Metsas olev liin on loomastikule endiselt kasutatav kuna kavandatav tegevus ei too endaga kaasa inimasustust ega loodushäiringuid. Trassi rajamine uutele metsamassiividele on eelnevalt teemaplaneeringus põhjalikult kaalutud ning ei põhjusta metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning metsade mitmekesisuse, tõhususe ja jätkusuutlikkuses olulisi häiringuid. Märgadel ja soistel aladel teostada töid külmunud pinnasega, mis säästab oluliselt taimkatte ja pinnase hävingut ning aitab pinnasel ja taimestikul kiiremini taastuda. Demonteeritava õhuliini trassikoridoris on metsaomanikel võimalik alustada peale õhuliini demonteerimist taas metsamajandamisega. Keskkonna vastupanuvõime Elektriõhuliin trassikoritori ja seal kavandatava tegevuse asukoha valikul on läbi teemaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise valitud ja kaalutud alternatiivsete trassikoridoride omavahelisel võrdlemisel sobivaim asukoht, arvestatud võimaliku kaudset ja koosmõju keskkonnaseisundile. Ehitustööde läbiviimisel kasutada rasketehnikaga liiklemiseks võimalikult palju trassikoritori. Elanikkond Trassi asukohavalikuks on läbiviidud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha määramine“, mille käigus on erinevate alternatiivide võrdlusel valitud uuele elektriõhuliinile uus asukoht. Trassivaliku valikul on kaasatud kõik asjassepuutuvad maaomanikud, KOV, Keskkonnaamet ja teised asjast huvitatud osapooled. Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini asukohaga on uus trassikoridor viidud kaugemale tiheasustusaladelt, et vähendada liini visuaalset mõju. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Mõju suurus Tegevuse käigus pole ette näha olulist keskkonnamõju keskkonnaelementidele (maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik, mets ja looduslik mitmekesisus), elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ning nende omavahelisetele seostele. Suurõnnetuste ja katastroofidega kaasnevad mõjud puuduvad. Mõjuala ulatus Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mõjuulatusega, uue õhuliinitrassi mõjuala ulatus ei muutu, pigem paraneb, kuna trassikoridor liigub kaugemala inimeste elupaikadest ning 60 % ulatuses jääb uus trassikoridor oma algsele asukohale. Mõju ilmnemise tõenäosus Mõju ilmnemise tõenäosus aasate jooksul puudub, kuna õhuliini füüsikalised omadused ja funktsioon ajas ei muutu. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Tegevuse käigus tekkiv mõju keskkonnakaitselistele objektidele on pigem marginaalne. Olemasolev õhuliinitrass demonteeritakse Väinamere loodus- ja linnualalt ning lisaks viiakse veel kahe õhuliini trassid projekteeritava õhuliinitrassi koritori, mis vähendab oluliselt mõju keskkonnale. Elanikkonnale tekkiv mõju on minimaalne, kuna tegevus toimub väljaspool tiheasustust ala. Ainsana on Laitse asulas jäänud trassikoridor samasse asukohta, kuna erinevate mõjude kaalumisel oli see elanikkonna seisukohalt kõige sobivam asukoht. Võib esineda lühiajalist mõju ehitusaegse müra ja vibratsiooni näol, mida põhjustab masinate liikumine. Mõju võib esineda mastide vundamentide paigaldamisel, kui rikutakse maaparandusala kuivendussüsteeme, kuid mõju on sellisel juhul hetkeline, kuna maaparandussüsteemide toimimine taastatakse koheselt selle ilmnemisel. Mõju piiriülesus Piiriülene mõju naaberriikide territooriumile puudub Mõju Natura 2000 võrgustikule Elektriõhuliin ei läbi Natura 2000 alasid. Kavandatava tegevuse koosmõju Tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeerivate tegevuste koosmõju ette näha ei ole. Ebasoodsa mõju tõhus ennetamine Ebasoodsate mõjude vältimiseks looduskeskkonnale teostatakse linnuliikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks raietöid tehakse ajavahemikus 1. august kuni 30. veebruar. Maaparandussüsteemide ebasoodsa mõju vältimiseks teostatakse vaiatöödel eelnevalt kuivendussüsteemide asukoha kindlakstegemisel pinnase surfimist. Ehitusaegse müra häirivat mõju vähendatakse tööde teostamisega tööpäevadel kell 8-17 ja väldetakse tööde teostamist nädalavahetustel ning varastel ja hilistel tundidel. Liikluskoormuse vähendamiseks kohalikel ja riigiteedel kasutatakse tegevuse läbiviimiseks võimalikult palju õhuliini trassikoridori. Lindude lendamise vältimiseks õhuliini juhtmetesse on projektis ettenähtud linnupeletite paigaldamine järgnevatel liinilõikudel (Vasalemma jõgi, Tuulna põllud kahel lõigul, Keila jõgi) vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017) kohaselt. Eelhinnangu järeldus Lähtuvalt asjaolust, et tegevusega toimub tehniline ümberkorraldus, mille käigus asendatakse olemasolev L110 ja L017 110 kV õhuliin uue ja turvalisema L503/L110 330/110 kV õhuliiniga. Rajatava õhuliini kaitsevöönd laieneb 50 meetrilt 80 meetrile ning asub 40 % ulatuses uuel trassil, kuid on asukoha valiku poolest sobivam looduskeskkonna säilimise ja elanikkonna heaolu arvestades. Projektis on arvestatud kõiki keskkonnaalaseid ja inimkonnale mõjuvaid tegureid. Arvestades eelnevalt koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeerinut täpsustavad teemaplaneeringut „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassiasukoha määramine“, AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskkonnamõju strateegiline hindamine“ ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017 ning asjast huvitatud asutuste projekteerimis ja kooskõlastamise tingimustega. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegiline hindamine on koostatud asjakohaselt ning omab piisavalt teavet keskkonna mõjude kohta ning rakendatavate meetmete kohta, on TTJA seisukohale, et täiendavat keskkonnamõju hindamist ei ole vaja läbi viia.  Empower AS Reg.kood 11445550 Hermanni 8A 10121 TALLINN Tel. 6635600, Fax. 6635601 TEL000862 EEH002960 EEP001225 Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin Kullamaa-Risti alajaamade vahelisel lõigul Keskkonnamõjude eelhinnang Koostas: Edi Valgemäe TALLINN 2019 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .............................................................................. 6 1.1.Tegevuse iseloom ja maht ................................................................................................................. 6 1.2.Olemasolevate ressursside kasutus .................................................................................................... 7 1.2.1. Loodusvarad .................................................................................................................................. 7 1.2.3. Maa ................................................................................................................................................ 7 1.2.4. Pinnas, muld .................................................................................................................................. 8 1.2.5. Põhja- ja pinnavesi ........................................................................................................................ 8 1.2.6. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................................. 9 1.3. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................................ 10 1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid: heide vette, pinnasess ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, kiirgus ja lõhn. ....................................................................................................................................... 10 1.5. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ........................................................................................... 10 1.6. Avariiolukorrad, suurõnnetused ..................................................................................................... 10 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KEKKONNA KIRJELDUS .. 11 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus........................................................................................... 11 2.2. Alal esinevad loodusvarad (kvaliteet ja taastumisvõime) .............................................................. 11 2.3. Keskkonna vastupanuvõime ........................................................................................................... 12 2.4. Elanikkond...................................................................................................................................... 12 3. KAS KAVANDATAVAL TEGEVUSEL ON KeHJS §3¹ lg 2 KIRJELDATUD OTSENE VÕI KAUDNE OLULINE KESKKONNAMÕJU? ..................................................................................... 13 3.1. Mõju suurus .................................................................................................................................... 13 3.2. Mõjuala ulatus ................................................................................................................................ 13 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ............................................................................................................. 13 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus.................................................................................. 13 3.5. Mõju piiriülesus.............................................................................................................................. 14 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustikule...................................................................................................... 14 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju ................................................................................................... 14 3.8. Ebasoodsa mõju tõhus ennetamine ................................................................................................. 14 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE VÕI MÕNELE MUULE KAITSTAVALE LOODUSOBJEKTILE. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU ULATUS ................................................................................................................................... 15 4.1. Narura 2000 alad ............................................................................................................................ 15 4.2. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis Natura 2000 Väinamere loodus- ja linnualale ............................................................................................................ 17 4.3. Tegevusega kaasneva mõju ulatus.................................................................................................. 18 2 LÕPPJÄRELDUS ................................................................................................................................. 20 KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................ 21 3 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõjude eelhinnang (KMHEH) projektile „Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Kullamaa-Risti, Läänemaal Lääne-Nigula vallas“, töö nr KPL1707K5. Ühtlasi antakse soovitusi kaitse tegevuse osas. Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 nimetatud tegevuste hulka, mille korral peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas antud valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju (KMH). KeHJS § 6 ¹ on sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust. KeHJS § 2 ² kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib: • eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonna pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH vajalikkuse eelhinnangu andmisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 ¹ nimetatud teabest, keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusest nr 31 "Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded" ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vabariigi valitsuse määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt peab loa andmise otsustaja andma KMHEH ja kaaluma KMH algatamise vajalikkust tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Otsustus, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mitte, ning kas seetõttu on KMH vajalik, tehakse Natura eelhindamise käigus. Projekteeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriüekandeliinist. Projekteeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suuendamiseks ning ülekandekao vähendamiseks, mis omakorda tagavad tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on vajalik ka ühtse energiaturu arendamiseks Balti riikide, Kesk-Euroopa ja Skandinaavia vahel. Harku-Lihula-Sindi elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/CE) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009). 4 Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin projekteeritakse ja ehitatakse välja alajaamade vaheliste lõikudena, et tagada piisav varustuskindlus elektriõhuliini trassile jäävates alajaamades. Uue elektriõhuliini ehitamise käigus demonteeritakse olemasolev amortiseerunud 110 kV õhuliin (olemasoleva õhuliini demontaaž lahendatakse eraldi projektiga) ja asendatakse uue 330/110 kV õhuliiniga, see tähendab, et ehitatakse uued vundamendid, püstitatakse uued metallsõrestikmastid või -torumastid ja monteeritakse uued juhtmed. Antud töös käsitletakse Harku-Lihul-Sindi 330/110 kV õhuliini projekteerimist ja ehitamist Kullamaa ja Risti alajaamade vahelisel lõigul. Käesoleva KMHEH eesmärk on selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine (KMH). Eelhinnang viiakse läbi vastavalt KeHJS § 6 ¹ nimetatud teabest, keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusest nr 31 "Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded" ning Natura-(eel) hinddamisel on lähtutud 2013 aastal valminud juhendit (uuendatud 2017 aastal R.Kutsar ja K. Peet) „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 rakendamiseks Eestis“, asjaomaste asutuste seisukohtadele ja järgnevatest dokumentidest:  Empower AS ja Leonhard Weiss Energy AS koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula- Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Kullamaa-Risti Läänemaal Lääne-Nigula vallas“, töö nr KPL1707K5.  AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114;  Keskkonnaamet 06.05.2019 väljastatud tingimuslik nõusolek ehitusloa väljastamiseks kiri nr 7-9/19/5168-2. KMHEH koostajateks on Empower AS projekteerija Edi Valgemäe. 5 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS 1.1.Tegevuse iseloom ja maht Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassikoritori määramiseks on koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114 ning Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine. Teemaplaneeringuga on määratud elektriliini trassikoridor laiusega 100 m, milles on 20 m laiune puhverala. Projekteeritava trassi õhuliini telg ja 80 m laiune kaitsevöönd paikneb 100 % teemaplaneeringus etteantud trassikoritoris. Lähtuvalt tehnilistest võimalustest, keskkonnaalastest piirangutest ja inimasustusest, on projekteerimise käigus valitud trassikoritorile kõige optimaalsem asukoht. Teemaplaneeringu trassivaliku mõju hinnati KMH detailsusastmes ning kaaluti alternatiivlahendusi, mis olid eelnevalt läbinud Natura eelhindamise ning vastasid õigusnormidele (looduskaitseseadus, veeseadus, müra normtasemed, elektromagnetvälja normtasemed jne). Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Geodeetiliste uuringute ja alusplaani põhjal koostatud pikiprofiili abil on täpsustatud nurgamastide ja valitud kandemastide asukohad ning määratud mastide kõrgused. Mastide tüübid on valitud sõltuvalt masti asukohast ja otstarbest. Projekteeritud trassi kirjeldus Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin ehitatakse olemasolevate Harku, Lihula, Sindi alajaamade vahel paiknevate 110 kV õhuliinide asemele. Käesolevas köites käsitletav Kullamaa ja Risti alajaamade vaheline 330/110 kV õhuliin ehitatakse 5% ulatuses olemasoleva Kullamaa- Risti alajaamade vahelise 110 kV õhuliini L108A trassis. Olemasoleva L108A 110 kV ja projekteeritava L503/L108A 330/110 kV, lisa 1. 6 Projekteeritud õhuliini trassikoridor läbib Lääne-Nigula valla territooriumil Koluvere, Leila, Rõuma külasid ja Risti alevikku. Projekteeritud õhuliin kulgeb kahe-ahelalisena (330 kV + 110 kV) Harku-Lihula L503/ Kullamaa-Risti L108A alates Kullamaa alajaamast paralleelselt olemasoleva 110 kV õhuliinitrassiga Koluvere külast Lääne pool mööda. Sealt edasi kulgeb õhuliinitrass sirgjooneliselt põhja suunas Leila ja Koluvere külade vahelt, jäädes mõlema küla elumajadest võrdsetele kaugustele. Edasi kulgeb uus õhuliinitrass paralleelselt olemasoleva õhuliiniga kuni Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare teeni. Paralleelselt teega kulgeb liin mööda Leila külast kuni Rõuma külani. Rõuma küla juures ületades Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee kulgeb õhuliin paralleelselt teega põhja suunas Rõuma külast kuni Risti ristmikuni ning edasi kuni Risti alajaamani. Paralleelkulgemisel teega on rakendatud kitsa olu nõuet. 1.2.Olemasolevate ressursside kasutus 1.2.1. Loodusvarad Rajatav 330/110 kV õhuliini kaitsevöönd kattub osaliselt Õmma turbamaardla alaga. (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 188) hästilagunenud turba aktiivne reservvaru 12. plokiga, maardla alale ühtegi masti ei paigaldata. Õmma turbamaardla ala kattub Marimetsa-Õmma hoiuala, Natuura 2000 võrgustikuga. Tööde teostamine antud alal on kirjeldatud neljandas peatükis. Tööde läbiviimisel arvestada MaaPS 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“ sätestatud nõuetega. 1.2.3. Maa Elektriliini kaitsevööndis asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus. Kohtades, kus võib ilmneda maaomanikule majandustegevuse piiranguid, lahendatakse poolte omavahelisel kokkuleppel, nii et kahjud oleksid võimalikult väikesed. Kui kahjud on vältimatus, siis hüvitatakse need kahju saajale ehitustegevust läbiviiva ettevõtte poolt. Kõikide elektriõhuliini kaitsevööndisse jäävate katastriüksuste omanikega sõlmitakse liini omaniku Elering AS kasuks iskliku kasutusõigusega koormamise leping või kokkuleppe mittesaavutamisel sundvaldus. 7 1.2.4. Pinnas, muld Peale liini ehitustöid taastatakse liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa vastavalt endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada, siluda ja teostada kinni sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele maaomaniku või maa rentnikuga. Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale. Märgaladel teostatakse võimalusel töid külmunud pinnasega, mis vähendab oluliselt kahju nii pinnasele kui ka taimestikule. Kõikjal, kus rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime (ehitusmasinatega liikumine, truupide paigaldus), lahendatakse maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine. Ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid rekonstrueeritakse hiljemalt vahetult peale nende riknemise ilmnemist. Töö organiseeritakse viisil, et maaparandussüsteem toimiks kogu aeg. Peale ehitise valmimist kontrollitakse nende toimimist 2 aasta jooksul. Liini ehitamiseks ja hooldamiseks uute statsionaarsete teede rajamist ettenähtud ei ole. Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutatakse maksimaalselt liini trassikoridori, vältimatul vajadusel rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis kooskõlastatakse maaomaniku, Põllumajandusameti ja vajadusel Keskkonnaametiga. Ehitusmaterjali veoks ja masinate liiklemiseks kasutatakse maksimaalselt liini kaitsevööndit. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ei tohi tekitada looduslikele kooslustele täiendavat kuivendusmõju. 1.2.5. Põhja- ja pinnavesi Rajatav 330/110 kV õhuliini kaitsevöönd kattub Ollimäe-Koluvere tee ääres allikaga (keskkonnaregistrikoodiga VEE4510700), allika kaitsevööndis teostada raadamistööd käsitsi, allika ümbrus puhastada raiejäätmetest ja hoiduda allika kahjustamisest. Elektriliini trassikoritor ületab mitut vooluveekogu, neist suuremate ületamiseks kasutatakse olemasolevaid sildu, väiksemate veekogude ületamiseks võib olla otstarbekam rajada ajutine ülesõit. Vooluveekogude ümber ja või ülesõit otsustatakse ehituse käigus, kuna ühe või teise varjandi kasutamine oleneb oluliselt ehitusaegsest ilmastikust ja aastaajast. Õhuliini 8 trassikoridori jääb Kullamaa-Risti lõigul 1 üle 25 km² valgalaga vooluveekogu: Marimetsa oja (registri kood VEE1116900). Veekogude ehituskeeluvöönditesse maste projekteeritud ei ole ja nendest läbisõit on keelatud. Põhjavee kahjustamist antud tegevuse käigus ette näha ei ole. 1.2.6. Kaitstavad loodusobjektid Kullamaa alajaamast kuni Risti alajaamani läbib projekteeritud õhuliini trassikoridor ja selle kaitsevöönd II kategooria kaitsealuse taime kasvukohta, III kaitsekategooria liikide levialasid, Marimetsa-Õmma hoiuala, Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala Natura 2000 ala, Õmma turbamaardlat ja Kuistlemma raba. (Natuura 2000, vaadeldakse eraldi peatükina). Mastide vahemikus 269Y kuni 270Y läbib õhuliinitrass II kategooria kaitsealuse taime kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kasvukohta. 2013 aasta seisuga kohapealsel vaatlusel liiki ei leitud, kuid enne ehitamise alustamist tuleb kaitsevööndi alas Kauni kuldkinga registreeritud kasvukohas Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel viimase leiukoha vaatluse järgi 2006. aasta kasvukohas üks liigi isend. Projektis on nõue enne ehitamise alustamist istutada kauni kuldking isendid ümber. Ehitustööde teostajal on kohustus enne tööde algust korraldada leiukoha üle vaatus ja liigi olemasolul isendite ümber istutamine orhideesid tundva spetsialistiga. Leiukohta üle vaatav spetsialist teavitab vaatlustulemustest ja ümberistutamise protsessi käigust eelnevalt Keskkonnaametit. Masti 281Y vahetus läheduses asub III kaitsekategooria liikide soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) kasvukoht. Kasvukohal tehnikaga mitte liigelda, vältida tallamist ja rohukamara purustamist. Vundamendi ja masti töid teostada kasvukohast põhjas. Looduskaitseseaduse järgi kehtib piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse; keelatud on kaitstavate II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sh korjamine ja hävitamine; keelatud on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Mastide vahemikus 281Y kuni 285Y kulgeb õhuliin Marimetsa-Õmma hoiuala piiril. Marimetsa loodus- ja linnualal töid mitte teostada pesitsusajal 01.03.-31.07. Antud lõigul võimalike mõjude vältimiseks, hoiduda tehnikaga liiklemisest Natura elupaikadel. Mastide 284Y ja 285Y vundamendi ja masti paigaldustööd teostada vastavalt projekti lisas olevatel joonistel näidatud tõste, vundamendi ja komplekteerimisplatsidel. 9 Projektlahenduse koostamisel on muuhulgas aluseks võetud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne). Aruande kohaselt vajab antud lõigul märgistamist 8 liinilõiku (Hälvati, Käntu-Kastja, Kasari jõgi, Käntu-Kastja, Käntu-Kastja (soo ületus), Käntu-kastja, Liivi jõgi ja Kullamaa). Projektis on aruande tulemustega arvestatud ning valitud on linnupeletid vastavalt aruandes väljatoodule. 1.3. Tegevuse energiakasutus Tegevuse eesmärgiks on energiakasutuse kvaliteedi kindlustamine ja tagamine. Tegevuse tulemusena suureneb võimalus tarnida suuremas mahus rohelist energiat Skandinaaviamaadest. 1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid: heide vette, pinnasess ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, kiirgus ja lõhn. Tegevusega ei kaasne eelpool nimetatud tegureid. 1.5. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Ehitustegevuseks vajalikud materjalid komplekteeritakse enne objektile viimist laoplatsil. Kõik materjalid on paigutatud tehastest saabudes puitkastidesse, mis lähevad hiljem taaskasutusse. Elektriõhuliini kasutusajal jäätmeid ei teki. 1.6. Avariiolukorrad, suurõnnetused Tegevuse käigus ei ole ette näha avariiolukordasid, mille käigus võiks sattuda keskkonda kemikaalide või naftasaadusi. Ehitustöödeks objektile ajutisi tankimisjaamu ei paigaldada. Masinate tankimine teostatakse statsionaarsetes tanklates. Õhuliini kaitsevööndi koritor laiusega 80 m, välistatab puude kukkumine õhuliini juhtmetesse. Samuti ei põhjusta elektriõhuliin suurõnnetuse või katastroofi ohtu. 10 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KEKKONNA KIRJELDUS 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Uus trassikoritor on viidud kaugemale eluhoonetest ning kehtestatud mastide rajamise keelualad nii et mastide paiknemine ei tekitaks visuaalset reostust inimeste elukohtadest. Selline tegevus on võimalik, kuna võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mastide vahega 150- 200 m, muutub see vahekaugus kuni 450 meetrile. Planeeritav trassikoridor viiakse välja Marimetsa looduskaitsealalt, metsamassiividest maantee äärde ja eemale Koluvere külast. Looduskaitse seisukohalt annab see elupaikadele rohkem maad tagasi kui antud tegevusega hõlmatakse. Projekteeritava elektriliini mastid on metallsõrestik või –torumastid. Vabaltseisvad metallsõrestikmastid paigaldatakse liini pöördenurkadesse, kuna need taluvad paremini liinijuhtmete nurgiti paigaldamisel erinevaid tõmbejõudusid. Samuti paigaldadakse vabaltseisvad metallsõrestikmastid põldudele, kuna need võtavad võrreldes vantidega torumastidest oluliselt vähem väärtuslikku põllumad enda alla ning takistavad oluliselt vähem põlluharimist ja on ohutumad, kuna risk takerduda vantidesse on välistatud. Vantidega torumastid paigaldadakse metsamaale, kuna seal ei ole vajadust põlluharimiseks ning nende paigaldamine on majanduslikult otstarbekam, kuna nende valmistamiseks on kasutatud 2/3 metallsõrestikmastide valmistamiseks kuluvast metallist. 2.2. Alal esinevad loodusvarad (kvaliteet ja taastumisvõime) Elektriõhuliini trassikoridor läbib nii põllu kui ka metsamaid. Vundamentide valiku kindlakstegemiseks teostatud geoloogilistest uuringutest mastide asukohtades selgub, et tegemist on valdavalt savise pinnasega nii põllu- kui ka metsamaadel. Sellest tulenevalt paigaldatakse valdav enamus mastidest vaivundamentidele, millega ei kaasne mahukaid kaevetöid. 11 Põllumaadele paigaldatud liinitrassi mõju on võrreldes olemasoleva õhuliiniga on märkimisväärselt väiksem, kuna mastide vahekaugused on uuel liinil ca 2 korda suuremad ehk siis põllumaadele paigaldadakse 2 korda vähem maste. Metsamaadel paigaldataval liinitrassil, kus on vajalik trassikoritori laiendus raadamise näol või paigaldatakse liini trassikoritor uuele trassile jääb selle mõju paikseks. Metsas olev liin on loomastikule endiselt kasutatav kuna kavandatav tegevus ei too endaga kaasa inimasustust ega loodushäiringuid. Trassi rajamine uutele metsamassiividele on eelnevalt teemaplaneeringus põhjalikult kaalutud ning ei põhjusta metsade tootlikuse ja elujõulisuse ning metsade mitmekesisuse, tõhususe ja jätkusuutlikuses olulisi häiringuid. Märgadel ja soistel aladel teostada töid külmunud pinnasega, mis säästab oluliselt taimkatte ja pinnase hävingut ning aitab pinnasel ja taimestikul kiiremini taastuda. Demonteeritava õhuliini trassikoritoris on metsaomanikel võimalik alustada peale õhuliini demonteerimist taas metsamajandamisega. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime Elektriõhuliin trassikoritori ja seal kavandatava tegevuse asukoha valikul on läbi teemaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise valitud ja kaalutud alternatiivsete trassikoridoride omavahelisel võrdlemisel sobivaim asukoht, arvestatud võimaliku kaudset ja koosmõju keskkonnaseisundile. Ehitustööde läbiviimisel kasutada rasketehnikaga liiklemiseks võimalikult palju trassikoritori. 2.4. Elanikkond Trassi asukohavalikuks on läbiviidud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha määramine“, mille käigus on einevate alternatiivide võrdlusel valitud uuele elektriõhuliinile uus asukohta. Trassivaliku valikul on kaasatud kõik asjassepuutuvad maaomanikud, KOV, Keskkonnaamet ja teised asjast huvitatud osapooled. Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini asukohaga on uus trassikoridor viidud kaugemale tiheasustusaladelt, et vähendada liini visuaalset mõju. 12 3. KAS KAVANDATAVAL TEGEVUSEL ON KeHJS §3¹ lg 2 KIRJELDATUD OTSENE VÕI KAUDNE OLULINE KESKKONNAMÕJU? 3.1. Mõju suurus Tegevuse käigus pole ette näha olulist keskkonnamõju keskkonnaelementidele (maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik, mets ja looduslik mitmekesisus), elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ning nende omavahelisetele seostele. Suurõnnetuste ja katasroofidega kaasnevad mõjud puuduvad. 3.2. Mõjuala ulatus Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mõjuulatusega, uue õhuliinitrassi mõjuala ulatus ei muutu, pigem paraneb, kuna trassikoridor liigub kaugemala inimeste elupaikadest ning 50 % ulatuses viiakse trassikoridor maantee kaitsevööndisse, vabastades selliselt olemasoleva metsamaa. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Mõju ilmnemise tõenäosus aasate jooksul puudub, kuna õhuliini füüsikalised omadused ja funktsioon ajas ei muutu. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Tegevuse käigus tekkiv mõju keskkonnakaitselistele objektidele on pigem marginaalne. Olemasolev õhuliinitrass demonteeritakse Väinamere loodus- ja linnualalt ning lisaks viiakse veel kahe õhuliini trassid projekteeritava õhuliinitrassi koritori, mis vähendab oluliselt mõju keskonnale. Elanikkonnale tekkiv mõju on minimaalne, kuna tegevus toimub väljaspool tiheasustust ala. Ainsana on Kullamaa asulas jäänud trassikoritor samasse asukohta, kuna erinevate mõjude kaalumisel oli see elanikkonna seisukohalt kõige sobivam asukoht. Võib esineda lühialajlist mõju ehitusaegse müra näol, mida põhjustab masinate liikumine. Mõju võib esineda mastide vundamentide paigaldamisel, kui rikutakse maaparandusala kuivendussüsteeme, kuid mõju on sellisel juhul hetkeline, kuna maaparandussüsteemide toimimine taastatakse koheselt selle ilmnemisel. 13 3.5. Mõju piiriülesus Piiriülene mõju naaberriikide territooriumile puudub 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustikule Elektriõhuliin läbib Marimetsa-Õmma hoiuala ja Natura 2000 alade koosseisu kuuluvat Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala. Marimetsa-Õmma hoiuala serva paigaldatakse neli masti. Raadamine ja liini ehitustööde viis on kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Täpsemalt käsitletakse Natura eelhindamist eraldi peatükis. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju Tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeerivate tegevuste koosmõju ettnäha ei ole. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhus ennetamine Ebasoodsate mõjude vältimiseks looduskeskkonnale teostatakse linnuliikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks raietöid ajavahemikus 1. august kuni 30. veebruar. Maaparandussüsteemide ebasoodsa mõju vältimiseks teostatakse vaiatöödel eelnevalt kuivendussüsteemide asukoha kindlakstegemisel pinnase surfimist. Ehitusaegse müra häirivat mõju vähendatakse tööde teostamisega tööpevadel kell 8-17 ja väldetakse tööde teostamist nädalavahetustel ning varastel ja hilistel tundidel. Liikluskoormuse vähendamiseks kohalikel ja riigiteedel kasutatakse tegevuse läbiviimiseks võimalikult palju õhuliini trassikoridori. Lindude lendamise vältimiseks õhuliijuhtmetesse on projektis ettenähtud linnupeletite paigaldamine antud lõigul ühel liinilõigule (Koluvere, Marimetsa oja, Koluvere) vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne) kohaselt. 14 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE VÕI MÕNELE MUULE KAITSTAVALE LOODUSOBJEKTILE. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU ULATUS 4.1. Narura 2000 alad Kavandatav tegevus läbib Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala. Natura ala on looMarimetsa-Õmma loodusala kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 korraldusega nr 320 “ Marimetsa looduskaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi kaitse-eeskiri). Marimetsa-Õmma hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitseks, II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Marimetsa-Õmma Väinamere linnuala kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“). Marimetsa-Õmma loodusala (EE0040203) Natura ala on loodud alljärgnevate elupaikade ja isendite kaitseks: Marimetsa-Õmma hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530), rabad (7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Marimetsa-Õmma loodusala (EE0040203) Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). 15 Marimetsa-Õmma linnuala (EE0040203) Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus). Kaitsealal lubatud tegevused 1) Kaitsealal on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. 2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut. 3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. septembrist 31. jaanuarini, välja arvatud linnujaht. 4) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. 5) Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades ja rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Õuemaal on rahvaürituse korraldamine lubatud omaniku loal. 6) Kaitsealal teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning kaitseala valitsemisega seotud töödel. Kaitsealal keelatud tegevused 1) Linnujaht; 2) Kalapüük. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 16 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba. Tegevuse kooskõlastamine 1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused. 2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. 3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. [RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]. 4.2. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis Natura 2000 Väinamere loodus- ja linnualale Peale õhuliini trassikoridori määramist Harju, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ ja Keskkonnaamet poolt asukohale nõusoleku andmist on Marimetsa –Õmma hoiualal tehtud 2018. aastal elupaigatüüpide inventuur, mille järgi asuvad trassikoritori ja selle kaitsevööndi alal Marimetsa-Õmma loodusalal järgmised kaitstavad elupaigatüübid: rabad (7110), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0), mis on ka nimetatud Marimetsa- Õmma hoiuala kaitse-eesmärgiks. Kõikide nimetatud elupaigatüüpide looduskaitseline seisund on hinnatud klassi „C“ (keskmine). Keskkonnaamet on andnud oma kooskõlastusega nõusoleku elektriliini ehitamiseks elupaigatüüpidele, sest nimetatud elupaigatüübid on juba mõjutatud asukoha tõttu servaefaktist ja kuivendusest. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin on riikliku tähtsusega sotsiaal- 17 majanduslikult oluline objekt, mille trassikoridor on juba kooskõlastatud parema alternatiivi puudumisel. Marimetsa-Õmma hoiuala serva paigaldatakse neli masti Projektis on ette nähtud vajalikud meetmed liikide kaitseks. Projektis on nõue III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtadel tehnikaga mitte liigelda, vältida tallamist ja rohukamara purustamist ning vundamendi ja masti töid teha kasvukohast põhjas; Marimetsa- Õmma loodus- ja linnualal töid mitte teha pesitsusajal 01.03.-31.07. ning hoiduda tehnikaga liiklemisest Natura elupaikadel; mastide 284Y ja 285Y vundamendi ja masti paigaldustööd teha vastavalt projekti lisas olevatel joonistel näidatud tõste-, vundamendi- ja komplekteerimisplatsidel; raadamisel jätta alles liini teljest rabapoolsel alal kõik alla nelja meetri kõrgused puud; lindude jaoks märgistatavad liinilõigud (3) ja märgiste paigalduse ulatus on esitatud linnupeletajate tabelis KPL1707K5_PP_EL-7-04-01-02 ja joonistel KPL1707K5_PP_AS-4-03...AS-4-08 ning kirjeldus seletuskirja lk 18-19. Arvestades eelöeldut, kooskõlastab Keskkonnaamet LKS § 14 lg 1 p 8 alusel põhiprojekti „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin Kullamaa-Risti lõigul Läänemaal Lääne-Nigula vallas“ (Empower AS, Leonhard Weiss Energy AS, töö nr KPL1707K5_PP) tingimusega, et ehitustöödel rakendatakse lisaks projektis nimetatud meetmetele järgnevat: 1) märgitakse ära puud, mis kõrguse tõttu on vajalik eemaldada ning jätta alles rabas kõrgemaks mittekasvavad puud; 2) sõidukite liikumisteel kasutada vahendeid (nt puitplaadid), mis takistavad masinate pinnasesse vajumist ja roobaste tekkimist; 3) maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ei tohi tekitada looduslikele kooslustele täiendavat kuivendusmõju. 4.3. Tegevusega kaasneva mõju ulatus Teadaolevalt ei kavandata piirkonnas teisi objekte, millega võiks esineda koosmõju. Ehitusaene mõju - metsa raadamine (nii ehtusaegne ki ka reeglipärane hooldus) teostatakse igakordselt Keskkonnaametiga eelnevalt olukorraga kohapeal tutvudes ja lähtudes antud hetke otsustusest, millised puud konkreetselt raiutakse. LKS § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Kaitstava linnuliigi pesitsusaegse häirimise vältimiseks teostatakse 18 raietööd looduskaitsealal ajavahemikus 1. augustist kuni 1. aprillini, Natura 2000 ala töid mitte teostada ajavahemikus 1.august kuni 30.veebruar. Kasutusaegsed mõjud - on seostud remont- ja hooldustöödega, kui liinile või mastidele on vaja ligi pääseda või teostada hooldusraiet. Mõju on sama, mis ehitusajal. 19 LÕPPJÄRELDUS Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada keskkonnamõju eelhinnang projektile „Harku- Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Kullamaa – Risti Lääneranna Lääne-Nigula vallas“, töö nr KPL1707K5. Lähtuvalt asjaolust, et tegevusega toimub tehniline ümberkorraldus, mille käigus asendatakse olemasolev L108A 110 kV õhuliin uue ja turvalisema L503/L108B 330/110 kV õhuliiniga. Rajatava õhuliini kaitsevöönd kül laieneb 50 meetrilt 80 meetrile ning asub 95 % ulatuses uuel trassil, on ta oma asukoha valiku poolest sobivam looduskeskkonna säilimiset ja elanikkonna heaolu arvestades. Kaitsealusele alale rajatakse kül õhuliinikoritor uuel trassil ca 2,0 km ulatuses, kus teostatakse ka raadamine, kuid kuna trassikoridor jääb kaitseala serva, kus asukoha tõttu servaefektist ning kuivendusest on elupaigatüübid juba mõjutaud ja eelneval trassivõrdlusel ja alternatiivide puudumisel on see trassikoridorile sobivaim paik. Keskkonnaamet on andnud nõusoleku elektriliini ehitamiseks elupaigatüüpidele, samuti raadamiseks. Raadamisel arvestatakse projekti seletuskirjas ja Keskkonnaameti kooskõlastuses toodud leevendusmeetmetega. Enne raadamistöid märgitakse ära puud, mis kõrguse tõttu on vajalik eemaldada ning jätta alles rabas kõrgemaks mittekasvavad puud Projektis on arvestatud kõiki keskonnaalaseid ja inimkonnale mõjuvaid tegureid. Arvestades eelnevalt koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeerinut täpsustavad temaplaneeringut „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassiasukoha määramine“, AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“ ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017 ning asjast huvitatud asutuste projekteerimis ja kooskõlastamise tingimustega. Eelnevat arvestades ei tekitata keskkonnale olulisi muutusi praeguse olukorraga võrreldes ja ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele on välistatud ja täismahulist ehk asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. 20 KASUTATUD MATERJALID  Empower AS ja Leonhard Weiss Energy AS koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula- Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Kullamaa-Risti Lääneranna Lääne-Nigula vallas“, töö nr KPL1707K5.  AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114;  Keskkonnaamet 06.05.2019 väljastatud kooskõlastuse kiri nr 7-9/19/5168-2f;  Maa-ameti kaardirakendused. 21  Empower AS Reg.kood 11445550 Hermanni 8A 10121 TALLINN Tel. 6635600, Fax. 6635601 TEL000862 EEH002960 EEP001225 Harku-Lihula-sindi 330/110 kV õhuliin Lihula - Kullamaa alajaamade vahelisel lõigul Keskkonnamõjude eelhinnang Koostas: Edi Valgemäe TALLINN 2019 1 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .............................................................................. 7 1.1.Tegevuse iseloom ja maht ................................................................................................................. 7 1.2.Olemasolevate ressursside kasutus .................................................................................................... 9 1.2.1. Loodusvarad .................................................................................................................................. 9 1.2.3. Maa .............................................................................................................................................. 10 1.2.4. Pinnas, muld ................................................................................................................................ 10 1.2.5. Põhja- ja pinnavesi ...................................................................................................................... 11 1.2.6. Kaitstavad loodusobjektid ........................................................................................................... 11 1.3. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................................ 12 1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid: heide vette, pinnasess ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, kiirgus ja lõhn. ....................................................................................................................................... 12 1.5. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ........................................................................................... 12 1.6. Avariiolukorrad, suurõnnetused ..................................................................................................... 12 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KEKKONNA KIRJELDUS .. 13 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ........................................................................................... 13 2.2. Alal esinevad loodusvarad (kvaliteet ja taastumisvõime) .............................................................. 13 2.3. Keskkonna vastupanuvõime ........................................................................................................... 14 2.4. Elanikkond...................................................................................................................................... 14 3. KAS KAVANDATAVAL TEGEVUSEL ON KeHJS §3¹ lg 2 KIRJELDATUD OTSENE VÕI KAUDNE OLULINE KESKKONNAMÕJU? ..................................................................................... 15 3.1. Mõju suurus .................................................................................................................................... 15 3.2. Mõjuala ulatus ................................................................................................................................ 15 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ............................................................................................................. 15 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus.................................................................................. 15 3.5. Mõju piiriülesus.............................................................................................................................. 16 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustikule...................................................................................................... 16 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju ................................................................................................... 16 3.8. Ebasoodsa mõju tõhus ennetamine ................................................................................................. 16 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE VÕI MÕNELE MUULE KAITSTAVALE LOODUSOBJEKTILE. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU ULATUS ................................................................................................................................... 17 4.1. Narura 2000 alad ............................................................................................................................ 17 4.2. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis Natura 2000 Väinamere loodus- ja linnualale ............................................................................................................ 21 4.3. Tegevusega kaasneva mõju ulatus.................................................................................................. 21 2 LÕPPJÄRELDUS ................................................................................................................................. 22 KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................ 23 3 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõjude eelhinnang (KMHEH) projektile „Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula-Kullamaa, Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula vallas“, töö nr KPL1707K4. Ühtlasi antakse soovitusi kaitse tegevuse osas. Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 nimetatud tegevuste hulka, mille korral peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas antud valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju (KMH). KeHJS § 6 ¹ on sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust. KeHJS § 2 ² kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib: • eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonna pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH vajalikkuse eelhinnangu andmisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 ¹ nimetatud teabest, keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusest nr 31 "Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded" ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vabariigi valitsuse määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt peab loa andmise otsustaja andma KMHEH ja kaaluma KMH algatamise vajalikkust tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Otsustus, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mitte, ning kas seetõttu on KMH vajalik, tehakse Natura eelhindamise käigus. Projekteeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriüekandeliinist. Projekteeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suuendamiseks ning ülekandekao 4 vähendamiseks, mis omakorda tagavad tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on vajalik ka ühtse energiaturu arendamiseks Balti riikide, Kesk-Euroopa ja Skandinaavia vahel. Harku-Lihula-Sindi elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/CE) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009). Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin projekteeritakse ja ehitatakse välja alajaamade vaheliste lõikudena, et tagada piisav varustuskindlus elektriõhuliini trassile jäävates alajaamades. Uue elektriõhuliini ehitamise käigus demonteeritakse olemasolev amortiseerunud 110 kV õhuliin (olemasoleva õhuliini demontaaž lahendatakse eraldi projektiga) ja asendatakse uue 330/110 kV õhuliiniga, see tähendab, et ehitatakse uued vundamendid, püstitatakse uued metallsõrestikmastid või -torumastid ja monteeritakse uued juhtmed. Antud töös käsitletakse Harku-Lihul-Sindi 330/110 kV õhuliini projekteerimist ja ehitamist Lihula ja Kullamaa alajaamade vahelisel lõigul. Käesoleva KMHEH eesmärk on selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine (KMH). Eelhinnang viiakse läbi vastavalt KeHJS § 6 ¹ nimetatud teabest, keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusest nr 31 "Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded" ning Natura-(eel) hinddamisel on lähtutud 2013 aastal valminud juhendit (uuendatud 2017 aastal R.Kutsar ja K. Peet) „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 rakendamiseks Eestis“, asjaomaste asutuste seisukohtadele ja järgnevatest dokumentidest:  Empower AS ja Leonhard Weiss Energy AS koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula- Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula - Kullamaa Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula vallas“, töö nr KPL1707K4.  AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 15.07.2016 Pärnu maavanem korraldusega; 5   Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114;  Keskkonnaamet 04.01.2019 väljastatud kooskõlastuse kiri nr 6-2/18/20193-2. KKHEH koostajateks on Empower AS projekteerija Edi Valgemäe. Juhendas Karl Kupits, Maves AS. 6 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS 1.1.Tegevuse iseloom ja maht Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassikoritori määramiseks on koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 15.07.2016 Pärnu maavanem korraldusega nr 15-2/17-00361/818 ja Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114 ning Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine. Teemaplaneeringuga on ette nähtud trassikoridori laius põhitrassil on 100 m, kahe kahe- ahelalise 330/110 kV ja 110/110 kV õhuliinitrassi paralleelkulgemisel Lihula alajaamast kuni 330/110 Lõpe-Lihula õhuliini pöördumiseni Lõpe alajaama suunal (lahendatud KPL1707K3 projektiga) 135 m ja ühe 330/110 kV ja 110/110 kV õhuliini paralleelkulgemisel Lihula-Vigala L189 110 kV õhuliini hargmemismastini 110 m ning Lihula-Martna L037 110 kV õhuliinil 50 m. Projekteeritava trassi õhuliini telg ja 80 m laiune kaitsevöönd paikneb 100 % teemaplaneeringus etteantud trassikoritoris. Lisandunud on Lihula-Vigala 110 kV õhuliini ühendustööd projekteeritud ja olemasoleva õhuliiniga, mille tehnilist lahendust teemaplaneeringus ei ole käsitletud. Projekteeritud ja olemasoleva Lihula-Vigala 110 kV õhuliini ühendustööde lahendusele on võetud projekteerimistingimused Lääneranna vallast. Lääneranna Vallavalitsuse 07.11.2018.a. korraldus nr. 784, projekteerimistingimused nr L-PT- 13/18. Planeeringus lahendamata Kullamaa alajaama 110 kV õhuliini sisestusliinid lahendatakse eraldi projektiga. Lähtuvalt tehnilistest võimalustest, keskkonnaalastest piirangutest ja inimasustusest, on projekteerimise käigus valitud trassikoritorile kõige optimaalsem asukoht. Teemaplaneeringu trassivaliku mõju hinnati KMH detailsusastmes ning kaaluti alternatiivlahendusi, mis olid eelnevalt läbinud Natura eelhindamise ning vastasid õigusnormidele (looduskaitseseadus, veeseadus, müra normtasemed, elektromagnetvälja normtasemed jne). Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. 7 Geodeetiliste uuringute ja alusplaani põhjal koostatud pikiprofiili abil on täpsustatud nurgamastide ja valitud kandemastide asukohad ning määratud mastide kõrgused. Mastide tüübid on valitud sõltuvalt masti asukohast ja otstarbest. Projekteeritud trassi kirjeldus Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin ehitatakse olemasolevate Harku, Lihula, Sindi alajaamade vahel paiknevate 110 kV õhuliinide asemele. Käesolevas köites käsitletav Lihula ja Kullamaa alajaamade vaheline 330/110 kV õhuliin ehitatakse 50% ulatuses olemasoleva Lihula-Kullamaa alajaamade vahelise 110 kV õhuliini L108B trassis. Lihula-Vigala 110 kV L189 ja Lihula-Martna L037 110 kV õhuliinid 100 % uuele trassile, põhiliiniga samas koritoris paralleelkulgemisel. Olemasoleva L108B 110 kV, L189 110 kV, L037 110 kV ja projekteeritava L503/L108B 330/110 kV, L189 ja L037 110 kV õhuliinide ülevaatekaart, lisa 1. Lääneranna valla territooriumil läbib projekteeritud õhuliinide trassikoridor Lihula linna, Valuste, Parivere, Hälvati, Lautna, Kirbla ja Seira külasid. Lihula alajaama sisenevad ja väljuvad projekteeritavad õhuliinid on viidud ühte trassikoritori, mille tulemusena on Valuste külas kolm kahe-ahelalist õhuliini: kaks 330/110 kV õhuliini, kõige edela poolsem on varem projekteeritud 330/110 kV õhuliin Lihula-Harku L503/ Lõpe-Lihula L107A, sealt edasi kirde suunas Pärnu-Lihula maantee poole käesolevas köites projekteeritud 110/110 kV õhuliin Lihula-Vigala L189/ Lihula-Martna L037 ja 330/110 kV õhuliin Lihula-Harku L503/ Lihula- Kullamaa L108B. Antud lõigul on järgitud kitsaolu nõuetega sätestatud vahekaugusi. Peale Tuudi-raudtee teega ristumist kulgevad paralleellselt kaks projekteeritavat kahe-ahelist õhuliini 330/110 kV ja 110/110 kV kuni Seira külani. Seira külas tehakse projekteeritud 110/110 kV õhuliinilt ühendus olemasolevale Lihula-Vigala L189 110 kV õhuliini mastile nr 47. Edasi kulgeb projekteeritud õhuliin kolme-ahelalisena 330/110/110 kV Harku-Lihula L503/ Lihula- Kullamaa L108B/ Lihula-Martna L037 läbi Seira küla Lääne-Nigula valla piiri suunas. Projekteeritud ja olemasoleva Lihula-Vigala L189 110 kV õhuliinide ühendamiseks tõstetakse olemasolev 110 kV õhuliinimast nr 47 põllumaa seest metsamaale. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini teemaplaneering ei käsitle täpset tehnilist lahendust Lihula-Vigala 110 kV projekteeritud ja olemasoleva õhuliini ühendamiseks Seira külas. Selleks on võetud Lääneranna Vallavalitsuselt eraldi ehitusprojekti koostamise tingimused nr L-PT-13/18, Lääneranna Vallavalitsuse korraldus nr 784, 07.11.2018. 8 Lääne-Nigula valla territooriumil läbib projekteeritud õhuliini trassikoridor Kasari, Laiküla, Üdruma, Lemmikküla, Päri ja Kullamaa külasid. Projekteeritud õhuliin kulgeb kolme- ahelalisena (330 kV + 110 kV + 110 kV) Harku-Lihula L503/ Lihula-Kullamaa L108B/ Lihula- Martna L037 kuni nurgamastini nr 211Y Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee ääres, kus mastist nr 211Y hargneb 110 kV õhuliin Lihula-Martna L037 olemasoleva Lihula-Martna 110 kV õhuliini masti nr 54 suunas teiselpool Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteed. Mastist 211Y kulgeb projekteeritud õhuliinitrass edasi kahe-ahelalisena (330 kV + 110 kV) möödudes Laikküla külast ida poolt eluhoonetest kaugemalt, läbides Laiküla turbatootmisala ja ületades taas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee ja sisenedes Laiküla turbamaardla alale. Edasi kulgeb õhuliinitrass olemasoleva Lihula-Kullamaa L108B 110 kV õhuliiniga samas trassikoridoris kuni Päri külani, kus õhuliin teeb põike ümber elamu ja kinnismälestise (reg. nr 9932) Asulakoht ja suundub seejärel taas olemasoleva 110 kV õhuliiniga samasse koridori kuni Kullamaa küla piirini, kust edasi suundub projekteeritud trassikoridor Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare maantee äärde, et trassikoridor jääks asustusest võimalikult kaugele ning selliselt kattuvad maksimaalselt nii maantee ja elektriliini kaitsevööndid ja on tagatud parem juurdepääs elektriliinile. Antud lõik on lahendatud kitsa olu tingimustes, kuhu jäävad nii kitsendatud trassikoridor, kui ka kaks mastide rajamise keeluala: üks elamu läheduses ja teine kinnismälestisel (reg. nr 9926) Asulakoht „Tartu mägi“. Käesoleva köitega projekteeritud 330/110 kv õhuliin lõppeb Kullamaa alajaama juures mastis nr 251. Kullamaa alajaama 110 kV õhuliini sisestusliinid lahendatakse eraldi projektiga. L108B ühendus Kullamaa alajaamaga ühendatakse Harku – Lihula – Sindi 330/110 kV õhuliini masti nr 250Y. 1.2.Olemasolevate ressursside kasutus 1.2.1. Loodusvarad Rajatav 330/110 kV õhuliin läbib antud lõigul Laiküla turbamaardlat. Projekteeritav õhuliinitrass kattub osaliselt Laiküla turbamaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 214) hästilagunenud turba passiivse reservvaru 8. plokiga, kuhu paigaldatakse kokku 5 (viis) masti, mis on miinimum arvestades tehnilisi võimalusi. Hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru 2. plokile paigaldatakse 2 (kaks) masti, millede kõige sovivamad asukohad on kaevandaja AS Torf koostöös välja valitud, nii et segaks kõige vähem turbatootmis. Tarbevaru 12. ja 13. ploki piirile paigaldatakse 1 (üks) mast, mille asukoht on valitud vastavalt AS Torf soovitustele, selliselt et see jääks tulevikus võimalikult vähe turbatootmist segama. Tarbevaru 5. ja 6. plokkidele maste ei paigaldata. 9 Laiküla turbamaardlale tarbevaru 2. plokil tööde teostamise aeg ja viis kooskõlastatakse eelnevalt kaevandaja AS Torf. Maardla ala on tagatud elektriõhuliini kaitsevööndis 6,5 m kõrguste masinatega töötamine. Tarbevaru 2. ploki vundamentide alune turvas kaevandatakse välja ning ladustatakse kaevandaja AS Torf poolt näidatud kohta. Õhuliinitööde käigus ei plaanita teostada maaparandussüsteemide ümberehitustöid. Turbatootmisalal mitte liigelda tuleohtlikul ajal. Enne kaevandualal tööde alustamist juhendab kaevandaja õhuliinil tööajaid tööohutusalaselt. Tööde läbiviimisel arvestada MaaPS 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“ sätestatud nõuetega. 1.2.3. Maa Elektriliini kaitsevööndis asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus. Kohtades, kus võib ilmneda maaomanikule majandustegevuse piiranguid, lahendatakse poolte omavahelisel kokkuleppel, nii et kahjud oleksid võimalikult väikesed. Kui kahjud on vältimatus, siis hüvitatakse need kahju saajale ehitustegevust läbiviiva ettevõtte poolt. Kõikide elektriõhuliini kaitsevööndisse jäävate katastriüksuste omanikega sõlmitakse liini omaniku Elering AS kasuks iskliku kasutusõigusega koormamise leping või kokkuleppe mittesaavutamisel sundvaldus. 1.2.4. Pinnas, muld Peale liini ehitustöid taastatakse liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa vastavalt endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada, siluda ja teostada kinni sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele maaomaniku või maa rentnikuga. Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale. Märgaladel teostatakse võimalusel töid külmunud pinnasega, mis vähendab oluliselt kahju nii pinnasele kui ka taimestikule. Kõikjal, kus rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime (ehitusmasinatega liikumine, truupide paigaldus), lahendatakse maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine. Ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid rekonstrueeritakse hiljemalt vahetult peale nende riknemise ilmnemist. Töö organiseeritakse viisil, et maaparandussüsteem toimiks kogu aeg. Peale ehitise valmimist kontrollitakse nende toimimist 2 aasta jooksul. 10 Liini ehitamiseks ja hooldamiseks uute statsionaarsete teede rajamist ettenähtud ei ole. Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutatakse maksimaalselt liini trassikoridori, vältimatul vajadusel rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis kooskõlastatakse maaomaniku, Põllumajandusameti ja vajadusel Keskkonnaametiga. Ehitusmaterjali veoks ja masinate liiklemiseks kasutatakse maksimaalselt liini kaitsevööndit. 1.2.5. Põhja- ja pinnavesi Elektriliini trassikoritor ületab mitut vooluveekogu, neist suuremate ületamiseks kasutatakse olemasolevaid sildu, väiksemate veekogude ületamiseks võib olla otstarbekam rajada ajutine ülesõit. Vooluveekogude ümber ja või ülesõit otsustatakse ehituse käigus, kuna ühe või teise varjandi kasutamine oleneb oluliselt ehitusaegsest ilmastikust ja aastaajast. Õhuliini trassikoridori jääb Lihula-Kullamaa lõigul 3 üle 25 km² valgalaga vooluveekogu: Penijõgi (registri kood VEE1117700AK), Kasari jõgi (registri kood E1107000) ja Liivi jõgi (registri kood VEE1116600) millele on ettenähtud ehituskeeluvöönd 50 m. Alla 25 km2 vooluveekogusid jääb antud lõigule 3: Penijõe kraav (registri kood VEE1117800), Kirbla peakraav (registri kood VEE1107001) ja Soovälja peakraav (registri kood VEE1117500), milledele on ettenähtud ehituskeeluvöönd 25 m. Veekogude ehituskeeluvöönditesse maste projekteeritud ei ole ja nendest läbisõit on keelatud. Põhjavee kahjustamist antud tegevuse käigus ette näha ei ole. 1.2.6. Kaitstavad loodusobjektid Antud elektriõhuliini trassikoritor läbib kaitstavatest loodusobjektidest Matsalu rahvuspargis piiranguvööndis Natura 2000 Väinamere loodus- ja linnualal. (Natuura 2000, vaadeldakse eraldi peatükina). Mastide vahemikus 177Y kuni 180Y läbib õhuliinitrass III kaitsekategooria liigi suurkoovitaja (Numenius arquata) elupaika Lihula raba loode serva piirialal, kus lennud liini suunas on vähem tõenäolised. Suurkoovitaja elupaigas vältida tööde tegemist pesitsusperioodil 1.04.-30.06. Mastide vahemikus 180Y kuni 181Y, 185Y kuni 190Y läbib õhuliinitrassikoridor III kaitsekategooria liigi teder (Tetrao tetrix) elupaika. Tetrede olulise häiringu vältimiseks teostada töid pesitsusvälisel ajal 01.08.-01.04 ning mitte liikuda ja tegutseda varahommikuti (suvisel ajal kella 4-8). Liiklemisel kasutada võimalusel endise raudtee tammi. Maastikul liiklemist maksimaalselt vältida ja kaitsealal tehnikaga mitte liigelda. Õhuliini trassikoridor 11 kulgeb Lihula maastikukiatseala ja Matsalu rahvusparkide vahelt läbi. Mastist nr 211Y teostatakse ühendus olemasolevale 110 kV Lihula-Martna L037 õhuliini masti nr 54, mis asub Matsalu rahvuspargis Natura 2000 Väinamere loodus- ja linnualal. Projektlahenduse koostamisel on muuhulgas aluseks võetud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne). Aruande kohaselt vajab antud lõigul märgistamist 8 liinilõiku (Hälvati, Käntu-Kastja, Kasari jõgi, Käntu-Kastja, Käntu-Kastja (soo ületus), Käntu-kastja, Liivi jõgi ja Kullamaa). Projektis on aruande tulemustega arvestatud ning valitud on linnupeletid vastavalt aruandes väljatoodule. 1.3. Tegevuse energiakasutus Tegevuse eesmärgiks on energiakasutuse kvaliteedi kindlustamine ja tagamine. Tegevuse tulemusena suureneb võimalus tarnida suuremas mahus rohelist energiat Skandinaaviamaadest. 1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid: heide vette, pinnasess ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, kiirgus ja lõhn. Tegevusega ei kaasne eelpool nimetatud tegureid. 1.5. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Ehitustegevuseks vajalikud materjalid komplekteeritakse enne objektile viimist laoplatsil. Kõik materjalid on paigutatud tehastest saabudes puitkastidesse, mis lähevad hiljem taaskasutusse. Elektriõhuliini kasutusajal jäätmeid ei teki. 1.6. Avariiolukorrad, suurõnnetused Tegevuse käigus ei ole ette näha avariiolukordasid, mille käigus võiks sattuda keskkonda kemikaalide või naftasaadusi. Ehitustöödeks objektile ajutisi tankimisjaamu ei paigaldada. Masinate tankimine teostatakse statsionaarsetes tanklates. Õhuliini kaitsevööndi koritor laiusega 80 m, välistatab puude kukkumine õhuliini juhtmetesse. Samuti ei põhjusta elektriõhuliin suurõnnetuse või katastroofi ohtu. 12 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KEKKONNA KIRJELDUS 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Uus trassikoritor on viidud kaugemale eluhoonetest ning kehtestatud mastide rajamise keelualad nii et mastide paiknemine ei tekitaks visuaalset reostust inimeste elukohtadest. Selline tegevus on võimalik, kuna võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mastide vahega 150- 200 m, muutub see vahekaugus kuni 450 meetrile. Planeeritav trassikoritor viiakse välja Matsalu rahvuspari piiranguvööndi Natura 2000 Väinamere loodus- ja linnualalt, kust olemasolevad 110 kV L108B ja L037 demonteeritakse. Looduskaitse seisukohalt annab see elupaikadele rohkem maad tagasi kui antud tegevusega hõlmatakse. Projekteeritava elektriliini mastid on metallsõrestik või –torumastid. Vabaltseisvad metallsõrestikmastid paigaldatakse liini pöördenurkadesse, kuna need taluvad paremini liinijuhtmete nurgiti paigaldamisel erinevaid tõmbejõudusid. Samuti paigaldadakse vabaltseisvad metallsõrestikmastid põldudele, kuna need võtavad võrreldes vantidega torumastidest oluliselt vähem väärtuslikku põllumad enda alla ning takistavad oluliselt vähem põlluharimist ja on ohutumad, kuna risk takerduda vantidesse on välistatud. Vantidega torumastid paigaldadakse metsamaale, kuna seal ei ole vajadust põlluharimiseks ning nende paigaldamine on majanduslikult otstarbekam, kuna nende valmistamiseks on kasutatud 2/3 metallsõrestikmastide valmistamiseks kuluvast metallist. 2.2. Alal esinevad loodusvarad (kvaliteet ja taastumisvõime) Elektriõhuliini trassikoridor läbib nii põllu kui ka metsamaid. Vundamentide valiku kindlakstegemiseks teostatud geoloogilistest uuringutest mastide asukohtades selgub, et tegemist on valdavalt savise pinnasega nii põllu- kui ka metsamaadel. Sellest tulenevalt paigaldatakse valdav enamus mastidest vaivundamentidele, millega ei kaasne mahukaid kaevetöid. 13 Põllumaadele paigaldatud liinitrassi mõju on võrreldes olemasoleva õhuliiniga on märkimisväärselt väiksem, kuna mastide vahekaugused on uuel liinil ca 2 korda suuremad ehk siis põllumaadele paigaldadakse 2 korda vähem maste. Metsamaadel paigaldataval liinitrassil, kus on vajalik trassikoritori laiendus raadamise näol või paigaldatakse liini trassikoritor uuele trassile jääb selle mõju paikseks. Metsas olev liin on loomastikule endiselt kasutatav kuna kavandatav tegevus ei too endaga kaasa inimasustust ega loodushäiringuid. Trassi rajamine uutele metsamassiividele on eelnevalt teemaplaneeringus põhjalikult kaalutud ning ei põhjusta metsade tootlikuse ja elujõulisuse ning metsade mitmekesisuse, tõhususe ja jätkusuutlikuses olulisi häiringuid. Märgadel ja soistel aladel teostada töid külmunud pinnasega, mis säästab oluliselt taimkatte ja pinnase hävingut ning aitab pinnasel ja taimestikul kiiremini taastuda. Demonteeritava õhuliini trassikoritoris on metsaomanikel võimalik alustada peale õhuliini demonteerimist taas metsamajandamisega. Laiküla turbamaardlale paigaldatava 2 masti alune maa turbavaru plokk 2 on ennas peaaegu ammendanud, jädes mastide asukohtades 0,6-1,0 meetri paksusteks. Antud mastid paigaldatakse vaivundamentidele, mille käigus eemaldatakse kasutuskõlblik turbakiht ning tagastatakse see kaevandajale. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime Elektriõhuliin trassikoritori ja seal kavandatava tegevuse asukoha valikul on läbi teemaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise valitud ja kaalutud alternatiivsete trassikoridoride omavahelisel võrdlemisel sobivaim asukoht, arvestatud võimaliku kaudset ja koosmõju keskkonnaseisundile. Ehitustööde läbiviimisel kasutada rasketehnikaga liiklemiseks võimalikult palju trassikoritori. 2.4. Elanikkond Trassi asukohavalikuks on läbiviidud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha määramine“, mille käigus on einevate alternatiivide võrdlusel valitud uuele elektriõhuliinile uus asukohta. Trassivaliku valikul on kaasatud kõik asjassepuutuvad maaomanikud, KOV, Keskkonnaamet ja teised asjast huvitatud osapooled. Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini asukohaga on uus trassikoridor viidud kaugemale tiheasustusaladelt, et vähendada liini visuaalset mõju. Kullamaa asulas paikneb kavandatav õhuliini trassikoritor samas asukohas 14  3. KAS KAVANDATAVAL TEGEVUSEL ON KeHJS §3¹ lg 2 KIRJELDATUD OTSENE VÕI KAUDNE OLULINE KESKKONNAMÕJU? 3.1. Mõju suurus Tegevuse käigus pole ette näha olulist keskkonnamõju keskkonnaelementidele (maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik, mets ja looduslik mitmekesisus), elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ning nende omavahelisetele seostele. Suurõnnetuste ja katasroofidega kaasnevad mõjud puuduvad. 3.2. Mõjuala ulatus Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mõjuulatusega, uue õhuliinitrassi mõjuala ulatus ei muutu, pigem paraneb Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis Natura 2000 Väinamere loodus- ja linnualal, kus olemasolevad 110 kV õhuliinid demonteeritaks ning uued ehitatakse väljapoole hoiuala. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Mõju ilmnemise tõenäosus aasate jooksul puudub, kuna õhuliini füüsikalised omadused ja funktsioon ajas ei muutu. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Tegevuse käigus tekkiv mõju keskkonnakaitselistele objektidele on pigem marginaalne. Olemasolev õhuliinitrass demonteeritakse Väinamere loodus- ja linnualalt ning lisaks viiakse veel kahe õhuliini trassid projekteeritava õhuliinitrassi koritori, mis vähendab oluliselt mõju keskonnale. Elanikkonnale tekkiv mõju on minimaalne, kuna tegevus toimub väljaspool tiheasustust ala. Ainsana on Kullamaa asulas jäänud trassikoritor samasse asukohta, kuna erinevate mõjude kaalumisel oli see elanikkonna seisukohalt kõige sobivam asukoht. Võib esineda lühialajlist mõju ehitusaegse müra näol, mida põhjustab masinate liikumine. Mõju võib esineda mastide vundamentide paigaldamisel, kui rikutakse maaparandusala kuivendussüsteeme, kuid mõju on sellisel juhul hetkeline, kuna maaparandussüsteemide toimimine taastatakse koheselt selle ilmnemisel. 15 3.5. Mõju piiriülesus Piiriülene mõju naaberriikide territooriumile puudub 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustikule Elektriõhuliin läbib Matsalu rahvuspargi piiranguvööndit ja Natura 2000 alade koosseisu kuuluvat Väinamere loodus- ja linnuala. Matsalu piiranguvööndis kavandatud ühenduse rajamiseks mastist nr 211Y olemasoleva 110 kV Lihula-Martna L037 õhuliini mastini nr 54 on vajalik kaitsevööndi ulatuses (ligi 270 m) raadamine, kuid et sel lõigul ei esine Väinamere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidena nimetatud elupaigatüüpe ega liike, raadamine ja liini rajamine lubatud. Täpsemalt käsitletakse Natura eelhindamist eraldi peatükis. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju Tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeerivate tegevuste koosmõju ettnäha ei ole. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhus ennetamine Ebasoodsate mõjude vältimiseks looduskeskkonnale teostatakse linnuliikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks raietöid ajavahemikus 1. august kuni 1. aprill. Maaparandussüsteemide ebasoodsa mõju vältimiseks teostatakse vaiatöödel eelnevalt kuivendussüsteemide asukoha kindlakstegemisel pinnase surfimist. Ehitusaegse müra häirivat mõju vähendatakse tööde teostamisega tööpevadel kell 8-17 ja väldetakse tööde teostamist nädalavahetustel ning varastel ja hilistel tundidel. Liikluskoormuse vähendamiseks kohalikel ja riigiteedel kasutatakse tegevuse läbiviimiseks võimalikult palju õhuliini trassikoridori. Lindude lendamise vältimiseks õhuliijuhtmetesse on projektis ettenähtud linnupeletite paigaldamine antud lõigul ühel liinilõigule (Tuhu soo, Tuhu soo ja Lihula raba vaheline uudismaa, Lihula raba serv ja Lihula mägi) vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne) kohaselt. 16  4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE VÕI MÕNELE MUULE KAITSTAVALE LOODUSOBJEKTILE. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU ULATUS 4.1. Narura 2000 alad Kavandatav tegevus läbib Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Väinamere loodus- ja linnuala (Eesti Vabariigi Valitsus otsustas 05.08.2004 korraldus nr 615-k) Matsalu piiranguvööndit. Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 05.05.1997 määrusega nt 94 “Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” (edaspidi kaitse- eeskiri). Matsalu rahvuspark on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade – Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste – Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks. Väinamere loodusala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide ja liikide kaitse. Väinamere linnuala kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615- k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“). Väinamere loodusala (EE0040002) Natura ala on loodud alljärgnevate elupaikade ja isendite kaitseks: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad 17 loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri). Väinamere linnuala (EE0040001) Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk- part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba- vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), 18 suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Kiatsealal lubatud tegevus 1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud ajal Salusaarte sihtkaitsevööndis. 2) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. 3) Tähistatud matkarajad ja linnuvaatlustornid on aasta ringi avalikuks kasutamiseks. 3) Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus-, metsa- ja roovarumistöödel.. 4) Poollooduslike koosluste taastamiseks ja säilitamiseks vajalikud kohustuslikud hooldetööd nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine või muud raietööd tehakse kaitseala valitseja nõusolekul või kaitseala valitseja ja kinnisasja omaniku vahelise lepingu alusel. 5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel ning jalgratastega sõitmine radadel. Muudel juhtudel on väljaspool teid ja radu sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 2) maakorralduskava kinnitamine; 3) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 19 4) metsamajandamiskava väljastamine; 5) projekteerimistingimuste andmine. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamise või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. Matsalu rahvuspargi piiranguvöönd Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu reservaati ega sihtkaitsevööndisse. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud: 1) veekogude veetaseme muutmine; 2) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; 3) uute ehitiste püstitamine; 4) metsakultuuride rajamine; 5) jahipidamine mingi, kähriku, rebase, hundi ja metssea arvukuse reguleerimiseks 1. juulist 28. (29.) veebruarini; 6) rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Piiranguvööndis on keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) veekogude kallaste kahjustamine; 3) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 4) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 20 1999, 10, 155; 54, 583) paragrahvides 26 ja 62 sätestatud juhtudel kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja tema igakordsel nõusolekul; 5) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. 4.2. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis Natura 2000 Väinamere loodus- ja linnualale Kavandatava tegevuse alasse ei jää ühtegi sihtkaitsevööndid. Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis Natura 2000 Väinamere loodus- ja linnualal kavandatud ühenduse rajamiseks mastist nr 211Y olemasoleva 110 kV Lihula-Martna L037 õhuliini mastini nr 54 on vajalik kaitsevööndi ulatuses (ligi 270 m) raadamine, kuid et sel lõigul ei esine Väinamere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidena nimetatud elupaigatüüpe ega liike, on raadamine ja liini rajamine lubatud (Keskkonnaamet kooskõlastus 04.01.2019 nr 6-2/18/20193-2). Liini rajamine Matsalu piiranguvööndis eeldab 50 m laius liinikoritori raadamist, liinitsentrist 25 m mõlemale poole. Tööde teostamise algus ja aeg kooskõlastada kaitseala valitseja Keskkonnametiga. Tehnikaga liigelda vaid õhuliini kaitsevööndis. 4.3. Tegevusega kaasneva mõju ulatus Teadaolevalt ei kavandata piirkonnas teisi objekte, millega võiks esineda koosmõju Ehitusaene mõju - metsa raadamine (nii ehtusaegne ki ka reeglipärane hooldus) teostatakse igakordselt Keskkonnaametiga eelnevalt olukorraga kohapeal tutvudes ja lähtudes antud hetke otsustusest, millised puud konkreetselt raiutakse. LKS § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Kaitstava linnuliigi pesitsusaegse häirimise vältimiseks teostatakse raietööd looduskaitsealal ajavahemikus 1. augustist kuni 1. aprillini. Kasutusaegsed mõjud- on seostud remont- ja hooldustöödega, kui liinile või mastidele on vaja ligi pääseda või teostada hooldusraiet. Mõju on sama, mis ehitusajal. 21 LÕPPJÄRELDUS Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada keskkonnamõju eelhinnang projektile „Harku- Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula-Kullamaa Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula vallas“, töö nr KPL1707K4. Lähtuvalt asjaolust, et tegevusega toimub tehniline ümberkorraldus, mille käigus asendatakse olemasolev L108B 110 kV õhuliin uue ja turvalisema L503/L108B 330/110 kV õhuliiniga ning ehitatakse ümber 110 kV õhuliini L189 Lihula – Vigala Lihula alajaamast kuni olemasoleva õhuliini mast 47-ni ning 110 kV L037 Lihula - Martna ehitamist Lihula alajaamast L037 õhuliini olemasoleva Lihula-Martna L037 õhuliini mastini 54 paigaldusega ühises trassis põhiliiniga. Rajatava õhuliini kaitsevöönd kül laieneb 50 meetrilt 80 meetrile ning asub 50 % ulatuses uuel trassil, on ta oma asukoha valiku poolest sobivam looduskeskkonna säilimiset ja elanikkonna heaolu arvestades. Kaitsealusele alale rajatakse kül õhuliinikoritor uuel trassil ca 270 m ulatuses, kus teostatakse ka raadamine, kuid et sel lõigul ei esine Väinamere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidena nimetatud elupaigatüüpe ega liike, on raadamine ja liini rajamine lubatud. Projektis on arvestatud kõiki keskonnaalaseid ja inimkonnale mõjuvaid tegureid. Arvestades eelnevalt koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeerinut täpsustavad temaplaneeringut „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassiasukoha määramine“, AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“ ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017 ning asjast huvitatud asutuste projekteerimis ja kooskõlastamise tingimustega. Eelnevat arvestades ei tekitata keskkonnale olulisi muutusi praeguse olukorraga võrreldes ja ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele on välistatud ja täismahulist ehk asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. 22 KASUTATUD MATERJALID  Empower AS ja Leonhard Weiss Energy AS koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula- Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lihula-Kullamaa Pärnumaal Lääneranna vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula vallas“, töö nr KPL1707K4.  AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 15.07.2016 Pärnu maavanem korraldusega;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114;  Keskkonnaamet 04.01.2019 väljastatud kooskõlastuse kiri nr 6-2/18/20193-2;  Maa-ameti kaardirakendused. 23  Empower AS Reg.kood 11445550 Hermanni 8A 10121 TALLINN Tel. 6635600, Fax. 6635601 TEL000862 EEH002960 EEP001225 Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin Risti-Riisipere alajaamade vahelisel lõigul Keskkonnamõjude eelhinnang Koostas: Edi Valgemäe TALLINN 2019 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .............................................................................. 6 1.1.Tegevuse iseloom ja maht ................................................................................................................. 6 1.2.Olemasolevate ressursside kasutus .................................................................................................... 7 1.2.1. Loodusvarad .................................................................................................................................. 7 1.2.3. Maa ................................................................................................................................................ 8 1.2.4. Pinnas, muld .................................................................................................................................. 8 1.2.5. Põhja- ja pinnavesi ........................................................................................................................ 9 1.2.6. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................................. 9 1.3. Tegevuse energiakasutus .................................................................................................................. 9 1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid: heide vette, pinnasess ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, kiirgus ja lõhn. ......................................................................................................................................... 9 1.5. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ........................................................................................... 10 1.6. Avariiolukorrad, suurõnnetused ..................................................................................................... 10 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KEKKONNA KIRJELDUS .. 11 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus........................................................................................... 11 2.2. Alal esinevad loodusvarad (kvaliteet ja taastumisvõime) .............................................................. 11 2.3. Keskkonna vastupanuvõime ........................................................................................................... 12 2.4. Elanikkond...................................................................................................................................... 12 3. KAS KAVANDATAVAL TEGEVUSEL ON KeHJS §3¹ lg 2 KIRJELDATUD OTSENE VÕI KAUDNE OLULINE KESKKONNAMÕJU? ..................................................................................... 13 3.1. Mõju suurus .................................................................................................................................... 13 3.2. Mõjuala ulatus ................................................................................................................................ 13 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ............................................................................................................. 13 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus.................................................................................. 13 3.5. Mõju piiriülesus.............................................................................................................................. 14 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustikule...................................................................................................... 14 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju ................................................................................................... 14 3.8. Ebasoodsa mõju tõhus ennetamine ................................................................................................. 14 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE VÕI MÕNELE MUULE KAITSTAVALE LOODUSOBJEKTILE. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU ULATUS .......................................................................................Error! Bookmark not defined. 4.1. Narura 2000 alad ................................................................................Error! Bookmark not defined. 4.2. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis Natura 2000 Väinamere loodus- ja linnualale ................................................................ Error! Bookmark not defined. 4.3. Tegevusega kaasneva mõju ulatus......................................................Error! Bookmark not defined. 2 LÕPPJÄRELDUS ................................................................................................................................. 15 KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................ 16 3 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõjude eelhinnang (KMHEH) projektile „Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Risti-Riisipere, Läänemaal Lääne-Nigula vallas ja Harjumaal Saue vallas“, töö nr KPL1707K6. Ühtlasi antakse soovitusi kaitse tegevuse osas. Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 nimetatud tegevuste hulka, mille korral peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas antud valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju (KMH). KeHJS § 6 ¹ on sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust. KeHJS § 2 ² kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib: • eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonna pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH vajalikkuse eelhinnangu andmisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 ¹ nimetatud teabest, keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusest nr 31 "Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded" ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vabariigi valitsuse määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt peab loa andmise otsustaja andma KMHEH ja kaaluma KMH algatamise vajalikkust tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Otsustus, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mitte, ning kas seetõttu on KMH vajalik, tehakse Natura eelhindamise käigus. Projekteeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriüekandeliinist. Projekteeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks ning ülekandekao vähendamiseks, mis omakorda tagavad tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on vajalik ka ühtse energiaturu arendamiseks Balti riikide, Kesk-Euroopa ja Skandinaavia vahel. Harku-Lihula-Sindi elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/CE) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009). 4 Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin projekteeritakse ja ehitatakse välja alajaamade vaheliste lõikudena, et tagada piisav varustuskindlus elektriõhuliini trassile jäävates alajaamades. Uue elektriõhuliini ehitamise käigus demonteeritakse olemasolev amortiseerunud 110 kV õhuliin (olemasoleva õhuliini demontaaž lahendatakse eraldi projektiga) ja asendatakse uue 330/110 kV õhuliiniga, see tähendab, et ehitatakse uued vundamendid, püstitatakse uued metallsõrestikmastid või -torumastid ja monteeritakse uued juhtmed. Antud töös käsitletakse Harku-Lihul-Sindi 330/110 kV õhuliini projekteerimist ja ehitamist Risti ja Riisipere alajaamade vahelisel lõigul. Käesoleva KMHEH eesmärk on selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine (KMH). Eelhinnang viiakse läbi vastavalt KeHJS § 6 ¹ nimetatud teabest, keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusest nr 31 "Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded" ning Natura-(eel) hindamisel on lähtutud 2013 aastal valminud juhendit (uuendatud 2017 aastal R.Kutsar ja K. Peet) „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 rakendamiseks Eestis“, asjaomaste asutuste seisukohtadele ja järgnevatest dokumentidest:  Empower AS ja Leonhard Weiss Energy AS koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula- Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Risti - Riisipere Läänemaal Lääne-Nigula vallas ja Harjumaal saue vallas“, töö nr KPL1707K6.  AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Harju maavanema 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k; 5   Keskkonnaamet 02.07.2019 väljastatud tingimuslik nõusolek ehitusloa väljastamiseks kiri nr 6-2/19/9239-2. KMHEH koostajaks on Empower AS projekteerija Edi Valgemäe. 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS 1.1.Tegevuse iseloom ja maht Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassikoritori määramiseks on koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114 ja Harju maavanema 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k ning Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine. Teemaplaneeringuga on määratud elektriliini trassikoridor laiusega 100 m, milles on 20 m laiune puhverala. Projekteeritava trassi õhuliini telg ja 80 m laiune kaitsevöönd paikneb 100 % teemaplaneeringus etteantud trassikoritoris. Lähtuvalt tehnilistest võimalustest, keskkonnaalastest piirangutest ja inimasustusest, on projekteerimise käigus valitud trassikoritorile kõige optimaalsem asukoht. Teemaplaneeringu trassivaliku mõju hinnati KMH detailsusastmes ning kaaluti alternatiivlahendusi, mis olid eelnevalt läbinud Natura eelhindamise ning vastasid õigusnormidele (looduskaitseseadus, veeseadus, müra normtasemed, elektromagnetvälja normtasemed jne). Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Geodeetiliste uuringute ja alusplaani põhjal koostatud pikiprofiili abil on täpsustatud nurgamastide ja valitud kandemastide asukohad ning määratud mastide kõrgused. Mastide tüübid on valitud sõltuvalt masti asukohast ja otstarbest. Projekteeritud trassi kirjeldus Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin ehitatakse olemasolevate Harku, Lihula, Sindi alajaamade vahel paiknevate 110 kV õhuliinide asemele. Käesolevas köites käsitletav Risti ja 6 Riisipere alajaamade vaheline 330/110 kV õhuliin ehitatakse 80% ulatuses olemasoleva Risti - Riisipere alajaamade vahelise 110 kV õhuliini L109 trassis. Olemasoleva L109 110 kV ja projekteeritava L503/L109 330/110 kV, lisa 1. Lääne-Nigula valla territooriumil läbib projekteeritud õhuliini trassikoridor Risti alevikku, Rehemäe ja Kuke külasid. Projekteeritud õhuliin kulgeb kahe-ahelalisena (330 kV + 110 kV) Harku-Lihula L503/ Risti-Riisipere L109 alates Risti alajaamast kuni Rehemäe külani samas asukohas. Sealt edasi kuni Kuke külani kulgeb õhuliini trassikoridor paralleelselt olemasolevast 110 kV õhuliinist loode pool kuni maakonna piirini ja kattub jälle olemasoleva 110 kV õhuliini trassikoridoriga. Saue valla territooriumil läbib projekteeritud õhuliini trassikoridor Ellamaa, Lehetu, Viruküla, Kivitammi ja Vilumäe külasid. Harjumaale sisenedes ületab õhuliini trassikoridor Ääsmäe- Haapsalu-Rohuküla põhimaantee ja suundub edasi uuel asukohal Ellamaa ja Lehetu külades, läbides Ellamaa küla ida ja lõuna suunas hoonestusest kaugemal. Enne Viruküla külasse jõudmist suundub õhuliini trassikoridor olemasoleva 110 kV õhuliiniga samale asukohale, möödudes Turba alevikust põhja suunast. Kivitammi ja Vilumäe külades kulgeb projekteeritud õhuliini trassikoridor olemasoleva 110 kV õhuliini asukohas. 1.2.Olemasolevate ressursside kasutus 1.2.1. Loodusvarad Rajatav 330/110 kV õhuliini kaitsevöönd kattub ja läbib Õmma turbamaardla ala. (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 188) hästilagunenud turba aktiivne reservvaru 14. plokiga, maardla alale paigaldatakse kokku 4 masti. Lisaks läbib projekteeritud trassikoridor Ellamaa turbamaardla 10. plokk, kuhu paigaldatakse kolm masti. Mäepealse mäeeraldisel paigaldatakse mäeeraldise teenindusalale üks mast. Masti paiknemine on kooskõlastatud kaevandajaga AS Kiirkandur. Tööde läbiviimisel arvestada MaaPS 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“ sätestatud nõuetega. 7 1.2.3. Maa Elektriliini kaitsevööndis asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus. Kohtades, kus võib ilmneda maaomanikule majandustegevuse piiranguid, lahendatakse poolte omavahelisel kokkuleppel, nii et kahjud oleksid võimalikult väikesed. Kui kahjud on vältimatus, siis hüvitatakse need kahju saajale ehitustegevust läbiviiva ettevõtte poolt. Kõikide elektriõhuliini kaitsevööndisse jäävate katastriüksuste omanikega sõlmitakse liini omaniku Elering AS kasuks iskliku kasutusõigusega koormamise leping või kokkuleppe mittesaavutamisel seatakse sundvaldus. 1.2.4. Pinnas, muld Peale liini ehitustöid taastatakse liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa vastavalt endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada, siluda ja teostada kinni sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele maaomaniku või maa rentnikuga. Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale. Märgaladel teostatakse võimalusel töid külmunud pinnasega, mis vähendab oluliselt kahju nii pinnasele kui ka taimestikule. Kõikjal, kus rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime (ehitusmasinatega liikumine, truupide paigaldus), lahendatakse maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine. Ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid rekonstrueeritakse hiljemalt vahetult peale nende riknemise ilmnemist. Töö organiseeritakse viisil, et maaparandussüsteem toimiks kogu aeg. Peale ehitise valmimist kontrollitakse nende toimimist 2 aasta jooksul. Liini ehitamiseks ja hooldamiseks uute statsionaarsete teede rajamist ettenähtud ei ole. Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutatakse maksimaalselt liini trassikoridori, vältimatul vajadusel rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis kooskõlastatakse maaomaniku, Põllumajandusameti ja vajadusel Keskkonnaametiga. Ehitusmaterjali veoks ja masinate liiklemiseks kasutatakse maksimaalselt liini kaitsevööndit. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ei tohi tekitada looduslikele kooslustele täiendavat kuivendusmõju. 8 1.2.5. Põhja- ja pinnavesi Elektriliini trassikoridor ületab mitut vooluveekogu, neist suuremate ületamiseks kasutatakse olemasolevaid sildu, väiksemate veekogude ületamiseks võib olla otstarbekam rajada ajutine ülesõit. Vooluveekogude ümber ja või ülesõit otsustatakse ehituse käigus, kuna ühe või teise varjandi kasutamine oleneb oluliselt ehitusaegsest ilmastikust ja aastaajast. Õhuliini trassikoridori jääb Risti - Riisipere lõigul 2 üle 25 km² valgalaga vooluveekogu: Liivi jõgi (registri kood VEE1116600) ja Munalaskme oja (registri kood VEE1099600). Veekogude ehituskeeluvöönditesse maste projekteeritud ei ole ja nendest läbisõit on keelatud. Põhjavee kahjustamist antud tegevuse käigus ette näha ei ole. 1.2.6. Kaitstavad loodusobjektid Risti alajaamast kuni Riisipere alajaamani ei läbi projekteeritud õhuliini trassikoridor ja selle kaitsevöönd ühtegi LKS § 14 mõistes kaitstavat ala, s.t kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Projektlahenduse koostamisel on muuhulgas aluseks võetud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne). Aruande kohaselt vajab antud lõigul märgistamist 2 liinilõiku (Rehemäe põllud ja Munalaskme ojja suubuv kraav). Projektis on aruande tulemustega arvestatud ning valitud on linnupeletid vastavalt aruandes väljatoodule. 1.3. Tegevuse energiakasutus Tegevuse eesmärgiks on energiakasutuse kvaliteedi kindlustamine ja tagamine. Tegevuse tulemusena suureneb võimalus tarnida suuremas mahus rohelist energiat Skandinaaviamaadest. 1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid: heide vette, pinnasess ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, kiirgus ja lõhn. Tegevusega ei kaasne eelpool nimetatud tegureid. 9 1.5. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Ehitustegevuseks vajalikud materjalid komplekteeritakse enne objektile viimist laoplatsil. Kõik materjalid on paigutatud tehastest saabudes puitkastidesse, mis lähevad hiljem taaskasutusse. Elektriõhuliini kasutusajal jäätmeid ei teki. 1.6. Avariiolukorrad, suurõnnetused Tegevuse käigus ei ole ette näha avariiolukordasid, mille käigus võiks sattuda keskkonda kemikaalide või naftasaadusi. Ehitustöödeks objektile ajutisi tankimisjaamu ei paigaldada. Masinate tankimine teostatakse statsionaarsetes tanklates. Õhuliini kaitsevööndi koritor laiusega 80 m, välistatab puude kukkumine õhuliini juhtmetesse. Samuti ei põhjusta elektriõhuliin suurõnnetuse või katastroofi ohtu. 10 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KEKKONNA KIRJELDUS 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Uus trassikoritor on viidud kaugemale eluhoonetest ning kehtestatud mastide rajamise keelualad nii et mastide paiknemine ei tekitaks visuaalset reostust inimeste elukohtadest. Selline tegevus on võimalik, kuna võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mastide vahega 150- 200 m, muutub see vahekaugus kuni 450 meetrile. Planeeritav trassikoridor viiakse kaugemale asustatud piirkondadest Ellamaa ja Turba küladest. Projekteeritava elektriliini mastid on metallsõrestik või –torumastid. Vabaltseisvad metallsõrestikmastid paigaldatakse liini pöördenurkadesse, kuna need taluvad paremini liinijuhtmete nurgiti paigaldamisel erinevaid tõmbejõudusid. Samuti paigaldadakse vabaltseisvad metallsõrestikmastid põldudele, kuna need võtavad võrreldes vantidega torumastidest oluliselt vähem väärtuslikku põllumad enda alla ning takistavad oluliselt vähem põlluharimist ja on ohutumad, kuna risk takerduda vantidesse põllumajandusmasinatega on välistatud. Vantidega torumastid paigaldadakse metsamaale, kuna seal ei ole vajadust põlluharimiseks ning nende paigaldamine on majanduslikult otstarbekam, kuna nende valmistamiseks on kasutatud 2/3 metallsõrestikmastide valmistamiseks kuluvast metallist. 2.2. Alal esinevad loodusvarad (kvaliteet ja taastumisvõime) Elektriõhuliini trassikoridor läbib nii põllu kui ka metsamaid. Vundamentide valiku kindlakstegemiseks on eelnevalt teostatud geoloogilised uuringud mastide asukohtades. Kuna tegemist on valdavalt moreen ja savi pinnasega, paigaldatakse valdav enamus mastidest vaivundamentidele, millega ei kaasne mahukaid kaevetöid. Põllumaadele paigaldatud liinitrassi mõju on võrreldes olemasoleva õhuliiniga on märkimisväärselt väiksem, kuna mastide vahekaugused on uuel liinil ca 2 korda suuremad ehk siis põllumaadele paigaldadakse 2 korda vähem maste. Metsamaadel paigaldataval liinitrassil, 11 kus on vajalik trassikoritori laiendus raadamise näol või paigaldatakse liini trassikoritor uuele trassile jääb selle mõju paikseks. Metsas olev liin on loomastikule endiselt kasutatav kuna kavandatav tegevus ei too endaga kaasa inimasustust ega loodushäiringuid. Trassi rajamine uutele metsamassiividele on eelnevalt teemaplaneeringus põhjalikult kaalutud ning ei põhjusta metsade tootlikuse ja elujõulisuse ning metsade mitmekesisuse, tõhususe ja jätkusuutlikuses olulisi häiringuid. Märgadel ja soistel aladel teostada töid külmunud pinnasega, mis säästab oluliselt taimkatte ja pinnase hävingut ning aitab pinnasel ja taimestikul kiiremini taastuda. Demonteeritava õhuliini trassikoritoris on metsaomanikel võimalik alustada peale õhuliini demonteerimist taas metsamajandamisega. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime Elektriõhuliin trassikoritori ja seal kavandatava tegevuse asukoha valikul on läbi teemaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise valitud ja kaalutud alternatiivsete trassikoridoride omavahelisel võrdlemisel sobivaim asukoht, arvestatud võimaliku kaudset ja koosmõju keskkonnaseisundile. Ehitustööde läbiviimisel kasutada rasketehnikaga liiklemiseks võimalikult palju trassikoritori. 2.4. Elanikkond Trassi asukohavalikuks on läbiviidud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha määramine“, mille käigus on einevate alternatiivide võrdlusel valitud uuele elektriõhuliinile uus asukohta. Trassivaliku valikul on kaasatud kõik asjassepuutuvad maaomanikud, KOV, Keskkonnaamet ja teised asjast huvitatud osapooled. Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini asukohaga on uus trassikoridor viidud kaugemale tiheasustusaladelt, et vähendada liini visuaalset mõju. 12 3. KAS KAVANDATAVAL TEGEVUSEL ON KeHJS §3¹ lg 2 KIRJELDATUD OTSENE VÕI KAUDNE OLULINE KESKKONNAMÕJU? 3.1. Mõju suurus Tegevuse käigus pole ette näha olulist keskkonnamõju keskkonnaelementidele (maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik, mets ja looduslik mitmekesisus), elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ning nende omavahelisetele seostele. Suurõnnetuste ja katasroofidega kaasnevad mõjud puuduvad. 3.2. Mõjuala ulatus Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mõjuulatusega, uue õhuliinitrassi mõjuala ulatus ei muutu, pigem paraneb, kuna trassikoridor liigub kaugemala inimeste elupaikadest ning 80 % ulatuses jääb uus trassikoridor oma algsele asukohale. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Mõju ilmnemise tõenäosus aasate jooksul puudub, kuna õhuliini füüsikalised omadused ja funktsioon ajas ei muutu. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Tegevuse käigus tekkiv mõju keskkonnakaitselistele objektidele on pigem marginaalne. Olemasolev õhuliinitrass demonteeritakse Väinamere loodus- ja linnualalt ning lisaks viiakse veel kahe õhuliini trassid projekteeritava õhuliinitrassi koritori, mis vähendab oluliselt mõju keskonnale. Elanikkonnale tekkiv mõju on minimaalne, kuna tegevus toimub väljaspool tiheasustust ala. Ainsana on Kullamaa asulas jäänud trassikoritor samasse asukohta, kuna erinevate mõjude kaalumisel oli see elanikkonna seisukohalt kõige sobivam asukoht. Võib esineda lühialajlist mõju ehitusaegse müra näol, mida põhjustab masinate liikumine. Mõju võib esineda mastide vundamentide paigaldamisel, kui rikutakse maaparandusala kuivendussüsteeme, kuid mõju on sellisel juhul hetkeline, kuna maaparandussüsteemide toimimine taastatakse koheselt selle ilmnemisel. 13 3.5. Mõju piiriülesus Piiriülene mõju naaberriikide territooriumile puudub 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustikule Elektriõhuliin ei läbi ühtegi LKS § 14 mõistes kaitstavat ala, s.t kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju Tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeerivate tegevuste koosmõju ettnäha ei ole. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhus ennetamine Ebasoodsate mõjude vältimiseks looduskeskkonnale teostatakse linnuliikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks raietöid ajavahemikus 1. august kuni 30. veebruar. Maaparandussüsteemide ebasoodsa mõju vältimiseks teostatakse vaiatöödel eelnevalt kuivendussüsteemide asukoha kindlakstegemisel pinnase surfimist. Ehitusaegse müra häirivat mõju vähendatakse tööde teostamisega tööpevadel kell 8-17 ja väldetakse tööde teostamist nädalavahetustel ning varastel ja hilistel tundidel. Liikluskoormuse vähendamiseks kohalikel ja riigiteedel kasutatakse tegevuse läbiviimiseks võimalikult palju õhuliini trassikoridori. Lindude lendamise vältimiseks õhuliijuhtmetesse on projektis ettenähtud linnupeletite paigaldamine antud lõigul ühel liinilõigule (Rehemäe põllud ja Munalaskme ojja suubuv kraav) vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne) kohaselt. 14 LÕPPJÄRELDUS Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada keskkonnamõju eelhinnang projektile „Harku- Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Risti - Riisipere Lääneranna Lääne-Nigula vallas ja Harjumaal Saue vallas“, töö nr KPL1707K6. Lähtuvalt asjaolust, et tegevusega toimub tehniline ümberkorraldus, mille käigus asendatakse olemasolev L109 110 kV õhuliin uue ja turvalisema L503/L109 330/110 kV õhuliiniga. Rajatava õhuliini kaitsevöönd kül laieneb 50 meetrilt 80 meetrile ning asub 20 % ulatuses uuel trassil, on ta oma asukoha valiku poolest sobivam looduskeskkonna säilimiset ja elanikkonna heaolu arvestades. Projektis on arvestatud kõiki keskonnaalaseid ja inimkonnale mõjuvaid tegureid. Arvestades eelnevalt koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeerinut täpsustavad temaplaneeringut „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassiasukoha määramine“, AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“ ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017 ning asjast huvitatud asutuste projekteerimis ja kooskõlastamise tingimustega. Eelnevat arvestades ei tekitata keskkonnale olulisi muutusi praeguse olukorraga võrreldes ja täismahulist ehk asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. 15 KASUTATUD MATERJALID  Empower AS ja Leonhard Weiss Energy AS koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula- Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Kullamaa-Risti Lääneranna Lääne-Nigula vallas“, töö nr KPL1707K5.  AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114;  Keskkonnaamet 02.07.2019 väljastatud kooskõlastuse kiri nr 6-2/19/9239-2;  Maa-ameti kaardirakendused. 16  Empower AS Reg.kood 11445550 Hermanni 8A 10121 TALLINN Tel. 6635600, Fax. 6635601 TEL000862 EEH002960 EEP001225 Harku-Lihula-sindi 330/110 kV õhuliin Audru ja Lõpe alajaamade vahelisel lõigul Keskkonnamõjude eelhinnang Koostas: Edi Valgemäe Juhendas: Karl Kupits TALLINN 2018 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................................ 6 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KEKKONNA KIRJELDUS...................... 11 3. KAS KAVANDATAVAL TEGEVUSEL ON KeHJS §3¹ lg 2 KIRJELDATUD OTSENE VÕI KAUDNE OLULINE KESKKONNAMÕJU? ............................................................................................................ 13 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE VÕI MÕNELE MUULE KAITSTAVALE LOODUSOBJEKTILE. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU ULATUS. ..................... 16 5. LÕPPJÄRELDUS .......................................................................................................................... 25 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................................................... 26 2 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõjude eelhinnang (KMHEH) projektile „Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Audru-Lõpe, Pärnumaal Pärnu linnas ja Lääneranna vallas“, töö nr KPL1707K2. Ühtlasi antakse soovitusi kaitse tegevuse osas. Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud tegevuste hulka, mille korral peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas antud valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju (KMH). KeHJS § 6 ¹ on sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust. KeHJS § 2 ² kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib: • eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonna pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH vajalikkuse eelhinnangu andmisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 ¹ nimetatud teabest, keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusest nr 31 "Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded" ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vabariigi valitsuse määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt peab loa andmise otsustaja andma KMHEH ja kaaluma KMH algatamise vajalikkust tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Otsustus, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mitte, ning kas seetõttu on KMH vajalik, tehakse Natura eelhindamise käigus. Projekteeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriüekandeliinist. Projekteeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suuendamiseks ning ülekandekao 3 vähendamiseks, mis omakorda tagavad tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on vajalik ka ühtse energiaturu arendamiseks Balti riikide, Kesk-Euroopa ja Skandinaavia vahel. Harku-Lihula-Sindi elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/CE) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009). Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin projekteeritakse ja ehitatakse välja alajaamade vaheliste lõikudena, et tagada piisav varustuskindlus elektriõhuliini trassile jäävates alajaamades. Uue elektriõhuliini ehitamise käigus demonteeritakse olemasolev amortiseerunud 110 kV õhuliin (olemasoleva õhuliini demontaaž lahendatakse eraldi projektiga) ja asendatakse uue 330/110 kV õhuliiniga, see tähendab, et ehitatakse uued vundamendid, püstitatakse uued metallsõrestikmastid või -torumastid ja monteeritakse uued juhtmed. Antud töös käsitletakse Harku-Lihul-Sindi 330/110 kV õhuliini projekteerimist ja ehitamist Sindi ja Audru alajaamade vahelisel lõigul. Käesoleva KMHEH eesmärk on selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine (KMH). Eelhinnang viiakse läbi vastavalt KeHJS § 6 ¹ nimetatud teabest, keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusest nr 31 "Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded" ning Natura-(eel) hinddamisel on lähtutud 2013 aastal valminud juhendit (uuendatud 2017 aastal R.Kutsar ja K. Peet) „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 rakendamiseks Eestis“, asjaomaste asutuste seisukohtadele ja järgnevatest dokumentidest:  Empower AS ja Leonhard Weiss Energy AS koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula- Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Audru-Lõpe Pärnumaal Pärnu linnas ja Lääneranna vallas“, töö nr KPL1707K2.  AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 15.07.2016 Pärnu maavanem korraldusega; 4  Keskkonnaamet 30.07.2018 väljastatud kooskõlastuse kiri nr 6-2/18/1497-6;  Keskkonnaamet 14.09.2018 väljastatud kooskõlastuse kiri nr 7-9/18/12268-3. KKHEH koostajateks on Empower AS projekteerija Edi Valgemäe. Juhendas Karl Kupits, Maves AS. 5  1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi koridori määramiseks on koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 15.07.2016 Pärnu maavanem korraldusega nr 15-2/17-00361/818 ja Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine. Teemaplaneeringuga on määratud elektriliini trassikoridor laiusega 100 m, milles on 20 m laiune puhverala. Projekteeritava trassi õhuliini telg ja 80 m laiune kaitsevöönd paikneb 100 % teemaplaneeringus etteantud 100 m laiuses trassikoritoris. Lähtuvalt tehnilistest võimalustest, keskkonnaalastest piirangutest ja inimasustusest, on projekteerimise käigus valitud trassikoritorile kõige optimaalsem asukoht. Teemaplaneeringu trassivaliku mõju hinnati KMH detailsusastmes ning kaaluti alternatiivlahendusi, mis olid eelnevalt läbinud Natura eelhindamise ning vastasid õigusnormidele (looduskaitseseadus, veeseadus, müra normtasemed, elektromagnetvälja normtasemed jne). Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Geodeetiliste uuringute ja alusplaani põhjal koostatud pikiprofiili abil on täpsustatud nurgamastide ja valitud kandemastide asukohad ning määratud mastide kõrgused. Mastide tüübid on valitud sõltuvalt masti asukohast ja otstarbest. Projekteeritud trassi kirjeldus Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin ehitatakse olemasolevate Harku, Lihula, Sindi alajaamade vahel paiknevate 110 kV õhuliinide asemele. Käesolevas köites käsitletav Audru ja Lõpe alajaamade vaheline 330/110 kV õhuliin ehitatakse 40% ulatuses olemasoleva Audru-Lõpe alajaamade vahelise 110 kV õhuliini L107B trassis. Olemasoleva L107B 110 kV ja projekteeritava L503/L107B 330/110 kV õhuliinide ülevaatekaart, lisa 1. Pärnu linna territooriumil kulgeb õhuliini trass olemasolevast 110 kV õhuliinist põhja-kirde suunal, paiknedes 95 % ulatuses uuel trassil. Kahe-ahelaline (330 kV + 110 kV) õhuliin 6 kulgeb mööda põldude ja metsade servi olemasolevast asustusest kaugemal, läbides Malda, Liiva, Põhara, Ahaste ja Soeva küla. Audru alajaamast väljub Audru - Lõpe õhuliin kahe-ahelalisena ühistel mastidel Sindi – Audru õhuliiniga. See liini osa on ehitatud I etapis Sindi-Audru lõigu väljaehitamise käigus, kuna Audru alajaama siseneva ja väljuva 110 kV õhuliini eraldi väljaehitamisel seataks ohtu piirkonna varustuskindlus. 330/110 kV hargnemismastist 60Y kulgeb liin edasi kahe- ahelalisena (330 kV + 110 kV) jälgides maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu määratud trassikoridori. Lääneranna valla territooriumile sisenedes kulgeb trassikoridor läbi Nedremaa looduskaitseala Nedremaa sihtkaitsevööndi ja Nätsi-Võlla looduskaitseala Nätsi-Võlla linnuala, kus raadatava trassikoridori piir jääb kagu suunal olemasoleva kaitsevööndi piiriga samale asukohale ja edela suunal ulatub kahe-ahelalise (330 KV + 110 kV) õhuliini tsentrist mastide vahemikus 98Y kuni 100Y 40 m ja mastide vahemikus 100Y kuni 102Y ja 103Y vahelisel alal 30 m. Lääneranna valla territooriumil kulgeb õhuliinitrass Nätsi külast Kalli külasse mööda olemasoleva L107B 110 kV õhuliini koridori, nihkudes olemasoleva liini koridori tsentrist edela suunal elamutest kaugemale. Enne Lõpe alajaama läbib elektriõhuliin ja selle kaitsevöönd kaitseala Pärdi mägi. 1.2. Olemasolevate ressursside kasutus 1.2.1. Loodusvarad Nätsi külast läbib 330/110 kV õhuliinitrass Võlla turbamaardlat, mis on registreeritud Maa- amet andmetel kohaliku tähtsusega, kus on passiivne reservvaru. Maardla ala on metsastunud ning turbatöötlust lähiajal ette näha pole. Tööde läbiviimisel arvestada MaaPS 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“ sätestatud nõuetega. 1.2.2. Maa Elektriliini kaitsevööndis asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus. Kohtades, kus võib ilmneda maaomanikule majandustegevuse piiranguid, lahendatakse poolte omavahelisel kokkuleppel, nii et kahjud oleksid võimalikult väikesed. 7 Kui kahjud on vältimatus, siis hüvitatakse need kahju saajale ehitustegevust läbiviiva ettevõtte poolt. Kõikide elektriõhuliini kaitsevööndisse jäävate katastriüksuste omanikega sõlmitakse liini omaniku Elering AS kasuks iskliku kasutusõigusega koormamise leping või kokkuleppe mittesaavutamisel sundvaldus. 1.2.3. Pinnas, muld Peale liini ehitustöid taastatakse liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa vastavalt endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada, siluda ja teostada kinni sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele maaomaniku või maa rentnikuga. Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale. Märgaladel teostatakse võimalusel töid külmunud pinnasega, mis vähendab oluliselt kahju nii pinnasele kui ka taimestikule. Kõikjal kus rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime (ehitusmasinatega liikumine, truupide paigaldus), lahendatakse maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine. Ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid rekonstrueeritakse hiljemalt vahetult peale nende riknemise ilmnemist. Töö organiseeritakse viisil, et maaparandussüsteem toimiks kogu aeg. Peale ehitise valmimist kontrollitakse nende toimimist 2 aasta jooksul. Liini ehitamiseks ja hooldamiseks uute statsionaarsete teede rajamist ettenähtud ei ole. Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutatakse maksimaalselt liini trassikoridori, vältimatul vajadusel rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis kooskõlastatakse maaomaniku, Põllumajandusameti ja vajadusel Keskkonnaametiga. Ehitusmaterjali veoks ja masinate liiklemiseks kasutatakse maksimaalselt liini kaitsevööndit. 1.2.4. Põhja- ja pinnavesi Elektriliini trassikoritor ületab mitut vooluveekogu, neist suuremate ületamiseks kasutatakse olemasolevaid sildu, väiksemate veekogude ületamiseks võib olla otstarbekam rajada ajutine ülesõit. Vooluveekogude ümber ja või ülesõit otsustatakse ehituse käigus, kuna ühe või teise varjandi kasutamine oleneb oluliselt ehitusaegsest ilmastikust ja aastaajast. Õhuliini trassikoridori jääb Audru-Lõpe lõigul 1 üle 25 km² valgalaga vooluveekogu, Oara oja (kogumi kood 1122500_1), millele on ettenähtud ehituskeeluvöönd 8 50 m ning 1 alla 25 km² valgalaga vooluveekogu Nätsi kraav, millele on ettenähtud ehituskeeluvöönd 25 m. Veekogude ehituskeeluvöönditesse maste projekteeritud ei ole ja kraavidest läbisõit on keelatud. Põhjavee kahjustamist antud tegevuse käigus ette näha ei ole. 1.2.5. Kaitstavad loodusobjektid Antud elektriõhuliini trassikoritor läbib kaitstavatest loodusobjektidest Natura 2000 ala Nedremaa looduskaitseala Nedremaa sihtkaitsevööndit ja Nätsi-Võlla looduskaitseala Nätsi-Võlla linnuala (Natuura 2000, vaadeldakse eraldi peatükina) ja Pärdi mägi kaitseala. Projektlahenduse koostamisel on muuhulgas aluseks võetud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne). Aruande kohaselt vajab antud lõigul märgistamist 1 liinilõiku (Põhara). Projektis on aruande tulemustega arvestatud ning valitud on linnupeletid vastavalt aruandes väljatoodule. 1.3. Tegevuse energiakasutus Tegevuse eesmärgiks on energiakasutuse kvaliteedi kindlustamine ja tagamine. Tegevuse tulemusena suureneb võimalus tarnida suuremas mahus rohelist energiat Skandinaaviamaadest. 1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid: heide vette, pinnasess ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, kiirgus ja lõhn. Tegevusega ei kaasne eelpool nimetatud tegureid. 1.5. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Ehitustegevuseks vajalikud materjalid komplekteeritakse enne objektile viimist laoplatsil. Kõik materjalid on paigutatud tehastest saabudes puitkastidesse, mis lähevad hiljem taaskasutusse. Elektriõhuliini kasutusajal jäätmeid ei teki. 1.6. Avariiolukorrad, suurõnnetused Tegevuse käigus ei ole ette näha avariiolukordasid, mille käigus võiks sattuda keskkonda kemikaalide või naftasaadusi. Ehitustöödeks objektile ajutisi tankimisjaamu ei paigaldada. Masinate tankimine teostatakse statsionaarsetes tanklates. Õhuliini kaitsevööndi koritor 9 laiusega 80 m, välistatab puude kukkumine õhuliini juhtmetesse. Samuti ei põhjusta elektriõhuliin suurõnnetuse või katastroofi ohtu. 10  2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KEKKONNA KIRJELDUS 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Uus trassikoritor on viidud kaugemale eluhoonetest ning kehtestatud mastide rajamise keelualad nii et mastide paiknemine ei tekitaks visuaalset reostust inimeste elukohtadest. Selline tegevus on võimalik, kuna võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mastide vahega 150-200 m, muutub see vahekaugus kuni 450 meetrile. Projekteeritava elektriliini mastid on valdavalt metallsõrestik või –torumastid, välja arvatud Sindi alajaama 110 kV õhuliini sisestus, kus kasutatakse raudbetoonmaste, mis paigaldatakse samale joonele kõikide olemasolevate õhuliini mastidega, et vähenda kahju maaomaniku põlluharimisele. Vabaltseisvad metallsõrestikmastid paigaldatakse liini pöördenurkadesse, kuna need taluvad paremini liinijuhtmete nurgiti paigaldamisel erinevaid tõmbejõudusid. Samuti paigaldadakse vabaltseisvad metallsõrestikmastid põldudele, kuna need võtavad võrreldes vantidega torumastidest oluliselt vähem väärtuslikku põllumad enda alla ning takistavad oluliselt vähem põlluharimist ja on ohutumad, kuna risk takerduda vantidesse on välistatud. Vantidega torumastid paigaldadakse metsamaale, kuna seal ei ole vajadust põlluharimiseks ning nende paigaldamine on majanduslikult otstarbekam, kuna nende valmistamiseks on kasutatud 2/3 metallsõrestikmastide valmistamiseks kuluvast metallist. 2.2. Alal esinevad loodusvarad (kvaliteet ja taastumisvõime) Elektriõhuliini trassikoridor läbib nii põllu kui ka metsamaid. Vundamentide valiku kindlakstegemiseks teostatud geoloogilistest uuringutest mastide asukohtades selgub, et tegemist on valdavalt savise pinnasega nii põllu- kui ka metsamaadel. Nätsi külas läbib 330/110 kV õhuliinitrass Võlla turbamaardlat, mis on registreeritud Maa-amet andmetel kui passiivne reservvaru, maa on metsastunud ja kus lähiajal ettenäha pole. Turbamaardlale paigaldatakse kolm masti. Mastid paigaldatakse vaivundamendile, mille paigaldamisel 11 kaevetöid ei teostata ja turba kihtide kooslust ei rikuta. Hilisem turbatöötlemine on võimalik masti jalgadest minimaalselt 5 meetri kauguselt. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime Elektriõhuliin trassikoritori ja seal kavandatava tegevuse asukoha valikul on läbi teemaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise valitud ja kaalutud alternatiivsete trassikoridoride omavahelisel võrdlemisel sobivaim asukoht, arvestatud võimaliku kaudset ja koosmõju keskkonnaseisundile. 2.4. Elanikkond Trassi asukohavalikuks on läbiviidud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha määramine“, mille käigus on einevate alternatiivide võrdlusel valitud uuele elektriõhuliinile uus asukohta. Trassivaliku valikul on kaasatud kõik asjassepuutuvad maaomanikud, KOV, Keskkonnaamet ja teised asjast huvitatud osapooled. Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini asukohaga on uus trassikoridor viidud kaugemale tiheasustusaladelt, et vähendada liini visuaalset mõju. 12  3. KAS KAVANDATAVAL TEGEVUSEL ON KeHJS §3¹ lg 2 KIRJELDATUD OTSENE VÕI KAUDNE OLULINE KESKKONNAMÕJU? 3.1. Mõju suurus Tegevuse käigus pole ette näha olulist keskkonnamõju keskkonnaelementidele (maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus), elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ning nende omavahelisetele seostele. Suurõnnetuste ja katasroofidega kaasnevad mõjud puuduvad. 3.2. Mõjuala ulatus Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mõjuulatusega, uue õhuliinitrassi mõjuala ulatus ei muutu. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Mõju ilmnemise tõenäosus aasate jooksul puudub, kuna õhuliini füüsikalised omadused ja funktsioon ajas ei muutu. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Tegevuse käigus tekkiv mõju keskkonnakaitselistele objektidele puudub, kuna olemasoleva ja kavandatava elektriõhuliini trassikoridorid kattuvad. Elanikkonnale tekkiv mõju on minimaalne, kuna tegevus toimub väljaspool tiheasustust ala. Võib esineda lühialajlist mõju ehitusaegse müra näol, mida põhjustab masinate liikumine. Mõju võib esineda mastide vundamentide paigaldamisel, kui rikutakse maaparandusala kuivendussüsteeme, kuid mõju on sellisel juhul hetkeline, kuna maaparandussüsteemide toimimine taastatakse koheselt selle ilmnemisel. 3.5. Mõju piiriülesus Piiriülene mõju naaberriikide territooriumile puudub 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustikule Elektriõhuliin läbib Nedremaa looduskaitseala (kaitsealla võetud Vabariigi Valitsuse 30.03.2017 mmmäärusega nr 99, edaspidi eeskiri) Nedremaa sihtkaitsevööndit, mille kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ning soo- ja metsakoosluste säilitamine liikide mitmekesisuse ja maastikuilme säilimise tagamiseks (eeskiri § lg 2). 13 Kuna uus elektriõhuliin järgib Nedremaa looduskaitseala osasa olemasoleva õhuliini koridori, siis ei käsitleta Kesskkonnaameti poolt kavandatavat uut õhuliini uue ehitisena ning sellest lähtuvalt on kavandatu kooskõlas kaitsekorraga. Liini rajamine eeldab kaitsevööndit 80 m laiuselt raadamist, kuid Nedremaa looduskaitsealal on rakendatud kitsendatud olusid, kus vastavalt kasvavate puude kõrgusele on viidud raadatava koritori laius miinimumini (30 m). Nedremaa looduskaitseala kirdepoolne olemasoleva õhuliini kaitsevööndi piir langeb kokku kavandatava õhuliini kaitsevööndiga, mistõttu trassikoridori laiendamist selles osas ette nähtud ei ole. Nedremaa looduskaitseala Nätsi-Võlla linnualal (alad kattuvad) raadataval osal on Keskkonnaregistri kohaselt III kaitsekategooria liigi musträhn (Dryocopus martius) leiukoht. LKS § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Kaitstava linnuliigi pesitsusaegse häirimise vältimiseks teostatakse raietööd looduskaitsealal ajavahemikus 1. juuli kuni 14. märts. Täpsemalt käsitletakse Natura eelhindamist eraldi peatükis. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju Tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeerivate tegevuste koosmõju ettnäha ei ole. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhus ennetamine Ebasoodsate mõjude vältimiseks looduskeskkonnale teostatakse linnuliikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks raietöid ajavahemikus 1. juuli kuni 14. märts. Maaparandussüsteemide ebasoodsa mõju vältimiseks teostatakse vaiatöödel eelnevalt kuivendussüsteemide asukoha kindlakstegemisel pinnase surfimist. Ehitusaegse müra häirivat mõju vähendatakse tööde teostamisega tööpevadel kell 8-17 ja väldetakse tööde teostamist nädalavahetustel ning varastel ja hilistel tundidel. Liikluskoormuse vähendamiseks kohalikel ja riigiteedel kasutatakse tegevuse läbiviimiseks võimalikult palju õhuliini trassikoridori. Lindude lendamise vältimiseks õhuliijuhtmetesse on projektis ettenähtud linnupeletite paigaldamine antud lõigul ühel liinilõigule (Põhara) vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku 14 seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne) kohaselt. 15  4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE VÕI MÕNELE MUULE KAITSTAVALE LOODUSOBJEKTILE. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU ULATUS. 4.1. Narura 2000 alad Kavandatav tegevus läbib Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Nedremaa looduskaitseala (kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrusega nr 99, edaspidi eeskiri) Nedremaa sihtkaitsevööndit, mille kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ning soo- ja metsakoosluste säilitamine liikide mitmekesisuse ja maastikuilme säilimise tagamiseks. Kavandatava tegevuse läbib ja piirneb Nätsi-Võlla looduskaitseala Nätsi-Võlla innulaga. Eesti Vabariigi Valitsus otsustas 24.03.2017 määrusega nr 66 „Nätsi-Võlla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ kaitse alla võtta Nätsi-Võlla looduskaitseala. Tabelis 4.1. on toodud Natura 2000 alade loetelu, mida kavandatav tegevus läbib. Nedremaa looduskaitseala ja Nätsi-Võlla linnuala kattuvad. Tabel 4.1. Natura 2000 alad, mida kavandatav tegevus läbib Natura 2000 ala Kavandatav tegevus läbib Nedremaa looduskaitseala Nedremaa sihtkaitsevöönd Nätsi-Võlla looduskaitseala Nätsi-Võlla linnuala Nedremaa loodusala (EE0040334) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks: 1) Nedrema sihtkaitsevöönd, mida läbib ka kavandatav tegevus; 2) Peieri sihtkaitsevöönd; 3) Urita sihtkaitsevöönd. Nedrema sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste ning soo- ja metsakoosluste säilitamine liikide mitmekesisuse ja maastikuilme säilimise tagamiseks. Nedremaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - looduslike huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), puisniitude (6530*), rabade (7110*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080)* ning siirdesoo-ja rabametsade (91D0*) kaitse; 16 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, kaitse; 3) III kategooria kaitsealuste liikide - vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata), laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) ja hariliku porsi (Myrica gale) ning II kategooria kaitsealuse liigi kaitse; 4) III kategooria kaitsealuse linnuliigi - hiireviu (Buteo buteo) kaitse. Kaitsealal lubatavad tegevused 1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. 2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut. 3) Kaitseala vetel on lubatud kalapüük käsiõngega. 4) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud ainult kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. 5) Sõidukiga sõitmine kaitsealal on lubatud ainult teedel. Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kaitseala vetel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, liinirajatiste hooldamisel, metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. 6) Nedrema sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamin. 7) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud jaht lindudele ja jahipidamisviisidest urujaht. Püünistest on lubatud jahipidamisel kasutada ainult eluspüügi püüniseid mingi, kähriku ja rebase püüdmiseks. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine Nedrema sihtkaitsevööndis; 3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 17 4) Nedrema sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus; 5) Nedrema sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja - tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 6) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd. Kaitsealal keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd; 4) metsatööd 1. märtsist 31. augustini, välja arvatud metsakultuuride hooldamine kaitseala valitseja nõusolekul 15. juulist 1. aprillini ja puisniitude ning puiskarjamaade taastamistööd 15. juulist 1. aprillini; 5) heinategu puisniitudel enne käesoleva aasta 15. juulit. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba. Tegevuse kooskõlastamine 1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. 2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides 18  nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. Nätsi-Võlla linnuala (EE0040337) Nätsi-Võlla kaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta ja taastada väärtuslikke soo- ja metsaökosüsteeme ja niidukooslusi ning kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti; 2) kaitsta ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsta neid liike ja nende elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas: niidurüdi (Calidris alpina schinzii), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väikepistrik (Falco columbarius), kassikakk (Bubo bubo), tutkas (Philomachus pugnax), rohunepp (Gallinago media), laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rüüt (Pluvialis apricaria), soo-loorkull (Circus pygargus), punaselg-õgija (Lanius collurio), mudatilder (Tringa glareola) ja sookurg (Grus grus); 4) kaitsta direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetamata rändlinnuliike ning nende elupaiku. Need liigid on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula), tuttvart (Aythya fuligula), rabapüü (Lagopus lagopus), väike-koovitaja (Numenius phaeopus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suurkoovitaja (Numenius arquata); 5) kaitsta kaitsealust linnuliiki hallõgijat (Lanius excubitor); 19 6) kaitsta järgmisi kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), sookäpp (Hammarbya paludosa), jumalakäpp (Orchis mascula), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. estonica), kuninga- kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), siberi võhumõõk (Iris sibirica), harilik porss (Myrica gale) ja harilik ungrukold (Huperzia selago). Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks. Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. Kiatsealal lubatud tegevus 1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud ajal Salusaarte sihtkaitsevööndis. 2) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. 3) Kaitsealal on lubatud kuni 15 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Enam kui 15 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. 4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht ja jahipidamine § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud ajal Salusaarte sihtkaitsevööndis. 5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel ning jalgratastega sõitmine radadel. Muudel juhtudel on väljaspool teid ja radu sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) Soeva, Männikuste ja Palatu sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus; 2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus; 4) loodusliku veerežiimi taastamine; 5) olemasolevate ehitiste, sealhulgas teede ja radade hooldustööd; 6) olemasolevate maaparandussüsteemide eesvoolude hooldustööd. 20 Kaitsealal keelatud tegevus Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine Salusaarte sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel; 4) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud tehnovõrgurajatise püstitamine või kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks rajatise püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. Tegevuse kooskõlastamine 1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. 2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 4.2. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Kavandatava Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriõhuliin järgib Nedremaa looduskaitseala osas olemasoleva õhuliini koridori, mistõttu kaiteala valitseja Keskkonnaamet ei käsitle projektiga kavandatud elektriõhuliini uue ehitisena. Sellest 21 lähtuvalt on kavandatu kooskõlas kaitsekorraga. Liini rajamine eeldab kaitsevööndi (80 meetrit, liinitsentrist 40 m mõlemale poole) raadamist, kuid Nedremaa looduskaitsealal on rakendatud kitsendatud olusid, kus vastavalt kasvavate puude kõrgusele on viidud koridori laius miinimumini (30 meetrit). Nedremaa looduskiatseala kirdepoolne olemasoleva õhuliini kaitsevööndi piir langeb kokku projekteeritava õhuliini kaitsevööndiga, mistõttu trassikoridori laiendamist selles osas ette näha ei ole. Olemasolevast kaitsevööndist kirde suunas jääb vastavalt EELIS andmeaasile rabade elupaik (7110), edelasse aga laialeheliste metsade (9020) elupaik, vt joonis 1. Joonis 4.1. Nedremaa loodusalal kaitsevööndisse jäävad elupaigad Nätsi-Võlla linnuala läbimisel ja piirnemisel jääb kavandatav elektriõhuliin olemasoleva liini kohale. Lihula-Pärnu maanteest läänepoolses osas piirneb kaitsevöönd linnuala servaga nii nagu olemasolev 110 kV õhuliin (kaitsevöönd laieneb maantee suunas). Maanteest idas piirneb uue elektriõhuliini kaitsevöönd olemasoleva õhuliini kaitsevööndi Nedrema raba poolse servaga ning hõlmab Keskkonnaregistri kohaselt III kaitsekategooria liigi musträhn (Dryocopus martius) leiukohta, vt joonis 2. 22  Joonis 4.2. Nätsi-Võlla linnualal kaitsevööndisse jäävad III kaitsekategooria liigid 4.2. Tegevusega kaasneva mõju ulatus Teadaolevalt ei kavandata piirkonnas teisi objekte, millega võiks esineda koosmõju Ehitusaene mõju- metsa raadamine (nii ehtusaegne ki ka reeglipärane hooldus) teostatakse kül kitsendatud oludest lähtuvalt, kuid hõlmab ka Keskkonnaregistri kohaselt III kaitsekategooria liigi musträhn (Dryocopus martius) leiukohta. LKS § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Kaitstava linnuliigi pesitsusaegse häirimise vältimiseks teostatakse raietööd looduskaitsealal ajavahemikus 1. juuli kuni 14. märts. Kasutusaegsed mõjud- on seostud remont- ja hooldustöödega, kui liinile või mastidele on vaja ligi pääseda või teostada hooldusraiet. Mõju on sama, mis ehitusajal. 23 Tabel 4.2. Võimalikud Nr Elupaiga nietus Asukoht ohutegurid seoses Võimalik mõju Leevendusmeede (kood) kavandatava tegevusega 1 Rabade elupaik Olemasolev ja Tallamine Puuduvad. Elupaika ei Rasketehnikaga liigelda (7110) kavandatav rasketehnikaga vähendata ja koormus ainult mööda olemasolevat elektriõhuliin läbib elupaigale ei tõuse, kuna trassikoritori. elupaika olemasoleva ja kavandatav õhuliin kattuvad 2 Laialeheline metsade Olemasolev ja Raadamine Puuduvad. Elupaika ei Raadamine teostada (9020) elupaik kavandatav vähendata, kuna lähtuvalt kitsendatud elektriõhuliin läbib olemasolev ja kavndatav oludest elupaika õhuliin kattuvad 3 Musträhn (Dryocopus Olemasolev ja Raadamine ja Linnud võivad hüljata pesa Ehitus-, raadamis- ja martius) kavandatav ehitustegevusega remonttöid teostada KLO9113226 elektriõhuliin läbib kaasnev müra pesitsusvälisel ajal. elupaika 24  5. LÕPPJÄRELDUS Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada keskkonnamõju eelhinnang projektile „Harku- Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Audru-Lõpe Pärnumaal Pärnu linnas ja Lääneranna vallas“, töö nr KPL1707K2. Lähtuvalt asjaolust, et tegevusega toimub tehniline ümberkorraldus, mille käigus asendatakse olemasolev L107B 110 kV õhuliin uue ja turvalisema L503/L107B 330/110 kV õhuliiniga, mille kaitsevöönd kül laieneb 50 meetrilt 80 meetrile ning asub 40 % ulatuses uuel trassil, on ta oma asukoha valiku poolest sobivam looduskeskkonna säilimiset ja elanikkonna heaolu arvestades. Kaitsealustel alaldel jääb olemasolev õhuliin kattuma kavandatava õhuliinitrassiga ning Keskkonnaamet ei käsitle seda uue ehitisena. Sellest tulenevalt õhuliinimõju kaitsealale ei suurene. Projektis on arvestatud kõiki keskonnaalaseid ja inimkonnale mõjuvaid tegureid. Arvestades eelnevalt koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeerinut täpsustavad temaplaneeringut „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassiasukoha määramine“, AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“ ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017 ning asjast huvitatud asutuste projekteerimis ja kooskõlastamise tingimustega. Eelnevat arvestades ei tekitata keskkonnale olulisi muutusi praeguse olukorraga võrreldes ja ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele on välistatud ja täismahulist ehk asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. 25 KASUTATUD MATERJALID  Empower AS ja Leonhard Weiss Energy AS koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula- Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Sindi-Audru Pärnumaal Tori vallas ja Pärnu linnas“, töö nr KPL1707K1.  AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 15.07.2016 Pärnu maavanem korraldusega;  Keskkonnaamet 30.07.2018 väljastatud kooskõlastuse kiri nr 6-2/18/1497-6;  Keskkonnaamet 14.09.2018 väljastatud kooskõlastuse kiri nr 7-9/18/12268-3.  Maa-ameti kaardirakendused 26  Empower AS Reg.kood 11445550 Hermanni 8A 10121 TALLINN Tel. 6635600, Fax. 6635601 TEL000862 EEH002960 EEP001225 Harku-Lihula-sindi 330/110 kV õhuliin Lõpe-Lihula alajaamade vahelisel lõigul Keskkonnamõjude eelhinnang Koostas: Edi Valgemäe TALLINN 2018 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................................ 6 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KEKKONNA KIRJELDUS...................... 10 3. KAS KAVANDATAVAL TEGEVUSEL ON KeHJS §3¹ lg 2 KIRJELDATUD OTSENE VÕI KAUDNE OLULINE KESKKONNAMÕJU? ............................................................................................................ 12 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE VÕI MÕNELE MUULE KAITSTAVALE LOODUSOBJEKTILE. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU ULATUS. ..................... 14 5. LÕPPJÄRELDUS .......................................................................................................................... 20 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................................................... 21 2 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõjude eelhinnang (KMHEH) projektile „Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lõpe-Lihula, Pärnumaal Lääneranna vallas“, töö nr KPL1707K3. Ühtlasi antakse soovitusi kaitse tegevuse osas. Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud tegevuste hulka, mille korral peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas antud valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju (KMH). KeHJS § 6 ¹ on sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust. KeHJS § 2 ² kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib: • eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonna pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH vajalikkuse eelhinnangu andmisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 ¹ nimetatud teabest, keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusest nr 31 "Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded" ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vabariigi valitsuse määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt peab loa andmise otsustaja andma KMHEH ja kaaluma KMH algatamise vajalikkust tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Otsustus, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mitte, ning kas seetõttu on KMH vajalik, tehakse Natura eelhindamise käigus. Projekteeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriüekandeliinist. Projekteeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suuendamiseks ning ülekandekao 3 vähendamiseks, mis omakorda tagavad tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on vajalik ka ühtse energiaturu arendamiseks Balti riikide, Kesk-Euroopa ja Skandinaavia vahel. Harku-Lihula-Sindi elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/CE) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009). Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin projekteeritakse ja ehitatakse välja alajaamade vaheliste lõikudena, et tagada piisav varustuskindlus elektriõhuliini trassile jäävates alajaamades. Uue elektriõhuliini ehitamise käigus demonteeritakse olemasolev amortiseerunud 110 kV õhuliin (olemasoleva õhuliini demontaaž lahendatakse eraldi projektiga) ja asendatakse uue 330/110 kV õhuliiniga, see tähendab, et ehitatakse uued vundamendid, püstitatakse uued metallsõrestikmastid või -torumastid ja monteeritakse uued juhtmed. Antud töös käsitletakse Harku-Lihul-Sindi 330/110 kV õhuliini projekteerimist ja ehitamist Lõpe ja Lihula alajaamade vahelisel lõigul. Käesoleva KMHEH eesmärk on selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine (KMH). Eelhinnang viiakse läbi vastavalt KeHJS § 6 ¹ nimetatud teabest, keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusest nr 31 "Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded" ning Natura-(eel) hinddamisel on lähtutud 2013 aastal valminud juhendit (uuendatud 2017 aastal R.Kutsar ja K. Peet) „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 rakendamiseks Eestis“, asjaomaste asutuste seisukohtadele ja järgnevatest dokumentidest:  Empower AS ja Leonhard Weiss Energy AS koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula- Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lõpe-Lihula Pärnumaal Lääneranna vallas“, töö nr KPL1707K3.  AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 15.07.2016 Pärnu maavanem korraldusega; 4  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114;  Keskkonnaamet 28.07.2018 väljastatud kooskõlastuse kiri nr 7-9/18/12268-2;  Keskkonnaamet 14.09.2018 väljastatud kooskõlastuse kiri nr 7-9/18/12268-3. KKHEH koostajateks on Empower AS projekteerija Edi Valgemäe. Juhendas Karl Kupits, Maves AS. 5  1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi koridori määramiseks on koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 15.07.2016 Pärnu maavanem korraldusega nr 15-2/17-00361/818 ja Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114 ning Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine. Teemaplaneeringuga on määratud elektriliini trassikoridor laiusega 100 m, milles on 20 m laiune puhverala. Projekteeritava trassi õhuliini telg ja 80 m laiune kaitsevöönd paikneb 100 % teemaplaneeringus etteantud 100 m laiuses trassikoritoris. Lähtuvalt tehnilistest võimalustest, keskkonnaalastest piirangutest ja inimasustusest, on projekteerimise käigus valitud trassikoritorile kõige optimaalsem asukoht. Teemaplaneeringu trassivaliku mõju hinnati KMH detailsusastmes ning kaaluti alternatiivlahendusi, mis olid eelnevalt läbinud Natura eelhindamise ning vastasid õigusnormidele (looduskaitseseadus, veeseadus, müra normtasemed, elektromagnetvälja normtasemed jne). Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Geodeetiliste uuringute ja alusplaani põhjal koostatud pikiprofiili abil on täpsustatud nurgamastide ja valitud kandemastide asukohad ning määratud mastide kõrgused. Mastide tüübid on valitud sõltuvalt masti asukohast ja otstarbest. Projekteeritud trassi kirjeldus Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin ehitatakse olemasolevate Harku, Lihula, Sindi alajaamade vahel paiknevate 110 kV õhuliinide asemele. Käesolevas köites käsitletav Lõpe ja Lihula alajaamade vaheline 330/110 kV õhuliin ehitatakse 20% ulatuses olemasoleva Lõpe-Lihula alajaamade vahelise 110 kV õhuliini L107A trassis. Olemasoleva L107A 110 kV ja projekteeritava L503/L107B 330/110 kV õhuliinide ülevaatekaart, lisa 1. Lääneranna valla territooriumil kulgeb uus kahe-ahelaline (330 kV + 110 kV) õhuliinitrass olemasolevast trassikoridorist lääne suunal nii et see jääb Peantse ja Lõpe küladest võrdsele kaugusele. Kohe Lõpe alajaama juures läbib õhuliinitrass Nätsi-Võlla looduskaitseala Palatu sihtkaitsevöönd. Enne Paimvere külla jõudmist keerab trassikoridor Oidrema külast 6 lõuna suunal mööda, kulgedes Oidrema peakraavi kõrval Parivere-Kunila külade piiril. Valuste külast möödumisel on trassikoridor viidud võimalikult 60 Pärnu-Lihula tee äärde elumajadest kaugemale. Tee ja projekteeritud õhuliini vahele on jäetud ruum kahe- ahelalisele 110/110 kV õhuliinile Lihula – Martna (L037) / Lihula – Vigala (L189) ning 330/110 kV õhuliinile Lihula – Harku / Lihula – Kullamaa. Projekteerimisel on arvestatud Lihula alajaama perspektiivse 110 kV jaotla asukohaga. Ajutine ühendamine olemasoleva Lihula alajaama 110 kV jaotlaga on võimalik säilitades liini L107A olemasolevad mastid nr 1 ja 2, teostades ajutise ühenduse projekteeritud 110 kV L107A Lihula-Lõpe mastilt nr 165Y olemasoleva 110 kV L107A Lihula-Lõpe õhuliini masti nr 2. 1.2. Olemasolevate ressursside kasutus 1.2.1. Loodusvarad Rajatav 330/110 kV õhuliin ei läbi antud lõigul ühtegi maardlat. Tööde läbiviimisel arvestada MaaPS 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“ sätestatud nõuetega. 1.2.2. Maa Elektriliini kaitsevööndis asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus. Kohtades, kus võib ilmneda maaomanikule majandustegevuse piiranguid, lahendatakse poolte omavahelisel kokkuleppel, nii et kahjud oleksid võimalikult väikesed. Kui kahjud on vältimatus, siis hüvitatakse need kahju saajale ehitustegevust läbiviiva ettevõtte poolt. Kõikide elektriõhuliini kaitsevööndisse jäävate katastriüksuste omanikega sõlmitakse liini omaniku Elering AS kasuks iskliku kasutusõigusega koormamise leping või kokkuleppe mittesaavutamisel sundvaldus. 1.2.3. Pinnas, muld Peale liini ehitustöid taastatakse liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa vastavalt endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada, siluda ja teostada kinni sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele maaomaniku või maa rentnikuga. Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale. 7 Märgaladel teostatakse võimalusel töid külmunud pinnasega, mis vähendab oluliselt kahju nii pinnasele kui ka taimestikule. Kõikjal kus rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime (ehitusmasinatega liikumine, truupide paigaldus), lahendatakse maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine. Ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid rekonstrueeritakse hiljemalt vahetult peale nende riknemise ilmnemist. Töö organiseeritakse viisil, et maaparandussüsteem toimiks kogu aeg. Peale ehitise valmimist kontrollitakse nende toimimist 2 aasta jooksul. Liini ehitamiseks ja hooldamiseks uute statsionaarsete teede rajamist ettenähtud ei ole. Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutatakse maksimaalselt liini trassikoridori, vältimatul vajadusel rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis kooskõlastatakse maaomaniku, Põllumajandusameti ja vajadusel Keskkonnaametiga. Ehitusmaterjali veoks ja masinate liiklemiseks kasutatakse maksimaalselt liini kaitsevööndit. 1.2.4. Põhja- ja pinnavesi Elektriliini trassikoritor ületab mitut vooluveekogu, neist suuremate ületamiseks kasutatakse olemasolevaid sildu, väiksemate veekogude ületamiseks võib olla otstarbekam rajada ajutine ülesõit. Vooluveekogude ümber ja või ülesõit otsustatakse ehituse käigus, kuna ühe või teise varjandi kasutamine oleneb oluliselt ehitusaegsest ilmastikust ja aastaajast. Õhuliini trassikoridori jääb Lõpe-Lihula lõigul 1 üle 25 km² valgalaga vooluveekogu, Riisa oja (registri kood VEE1118300), millele on ettenähtud ehituskeeluvöönd 50 m. Veekogude ehituskeeluvöönditesse maste projekteeritud ei ole ja kraavidest läbisõit on keelatud. Põhjavee kahjustamist antud tegevuse käigus ette näha ei ole. 1.2.5. Kaitstavad loodusobjektid Antud elektriõhuliini trassikoritor läbib kaitstavatest loodusobjektidest Natura 2000 ala Nätsi-Võlla looduskaitseala Nätsi-Võlla loodusala Palatu sihtkaitsevööndit (Natuura 2000, vaadeldakse eraldi peatükina). Projektlahenduse koostamisel on muuhulgas aluseks võetud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne). Aruande kohaselt vajab antud lõigul märgistamist 4 liinilõiku (Tuhu soo, 8 Tuhu soo ja Lihula raba vaheline uudismaa, Lihula raba serv ja Lihula mägi). Projektis on aruande tulemustega arvestatud ning valitud on linnupeletid vastavalt aruandes väljatoodule. Õhuliini trassil ei ole kül teada kaitsealuste taime- ja linnuliikide elupaiku, kuid trassi alal on tõenäosus kohata II kaitsekategooria liinuliigi kanakull (Accipiter gentilis) ning III kaitsekategooria linnuliikide händkakk (Strix uralensis) ja teder (Tetrao tetrix) esinemiseks. 1.3. Tegevuse energiakasutus Tegevuse eesmärgiks on energiakasutuse kvaliteedi kindlustamine ja tagamine. Tegevuse tulemusena suureneb võimalus tarnida suuremas mahus rohelist energiat Skandinaaviamaadest. 1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid: heide vette, pinnasess ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, kiirgus ja lõhn. Tegevusega ei kaasne eelpool nimetatud tegureid. 1.5. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Ehitustegevuseks vajalikud materjalid komplekteeritakse enne objektile viimist laoplatsil. Kõik materjalid on paigutatud tehastest saabudes puitkastidesse, mis lähevad hiljem taaskasutusse. Elektriõhuliini kasutusajal jäätmeid ei teki. 1.6. Avariiolukorrad, suurõnnetused Tegevuse käigus ei ole ette näha avariiolukordasid, mille käigus võiks sattuda keskkonda kemikaalide või naftasaadusi. Ehitustöödeks objektile ajutisi tankimisjaamu ei paigaldada. Masinate tankimine teostatakse statsionaarsetes tanklates. Õhuliini kaitsevööndi koritor laiusega 80 m, välistatab puude kukkumine õhuliini juhtmetesse. Samuti ei põhjusta elektriõhuliin suurõnnetuse või katastroofi ohtu. 9  2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KEKKONNA KIRJELDUS 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Uus trassikoritor on viidud kaugemale eluhoonetest ning kehtestatud mastide rajamise keelualad nii et mastide paiknemine ei tekitaks visuaalset reostust inimeste elukohtadest. Selline tegevus on võimalik, kuna võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mastide vahega 150-200 m, muutub see vahekaugus kuni 450 meetrile. Projekteeritava elektriliini mastid on metallsõrestik või –torumastid. Vabaltseisvad metallsõrestikmastid paigaldatakse liini pöördenurkadesse, kuna need taluvad paremini liinijuhtmete nurgiti paigaldamisel erinevaid tõmbejõudusid. Samuti paigaldadakse vabaltseisvad metallsõrestikmastid põldudele, kuna need võtavad võrreldes vantidega torumastidest oluliselt vähem väärtuslikku põllumad enda alla ning takistavad oluliselt vähem põlluharimist ja on ohutumad, kuna risk takerduda vantidesse on välistatud. Vantidega torumastid paigaldadakse metsamaale, kuna seal ei ole vajadust põlluharimiseks ning nende paigaldamine on majanduslikult otstarbekam, kuna nende valmistamiseks on kasutatud 2/3 metallsõrestikmastide valmistamiseks kuluvast metallist. 2.2. Alal esinevad loodusvarad (kvaliteet ja taastumisvõime) Elektriõhuliini trassikoridor läbib nii põllu kui ka metsamaid. Vundamentide valiku kindlakstegemiseks teostatud geoloogilistest uuringutest mastide asukohtades selgub, et tegemist on valdavalt savise pinnasega nii põllu- kui ka metsamaadel. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime Elektriõhuliin trassikoritori ja seal kavandatava tegevuse asukoha valikul on läbi teemaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise valitud ja kaalutud alternatiivsete trassikoridoride omavahelisel võrdlemisel sobivaim asukoht, arvestatud võimaliku kaudset ja koosmõju keskkonnaseisundile. 2.4. Elanikkond Trassi asukohavalikuks on läbiviidud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha 10 määramine“, mille käigus on einevate alternatiivide võrdlusel valitud uuele elektriõhuliinile uus asukohta. Trassivaliku valikul on kaasatud kõik asjassepuutuvad maaomanikud, KOV, Keskkonnaamet ja teised asjast huvitatud osapooled. Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini asukohaga on uus trassikoridor viidud kaugemale tiheasustusaladelt, et vähendada liini visuaalset mõju. 11  3. KAS KAVANDATAVAL TEGEVUSEL ON KeHJS §3¹ lg 2 KIRJELDATUD OTSENE VÕI KAUDNE OLULINE KESKKONNAMÕJU? 3.1. Mõju suurus Tegevuse käigus pole ette näha olulist keskkonnamõju keskkonnaelementidele (maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus), elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ning nende omavahelisetele seostele. Suurõnnetuste ja katasroofidega kaasnevad mõjud puuduvad. 3.2. Mõjuala ulatus Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mõjuulatusega, uue õhuliinitrassi mõjuala ulatus ei muutu. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Mõju ilmnemise tõenäosus aasate jooksul puudub, kuna õhuliini füüsikalised omadused ja funktsioon ajas ei muutu. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Tegevuse käigus tekkiv mõju keskkonnakaitselistele objektidele puudub, kuna olemasoleva ja kavandatava elektriõhuliini trassikoridorid kattuvad. Elanikkonnale tekkiv mõju on minimaalne, kuna tegevus toimub väljaspool tiheasustust ala. Võib esineda lühialajlist mõju ehitusaegse müra näol, mida põhjustab masinate liikumine. Mõju võib esineda mastide vundamentide paigaldamisel, kui rikutakse maaparandusala kuivendussüsteeme, kuid mõju on sellisel juhul hetkeline, kuna maaparandussüsteemide toimimine taastatakse koheselt selle ilmnemisel. 3.5. Mõju piiriülesus Piiriülene mõju naaberriikide territooriumile puudub 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustikule Elektriõhuliin läbib Nätsi-Võlla looduskaitseala Nätsi-Võlla loodusala Paltu sihtkaitsevööndit (alad kattuvad) raadataval osal on Keskkonnaregistri kohaselt inventeeritud potensiaalne metsaelupaik. Inventuuri andmetel kujuneb alast 30 aasta pärast vana loodusmets (Natura kood 9010) või vanad laialehised metsad (9020). Mõlemad elupaigad on kaitseala kaitse-eesmärgiks. 12 Täpsemalt käsitletakse Natura eelhindamist eraldi peatükis. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju Tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeerivate tegevuste koosmõju ettnäha ei ole. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhus ennetamine Ebasoodsate mõjude vältimiseks looduskeskkonnale teostatakse linnuliikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks raietöid ajavahemikus 1. august kuni 1. aprill. Maaparandussüsteemide ebasoodsa mõju vältimiseks teostatakse vaiatöödel eelnevalt kuivendussüsteemide asukoha kindlakstegemisel pinnase surfimist. Ehitusaegse müra häirivat mõju vähendatakse tööde teostamisega tööpevadel kell 8-17 ja väldetakse tööde teostamist nädalavahetustel ning varastel ja hilistel tundidel. Liikluskoormuse vähendamiseks kohalikel ja riigiteedel kasutatakse tegevuse läbiviimiseks võimalikult palju õhuliini trassikoridori. Lindude lendamise vältimiseks õhuliijuhtmetesse on projektis ettenähtud linnupeletite paigaldamine antud lõigul ühel liinilõigule (Tuhu soo, Tuhu soo ja Lihula raba vaheline uudismaa, Lihula raba serv ja Lihula mägi) vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne) kohaselt. 13  4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE VÕI MÕNELE MUULE KAITSTAVALE LOODUSOBJEKTILE. TEGEVUSEGA KAASNEVA MÕJU ULATUS. 4.1. Narura 2000 alad Kavandatav tegevus läbib Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Nätsi-Võlla looduskaitseala Nätsi-Võlla loodusala Palatu sihtkaitsevööndit. Eesti Vabariigi Valitsus otsustas 24.03.2017 määrusega nr 66 „Nätsi-Võlla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ kaitse alla võtta Nätsi-Võlla looduskaitseala. Tabelis 4.1. on toodud Natura 2000 alade loetelu, mida kavandatav tegevus läbib. Tabel 4.1. Natura 2000 alad, mida kavandatav tegevus läbib Natura 2000 ala Kavandatav tegevus läbib Nätsi-Võlla looduskaitseala Nätsi-Võlla loodusala palatu sihtkaitsevöön Nätsi-Võlla loodusala (EE0040336) Nätsi-Võlla kaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta ja taastada väärtuslikke soo- ja metsaökosüsteeme ja niidukooslusi ning kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti; 2) kaitsta ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) Vanad laialehiste metsade (9020) puurindes valitsevad pärn, tamm, vaher, jalakas või saar. Lopsaka alustaimestikuga metsades leidub rohkesti surnud õõnsustega puid, lama- ja kõdupuid, mis on väga liigirikkad, samuti haruldasi ja ohustatud samblikke, seeni, putukaid ja linde. Väga mitmekesine on ka mullastik. Laialehised metsad kasvavad lainjate moreentasandikel, oosidel, voortel, paekõrvikutel ja kõrgendikel, kus muld on toitaineterikas ja aasta vältel veega hästi varustatud. 14 4) Palatu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsaökosüsteemide ning poollooduslike koosluste kaitse ja taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud, puisniidud, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. Kiatsealal lubatud tegevus 1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud ajal Salusaarte sihtkaitsevööndis. 2) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. 3) Kaitsealal on lubatud kuni 15 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Enam kui 15 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. 4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht ja jahipidamine § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud ajal Salusaarte sihtkaitsevööndis. 5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel ning jalgratastega sõitmine radadel. Muudel juhtudel on väljaspool teid ja radu sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. 6) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: * Palatu sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus; * koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; * kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus; * loodusliku veerežiimi taastamine; * olemasolevate ehitiste, sealhulgas teede ja radade hooldustööd; * olemasolevate maaparandussüsteemide eesvoolude hooldustööd. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) Soeva, Männikuste ja Palatu sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende liigikoosseisu säilitamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine ulatuses, mis tagab koosluste väärtuste säilimise ja suurenemise. 15 2) Kaitseala metsa- ja sookoosluste loodusliku veerežiimi taastamiseks on vajalik kraavide sulgemine. Kaitsealal keelatud tegevus 1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: * majandustegevus; * loodusvarade kasutamine; * inimeste viibimine Salusaarte sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel; * uute ehitiste püstitamine, välja arvatud tehnovõrgurajatise püstitamine või kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks rajatise püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. Tegevuse kooskõlastamine 1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. 2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 4.2. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Kavandatava Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriõhuliin järgib Nätsi-Võlla looduskaitseala osas olemasoleva õhuliini koridori, mistõttu kaiteala valitseja 16 Keskkonnaamet ei käsitle projektiga kavandatud elektriõhuliini uue ehitisena. Sellest lähtuvalt on kavandatu kooskõlas kaitsekorraga. Liini rajamine eeldab kaitsevööndi (80 meetrit, liinitsentrist 40 m mõlemale poole) raadamist. Keskkonnaamet teostas alal koos Empower AS (Ehitaja) ja Elering AS (Omanik) esindajatega 12. septembril paikvaatlus, mille tulemusena otsustati ühiselt, et esialgu rajatakse õhuliin ilma raadamiseta. Pärast õhuliini püstitamist arvutatakse ja mõõdetakse välja, kas ja millised puud on vajalik raiuda, et vältida nende kukkumist õhuliinile. Raadataval osal on inventeeritud potensiaalne metsaelupaik. Inventuuri andmetele tuginedes kujuneb alast 30 aasta pärast vana loodusmetsa (Natura kood 9010) või vanad laialehised metsad (9020). Mõlemad elupaigad on kaitseala kaitse-eesmärgika, vt joonis 1. Joonis 4.1. Nätsi-Võlla loodusala Palatu sihtkaitsevöönd 4.2. Tegevusega kaasneva mõju ulatus Teadaolevalt ei kavandata piirkonnas teisi objekte, millega võiks esineda koosmõju Ehitusaene mõju - metsa raadamine (nii ehtusaegne ki ka reeglipärane hooldus) teostatakse igakordselt Keskkonnaametiga eelnevalt olukorraga kohapeal tutvudes ja lähtudes antud 17 hetke otsustusest, millised puud konkreetselt raiutakse. LKS § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Kaitstava linnuliigi pesitsusaegse häirimise vältimiseks teostatakse raietööd looduskaitsealal ajavahemikus 1. augustist kuni 1. aprillini. Kasutusaegsed mõjud- on seostud remont- ja hooldustöödega, kui liinile või mastidele on vaja ligi pääseda või teostada hooldusraiet. Mõju on sama, mis ehitusajal. 18 Tabel 4.2. Võimalikud Nr Elupaiga nimetus Asukoht ohutegurid seoses Võimalik mõju Leevendusmeede (kood) kavandatava tegevusega 1 Vanad loodusmetsad Olemasolev ja Raadamine Elupaika ei vähendata ja Raadamine teostada peale (9010) kavandatav koormus elupaigale ei õhuliini valmimist, elektriõhuliin läbib tõuse, kuna olemasoleva ja eelnevalt arvutades ja elupaika kavandatav õhuliin mõõtes, kas ja millised kattuvad puud on vajalik raiuda, et vältida nende kukkumist õhuliinile. 2 Laialeheline metsade Olemasolev ja Raadamine Elupaika ei vähendata ja Raadamine teostada peale (9020) elupaik kavandatav koormus elupaigale ei õhuliini valmimist, elektriõhuliin läbib tõuse, kuna olemasoleva ja eelnevalt arvutades ja elupaika kavandatav õhuliin mõõtes, kas ja millised kattuvad puud on vajalik raiuda, et vältida nende kukkumist õhuliinile. 19  5. LÕPPJÄRELDUS Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada keskkonnamõju eelhinnang projektile „Harku- Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Lõpe-Lihula Pärnumaal Lääneranna vallas“, töö nr KPL1707K3. Lähtuvalt asjaolust, et tegevusega toimub tehniline ümberkorraldus, mille käigus asendatakse olemasolev L107A 110 kV õhuliin uue ja turvalisema L503/L107A 330/110 kV õhuliiniga, mille kaitsevöönd kül laieneb 50 meetrilt 80 meetrile ning asub 80 % ulatuses uuel trassil, on ta oma asukoha valiku poolest sobivam looduskeskkonna säilimiset ja elanikkonna heaolu arvestades. Kaitsealustel alaldel jääb olemasolev õhuliin kattuma kavandatava õhuliinitrassiga ning Keskkonnaamet ei käsitle seda uue ehitisena. Sellest tulenevalt õhuliinimõju kaitsealale ei suurene. Projektis on arvestatud kõiki keskonnaalaseid ja inimkonnale mõjuvaid tegureid. Arvestades eelnevalt koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeerinut täpsustavad temaplaneeringut „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassiasukoha määramine“, AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“ ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017 ning asjast huvitatud asutuste projekteerimis ja kooskõlastamise tingimustega. Eelnevat arvestades ei tekitata keskkonnale olulisi muutusi praeguse olukorraga võrreldes ja ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele on välistatud ja täismahulist ehk asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. 20 KASUTATUD MATERJALID  Empower AS ja Leonhard Weiss Energy AS koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula- Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Sindi-Audru Pärnumaal Tori vallas ja Pärnu linnas“, töö nr KPL1707K1.  AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 15.07.2016 Pärnu maavanem korraldusega;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114;  Keskkonnaamet 28.07.2018 väljastatud kooskõlastuse kiri nr 7-9/18/12268-2;  Keskkonnaamet 14.09.2018 väljastatud kooskõlastuse kiri nr 7-9/18/12268-3;  Maa-ameti kaardirakendused 21  Empower AS Reg.kood 11445550 Hermanni 8A 10121 TALLINN Tel. 6635600, Fax. 6635601 TEL000862 EEH002960 EEP001225 Harku-Lihula-sindi 330/110 kV õhuliin Sindi ja Audru alajaamade vahelisel lõigul Keskkonnamõjude eelhinnang Koostas: Edi Valgemäe TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KEKKONNA KIRJELDUS 9 4. KAS KAVANDATAVAL TEGEVUSEL ON KeHJS §3¹ lg 2 KIRJELDATUD OTSENE VÕI KAUDNE OLULINE KESKKONNAMÕJU? 10 5. LÕPPJÄRELDUS 12 6. KASUTATUD KIRJANDUS 13 2 1. SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõjude eelhinnang (KMHEH) projektile „Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Sindi-Audru Pärnumaal Tori vallas ja Pärnu linnas“, töö nr KPL1707K1. Ühtlasi antakse soovitusi kaitse tegevuse osas. Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud tegevuste hulka, mille korral peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas antud valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju (KMH). KeHJS § 6 ¹ on sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust. KeHJS § 2 ² kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib: • eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonna pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH vajalikkuse eelhinnangu andmisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 ¹ nimetatud teabest, keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusest nr 31 "Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded" ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Projekteeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriüekandeliinist. Projekteeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suuendamiseks ning ülekandekao vähendamiseks, mis omakorda tagavad tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on vajalik ka ühtse energiaturu arendamiseks Balti riikide, Kesk-Euroopa ja Skandinaavia vahel. Harku-Lihula-Sindi elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/CE) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009). Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin projekteeritakse ja ehitatakse välja alajaamade vaheliste lõikudena, et tagada piisav varustuskindlus elektriõhuliini trassile jäävates alajaamades. Uue elektriõhuliini ehitamise käigus demonteeritakse olemasolev amortiseerunud 110 kV õhuliin (olemasoleva õhuliini demontaaž lahendatakse eraldi projektiga) ja asendatakse uue 330/110 kV õhuliiniga, see tähendab, et ehitatakse uued vundamendid, püstitatakse uued metallsõrestikmastid või -torumastid ja monteeritakse uued 3 juhtmed. Antud töös käsitletakse Harku-Lihul-Sindi 330/110 kV õhuliini projekteerimist ja ehitamist Sindi ja Audru alajaamade vahelisel lõigul. Käesoleva KMHEH eesmärk on selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine. Eelhinnang viiakse läbi vastavalt KeHJS § 6 ¹ nimetatud teabest, keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusest nr 31 "Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded", asjaomaste asutuste seisukohtadele ja järgnevatest dokumentidest:  Empower AS ja Leonhard Weiss Energy AS koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula- Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Sindi-Audru Pärnumaal Tori vallas ja Pärnu linnas“, töö nr KPL1707K1.  AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 15.07.2016 Pärnu maavanem korraldusega. KKHEH koostajateks on Empower AS projekteerija Edi Valgemäe. 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Tegevuse iseloom ja maht Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi koridori määramiseks on koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 15.07.2016 Pärnu maavanem korraldusega nr 15-2/17-00361/818 ja Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine. Teemaplaneeringuga on määratud elektriliini trassikoridor laiusega 100 m, milles on 20 m laiune puhverala. Projekteeritava trassi õhuliini telg ja 80 m laiune kaitsevöönd paikneb 100 % 4 teemaplaneeringus etteantud 100 m laiuses trassikoritoris. Lähtuvalt tehnilistest võimalustest, keskkonnaalastest piirangutest ja inimasustusest on projekteerimise käigus valitud trassikoritorile kõige optimaalsem asukoht. Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Geodeetiliste uuringute ja alusplaani põhjal koostatud pikiprofiili abil on täpsustatud nurgamastide ja valitud kandemastide asukohad ning määratud mastide kõrgused. Mastide tüübid on valitud sõltuvalt masti asukohast ja otstarbest. Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin ehitatakse olemasolevate Harku, Lihula, Sindi alajaamade vahel paiknevate 110 kV õhuliinide asemele. Käesolevas köites käsitletav Sindi ja Audru alajaamade vaheline 330/110 kV õhuliin ehitatakse 10% ulatuses olemasoleva Sindi-Audru lajaamade vahelise 110 kV õhuliini L033 trassis. Olemasoleva L033 110 kV ja projekteeritava L503/L033 330/110 kV õhuliinide ülevaatekaart, lisa 1. Projekteeritud trassi kirjeldus Sindi alajaamast väljumisest asetsevad 110 kV L033 ja 330 kV L503 õhuliinid eraldi trasskoridorides. 110 kV õhuliin algab Sindi alajaama portaalist ja kulgeb Sindi alajaama sisestusel paralleelselt olemasolevate 110 kV õhuliinidega. Sindi alajaama 330 kV õhuliini sisestus ehitatakse alates mastist nr 5 . Antud projekti raames ei käsitleta Sindi alajaamast väljuvat kahe-ahelalise 330 kV õhuliini L503 Sindi – Harku ja L346 Paide - Sindi, mis lahendatakse eraldi projektiga. Alates mastist nr 8Y kulgeb liin kahe-ahelalisena (330 kV + 110 kV) jälgides maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud trassikoridori. Läbides Urge, Kilksama, Räägu ja Nurme külasid. Urge ja Kilksama külade piiril ristub õhuliin planeeritava Rail Baltic Estonia trassiga, mida on arvesse võetud nii mastide asukoha kui ka kõrguse valikul. Kilksama külas ristub ehitatav õhuliin planeeritava Via Baltica Uduvere-Suigu-Nurme maantee eritasandilise liiklussõlmega (Oti tee ja Selja tee ristmikul). Edasi kulgeb õhuliinitrass Kilksama külast Räägu külasse paralleelselt planeeritava Via Baltica trassikoridoriga ristudes Mägise tee perspektiivse eritasandilise ülesõiduga. Nurme külas suundub õhuliinitrass Nurme küla ja Nurme raba vahelisele alale. Nurme külas läbib 330/110 kV õhuliinitrass Lavassaare turbamaardlat ning mäeeraldist Nurme Turvas tootmisala ja selle teenindusmaad. Pärnu linna territooriumil kulgeb õhuliinitrass Lemmeta küla suunal olemasolevas 110 kV õhuliini trassikoridoris liikudes 5 Lemmetse külast mööda uuel trassil põhja poolt, suundudes sealt edasi sirgjooneliselt Pärnu-Lihula maanteeni. Pärnu-Lihula maanteest lõuna poole jääb liini pöördenurk, mis paikneb arheoloogiamälestise Kiviaja asulakoht (reg-nr 11721) alal. Masti paigaldamisel järgida Muinsuskaitse objektide kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid. Edasi kulgeb uus õhuliinitrass taas üle Pärnu-Lihula maantee olemasoleva 110 kV õhuliiniga samas trassikoridoris kuni mastini nr 60Y, kust edasi suundub Audru alajaama suunal. Audru alajaama sisestus ehitatakse I etapis välja kahe-ahelalisena (110 kV L033 + 110 kV L107B), kulgedes Audru koolimajast mööda idast ning edasi olemasoleva 110 kV õhuliini trassikoridorist lääne pool. Uue liini telg on olemasoleva liini suhtes nihutatud kahel põhjusel: 1. Uus trass võimaldab 110 kV kaheahelise õhuliini välja ehitada minimaalse katkestusega Audru alajaamas. Katkestuste pikk aeg seaks ohtu piirkonna varustuskindluse elektriga. 2. Liini ehitamine tee ja olemasoleva liini vahele põhjustab kõige vähem kahju tiheasustusalal arengupotentsiaaliga elamu ja tootmismaa kinnistutele. Olemasolevate ressursside kasutus Loodusvarad Nurme külas läbib 330/110 kV õhuliinitrass Lavassaare turbamaardlat ning mäeeraldist Nurme Turvas tootmisala ja selle teenindusmaad. Nurme Turvas tootmisalale pagaldatakse nurgamast, mis jääb osaliselt plokk 34 alale, mis on registreeritud maaamet andmetel aktiivse reservuaarina, maa on metsastunud ja kus turbatöötlust lähiajal ettenäha pole. Tööde läbiviimisel arvestada MaaPS 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“ sätestatud nõuetega. Maa Elektriliini kaitsevööndis asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus. Kohtades kus võib ilmneda maaomanikule majandustegevuse piiranguid, lahendatakse poolte omavahelisel kokkuleppel, nii et kahjud oleksid võimalikult väikesed, 6 kui kahjud on vältimatus, siis hüvitatakse need kahju saajale ehitustegevust läbiviiva ettevõtte poolt. Kõikide elektriõhuliini kaitsevööndisse jäävate katastriüksuste omanikega sõlmitakse liini omaniku Elering AS kasuks iskliku kasutusõigusega koormamise leping. Pinnas, muld Peale liini ehitustöid taastatakse liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa vastavalt endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada ja teostada kinni sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele maaomaniku või rentnikuga. Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale. Märgaladel teostatakse võimalusel töid külmunud pinnasega, mis vähendab oluliselt kahju nii pinnasele kui ka taimestikule. Kõikjal kus rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime (ehitusmasinatega liikumine, truupide paigaldus), lahendatakse maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine. Ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid rekonstrueeritakse hiljemalt vahetult peale nende riknemise ilmnemist. Töö organiseeritakse viisil, et maaparandussüsteem toimiks kogu aeg. Peale ehitise valmimist kontrollitakse. Liini ehitamiseks ja hooldamiseks uute statsionaarsete teede rajamist ettenähtud ei ole. Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutatakse maksimaalselt liini trassikoridori, vältimatul vajadusel rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis kooskõlastatakse maaomaniku, Põllumajandusameti ja vajadusel Keskkonnaametiga. Ehitusmaterjali veoks ja masinate liiklemiseks kasutatakse maksimaalselt liini kaitsevööndit. Põhja- ja pinnavesi Elektriliini trassikoritor ületab mitut vooluveekogu, neist suuremate ületamiseks kasutatakse olemasolevaid sildu, väiksemate veekogude ületamiseks võib olla otstarbekam rajada ajutine ülesõit. Vooluveekogude ümber ja või ülesõit otsustatakse ehituse käigus, kuna ühe või teise varandi kasutamine oleneb oluliselt ehitusaegsest ilmastikust ja aastaajast. Õhuliini trassikoridori jääb Sindi-Audru lõigul 4 (Suuroja, Räägu oja, Sauga jõgi, Audru jõgi) üle 25 km ² valgalaga vooluveekogu, millele on ettenähtud ehituskeeluvöönd 50 m ning ülejäänud veekogude ehituskeeluvööndid, mis on kantud projekti 7 asendiplaanidele. Veekogude ehituskeeluvöönditesse maste projekteeritud ei ole. Põhjavee kahjustamist antud tegevuse käigus ette näha ei ole. Kaitstavad loodusobjektid Antud elektriliini trassikoritoris ei ole keskkonnaalases mõistes ühtegi kaitsela, hoiuala, püsielupaika ega kaitstavaid looduse üksikobjekte. Projektlahenduse koostamisel on muuhulgas aluseks võetud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne). Aruande kohaselt vajab antud lõigul märgistamist 4 liinilõiku (Lemmetsa, Kilksama, Sauga jõgi, Audru jõgi). Projektis on aruande tulemustega arvestatud ning valitud on linnupeletid vastavalt aruandes väljatoodule. Tegevuse energiakasutus Tegevuse eesmärgiks on energiakasutuse kvaliteedi kindlustamine ja tagamine. Tegevuse tulemusena suureneb võimalus tarnida suuremas mahus rohelist energiat Skandinaaviamaadest. Tegevusega kaasnevad tegurid: heide vette, pinnasess ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, kiirgus ja lõhn. Tegevusega ei kaasne eelpool nimetatud tegureid. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Ehitustegevuseks vajalikud materjalid komplekteeritakse enne objektile viimist laoplatsil. Kõik materjalid on paigutatud tehastest saabudes puitkastidesse, mis lähevad hiljem taaskasutusse. Elektriõhuliini kasutusajal jäätmeid ei teki. Avariiolukorrad, suurõnnetused Tegevuse käigus ei ole ette näha avariiolukordasid, mille käigus võiks sattuda keskkonda kemikaalide või naftasaadusi. Ehitustöödeks objektile ajutisi tankimisjaamu ei paigaldada. 8 Masinate tankimine teostatakse statsionaarsetes tanklates. Õhuliini kaitsevööndi koritor laiusega 80 m, välistatab puude kukkumine õhuliini juhtmetesse. Samuti ei põhjusta elektriõhuliin suurõnnetuse või katastroofi ohtu. 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KEKKONNA KIRJELDUS Olemasolev ja planeeritav maakasutus Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Uus trassikoritor on viidud kaugemale eluhoonetest ning kehtestatud mastide rajamise keelualad nii et mastide paiknemine ei tekitaks visuaalset reostust inimeste elukohtadest. Selline tegevus on võimalik, kuna võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mastide vahega 150-200 m, muutub see vahekaugus kuni 450 meetrile. Projekteeritava elektriliini mastid on valdavalt metallsõrestik või –torumastid, välja arvatud Sindi alajaama 110 kV õhuliini sisestus, kus kasutatakse raudbetoonmaste, mis paigaldatakse samale joonele kõikide olemasolevate õhuliini mastidega, et vähenda kahju maaomaniku põlluharimisele. Vabaltseisvad metallsõrestikmastid paigaldatakse liini pöördenurkadesse, kuna need taluvad paremini liinijuhtmete nurgiti paigaldamisel erinevaid tõmbejõudusid. Samuti paigaldadakse vabaltseisvad metallsõrestikmastid põldudele, kuna need võtavad võrreldes vantidega torumastidest oluliselt vähem väärtuslikku põllumad enda alla ning takistavad oluliselt vähem põlluharimist ja on ohutumad, kuna risk takerduda vantideste on kadunud. Vantidega torumastid paigaldadakse metsamaale, kuna seal ei ole vajadust põlluharimiseks ning nende paigaldamine on majanduslikult otstarbekam, kuna nende valmistamiseks on kasutatud 2/3 metallsõrestikmastide valmistamiseks kuluvast metallist. Alal esinevad loodusvarad (kvaliteet ja taastumisvõime) Elektriõhuliini trassikoridor läbib nii põllu kui ka metsamaid. Vundamentide valiku kindlakstegemiseks teostatud geoloogilistest uuringutest mastide asukohtades selgub, et tegemist on valdavalt savise pinnasega nii põllu- kui ka metsamaadel. Nurme külas läbib 330/110 kV õhuliinitrass Lavassaare turbamaardlat ning mäeeraldist Nurme Turvas tootmisala ja selle teenindusmaad. Nurme Turvas tootmisalale pagaldatakse nurgamast, mis jääb osaliselt plokk 34 alale, mis on registreeritud maaamet andmetel aktiivse reservuaarina, maa on metsastunud ja kus turbatöötlust lähiajal ettenäha pole. Mast paigaldatakse 9 vaivundamendile, mille paigaldamisel kaevetöid ei teostata ja turba kihtide kooslust ei rikuta. Keskkonna vastupanuvõime Antud elektriliini trassikoridoris ei ole keskkonnaalases mõistes ühtegi kaitsela, hoiuala, püsielupaika ega kaitstavaid looduse üksikobjekte ega ka ökosüsteemi teenuseid pakkuvaid loodusväärtuseid ega puhke- ja virgestusalasid. Elanikkond Trassi asukohavalikuks on läbiviidud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha määramine“, mille käigus on einevate alternatiivide võrdlusel valitud uuele elektriõhuliinile uus asukohta. Trassivaliku valikul on kaasatud kõik asjassepuutuvad maaomanikud, KOV ja teised asjast huvitatud osapooled. Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini asukohaga on uus trassikoridor viidud kaugemale tiheasustusaladelt, et vähendada liini visuaalset mõju. 4. KAS KAVANDATAVAL TEGEVUSEL ON KeHJS §3¹ lg 2 KIRJELDATUD OTSENE VÕI KAUDNE OLULINE KESKKONNAMÕJU? Mõju suurus Tegevuse käigus pole ette näha olulist keskkonnamõju keskkonnaelementidele (maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus), elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ning nende omavahelisetele seostele. Suurõnnetuste ja katasroofidega kaasnevad mõjud puuduvad. Mõjuala ulatus Võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mõjuulatusega uue õhuliinitrassi mõjuala ulatus ei muutu. Mõju ilmnemise tõenäosus Mõju ilmnemise tõenäosus aasate jooksul puudub, kuna õhuliini füüsikalised omadused ja funktsioon ajas ei muutu. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Tegevuse käigus tekkiv mõju keskkonnakaitselistele objektidele puudub, kuna neid ei esine õhuliini trassikoridoris. Elanikkonnale tekkiv mõju on minimaalne, kuna tegevus toimub väljaspool tiheasustust ala. Võib esineda lühialajlist mõju ehitusaegse müra näol, mida põhjustab masinate liikumine. 10 Mõju võib esineda mastide vundamentide paigaldamisel, kui rikutakse maaparandusala kuivendussüsteeme, kuid mõju on sellisel juhul hetkeline, kuna maaparandussüsteemide toimimine taastatakse koheselt selle ilmnemisel. Mõju piiriülesus Piiriülene mõju naaberriikide territooriumile puudub Mõju Natura 2000 võrgustikule Tegevus ei läbi Natura 200 võrgustiku alasid Kavandatava tegevuse koosmõju Tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeerivate tegevuste koosmõju ettnäha ei ole. Ebasoodsa mõju tõhus ennetamine Ebasoodsate mõjude vältimiseks looduskeskkonnale teostatakse liiniliikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks raietöid ajavahemikus 1. juuli kuni 14. märts. Maaparandussüsteemide ebasoodsa mõju vältimiseks teostatakse vaiatöödel eelnevalt kuivendussüsteemide asukoha kindlakstegemisel pinnase surfimist. Ehitusaegse müra häirivat mõju vähendatakse tööde teostamisega tööpevadel kell 8-17 ja väldetakse tööde teostamist nädalavahetustel ning varastel ja hilistel tundidel. Liikluskoormuse vähendamiseks kohalikel ja riigiteedel kasutatakse tegevuse läbiviimiseks võimalikult palju õhuliini trassikoridori. Lindude lendamise vältimiseks õhuliijuhtmetesse on projektis ettenähtud linnupeletite paigaldamine antud lõigul neljale liinilõigule (Lemmetsa, Kilksama, Sauga jõgi ja Audru jõgi) vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne) kohaselt. 11 5. LÕPPJÄRELDUS Lõppjäreldus Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada keskkonnamõju eelhinnang projektile „Harku- Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Sindi-Audru Pärnumaal Tori vallas ja Pärnu linnas“, töö nr KPL1707K1. Lähtuvalt asjaolust, et tegevusega toimub tehniline ümberkorraldus, mille käigus asendatakse olemasolev L033 110 kV õhuliin uue ja turvalisema L503/L033 330/110 kV õhuliiniga, mille kaitsevöönd kül laieneb 50 meetrilt 80 meetrile ning asub 90 % ulatuses uuel trassil, on ta oma asukoha valiku poolest sobivam looduskeskkonna säilimiset ja elanikkonna heaolu arvestades. Projektis on arvestatud kõiki keskonnaalaseid ja inimkonnale mõjuvaid tegureid. Arvestades eelnevalt koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeerinut täpsustavad temaplaneeringut „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassiasukoha määramine“, AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“ ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017 ning asjast huvitatud asutuste projekteerimis ja kooskõlastamise tingimustega. Eelnevat arvestades ei tekitata looduskeskkonnale olulisi muutusi võrreldes praeguse olukorraga ning keskkonnamõjude hindamise algatamise vajadus puudub. 12 6. KASUTATUD MATERJALID  Empower AS ja Leonhard Weiss Energy AS koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula- Sindi 330/110kV õhuliin lõigul Sindi-Audru Pärnumaal Tori vallas ja Pärnu linnas“, töö nr KPL1707K1.  AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud 15.07.2016 Pärnu maavanem korraldusega.  Maa-ameti kaardirakendused 13 EELNÕU 15.02.2021 Kasutusloa menetluse raames keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Empower AS (registrikood 11445550) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitisregistri kaudu kasutusloa taotlused järgmiste õhuliini lõikude kasutusele võtmiseks: Kasutusloa taotluse nr Ehitise nimetus Taotluse esitamise kuupäev 1 2111371/00126 Sindi-Audru 330/110 kv õhuliin L503/L033 03.02.2021 (taotletakse 330 kV õhuliini kasutusele võttu, 110 kV õhuliinile on kasutusluba väljastatud 20.12.2019) 2 2111371/00132 Audru-Lõpe 330/110 kv õhuliin L503/L107b 04.02.2021 (taotletakse 330 kV õhuliini kasutusele võttu, 110 kV õhuliinile on kasutusluba väljastatud 24.04.2020) 3 2111371/00138 Lõpe-Lihula 330/110 kv õhuliin L503/L107a 22.01.2021 (taotletakse 330 kV õhuliini kasutusele võttu, 110 kV õhuliinile on kasutusluba väljastatud 01.10.2020) 4 2011371/25634 Lihula-Kullamaa 110 kv õhuliin L108b 20.01.2021 5 2111371/00140 Lihula-Kullamaa 330 kv õhuliin L503 06.01.2021 6 2011371/25636 110/110 kv õhuliin L189/L037 Lihula- 28.01.2021 Vigala/Lihula-Martna 7 2011371/20647 Kullamaa-Risti 330/110 kv õhuliin L503/L108a 28.01.2021 8 2111371/00169 Risti-Riisipere 330/110 kv õhuliin L503/L109 26.01.2021 9 2111371/00171 Riisipere-Keila 330/110 kv õhuliin L503/L110 26.01.2021 10 2111371/00174 Keila-Harku 330 kv õhuliin L503 06.01.2021 11 2011371/25637 Keila-Harku 110/110 kv õhuliin L111/L112 06.01.2021 Kasutusloa taotluste juurde on lisatud kogu ehitusdokumentatsioon, millega on võimalik tutvuda Ehitisregistris (www.ehr.ee), kasutades otsingus taotluse numbrit. Samuti on taotluste dokumentatsiooni hulgas elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva audit protokollid, mille alusel elektripaigaldis või selle osa vastab kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 lg 1 on otsustaja tegevusloa, sh kasutusloa andja. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-le 2 käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Ehitusseadustiku § 51 lg 2 alusel on TTJA kasutusloa andja ehitisele, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering. Lähtudes eeltoodust on TTJA KeHJS-e mõistes otsustaja nimetatud rajatistele kasutusloa andmisel. Käesoleva dokumendiga tehakse otsus kõigi tabelis nimetatud õhuliini kasutusloa taotluste osas. Üldine informatsioon Projekteeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Projekteeritav elektriliin on vajalik riikliku varustuskindluse suurendamiseks ning ülekandekao vähendamiseks, mis omakorda tagavad tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on vajalik ka ühtse energiaturu arendamiseks Balti riikide, Kesk-Euroopa ja Skandinaavia vahel. Projekti tellijaks, arendajaks on Elering AS (registrikood 11022625, Kadaka tee 42, 12915 Tallinn), kes arendab kolme-ahelalise 330/110/110 kV õhuliini L503 (Harku-Lihula-Sindi) ehitamist. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi ehitamist näevad ette järgmised strateegilised planeerimisdokumendid: 1) Pärnu maavanema 15.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/736 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine"; 2) Harju Maavanema 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. 3) Lääne Maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114 kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. AS Maves on läbi viinud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH), mille Keskkonnaamet on 04.02.2016 kirjaga nr 6-5/16/1-7 tunnistanud nõuetele vastavaks. Teemaplaneeringu mõju oli hinnatud sellises detailsusastmes, mis eeldas, et täiendavat keskkonnamõju hindamist ei ole vaja läbi viia. „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-LihulaSindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ KSH-s viidi läbi Natura hindamine ning leiti, et juhul kui ehitamise ja käitamise ajal rakendatakse leevendavaid meetmeid, siis Natura aladele kahjulikku mõju ei esine. Vastavalt KeHJS § 11 lg-le 24 kui otsustaja on kavandatavaks tegevuseks väljastanud tegevusloa ning selle menetluses otsustanud KeHJS § 11 lg 23 alusel jätta keskkonnamõju hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel, juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud. KeHJS § 11 lg 23 sätestab, et § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. Kavandaava tegevuse eesmärk Tegemist on õhuliini kasutusele võtmisega ning järgnevalt on kirjeldatud õhuliini lõikude asukohta: 1. Sindi ja Audru vaheline lõik (ehitisregistri kood 220869409) käsitleb 330/110 kV õhuliini L503 Harku- Lihula-Sindi õhuliini projekteerimist Sindi ja Audru alajaamade vahelisel lõigul. Õhuliini trass läbib Pärnumaal Tori valda ja Pärnu linna. Õhuliin pikkusega ~26 km algab Sindi alajaamast ja lõpeb Audru alajaamas. 2. Audru-Lõpe vaheline lõik (ehitisregistri kood 220875370) Õhuliini trass läbib Pärnumaal Pärnu linna ja Lääneranna valda. 330/110 kv õhuliin L503/L107b pikkusega ~25,5 km algab Audru alajaamast ja lõpeb Lõpe alajaamas. 3. Lõpe-Lihula vaheline lõik (ehitisregistri kood 221269575). õhuliini trass läbib Pärnumaal Lääneranna valda. 330/110 kv õhuliin L503/L107a pikkusega ~20 km algab Lõpe alajaamast ja lõpeb Lihula alajaamas. 4. Lihula-Kullamaa vaheline lõik (ehitisregistri kood 221277771, 221278074). Õhuliinide trassi läbib Pärnumaal Lääneranna valda ja Läänemaal Lääne-Nigula valda. 330/110 kV õhuliin L503/L108B pikkusega ~35 km algab Lihula alajaamast ja lõpeb Kullamaa alajaama juures, 110 kV õhuliin L189 pikkusega ~13 km algab Lihula alajaamast ja lõpeb L189 ümberpaigaldatavas olemasoleva õhuliini mastis nr 47 ja 110 kV õhuliin L037 pikkusega ~19 km algab Lihula alajaamast ja lõpeb Lihula-Martna õhuliini mastis nr 54. 5.Kullamaa ja Risti vaheline lõik (ehitisregistri kood 221288719). Kullmaa ja Risti alajaamade vahelisel lõigul õhuliinide trass läbib Läänemaal Lääne-Nigula valda. 330/110 kV õhuliin L503/L108A pikkusega ~14 km algab Kullamaa alajaamast ja lõpeb Risti alajaama juures. 6. Risti-Riisipere vaheline lõik (ehitisregistri kood 221299196). Õhuliinide trass läbib Läänemaal Lääne- Nigula valda ja Harjumaal Saue valda. 330/110 kV õhuliin L503/L109 pikkusega ~20 km algab Risti alajaamast ja lõpeb planeeritava Riisipere alajaama juures. 7. Riisipere-Keila vaheline lõik (ehitisregistri kood 221319149). Õhuliinide trass läbib Harjumaal Saue ja Harku valda. 330/110 kV õhuliin L503/L110 pikkusega ~27,5 km algab Riisipere alajaamast ja lõpeb Keila alajaama juures. 8. Keila-Harku vaheline lõik (ehitisregistri kood 221319152). Õhuliinide trass läbib Harjumaal Harku ja Saue valda. 330/110 kV õhuliin L503/L111/L112 pikkusega ~10,6 km algab Keila alajaamast ja lõpeb Harku alajaama juures. Eelnimetatud õhuliini lõikudele on väljastatud ehitusload järgmiselt: Ehitisregistri Ehitise nimetus Ehitusloa nr Ehitusloa kood väljastamise kuupäev 1 220869409 Sindi-Audru 330/110 kv õhuliin L503/L033 1812271/23794 26.09.2018 2 220875370 Audru-Lõpe 330/110 kv õhuliin 1812271/28548 12.11.2018 L503/L107b 3 221269575 Lõpe-Lihula 330/110 kv õhuliin 1912271/03538 15.02.2019 L503/L107a 4 221277771 Lihula-Kullamaa 110 kv õhuliin L108b 1912271/14575 06.06.2019 5 221277771 Lihula-Kullamaa 330 kv õhuliin L503 1912271/14575 06.06.2019 6 221278074 110/110 kv õhuliin L189/L037 Lihula- 1912271/14575 06.06.2019 Vigala/Lihula-Martna 7 221288719 Kullamaa-Risti 330/110 kv õhuliin 1912271/23570 29.08.2019 L503/L108a 8 221299196 Risti-Riisipere 330/110 kv õhuliin 1912271/36476 12.12.2019 L503/L109  9 221319149 Riisipere-Keila 330/110 kv õhuliin 2012271/02686 03.02.2020 L503/L110 10 221319152 Keila-Harku 330 kv õhuliin L503 2012271/02698 03.02.2020 11 221319152 Keila-Harku 110/110 kv õhuliin L111/L112 2012271/02698 03.02.2020 Ehitusloa menetluse rkäigus on õhuliini lõikudele koostatud eelhinnangud (lisatud käesoleva otsuse lisasse) ning keskkonnamõju hindamised on jäetud algatamata tuginedes asjaolule, et „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-LihulaSindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ KSH-s viidi läbi Natura hindamine ning leiti, et juhul kui ehitamise ja käitamise ajal rakendatakse leevendavaid meetmeid, siis Natura aladele kahjulikku mõju ei esine. Lähtudes kasutusloa taotlusega esitatud dokumentidest, siis ehitustööd on teostatud vastavalt ehitusloale ning ehitamise ajal on rakendatud leevendavaid meetmeid, sh Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruandega „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ ning õhuliin on vastavalt sellele märgistatud. Samuti jõuti ehitusloa menetlemise käigus koostatud eelhinnangu alusel järeldusele, et KMH läbiviimine pole vajalik, kui rakendatakse kõiki leevendavaid meetmeid. Asjaolud ehitusloaga võrreldes ei ole muutunud ning ehitise kasutuselevõtmisega ehitusöid enam ei teostata ning keskkonnamõju ei ole ette näha. TTJA edastas … kirjaga nr … asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks eelhinnangud ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Oma seisukoha edastasid… TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangutele ja selles toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele, mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine TTJA tugines KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel ehituslubade menetluste käigus koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangutele ja selles toodud järeldustele, samuti ASi Mavese läbi viidud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ KSH-le, mis on koostatud asjakohaselt ning omab piisavalt teavet keskkonna mõjude ning rakendatavate meetmete kohta. TTJA on seisukohal, et ehitusloa menetluse käigus tugineti asjaolule, et täiendavat keskkonnamõju hindamist ei olnud vaja läbi viia, kui ehitamisel rakendatakse kõiki KSH-s välja toodud leevendusmeetmeid. Kasutuslubade menetlemisel on välja selgitatud, et asjaolud ehitusloaga võrreldes ei ole muutunud ning ehitise kasutuselevõtmisega ehitusöid enam ei teostata, leevendusmeetmeid on rakendatud ning TTJA leiab, et kasutusloa menetluses ei ole täiendavat keskkonnamõju hindamist vaja läbi viia. Samuti ei ole vaja läbi viia täiendavaid uuringuid ning piiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole. Kasutusloa tingimusteks on märgitud, et elektriliini käitamisajal tuleb lähtuda Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-LihulaSindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamise peatükis 13.2 "Üldised leevendusmeetmed liini käitamisel" välja toodud leevendusmeetmetest. Tuginedes eeltoodule, ehituslubade menetluste käigus koostatud eelhinnangutele, KeHJS § 6 lg 1 p 30, § 6 lg 2 p 10, lg 4, § 9 lg 1, § 11 lg 2², 2³, 2⁴, 4, 8, 81 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 2 p 5, § 15 lg 8 ning majandus- ja taristuministri 7.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus” § 4 lg 1 p 8: otsustan: 1. Jätta Sindi-Audru 330/110 kv õhuliini L503/L033 (330 kV õhuliin) keskkonnamõju hindamine kasutusloa menetluses algatamata. 2. Jätta Audru-Lõpe 330/110 kv õhuliini L503/L107b (330 kV õhuliin) keskkonnamõju hindamine kasutusloa menetluses algatamata. 3. Jätta Lõpe-Lihula 330/110 kv õhuliini L503/L107a (330 kV õhuliin) keskkonnamõju hindamine kasutusloa menetluses algatamata. 4. Jätta Lihula-Kullamaa 110 kv õhuliini L108b keskkonnamõju hindamine kasutusloa menetluses algatamata. 5. Jätta Lihula-Kullamaa 330 kv õhuliini L503, 110/110 kv õhuliini keskkonnamõju hindamine kasutusloa menetluses algatamata. 6. Jätta 110/110 kv õhuliin L189/L037 Lihula-Vigala/Lihula-Martna keskkonnamõju hindamine kasutusloa menetluses algatamata. 7. Jätta Kullamaa-Risti 330/110 kv õhuliini L503/L108a keskkonnamõju hindamine kasutusloa menetluses algatamata. 8. Jätta Risti-Riisipere 330/110 kv õhuliini L503/L109 keskkonnamõju hindamine kasutusloa menetluses algatamata. 9. Jätta Riisipere-Keila 330/110 kv õhuliini L503/L110 keskkonnamõju hindamine kasutusloa menetluses algatamata. 10. Jätta Keila-Harku 330 kv õhuliini L503 keskkonnamõju hindamine kasutusloa menetluses algatamata. 11. Jätta Keila-Harku 110/110 kv õhuliini L111/L112 keskkonnamõju hindamine kasutusloa menetluses algatamata. Nimekirja alusel 18.02.2021 nr 16-12/21-02420-001 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja eelhinnangute edastamine seisukoha esitamiseks Empower AS (registrikood 11445550) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitisregistri kaudu kasutusloa taotlused Harku-Lihula-Sindi 330/110/110 kV õhuliini lõikude kasutusele võtmiseks. Projekti arendajaks on Elering AS (registrikood 11022625, Kadaka tee 42, 12915 Tallinn), kes arendab kolme-ahelalise 330/110/110 kV õhuliini L503 (Harku-Lihula-Sindi) ehitamist. Edastame asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja eelhinnangud arvamuse avaldamiseks. Kasutusloa taotlusega esitatud dokumendid on leitavad ehitisregistrist, kui kasutada dokumentide detailotsingut ning sisestada taotluse number otsingu lahtrisse. Oma arvamus ja olemasolul vastuväited palume edastada hiljemalt 05.03.2021. Juhul, kui tähtajaks oma seisukohta ei edastata või ei ole TTJA-d teavitatud vajadusest vastuskirja esitamise tähtaega pikendada, siis loeme, et teil arvamused ja vastuväited eelnõule puuduvad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse valdkonna juht Lisad: 1. KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.pdf 2. Eelhinnangud.zip 3. Nimekiri 6672004 Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 [email protected]