Eriteenistuste ühtlustamisest tulenev politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Siseministeerium Teie 14.12.2020 nr 1-6/2237-1 [email protected] Meie 15.02.2021 nr 5-2/21/4177 Eriteenistuste ühtlustamisest tulenev politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Kaitseministeerium on läbi vaadanud eriteenistuse ühtlustamisest tuleneva politsei- ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Kooskõlastame eelnõu alljärgnevate märkuste ja ettepanekutega arvestamisel. Ettepanekud politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) muudatuste kohta 1. Eelnõu § 1 punktidega 8-12 muudetakse taustakontrolli regulatsiooni ning täpsustatakse ja laiendatakse Politsei- ja piirivalveameti (PPA) õigusi isikute suhtes taustakontrolli teostamisel, sh andmekogudes isiku kohta peetavate isikuandmete töötlemisel: a) politsei valvatavatele objektile ja objektiga seotud territooriumile lubamise otsustamiseks; b) PPA-le või Siseministeeriumile (SiM) või tema hallatavale riigiasutusele teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamiseks; c) PPA või SiM-i või tema hallatavasse riigiasutusse või valitsusasutusse praktikale või SiM-i või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle kandideerija sobivuse hindamiseks. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et arvestades praegust julgeolekuolukorda, on ülioluline tagada nii SiM-i kui ka tema hallatavate asutuste turvalisus, sest on väga suur võimalike rünnete oht asutustele, kellel on kõrge turbetasemega andmekogusid ja valdkondi, mis on kaitstud riigisaladusega. Seletuskirjas toodust võib järeldada, et nii infosüsteemide, inimeste kui ka hoonete rünnet aitab ära hoida objektile (sh territooriumile) lubatud isikute taustakontroll ja sobivuse (sh usaldusväärsuse) hindamine. Seda lähenemist Kaitseministeerium toetab. Samas leiame, et objekti julgeoleku tagamiseks taustakontrolli teostamise õigus on vajalik ka teistele, näiteks riigikaitseobjektide valdajatele. Oleme sellele varemgi juhtinud tähelepanu (esimest korda meie 26.09.2018 kirjas nr 5-2/18/1308 ja teist korda meie 21.12.2018 kirjas nr 5-6/18 /5043), et peame vajalikuks riigikaitseobjekti valdajale anda õigus töödelda loetletud isikuandmeid erinevates andmekogudes isiku objektile lubamise otsustamiseks ja teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamiseks. Oleme seisukohal, et riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamiseks ei piisa üksnes riigikaitseobjekti külastava või teenindava isiku tuvastamisest või isikusamasuse kontrollimisest. Riigikaitseobjekti valdajal peab olema õigus isiku nõusolekul töödelda tema andmeid otsustamaks, kas ja millistel tingimustel on tal võimalik isikuid objektile lubada, seejuures kohustuseta avaldada oma otsuse või hinnangu täpsemaid põhjuseid. Seetõttu toetame SiM-i plaani taustakontrolli täpsustamiseks ja laiendamiseks, kuid peame mõistlikuks vastavate õiguste loomist kõigile, kelle valduses on objekt, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Rõhutame, et eriseadustes taustakontrolli läbiviimise sätestamine on küll parem lähenemisviis, kui üldse selle puudumine, kuid ei lahenda ega taga praegust julgeolekuolukorda silmas pidades valitsus- ja riigiasutuste turvalisust ning seal töötavate ja teenust pakkuvate isikute usaldusväärsuses veendumist. Taustakontrolli teostamise seaduslik alus, ulatus ja vorm tuleks tervikuna Eesti õiguses üle vaadata ning luua ühtne menetluspraktika ja lähenemisviis. 2. Eelnõu § 1 punkti 8 sõnastuses kasutatakse mõistet „sobivuse hindamisel“, kuid ei eelnõus ega selle seletuskirjas ole täpsustatud, mis on sobivuse kriteeriumid. Peame oluliseks mõiste „sobivuse hindamisel“ juures täpsustada, et oleks arusaadav ka isikule, kelle sobivust hinnatakse, mis on sobiv ja mis mitte. 3. Eelnõu § 1 punktides 17 ja 37, § 2 punktis 4, § 8 punktis 3 ja 11 on sätestatud, et keeldumise põhjuseid ega keeldumise aluseks olevad asjaolusid ei avaldata. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu üheselt, kas andmete mitteavaldamine hõlmab ka taustakontrollile allutatud isikut, st et talle ei avaldata keeldumise põhjuseid. Näiteks ametikohale kandideerijate puhul peab asutus olema valmis avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 20 alusel põhjendama isiku nõudmisel tema mittevalituks osutumise põhjuseid ning asutus peab olema valmis oma valimiskriteeriume ka kirjeldama ning kandidaadile põhjendama (sh selgitama, millisele kriteeriumile ta ei vastanud). Lisaks leiame, et eelnõust ja seletuskirjast jääb ebaselgeks, mis see taustakontrolli otsus täpsemalt on, kas see on arvamus ja kas seda käsitletakse toiminguna haldusmenetluse seaduse § 106 lõike 1 tähenduses. 4. Eelnõuga soovitakse ühtlustada eriteenistujate, vabatahtlike ja salajasele koostööle kaasatud isikute sotsiaalseid tagatisi, kuid vigastada saamise või hukkumise korral ettenähtud hüvitise osade kaupa väljamaksmise osas (st kas osade kaupa maksmist kohaldatakse osalise või puuduva töövõime korral; õnnetusjuhtumi või ründe tagajärjel) jääb regulatsioon erinevates seadustes jätkuvalt erinevaks: • ATS § 49 lõige 8 sätestab hüvitise maksmise kahes osas, kui osaline töövõime on tuvastatud ründe tagajärjel; • PPVS § 753 lõikes 41 ja eelnõu § 1 punktis 5 toodud muudatus sätestavad hüvitise osade kaupa väljamaksmise, kui osaline või puuduv töövõime on tuvastatud õnnetusjuhtumi tagajärjel; • Abipolitseiniku seaduse (APolS) § 38 lõikes 3 ning eelnõu § 2 punktides 9 ja 10 toodud muudatused sätestavad hüvitise osade kaupa väljamaksmise, kui osaline või puuduv töövõime on tuvastatud õnnetusjuhtumi või ründe tagajärjel (sama ka päästeseaduse (PäästeS) § 41 lõike 4 ning eelnõu § 8 punktides 7 ja 8 toodud muudatuste järgi). Lisaks juhime tähelepanu, et PPVS § 753 lõike 41, APolS § 38 lõike 3 ja PäästeS § 41 lõike 4 kohaselt sõltub hüvitise osade kaupa väljamaksmise korral osa suurus töövõime esmakordsel või kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestusest, kuid täpsustamata on osade arv, esimese osa suurus ja see, kuidas sõltub hüvitise kogusuurus töövõime kordushindamise tulemustest. Võrdlusena võiks lähtuda ATS § 49 lg 7 punktist 1, mille kohaselt makstakse hüvitist „kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses“ ning lõigetes 8 ja 9 sätestatakse hüvitise maksmine kahes osas ja mõlema osa suurus. Kuna PPVS-is, APolS-is ja PäästeS-is (ning eeltoodud ettepaneku kohaselt ka KaLS-is) sätestatakse hüvitise osade kaupa maksmine ka puuduva töövõime korral, vajab lisaks täpsustamist hüvitise kogusuurus või pärast kordushindamist makstava(te) osa(de) suurus juhul, kui isikul tuvastatakse esmakordsel hindamisel puuduv töövõime ja kordushindamisel osaline töövõime. Teeme ettepaneku erinevates seadustes hüvitise osade kaupa maksmise juhtusid ja osade 2 (9) Teeme ettepaneku erinevates seadustes hüvitise osade kaupa maksmise juhtusid ja osade väljamaksmist käsitlevad sätted üle vaadata. Ühtlasi soovime olla kaasatud ühtlustatud regulatsiooni väljatöötamisse. 5. Eelnõu § 2 punktiga 11 ühtlustatakse abipolitseinikule ja politseiametnikule ühekordse hüvitise maksmise alused ajutise töövõime kaotuse tuvastamisel seoses teenistusülesannete täitmisega abipolitseiniku vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Muudatuse kohaselt makstakse hüvitist ainult juhul, kui sellega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet. Juhime tähelepanu, et töövõime kaotuse kestust ei ole alati võimalik koheselt hinnata ning seega võib tekkida olukord, kui isikule makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja alles hiljem selgub, et saadud kehavigastuse tagajärjel on tema töövõime ka püsivalt vähenenud. See ei välista ka osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral ettenähtud hüvitise taotlemist, kuid isikule varem makstud hüvitis tuleks sellest maha arvata. Teeme ettepaneku APolS §-s 38 ning ATS §-s 49 kehtestatud regulatsiooni täiendada (vt ka alltoodud ettepanekut KaLS § 61 täiendamiseks lõikega 46). 6. Eelnõu §-s 2 punktides 6-9 ja 10 ning §-s 8 punktides 4-7 ja 9 on abipolitseiniku ja vabatahtliku päästja hüvitise arvestamise aluseks võetud tema ühe kuu keskmine palk. Palk kehtib ametnike osas (ATS § 34). Samas on tõenäoline, et vabatahtlikus tegevuses osaleja on töölepingulises suhtes, mille korral makstakse töötasu ( töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõige 1 p 5), seega tuleks lisaks palgale viidata antud sätetes ka töötasule. Lisaks eeltoodule jääb eelnõus arusaamatuks kuidas toimub hüvitise arvutamise aluseks oleva keskmise palga või töötasu määratlemine. Antud küsimus on olulise tähtsusega, kuna sellest sõltub oluliselt hüvitise suurus. Teeme ettepaneku hüvitise maksmisel võtta keskmise palga või töötasu arvutamise aluseks TLS-i § 29 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, sarnaselt ATS § 49 lõikes 11 sätestatuga. Ettepanekud avaliku teenistuse seaduse muudatuste kohta 7. Kuna ATS-s puudub teenistuja mõiste, palume eelnõu § 3 punktides 4 ja 5 ( ATS § 12 muutmine) kasutada sõna „teenistuja“ asemel väljendit „ametnikud või töötajad“ vastavas käändes. Juhime tähelepanu, et kuna ATS-s ei kasutata teenistuja mõistet, on seletuskirjas ekslik öelda, et tegemist on tehnilise muudatusega. Oleme seisukohal, et selline muudatus oleks sisuline. 8. Eelnõu § 3 punkti 7 (ATS § 16 täiendamine lõikega 7¹) kohta seletuskirjas toodud näited, kus vakantset kohta on vaja täita, et tagada töö jätkumine, ei toeta ATS § 33 lõige 1, mille kohaselt tähtajalise üleviimise eesmärk on suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. Juhime tähelepanu, et kehtivas ATS § 16 lõikes 4 on tähtajaline üleviimine seotud § 33 lõikes 1 sätestatud eesmärkidega. 9. Eelnõu § 3 punkt 8 (ATS § 16 täiendamine lõigetega 9-11): 1) Teeme ettepaneku täiendada ja täpsustada lisatavat lõiget 9, sõnastades see järgmiselt: „(9) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ametiasutusel on ametikoha täitmisel võimalik nimetada ametikohale isik, kes on varem kandideerinud sama ametiasutuse muule ametikohale, kuid ei ole osutunud valituks, ning kui täidetava ametikoha teenistusülesanded on olulises osas sarnased ning nõudmised ametikoha täitja oskustele, teadmistele ja kogemusele on samad, mis konkursi korras täidetud ametikoha puhul.“. 2) Teeme ettepaneku täpsustada lisatavat lõiget 10. ATS § 16 lõige 10 pakutud sõnastuses annab meie hinnangul liiga suured ajaraamid - on kaheldav, kas oleks täidetud ATS eesmärk avaliku teenistuse ametikohtade mehitamise avatusest. ATS § 19 (konkursi luhtumine) analoogia alusel võiks kaaluda, kas võimaldada samade nõudmistega järgmise ametikoha täitmiseks kasutada 3 (9) võiks kaaluda, kas võimaldada samade nõudmistega järgmise ametikoha täitmiseks kasutada eelmisi kandidaate 120+120= 240 päeva jooksul, või piirduda katseaja pikkuse perioodiga (praegu 120, plaan 180 päeva). Või siis kasutada ATS § 18 lõike 10 loogikat – 150 päeva. (kandidaadi edukaks kuulutamine + tema 30 päeva eelmise töökoha etteteatamisest + 120 päeva katseaega). 3) Teeme ettepaneku muuta selgemaks ja ammendavaks ATS §-i 16 lisatava uus lõige 11 sõnastus. ATS § 16 senise sõnastusega ühilduvaks sõnastuseks pakume välja, et lõike 11 võiks sõnastada järgmiselt: „(11) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ajutiselt äraolev ametnik on teatanud oma ametisse mitte naasmisest ning on põhjendatud alus arvata, et vabanevale ametikohale on otstarbekas tähtajatult nimetada ametnik, kes seni on täitnud ametikoha ülesandeid asendajana. Otstarbekust eeldatakse, kui asendaja oskused ja senised töötulemused ametikohal annavad eelduse täita ametikoha teenistusülesandeid paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel ning asendaja on andnud oma nõusoleku tähtjatult ametisse nimetamiseks.“ 4) Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas ATS § 16 lõikeid 9-11 on kavas rakendada ka ATS § 16 lõikes 6 nimetatud isikutele. Ilmselt tuleks lõiget 6 täiendada viidetega lõigetele 9-11. 10. Eelnõu § 3 punkt 12 (ATS § 26 lõike 1 punkt 6 muutmine) vajab täpsustamist. Töö tegemise asukoha fikseerimine on oluline, mh selle muutumisel tekkiva koondamissituatsiooni tuvastamiseks. Paraku jääb arusaamatuks, kuidas pakutav sõnastus, mis enam ei maini teenistusülesannete täitmise asukohta omavalitsusüksuse täpsusega/piiranguga, aitab kaasa koondamisolukorra vältimisele, nagu seletuskirjas viidatakse. Mingid piirangud teenistusülesannete täitmise asukoha muutumisele peab kindlasti seadma. Pakutavas sõnastuses aga ei selgu piirangute seadmise reeglid. Meie hinnangul ei ole otstarbekas kehtestada olukorda, kus koondamissituatsioon või selle puudumine tuleb tuvastada igakordse individuaalse vaidluse käigus. Juhime ka tähelepanu, et seletuskirjas mainitud ametniku elukoha ja teenistusülesannete täitmise koha vahemaa kilomeetrites ei saa olla lõplik argument koondamissituatsiooni tuvastamisel. Kui, siis oleks asjakohane arvestada ülesannete täitmise kohta liikumise võimalusi ja selleks kuluvat aega, mida võimaldab liikluse ja ühistranspordi korraldus. See aga viiks meid taas igakordse individuaalse vaidluseni. Sestap, arvestades mh ka haldusreformi käigus oluliselt suurenenud omavalitsuste territooriume, kaldume arvama, et omavalitsusüksuse piirang võiks säilida. Isikule/ametnikule jääb alati võimalus jätkata teenistusülesannete täitmist ka teises omavalitsusüksuses, kui see talle logistilisi võimalusi arvestades sobilik peaks olema. 11. Eelnõu § 3 punkti 14 tuleb täpsustada. Eelnõust peab üheselt selguma, kes võib ametniku vastuvõtvas ametiasutuses teenistusest või töölt vabastamise korral üle viia. Isegi kui seletuskirjas on seda avatud, peab see selguma ka üheselt eelnõust. 12. Eelnõu § 3 punkt 16 (ATS § 33 täiendamine) vajab täpsutamist. ATS § 33 sätestab ametniku tähtajalise üleviimise, mistõttu ei saa see säte puudutada töötajate üleviimist ilma, et § 33 pealkirja ei muudeta. 13. Eelnõu § 3 punktiga 16 lisatavas ATS § 33 lõikes 15 on sõnad „valitsusasutuse hallatavasse asutusse“ kaks korda. 14. Eelnõu § 3 punktiga 20 lisatav ATS § 49 lõike 14 punktid 5 ja 6 vajavad täpsustamist. Punktis 6 sätestatakse, et ametnikul ei ole õigust sotsiaalsetele tagatistele, kui ta oli varem keeldunud osalemast tervisekahjustust ennetavas tegevuses või jättis selles osalemata. Tuleks arvesse võtta, et osalemata jätmisel võivad olla ka õigustavad asjaolud (nt tulenevalt 4 (9) Tuleks arvesse võtta, et osalemata jätmisel võivad olla ka õigustavad asjaolud (nt tulenevalt isiku füüsilisest või tervislikust seisundist). Eelnõus tuleks kaaluda, kas selline välistus on proportsionaalne, mis on piirangu ja hüvitise eesmärgiks. Sama märkus ka distsiplinaarsüüteo kohta. 15. Kaitseministeerium ei toeta eelnõu § 3 punktiga 28 ATS-i lisatavat §-i 641. Eriteenistuste ühtlustamise töörühmas ei ole põhimõtet, millega tööandjale pannakse kohustus ametnikule õppekogunemise ajal töötasu hüvitada, käsitletud. Toetame paindlikku võimalust tööandjal säilitada või hüvitada isikule tema palga või töötasu või siis hüvitada palga või töötasu ja toetuse vahe. Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus oleme sätestanud eelpool nimetatud paindliku võimaluse. Teeme ettepaneku punkt 28 eelnõust välja jätta. 16. Eelnõu § 3 punktis 33 on lisatavas § 90¹ lõikes 3 sõnad „üles öelda“ üleliigsed. Ettepanekud julgeolekuasutuste seaduse muudatuste kohta 17. Eelnõuga soovitakse muuta katseaja regulatsiooni. Üldine katseaja regulatsioon on ATSis. Selle järgi kohaldatakse ametnikule katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumisest arvates. Eelnõuga pikendatakse katseaja maksimaalset kestust kuue kuuni. Võrreldes ATS asjaomase sättega on julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 12 lõige 3 sõnastatud piiravamalt. Selle järgi kohaldatakse julgeolekuasutuse ametniku esmakordsel ametikohale nimetamisel katseaega pikkusega neli kuud kuni üks aasta. Selguse ja paindlikkuse ning ATSiga parema kooskõla tagamiseks tuleks ka seda sätet muuta nii, et ka julgeolekuasutusel oleks isiku ametikohale nimetamisel võimalik arvestada konkreetses olukorras tähtsust omavaid asjaolusid ning vajadusel kehtestada ka neljast kuust lühem katseaja pikkus. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõu sättega, millega muudetakse JAS § 12 lõiget 3 ja sõnastatakse see järgmiselt: „(3) Julgeolekuasutuse ametnikule kohaldatakse katseaga kestusega kuni üks aasta.“. 18. Eelnõu § 4 punktis 7 täiendatakse JAS § 16 lõiget 2 võimalusega suurendada ka Välisluureameti ametniku põhipalka julgeolekualaste ülesannete täitmise eest 10–50% võrra. Vastava muudatuse vajadust on põhjendatud asjaoluga, et kuna julgeolekualaseid ülesandeid tuleb tihtipeale täita ka ööajal, riigipühadel ja peale tööaega, on ATS-i alusel ületunnitöö arvestuse pidamine ning selle alusel lisatasu maksmine asutusele liialt suureks halduskoormuseks. Sellest tulenevalt nähakse lahendusena sätestada JASis võimalus vastavalt ületunnitööd tegevatel ametnikel põhipalga suurendamiseks kuni 50%. Kaitseministeerium ei nõustu Välisluureametile nimetatud erisuse loomisega ja leiab, et Välisluureameti ametniku palga suurendamine on võimalik ka ilma JASi täienduseta ning põhipalga määramisel tuleb lähtuda vastava ametikoha teenistusülesannetest. Nõustume, et julgeolekualaste ülesannete täitmine eeldab sageli ka töötamist töövälisel ajal, kuid selliste teenistusülesannete täitmine on seotud siiski teatud spetsiifiliste ametikohtadega. Seetõttu on võimalik selliste ametikohtade puhul määrata kõrgem ametikoha põhipalk, mis katab ka eritingimustes ja tavapärasest tööajast erineval ajal töötamise. Kaitseministeerium palub eelnõust kõnesolev säte välja võtta. 19. Eelnõu § 4 punktis 4 täiendatakse JAS § 15¹ lõikega 3¹. Teeme ettepaneku kaaluda lõikes 3¹ paindlikumat sõnastust, mis annab võimaluse hüvitada sellistel juhtudel aegumata põhipuhkus rahas, aga võib ka kasutamata jäänud puhkusepäevi kasutada edasi julgeolekuasutuses. „(3¹) Kui julgeolekuasutuse ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumisel lõikes 1 nimetatud ametikohalt, võib tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitada rahas.“ 5 (9) 20. Palume võtta eelnõust välja § 4 punkt 2, millega täiendatakse JAS §i 12 lõigetega 31–33 kehalise ettevalmistuse nõuete osas. Paragrahvi 12 täienduste asemel pakume vastavaid sõnastusi JAS paragrahvi 19. Muudatuse selgitus on toodud kooskõlastuskirja lisas 1. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 4 punkt 8 järgmiselt: "8) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning kehalise ettevalmistuse nõuded ja nende kontrollimine (1) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja terviseseisund ning kehaline ettevalmistus peavad võimaldama täita tema teenistus- või tööülesandeid. (2) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja kehalise ettevalmistuse nõuded ning nendele vastavuse kontrolli korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga. (4) Julgeolekuasutus võib suunata ametniku ja töötaja kandidaadi tervisekontrolli ning kehalise ettevalmistuse kontrolli enne teenistusse või tööle võtmist. (5) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja ning kandidaadi tervisekontrolli, kehalise ettevalmistuse kontrolli ja vaktsineerimise kulu kannab julgeolekuasutus.". Ettepanekud päästeseaduse muudatuste kohta 21. Eelnõu § 8 punktiga 11 täiendatakse päästeseadust (edaspidi PäästeS), mille § 431 lõikes 1 sätestatakse, et Häirekeskuse tegevuses osalevatele vabatahtlikele makstakse hukkumise või töövõime vähenemise korral hüvitist avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 49 alusel ja korras. Juhime tähelepanu, et Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku puhul võib olla tegemist mittetöötava isikuga, kuid ATS §-is 49 ei ole ette nähtud võimalust kohaldada sellisel juhul ühekordse hüvitise maksmise alusena vigastada saamise või hukkumise ajal kehtinud töötasu alammäära. Seetõttu võiks Häirekeskuse tegevuses osalevatele vabatahtlikele ettenähtud hüvitise osas viidata pigem vabatahtlike päästjate puhul kehtestatud tagatistele (PäästeS §-s 41 kehtestatud regulatsioon). Täiendavad muudatusettepanekud 22. Eelnõuga ühtlustatakse Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike sotsiaalsed tagatised eriteenistujate tagatistega. Arvestades, et teatud juhtudel täidavad samu ülesandeid ka Kaitseliidu liikmed, teeme ettepaneku ühtlustada tagatised kaitseliitlaste osas. Kaitseliidu seaduses (edaspidi KaLS) on sätestatud Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral ühekordse hüvitise maksmine lähtudes Kaitseliidu ülesandest, mille täitmisel on juhtum aset leidnud. Seda põhimõtet soovime silmas pidada ka tagatiste ühtlustamisel, et sarnase ülesande täitmisel oleksid isikud ka tagatiste mõttes sarnaselt koheldud sõltumata nende staatusest. See tähendab, et Kaitseliidu korraldatava sõjaväelise väljaõppe (KaLS § 4 lg 1 p 4 sätestatud Kaitseliidu ülesanne) käigus tekkinud tervisekahju hüvitamine jätkuks ka edaspidi sarnaselt kaitseväelastele, kuid Kaitseliidu kaasamisel korrakaitseorgani ülesannete täitmisse (KaLS § 4 lg 2 p 1, 2, 4, 6 ja 7 sätestatud juhud) oleksid selles osalevad Kaitseliidu liikmed koheldud sarnaselt eriteenistujatele ja Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikele, kuna nad täidavad sama ülesannet. Toetame ühtlustatud lähenemist ka nende tagatiste osas, mis on vigastada saamise või hukkumise korral ette nähtud Kaitseliidu liikmetest noortejuhtidele õppetegevuse korraldamise ajal ning Kaitseliidu tegevliikmetele, kes täidavad valves 6 (9) osalemisega seotud teenistuskohustust (KaLS § 58 lg 11 ja 21). Eeltoodust lähtudes palume eelnõu täiendada ning sätestada muudatused Kaitseliidu seaduses. Muudatuste selgitused on toodud kooskõlastuskirja lisas 2. "§ X. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 lõiget 2 täiendatakse tekstiosa „vigastada saamise“ järel tekstiosaga „, haigestumise“; 2) paragrahvi 61 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(41) Kaitseliidu liikmele, kellel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgnevalt: 1) osalise töövõime korral – tema kahe aasta keskmise palga või töötasu ulatuses; 2) puuduva töövõime korral – tema seitsme aasta keskmise palga või töötasu ulatuses.“; 3) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 44–46 järgmises sõnastuses: „(44) Kaitseliidu liikmele, kellel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgnevalt: 1) osalise töövõime korral – tema kaheksa aasta keskmise palga või töötasu ulatuses; 2) puuduva töövõime korral – tema 13 aasta keskmise palga või töötasu ulatuses. (45) Kaitseliidu liikmele, kellel käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu on tuvastatud ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, maksab Kaitseliit ühekordset hüvitist tema ühe kuu keskmise palga või töötasu ulatuses. (46) Kui pärast Kaitseliidu liikmele käesoleva paragrahvi lõikes 45 sätestatud ühekordse hüvitise maksmist selgub, et isikul on sama juhtumi tagajärjel tuvastatud ka osaline või puuduv töövõime, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud hüvitist talle varem väljamakstud summa võrra.“; 4) paragrahvi 61 lõiget 5 täiendatakse sõna „korral“ järel tekstiosaga „käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel“; 5) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 51–55 järgmises sõnastuses: 7 (9) „(51) Kaitseliidu liikme hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi tagajärjel maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist tema kümne aasta keskmise palga või töötasu ulatuses. (52) Kaitseliidu liikme hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist tema 20 aasta keskmise palga või töötasu ulatuses. (53) Kaitseliidu liikme hukkumise korral Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 51 sätestatu kohaselt. (54) Käesoleva paragrahvi lõigete 41, 44, 45, 51 ja 52 alusel hüvitise maksmisel võetakse isiku keskmise palga või töötasu arvutamise aluseks töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord. (55) Kui Kaitseliidu liige ei töötanud hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 41–45, 51 ja 52 sätestatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.“; 6) paragrahvi 61 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 5, 51 ja 52“; 7) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 61 lõigetes 4–45 ja 5–53 sätestatud hüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus hüvitist taotleda ühe aasta jooksul Kaitseliidu liikme ajutise töövõime kaotuse või püsiva töövõimetuse tuvastamisest, töövõime hindamisest või hukkumisest arvates.“; 8) paragrahvi 62 lõiget 2 täiendatakse tekstiosa „hukkumise,“ järel tekstiosaga „ajutise töövõime kaotuse,“; 9) paragrahvi 63 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 5–53“; 10) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras hüvitatakse ravikulu ka Kaitseliidu liikmele, kes on haigestunud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.“; 11) paragrahvi 64 lõiget 2 täiendatakse sõna „vigastuse“ järel sõnadega „või tekkinud haiguse“.". 23. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse relvaseaduse (RelvS) muudatuse, mis on seotud JAS § 19 muutmisega. RelvS § 35 lõike 7 punktis 1 on loetletud isikud, kes ei pea soetamisloa või relvaloa saamiseks esitama tervisetõendit ning läbima relvaeksamit. Muudatusega lisatakse sellesse loetellu julgeolekuasutuse ametnik, kellel on sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab julgeolekuasutuse ametnikule esitatavatele tervisenõuetele. Sellega välditakse põhjendamatut halduskoormust isikule, kes on julgeolekuasutuse teenistuses juba oma terviseseisundi ja oskuste nõuetele vastavust tõestanud. Selleks, et erandi rakendamisel oleks tagatud üksnes sobiva terviseseisundiga isikutele soetamisloa või relvaloa andmine, sätestatakse 8 (9) sobiva terviseseisundiga isikutele soetamisloa või relvaloa andmine, sätestatakse julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuete määruses nõuded kooskõlas RelvS § 351 lõike 4 alusel antud määrusega või viidatakse sellele. Isiku tervise ja tema oskuste nõuetele vastavus on tagatud ka seeläbi, et RelvS § 3 lõike 6 alusel antud kaitseministri 9. juuli 2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ § 26 lõike 3 järgi võib sõjaväerelva kandmise õiguse anda, kui isik on läbinud RelvS §-s 351 ettenähtud tervisekontrolli või muus seaduses ettenähtud tervisekontrolli, relva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ning sooritanud väljaõppeprogrammis ettenähtud laskeharjutused. Teise muudatusena täpsustatakse sõnastust selliselt, et sõnad „teenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele“ asendatakse sõnadega „ametniku tervisenõuetele“ nt „politseiametniku tervisenõuetele“ jt. Sõnastuse täpsustus väljendab paremini, millistele tervisenõutele vastavuse korral ei pea relva soetamisloa ja relvaloa taotleja esitama tervisetõendit. "§ X. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduse § 35 lõike 7 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1) politseiametnikule, vanglaametnikule, demineerija kutsega Päästeameti ametnikule, tegevväelasele ja julgeolekuasutuse ametnikule, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politseiametniku, vanglaametniku, päästeteenistuja, tegevväelase või julgeolekuasutuse ametniku tervisenõuetele;". Muud märkused 1. Seletuskirjas on eelnõu § 3 punkti 10 selgituses teise lause alguses üleliigsed sõnad „Kehtiva seaduse järgi“. 2. Palun täiendada eelnõu seletuskirja punkti 8. Rakendusaktid ja lisada sinna kaitseministri määruse muutmine tulenevalt volitusnormi muutmisest järgmiselt: "(x) kaitseministri 22.08.2016 määrus nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord". Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: Lisa 1 JAS muudatusettepaneku selgitus Lisa 2 Kaitseliidu seaduse muudatusettepaneku selgitus Gerli Morell +372 717 0230 [email protected] 9 (9)  Lisa 1 Selgitused julgeoleku asutuste seaduse § 19 muudatuse juurde : 1. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 4 punkti ga 8 muudetakse JAS § 19. Sellega korrastatakse sätteid, mis seonduvad julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisele ja kehalisele ettevalmistusele seatavate nõuete ja nende kontrollimisega. Üldised töökeskkonna ja tööülesannete ohutuse tagamise nõuded tulenevad TTOSist . Neid kohaldatakse üldjuhul kõigile töötajatele ja ametnikele. Muu hulgas tulenevad tööandjale TTOSist kohustused korraldada töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamiseks töökeskkonna riskianalüüs ning korraldada tervisekontroll igale töötajale või ametnikule, kelle tervist võib mõjutada mõni riskide hindamisel ilmnenud füüsikaline, keemiline, bioloogiline, füsioloogiline või psühhosotsiaalne ohutegur või töö laad. Samas on TTOS § 1 lõikega 2 nähtud ette võimalus teha eriteenistujatele, sealhulgas julgeolekuasutuste töötajatele eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega erandeid. Selle sättega kooskõlas sisaldavad ki JAS, KVTS, PPVS , PäästeTS ja nende alusel kehtestatud määrused erandeid . E riteenistuste tervisenõudeid ja tervisekontrolli reguleeriva te määruste erinõuded arvestavad eriteenistuste töö eripärast tulenevaid ohutegureid ning tagavad selle, et tervisele kahjulikumas töökeskkonnas viibivad ning ohtlikumaid ülesandeid täidavad üksnes sellised isikud, kes on vaimselt ja füüsiliselt piisavalt terved ja tugevad ning kelle tervisele ei tekita se llega kaasnevad füüsikalised või psühhosotsiaalsed riskitegurid ning stress automaatselt pöördumatut kahju. Samuti kindlustatakse erinõu etega , et neid isikuid kontrollitaks piisavalt sageli ja põhjalikult ning siiski tekkinud tervisekahju oleks avastatud piisavalt varakult. Samas on neil määrustel teine samavõrra tähtis eesmärk – tagada, et isikute psüühiline ja füüsiline seisund ja üldjuhul sellega tihedalt seotud kehali sed võimed võimalda vad täita eriteenistuse töö- või ametikoha ülesandeid (edaspidi koos teenistusülesanded ) ootustele vastava kvaliteediga ilma, et isik tekitaks sellega kahju endale, teisele isikule või riigile. Eriteenistuses on väga palju ametikohti, millel olevatel isikutel on tavapärasega võrreldes parem juurdepääs suurema ohu allikatele (relvad, erivahendid, eritehnika ), millega saab tekitada kahju endale, teistele isikutele ja varale , aga ka avaliku korra, riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra seisukohalt väga tundlikule juurdepääsupiiranguga teabele, millega pahatahtlikult väär ümberkäimine võib kahjustada avaliku halduse ülesandeid või riiki tervikuna. Samuti võib puudulik terviseseisund või piiratud kehaline võimekus tähendada, et riigi julgeoleku seisukohalt kriitilisele (näiteks korrakaitse või füüsilise kaitse ülesannetega seotud) töö- või ametikohale võetud isik ei suuda oma teenistus ülesan deid kvaliteetselt täita ning tekitab sellega samamoodi kahju. Eelnevalt mainitud TTOS § 1 lõige 2 võimaldab kehtida JAS §-l 19 ja selle lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6. novembri 2001. a määrusel nr 337 „Julgeolekuasutuste ametnike terviseuuringute tegemise alused, perioodilisus ja kord“. Määrus ja selle volitusnorm on püsinud kogu aja sisuliselt muutumatuna. JAS § 19 lõikes 2 on omakorda täpsustatud, et see määrus ei laiene terviseuuringutele, mis on ette nähtud muu seaduse alusel. JAS § 12 lõike 4 järgi ei laiene § 19 Kaitsepolitseiameti politseiametnikule. See tähendab, et § 19 reguleerib terviseuuringuid, mida tehakse kõigile Välisluureameti teenistujatele ning üksnes nendele Kaitsepolitseiameti teenistujatele, kes ei ole politseiametniku ametikohal. 29. märtsil 2015 jõustunud muudatusega tunnistati kehtetuks JAS § 19 lõike 1 teises lauses sisalduv teine volitusnorm, mille järgi pidanuks asjaomane minister kehtestama määrusega nende ametikohtade loetelu, kus terviseuuringutes osalemine on kohustuslik. Asjaomast määrust ei olnud seni kehtestatud, eelkõige seetõttu, et tegelikult peaks terviseuuringute tegemine olema kohustuslik kõigile julgeolekuasutuse ametnikele. JAS §-ga 19 seonduvad probleemid , mida soovitakse käesoleva eelnõuga lahendada, on järgmised. Esiteks on Vabariigi Valitsuse määruses esitatud küll politseiametniku ametikohal mitte olevale julgeolekuasutuse ametnikule ette nähtud kohustuslike terviseuuringute loetelu, kuid kehtivas seaduses ei ole kehtestatud nende uuringutega kontrollitavaid üldisi tervisenõudeid. Samuti puudub volitusnorm, mille alusel võiks Vabariigi Valitsus või minister tervisenõudeid kehtestada. Seetõttu ei ole terviseuuringutele seatud selget eesmärki ega saa seetõttu olla ka õiguslikku tähendust omavat tulemust. Volitusnormi sõnastus „terviseuuringute alused“ ei ole selgelt mõistetav, mistõttu ei saa ka selle alusel kehtestada tervisenõudeid. Kirjeldatud puudujäägist tulenevalt ei ole praegu ka alust vabastada teenistusest ametnik, k elle terviseseisund ilmselgelt ei võimalda enam teenistusülesandeid tulemuslikult või ohutult täita. Osa probleemist seisneb ka selles, et terviseuuringute loetelu on kehtestatud määruse tasandil . Tegelikult peaks isikule määratavate terviseuuringute maht ja ulatus sõltuma sellest, millised on tema teenistusülesannetega seotud töökeskkonna riskitegurid ning tema individuaalne terviseseisund tervisekontrolli ajal , ning nende üle peaks saama otsustada tervisekontrolli tegija, tuginedes kehtestatud tervisenõuetele. Praegune jäik loetelu sellist paindlikkust ei võimalda. Teiseks ei ole seaduses õiguslikku alust julgeolekuasutuse töötaja ja ametniku kehalise ettevalmistuse nõuete kehtestamiseks. See on küll teoreetiliselt võimalik isiku töölepingus või ametijuhendis (kui lähtuda ATS § 52 lõike 1 punkti st 2, mille järgi kehtestatakse ametijuhendis muu hulgas nõuded ametniku oskustele , seega eeldatavasti ka tema võimetele sooritada teatud kehalisi toiminguid ) , kuid puudub selge võimalus tema kehaliste võimete regulaarseks kontrollimiseks ning teenistusest vabastamiseks juhul, kui ta hiljem nendele nõuetele enam ei vasta. Kolmandaks esineb JASis sõnastuslik ebaselgus. Paragrahv 19 käsitleb mitte tervisekontrolli vaid terviseuuringuid . Tervisekontrolli üldine eesmärk on hinnata töötingimuste sobivust teenistujale ning tuvastada võimalikud terviseriskid ja -häired, kuid eriteenistujate puhul on vähemalt samaväärselt oluline hinnata ka tema terviseseisundi sobivust tema teenistuskoha teenistusülesannete täitmiseks. Terviseuuringud on üksnes osa tervisekontrollist. Järgnevalt kirjeldatakse kavandatud muudatusi. E rinevalt nt PPVS § 71 lõikest 1 ei sätestata JAS §-s 19 julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisekontrolli eesmärki, sest see on tuletatav teistest normidest ja õigusaktidest . Üldistatult võib sedastada , et julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisekontrollil on kolm eesmärki ( neist esimene eelkõige teenistusliku iseloomuga, teised kaks aga töötervishoiu vallast ) : 1) tuvastada teenistusülesannete täitmist takistavate tervisehäirete puudumine ; 2 ) avastada teenistusest tingitud tervisehäire d ; 3) vähendada ja vältida teenistusest tingitud terviserisk e. Samuti ei kehtestata eelnõu järgi JAS §-s 19 tervisekontrolli tegijat, sest see määratakse § 19 lõike 2 alusel antavas määruses osa na tervisekontrolli korrast. TTOS § 13 1 lõike 3 järgi teeb tavapärast tervisekontrolli töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral teisi spetsialiste. Kõnealuses määruses on võimalik seda nõuet julgeolekuasutuse ja tervisenõuete eripärast tingituna kas täpsustada või vastupidiselt üldistada. Tervisekontrolli tegijal ei pea olema asjatundlikkust kõigi määruses sätestatavate nõuete ning näidustuste kontrollimiseks, kuid tal peab olema võimalus kaasata selleks teisi tervishoiuteenuste osutajaid . Esimese lõike järgi nähakse ette, et julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja terviseseisund ning kehaline ettevalmistus peavad võimaldama täita tema teenistusülesandeid. Sellega luuakse teenistusse võtmise lisatingimus , mis täiendab JAS § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatu d teenistusse võtmise tingimusi. Ühtlasi tähendab see, et juhul, kui julgeolekuasutuse ametniku kandidaadi tervise seisundi või kehalise ettevalmistuse kontrollis selgub, et ta ei vasta määruse või julgeolekuasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud nõuetele, loetakse seda muus seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistavaks asjaoluks ATS § 15 punkti 5 tähenduses. See omakorda tähendab, et juhul, kui juba teenistuses oleva ametniku perioodilise terviseseisundi või kehalise ettevalmistuse kontrollis selgub, et ta ei vasta enam nõuetele, ei ole tal võimalik teenistuses jätkata ning tema teenistusest vabastamisele toimub ATS § 95 lõi ke 1 alusel , mille järgi vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt muu hulgas ATS §-st 15. Juhul, kui teenistuses olev ametnik perioodilisest kontrollist keeldub, eeldatakse, et tema terviseseisund või kehaline ettevalmistus ei vasta enam nõuetele , sest ei ole olnud võimalik tõendada vastupidist, ning tuginetakse tema vabastamisel samale alusele. Töötaja puhul tuleb nõuetele mittevastavuse ja kontrollist keeldumise korral tugineda TLS § 88 lõikele 1 , mille järgi on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt lubatud töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist . Ka muudatuse jõustumise ajal teenistuses olevad isikud peavad edaspidi vastama uutele tervisenõuetele ning ka nende jätkamine teenistuses on nõuetele mittevastavuse korral välistatud. Selleks tuleb määruses ette näha mõistlik üleminekuaeg, mille jooksul kontrollitakse kõigi teenistuses olevate isikute terviseseisundi vastavust uutele nõuetele . Teise lõike järgi kehtestab julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sarnaselt teiste eriteenistust, aga ka turvategevust reguleerivate seadustega sätestatakse detailsemad tervisenõuded ministri määruses. Volitusnormide alusel on m inistri määrusega kehtestatud või võimalik kehtestada päästeteenistujate, vabatahtlike päästjate, turvatöötaja, Kaitseliidu tegevliikme ( seni kehtesta mata ), lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord. Kõnesoleva eelnõuga antakse ka politseiametnike ja abipolitseinike tervisenõuete ja kontrolli kehtestamise pädevus Vabariigi V alitsuse asemel ministrile. Arvestades seda, et julgeolekuasutusi on kaks ning need paiknevad erinevate ministeeriumide valitsemisalas, peavad kaitse minister ja siseminister andma kumbki oma määruse vastavalt Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti kohta , lähtudes kummagi asutuse ülesannete , terviseriskide ja ohutegurite eripärast. Ka ühes julgeolekuasutuses erinevad töö- ja ametikohad üksteisest oluliselt nii ohutegurite, nendega seotud terviseriskide kui ka spetsiifiliste teenistusülesannete täitmiseks vajamineva terviseseisundi poolest. Seetõttu võib määruses sarnaselt teiste eriteenistustega ette näha erinevate nõuetega ametnike ja töötajate grupid. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 27 selgitusi. Kolmanda lõike järgi kehtestab julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja kehalise ettevalmistuse nõuded ning nendele vastavuse kontrolli korra julgeolekuasutuse juht käskkirjaga. Säte on muu hulgas kooskõlas ATS § 14 lõikega 4, mille järgi võib teiste seas ametiasutuse juht (praegusel juhul Välisluureameti või Kaitsepolitseiameti peadirektor) kehtestada muu hulgas lisanõudeid isiku teadmistele ja oskustele, kui see on vajalik teenistusülesannete täitmiseks. Erinevalt tervisenõuetest antakse kehalise ettevalmistuse nõuete kehtestami s e õigus julgeolekuasutuse juhile. Tervisenõuete ja nende kontrolli korra ministri määrusega kehtestamine on vajalik ja õiguspärane , sest tervisenõuete kontroll puudutab lisaks julgeolekuasutuse teenistujatele asutuseväliseid tervishoiuteenuste osutajaid , seega on vältimatult vajalik, et sellega saaksid piiranguteta tutvuda kõik asjast huvitatud isikud. Samuti luuakse võimalus anda RelvS alusel antava relval uba või soetamisl uba julgeolekuasutuse tervisenõuetele vastavuse korral ning võimaldatakse teatud ulatuses muu eriteenistuse tervisekontrolli tulemuste ristkasutamine, mistõttu peab tervisenõuete õigusakt olema avalik ja võrreldav. Seevastu kehalise ettevalmistuse nõuete kontrolli toimingud tehakse julgeolekuasutuse sees , need ei ole oma olemuselt seotud ühegi töö- või teenistussuhte välise toiminguga ning on seetõttu loomulik osa ATS § 67 lõike 1 alusel ametiasutuse töö korraldamiseks antavatest teenistusalastest aktidest, mis julgeolekuasutuse puhul on ka juurdepääsupiiranguga (vastavalt sisule asutusesiseseks kasutamiseks või riigisaladus). Koos kontrolli korraga on otstarbekas jätta julgeolekuasutuse juhi tasemel kehtestamiseks ka kehalise ettevalmistuse nõu ded , mida kontrollitakse . See võimaldab läheneda nende kehtestamisele paindlikult ning teha seda kas üksikute töö- ja ametikohtade kaupa töö- või ametijuhendis või kategooriate kaupa asutuseüleses käskkirjas. Peadirektori kehtestatud nõuete konkreetset kandidaati puututavat osa ja nende kontrollimise korda tutvustatakse värbamise käigus koos muude töö- või ametikoha nõuete ja tingimustega. Sarnaselt tervisenõuetega peavad ka teenistuses olevad isikud vastama edaspidi uutele kehalise ettevalmistuse nõuetele ning ka nende jätkamine teenistuses on nõuetele mittevastavuse korral välistatud. Selleks tuleb ka julgeolekuasutuse juhi käskkirjas ette näha mõistlik üleminekuaeg, mille jooksul kontrollitakse kõigi teenistuses olevate isikute kehalise seisund i vastavust uutele nõuetele , kui need puudutavad nende töö- või ametikohta. Mõistliku aja jooksul peab teenistujal olema võimalik vajadusel valmistuda kehalise ettevalmistuse nõuete kontrolliks, nt teha selleks vajalikke treeninguid. Neljanda lõikega nähakse ette, et julgeolekuasutus võib suunata ametniku ja töötaja kandidaadi tervisekontrolli ning kehalise ettevalmistuse kontrolli enne teenistusse või tööle võtmist. See laiendab töötaja ja ametniku nõudeid selgesõnaliselt ka isikutele, keda soovitakse võtta tööle või teenistusse julgeolekuasutuses ning välditakse võimalust, et värvatakse isik, kelle puhul ilmneb nõuetele mittevastavus alles teenistusülesannete täitmise ajal. Säte on oma mõttelt sarnane PPVS §-ga 41 , mille järgi peab politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriv isik läbima politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli. Viienda lõike järgi kannab julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja ning kandidaadi tervisekontrolli, kehalise ettevalmistuse kontrolli ja vaktsineerimise kulu julgeolekuasutus. Ka TTOS § 13 1 lõike 7 järgi kannab tööandja tervisekontrolliga seotud kulud, kuid JAS § 19 lõike 5 järgi kaetakse ka kehalise ettevalmistuse kontrolli ja vaktsineerimise kulu. Sarnane säte on PPVS § 71 lõige 2 , mille järgi tagatakse riigieelarve vahenditest politseiametniku tervisekontroll, teenistusega seotud arstlik läbivaatus ja vaktsineerimine, samuti politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll. Sõnastus võimaldab julgeolekuasutusel katta kulu nii otsemaksega kontrolli ja vaktsineerimist korraldavale tervishoiuteenuse osutajale kui ka hüvitamist arve tasunud ametnikule või töötajale. Ka vaktsineerimine on üks terviseriskide maandamisega seotud meetmeid, mille eesmärk on välistada ametniku või töötaja ter visehäire või isegi töövõime kaotus. Ka s eni kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse § 13 järgi hüvitatakse julgeolekuasutuse ametnikele tehtud terviseuuringute kulud teda uuringutele suunanud asutuse poolt terviseuuringu läbiviimiseks lepingu sõlminud tervishoiuasutusele või arstidele. 2. Rakendusaktid Eelnõu järgi sätestatakse JAS §-s 19 volitusnorm ministri määruse andmiseks. Selle alusel tuleb kehtestada: 1) kaitseministri määrus „ Välisluureameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“; 2) siseministri määrus „Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“ . Kaitseministri määruse kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale. See võimaldab saada ülevaate ka siseministri määruse ülesehitusest ja põhimõtetest. Samuti annavad JAS § 19 järgi julgeolekuasutuse peadirektorid käskkirja: 1 ) Välisluureameti peadirektori käskkiri „ Välisluureameti ametniku ja töötaja kehalise ettevalmistuse nõuded ning nendele vastavuse kontrolli kord“; 2 ) Kaitsepolitseiameti peadirektori käskkiri „Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja kehalise ettevalmistuse nõuded ning nendele vastavuse kontrolli kord“ . Julgeolekuasutuste peadirektorite käskkirjade kavandeid ei pea HÕNTE kohaselt seletuskirjale lisama ning see ei ole ka võimalik, sest eelduslikult on see salajasel tasemel riigisaladus Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 7 lg 6 punktide 1–3 alusel, sisaldades teavet julgeolekuasutuse struktuuri, struktuuriüksuste ja teenistujate ülesannete ning t eenistujate koondandmete kohta. Volitusnormide vajalikkust ja eesmärki on selgitatud eespool. Ühtlasi muutub JAS § 19 muutmisega kehtetuks senine Vabariigi Valitsuse 6. novembri 2001. a määrus nr 337 „Julgeolekuasutuste ametnike terviseuuringute tegemise alused, perioodilisus ja kord“. 3. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatu s, mille järgi kehtestatakse julgeolekuasutuse ametnikele ja töötajatele kehalise ettevalmistuse nõuded, tervisenõuded ning nende kontrollimise kord , vähendab dubleerivaid tervisekontrolle ( regulaarne töötervishoiuarsti kontroll ning relvaloa soetamise ja omamisega seotud tervisekontroll ) . Sellest tulenevalt julgeoleku asutuse teenistujate tervisekontrolli kulu väheneb . Teisalt laieneb erinevatele töö- ja ametikohtadele kehtestatavatest tervisenõuetest tulenevalt terviseuuringute loetelu ja ulatus . Samuti suureneb tervisekontrolli suunatavate inimeste hulk , sest sellega hõlmatakse edaspidi ka julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja kandidaa did . Need kaks muudatust omakorda suurendavad julgeolekuasutuse teenistujate tervisekontrolli kulu. Seega kaasneb seaduse rakend a mise ga nii lisa kulu kui ka kokkuhoid , mis eelduste kohaselt tasakaalustavad teineteist sel määral, et kokkuvõttes puudub mõju asutuse eelarvele. Riigiüleselt ei too muudatuse rakendamine kaasa täiendavaid tegevusi. Julgeolekua sutuse sees on vaja välja muuta või kehtestada asutusesisest töökorraldust ning töö- ja teenistussuhteid reguleerivaid dokumente, mis puudutavad kehalise ettevalmistuse nõudeid ja tervise nõudeid ning nende kontrollimist . Muu hulgas peab julgeolekuasutus jaotama töö- ja ametikohad määruse kategooriatesse vastavalt kehtestatavale ministri määrusele. 4 . Seaduse mõjud Julgeolekuasutuse kehalise ettevalmistuse nõuete ja tervisenõuete täpsustamine Kavandatav muudatus Muudatuste järgi kehtestatakse julgeolekuasutuse ametnikele ja töötajatele kehalise ettevalmistuse nõuded , tervisenõuded ning nende kontrollimise kord. Sihtrühm I Välisluureameti töötajad ja ametnikud ning Kaitsepolitseiameti töötajad ja ametnikud, kes ei ole politseiametniku ametikohal. Sihtrühma suurus on väike, sest julgeolekuasutuse töötajad ja ametnikud moodustavad avaliku teenistuse töö- ja ametikohtadest väga väikese osa. Täpne asjassepuutuvate teenistuskohtade arv on riigisaladus. Kaasnev mõju Sotsiaalne mõju Julgeolekuasutuse ametnikele selgelt läbimõeldud kehalise ettevalmistuse nõuete ja tervisenõuete kehtestamine ja nende kontrollimise kord võimaldavad senisest täpsemalt tuvastada sihtgrupi terviseriske ning tõhusamalt ennetada või õigeaegsemalt avastada nendest tulenevaid tervisehäireid. Mõju riigi julgeolekule Tervisenõuete ja kehalise ettevalmistuse nõuete täpsustamine võimaldab täita julgeolekuasutuses teenistusülesandeid üksnes neil isikutel, kelle vaimne ja füüsiline tervis seda võimaldab. Sellel omakorda on positiivne mõju julgeolekuasutuse põhiülesannete täitmise tulemuslikkusele. Ühtlasi väheneb võimalus, et julgeolekuasutuse ametnik või töötaja on ohtlik endale, teistele isikutele, varale või laiemalt riigile. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Tervisenõuete ja kehalise ettevalmistuse nõuete täpsustamine võib vähendada julgeolekuasutuse vabadele ametikohtadele sobivate kandidaatide hulka. See omakorda võib pikendada vabade ametikohtade täitmise protsessi. Samuti toob tervisenõuete täpsustamine kaasa senisest detailsema ja sagedasema tervisekontrolli, millest tekkiv lisakulu tuleb katta julgeolekuasutusele riigieelarves planeeritud vahenditest. Sihtrühm II Arstid ja muud tervishoiuteenuse osutajad , kellega julgeolekuasutus sõlmib lepingu tervisekontrolli tegemiseks. Sihtrühma suurus on väike, sest kontrollitavate isikute arv on väike ning ka leping sõlmitakse üksnes ühe või mõne tervishoiuteenuse osutajaga . Mõju majandusele Terv i senõuete täpsustamine ja nende kontrolli korra kehtestamine tekitab lisakoormus t nendele tervishoiuteenuse osutajatele , kellega sõlmitakse leping tervisekontrolli teenuse osutamiseks . Nende osutatav tervisekontrolli teenus on tasustatav, mistõttu suurendab muudatus sihtrühma kuuluvate isikute käivet. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna võimaldab senisest paremini tagada julgeolekuasutuste ülesannete kvaliteetse täitmise. Muudatuse ulatus, sagedus ja mõju on väike, kuna juhtumeid, mida muudatus reguleerib on harva ja see puudutab väheseid töötajaid , ametnikke ning tervishoiuteenuse osutajaid . KAVAND 09 .1 1 .2020 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Välisluureameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord Määrus kehtestatakse julgeolekuasutuste seaduse § 19 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse Välisluureameti ametniku ja töötaja (edaspidi koos teenistuja ) tervisenõuded ja tervisekontrolli kord. (2) Määrusega kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud korras tervisekontrolli läbima: 1) teenistujad; 2) teenistuja kandidaadid enne teenistusse või tööle võtmist. § 2. Teenistujate grupid (1) Teenistujad jaotatakse Välisluureameti peadirektori otsusega kahte tervisenõuete gruppi: 1) I grupp – teenistujad, kellele võib anda õiguse kanda ja kasutada töö- või teenistusülesannete (edaspidi koos teenistusülesanded ) täitmise ajal tulirelva või kelle teenistusülesannete iseloomust või töökeskkonnast tuleneb muu suurem oht teenistuja või teise isiku elule või tervisele; 2) II grupp – punktis 1 nimetamata teenistujad. § 3. Meditsiinilised vastunäidustused (1) Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad meditsiinilised vastunäidustused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks. (2) Absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku ameti- ja töökohale (edaspidi koos teenistuskoht ) võtmise või sellel olemise. (3) Suhtelise meditsiinilise vastunäidustuse esinemise korral võib teenistuja olla teenistuskohal ja jätkata teenistusülesannete täitmist juhul, kui tervisekontrolli tegija seda lubab, tervisekontrolli tegija nõutud töötingimused on tagatud ning teenistuja vahetu juhi hinnangu järgi ei ole teenistujal esinenud takistusi teenistusülesannete täitmisel. § 3. Üldised tervisenõuded ja teenistusülesannete täitmist takistavad tervisehäired (1) Teenistuja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma talle pandud teenistus- ülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. (2) Teenistuja terviseseisund peab võimaldama töötamist järgmistes tingimustes ja olukordades: … (3) Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused on: … (4) Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad suhtelised meditsiinilised vastunäidustused on: … § 4. I grupi lisatervisenõuded ja teenistusülesannete täitmist takistavad tervisehäired (1) I gruppi kuuluva teenistuja terviseseisund peab lisaks § 3 lõikes 2 sätestatule võimaldama töötamist järgmistes tingimustes ja olukordades: … (2) I gruppi kuuluva teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused on lisaks § 3 lõikes 3 sätestatule: … (3) I gruppi kuuluva teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad suhtelised meditsiinilised vastunäidustused on lisaks § 3 lõikes 4 sätestatule: … (4) I gruppi kuuluva teenistuja nägemise ja kuulmise lisanõuded on järgmised: … § 5. Tervisekontrolli tegija Teenistuja tervisekontrolli teeb Välisluureametiga lepingu sõlminud töötervishoiu arst. § 6. Tervisekontrolli sagedus (1) Tervisekontrolli tehakse järgmiselt: 1) enne isiku teenistusse võtmist või I gruppi kuuluvale teenistuskohale üleviimist (edaspidi eelnev tervisekontroll ); 2) teenistuses olemise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll ). (2) Isik ei pea läbima eelnevat tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud politseiametniku erialale õppima asumisel või politseiametnikuna töötamisel või Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus on kontrollitud tema vastavust §-des 3 ja 4 kehtestatud nõuetele. (3) Enne isiku teenistusse võtmist tehakse eelnev tervisekontroll üldjuhul julgeolekukontrolli ajal, kuid mitte varem kui kolm kuud enne teenistusse asumist. (4) Teenistuja peab perioodilise tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. (5) Välisluureameti peadirektor võib erandjuhul muuta teenistuja perioodilisse tervisekontrolli suunamise sagedust, kui selleks teeb põhjendatud ettepaneku: 1) tervisekontrolli tegija suhtelise meditsiinilise näidustuse korral; 2) teenistuja; 3) teenistuja vahetu või otsene juht. (6) Kui teenistuja viimasest tervisekontrollist on möödunud vähem kui …, võidakse ta suunata perioodilisse tervisekontrolli vaid tema enda nõusolekul. § 7. Tervisekontrolli tegemise kord (1) Teenistuja või teenistuja kandidaat täidab lisas x esitatud vormi kohase tervisekontrolli kaardi ning kinnitab selle õigsust oma allkirjaga. (2) Tervisekontrolli tegija määrab tervisekontrolli kaardi ja Välisluureameti riskianalüüsi tulemuste alusel terviseuuringute mahu ja teeb teenistuja või teenistuja kandidaadi terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamiseks vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. (3) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervisekontrolli tegija või muu tervishoiuteenuse osutaja on teenistujale või teenistuja kandidaadile varem teinud terviseuuringuid, mida on võimalik tervisekontrolli tegemisel arvestada, ei ole vaja samu terviseuuringuid uuesti teha. (4) Tervisekontrolli tegija kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu teenistuja või teenistuja kandidaadi terviseseisundile ning teeb otsuse teenistuja nõuetele vastavuse kohta ning töökeskkonna või töökorralduse teenistujale sobivuse kohta. (5) Tervisekontrolli tegija teeb teenistujale või teenistuja kandidaadile teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. (6) Tervisekontrolli tegija edastab Välisluureametile lisas x esitatud vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud teenistuja või teenistuja kandidaadi töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. § 8. Tervisekontrolli dokumentide säilitamine Tervisekontrolli tegija säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi paberkandjal või elektroonilisel kujul … aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. § 9. Määruse rakendamine K äesoleva määruse jõustumise ajal teenistuskohal olev teenistuja peab läbima käesoleva määruse nõuetele vastava tervisekontrolli ajal, kui ta oleks pidanud läbima töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle § 13 1 lõike 8 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastava tervisekontrolli . § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub … (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk K antsler Lisa x Tervisekontrolli kaart Lisa x Tervisekontrolli otsus Lisa 2 Selgitus Kaitseliidu seaduse muudatuse juurde Eelnõu p aragrahviga X muudetakse Kaitseliidu seadust (edaspidi KaLS ). Eelnõus nähakse ette muudatused, mis tagavad korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liikmetele Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikega võrdsed sotsiaalsed tagatised. Sellega seoses täiendatakse KaLS § 58 lõikes 2 sätestatud Kaitseliidu liikmete sotsiaalsete tagatiste aluseid korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamise korral ning lisaks vigastada saamisele või hukkumisele hõlmatakse tagatistega ka haigestumine, kui see on tekkinud nimetatud juhtudel teenistuskohustuste täitmise tõttu. Samasugune muudatus kehtestatakse ka KaLS §-s 64 sätestatud ravikulu hüvitamise osas. Lähtudes abipolitseinikele ja vabatahtlikele päästjatele ette nähtud hüvitistest sätestatakse korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamise korral ka Kaitseliidu liikmete suhtes KaLS § 61 lõigetes 4 1 , 4 4 , 5 1 ja 5 2 samasugused hüvitise määrad sõltuvalt sellest, kas osaline või puuduv töövõime tekkis või isik hukkus õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Samuti nähakse sarnaselt politseiametnikele ja abipolitseinikele KaLS § 61 lõikes 4 5 ette ühe kuu keskmise palga või töötasu suuruse hüvitise maksmine juhul, kui korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liikmel on tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel tekkinud vigastuse või haiguse tõttu tuvastatud ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Ühtlustamisega seoses muudetakse ka eeltoodud hüvitiste arvutamise aluseid: kui kehtiv KaLS sätestab Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saamise või hukkumise korral hüvitise maksmise lähtudes viimasest Statistikaameti avaldatud keskmisest brutokuupalgast, siis nii nagu eriteenistujate ja Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike puhul, lähtutakse esitatud muudatuste kohaselt hüvitise arvutamisel isiku enda keskmisest palgast või töötasust. Juhul, kui isik vigastada saamisele või hukkumisele eelnevalt ei töötanud, on hüvitise arvutamise aluseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Lisaks korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamist käsitlevatele sätetele ühtlustatakse Kaitseliidu liikmetele ettenähtud hüvitised ka valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustuste täitmisel vigastada saamise või hukkumise korral. Kehtiva seaduse § 61 lõigete 4 2 ja 4 3 alusel on Kaitseliidu liikmetel, kes saavad vigastada või hukkuvad noortejuhina õppetegevuse korraldamise ajal või Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemisega seotud teenistuskohustust täites, õigus samasugusele hüvitisele nagu korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liikmetel. Kuna õppetegevuse korraldamine või valves osalemine ei eelda Kaitseliidu liikme poolt vahetut ohu tõrjumist, siis võrdsustatakse nimetatud tegevuste puhul ettenähtud tagatised olukorraga, kui korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liige saab vigastada või hukkub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi tagajärjel. Kaitseliidu korraldatavas sõjaväelises väljaõppes osalemisega seotud tagatisi ei muudeta, sõjaväelise väljaõppe käigus vigastada saamise või hukkumise korral ettenähtud hüvitise osas on Kaitseliidu liikmed jätkuvalt võrdsustatud kaitseväelastega, kuna nende puhul on samuti tegemist samalaadse ülesande täitmisega. Muudatuse ga seotud mõjud Kavandatav muudatus: Kaitseliidu liikmete ja Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike sotsiaalsete tagatiste ühtlustamine Muudatuse järgi võrdsustatakse Kaitseliidu liikmetele ettenähtud sotsiaalsed tagatised Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike sotsiaalsete tagatistega, kui Kaitseliidu liikmed kaasatakse korrakaitseorgani ülesannete täitmisse. Lisaks ühtlustatakse tagatised nendele Kaitseliidu liikmetele ettenähtud tagatiste osas, kes täidavad teenistuskohustust seoses valves osalemisega või korraldavad noortejuhina õppetegevust. Sihtrühm: Muudatuse sihtrühm on Kaitseliidu liikmed, kes kaasatakse Kaitseliidu koosseisus korrakaitseorgani ülesannete täitmisse, täidavad valves osalemisega seotud teenistuskohustust või korraldavad noortejuhina õppetegevust, samuti nende perekonnaliikmed. Kaasnevad mõjud Sotsiaalne mõju: Muudatused tagavad Kaitseliidu koosseisus korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liikmete jaoks võrdse kohtlemise Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikega (abipolitseinike ja vabatahtlike päästjatega), kuna nad täidavad samasugust ülesannet. Praegu on Kaitseliidu liikmed nendega võrreldes erinevalt koheldud, kuna KaLS-is ei ole ette nähtud ajutise töövõime kaotuse korral makstavat hüvitist. Samuti ei ole tagatiste puhul eristatud olukordi, kas vigastada saamine või hukkumine leiab aset korrakaitseorgani ülesannete täitmisel õnnetusjuhtumi või isiku vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Sellest sõltuvalt võivad viimati nimetatud juhtudel vigastada saamise või hukkumise korral Kaitseliidu liikmetele ette nähtud hüvitised olla märgatavalt väiksemad kui sama ülesannet täitvatel abipolitseinikel ja vabatahtlikel päästjatel, kuigi korrakaitseorgani ülesannete täitmisega kaasneb oluliselt suurem oht isiku elule ja tervisele. Oluline erinevus tuleneb ka hüvitise arvestamise alusest, kuna KaLS-is sätestatud hüvitised on praegu seotud riigi keskmise palgaga. Tagatiste ühtlustamine annab Kaitseliidu liikmetele ja nende perekondadele suurema kindlustunde, et korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatuna vigastada saamise või hukkumise korral kompenseeritakse kahjud samamoodi nagu abipolitseinike või vabatahtlike päästjate puhul. Muudatustega ei laiendata isikute ringi ega tegevusi, milles osalemise korral on Kaitseliidu liikmetele sotsiaalsed tagatised ette nähtud, vaid ühtlustatakse tagatiste kohaldamise tingimused, hüvitise määrad ja arvestamise alused. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: muudatused avaldavad positiivset mõju riigi julgeoleku ja siseturvalisuse tagamisele, kuna suurendavad vabatahtlike motivatsiooni osaleda Kaitseliidu ülesannete täitmisel, sh olla vajaduse korral kaasatud ka korrakaitseorgani ülesannete täitmisse. Kaitseliidu liikmelisus on üldjuhul seotud isiku sooviga osaleda organisatsiooni tegevuses ja vabatahtlikult panustada kindla ülesande täitmisse, tagatiste ühtlustamine avaldab kindlasti soodsat mõju nende valmisolekule osaleda vajaduse korral ka teiste ülesannete täitmisel. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuste mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna tagab Kaitseliidu liikmetele Kaitseliidu ülesannete täitmisel hukkumise või vigastada saamise korral samasugused sotsiaalsed tagatised nagu on Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikel. Mõju ulatus, sihtrühma suurus ja sagedus on väike, kuna kõnealuste ülesannete täitmisel ei ole Kaitseliidu liikme hukkumise või töövõime kaotuse põhjustanud juhtumeid aset leidnud. Muudatuste rakendamisega seotud kulud ja tulud Kaitseliidu liikmetele ettenähtud hüvitiste regulatsiooni muudatustega võivad kaasneda riigieelarvele lisakulud, kuid arvestades, et eelnevatel aastatel ei ole muudetavate sätetega seotud juhtumeid aset leidnud, on see vähetõenäoline. Võrreldes kehtiva seadusega tekivad lisakulud ainult olukorras, kui Kaitseliidu koosseisus korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liige saab vigastada, haigestub või hukkub teenistuskohustuse täitmisel tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.