Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord

Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Päästeamet 11.01.2021 nr 1-6/2249-1 Keskkonnaamet Eestimaa Looduse Fond Riigimetsa Majandamise Keskus Siseministri määruse „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ eelnõu Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ eelnõu ja seletuskirja. Tegemist on uue rakendusaktiga, mis kehtestatakse 01.03.2021 jõustuva tuleohutuse seaduse muudatusega. Eelnõuga lubatakse looduskaitseliste eesmärkide tõhustamiseks ja tuleohu vähendamiseks kaitstavatel loodusobjektidel ning Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel teha kontrollitud põletamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alar Laneman siseminister Lisad: 1. siseministri määruse eelnõu 2. siseministri määruse eelnõu seletuskiri Mari Tikan 6125142 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  28.12.2020 Siseministri määruse „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Maastiku kontrollitud põletamise nõuete ja korra kehtestamise vajaduse tingis tuleohutuse seaduses (edaspidi TuOS) maastikukaitsealadel ning Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel selleks võimaluse loomine. Looduskaitseliste eesmärkide tõhustamiseks ja tuleohu vähendamiseks lubatakse TuOS-i kohaselt teha kaitstavatel loodusobjektidel ning Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kontrollitud põletamist. Kontrollitud põletamine vähendab kontrollimatute ja raskesti likvideeritavate maastikupõlengute juhtusid. Tegemist ei ole kulupõletamise taasseadustamisega, vaid kontrollitud põletamise õiguse saavad endale üksnes kaitstavate loodusobjektide valitsejad ning Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade omanikud kindlaks määratud kohtades. Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse selle tegevuse nõuded ja kord. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Mari Tikan ([email protected], tel 612 5142). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). Eelnõu ettevalmistamisel osalesid ka Kaitseministeeriumist Tuuli Võrs ([email protected], tel 717 0165) ja Maris Freudenthal ([email protected], tel 717 0165), Keskkonnaministeeriumist Herdis Fridolin ([email protected], tel 6262 879) ning Riigimetsa Majandamise Keskusest Kristjan Tõnisson ([email protected], tel 5691 8728) ja Kaupo Kohv ([email protected], tel 5349 7924). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 2021. aasta 1. märtsil jõustuva tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse kaitstaval loodusobjektil ja Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord. 1 Eelnõu §-s 2 kirjeldatakse põletamise üldised nõuded, et oleks arusaadav, millistel tingimustel saab ja tohib kontrollitud põletamist teha. Lõikes 1 viidatakse põletamise juhendile, milles kirjeldatud põletamise meetoditest tuleb põletamise tegijal valida konkreetsele kohale sobivaim. See tagab maksimaalse ohutuse, sest erinevates oludes saab kasutada eri lähenemist. Põletamise juhendi koostab põletamisest huvitatud isik. Põletamise juhendit on täpsemalt kirjeldatud §-s 5. Lõike 2 kohaselt peab põletamisel lähtuma ohutuimast tuule suunast, mis tähendab, et põletamise ajaks peab valima muude parameetrite kõrval ka aja, mil võimalik tuule suund on sobivaim. Kui juhend kirjeldab ära mingi tuule suuna vahemiku, siis see tuleb aluseks võtta. Tuule suund on üks olulisimaid parameetreid, mida kontrollitud põletamisel jälgida, mistõttu on see eraldi määruse välja toodud. Lõige 3 määrab kontrollitud põletamise ohutuse eest vastutajaks selle tegija. See on selge säte, mis paneb vastutuse põletamise tegijale, kes peab igati tagama, et kogu protsess alates juhendi koostamisest kuni põletamiseni on võimalikult ohutu ning selle juures on arvestatud kõigi riskidega ja need maandatud. Ehkki kontrollitud põletamisest tuleb teavitada asukohajärgset päästekeskust ja selleks koostatavale ohutusplaanile tuleb saada kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek, ei saa tegevuse enda eest vastutamist viia põletajalt nendele – maastiku kontrollitud põletamise ja selle ettevalmistamise eest vastutab selle tegija. Eelnõu §-s 3 reguleeritakse maastiku kontrollitud põletamine kaitstaval loodusobjektil. Kaitstav loodusobjekt on käsitatav looduskaitseseaduses1 (edaspidi LKS) nimetatu kohaselt ja selleks on kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Seega on kasutatava termini mõistesisu piisavalt lai, andes võimaluse rakendada seda maastiku kontrollitud põletamise korral paindlikult. Kuid eelkõige on maastiku kontrollitud põletamine mõeldud looduskaitseliselt olulistes elupaikades, mille olemasolu ja püsimine on seotud varasemate maastikupõlengute tegemisega. Määruse kohaselt on kontrollitud põletamine lubatud ainult riigimaal asuval kaitstaval loodusobjektil. Lõike 1 kohaselt teeb kaitstaval loodusobjektil maastiku kontrollitud põletamist riigimaal Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Maastiku kontrollitud põletamist tehakse seejuures kaitsekorralduskava alusel kaitstava loodusobjekti valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja ulatuses. Sisult tähendab see seda, et RMK ettepanekul saab kaitstava loodusobjekti valitseja hinnata tegelikku vajadust teha kontrollitud põletamist liigikoosluse säilitamiseks. Oluline on siinkohal, et ka kaitstava loodusobjekti kaitsekorralduskavas nähtaks selline võimalus ette. Eestimaa Looduse Fond (edaspidi ELF) juhtis määruse koostajate tähelepanu, et TuOS kaitstava loodusobjekti kontrollitud põletamist riigimaaga ei piiritle ja määrus asuks seega seadust kitsendama, kui see käiks üksnes riigimaa kohta. ELF leidis, et a) eramaal peaks maaomanikul samuti olema võimalus ise vajalikku põletamist teha ning b) eramaal tehtavaks põletamiseks peab saama maaomaniku nõusoleku. Lisaks tegi ELF ettepaneku, et peale RMK ja maaomaniku võiks samadel tingimustel teha põletamist ka looduskaitseorganisatsioonid ja teadusasutused. Määruse koostajad koos Keskkonnaministeeriumiga asusid aga seisukohale, et kuna kogemusi on praegu veel vähe, siis määruse selle redaktsiooniga kehtestatakse võimalus teha kontrollitud põletamist väiksemal ringil isikutel ja ainult riigimaal. Samas saavad RMK-ga kokkuleppel kontrollitud põletamist vajaduse korral teha ka eraomanikud ja teadusasutused. Tulevikus, kui 2 on tekkinud suurem kogemuste pagas, võib kaaluda määruse muutmist, et võimaldada kontrollitud põletamist laiemale hulgale isikutele. Seetõttu ongi mõistlik, et TuOSi sõnastus seda võimalust praegu ei piiraks, kuid määruse sõnastus oleks pisut kitsam. Lõike 2 kohaselt tuleb maastiku kontrollitud põletamist teha RMK koostatud kontrollitud põletamise juhendi kohaselt, et tagada tuleohutusnõuete täitmine. Kontrollitud põletamise juhendi sisu on avatud eelnõu § 5 lõikes 1. Kõnealune juhend on kavas koostada eelkõige Soome kogemuse alusel. Juhendi koostab RMK ja kooskõlastab selle nii kaitseala valitsejaga, st Keskkonnaametiga, kui ka Keskkonnaministeeriumiga. Lõikes 3 nimetatakse, et maastiku kontrollitud põletamise kohta koostatakse iga kord objekti ohutusplaan, millel peab olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. Objekti ohutusplaan on õigupoolest tegevuskava, mida järgitakse kontrollitud põletamise võimalikult ohutuks elluviimiseks (vt § 5 lg 2). Eelnõu §-s 4 reguleeritakse maastiku kontrollitud põletamist Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal. Need nõuded ei erine oluliselt kaitstava loodusobjekti kontrollitud põletamise nõuetest. Lõike 1 kohaselt teeb Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal maastiku kontrollitud põletamist Kaitsevägi või Kaitseliit, lähtudes Kaitseväe harjutusväljade kontrollitud põletamise juhendist, et oleks tagatud tuleohutusnõuete täitmise. See tähendab, et ka Kaitsevägi või Kaitseliit koostavad kontrollitud põletamise juhendi. Sisult on see juba olemas ja selleks saab pidada 2016. aastal Kaitseministeeriumi tellimusel valminud „Kontrollitud põletamise juhendit Kaitseväe harjutusväljadele“ (AS Maves, detsember 2016, töö nr 16074). Lõikes 2 sätestatakse kohustus koostada iga kord maastiku kontrollitud põletamise kohta objekti ohutusplaan. Lõikes 3 nimetatakse viitega määruse § 3 lõikele 3 kohustus maastiku kontrollitud põletamine kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga, kui kaitstav loodusobjekt asub Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusvälja alal kohas, kus soovitakse maastikku kontrollitult põletada või mida on vaja kasutada põletamise tegemiseks. Sest võib tekkida olukord, kus Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusvälja ühes kohas on kontrollitud põletamine lubatud, teises aga mitte. Seetõttu tulebki teha igakülgset koostööd, et leida parim lahendus kogu ala jaoks. Kaitstava loodusobjekti valitsejale tuleb esitada objekti ohutusplaan, millele tuleb saada kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. Eelnõu § 5 kahes lõikes kirjeldatakse põletamisega seotud dokumentide sisu. Lõige 1 räägib põletamise juhendist, mis tuleb koostada põletamisest huvitatud isikul, st kas Kaitseväel, Kaitseliidul või RMK-l. Põletamise juhend on pigem teoreetiline materjal, kus tuuakse esile mitmesugused põletamisega seotud aspektid. Esiteks peab juhend andma ülevaate eduka põletamise looduslikest tingimustest, st kirjeldada tuleb, kus ja missugustel tingimustel üldse on võimalik kontrollitud põletamist edukalt teha, ning mis on selle tegevuse eesmärk. Kindlasti peab juhend sisaldama erinevate põletamiseks sobivate meetodite kirjeldust, mille hulgast saab igal konkreetsel juhul valida sellele kohale sobivaima. Lisaks tuleb juhendis kirjeldada põletamise kavandamisega seonduvad tegevused ja põletamise eri etapid, mis kokkuvõttes annavad põletamise kirjelduse. Võimalikud kaasuvad riskid ja riskide maandamise meetmed on osa edukast ja ohutust põletamisest. Riskidega peab põletamise tegija arvestama 3 ja vajaduse korral kasutusele võtma riskide maandamise meetmed. Põletamise juhendis peab olema ka objekti ohutusplaani näidis, mille alusel saab koostada ohutusplaani. Tegelikult on Kaitseministeeriumi tellimusel valminud „Kontrollitud põletamise juhend Kaitseväe harjutusväljadele“, mis on asjakohane dokument kontrollitud põletamise tegemiseks. RMK-l on kavas koostada Soome vastavatest asutustest eeskuju võttes samasugune juhend kaitstavatel loodusobjektidel kontrollitud põletamise jaoks. Siinkohal juhivad määruse koostajad tähelepanu, et mõlemas valdkonnas (looduskaitse ja militaartegevus) on meie naabrid Läti ja Soome juba aastaid edukalt maastikku kontrollitult põletanud, nii et eeskuju on meil olemas. Lõikes 2 loetletakse objekti ohutusplaanis sisalduv info. Enne iga korda, kui soovitakse põletamist ellu viia, koostatakse selle objekti põletamise ohutusplaan. Ohutusplaan annab kindluse, et kõik selle etapid on läbi mõeldud ning asjakohane tehnika ja vajalikud inimesed kaasatud. Ohutusplaanis esitatakse põletamise juhi ees- ja perekonnanimi ja tema kontaktandmed; põletatava ala keskpunkti koordinaadid (saab kasutada Maa-ameti geoportaali andmeid); põletatava ala suurus; põletamisega otse seotud isikute nimed (süütajad, kontrollijad, järelkustutajad) ja nende arv; põletamisesse kaasatud isikud (teistest asutustest kaasatavad isikud, nt vabatahtlikud päästjad, Kaitseväe meedikud, muu toetav tööjõud) ja nende arv; kasutatava tehnika loetelu; sobiva tuule suuna kirjeldus (kuna ohutusplaan võidakse koostada mitu nädalat enne reaalset põletamist, tuleb ohutusplaanis näidata, millise tuule suunaga on kõige ohutum põletamist teha. Põletamise päev tuleb valida võimalikult täpse tuule suuna järgi); sobiv süütamise meetod, mis valitakse juhendis kirjeldatute seast; põletamise suuna valik; põletamisalasse kõrvalistele isikutele juurdepääsu tõkestamise meetmed (nt vajaliku ala piiramine ja selle valvamine, hoiatussildid, valvetehnika kasutamine vms); tule kontrollimise ja järelkontrollimise meetod; kirjeldus järelevalve tegevustest, mida tehakse pärast põletamist ning tegutsemise kirjeldus tule kontrolli alt väljumise korral. Seega on ohutusplaan konkreetne ja ülevaatlik kava, mille järgimisel tagatakse ohutu põletamine. Olulisim erinevus lõike 1 kohase juhendi ja lõikes 2 mainitud ohutusplaani vahel ongi üldistusaste – kui juhend on üldine dokument, kus kirjeldatakse kõiki erinevaid kontrollitud põletamisega seonduvaid aspekte pigem teoreetiliselt, siis ohutusplaan on ühekordne konkreetne kava, mis koostatakse ühe konkreetse kontrollitud põletamise tarbeks. Eelnõu § 6 käsitleb Päästeameti ja avalikkuse kaasamist ning teavitamist. Päästeametiga ei pea kooskõlastama kontrollitud põletamise juhendit, küll aga tuleb asukohajärgsed päästekeskused vajaduse korral kaasata objekti ohutusplaani koostamisse. Lõige 1 nimetab, et maastiku kontrollitud põletamise objekti ohutusplaani koostamisse kaasatakse vajaduse korral asukohajärgne päästekeskus. Vajaduse hindab ohutusplaani koostaja. Päästekeskus, isegi kui teda ohutusplaani koostamisse kaasatakse, ei anna ühtegi kooskõlastust ega väljenda enda nõusolekut või mitte – ta osaleb vaid oma parima teadmise jagamisega ning asjakohaste soovitustega. Lõike 2 kohaselt teavitatakse vähemalt viis tööpäeva ette maastiku kontrollitud põletamise kavandatavast kuupäevast ja kella-ajast asukohajärgset päästekeskust ning samasisuline teade tuleb vähemalt viis tööpäeva ette avaldada kohalikus ajalehes, et teavitada kontrollitud põletamise ajast selles piirkonnas elavaid inimesi. Sellise teavituse järel on kohalikul päästeasutusel olemas eelinfo näiteks põletamisele kaasatavast tehnikast ja kavandatavast tegevusest ja samuti teavad kohalikud inimesed, et selline tegevus on plaanis ja see omakorda vähendab kogukonnas asjatuid hirmusid ning väldib võimalikke valeväljakutseid häirekeskusesse. 4 Eelnõu § 7 määrab määruse jõustumise kuupäevaks 1. märtsi 2021. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Mõju looduskeskkonnale Avalduv mõju ja mõju olulisus Kavandatav muudatus vähendab kontrollimatuid maastikutulekahjusid, mille tulemusena paraneb looduskeskkond. Samuti on selliste tulekahjude vähendamine kasulik põlendikel kasvavatele haruldastele liikidele, kellele see loob juurde uusi elupaiku. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus looduskeskkonna seisukohalt on väike. Ebasoovitava mõju risk on väike, kuivõrd kontrollitud põletamine peab olema planeeritud ja see saab toimuda vaid asjakohaste juhendite kohaselt. Põletamisel tuleb tagada pidev järelevalve ja tule levimine väljapoole kontrollitud põletamise ala peab olema välistatud. Seega on võimalike riskide ärahoidmiseks tegevused ja meetmed läbi mõeldud. Kokkuvõttes on mõju looduskeskkonnale positiivne, kuivõrd kontrollitud põletamine vähendab kontrollimatut ja raskesti likvideeritavat maastikupõlengut ning taastab põlendike liigikooslust. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm Riigimetsa Majandamise Keskus. RMK-s on 693 töötajat, kellest kontrollitud põletamise korraldamisega on otse seotud kuni 8 töötajat. Lisaks on põletamise ajal koos järelseirega, mis kestaks kuni 5 päeva, ligipääs Jussi nõmmele piiratud 350 külastajani. Mõju RMK-le on hinnatud Jussi nõmme kontekstis põhjusel, et praeguse teadmise alusel on Jussi nõmm ainus koht, kus kontrollitud põletamist võiks teha või katsetada. Praegu koostatavas kuivade metsade tegevuskavas on plaanis kontrollitud põletamise vajadust ja asukohti ka laiemalt käsitleda. Kaitsevägi. Kaitseväes on u 5000 töötajat, kellest kontrollitud põletamise korraldamisega on otseselt seotud 20–25 inimest. Kaitseliit. Kaitseliit kasutab Kaitseväe harjutusväljasid ja kontrollitud põletamise korraldamisega niipea ise tegelema ei hakka. Päästeamet. Päästeametis on 1678 operatiivtöötajat, kellest sõidavad sündmuskohale lähikomandode töötajad (korraga on valves 3–6 inimest, reageerida võib kuni 6 komandot). Arvestades kõigi riigiasutuse arvu, on sihtrühma suurus väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju avaldub Kaitseväele ja Kaitseliidule ning RMK-le, kuivõrd need asutused hakkavad kontrollitud põletamisi tegema. Kontrollitud põletamisse kaasatakse ka päästemeeskonnad, eeldatavasti vabatahtlikud päästeseltsid, kuid nende töökoormust mõjutab see tegevus vähe, sest vajadus kontrollitud põletamise järele Eestis on ilmselt kahes-kolmes kohas. Mõju avaldumise sagedus on väike – RMK hinnangul võib kontrollitud põletamise vajadus olla üks kord kümne aasta jooksul, Kaitseväe ja Kaitseliidu objektidel kord kolme kuni viie aasta jooksul. Mõju ulatus on kokkuvõttes pigem keskmine. Harjutusväljasid hooldatakse juba praegu, kuid kontrollitud põletamine eeldab rohkem kavandamist ja läbimõtlemist. Oluline on, 5 et selle tegemiseks on koostatud ohutusplaan (tabel, milles on esitatud kõige olulisem info kavandatud põletamise kohta, ja kaart, kuhu on märgitud ligipääs, veevõtukohad ja muu oluline info), kaasatud ja teavitatud asukohajärgne päästekeskus ja tagatud kõik ohutusnõuded. See tähendab, et asutused peavad põletamisel tagama pideva järelevalve ja takistama tule leviku väljapoole kontrollitud põletamise ala. Kontrollitud põletamist tuleb teha asjakohase juhendi järgi. Kuigi töökorralduslikult kaasnevad sihtrühma käitumises teatud muudatused (tuleb koostada juhendid, ohutusplaan jne), puututakse kontrollitud põletamisega kokku harva ja sihtrühma senine toimimine märkimisväärselt ei muutu. Kulud katab asutus, kes kontrollitud põletamist teeb. Ebasoovitatava mõju risk on väike, kuivõrd koostatud juhendid ja kinnitatud tegevuskava tagavad, et kontrollitud põletamine on ohutu. Kokkuvõttes on muudatuse mõju asutusele pigem ebaoluline. Muudatus on positiivne, kuivõrd väheneb kontrollimatute tulekahjude arv ja Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel soosib see senisest veel ohutumaid õppusi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse asutuste eelarvetest. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub 1. märtsil 2021. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning Päästeametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele ning Keskkonnaametile. Samuti saadetakse eelnõu teadmiseks Eestimaa Looduse Fondile. 6  EELNÕU 28.12.2020 MÄÄRUS Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 16 lõike 8 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse kaitstaval loodusobjektil ja Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal maastiku kontrollitud põletamise (edaspidi põletamise) nõuded ja kord. § 2. Põletamise üldised nõuded (1) Põletamiseks valitakse põletamise juhendist kindlale kohale sobivaim meetod. (2) Põletamisel lähtutakse ohutuimast tuule suunast. (3) Põletamise ohutuse eest vastutab selle tegija. § 3. Põletamine kaitstaval loodusobjektil (1) Kaitstaval loodusobjektil teeb põletamist riigimaal Riigimetsa Majandamise Keskus neis kohtades ja ulatuses, mis kaitsekorralduskava alusel on kooskõlastatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga. (2) Põletamist tehakse Riigimetsa Majandamise Keskuse koostatud põletamise juhendi kohaselt, mis on kooskõlastatud kaitseala valitsejaga ja Keskkonnaministeeriumiga. (3) Põletamise kohta koostatakse iga kord objekti ohutusplaan, millel peab olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. § 4. Põletamine Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal (1) Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal teeb põletamist Kaitsevägi või Kaitseliit, lähtudes Kaitseväe harjutusväljade põletamise juhendist, mis on kooskõlastatud Kaitseministeeriumiga. (2) Põletamise kohta koostatakse iga kord objekti ohutusplaan. (3) Kui kaitstav loodusobjekt asub Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusvälja alal kohas, kus soovitakse maastikku kontrollitult põletada, või mida on vaja kasutada põletamiseks, lähtutakse käesoleva määruse § 3 lõikest 3. § 5. Põletamise juhend ja objekti ohutusplaan (1) Põletamise juhendis tuuakse välja eduka põletamise looduslikud tingimused, põletamiseks sobivad meetodid, põletamise kavandamine, põletamise eri etapid, võimalikud kaasuvad riskid ja nende maandamise meetmed. Põletamise juhendis esitatakse objekti ohutusplaani näidis. (2) Objekti ohutusplaan peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) põletamise juhi ees- ja perekonnanimi ja tema kontaktandmed; 2) põletatava ala keskpunkti koordinaadid; 3) põletatava ala suurus; 4) põletamisega otse seotud isikud (süütajad, kontrollijad, järelkustutajad) ja nende arv; 5) põletamisse kaasatud isikud (teistest asutustest kaasatavad isikud, nt vabatahtlikud päästjad, Kaitseväe meedikud, muu tugitööjõud) ja nende arv; 6) põletamisel kasutatava tehnika loetelu; 7) sobiv tuule suund; 8) sobiv süütamise meetod; 9) sobiv põletamise suund; 10) põletamisalasse kõrvalistele isikutele juurdepääsu tõkestamise meetmed; 11) tule kontrollimise ja järelkontrollimise meetod; 12) järelevalve tegevused, mida tehakse pärast põletamist; 13) tegutsemise kirjeldus tule kontrolli alt väljumise korral. § 6. Päästeameti ja avalikkuse kaasamine ja teavitamine (1) Maastiku kontrollitud põletamise objekti ohutusplaani koostamisse kaasatakse vajaduse korral asukohajärgne päästekeskus. (2) Vähemalt viis tööpäeva varem teavitab maastiku kontrollitud põletamise tegija põletamise kavandatavast kuupäevast ja kella-ajast asukohajärgset päästekeskust kirjalikult ning avaldab teate kohalikus ajalehes. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2021. aastal. Alar Laneman siseminister Lauri Lugna kantsler