Kriminaalmenetluse 19244001259 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 24.08.2020, Jõhvi Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Joonatan Hallik Kriminaalasja number: 19244001259 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: L. R. Kriminaalasjas nr 19244001259 alustati menetlust 20.12.2019 KarS § 199 lg 2 p 9 tunnustel selles, et L.R., isikuna, kes pani 22.07.2019 kella 09.01 paiku kaupluse „XXXX“ kauplusest toime varguse. Nimelt võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil müügisaalist 1 tk „šokolaad ümbrikus“, maksumusega 1,68 eurot ja möödus kassaliinist kauba eest tasumata. Samuti pani 23.07.2019 kella 10.02 paiku kaupluse „XXXX“ kauplusest toime varguse. Nimelt võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil müügisaalist 1 tk tuunikalapasteeti, maksumusega 1,48 eurot ja möödus kassaliinist kauba eest tasumata. Lisaks pani 30.07.2019 kella 12.42 paiku kaupluse „XXXX“) kauplusest toime varguse. Nimelt võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil müügisaalist 1tk tuunikalapasteeti, maksumusega 1,48 eurot ja möödus kassaliinist kauba eest tasumata. Isik peeti kauplusetöötaja poolt kinni ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. AS XXXX esitas tsiviilhagi summas 3,16 eurot, mille isik hüvitas kahtlustatavana ülekuulamise käigus. Seega on alus L.R. kahtlustada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasja raames on L.R. üle kuulatud kahtlustatavana nimetatud kuriteo toimepanemises. Isik tunnistab oma süüd 24.08.2020 kohtuti kahtlustatavaga ning selgitati KrMS § 202 olemust. Isik oli nõus selle sätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega. Samuti hoiatati isikut, et uute sarnaste tegude puhul on välistatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur KrMS § 202 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada. Tuginedes eeltoodule, tuleb anda hinnang süü suurusele, otsustada, kas on avalik menetlushuvi ja seejärel otsustada kas on võimalik kriminaalmenetlus nimetatud alusel lõpetada ning seejärel otsustada kohustuste määramine. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja peale tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest ei ole Karistusseadustikus ette nähtud vangistuse alammäära. KarS näeb antud teo eest ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Käesolevalt oli AS XXXXle tekitatud kahju ainult 3,16 eurot, mille kahtlustatav on juba tagasi maksnud. Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. L.R.-l puudvad kehtivad karistused. Uute, tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. L.R. ei ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga, samuti ei ole tema suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud nimetatud alustel. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et L.R. suhtes ei ole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ja KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Arvestades seda, et L.R. on vanaduspensionär ning saab minimaalset sissetulekut, millest suur osa kulub ravimite ostmiseks, leiab prokurör, et ei ole mõistlik ega vajalik määrata talle tavapäraselt KrMS § 202 alusel lõpetamisega kaasnevat rahalist kohustust ega ka üldkasulikku tööd. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, abiprokurör Joonatan Hallik määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19244001259 menetlus L.R. suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: täiendavaid kohustusi ei määrata. 3. Tõkendi kohaldamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 4 CD-R plaati (AS XXXX turvakaamera salvestused) jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde, hävitada pärast kuriteo aegumist (30.07.2024). 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei võetud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lg 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule ja anda kahtlustatavale kätte. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuris aadressil Kooli tn 2a, Jõhvi. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 2, 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Joonatan Hallik abiprokurör Olen kätte saanud lõpetamise määruse koopia: ............................................................................................. / nimi, allkiri, kuupäev /