Kooskõlastuskiri tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõule

Justiitsministeerium Teie 03.08.2022 nr JUM/22-0879/- Meie 08.09.2022 1K,1.2-3/2598-2 nr 8-1/5475/ Kooskõlastuskiri tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõule Lugupeetud justiitsminister Olete esitanud kooskõlastamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse (nn vanglameditsiini) eelnõu. Meie hinnangul on tegemist liiga rutaka sammuga. Nimelt peame vajalikuks, et enne eelnõu väljatöötamist peab lõpetama analüüsi ja jõudma kokkuleppele, milline hakkab olema teenuste ulatus, osutamise korraldus ja milline on vajalik rahaline ressurss. Kuna vanglas osutatava tervishoiuteenuse korralduse süsteemi muutmine vajab täpsemat regulatsiooni, ei saa me eelnõu praegusel kujul kooskõlastada. Eelnõu täiendamisel palun võtke arvesse ka meie järgmised konkreetsed märkused: 1. Palume eelnõu §-i 1 muuta ja sõnastada järgmiselt: „§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 52 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Eesti Haigekassa kaudu Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“.“. Selgitused: Kehtiva õiguse alusel rahastatakse tervishoidu vanglas riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Vanglatel on tervishoiuteenuse osutamiseks tegevusload. Muudatuste eesmärk on rahastada tervishoidu vanglas edasi riigieelarvest, kuid Eesti Haigekassa kaudu ja teenuse osutajaks ei ole enam vastava tegevusloaga vangla vaid tervishoiuteenuse osutajad. Oluline on siin eristada, et rahastatakse mitte Eesti Haigekassa eelarvest, nagu eelnõus kirjas, vaid riigieelarvest, üksnes Eesti Haigekassa kaudu. Riigieelarves hakatakse ette nägema igal aastal kindel summa, mille eest tervishoiuteenuseid kinnipeetavatele osutatakse. See oluline aspekt, et Eesti Haigekassa kaudu rahastatakse, ei tule kooskõlastamisele esitatud eelnõust välja ning seetõttu peab sätet selguse huvides muutma. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Rahastamise säte sobitub paremini § 52 lõikeks 31 (eelnõus lõige 14). Paragrahv 52 lõige 3 on Eesti Haigekassa rahastamise säte ning kuna muudatus on samuti rahastus Eesti Haigekassa kaudu, siis olemuslikult ja normitehniliselt sobib see sinna paremini. 2. Palume täiendada eelnõu §-i 2 (vangistusseaduse muudatused) uute punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „3) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiuteenuse osutaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele.“; 4) paragrahvi 53 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.“.“. Selgitused: Oluline on sätestada, et tervishoiuteenuseid vanglas tohivad osutada üksnes tervishoiuteenuse osutajad ning seda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi reguleerivate sätete alusel. Vangistusseaduse § 53 lõige 4 on tarvis kehtetuks tunnistada. Tegemist on vangla regressiõigusega vangi vastu, kes on end tahtlikult vigastanud. Kuna vangla enam ei osuta ise tervishoiuteenuseid, see ülesanne on tervishoiuteenuse osutajal, siis ei ole ka vanglal enam põhjust ega alust teenuse osutamiseks kulunud raha tagasi küsida. 3. Eelnõu seletuskirjast on puudu analüüs, mis kinnitaks eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusele. Analüüsi kirjutamise kohustus tuleneb HÕNTE § 43 lõike 1 punktist 5. Palume seletuskirja analüüsiga täiendada. 3.1. Analüüsida tuleks kindlasti haiglate kohustust osutada tervishoiuteenuseid kinnipeetavatele, kuna tegemist on ettevõtluse riivega. Eelnõust ei selgu, kes ja kuidas otsustab, milline haigla tervishoiuteenuseid osutama hakkab. Üksnes seletuskiri nimetab haiglaid kui tulevasi teenuse osutajaid. Ehk siis eelnõust ei selgu, kes korraldab ja tagab teenuse olemasolu kinnipeetavatele. Eelnõuga antakse Eesti Haigekassale kohustus teenuse osutamise eest tasuda. Tasumine ei ole teenuse tagamine ega korraldamine. Teada on ka see, et teenust saab osutada üksnes tervishoiuteenuse osutaja. Kuid kuidas jõutakse konkreetse osutajani, kes kinnipeetavaid ravima hakkab, on eelnõu regulatsioonist puudu. 3.2. Samuti oleks tarvis analüüsida isikute võrdset kohtlemist – kinnipeetavatele osutatavad tervishoiuteenused vs mittekinnipeetavale osutatavad tervishoiuteenused. 4. Rakendusaktide kavandid on liiga napisõnalised ning seetõttu ei saa plaanitavatest muudatustest tervikpilti. Rakendusaktide kavandeid tuleks kindlasti täiendada, et oleks selgem arusaam, millised haiglad teenuseid osutama hakkavad. Samuti milliseid teenuseid kinnipeetavad saama hakkavad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Susanna Jurs 6269 731 [email protected]