Käskkirja edastamine

MINISTRI KÄSKKIRI 06.09.2022 nr 1.1-2/22/261 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetme 21.4.8.2 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad“ tegevuse „Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused“ elluviimiseks (lisatud). 2. Määran Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ elluviimiseks“ Tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS) alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga korraldatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.8.2 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad" tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ ning Haridus- ja noorteprogrammi meetme tegevuse “Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi (d)(ii) “Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ning - koolitusega" saavutamisele. Tegevusega panustatakse Eesti 2035 strateegilisse sihti „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035“ eesmärkide saavutamisse. Toetatavad tegevused aitavad edendada soolist võrdõiguslikkust ja eri rahvusest ning erivajadustega õpilaste võrdseid võimalusi ja panustavad Eesti 2035 näitajatesse „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.1. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused 1.1.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta kvaliteedi edendamise kultuuri, sh tõenduspõhise juhtimise kultuuri üldhariduslikes õppeasutustes ja kohalikes omavalitsustes, toetamaks kvaliteetse, kaasava ja kestliku hariduse kättesaadavust kõikidele õpilastele, sõltumata nende soost, vanusest, rahvusest, erivajadusest, sotsiaalmajanduslikust olukorrast või elukohast. 1.1.2. Toetuse andmise tulemusena on suurenenud tõenduspõhise ning õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise võimekus nii üldhariduslikes õppeasutustes kui nende pidajate juures. Muutus toimub tänu laiapõhjalisele kokkuleppele üldhariduse 1  2 kvaliteedikriteeriumite ja nende hindamise põhimõtete osas, õppeasutustele tuge pakkuvatele arendusprogrammidele ning õppeasutuse ja pidaja vajadusi arvestavale ning andmeid lõimivale digitöölauale, mille abil on muuhulgas võimalik määratleda õppeasutuse kitsaskohad. 1.1.3. Kavandatud tegevused toetavad üldhariduse kui ka noortevaldkonna sidusust, tõenduspõhist juhtimist ja lihtsustavad kohalike omavalitsuste tööd, mille läbi tõuseb nii üldhariduse kui ka noorsootöö kvaliteet. 1.2. Mõisted 1) Üldharidus − alus-, põhi- ja (üld)keskharidus. 2) Õppur – õppeasutuses alus-, põhi- ja (üld)keskharidust omandav isik. 3) Õppeasutus – alus- põhi- või üldkeskhariduse omandamist võimaldav lasteasutus või kool. 4) Arendusprogramm – tegevuste kogum, mis on suunatud õppeasutustele, kellel on väljakutseid õppijakeskse kultuuri rakendamisel. Õppeasutused valitakse programmi välja töötatud kriteeriumite järgi. Programmis pakutav pikaajaline arengu tugi hõlmab nii õppeasutuse meeskondade individuaalset nõustamist kui koolitusi meeskondadele. 5) Kvaliteet – kvaliteet on määr, mille tunnuste kogum täidab haridusvaldkonnas kokkulepitud nõudeid nii õpilaste, õppeasutuse personali ja juhtide kui ka pidajate ja ühiskonna vaates. Kvaliteedi kindlustamist mõistame kui „pidevat täiustumist“, mille aluseks on organisatsiooni soov vastata oma igapäevase tegevuse ja selle tulemustega nii sisemiste kui väliste huvipoolte vajadustele ja ootustele, mis on ajas muutuvad. 6) Kvaliteedikriteeriumid – sisendi, väljundi, protsessi või selle osade omadused, mille alusel on võimalik hinnata, mil määral tegevuste või tulemuste kvaliteet vastab nõuetele, mis lähtuvad erinevate osapoolte kokkulepitud ootustest, sh strateegilistest eesmärkidest ja õigusaktidest. 7) Kvaliteedi hindamise mudel − standardite, kvaliteedikriteeriumite ja kvaliteedihindamise tegevuste süsteemne kogum, mis toetab organisatsioonis kvaliteedikultuuri kujunemist ja arengut. Sisehindamine (sh eneseanalüüs) ning väliste hindamisekspertide tagasiside aitab välja selgitada organisatsiooni tugevused ja nõrkused ning toetada pidevale parendamisele ning õppimisele suunatud kvaliteedikultuuri arengut. Kvaliteedihindamine on antud käskkirja kontekstis kujundav hindamine, mille eesmärk on anda tagasisidet ning selgitada välja arengutoe vajadus. 8) Sisehindamine − sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õppuri arengut toetavad tingimused ja õppeasutuse järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja õppeasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse asutuse arengukava. 9) Eneseanalüüs – enesehindamine, mis on osa pidevast parendamise ringist, mida rakendatakse regulaarselt eesmärkide seadmise, planeerimise, tegevuste rakendamise ja parendamise protsessis. Eneseanalüüs ehk enesehindamine on mh aluseks organisatsiooni arengu kavandamisel ja pidevas parendamises ning annab sisendi sisehindamise aruandesse.  3 10) Pidaja − õppeasutuse pidaja rolli täitev kohaliku omavalitsuse üksus, samuti ka ettevõte, mittetulundusühing või riik. 11) Hindamisekspert/valdkonna ekspert − üldhariduse valdkonna tippekspert, kellel on tõendatud teadmised kvaliteedisüsteemi põhialustest, üldharidust reguleerivatest õigusaktidest ning kellel on motivatsioon panustada teise organisatsiooni arengut toetavasse tagasisidestamisesse ja kvaliteedisüsteemi arendamisesse. 12) Mentor − üldhariduse valdkonna tippekspert, kelle on meeskonna ja/või protsessijuhtimise kogemus ning kellel on oskused ning motivatsioon panustada (teise) õppeasutuse arengutoe pakkumisse. 2. Toetatavad tegevused Tegevus jaotub kolmeks alategevuseks ja need on üle-eestilised – tegevuse tulemusi saavad kasutada Eesti õppeasutused ja nende pidajad. Alategevuste läbiviimisel ei anta riigiabi. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 2.1. Alategevus 1: Üldhariduse kvaliteedisüsteemi arendamine Täiendatakse üldhariduse terviklik kvaliteedi edendamise süsteemi, kujundades osapooltes ühtne arusaam kvaliteetsest üldharidusest ja nende rollidest kvaliteedi kindlustamisel ning edendamisel. Elluviija, kaasates õppeasutusega seotud sisemiste ja väliste huvigruppide esindajaid, akadeemilisi töötajaid ja haridusametnikke: 2.1.1. töötab välja õppeasutuse kvaliteedi hindamise metoodika, sh üldhariduse kvaliteedikriteeriumid õppeasutuse tulemuslikkuse võimalikuks seireks, mis muuhulgas aitab välja selgitada õppeasutuse arengutoe vajaduse. Metoodikas on kesksel kohal usaldusväärsetel andmetel põhinev õppeasutuse eneseanalüüs ja asjatundlik tagasiside sõltumatutelt valdkonna ekspertidelt ning muud kvaliteedihindamise praktikatele asjaomased sekkumislahendused. Metoodikat katsetatakse ja rakendamise toetamiseks koostakse juhendid ning viiakse läbi infoseminarid ja koolitused hindajatele, õppeasutustele ja pidajatele; 2.1.2. analüüsib metoodika rakendamise toimivust ning asjakohasust, viib vajadusel läbi teisi, tegevuse eesmärkidega kattuvaid analüüse ning teeb ettepanekud poliitikakujundajale üldhariduse kvaliteedi hindamise raamistiku kujundamiseks, sh hindamismetoodika ja selle alla kuuluvate hindamiskriteeriumite kasutusele võtuks; 2.1.3. töötab koostöös partneritega välja alategevus 2 raames arendusprogrammides osalevate õppeasutuste valiku kriteeriumid, osaleb arendusprogrammide väljatöötamises, seirab arendusprogrammide elluviimist ning osaleb arendusprogrammide mõju hindamises; 2.1.4. kaardistab alategevuse 3. puhul õppeasutuste ja pidajate vajadused, annab sisendi digilahenduse väljatöötamiseks, osaleb digilahenduse testimises ja sisuarenduses ning juhendmaterjalide koostamises. Alategevuse sihtrühm: õpetajad, tugispetsialistid, juhid jt õppeasutuste meeskondade liikmed, õppurid ning õppeasutuste pidajad, poliitika kujundajad.  4 2.2. Alategevus 2: Arengutugi õppeasutustele Luuakse ja rakendatakse arendusprogrammid õppeasutustele, kus vajatakse tuge õppijakeskse kultuuri edendamisel ja tõenduspõhise juhtimise elluviimisel. Alategevuses on partneriteks Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Partner, kaasates elluviijat ning teisi asjaomaseid osapooli: 2.2.1. töötab välja ja rakendab kuni kolmeaastaseid arendusprogramme õppeasutustele, mille raames pakuvad ülikoolid koos mentoritega kompleksset, tõenduspõhist ja õppijakeskse kvaliteedijuhtimise arengut toetavat ja muutuste juhtimisele keskenduvat tuge õppeasutuse meeskondadele. Meeskonnad tegelevad programmi jooksul kas tõendite alusel enda valitud või kvaliteedihindamise tulemusena hindamisekspertide poolt soovitatud juurprobleemi(de)le lahenduse otsimise ja rakendamisega. Partner teeb arendusprogrammide ettevalmistamisel ja läbiviimisel igakülgset koostööd õppeasutuste pidajatega. Alategevuse sihtrühm: õpetajad, tugispetsialistid, juhid jt õppeasutuste meeskondade liikmed, õppurid ning õppeasutuste pidajad. 2.3. Alategevus 3: Tõenduspõhist juhtimist toetava digilahenduse väljatöötamine Arendatakse välja ja rakendatakse õppijakeskse kultuuri edendamiseks ja tõenduspõhiseks juhtimiseks digilahendus õppeasutustele ja pidajatele. Alategevuse partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium. Partner, kaasates elluviijat, sisemiste ja välimiste huvigruppide esindajaid, ülikoole ja haridusametnikke: 2.3.1. arendab välja ja rakendab Statistikaportaali Haridussilm platvormil tõenduspõhist juhtimist toetava digilahenduse, mis koondab õppeasutuste ja pidaja rollispetsiifilisi vajadusi rahuldavad andmed, kvaliteedihindamise protsessis olulised sisehindamist ja eneseanalüüsi võimaldavad e-teenused ning tagab nende koosvõime teiste haridusvaldkonna e-teenustega nii pidaja kui ka õppeasutuse tasandil. Alategevuse sihtrühm: õppeasutuste meeskondade liikmed ning õppeasutuste pidajad. 3. Tulemused 3.1. Punktis 2 nimetatud esimese alategevuse „Üldhariduse kvaliteedisüsteemi arendamine“ elluviimise tulemusena on loodud ja katsetatud õppeasutuste kvaliteedi hindamise metoodikat, sh hindamiskriteeriumid ning nende toimimist ja vastavus Eesti Haridusmaastiku ootustele. Teise alategevuse „Arengutugi õppeasutustele“ tulemusena on välja töötatud ja rakendatud arendusprogramme, mille läbimisel on õppeasutustes paranenud õppija õppimist, motivatsiooni ja heaolu kirjeldavad tulemusnäitajad. Kolmanda alategevuse „Tõenduspõhist juhtimist toetava digilahenduse väljatöötamine“ tulemusena on loodud digilahendus õppeasutustele ja pidajatele tõenduspõhiseks kvaliteedijuhtimiseks, mis on nende poolt ka kasutajasõbralikuks hinnatud. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatava(te) tulemus(t)e saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1).  5 Tabel 1. Alategevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad (punktis 2 nimetatud alategevused). Näitaja Alg- Vahesiht Sihtta Selgitav teave nimetus ja Tase -tase se mõõtühik (2022) (2024) (2029 ) Tulemus- Õppijate 3.35 Ei 3.50 Autonoomia, Meetmete näitaja baas- (2021) kohaldu seotuse ja nimekirja vajaduste enesetõhususe näitajad rahuldatuse näitajad 100 õppe- määr, asutuse puhul, kus õpilaste need näitajad on hinnangu Eesti kõige keskmine madalamad. Näitaja arvutatakse riiklike rahuoluküsitluste õpilaste hinnangute põhjal, mis on antud 5-pallilisel skaalal. Kasutatud on hinnangu keskmist. Siht on saavutada keskmiseks vähemalt 3,5. Väljundi- Tegevustest 0 20 85 Vähemalt 50 näitaja kasu saanud õppeasutust on õppeasutuste läbinud arv arendusprogrammi ja vähemalt 35 õppeasutust on läbinud kvaliteedihindamise metoodika katsetuse. Unikaalsete õppeasutuste arv. TAT Näitaja Õppe- 0 1 1 Juhile, pidajale ja spetsiifilin 1.1. asutuste riigile vajalikud e näitaja - Välja on kvaliteedi- üldharidusliku Tegevus 1 töötatud kriteeriumid õppeasutuse üldharidu ja kvaliteedi- kvaliteedi se hindamise hindamiseks loodud kvaliteed metoodika kriteeriumid ja i- (tükk) vähemalt 1  6 kriteeriu hindamise mid ja metoodika, mis kvaliteed luuakse koostöös i- juhtide ja pidajate hindamis esindajatega, e kaasates teadlasi. metoodik a TAT Näitaja Katsetused 0 5 35 Vähemalt 35s spetsiifilin 1.2. läbinud õppeasutuses, mis e näitaja - Kvaliteed õppe- paiknevad i- asutuste arv erinevates Tegevus 1 hindamis regioonides ja on e eri tüüpi metoodik katsetatakse ate koostöös pidajaga toimivust metoodikaid, mida on täiustatakse katsetatu vastavalt katsetuste d tulemustele. erinevate s oma- valitsuste s ja eri tüüpi õppe- asutustes TAT Näitaja Arendus- 0 4 50 Arendusprogrammi spetsiifilin 2.1. programmi valitud e näitaja - Arendus- läbinud õppeasutused program õppeasutuste otsustatakse Tegevus 2 mis arv kokkulepitud osalemin kriteeriumite alusel, e milleks kasutatakse peamiselt Haridussilmas avalikustatud näitajaid ja arvestatakse õppeasutuse osalemise motivatsiooni. Arvestuslikult lisandub igal aastal 10 õppeasutust.  7 TAT Näitaja Loodud digi- 0 - 1 On loodud, toimib spetsiifilin 3.1. lahendus ja vastab kehtivatele e näitaja - Tõendus- (tükk) ligipääsetavuse põhiseks nõuetele. Tegevus 3 juhtimise ks loodud digi- lahendus õppe- asutustel e ja pidajatele 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste keskus. 5. Elluviija ja/või partner(id) 5.1. Punktis 2 toodud tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteameti koosseisu kuuluv iseseisvaid ülesandeid täitev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA1). 5.2. Punktis 2 toodud alategevuse 2 partneriteks on Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Punktis 2 toodud alategevus 3 partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium. 6. Sihtrühm 6.1. Sihtrühmaks on õpetajad, tugispetsialistid, juhid jt õppeasutuste meeskondade liikmed ning õppeasutuste pidajad, poliitika kujundajad. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2022−31.08.2029. 8. Tegevuste eelarve ja toetuse määr Tegevuste kogumaksumus on 7 142 857 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fondist 5 000 000 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 2 142 857 eurot (vähemalt 30% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100 %. 1 Kuni 12. juunini 2022 kandis nimetust Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse agentuur  8 Tabel 2. Tegevuste eelarve Alategevused Kulu liik Summa Alategevus 1 2 249 437 € Üldhariduse kvaliteedisüsteemi arendus Otsesed personalikulud 1 847 417 € Muud otsesed kulud 402 020 € Alategevus 2 Partnerite kulu 3 108 090 € Arengutugi õppeasutustele ühikuhinna alusel Alategevus 3 Partneri digilahenduse 1 113 127 € Tõenduspõhist juhtimist toetava hanke kulu digilahenduse välja töötamine Horisontaalsed projektijuhtimise kulud Otsesed personalikulud 343 557 € 15% otsestest personalikuludest kaudseteks kuludeks 328 646 € EELARVE KOKKU 7 142 857 € 8.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 8.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2.1. nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 8.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16; 8.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6; 8.2.3. tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste ja ürituste korraldamise kulud, teavituskulud; 8.2.4. veebipõhiste juhendmaterjalide (sh videote) koostamise, kujundamise ja avalikustamise kulud; 8.2.5. koolituskulud; 8.3. Alategevuse 2.2. kulud on abikõlblikud ühikuhinna alusel. Ühikuhind programmis osaleva õppeasutuse kohta aastas on 20 515 eurot. 8.4. Alategevusega 2.3. on abikõlblikud otseselt digilahenduse hankelepingu alusel tekkivad kulud. 8.5. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 8.5.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 8.5.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3.  9 9.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 4 ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1. 9.3. Tegevuse 2.2 eest makstakse toetust ühikuhinna alusel. Ühikuhind on ühe õppeasutuse arendusprogrammi kohta 20 515 eurot aastas. Maksed toimuvad kaks korda aastas võrdsetes osades (korraga 50% ühikuhinna maksumusest). Makse aluseks on ülikooli esitatud sisuaruanne iga osaleva õppeasutuse osas, milles on välja toodud arendusprogrammi rakendamise kohustuslikud elemendid (mentorite ja pidajate kaasamine, regulaarne tagasiside ja analüüs, osalevate õppeasutuste tagasiside) ning kokkulepitud indikaatorite vahetulemused. 10. Elluviija ja partneri kohustused 10.1. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 10.1.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve ning viima vastavalt sellele tegevused ellu; 10.1.2. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 10.1.3. kinnitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise korrad; 10.1.4. esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. 10.2. Elluviija kaasab aasta tegevuskava koostamisse Haridus- ja Teadusministeeriumi. 10.3. Elluviija sõlmib ülikoolidega partnerluslepingud alategevuse 2 (punkt 2.2.) läbiviimiseks. 10.4. Partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi. 11. Aruandlus 11.1. Elluviija esitab rakendusasutusele (meetmehoidjale) e-kirja teel ning rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks ning poolaasta vahearuande 15. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 11.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 11.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 11.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 11.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 11.2. Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 ja Haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide ning strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 11.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 11.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.  10 11.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSSi §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 13. Vaiete menetlemine 13.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 13.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 13.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.