Kooskõlastamiseks

Juhendmaterjal koduohutuse hindamisankeedi kasutamiseks 2022 Eesmärk ja kasu sihtrühmadele • Mõttekoda Praxis ja Päästeamet arendasid välja koduohutuse hindamisankeedi, mille eesmärk on pakkuda kõikidele koduste vigastusriskide vähendamisega kokku puutuvatele spetsialistidele ühtset, arusaadavat ja põhjalikku kodukeskkonna vigastusriskide hindamise vahendit. • Hindamisankeet keskendub kodukeskkonnas tekkida võivate kehaliste kahjustuste – kukkumine, mürgistus, mehaanilise jõu toime, suitsu, tule, leekide, kuumuse ja tuliste esemete toime, uppumine ja lämbumine ning külmumine – väliste tegurite ohu märkamisele. • Hindamisankeedis on eraldi küsimused, mis on suunatud kasutamiseks kodudes, kus elavad pered kuni 4-aastaste lastega ja/või eakad inimesed ning iga teema juures on riskide maandamiseks välja toodud soovitused hindamise läbiviijale. 2  Kuidas hindamisankeet valmis? Kirjanduse analüüs Hindamisvahendi algversioon – info koondamine, Töötuba täiendamaks hindamis- koondamaks teiste riikide valdkondade kaupa nimekiri küsimustest, mida ankeeti projekti töörühma praktikaid koduvigastuste ankeedis käsitleda, ankeedi sisu arutelu 2 liikmetega** riskide hindamisel meediku ja 9 Päästeameti spetsialistiga Intervjuud 17 spetsialistiga* Hindamisankeedi piloteerimine saamaks aru, kuidas ja Päästeameti kodunõustamise Muudatused ankeedis Hindamisankeedi milliseid töövõtteid ning käigus kaheksas kodus, mille töörühma tagasiside viimistlemine, hindamisvormekasutatakse järgselt toimusid intervjuud põhjal, lõpliku versiooni esitamine projekti vigastusriskide hindamisel nõustajatega, kes jagasid oma kinnitamine töörühmale kogemusi ja ettepanekuid ankeedi täiendamiseks Hindamisankeedi töövormi Hindamisankeedile riskide maandamise soovitused – loomine koos riskiskooriga – sisend välismaistest hindamisankeetidest, töö- sisend töörühmalt ja kolmelt rühmalt, Päästeameti spetsialistidelt ning vee- ja tule- Päästeameti spetsialistilt ohutuse sekkumismeetmete materjalidest * Nelja omavalitsuse (Tartu linn, Saue vald, Lüganuse vald, Muhu ** 12 töörühma liiget Päästeametist, neljast kohalikust vald) esindajad valla/linnavalitsusest, kiirabist, perearstikeskusest, omavalitsustest ning Pereõdede Ühingust. 3 Päästeametist ning Politsei- ja Piirivalveametist. Kuidas hindamisankeeti kasutada? • Hindamisankeet on jagatud neljaks osaks • Üldandmed • Õueala • Eluruumid Kõrgem risk väljendub • Käitumine, suhtlus ja toimetulek kõrgemas riskiskooris. Ankeedi lõpus liidetakse kõik punktid • Iga osa all on väited, mida kodunõustamisel hinnata kokku ja tekib koondskoor. • Näiteks küsimus #3 käsitleb välistreppide olukorda Hinda ainult kodudes, kus elavad pered alla 4-aastaste lastega ja/või vanemaealised. Hinda kõigis kodudes. Hinda ainult kodudes, kus elavad vanemaealised. Kui ühtegi riski pole, siis vali 4 see väide. Täpsustuste jaoks on eraldi lahter. Kuidas hindamisankeeti kasutada? • Osa väiteid või teemaplokke on suunatud ainult kindlale sihtrühmale (nt kodu, kus elab vanemaealine või pere, kus kasvab kuni 4-aastane laps) 5 Kuidas hindamisankeeti kasutada? • Hindamise käigus saad võimalusel maandada riske või anda soovitusi, kuidas seda teha • Iga teema ja alateema juures on välja toodud spetsialistide poolt koostatud soovitused • Soovitusi saad jagada vastavalt vajadusele lähtudes kodu olukorrast ning ei pea ootama ankeedi täitmise lõpetamiseni • Järgnevatel lehekülgedel oleme välja toonud kuus näidet olukorrast, kus on tuvastatud vigastusriski põhjustav tegur ning välja toodud soovitus(ed) riskide maandamiseks • Ankeedi täitmise lõppemisel tekib kodule koondskoor ning käitumisjuhised nõustajale edasiseks tegevuseks ≥61 punkti – Kõrge riskihindega kodu. Kodu vajab ohtude likvideerimise plaani. Nõustamise järgselt kaasa kodu riskihinde maandamiseks koduomaniku lähedased või teiste ametkondade esindajad (KOV, Päästeamet, PPA, KÜ esindaja vms). Selgita koduomanikule kodu võimalikke riske ning anna soovitused nende maandamise osas. Lepi kokku koduomanikuga võimalik uus kuupäev, mis ajaks saaks olemasolevad puudused lahendatud ning planeeri kodu osas uus nõustamise aeg. 31–60 punkti – Keskmise riskihindega kodu. On üksikuid asjaolusid, mille parandamisel saab tingimused ohutumaks. Selgita koduomanikule kodu võimalikke riske ning anna soovitused nende maandamise osas. Vastavalt inimese suutlikkusele lepi koduomanikuga võimalik uus kuupäev, mis ajaks saaks olemasolevad puudused lahendatud ning planeeri kodu osas uus nõustamise aeg. 0–30 punkti – Madala riskihindega kodu. Ohutu keskkond, hea elukeskkond. Kodu on riskivaba või on kodus 6 minimaalsed riskid, mille lahendamisega saab koduomanik iseseisvalt hakkama. NÄIDE I ÕUEALA Õuealal jälgi, kas olemas on veekogud (nt tiigid, basseinid, tünnisaunad, vihmakogujad, kaevud) ning kuidas need on piiratud või kaetud. Katete puhul hinda nende seisukorda, nt kas on lagunenud või vananenud. NÄIDE: Õuealal on märgata kaevu, mis on katmata. Kaevu kõrval vedeleb lagunenud kate. Aias jooksevad ringi väikesed lapsed. Näide riskide maandamise soovitustest: • Vaheta välja pehkinud puitkonstruktsioonid või asenda lagunenud kivid uutega või aita leida meistrimees, kes seda teeks. Kui kaevu kivi- või puitkonstruktsioonid on lagunenud, võivad need tõsise õnnetuse põhjustada. Eriti ohtlikud on lahtised kaevusuud, kuhu tuleb paigaldada korralikud kaaned. • Nõusta, et kui õuealal on veekogud, siis peab lastel silma peal hoidma ning neid ei tohi järelevalveta jätta. 7  ELURUUMID NÄIDE II Eluruumis jälgi, kas treppide ja redelite seisukord on rahuldav – kas käsipuud ja astmed on terved ning servad on korras. Käsipuude puhul märgi üles, kas käsipuutugede vahed on piisavalt väikesed ja astmete puhul, kas need on standardse laiusega, ühtlaste vahedega, piisavalt laiad ja ei ole libedad. Kui kodus on ka lapsi, tee kindlaks, kas trepil on turvaväravad. NÄIDE: Tuppa sisenedes märkad, et teisele korrusele viib trepp, millel ei ole käsipuud ega turvavõrku. Peres on kaks last ja vanemaealised. Näide riskide maandamise soovitustest: • Aita lisada treppidele kogupikkuses käsipuud, mis on turvalised ja kergesti haaratavad, või leia abiline, kes seda teeks. Väike- lastega perede puhul paigalda ka lapse kõrgusel olev käsipuu. • Aita vajadusel leida koht, kust oleks võimalik soetada turvaväravad või piirded. • Nõusta treppidest liikumisel – võimalusel soovita korraldada elu nii, et treppidest käimist oleks võimalikult vähe (eluruumid all, magamisruumid ülal vms). 8 NÄIDE III ELURUUMID Jälgi eluruumides, et ohtlikud ained (nt pesuvahendid, alkohol, ravimid jms) oleksid originaalpakendites ehk neid ei ole ümber valatud teistesse nõudesse. Lastega elamutes tee kindlaks, et lapsed ei pääse ohtlikele ainetele (patareid, alkohol, tubakatooted, ravimid, toidulisandid, kodukeemia jms) ligi ega saa neid kätte. NÄIDE: Märkad, et kahe väikse lapsega peres on märgistamata pudelis kodukeemia, mida hoiustatakse lastele ligipääsetavas köögikapis. Näide riskide maandamise soovitustest: • Aita panna ohtlikud ained (sh. kogu kodukeemia) lastele kättesaamatutesse kohtadesse (kõrgele kappidesse või lukustatud kappidesse). Nõusta, et inimene ei kasutaks ohtlike ainete hoiustamiseks tuntud pakendeid (nt. limonaadipudelid vms), mida laps võib segamini ajada nt. veega/limonaadiga. Nõusta, et ohtlikke aineid hoitaks originaalpakendites. 9 NÄIDE IV ELURUUMID Tee eluruumides kindlaks, et elektrisüsteem oleks heas korras ja juhtmestik oleks terve, nõuetekohaselt paigutatud. Samuti vaata üle, et pikendusjuhtmeid kasutataks korrektselt ja elektriseadmed oleksid visuaalselt heas seisukorras. NÄIDE: Üksinda elava eaka eluruumides viibides näed, et köögis on lahtised rippuvad juhtmed ning põrandal olevad juhtmed takistavad liikumist. Näide riskide maandamise soovitustest: • Aita lahtised rippuvad juhtmed kinnitada ning muuta ohutuks. Kasutada saab takjateipi. • Tõsta põrandal asetsevad ja kukkumisohtu põhjustavad juhtmed võimalusel käiguteedelt kõrgemale ja kinnita need. • Selgita, et pikendusjuhtmete kasutamine peaks olema ajutine ning kui neid kasutatakse, siis tuleb jälgida pikendusjuhtme võimsust ning seda, mis sinna 10 ühendatud on. NÄIDE V ELURUUMID Tuvasta, kas kodus on küttekolle (ahi, (gaasi)pliit, kamin) ja kas see on heas seisukorras – terve, koldeesise kaitsega ja puhas. Tee kindlaks, et põlevmaterjali hoitakse koldest ohutus kauguses ning uuri elanikelt, kas küttekollet on hooldatud. NÄIDE: Esimese korruse elutoas on kamin, mis on prügi täis ning mille ees on vaip. Tuhaämbrina kasutatakse plastikämbrit. Näide riskide maandamise soovitustest: • Aita paigaldada mittesüttiv koldeesine kaitse. Nõusta, et süttivad esemed oleks hoitud küttekoldest ohutus kauguses ning tuhaämbrina kasutataks plekist anumat. • Uuri, kas küttekolde kasutamise puhul on käinud korstnapühkija (eramaja puhul peab kutseline korstnapühkija käima iga viie aasta tagant, võib ka sagedamini, kui inimene ise puhastamisega hakkama ei saa) ning vahepealsel ajal on inimene ise küttekoldeid hooldanud iga-aastaselt. • Nõusta siibri kasutamise osas – kütmise ajal hoida täielikult 11 avatuna ja sulgeda alles siis, kui söed on kustunud. NÄIDE VI KÄITUMINE, SUHTLUS JA TOIMETULEK Kui kodus elab üksi vanemaealine, tee kindlaks, et tal on laua- või mobiiltelefon ning häirenupp või muu tegutsemist monitooriv seade. Küsi, kas ta teab hädaabinumbrit ning kas tal on inimene, kellega ta regulaarselt suhelda saab ning kes vajadusel aitab. NÄIDE: Hindamise käigus mainib eakas inimene, et tal ei ole ühtegi inimest, kes temaga regulaarselt suhtleks. Näide riskide maandamise soovitustest: • Küsi inimeselt, kas saad aidata talle leida mõne seltsilise (MTÜ Külaliikumine Kodukant; MTÜ Jututaja vms). • Uuri inimeselt, millised on ta suhted naabritega ja võimalusel võta ise naabritega ühendust, et paluda nt. ülepäeviti uurida, kas inimesel on kõik korras. 12 Koostöö ja infovahetus • Ankeedi lõpus on eraldi lahter, kus saab täpsustada, kas ja millist informatsiooni on vajalik edastada teistele osapooltele, näiteks lähedastele, Päästeameti komandopealikule, KOV spetsialistile (nt sotsiaaltöötajale), politseile või perearstikeskusele. • Et koostöö oleks sujuvam, leia endale regulaarne kontakt teistes ametkondades (nt Päästeamet, kohalik politseinik, pereõde, KOV spetsialist), kellega saad vajadusel ühendust võtta. 13 Head hindamist!  05.09.2022 nr 7.4-2.1/5962-1 Kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks Päästeameti Norra projektis „Kodukeskkonna vigastusrisk ide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ loodud koduvigastuste metoodika, ankeedi, töövormi ja juhendmaterjali. Projekti otsene eesmärk on koduohutuse vigastusriskide vähendamisega kokkupuutuva te ametkondade ja kohalike omavalitsuste ühtse kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine, erilise tähelepanuga kuni 4-aastastele lastele, vanemaealistele ja erivajadustega inimestele ning erinevate osapoolte vahelise andmevahetuse, tööprotsesside ja töövahendite loomine ja piloteerimine neljas kohalikus omavalituses: Tartu linnas, Lüganuse valla, Saue vallas ja Muhu vallas. Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 13.septembriks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mikko Virkala ekspert osakonnajuhataja ülesannetes Lisad: Lõppraport- Koduvigastused. 1. Lisa 1 Koduohutuse hindamisankeet ilma soovitusteta. 2. Lisa 2 Hindamisankeedi töövorm. 3. Lisa 3 Koduohutuse hindamisankeet soovitustega. 4. Lisa 4 Koduohutuse hindamisankeedi juhendmaterjal. Janika Usin [email protected] Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585  Koduohutuse hindamisankeet ÜLDANDMED Kodunõustamise läbiviija(d): Nõustatava inimese nimi: Suhtluskeel: Aadress: Nõustatava telefoninumber: Nõustamise läbiviimise kuupäev: Tegemist on: □ Kortermajaga □ Eramajaga Nõustava kodu tüüp: □ Kodu, kus ei ole pensionäre (65+) (edaspidi VANEMAEALINE1 )ega kuni 4-aastaseid lapsi (edaspidi LAPS2 ) □ Kodu, kus elab vähemalt üks VANEMAEALINE □ Kodu, kus peres on vähemalt üks LAPS Millis(t)el korrus(te)l eluruumid asuvad? □ Kortermajas korruse number: □ Eramajas: o 1. korrusel o 2. korrusel või kõrgemal Täpsustus: …. 1 VANEM AEALINE küsimused/väited on mõeldud hindamiseks nendes kodudes, kus elab eakas inimene (lisaks tavaküsimustele). 2 LAPS küsimused/väited on mõeldud hindamiseks nendes kodudes, kus peres on kuni 4-aastane laps (lisaks tavaküsimustele). 1 Koduohutuse hindamisankeet ÕUEALA Õueala üldine seisukord 1. Hoov on risune (nt hoovis on lagunemisohtlikud hooned, ehitusjäätmed, vanad masinad, kukkumisohtlikud puud) □ Jah □ Ei Täpsustus: …. Kõnniteed ja peamised liikumisrajad 2. Kõnniteede ja peamiste liikumisradade olukord □ Üldine seisukord on halb (nt ebatasane, sillutiskivi lahtine, ebasobiv kattematerjal, libe, katkised ääred, augud) □ Valgustus on kehv või puudub □ Sissepääsuteel või kohal on takistused (nt puuoksad, võsa, maas vedelevad asjad) □ LAPSED: Õueala on aiaga piiramata (eramaja puhul) □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. Välistrepid 3. Treppide olukord □ LAPSED ja VANEMAEALISED: Trepp on olemas □ Trepi juures puudub valgustus või see on ebapiisav □ Elumaja ja abihoonete trepid on halvas seisukorras (nt lagunenud, hooldamata, libedad) □ Trepiastmed on ebastandardse laiuse või kõrgusega (nt ebaühtlased, järsud, kitsad või madalad) □ VANEMAEALISED: Käsipuud puuduvad □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. Veekogud (nt tiigid, basseinid, tünnisaunad, vihmakogujad, kaevud) 4. Õuealal on veekogud, millel puuduvad piirded või katted (sh katted on lagunenud, vananenud)? □ Jah □ Ei Täpsustus: …. 2 Koduohutuse hindamisankeet ELURUUMID Sissepääs ja liikumine 5. Välisukse avamine □ Mitu välisust □ Uks avaneb sissepoole (mitme ukse puhul vähemalt üks) □ Ukse liikumine on takistatud (nt seina vastas asuvad esemed) □ Välisukse lukk ei ole seestpoolt kiiresti avatav (puudub nö libliklukk) □ Välisuksel puudub fonolukk (kortermajas) □ VANEMAEALISED: Väljaspool kodu puudub sisenemiseks varuvõti või seda ei ole antud naabrile/lähedasele □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. 6. VANEMAEALISED: Esikus puudub koht, kuhu saab mugavalt toetuda, et jalanõud jalga panna □ Jah □ Ei Täpsustus: …. 7. Põrandapinnad eluruumides □ Ebatasased (sh lävepakud kõrgemad põrandapinnast, põrandaluugid) □ Libedad (nt lakitud puitparkett, plaaditud põrandad vannitoas, köögis, esikus) □ Lahtised või libisevad vaipkatted või põrandaplaadid □ Igapäevased liikumisteed on kitsad või kõndides on oht komistada (nt asjad ja esemed on liikumisteedel, mööbel on paigutatud nii, et see ei võimalda vabalt liikumist) □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. 8. Trepi (sh redelite) olukord □ LAPSED ja VANEMAEALISED: Trepp on olemas □ Üldine olukord on kehv (nt astmed või käsipuud on lagunenud, nõgusad astmed, lahtised servad) □ Käsipuud puuduvad või käsipuutugede vahed on suured (nt väike laps mahub läbi) □ Astmed on ebastandardse laiuse või kõrgusega (nt ebaühtlased, järsud, kitsad või madalad) □ Astmed on libedad (nt lakitud) □ Trepp on väga järsk □ LAPSED: Trepil puuduvad turvaväravad või piirded □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. 9. Valgustus eluruumides liikumiseks (küsida koduomanikult) □ Halb või puudulik □ VANEMAEALISED: Puudub valgustus öösel vannituppa/tualetti minekuks □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. 10. VANEMAEALISED: Istumiseks ja magamiseks olevad pinnad on ebasobiva kõrgusega □ Ja □ Ei Täpsustus: …. 11. VANEMAEALISED: Igapäevakasutuses olevad asjad on käeulatusest väljas (sh ravimid; nt nõud, pistikupesad on halvasti ligipääsetavad) 3 Koduohutuse hindamisankeet □ Jah □ Ei Täpsustus: …. 12. VANEMAEALISED: Vann/dušinurk/pesemiskoht (sh saun) □ Ainsaks pesemisvõimaluseks on vann □ Puudub käetugi (sh saunalava ääres) □ Puudub istumisalus □ Puudub libisemisvastane matt (SH LAPSED) □ Pesemisvõimalused asuvad teises hoones (nt saunamaja) □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. 13. VANEMAEALISED: Tualettruum □ Tualettruum ja magamistuba asuvad erinevatel korrustel □ Tualettruum asub majast väljas □ Sh puudub piisav valgustus (nt kasutatakse küünlaid) □ Tualettpott asub liiga madalal või puudub käetugi □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. 14. LAPSED: Lapsel on juurdepääs avatud rõdule (sh puuduvad rõdupiirded) □ Puudub rõdu □ Jah □ Ei Täpsustus: …. 15. LAPSED: Laps saab akna kergesti avada (sh aknad avanevad väljapoole) □ Jah □ Ei Täpsustus: …. Olmekeemia, ravimid ja muud mürgised ained 16. Ohtlikud ained ei ole originaalpakendites (st ained on ümber valatud või kallatud pudelisse, väiksemasse nõusse) □ Jah □ Ei Täpsustus: …. 17. LAPSED: Ohtlikud ained (nt patareid, alkohol, tubakatooted, ravimid, toidulisandid, pesukapslid jm kodukeemia) asuvad lihtsalt kättesaadavas kohas (nt madalates lukustamata kappides) □ Jah □ Ei Täpsustus: …. Elektrijuhtmestik ja elektriseadmed (sh harukarbid, pistikupesad, lülitid, pikendusjuhtmed) 18. Elektrisüsteemi ja elektriseadmete olukord □ Elektrisüsteem on vana ja amortiseerunud (kasutatakse nt korkkaitsmeid) □ Ülepingeoht – kaitsmed löövad sageli välja (küsida koduomanikult) □ Elektrijuhtmestik (sh pikendusjuhtmed) on katkine, lahtine või mittenõuetekohaselt paigaldatud (juhtmed ripuvad, on kinnitamata, asetsevad liikumisteedel, on ise parandatud vms) □ Pikendusjuhtmed on ülekoormatud 4 Koduohutuse hindamisankeet □ Kasutatavad elektriseadmed (sh elektrilised kütteseadmed) on visuaalselt halvas seisukorras (nt katkised) □ Kütteks kasutatakse elektrilisi kütteseadmeid (nt radiaatorit, puhurit) □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. Küte (ahjud, (gaasi)pliidid, kaminad) 19. Küte □ LAPSED ja VANEMAEALISED: Kodus on küttekolle □ Küttekolle on visuaalselt halvas seisukorras (lagunenud, mõrane, pliidiraud katkine, suitsu või tahma jäljed) □ Põlevmaterjali (nt tekstiil, puuhalud) hoitakse küttekolde või kütteseadme peal või lähedal □ Puudub mittepõlevast materjalist koldeesine kaitse □ Kasutatakse põlevmaterjalist anumat tuha jaoks □ Küttekolle on hooldamata (viimase aasta jooksul ei ole hooldatud, kutseline korstnapühkija ei ole käinud viimase 5 aasta jooksul) □ Prügi ladustatakse ja põletatakse küttekoldes □ LAPSED: Küttekolletel puuduvad piirded, sh saunas □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. Andurid 20. Andurid □ Suitsuandur puudub, ei ole töökorras või on ebakorrektselt paigaldatud □ Vingugaasiandur puudub, ei ole töökorras või on ebakorrektselt paigaldatud (kodudes, kus kasutatakse tahkekütet või kus gaasiseade on ühendatud korstnaga) □ Gaasilekkeandur puudub või ei ole töökorras (kodudes, kus on gaasiballoon või tsentraalgaas või gaasiboiler) □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. 21. VANEMAEALISED: Andurite vaigistusnupp ei asu käehaarde ulatuses või inimene ei ole võimeline seda vaigistama □ Ja □ Ei Täpsustus: …. Ohtlikud esemed 22. LAPSED: Ohtlikud esemed □ Pea kõrgusel on teravad nurgad (nt mööbliesemetel) □ Haardeulatuses on teravad esemed (nt käärid, noad) □ Haardeulatuses on põletus- ja tuleohtu tekitada võivad esemed (nt tikud, tulemasinad, küünlad, elektrilise veekeetja ja triikraua juhtmed) □ Haardeulatuses on lämbumisohtu tekitada võivad esemed (nt pisidetailidega mänguasjad, LEGO mänguasjad, lemmiklooma kuivtoit, kilekotid) □ Kodus on lahtised, kaitseteta pistikupesad □ Kodus on ohtlikud loomad (nt suur, aktiivne või agressiivne koer, mürgine koduloom, üle jõu käivad kariloomad) 5 Koduohutuse hindamisankeet □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. 23. VANEMAEALISED: Ohtlikud esemed □ Kodus on ohtlikud loomad (nt suur, aktiivne või agressiivne koer, mürgine koduloom, üle jõu käivad kariloomad) □ Kodus on robottolmuimeja, mille liikumisel võib inimene komistada □ Kasutatakse elektrilisi tekke vm elektrilisi soojendajaid □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. 6 Koduohutuse hindamisankeet KÄITUMINE, SUHTLUS JA TOIMETULEK 24. Kodus on inimesi, kelle igapäevatoimetused võivad olla piiratud (eelkõige subjektiivse hinnangu alusel) □ Halvenenud nägemise tõttu (nt inimene kasutab tugevaid miinus- või plussprille) □ Halvenenud kuulmise tõttu (nt inimene kasutab kuulmisabivahendit, ei kuule tavakõne vms) □ Liikumisraskuste tõttu (nt liikumispuue, kasutab kõndimistuge, väsib treppe kasutades) □ Inimene on kukkunud viimase 3 kuu jooksul □ Ebaadekvaatse taju tõttu (nt suhtlemisel tundub ebaadekvaatne, inimene ei orienteeru ajas ja kohas) □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. 25. Käitumine (eelkõige visuaalsel tuvastamisel) □ Kodus suitsetatakse siseruumides (nt suitsukonid laual, tugev suitsulõhn toas) □ Kodus tarvitatakse liigselt alkoholi (nt pudelid nähtavates kohtades, inimene on purjus) □ Kodus on inimene, kes on asjade koguja □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. 26. On kahtlus, et inimene võib kannatada lähisuhtevägivalla all □ Jah □ Ei Täpsustus: …. 27. VANEMAEALISED: Suhtlus □ Puudub lauatelefon ja/või mobiiltelefon □ Puudub SOS nupp või muu tegutsemist monitooriv seade □ Inimene ei tea hädaabinumbrit □ Puudub inimene, kes regulaarselt võtab ühendust □ Puudub võimalus iseseisvalt toitu, ravimeid jms hankida □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. Vajalik edastada info (nt lähedastele, Päästeameti komandopealikule, sotsiaaltöötajale, politseile, perearstikeskusele): Kodunõustamisele kulunud orienteeruv aeg: 7  Koduohutuse hindamisankeet ÜLDANDMED Kodunõustamise läbiviija(d): Nõustatava inimese nimi: Suhtluskeel: Aadress: Nõustatava telefoninumber: Nõustamise läbiviimise kuupäev: Tegemist on: □ Kortermajaga □ Eramajaga Nõustava kodu tüüp: □ Kodu, kus ei ole pensionäre (65+) (edaspidi VANEMAEALINE1 )ega kuni 4-aastaseid lapsi (edaspidi LAPS2 ) □ Kodu, kus elab vähemalt üks VANEMAEALINE □ Kodu, kus peres on vähemalt üks LAPS Millis(t)el korrus(te)l eluruumid asuvad? □ Kortermajas korruse number: □ Eramajas: o 1. korrusel o 2. korrusel või kõrgemal Täpsustus: …. 1 VANEM AEALINE küsimused/väited on mõeldud hindamiseks nendes kodudes, kus elab eakas inimene (lisaks tavaküsimustele). 2 LAPS küsimused/väited on mõeldud hindamiseks nendes kodudes, kus peres on kuni 4-aastane laps (lisaks tavaküsimustele). 1 Koduohutuse hindamisankeet ÕUEALA Õueala üldine seisukord 1. Hoov on risune (nt hoovis on lagunemisohtlikud hooned, ehitusjäätmed, vanad masinad, kukkumisohtlikud puud) □ Jah □ Ei Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Võimalusel puhasta koheselt peamised käiguteed ning kaasa ka inimest (nt. paiguta esemed ümber). Selgita inimesele evakuatsioonitee vajalikkust ja nõusta ohutuma käigutee valimise osas.  Nõusta inimest hoovi koristamise teemal. Aita inimesel vajadusel lahti saada vanadest asjadest ning kontakteeru KOV-iga, kes oskab selle kohta infot jagada, nt. tehakse kampaaniaid.  Lepi inimesega kokku, et aitad tal leida kellegi, kes abistab korrastamisel ja koristamisel (kui esimesel korral inimene ei nõustu abi vastu võtma, nõusta korduvalt).  Selgita, et vanad ja poolmädanenud ning viltu kasvanud puud võivad murduda ning õnnetuse põhjustada. Uuri KOV-ilt/KOV-is, kas kõrghaljastuse mahavõtmiseks on vaja luba.  Juhi lastega perede tähelepanu sellele, et batuudil oleks turvavõrk ja see oleks kinnitatud kasutusjuhendile vastavalt.  Kooskõlasta tegevused korteriühistuga, kui tegu on kortermajaga. Kõnniteed ja peamised liikumisrajad 2. Kõnniteede ja peamiste liikumisradade olukord □ Üldine seisukord on halb (nt ebatasane, sillutiskivi lahtine, ebasobiv kattematerjal, libe, katkised ääred, augud) □ Valgustus on kehv või puudub □ Sissepääsuteel või kohal on takistused (nt puuoksad, võsa, maas vedelevad asjad) □ LAPSED: Õueala on aiaga piiramata (eramaja puhul) □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Puhasta ja korrasta võimalusel koheselt peamised käiguteed ning kaasa ka inimest (eemalda takistused, lahtised kivid, märgista suuremad augud jne). Paranda võimalusel koheselt puudulik valgustus (vaheta pirn) või lepi inimesega kokku, et aitad leida talle elektriku (või mõne muu meistri), kes valgustuse korda teeb. Vajadusel kontakteeru KOV-i ametnikuga või helista numbrile 1247.  Selgita lastevanematele erinevaid ohte ning põhjenda aiaga piiramise vajadust. Soovita laste puhul õueala kindlasti piirata aiaga, eriti kui on hoovialalt väljaspool 2 Koduohutuse hindamisankeet läheduses ka veekogu, kraav, sõidutee vms ohtlik koht. Suhtle KOV-i ametnikuga (ehitusnõunik) loa saamiseks piirdeaed ehitada. Aia kõrgus peaks jääma kuni 1,5m, sellest kõrgema aia puhul tuleks see kohalikus omavalitsuses kooskõlastada. Aia rajamisel saab kasutada kas puitmaterjali või võrkaeda.  Aita muuta hoovialal olevad veekogud (tiigid, basseinid, kaevud, kraavid jms) lastele ohutuks, nt. aita ümbritseda aiaga, aita muuta kaevukaas lastele avamatuks.  Talvel soovita aias olevaid teid liivatada või soolatada või kasutada muid vahendeid (nt. tuhk, graanulid), et vähendada libedust ning vältida kukkumist. Kui teed on kinni, aita leida keegi, kes tuleks lükkaks tee lahti, et saaks kõndida.  Kooskõlasta tegevused korteriühistuga, kui tegu on kortermajaga. Välistrepid 3. Treppide olukord □ LAPSED ja VANEMAEALISED: Trepp on olemas □ Trepi juures puudub valgustus või see on ebapiisav □ Elumaja ja abihoonete trepid on halvas seisukorras (nt lagunenud, hooldamata, libedad) □ Trepiastmed on ebastandardse laiuse või kõrgusega (nt ebaühtlased, järsud, kitsad või madalad) □ VANEMAEALISED: Käsipuud puuduvad □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Korrasta võimalusel koheselt peamised käiguteed ning kaasa inimene – korrigeeri valgustust (vaheta pirn, paigalda patareidel töötav lamp vms), eemalda lahtised ohtlikud esemed trepilt, paigalda libisemisvastane teip.  Aruta inimesega läbi, millist abi ta vajab püsivamate lahenduste leidmiseks ja abista lahenduste leidmisel (võta ühendust KOV sotsiaaltöötajaga, leia meistrimees jne).  Aita kinnitada või eemaldada lahtised nurgad, üles või allapoole kooldunud osad treppide puhul, mis on vaipkatetega (sh. uksematid) kaetud. Aita panna treppidele käsipuud nii laste kui eakate puhul või leia meistrimees, kes seda teeks.  Kooskõlasta tegevused korteriühistuga, kui tegu on kortermajaga. Veekogud (nt tiigid, basseinid, tünnisaunad, vihmakogujad, kaevud) 4. Õuealal on veekogud, millel puuduvad piirded või katted (sh katted on lagunenud, vananenud)? □ Jah □ Ei Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Paku praktilist abi sobivate piirete, katete või muude lahenduste (nt. taimede istutamine veekogu kaldale, et takistada lastele veele ligipääsu; järskude kallaste muutmine laugeteks jne) rakendamiseks. Piirdeaia ehitamisel peaks kõrgus jääma 3 Koduohutuse hindamisankeet kuni 1,5m, sellest kõrgema aia puhul tuleks see kohalikus omavalitsuses kooskõlastada. Aia rajamisel saab kasutada kas puitmaterjali või võrkaeda.  Lepi kokku, et leiad vajaliku spetsialisti, kellega neil teemadel arutada, vajadusel konsulteeri KOV vastava eriala spetsialistiga.  Vaheta välja pehkinud puitkonstruktsioonid või asenda lagunenud kivid uutega või aita leida meistrimees, kes seda teeks. Kui kaevu kivi- või puitkonstruktsioonid on lagunenud, võivad need tõsise õnnetuse põhjustada. Eriti ohtlikud on lahtised kaevusuud, kuhu tuleb paigaldada korralikud kaaned.  Kindlusta pehmed kaldad – puhasta kaldapealsed sodist ja vanast rämpsust, vajadusel eemalda pinnas ja tugevda seda kruusa või killustikuga, et vältida vette libisemist või aita leida meistrimees, kes seda teeks.  Kui tundub asjakohane, telli ja paigalda veekogu alarm, mis reageerib kiirele muutusele veetasemes ja vee liikumises (ehk kui keegi vette kukub). Internetist otsimiseks kasuta otsisõna „basseinialarm“.  Kui vanemaealine inimene elab üksi, siis kaasa võimalusel protsessi ka perekond ja selgita ohte ning palu abistada õueala veekogude ohtude likvideerimisel.  Paigalda veevõtukoha juurde käsipuu või pump või soovita inimesele mõelda veepaagi peale, kuhu saab vett koguda, kui vanemaealised käivad taimede kastmiseks veekogust (nt. tiigist) vett võtmas. Vajadusel aita leida meistrimees, kes seda teeks. See aitab vältida libisevalt pinnalt libastumist ja õnnetusse sattumist.  Nõusta, et kui õuealal on veekogud, siis peab lastel silma peal hoidma ning neid ei tohi järelevalveta jätta.  Kooskõlasta tegevused korteriühistuga, kui tegu on kortermajaga. 4 Koduohutuse hindamisankeet ELURUUMID Sissepääs ja liikumine 5. Välisukse avamine □ Mitu välisust □ Uks avaneb sissepoole (mitme ukse puhul vähemalt üks) □ Ukse liikumine on takistatud (nt seina vastas asuvad esemed) □ Välisukse lukk ei ole seestpoolt kiiresti avatav (puudub nö libliklukk) □ Välisuksel puudub fonolukk (kortermajas) □ VANEMAEALISED: Väljaspool kodu puudub sisenemiseks varuvõti või seda ei ole antud naabrile/lähedasele □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Paranda võimalusel koheselt ligipääs ja ukse avamisvõimalused (nt. vabasta käiguteed ukse paremaks avamiseks). Vajadusel leia meistrimees, kes seda teeks.  Paku abi asjaajamisel, et muuta kodu turvalisemaks (ukse vahetamine, ukseluku vahetamine jne).  Mitme ukse puhul soovita kaaluda ühe ukse kasutamist. Selgita, et kui on vaja kiirelt minna välja või siseneda, siis mitme ukse kasutamine on risk, kuna avama peab näiteks mitu lukku, õnnetuse korral on raskem kiirelt appi tulla.  Soovita kasutada mitme luku korral lukustamiseks ainult ühte lukku. Abista luku muutmisel või leia meistrimees, kes seda teeks.  Abista liblikluku paigaldamisega või leia meistrimees, kes seda teeks, kui see on vajalik. Libliklukk tagab, et inimene korterisse seest poolt lõksu ei jääks.  Soovita ukse avamisel alarmi või nutilukku, kui tegu on mäluhäirega vanemaealisega või lastega, kes kipuvad minema uitama. Lukk annab veebi teel teavituse iga kord ukse avamisest/sulgemisest. Internetist otsimiseks kasuta otsisõna „nutilukk“.  Nõusta inimest jätma varuvõti lähedastele või juhised võtme leidmiseks hädaohu korral. Kui on asjakohane, nõusta inimest/lähedasi nutiluku paigaldamise osas (võimalus avada ust tavalise võtmega, võimalus tekitada üle veebi ligipääs oma lähedastele). Internetist otsimiseks kasuta otsisõna „nutilukk“.  Fonoluku puudumisel võta ühendust korteriühistuga ja abista asjaajamisel (vajadusel pöördu KOV-i poole). 6. VANEMAEALISED: Esikus puudub koht, kuhu saab mugavalt toetuda, et jalanõud jalga panna □ Jah □ Ei Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED: 5 Koduohutuse hindamisankeet  Aita koheselt korrastada esik ja kaasa inimest, nt. paiguta asjad ümber, eemalda asjadest tingitud kukkumisoht ja leia võimalus istumiseks, nt. too sobiva kõrgusega 4-jalaga taburet.  Nõusta nt. seinale klapptooli paigaldamise osas, kui esik on kitsas. Aita leida sobivaid abivahendeid ning võimalusel kasuta ka abivahendi soodustusega vannituppa mõeldud lahendusi. Internetist otsimiseks kasuta otsisõna „klapptool“. 7. Põrandapinnad eluruumides □ Ebatasased (sh lävepakud kõrgemad põrandapinnast, põrandaluugid) □ Libedad (nt lakitud puitparkett, plaaditud põrandad vannitoas, köögis, esikus) □ Lahtised või libisevad vaipkatted või põrandaplaadid □ Igapäevased liikumisteed on kitsad või kõndides on oht komistada (nt asjad ja esemed on liikumisteedel, mööbel on paigutatud nii, et see ei võimalda vabalt liikumist) □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Aita leida abiline, kes eemaldab lävepaku või freesib selle põrandapinnaga samale tasemele, et ei oleks üleminekuid.  Soovita kasutada toas jalas hästi istuvaid jalanõusid (nt. susse), millel on libisemiskindel tald. Eelkõige soovita seda laste ja vanemaealiste puhul.  Aita katkised vaibad vahetada ümber tervete vastu.  Kinnita lahtised vaibaservad ja paigalda libisemisvastane matt vaiba alla. Internetist otsimiseks kasuta otsisõnu „libisemisvastane matt“, „vaibateip“, „kahepoolne teip“.  Korrasta koheselt peamised liikumisteed ja kaasa inimest (magamistuba-köök-WC). Paku abi mööbli ümberpaigutamisel, et käiguteed oleks vabad ja toas liikudes saaks millelegi toetuda.  Nõusta, et inimene hoiaks sagedasti kasutuses olevad põrandapinnad puhtad juhtmetest, jalanõudest ja muudest esemetest, mis madalal asetsevad ja ette võivad jääda.  Aita korraldada edasine abi, nt. leia keegi, kes aitab asju sorteerida/ära viia, leia keegi põrandaid üle vaatama ja tegema parandustöid. Vajadusel võta ühendust KOV vastava ala töötajaga.  Tee inimesele selgitustööd evakuatsioonitee korrashoiu vajalikkusest. Anna nõuandeid, kuidas võiks mööbel paigutatud olla, kui märkad, et see jääb väljapääsuteele ette või on muudmoodi inimesele ohtlik.  Paiguta vannituppa ja kööki käepärane pika varrega kerge mopp, et maha läinud vedelikke kiiresti koristada (eelkõige vajalik vanemaealiste puhul, kellel raske kummardada). 8. Trepi (sh redelite) olukord 6 Koduohutuse hindamisankeet □ LAPSED ja VANEMAEALISED: Trepp on olemas □ Üldine olukord on kehv (nt astmed või käsipuud on lagunenud, nõgusad astmed, lahtised servad) □ Käsipuud puuduvad või käsipuutugede vahed on suured (nt väike laps mahub läbi) □ Astmed on ebastandardse laiuse või kõrgusega (nt ebaühtlased, järsud, kitsad või madalad) □ Astmed on libedad (nt lakitud) □ Trepp on väga järsk □ LAPSED: Trepil puuduvad turvaväravad või piirded □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Nõusta treppidest liikumisel – võimalusel soovita korraldada elu nii, et treppidest käimist oleks võimalikult vähe (eluruumid all, magamisruumid ülal vms), vanemaealiste puhul soovita öösel nt. potitooli kasutada, kui magamistuba on ülakorrusel ja WC allkorrusel. Võta ühendust kohaliku abivahendite firmaga, kes aitab leida sobiva lahenduse.  Soovita tooltõstuki paigaldamist trepile ja abista asjaajamisel, kui inimese puhul on asjakohane. Internetist otsimiseks kasuta otsisõna „tooltõstuk“.  Aita lisada treppidele kogupikkuses käsipuud, mis on turvalised ja kergesti haaratavad, või leia abiline, kes seda teeks. Väikelastega perede puhul paigalda ka lapse kõrgusel olev käsipuu.  Aita leida lisapiirded või turvavõrk, kui käsipuutugede vahel on vahed. Aita leida lisapiirded või turvavõrk, mida on lihtne paigaldada ja lapse suuremaks kasvades saab need eemaldada. Internetist otsimiseks kasuta otsisõna „lapse turvavõrk“.  Paigalda trepiastmetele libisemisvastane teip, sh. olemas ka läbipaistev. Internetist otsimiseks kasuta otsisõna „libisemisvastane teip“.  Vaata üle, kas trepil olevad vaipkatted on korrektselt kinni ning kui ei ole, siis aita lahtised kohad kinnitada.  Aita vajadusel leida kohti, kust oleks võimalik soetada turvaväravaid või piirdeid, kui perel on väiksed lapsed. 9. Valgustus eluruumides liikumiseks (küsida koduomanikult) □ Halb või puudulik □ VANEMAEALISED: Puudub valgustus öösel vannituppa/tualetti minekuks □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Uuri inimeselt, kuidas ta ise hindab valgustust ja aita leida paremaid pirne, kui inimene leiab, et valgus on tuhm. Aita vajadusel lisada liikumistrajektoorile valgusteid. 7 Koduohutuse hindamisankeet  Vaata üle tualettruumi liikumise trajektoor ning võimalusel kohanda seda nii, et inimene ei peaks liikuma öösel treppidest või nii, et liikumistee oleks esemetest puhas, et inimene ei koperdaks ega kukuks.  Aita paigaldada liikumisanduriga öövalgusteid. Nt. paigalda tualettpoti valgusti, mille saab lihtsalt paigaldada ja soovi korral ka ära võtta. Internetist otsimiseks kasuta otsifraasi „LED WC valgustus anduriga“.  Paigalda kahepoolse teibiga peamisele käiguteele juhtmevaba liikumisanduriga LED valgusti, nt. koridori seinale, põranda lähedale, et see valgustaks öise teekonna WC- sse, kuid ei rikuks und. Internetist otsimiseks kasuta otsifraasi „LED öövalgusti“.  Soovita vanemaealistel kasutada pimedas helendavaid kleebiseid, mida saab panna põrandale ja pistikupesadesse, ning mis töötavad nn. suunanäitajana. Internetist otsimiseks kasuta otsisõnasid „helkurribad“, „ohutusribad“, „reflekteeruvad ribad“.  Aita voodi juurde panna lamp, mille lülitit saab vajutada ilma voodist tõusmata või leia abiline, kes seda teeks. Vajadusel konsulteeri elektrikuga, kui voodi juures ei ole pistikupesa.  Soovita jätta automaatsed valgustid koridori või aita valida selline, mis ei ole väga tundlik ega lähe iga liigutuse peale põlema. Kui soov on tagada käiguteede valgustatus, aita valgusti paigaldada põranda lähedale, et see reageeriks liikumisele põrandal. Näiteks saab panna valgusti voodi juurde nii, et see ei jää ette, aga tuvastab, et inimene on voodist väljunud. Vajadusel konsulteeri elektrikuga. 10. VANEMAEALISED: Istumiseks ja magamiseks olevad pinnad on ebasobiva kõrgusega □ Ja □ Ei Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Vaata koos koduomanikuga üle, kas majapidamises on istumiseks sobivaid toole (pindasid) ning võimalusel taga, et istumiskohad oleksid kohtades, kus inimene peamiselt toimetab ning neid vajab. Kaasa protsessi pere, kes aitaks vajadusel magamisaseme või istumispindade osas korrektuure teha.  Palu inimesel istuda ja tõusta ning hinnata, kui kerge või raske tal seda teha on – kui tagumik on kõrgemal kui põlved, saab kergemini tõusta. Pea meeles, et inimene ei pruugi seda ise osata objektiivselt hinnata ning püüa ka ise seda hinnata.  Nõusta inimest erinevate võimalike abivahendite osas – nt. voodist tõusmisekstugikäepide, lakke paigaldatavad toed või voodijalutsisse paigutatav pael. Internetist otsimiseks kasuta otsisõnu „tõusmise abivahend“, „tugikäepide“.  Nõusta, et inimene ei kiirustaks voodist tõusmisel ja võtaks hetke pearingluse ennetamiseks. 8 Koduohutuse hindamisankeet  Aita inimest kõvema ja/või kõrgema madratsi ostmisel, kui voodi võimaldab selle paigaldamist ning sellest oleks abi – mõnikord piisab lisa 5–10 cm tõstmisest, et inimesel oleks mugavam voodit kasutada.  Nõusta ja abista asjaajamisel funktsionaalse voodi rentimisel või ostmisel, kui see on asjakohane. Internetist otsimiseks kasuta otsisõna „hooldus-voodid“.  Soovita ja abista soetada püsti tõusmist toetav tugitool või toolilt tõusmise abivahend, kui see on asjakohane. Internetist otsimiseks kasuta otsingufraase „toolilt tõusmise abivahend“, „püsti tõusmist toetav tugitool“. 11. VANEMAEALISED: Igapäevakasutuses olevad asjad on käeulatusest väljas (sh ravimid; nt nõud, pistikupesad on halvasti ligipääsetavad) □ Jah □ Ei Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Abista asjade käepäraseks tegemisel. Nt. soovita ravimikarpi, millega igapäevased ravimid sorteerida ja endale käepäraseks muuta. Tõsta rasked, kuid palju kasutatavad esemed köögis alumistele riiulitele.  Nõusta, et inimene hoiaks igapäevaselt kasutuses olevad asjad käeulatuses nii, et ei pea end kõrgele upitama ega kummardama.  Aita tuua madalalasuvad pistikupesad, mida kasutatakse ajutiste madala pingega elektriseadmete jaoks (nt. mobiiltelefon), kus on vaja juhet pidevalt sisse-välja tõmmata, kõrgemale. Vajadusel konsulteeri elektrikuga. Alternatiivina paigalda lühike kaitsmetega pikendusjuhe, mille saab tuua kõrgemale ja kinnitada näiteks kapi/kummuti peale, seinale vms (järgi elektriohutust ja nõusta pikendusjuhtme kasutamise põhimõtete osas). 12. VANEMAEALISED: Vann/dušinurk/pesemiskoht (sh saun) □ Ainsaks pesemisvõimaluseks on vann □ Puudub käetugi (sh saunalava ääres) □ Puudub istumisalus □ Puudub libisemisvastane matt (SH LAPSED) □ Pesemisvõimalused asuvad teises hoones (nt saunamaja) □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Aita võimalusel vann asendada dušinurgaga ning kontakteeru üldehitajaga.  Vanni astumiseks aita paigaldada käetugi ning vannis pesemiseks istumisalus või leia abiline, kes paigaldaks.  Aita inimesel soetada vanni põhja ja ette libisemiskindlad alused, kui ainsaks pesemisvõimaluseks on vann. 9 Koduohutuse hindamisankeet  Soovita lapse vannis kasutada libisemisvastast matti, kui tegu on peredega, kus on väikelapsed.  Soovita paigaldada vannituppa käeulatusse telefon või kukkumisvastane häiresüsteem, mis vajadusel annab lähedastele märku, kui vanemaealine on hätta sattunud – suhtle vajadusel ka KOV-iga, läbi kelle on võimalik häiresüsteeme muretseda või saab KOV kodu kohaldamisega inimesele abi pakkuda. Anna soovitused kohandusteks võimalusel edasi ka pereliikmetele. 13. VANEMAEALISED: Tualettruum □ Tualettruum ja magamistuba asuvad erinevatel korrustel □ Tualettruum asub majast väljas □ Sh puudub piisav valgustus (nt kasutatakse küünlaid) □ Tualettpott asub liiga madalal või puudub käetugi □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Aita paigaldada käetugi tualettpoti kõrvale või leia abiline, kes seda teeks.  Teosta kergemaid kohandusi (soeta käetugi ja aita selle paigaldamisel, soeta nt. juhtmevabad valgustid ja aita nende paigaldamisel).  Soovita madala WC-poti korral potikõrgendust (ilma või koos käetugedega), aita see soetada ja paigaldada. Internetist otsimiseks kasuta otsisõna „potikõrgendus“.  Soovita öisel/pimedal ajal kasutada pigem potitooli, mille saab päevasel ajal silma alt ära panna. Kui selle kasutamine ei ole inimesele meeltmööda, siis aita üle vaadata valgustus ning vajadusel leia elektrik, kes saaks aidata lisavalgustite paigaldamisel.  Aita paigaldada liikumisanduriga valgustus, kui inimene kasutab välitualetti ning valgustus on puudulik. 14. LAPSED: Lapsel on juurdepääs avatud rõdule (sh puuduvad rõdupiirded) □ Puudub rõdu □ Jah □ Ei Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Aita rõdule viival aknal/uksel eemaldada käepide, et laps ei saaks iseseisvalt rõdule või leia abiline, kes seda teeks. Rõdult eemalda või tõsta kaugemale mööbel, mis asub rõdu piirdele liiga lähedal ning mida mööda võiks laps üle rõdupiirde kukkuda.  Leia abiline, kes rõdupiirde liiga laiade vahede korral saaks abistada lisatakistuse ehitamisel/paigaldamisel.  Abista soetada ja paigaldada rõdu turvavõrk, mis on kasulik näiteks ka tuvide eemal hoidmiseks. Internetist otsimiseks kasuta otsisõnu „rõduvõrk“, „turvavõrk“. 10 Koduohutuse hindamisankeet 15. LAPSED: Laps saab akna kergesti avada (sh aknad avanevad väljapoole) □ Jah □ Ei Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Aita eemaldada aknalingid, et laps ei saaks iseseisvalt akent avada. Eemalda akna alt mööbel või liiguta see ohutusse kaugusesse, et laps ei saaks aknalauale turnida ning linki haarata. Alternatiivina kaalu lukustatavate linkide pakkumist ning paigaldamist.  Aita ruloode reguleerimisnööre kõrgemale sättida või spetsiaalsete lahendustega peita, et vähendada akende juures poomisohtu. Internetist otsimiseks kasuta otsingufraasi „nöörikinnituse nupp“.  Aita paigaldada akende avamiseks akna avanemise piiraja ja aknafiksaator ning anna nende kasutamiseks nõu. Internetist otsimiseks kasuta otsisõna „aknafiksaator“.  Soovita tuulutamisel aken avada horisontaalselt ja panna vahele aknafiksaator, selle asemel, et avada aken vertikaalselt, kuhu lapsed ja koduloomad võivad kinni jääda. Olmekeemia, ravimid ja muud mürgised ained 16. Ohtlikud ained ei ole originaalpakendites (st ained on ümber valatud või kallatud pudelisse, väiksemasse nõusse) □ Jah □ Ei Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Aita panna ohtlikud ained (sh. kogu kodukeemia) lastele kättesaamatutesse kohtadesse (kõrgele kappidesse või lukustatud kappidesse). Nõusta, et inimene ei kasutaks ohtlike ainete hoiustamiseks tuntud pakendeid (nt. limonaadipudelid vms), mida laps võib segamini ajada nt. veega/limonaadiga. Nõusta, et ohtlikke aineid hoitaks originaalpakendites.  Nõusta kõiki eluruumides elavaid inimesi oma isiklikke ravimeid hoidma käepärast, kuid lastele kättesaamatus kohas (nt. peavalutabletid käekotis on potentsiaalne oht, kuna laps võib selle kätte saada). Nõusta, et ka külalised paigutaksid oma kotid kõrgemale.  Nõusta lapse eest vastutavaid inimesi hoidma ravimite hulgas söetablette piisavas koguses ja mürgistusteabekeskuse telefoninumbrit (16662) käepäraselt. 17. LAPSED: Ohtlikud ained (nt patareid, alkohol, tubakatooted, ravimid, toidulisandid, pesukapslid jm kodukeemia) asuvad lihtsalt kättesaadavas kohas (nt madalates lukustamata kappides) □ Jah □ Ei Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED: 11 Koduohutuse hindamisankeet  Aita ohtlikud ained panna lastele kättesaamatutesse kohtadesse (kõrgele või lukustatud kappidesse).  Aita paigutada mürgistusohu tõttu kehapesemisvahendeid ja kosmeetika-tooteid lastele kättesaamatutesse kohtadesse.  Tee kindlaks, et patareisid sisaldavad elektroonikaseadmed on terved ja patareide kättesaamine nendest ei ole lapsele võimalik. Paiguta patareisid sisaldavad elektroonikaseadmed (nt. köögikaal, telekapult jne) lapse käeulatusest kõrgemale. Nõusta, et ka tühjad patareid tuleb laste käe-ulatusest eemal hoida, kuna need on lastele ohtlikud.  Soovita ravimeid mitte laste ees võtta, kuna lastel on komme oma vanemaid matkida. Nõusta, et ka vitamiinid ja muud toidulisandid, mida lastele antakse, tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.  Aita üle vaadata väikeste lastega peredel, mis taimed toas on ning kas nende hulgas on mürgiseid taimi, mida ei soovita kodus hoida, nt. tõlvlehik, harilik luuderohi, viigipuu, koralltomat, diifenbahhia, harilik oleander, nõelköis.  Aita üle vaadata, kas õuealal on mürgiseid taimi (nt. tulikalised, erinevad putkelised, lumeroos, sibullilled kevadel) – nõusta ja aita lastele teha selgeks, et taimi ei tohi suhu pista. Elektrijuhtmestik ja elektriseadmed (sh harukarbid, pistikupesad, lülitid, pikendusjuhtmed) 18. Elektrisüsteemi ja elektriseadmete olukord □ Elektrisüsteem on vana ja amortiseerunud (kasutatakse nt korkkaitsmeid) □ Ülepingeoht – kaitsmed löövad sageli välja (küsida koduomanikult) □ Elektrijuhtmestik (sh pikendusjuhtmed) on katkine, lahtine või mittenõuetekohaselt paigaldatud (juhtmed ripuvad, on kinnitamata, asetsevad liikumisteedel, on ise parandatud vms) □ Pikendusjuhtmed on ülekoormatud □ Kasutatavad elektriseadmed (sh elektrilised kütteseadmed) on visuaalselt halvas seisukorras (nt katkised) □ Kütteks kasutatakse elektrilisi kütteseadmeid (nt radiaatorit, puhurit) □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Uuri eluruumi elanikelt nende võimaluste kohta elektri/küttesüsteem ohutumaks ehitada ning aita seda teha, vajadusel konsulteeri KOV spetsialistiga toetuste osas ja abista elektriku leidmisel. Uurida KOV-ilt, kust saaks rahalist toetust.  Aita elektrisüsteemide puhul panna kinni harukarbid.  Jälgi ja nõusta, et kõikvõimalike kodumasinate puhul nende juhtmed oleksid terved ning nende seisukord selline, et need ei oleks inimesele ohtlikud.  Aita lahtised rippuvad juhtmed kinnitada ning muuta ohutuks ning lastele kättesaamatuks. Kasutada saab takjateipi. 12 Koduohutuse hindamisankeet  Tõsta põrandal asetsevad ja kukkumisohtu põhjustavad juhtmed võimalusel käiguteedelt kõrgemale ja kinnita need. Kui põrandalt ei ole võimalik juhtmeid eemaldada, kinnita need koheselt sobiva teibiga.  Selgita inimesele, et pikendusjuhtmete kasutamine peaks olema ajutine ning kui neid kasutatakse, siis tuleb jälgida pikendusjuhtme võimsust ning seda, mis sinna ühendatud on.  Selgita kõikvõimalike nutiseadmete puhul, et nende kasutamise juures tuleks jälgida seda, et need ei oleks peidus tekkide/patjade all, kus need võivad üle kuumeneda ning tulekahju põhjustada. Seadmed peavad olema kohas, kus nad saavad õhku.  Jälgi ja nõusta, et elektriradiaatorite kasutamise puhul ei pandaks nende peale riideid (kuivamise vms eesmärgil) ning et need ei oleks ka pikendusjuhtmetega kasutuses. Küte (ahjud, (gaasi)pliidid, kaminad) 19. Küte □ LAPSED ja VANEMAEALISED: Kodus on küttekolle □ Küttekolle on visuaalselt halvas seisukorras (lagunenud, mõrane, pliidiraud katkine, suitsu või tahma jäljed) □ Põlevmaterjali (nt tekstiil, puuhalud) hoitakse küttekolde või kütteseadme peal või lähedal □ Puudub mittepõlevast materjalist koldeesine kaitse □ Kasutatakse põlevmaterjalist anumat tuha jaoks □ Küttekolle on hooldamata (viimase aasta jooksul ei ole hooldatud, kutseline korstnapühkija ei ole käinud viimase 5 aasta jooksul) □ Prügi ladustatakse ja põletatakse küttekoldes □ LAPSED: Küttekolletel puuduvad piirded, sh saunas □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Uuri ja nõusta, et küttekolded peavad olema nõuetekohased – lahtised kivid ning praod tahma- ja suitsujälgedega on märgid, et küttekoldega on probleemid ning sellisel juhul tuleb kutsuda pottsepp või korstnapühkija ahju olukorda üle vaatama.  Uuri, kas küttekollete kasutamise puhul on käinud korstnapühkija (eramaja puhul peab kutseline korstnapühkija käima iga viie aasta tagant, võib ka sagedamini, kui inimene ise puhastamisega hakkama ei saa) ning vahepealsel ajal on inimene ise küttekoldeid hooldanud iga-aastaselt.  Nõusta siibri kasutamise osas – kütmise ajal hoida täielikult avatuna ja sulgeda alles siis, kui söed on kustunud.  Aita paigaldada ahjude ja pliitide puhul mittesüttiv koldeesine kaitse. Nõusta, et tuhaämbrina kasutataks plekist anumat, et pesu ei kuivatataks küttekolde peal või ahjusuu lähedal ning et muud süttivad esemed oleks hoitud küttekoldest ohutus kauguses. 13 Koduohutuse hindamisankeet  Aita teha ahjusuu lastele ohutuks – paigaldada ette piire, et laps end ei kõrvetaks või leia abiline, kes seda teeks.  Paigalda radiaatoritele kaitsevõred, et laps ei saaks käega kuuma radiaatorit katsuda või leia abiline, kes seda teeks.  Aita muretseda koju tulekustutustekk ja tulekustuti ning demonstreeri nende kasutamist.  Jälgi, mida inimesed seljas kannavad kodudes, kus kasutatakse puupliiti. Nõusta, et riided ei oleks sulavad või süttivad– seetõttu võib saada põletusi. Soovita kanda puuvillaseid riideid.  Aita leida abiline, kes tooks igapäevaselt küttepuid, kui küttepuid elamisruumides kuhjatakse. Alternatiivina aita puude kuhjamisel need paigutada nii, et need oleksid eemal küttekoldest ja peamistest liikumisteedest eluruumis.  Uuri, kas inimesel on piisavalt küttepuid (kui kasutatakse kütmisel küttepuid) ja kas nende hankimisega on abi vaja, vajadusel võta ühendust KOV-iga.  Aita inimest ka praktiliselt – aita otsida pottsepp, võta ühendust KOV-iga vajadusel toetuste taotlemiseks, aita nt. pealt suletava mittepõlevast materjalist pange soetamisel tuha hoiustamiseks, leia koht pesu kuivatamiseks (nt. aita paigaldada seinale pesurest vms).  Paku ja aita küttekoldele alternatiivina õhksoojuspumba soetamist, kui kodus on ealistest iseärasustest on kütmine raskendatud või ohtlik. Suhtle KOV-iga, kas soetamisel on võimalik inimest rahaliselt toetada. Andurid 20. Andurid □ Suitsuandur puudub, ei ole töökorras või on ebakorrektselt paigaldatud □ Vingugaasiandur puudub, ei ole töökorras või on ebakorrektselt paigaldatud (kodudes, kus kasutatakse tahkekütet või kus gaasiseade on ühendatud korstnaga) □ Gaasilekkeandur puudub või ei ole töökorras (kodudes, kus on gaasiballoon või tsentraalgaas või gaasiboiler) □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Vaata koos inimesega üle andurid ning vajadusel nõusta inimest nende töö kontrollimise osas – andureid peab kord kuus testima. Selgita juurde andurite vajalikkuse ning kohustuslikkuse kohta (tahkeküttega majapidamistes on kohustuslik nii suitsuandur kui ka vinguandur, mujal vaid suitsuandur).  Kui inimesel puuduvad andurid, siis aita need hankida ja paigaldada, leia abiline, kes seda teeks või või anna vanemaealiste inimeste korral perele edasi sellekohane info. Vajadusel konsulteeri KOV-i/Päästeameti töötajaga. Näiteks, kui eluruumis on gaasiseadmed – gaasikatel või gaasiveesoojendi – tahkeküttega pliit/ahi/kamin/katel, siis peab kodus olema vingugaasiandur. 14 Koduohutuse hindamisankeet  Soovita sobivaid andureid, kui majapidamises elab nt. kuulmispuudega inimene – nt. vibreeriv padi ja vilkuriga suitsuandur.  Aita paigaldada veelekkeandur või leia abiline, kes seda teha aitaks. 21. VANEMAEALISED: Andurite vaigistusnupp ei asu käehaarde ulatuses või inimene ei ole võimeline seda vaigistama □ Ja □ Ei Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Paigalda patarei toitel töötavale andurile pikendusjuhe, kui vanemaealisel või teistel inimestel on kõrgustes ronimine probleemne. Internetist otsimiseks kasuta otsingufraasi „suitsuanduri pikendusjuhe“. Ohtlikud esemed 22. LAPSED: Ohtlikud esemed □ Pea kõrgusel on teravad nurgad (nt mööbliesemetel) □ Haardeulatuses on teravad esemed (nt käärid, noad) □ Haardeulatuses on põletus- ja tuleohtu tekitada võivad esemed (nt tikud, tulemasinad, küünlad, elektrilise veekeetja ja triikraua juhtmed) □ Haardeulatuses on lämbumisohtu tekitada võivad esemed (nt pisidetailidega mänguasjad, LEGO mänguasjad, lemmiklooma kuivtoit, kilekotid) □ Kodus on lahtised, kaitseteta pistikupesad □ Kodus on ohtlikud loomad (nt suur, aktiivne või agressiivne koer, mürgine koduloom, üle jõu käivad kariloomad) □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Aita hankida nurkade pehmendamiseks nurgakaitseid. Internetist otsimiseks kasuta otsingufraasi „teravate nurkade kaitse“.  Aita kinnitada telerid ja TV-alused, sahtlid, raamaturiiulid ja muu ebastabiilne mööbel põrandale või seinale.  Aita paigutada kappidele ja sahtlitele lastelukud, mis takistavad lastel neid avamast.  Nõusta, et nõudepesumasinat peab hoidma alati suletuna ning kasutama peab lastelukku, et vältida lapse kokkupuudet pesuainete ja teravate esemetega.  Aita kõikvõimalikud lastele ohtlikud esemed kokku koguda ning paiguta lastele kättesaamatutesse kohta, kas kõrgele kappi või paremal juhul lukustatud kappi.  Aita hankida ja paigaldada seinapealseid magnethoidikuid, mis aitavad köögis olevaid terariistu käeulatusest eemal hoida, kuid käepäraselt asetada. Internetist otsimiseks kasuta otsingufraasi „magnethoidik nugadele“. 15 Koduohutuse hindamisankeet  Nõusta vanemaid põletusohu osas ja selgita, et ka täiskasvanule joomiseks sobiva temperatuuriga kuum kohv võib imikul põhjustada väga tõsise põletuse.  Nõusta, et triikimine, vee keetmine ja toidu valmistame peaksid toimuma vaid täiskasvanu osalusel ja last ei tohi jätta järelevalveta kuumade esemete juures.  Nõusta, et juuksesirgendajad ja -koolutajad lähevad kiiresti kuumaks ning need tuleb laste käeulatusest väljas hoida.  Soovita, et küpsetamisel peaks kasutama esimesena pliidi tagumist poolt ning pannide ja pottide käepidemed peaks keerama nii, et lapsed ei pääseks neile ligi.  Soovita, et laudadel laudlinu mitte kasutada, kuna lapsed võivad neid tirides endale midagi peale tõmmata, nt. terav ese, kuum jook.  Aita hankida ja paigaldada seinapealseid tikutoosihoidjaid, mis aitavad tikkusid asetada käeulatusest välja, kuid käepäraselt asetada. Internetist otsimiseks kasuta otsisõnu „tikutoosihoidja“, „tikutopsihoidja“.  Aita lastevanematel panna lapse käeulatusest välja esemed, mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse. Testimaks, millised esemed on piisavalt väikesed, et olla potentsiaalselt ohtlikud, saab kasutada WC-paberi rulli. Kui ese mahub rulli sisse, siis on see piisavalt väike, et põhjustada lämbumist.  Aita eraldada suuremate ja väiksemate laste mänguasjad. Väiksematel lastel ei tohi lasta mängida väikesi osi sisaldavate mänguasjadega (nt. suurte laste LEGO-d) ilma järelevalveta.  Aita paigaldada kilekotid hoidmiseks kas kilekotihoidjasse kinnisesse kappi või kõrgemal asetsevasse kappi või kogu ühte kotti (nt. riidest kotike), mille saab riputada kõrgemale lapse käeulatusest välja. Internetist otsimiseks kasuta otsingufraasi „kilekottide hoidja“.  Aita hankida ja paigaldada pistikupesade turvamiseks pistikupesa kaitse. Internetist otsimiseks kasuta otsingufraasi „pistikupesa kaitse“.  Nõusta, et laps ei jääks järelevalveta ja üksi koos loomaga. Kui laps mõistab talle antavaid selgitusi, tuleks teda õpetada loomadega suhtlema turvaliselt (sh. küsima luba, kui tahetakse paitada võõrast looma jne) https://www.devonvet.com/blog/tips- for-teaching-children-how-to-interact-with-animals 23. VANEMAEALISED: Ohtlikud esemed □ Kodus on ohtlikud loomad (nt suur, aktiivne või agressiivne koer, mürgine koduloom, üle jõu käivad kariloomad) □ Kodus on robottolmuimeja, mille liikumisel võib inimene komistada □ Kasutatakse elektrilisi tekke vm elektrilisi soojendajaid □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED: 16 Koduohutuse hindamisankeet  Aita leida keegi, kes looma eest hoolitsemise üle võtaks, kui kodus on üle jõu käiv loom (nt. vabatahtlikud koerte jalutajad koera energia maandamiseks). Kui olukord nõuab, algata looma äravõtmine ja vajadusel suhtle KOV spetsialistidega.  Seadista robottolmuimeja tööaeg selliselt, et see takistaks võimalikult vähe inimese liikumist, kui võimalik ja asjakohane (nt. koristamine TV vaatamise aegadel, öisel ajal jne).  Nõusta inimest kasutama elektriliste soojendite (elektriline soojendustekk) asemel nt. mikrolaineahjus soojendatavat soojakotti või vee baasil soojakotti. 17 Koduohutuse hindamisankeet KÄITUMINE, SUHTLUS JA TOIMETULEK 24. Kodus on inimesi, kelle igapäevatoimetused võivad olla piiratud (eelkõige subjektiivse hinnangu alusel) □ Halvenenud nägemise tõttu (nt inimene kasutab tugevaid miinus- või plussprille) □ Halvenenud kuulmise tõttu (nt inimene kasutab kuulmisabivahendit, ei kuule tavakõne vms) □ Liikumisraskuste tõttu (nt liikumispuue, kasutab kõndimistuge, väsib treppe kasutades) □ Inimene on kukkunud viimase 3 kuu jooksul □ Ebaadekvaatse taju tõttu (nt suhtlemisel tundub ebaadekvaatne, inimene ei orienteeru ajas ja kohas) □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Aita inimesel hankida võimalikke erilahendusi, mis abistaksid tema hakkamasaamist koduses keskkonnas. Kaasa nõustamisprotsessi pere või KOV, kes oleks abiks inimese kodu turvalisemaks kohandamisel. Inimene võib vajada lisaabi (nt. koduteenus), mis võib muuta tema toimetuleku koduses keskkonnas turvalisemaks.  Vaata koos inimesega üle liikumistrajektoor ja võimalusel paiguta mööbel nii, et see ei segaks liikumist ning ei põhjustaks kukkumist.  Uuri inimeselt, kas ta on valmis kolima, kui ta elab kõrgemal korrusel või elukoha tõttu on muul viisil liikumine raskendatud. Kaalu konteksti, kas inimesel on võimalik kolida ja leia muu sobiv eluruum. Kaasata protsessi ka pereliige või KOV töötaja.  Uuri inimeselt, kas võid aidata talle leida mõne seltsilise/abilise (MTÜ Külaliikumine Kodukant; MTÜ Jututajad vms). 25. Käitumine (eelkõige visuaalsel tuvastamisel) □ Kodus suitsetatakse siseruumides (nt suitsukonid laual, tugev suitsulõhn toas) □ Kodus tarvitatakse liigselt alkoholi (nt pudelid nähtavates kohtades, inimene on purjus) □ Kodus on inimene, kes on asjade koguja □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Soovita inimesel käitumisharjumusi muuta või tegevusi võimalikul ohutult teha.  Nõusta, et suitsetamise korral teha seda väljas või kui inimene teeb seda toas, siis soovita, et suitsukonid pandaks ohutusse kohta.  Soovita, et voodis suitsu ei tehtaks. Paku ja aita soetada voodis suitsetajatele võimalusel mittesüttiv voodipesu. Aita soetada taskutuhatoos, mis võiks olla voodi juures (või kasvõi padja all) käepärast. Internetist otsides kasuta otsisõna „taskutuhatoos“. 18 Koduohutuse hindamisankeet  Aita maandada kukkumisega ja tuleohuga seonduvaid riske alkoholi tarvitajate puhul. Aita teha käiguteed puhtaks, nõusta, et võimalikult vähe liigutaks treppidest. Nõusta, et koos ravimitega alkoholi ei tarbiks, kui inimene tarvitab ravimeid. Ürita inimese puhul välja selgitada, kas ta tarvitab alkoholi rõõmust või kurvastusest. Räägi vajadusel KOV töötajaga, millised on võimalused aitamiseks.  Aita kogujatel üheskoos asjadest loobuda – nt. aita asjade sorteerimisel käiguteede puhastamiseks, leia võimalusi asjade turvalisemaks ladustamiseks (tõsta asjad hunnikutest kastidesse või karpidesse), leia keegi, kes asjad soodsalt ära utiliseerib (jäätmejaam, kolatakso, uuskasutuskeskus jne). Selgita inimesele võimalikke tagajärgi.  Paku lahendusi, mis motiveeriksid (mine jälle külla, aga alles siis, kui on koristatud). Mõista, et pikaajaline koguja üldiselt ei naudi tekkinud olukorda, kuid tal puudub jaks, et probleemiga tegeleda. Seetõttu hurjutamine ei aita, vaid võib olukorda süvendada. Praktiline abi, koos tegemine ja mõne inimese leidmine, kes pidevalt abi pakub, võib aidata. Lahendused ei ole kiired, kuid oluline on leida võimalus koheselt peamised käiguteed vabastada. 26. On kahtlus, et inimene võib kannatada lähisuhtevägivalla all □ Jah □ Ei Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Anna info inimese abivajaduse märkamisel KOV-i või politseisse edasi. Info edastamine on kooskõlas seadustega ega riku eraelu puutumatust. 27. VANEMAEALISED: Suhtlus □ Puudub lauatelefon ja/või mobiiltelefon □ Puudub SOS nupp või muu tegutsemist monitooriv seade □ Inimene ei tea hädaabinumbrit □ Puudub inimene, kes regulaarselt võtab ühendust □ Puudub võimalus iseseisvalt toitu, ravimeid jms hankida □ Riskid puuduvad Täpsustus: …. RISKIDE MAANDAMISE SOOVITUSED:  Võta ühendust KOV-i vastava spetsialistiga ja teavita abivajavast vanemaealisest. KOV spetsialist aitab korraldada edasise abi (hädaabinupp, koduteenus jne).  Küsi inimeselt, kas võid aidata talle leida mõne seltsilise (MTÜ Külaliikumine Kodukant; MTÜ Jututajad vms).  Uuri inimeselt, millised on suhted naabritega ja võimalusel võta ise naabritega ühendust, et paluda nt. ülepäeviti uurida, kas vanemaealisel on kõik korras.  Kirjuta hädaabinumber suurelt paberile ja pane magnetitega nt. külmkapile. Samuti võib lisada sinna teisi vajalikke numbreid, nt. laste ja lastelaste telefoninumbrid, 19 Koduohutuse hindamisankeet naabri telefoninumber; nt. Tartus on hoolduskoordinaatoritel oma külmkapimagnetid nime ja telefoninumbriga.  Aita inimesel läbi mõelda enda jaoks, kuidas teda hädaolukorras aidata saab ja kuidas temani pääseb, nt. kes on tema tugivõrgustikus, kas on olemas inimene, kellel on tagavaravõti, kellele mure korral helistada. Samuti anna sotsiaaltöötajale kontakt, kelle poole pöörduda, kui midagi inimesega juhtub. Vajalik edastada info (nt lähedastele, Päästeameti komandopealikule, sotsiaaltöötajale, politseile, perearstikeskusele): Kodunõustamisele kulunud orienteeruv aeg: 20  2022 Kodukeskkonna vigastusriskide hindamismetoodika ja - ankeedi väljatöötamine Lõpparuanne  Praxis 2021 Töö on valminud Päästeameti tellimusel. Projekti tegevusi toetatakse EMP ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021 programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Töö teostaja: Poliitikauuringute Keskus Praxis Ahtri 6A, VI korrus, 10151 Tallinn +372 640 8000 [email protected] Projektijuht: Mariliis Öeren E-post: [email protected] Autorid: Mariliis Öeren Jane Ester Anni Kurmiste Zrinka Laido Töö valmimisse panustasid: Laura Mallene Priit Purge MTÜ Kinoteater 2  Praxis 2021 Sisukord Lühikokkuvõte.............................................................................................................................. 4 Summary….. ................................................................................................................................ 5 Sissejuhatus 6 I etapp – hindamismetoodika ja -ankeedi loomine ............................................................................ 7 1. faas: Kirjanduse analüüs ja intervjuud spetsialistidega ............................................................. 7 Kirjanduse analüüs ................................................................................................................ 7 Kvalitatiivuuring ................................................................................................................... 7 2. faas: Hindamisankeedi algversiooni loomine ........................................................................... 7 3. faas: Hindamisankeedi täiendamine töörühmaga ..................................................................... 7 4. faas: Hindamisankeedi piloteerimine ...................................................................................... 7 5. faas: Lõpliku hindamisankeedi kinnitamine............................................................................. 7 II etapp – hindamisankeedi töövormi loomine, riskide maandamise soovitused ja koolitusvajaduse kirjeldamine 7 1. faas: Hindamisankeedi töövormi loomine ............................................................................... 7 2. faas: Hindamisankeedile riskide maandamise soovituste lisamine ............................................. 7 3. faas: Ametnike koolitusvajaduste hindamine ........................................................................... 7 III etapp – juhendmaterjali koostamine ............................................................................................ 7 IV etapp – hindamisankeeti tutvustava videomaterjali loomine .......................................................... 9 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................... 10 3  Praxis 2021 Lühikokkuvõte Kodudes aset leidvad vigastused, eriti vanemaealiste ja väikelastega, on tõsine murekoht Eesti tervishoius. Selleks, et õnnetusi ära hoida, on vajalik juurutada tulemuslikke ennetus- ja sekkumismeetodeid. Oluliseks teguriks ennetustöös on ohtude varajane märkamine ning sellesse saavad panustada erinevad ametkonnad. Tänasel päeval toimub koduohutuse hindamine suures osas Päästeameti poolt, kes eelkõige keskendub tuleohutusele. Käesoleva töö raames töötati välja koduohutuse hindamisankeet, mis teemade mõistes on laiem ning mida saavad kasutada ka teised ametkonnad. Hindamisankeedis pööratakse eraldi tähelepanu kodudele, kus kasvavad kuni 4-aastased lapsed ning kus elavad vanemaealised. Sisendi saamiseks ankeedi väljatöötamisel ja hindamisprotseduurikast arusaamisel intervjueeriti spetsialiste erinevatest ametkondadest (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, perearstikeskus, kiirabi, valla- või linnavalitsus) ning uuriti praktikaid teistest riikidest. Sellele järgnes iteratiivne ankeedi loomisprotsess (sh ankeedi väiksemahuline piloteerimine Päästeameti poolt), kuhu oli kaasatud projekti tellijapoolne töörühm. Hindamisankeedile lisati juurde loogika numbrilise riskihinnangu andmiseks , edasised tegutsemissoovitused ning soovitused riskide maandamiseks. Hindamisankeedi kasutajasõbralikkuse ja arusaadavuse tõstmiseks koostati eraldi juhend- ja videomaterjal. 4  Praxis 2021 Summary Injuries that occur at home, especially to the elderly and small children, are a serious concern in Estonian health care. In order to prevent accidents, it is necessary to implement effective prevention and intervention methods. An important factor in prevention is the early detection of risks, and various agencies can contribute to this. Today, home injury assessment is largely carried out by the Rescue Board, which primarily focuses on fire safety. Within the scope of this work, a home safety assessment form was developed, which is broader in terms of topics and can be used by other agencies. In the assessment form, special attention is paid to homes where children up to 4 years of age and elderly people live. In order to get input to develop the questionnaire and understand the assessment procedure, specialists from different agencies were interviewed (Rescue Board, Police and Border Guard Board, general medical practice, emergency services, municipal or city government) and practices from other countries were researched. This was followed by an iterative assessment form creation process (including small- scale piloting of the form by the Rescue Board), in which the project’s contracting authority’s working group was involved. Logic for giving a numerical risk assessment, further action recommendations and recommendations for risk mitigation were added to the assessment form. In order to increase the user- friendliness and comprehensibility of the assessment form, separate instructional and video material was prepared. 5  Praxis 2021 Sissejuhatus Eestis on koduvigastused suur tervishoiu probleem ning efektiivsed ja tulemuslikud ennetus- ja sekkumismeetodid on hädavajalikud selleks, et õnnetusi või nende raskeid tagajärgi ära hoida. Andmetele tuginedes on eriti vajalik pöörata tähelepanu vanemaealistele ja väike-lastele (1, 2). Ühe aasta jooksul registreeritakse eakatel ligi 12 000 koduvigastusjuhtu ning alla 5-aastastel ligi 7000 juhtu (1). Kui 65–74-aastaste vigastusest juhtub kodus pea iga teine (48%) õnnetus, siis 85-aastaste ja vanemate kodus toimuvate õnnetuste osakaal oli 2021. aastal ligi 61%. Alla 5-aastaste laste vigastustest 73% leidis aset kodus. Peamine põhjus nii vanemaealiste kui väikelaste vigastustel kodukeskkonnas on kukkumine. Mainitud vanusegruppide puhul on oluline, et vigastuste ennetus oleks sihistatud ja kasutusel oleksid efektiivsed meetmed vigastusjuhtude ja suremuse ära hoidmiseks. Sobivate meetmete valikul on abiks teistes riikides kasutatavad praktikad ja sekkumised, mida on võimalik ka Eestis rakendada. Üldjuhul hõlmavad koduohutuse hindamismeetodid põhjalikku kodukeskkonna võimalike riskide tuvastamist nii eluruumidest väljast (halb valgustus, eba-ühtlane kõnnipind, takistused) kui seest (libisemisoht, trepid, libedad pinnad, puuduvad käsi-puud või vannitoas esinevad ohud). Töö raames töötati välja kodukeskkonna vigastusriskide hindamisankeet, milles on silmas peetud sealhulgas kuni 4-aastaseid lapsi ja vanemaealisi ning käsitletud ka riskitegurite maandamist. Hindamisankeeti saavad kasutada koduvigastuste ennetamisega kokku puutuvad ametkondade ja kohalike omavalitsuste spetsialistid. Hindamisankeedi kasutamise tõhustamiseks loodi toetav juhendmaterjal koos tutvustavate õppevideotega. Töö viidi läbi neljas etapis:  hindamismetoodika ja -ankeedi loomine (sh kirjanduse analüüs ja intervjuud spetsialistidega, hindamisankeedi algversiooni loomine, hindamisankeedi täiendamine töörühmaga, piloteerimine ja kinnitamine);  hindamisankeedi töövormi loomine, riskide maandamise soovitused ja koolitus-vajaduse kirjeldamine;  juhendmaterjali koostamine;  hindamisankeeti tutvustava videomaterjali loomine. 6  Praxis 2021 I etapp – hindamismetoodika ja -ankeedi loomine Hindamismetoodika ja -ankeedi väljatöötamine toimus viies faasis: 1) kirjanduse analüüs ja intervjuud spetsialistidega, 2) hindamisankeedi algversiooni loomine, 3) hindamisankeedi täiendamine töörühmaga, 4) hindamisankeedi piloteerimine, 5) lõpliku hindamisankeedi kinnitamine. Töövahendi loomisel jälgiti, et oleks kaetud tellija poolt välja toodud kuus kodukeskkonna (sh abihooned ja õueala) vigastusriskide liiki: kukkumine (RHK-10 koodid W00-W19), mürgistus (X20- X29 ja X40-X49), mehaanilise jõu toime (W20-W64), suitsu, tule, leekide, kuumuse ja tuliste esemete toime (X00-X19), uppumine ja lämbumine (Y20-Y21), külmumised (W85-W99). 1. faas: Kirjanduse analüüs ja intervjuud spetsialistidega 2. faas: Hindamisankeedi algversiooni loomine 3. faas: Hindamisankeedi täiendamine töörühmaga 4. faas: Hindamisankeedi piloteerimine 5. faas: Lõpliku hindamisankeedi kinnitamine II etapp – hindamisankeedi töövormi loomine, riskide maandamise soovitused ja koolitusvajaduse kirjeldamine Projekti II etapi tegevused viidi ellu kolmes faasis: 1) hindamisankeedi töövormi loomine, 2) hindamisankeedile riskide maandamise soovituste lisamine, 3) ametnike koolitusvajaduste hindamine. 1. faas: Hindamisankeedi töövormi loomine 2. faas: Hindamisankeedile riskide maandamise soovituste lisamine 3. faas: Ametnike koolitusvajaduste hindamine III etapp – juhendmaterjali koostamine Projekti III etapi raames keskenduti koduohutuse hindamisankeedi juhendmaterjali koostamisele (Lisa 4, eraldi failina). Juhendmaterjalis on välja toodud töö eesmärk ja kasu sihtrühmadele, ülevaade hindamisankeedi koostamise protsessist, juhised ankeedi kasutamiseks (sh, kuidas kujuneb üldskoor ja millised on järgnevad tegutsemisviisid), näited hindamise läbiviimisest ning üleskutse koostööks ja infovahetuseks teiste ametkondadega. Hindamise läbiviimise näidetena (mida märgata ja kuidas reageerida) on kujutatud järgmised olukorrad, mida illustreerivad pildid, mis tehti IV etapi videomaterjali võttepäeval:  Õuealal on märgata kaevu, mis on katmata. Kaevu kõrval vedeleb lagunenud kate. Aias jooksevad ringi väikesed lapsed.  Tuppa sisenedes märkad, et teisele korrusele viib trepp, millel ei ole käsipuud ega turvavõrku. Peres on kaks last ja vanemaealised.  Märkad, et kahe väikse lapsega peres on märgistamata pudelis kodukeemia, mida hoiustatakse lastele ligipääsetavas köögikapis. 7  Praxis 2021  Üksinda elava eaka eluruumides viibides näed, et köögis on lahtised rippuvad juhtmed ning põrandal olevad juhtmed takistavad liikumist.  Esimese korruse elutoas on kamin, mis on prügi täis ning mille ees on vaip. Tuhaämbrina kasutatakse plastikämbrit.  Hindamise käigus mainib eakas inimene, et tal ei ole ühtegi inimest, kes temaga regulaarselt suhtleks. 8  Praxis 2021 IV etapp – hindamisankeeti tutvustava videomaterjali loomine Projekti IV etapi filmiti üles videomaterjal eesmärgiga edastada ametkondadele haaraval, lihtsasti mõistetaval ja meeldejääval viisil koduohutuse hindamisega seotud teavet, mis toetaks koduohutuse hindamisvahendi kasutamist. Filmimise eest vastutas MTÜ Kinoteater2 , kes koostas eelnevalt töö käigus loodud materjalide pealt kontseptsiooni ja stsenaariumi, mida tagasisidestati ja kooskõlastati tellijaga. Videomaterjalis keskendutakse viiele teemale:  koduõue ohutus;  koduohutus eakale inimesele;  tuleriskide maandamine;  käitumisriskide maandamine;  ohutu lapsepõlv. —————————————————————————————————————————— 2 Stsenaarium ja režii – Paavo Piik, kaamera – Joosep Ehasalu, kunstnik – Janis Rižovs, näitleja – Sander Rebane. 9  Praxis 2021 Kasutatud kirjandus 1. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel VIG12: Vigastuste välispõhjused toimumise koha, vanuserühma ja elukoha järgi; kasutatud 08.08.2022, https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__09Vigastused/VIG12.px/ table/tableViewLayout2/ 2. Yon Y, Hernández-García L, Di Giacomo G, Rakovac I, Passmore J, Mikkelsen B. Reducing violence and injury in the WHO European region. The Lancet Public Health. 2020 Aug;5(8):e422. 10