dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE)

Sotsiaalministeerium · 5. september 2022
Viit
1.2-3/2917-1
Registreeritud
5. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2022
Vastutaja
Liidia Soontak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. september 2022

Failid

  • 📎1-1-14-664-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_664_SE_kohta.asice228 KB
  • 📎22-01718-2.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus .09.2022 nr 1-1/14-664/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 31. augustil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Anita Möldre 631 6338, [email protected] Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2023 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et erakorraliselt suurend atakse pensioni d e baasosa ja tõst etakse rahvapensioni määra 20 euro asemel 50 euro võrra , toetamaks eesti vanaduspensionäride, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensio ni saavate inimeste, järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride toimetulekut ning majanduslikku heaolu. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kriisiolukorras on oluline, et riik ulataks inimestele abikäe. S uhteli se vaesus e määr ei ole Eestis väike ning s uhtelises vaesuses elab Eestis kõige rohkem 65-aastaste ja vanemate inimeste sihtgrupp , see tähendab pensionärid, k ellel muud sissetulekut peale pensioni ei ole. Pensionärid on Eesti hinnatundlikuim sihtgrupp ning nad vajavad riigilt kiire inflatsiooniga toimetulekuks ning elementaarseks äraelamiseks lisaabi. Riik saab pensionäre aidata pensionitõusuga. Senine pensionitõus ei ole vastavuses energia- ning toiduhindade tõusuga . Tänase inflatsioonimäära juures ei ole võimalik ainult pensionist ära elada ning inimesed peavad hakkama valima toasooja ning täis kõhu vahel , rääkimata tervislikust eluviisist, heast elukvaliteedist ja väärilisest äraelamisest. Ka a valikus ruumis ja eesti kultuurielus ei ole pensionäridel tänaste hindade juures võimalik osaleda . Inflatsiooni tõusu jätkudes s uhteline vaesus süveneb , inimese majanduslik toimetulek ning elukvaliteet halveneb. Eelnõuga tõstetakse pensionide baasosa ja tõsta rahvapensioni määra erakorraliselt 20 euro asemel 50 euro võrra, võimaldades vanemaealistele inimestele paremat ning väärilisemat majanduslikku toimetulekut. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Pensioni baasosa ja rahvapensioni määra erakorraline tõstmine mõjutab 2023. aastal kokku üle 321 000 eesti vanaduspensionäri, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pension i saavat inimest , töövõimetuspensionäri ning toitjakaotuspensionäride pension i saavat pensionär i . Rahvapensioni määra erakorraline tõus mõjutab üle 3200 inimes e toimetulekut . 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Tuginedes Rahandusministeeriumi arvutustele ja erakorralise 20-eurose pensioni baasosa ja rahvapensioni määra tõusu kulude ja tulude prognoosile 2023-2025, on eeldatav pensionitõusu mõju 50-eurose pensionitõusu puhul riigieelarvele 2023. aastal -177,5 miljonit eurot, 2024. aastal – 190 miljonit eurot ning 2025. aastal -202,5 miljonit eurot. Seega suurenevad kulud 20-euro asemel 50-eurose pensionitõusu puhul 2023. aastal 106,5 miljonit, 2024. aastal 114 miljonit ja 2025. aastal 121,5 miljonit. Samuti tuleb keskmise vanaduspensioni tõusul arvestada vastava eelarveaasta riigieelarves pensioniealistele inimestele vastaval maksustamisperioodil kehtiva keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastuse ning sellega kaas n evate kuludega. 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 31.08 .2022. a Jaanus Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Riikliku pensionikindlustuse seadus e muutmise seadus § 1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 lõiget 1 9 muudetakse järgmise lt : „(1 9 ) 2023. aasta 1. jaanuaril tõstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 50 euro võrra.“. § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 31.08. 2022. a Jaanus Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2023 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et erakorraliselt suurendatakse pensionide baasosaja töstetakse rahvapensioni määrä 20 euro asemel 50 euro vörra, toetamaks eesti vanaduspensionäride, soodustingimustel vanaduspensionide seaduseja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensioni saavate inimeste, järelejäänud töövöimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride toimetulekut ning majanduslikku heaolu. 2. Eelnöu sisu ja vordlev analuus Kriisiolukorras on oluline, et riik ulataks inimestele abikae. Suhtelise vaesuse maar ei ole Eestis väike ning suhtelises vaesuses elab Eestis köige roKkem 65-aastaste ja vanemate inimeste sihtgrupp3, see tähendab pensionärid, kellel muud sissetulekut peale pensioni ei ole. Pensionärid on Eesti hinnatundlikuim sihtgmpp ning nad vajavad riigilt kiire inflatsiooniga toimetulekuks ning elementaarseks äraelamiseks lisaabi. Riik saab pensionäre aidata pensionitöusuga. Senine pensionitöus ei ole vastavuses energia- ning toiduhindade töusuga. Tänase inflatsioonimäära juures ei ole vöimalik ainult pensionist ära elada ning inimesed peavad hakkama valima toasooja ning täis kohu vahel, rääkimata tervislikust eluviisist, heast elukvaliteedist ja väärilisest äraelamisest. Ka avalikus ruumis ja eesti kultuurielus ei ole pensionäridel tänaste hindade juures vöimalik osaleda. Inflatsiooni töusu jätkudes suhteline vaesus suveneb, inimese majanduslik toimetulek ning elukvaliteet halveneb. Eelnöuga töstetakse pensionide baasosa ja tösta rahvapensioni määrä erakorraliselt 20 euro asemel 50 euro vörra, vöimaldades vanemaealistele inimestele paremat ning väärilisemat majanduslikku toimetulekut. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse möjud Pension! baasosaja rahvapensioni määrä erakorraline tostmine mojutab 2023. aastal kokku ule 321 000 eesti vanaduspensionäri, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensioni saavat inimest, töövöimetuspensionäri ning toitjakaotuspensionäride pensioni saavat pensionäri. Rahvapensioni määrä erakorraline töus möjutab ule 3200 inimese toimetulekut. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud 'RT I, 18.02.2022, 8 2 Suhteline vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri. 3 Suhtelise vaesuse maar oli 2020. aastal 20,6%. Allikas: Statistikaamet. 4 Rahvapension on möeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaazi (15 aastat). Tuginedes Rahandusministeeriumi arvutustele ja erakorralise 20-eurose pensioni baasosa ja rahvapensioni määrä töusu kuludeja tulude prognoosile 2023-2025, on eeldatav pensionitöusu möju 50-eurose pensionitöusu puhui riigieelarvele 2023. aastal -177,5 miljonit eurot, 2024. aastal - 190 miljonit eurot ning 2025. aastal -202,5 miljonit eurot. Seega suurenevaa kulud 20-euro asemel 50-eurose pensionitousu puhui 2023. aastal 106,5 miljonit, 2024. aastal 114miljonitja 2025. aastal 121,5 miljonit. Samuti tul eb keskmise vanaduspensioni töusul arvestada vastava eelarveaasta riigieelarves pensioniealistele inimestele vastaval maksustamisperioodil kehtiva kesb-nise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastuse ning sellega kaasnevate kuludega. 6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega Käesolev eelnöu on vastavuses Euroapa Liidu öigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2023. aasta l.jaanuaril. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 31.08.2022.a Jaanus Karilaid '. Eesti Keskerakonpa'fraktsiooni esimees ^L^- 5 Vördluseks: 20-eurose pensionitöusu eeldatavad möjud on 2023. aastal -71 miljonit, 2024. aastal -76 miljonit ning 2025. aastal -81 miljonit eurot. EELNÖU Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus § l. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Riikliku pensionikindlushise seaduse § 61 löiget l9 muudetaksejärgmiselt: ,,(19) 2023. aasta l. jaanuaril töstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määrä 50 euro vörra.". § 2. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2023. aasta l.jaanuaril. Jiiri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 31.08.2022.a Jaanus Karilaid Eesti Keskerakopfiä^fraktsrooni esimees Riigikogu Kantselei, K»upäev"XC^^&< ^ /7777V^C^ Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 02.09.2022 /1-1/14-664 ; Riigikantselei / 02.09.2022 / 2-5/22-01718 Resolutsiooni teema: Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 22.09.2022 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 15.09.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 29.9.2022 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-1030. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 02.09.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-1030 - Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 2.9.2022 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 22.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cf92cf6f-db9a-4297-b176-b78571fe17e6 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cf92cf6f-db9a-4297-b176-b78571fe17e6?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel