Sotsiaalministri 26. jaanuari 2007.a määruse nr 11 „Ohvriabi vabatahtlikule ohvri abistamisega seotud sõidu- ja sidekulude hüvitamise kord ja piirsumma“ muutmine

Sotsiaalministri 26. jaanuari 2007. a määruse nr 11 „Ohvriabi vabatahtlikule ohvri abistamisega seotud sõidu- ja sidekulude hüvitamise kord ja piirsumma“ muutmise määruse seletuskiri 1.Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Muudatusega suurendatakse ohvriabi vabatahtlikele makstava hüvitise suurust, et tagada vabatahtlike motiveeritus panustada ohvriabiteenuste osutamisse ning nende kaasamise jätkusuutlikkus ja parem kättesaadavus kaugemates piirkondades. Hüvitise maksimaalne suurus ühes kalendrikuus võrdsustatakse teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamisel maksuvaba hüvitise piirmääraga ühes kalendrikuus, s.o 335 eurot. Samuti suurendatakse sõidukulude piirmäär ühe kilomeetri kohta 0,1 eurolt kilomeetri kohta 0,2 eurole kilomeetri kohta. Muudatustega kasvab inimeste soov panustada ohvriabi vabatahtlikuna. Seeläbi suureneb ohvriabi vabatahtlike arv ning ohvriabi pakutava abi mitmekesisus ja ohvriabi võimekus abi osutada. Vabatahtlike abil osutatavad teenused saavad üle Eesti ühtlasemalt kättesaadavaks. 1.2. Määruse eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Airi Mitendorf (töölt lahkunud). Eelnõu koostamisel osalesid Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid Kaire Tamm ([email protected]), Hannaliisa Uusma ([email protected]) ja Andrus Jürgens ([email protected]). Määruse ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Lily Mals (e-post: [email protected]; tel 626 9199). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post: [email protected]; tel 626 9320). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse sotsiaalministri 26. jaanuari 2007. a määruse nr 11 „Ohvriabi vabatahtlikule ohvri abistamisega seotud sõidu- ja sidekulude hüvitamise kord ja piirsumma“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 02.12.2016, 4. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse muutmise eesmärk Ohvriabi seaduse § 6 lõike 1 kohaselt võib ohvriabiteenuse osutamises osaleda vabatahtlik Sotsiaalkindlustusameti ametniku või ohvriabiteenuse osutaja juhendamisel. Vabatahtlik osaleb teenuse osutamisel oma vabast ajast ja tasu saamata. Ohvriabi vabatahtlikele hüvitatavate kulude piirsummad on muutumatuna püsinud 2007. aastast. Selleks, et tagada vabatahtlike jätkuv soov ohvriabiteenuste osutamisse panustada ning nende kaasamise jätkusuutlikkus, on vajalik neile hüvitatavate sõidukulude piirsummad ajakohastada. Kuigi ohvriabi on vabatahtlikke kaasanud selle loomise ajast alates, on aktiivsem vabatahtlike otsimine, koolitamine ja kaasamine toimunud viimastel aastatel. Ohvriabis kaasatakse vabatahtlikke suure riskiga lähisuhtevägivalla ohvrite toetamisel ja taastava õiguse teenuste osutamisel. Vabatahtlike võimalik kasutusala ohvriabisüsteemis on oluliselt laiem. Juba on 1 alustatud vabatahtlike kaasamisega psühhosotsiaalse abi jm toe pakkumisse ja väljareageeriva kriisitiimi töösse. Seoses sõjapõgenike abistamisega on vabatahtlike kaasamine muutunud aina aktuaalsemaks. Edaspidi on võimalik vabatahtlikke kaasata ka riskikäitumisega noorte ja vägivallast loobuda soovijate toetamiseks. Kehtivad ohvriabi vabatahtlikele hüvitatavate (sõidu)kulude piirsummad ei kata tegelikke sõidukulusid ning raskendavad vabatahtlike kaasamist nendel juhtudel, kus abistatavad inimesed elavad keskustest kaugele jäävates piirkondades või on vabatahtliku abistaja ja abivajaja vahemaa pikem. Lisaks on kehtiv ohvriabi vabatahtlikule hüvitatavate kulude piirsumma (0,10 eurot) kaks korda madalam kui sarnased piirsummad mitmes teises riigiasutuses, sealhulgas Sotsiaalkindlustusametis (alates 06.04.2022), kus sõidukulude piirmäär ühe kilomeetri kohta on 0,20 eurot. Lepinguliste vabatahtlike sõidukulude poole madalam kompensatsioon ei ole sisuliselt kuidagi põhjendatav. Hüvitatavate kulude madalad piirsummad on praktikas toonud kaasa mitmeid juhtumeid, kus vabatahtlikud on tööga kaasneva mittehüvitatava sõidukulu tõttu väljendanud koostööst loobumise mõtteid või lausa loobunud teenuse osutamisest. Selle vältimiseks on aga vaja vabatahtlikele hüvitatavate sõidukulude piirsummad ajakohastada. Määruse eesmärk on muuta sotsiaalministri 26. jaanuari 2007. a määrust nr 11, et tõsta ohvriabi vabatahtlikele ühes kuus hüvitatavate kulude määra ja sõidukulude piirmäära. Muudatustega kasvab inimeste motiveeritus panustada ohvriabi vabatahtlikuna. Seeläbi suureneb ohvriabi vabatahtlike arv ning ohvriabi pakutava abi mitmekesisus ja ohvriabi võimekus abi osutada. Vabatahtlike abil osutatavad teenused saavad üle Eesti ühtlasemalt kättesaadavaks. 3. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest punktist. Punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõiget 1 ning selles asendatakse senine vabatahtlikule hüvitatava kulu määr 31,96 eurot kalendrikuus 335 euroga kalendrikuus. Punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõiget 2, seades vabatahtlikule hüvitatavate sõidukulude piirmääraks ühe kilomeetri kohta 0,10 euro asemel 0,20 eurot. Mõlema muudatuse põhjendused on esitatud seletuskirja punktis 2. 4. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Määruse rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatustel puudub mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhtele. Kaudse mõjuna on sotsiaalse mõju all lühidalt välja toodud ka võimalik mõju avaldumine elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule, kuid mõju detailsemaks hindamiseks on mõju liiga väike või ei ole selle hindamiseks piisavalt andmeid. Mõjutatud sihtrühma kirjeldus – ohvriabiteenuse osutamisel osalevad vabatahtlikud 2 Vabatahtlik saab osaleda ohvriabiteenuse osutamisel Sotsiaalkindlustusameti ametniku või ohvriabiteenuse osutaja juhendamisel. Kuigi vabatahtlike kaasamine on toimunud alates sellise võimaluse kehtima hakkamisest, on just viimastel aastatel suurenenud vabatahtlike kaasamine ja koolitamine. Samuti on seoses sõjapõgenike abistamisega muutunud vabatahtlike kaasamine veelgi aktuaalsemaks. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2022. aasta aprilli seisuga ohvriabis vabatahtlikke kokku umbes 200. MARAC võrgustikes toetab ohvreid umbes 60 vabatahtlikku, kellest juhtumite kõrval töötab keskmiselt 30–40 vabatahtlikku aastas. Taastava õiguse vabatahtlikke on koolitatud 122, kellest aktiivselt töötab umbes 100. Psühhosotsiaalset tuge pakuvad ohvriabis umbes 30 vabatahtlikku. Kogu elanikkonnast moodustab sihtrühm seega alla 0,1%, ka tööjõuga võrreldes on sihtrühma suurus väga väike (samuti alla 0,1%). Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Ohvriabiteenuse osutamisel osalevad vabatahtlikud oma vabast ajast ning nad ei saa selle eest tasu. Vabatahtlikele hüvitatakse teatud kulud ja seda kehtestatud piirmäärade ulatuses. Kehtiva korra järgi hüvitatakse vabatahtlikule kulu kokku kuni 31,96 euro ulatuses kalendrikuus ning sõidukulude piirmäär ühe kilomeetri kohta on 0,10 eurot. Nimetatud piirmäärasid ei ole muudetud 2007. aastast. Samas on sellest ajast sarnaste kulutuste piirmäärasid muudetud ning lisaks on kasvanud olulisel määral ka tarbijahinnaindeks (võrreldes 2007. aastaga on 2021. aastaks tarbijahinnaindeks suurenenud 44,5%1). Seega ei kata vabatahtlikele hüvitavate kulude piirmäärad ära nende tegelikke kulutusi. Muudatuse tulemusena suureneb vabatahtlikele hüvitatavate kulude piirmäär 31,96 eurolt 335 euroni kalendrikuus ning senine 0,10 euro suurune sõidukulude hüvitamise piirmäär suureneb 0,20 euroni ühe kilomeetri kohta. Muudatused on olulised, et vähendada vabatahtlike kaasamisega seotud ebasoovitavate mõjude riske: madalad piirmäärad ei motiveeri vabatahtlikke teenuse osutamisel osalema (ei lisandu uusi vabatahtlikke ja senised vabatahtlikud loobuvad koostööst) ega motiveeri vabatahtlikke teenuse osutamisel osalema, kui abistatavad inimesed elavad keskustest kaugele jäävates piirkondades. Arvestades kehtivaid piirmäärasid, on sõidukulude hüvitamise taotlemine ebaproportsionaalselt suure halduskoormusega, mistõttu on eeldatavalt ka mitmed vabatahtlikud üldse loobunud vastavate kulude hüvitamise taotlemisest. Kokkuvõttes suureneb muudatustega inimeste motiveeritus panustada ohvriabiteenuse osutamisse vabatahtlikuna. Seeläbi suureneb ohvriabiteenuse osutamisel abi mitmekesisus ja paraneb selle kättesaadavus. Teenuse kvaliteet ja kättesaadavus mõjutavad seega ka ohvriabiteenuse potentsiaalseid kasutajaid. Lisaks aitavad muudatused kaasa sellele, et osutatavad teenused on üle Eesti ühtlasemalt kättesaadavad. Mõju teenusesaajatele ega mõju regionaalses vaates ei ole võimalik detailsemalt hinnata. Kui teenused on üle Eesti ühtlasemalt kättesaadavad, siis väheneb eeldatavalt ka vajadus läbida abivajajani jõudmisel pikemaid vahemaid, mis hoiab kokku nii aega kui sõidukulu, kuid omab seeläbi kaudset mõju elu- ja looduskeskkonnale. Viimati nimetatu tähendab seda, et mida lühem vahemaa, seda enam hoiame kokku transpordiga seotud energiat ja vähendame nii nn ökoloogilist jalajälge. Arvestades aga vabatahtlikke arvu, on eeldatav mõju siiski vähene. Lisaks ei ole piisavalt andmeid erinevate vahemaade ja transpordi kohta, et hinnata mõju elu- ja looduskeskkonnale täpsemalt. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes on sihtrühma jaoks tegemist olulise mõjuga, kuid kuigi mõjutatud sihtrühm on võrreldes kogu tööealise elanikkonnaga väike, eeldab muudatus sellega kohanemist (mõju 1 Statistikaamet, tarbijahinnaindeksi kalkulaator. https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator 3 ulatus keskmine) ja mõjutab vabatahtlikke regulaarselt ehk vabatahtlikuks hakkamisel või vabatahtlikuna teenuse osutamisel osalemisel (mõju avaldumise sagedus keskmine). Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Muudatused avaldavad peamiselt mõju Sotsiaalkindlustusameti tööprotseduurile ja eelarvele. Mõjutatud sihtrühma kirjeldus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatused mõjutavad Sotsiaalkindlustusameti töökoormust, sest eeldatavalt on senisest enam vabatahtlikke, kes taotlevad sõidukulude hüvitamist ning seetõttu suureneb sõidukulude aruandluse tõttu Sotsiaalkindlustusameti töökoormus (nt MARAC koordinaatoritel, finantstöötajatel). Arvestades aga senist vabatahtlikke arvu, ei ole isegi nende arvu suurenemisel eeldatav mõju suur. Nimelt on ka praegu vaja sõidukulude aruandlusega tegeleda ning ühekordselt on vaja töökorralduses ja protseduurides sisse viia uued piirmäärad. Võib öelda, et mõju avaldumise sagedus on ühekordne. Muudatusega kaasneb Sotsiaalkindlustusameti eelarvest hüvitatavate kulude suurenemine (ebasoovitav mõju), kuid arvestades vabatahtlike arvu ja Sotsiaalkindlustusameti kogueelarvet, on mõju väike. Näiteks 2021. aastal kompenseeris Sotsiaalkindlustusamet MARAC-i ja taastava õiguse vabatahtlikele sõidukulusid kokku ligi 735 euro ulatuses ning kokku hüvitati sõidukulusid 7350 kilomeetri eest, need kulud kaeti ESF-i ja Norra projektide vahenditest. Sõidukulude hüvitise piirmäära tõstmine 0,20 euroni kilomeetri kohta tähendab koos ühe kalendrikuu kulude piirmäära tõstmisega 335 eurole seda, et maksimaalne kulu ühe vabatahtliku kohta aastas on kuni 4020 eurot. Võrreldes kehtiva olukorraga võib lisanduda neid vabatahtlikke, kes seni ei ole ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse tõttu kulude hüvitamist taotlenud, samuti võib süsteemi lisanduda uusi vabatahtlikke. Kulude suurenemise kõrval võib tekkida aga teatud kulude kokkuhoid, kui paraneb üle-eestiline kaetus, mistõttu muutuvad vahemaad vabatahtlike ja abivajajate vahel lühemaks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes mõjutab muudatus riigiasutustest ainult Sotsiaalkindlustusametit (mõjutatud sihtrühm väike) ning sellega ei kaasne olulist mõju (mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike). Muudatusega kaasneb eelarve suurenemine, kuid arvestades selle osatähtsust SKA eelarvest, võib ebasoovitavate mõjude riski hinnata samuti väikeseks. Koondmõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele Muudatusega väheneb vabatahtlike jaoks piirmäärade tõusuga ebaproportsionaalselt suur halduskoormus, mis kaasnes seniste väga madalate piirmääradega. Teisalt ei lisandu uusi aruandluskohustusi ning seetõttu võib muudatuse mõju elanike (st vabatahtlike) halduskoormusele hinnata väikeseks. Muudatusega võib kaasneda vähene töökoormuse kasv Sotsiaalkindlustusametile, kuid seda lisanduvate taotluste arvelt ning muudatusega ei lisata uusi kohustusi. Muudatus ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust ega kohalike omavalitsuste töökoormust. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Ohvriabi vabatahtlikele hüvitatava sõidukulu suurem piirsumma toob kaasa sõidukulude eelarvevajaduse kasvu, mida on kavas katta Sotsiaalkindlustusameti eelarvelistest vahenditest. 4 Lisanduvate kulude täpne suurus sõltub kaasatavate vabatahtlike arvust, nende tööülesannete sisust, vabatahtlike ja nende võimalike klientide asukohast. Senine vabatahtlike kaasamise kogemus näitab, et sõidukulude hüvitist ei vaja kõik vabatahtlikud, kuna tööülesanded ja abi osutamise viisid on erinevad. Näiteks MARAC-i võrgustikus kaastakse vabatahtlikke nn piirkondlikkuse põhimõttel ehk vabatahtlikud töötavad peamiselt samas piirkonnas asuvate juhtumitega. Lisaks pakuvad MARAC-i vabatahtlikud silmast silma kohtumiste kõrval palju tuge ka telefoni või veebinõustamise teel. Taastava õiguse vabatahtlikud töötavad peamiselt füüsiliste kohtumiste vormis (eeltöö toimub telefoni teel ja vajaduse korral veebikohtumistel) ning kuna igas maakonnas vabatahtlikke pole, on klientideni jõudmiseks vaja läbida pikemad vahemaad. Hüvitise piirmäära tõstmine kaks korda (0,20 eurot/km) tähendaks kehtiva kalendrikuu piirmäära (31,96 eurot/kuus) korral sõidukulude hüvitamist aastas summas ligi 1500 eurot. Kuna kavas on tõsta ka ühes kalendrikuus hüvitatava summa piirmäära, oleks muudatusega lisanduv mõju eelarvele mõnevõrra suurem. Eeldusel, et sõidukulude piirmäär on 0,20 eurot/km kohta ning hüvitise piirmäär kalendrikuus 335 eurot, on maksimaalne kulu ühe vabatahtliku kohta aastas kuni 4020 eurot ja näiteks 100 vabatahtliku kohta kuni 402 000 eurot aastas. Siinkohal tuleb arvestada, et vabatahtlike kaasamise maht ja ülesanded, millega kaasneks sõidukulu kompenseerimise vajadus, on igal konkreetsel juhul Sotsiaalkindlustusameti planeerida, arvestades tegelikke eelarvevõimalusi. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse Sotsiaalkindlustusameti eelarvest, sh välisprojektide vahenditest. Kuni 2023. aasta lõpuni kaetakse MARAC-i vabatahtlike kulud ESF-i projekti vahenditest ja taastava õiguse vabatahtlike kulud Norra projektide vahenditest ning edaspidi kõnealuste projektide jätkurahastusest (taotlemisel). Psühhosotsiaalse toe osutamisse kaasatavate vabatahtlike sõidukulud kaetakse 2022. aastal Sotsiaalkindlustusameti eelarvest, kasutades osaliselt lisaeelarvega ette nähtud vahendeid psühhosotsiaalse kriisiabi võimekuse suurendamiseks. Edaspidi, kui vabatahtlike kaasamine võrreldes praeguste mahtudega märkimisväärselt suureneb, võib tekkida vajadus lisavahendite järele hinnanguliselt aastas kuni 10 000 eurot. Vastavad vahendid leitakse Sotsiaalkindlustusameti enda vahenditest. Igal juhul on 335 euro näol tegemist piirsummaga ehk maksimaalse hüvitisega. Sotsiaalkindlustusamet saab sõltuvalt olukorrast ja eelarvevahendite olemasolust tasuda piirmäärast väiksemas summas. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Määruse kooskõlastamine, huvirähmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Sotsiaalkindlustusametile. Siseministeerium kooskõlastas määruse eelnõu märkusteta ning Justiitsministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet määruse eelnõu kohta kommentaare ei esitanud. 5  MINISTRI MÄÄRUS 02.09.2022 nr 68 Sotsiaalministri 26. jaanuari 2007. a määruse nr 11 „Ohvriabi vabatahtlikule ohvri abistamisega seotud sõidu- ja sidekulude hüvitamise kord ja piirsumma“ muutmine Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 6 lõike 6 alusel. Sotsiaalministri 26. jaanuari 2007. a määruses nr 11 „Ohvriabi vabatahtlikule ohvri abistamisega seotud sõidu- ja sidekulude hüvitamise kord ja piirsumma“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse arv „31,96“ arvuga „335“; 2) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse arv „0,10“ arvuga „0,20“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler