Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine

Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muudatusega lisatakse immuniseerimiskava tasuta gripivastase vaktsineerimise sihtrühma hulka lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a) ehk eelkooliealised lapsed, rasedad, üle 7-aastased alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus), ning 60–64-aastased isikud. Muudatus jõustub üldises korras. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Marge Truu ([email protected]; 626 9154). Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Susanna Jurs ([email protected]; 626 9731). Eelnõu mõjusid on hinnanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik ([email protected]; 626 9301). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Muudetakse määruse § 2 lõike 4 sõnastust. Muudatusega lisatakse gripivastase vaktsineerimise saajate hulka ka lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a), rasedad, üle 7-aastased alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus), ning laiendatakse vanemaealiste riskirühma 60–64-aastaste inimestega. Perioodil 2011–2020 on grippi surnud 313 inimest, nende seas kaheksa last, kellel kõigil olid rasked kaasuvad haigused. 2018/2019 hooajal haigestus grippi 45 000–55 000 inimest. Oluliselt suurenes hospitaliseerimist vajanud kuni 15-aastaste laste ja noorukite arv, moodustades 42,3% kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest. Vaktsineeriti kokku 92 529 inimest, mis on Eesti elanikkonnast 7,02%. 2019/2020 hooaeg oli grippi haigestumise seisukohast Terviseameti andmetel üheks leebemaks viimase viie aasta jooksul (haigestus ligikaudu 12000 inimest). Kõige olulisemaks põhjuseks võib pidada seejuures 12.03.2020 välja kuulutatud eriolukorda. Gripivastase vaktsineerimisega hõlmatus kogu elanikkonnas kasvas 44,9% võrra. Seejuures kasvas hõlmatus võrreldes eelmise hooajaga 0–4 aastaste laste seas 55,2% ja vanemaealiste seas 50,8% võrra. Vaktsineeriti ligikaudu 135 000 inimest, mis moodustab Eesti elanikkonnast 10,2%. 2020/2021 hooajal vaktsineeriti gripi vastu ligikaudu 110 000 inimest, mis moodustab Eesti elanikkonnast 8,2%. 2021/2022 hooajal vaktsineeriti gripi vastu ligikaudu 160 000 inimest, mis moodustab Eesti elanikkonnast 11,9%.  2 Tartu Ülikooli tervisetehnoloogiate hindamise töörühm on koostanud gripivastase vaktsineerimise kulutõhususe ja efektiivsuse kohta kaks tervisetehnoloogia hindamise (TTH) raportit, mille kohaselt on grippi haigestumisel suurim risk komplikatsioonide tekkeks alla 2-aastastel, üle 65-aastastel, rasedatel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. Kulutõhususe uuringute põhjal võib öelda, et kõige tõenäolisemalt on gripivastane vaktsineerimine kulutõhus vanuserühmas 65-aastased ja vanemad. Samuti võib kulutõhus olla rasedate vaktsineerimine. TTH raportid soovitavad alustada 65-aastaste ja vanemate vaktsineerimisest ning seejärel soovitatakse kaaluda väikelaste vaktsineerimist. Väikelaste vaktsineerimise abil saab muu hulgas vähendada kontaktsete ja riskirühma kuuluvate isikute haigestumist ning rasedate puhul hinnati gripivastast vaktsineerimist kulutõhusaks. Immuniseerimiskava käesoleva muudatusega laiendatakse seniste 65-aastaste ja vanemate sihtrühma inimestega vanuses 60–64 (k.a), et suurendada elanikkonnas gripivastase vaktsineerimisega hõlmatust vanemaealiste hulgas. Sellisel juhul on nii gripi kui COVID-19 vastasel vaktsineerimisel vanusest tulenev riskirühm sama vanusrühm. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatuste eesmärk on laiendada tasuta gripivastase vaktsineerimise sihtrühma selliselt, et kaetud oleks riskirühmad, kes võivad haigust raskemini põdeda. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmises valdkonnas: sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut, riigi julgeolekut ja välissuhteid ega oluliselt riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldust, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühmaks on lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a), rasedad, üle 7-aastased alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus), ja 60–64-aastased inimesed. Sihtrühma suurust võib pidada keskmiseks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Määruse kohaselt on gripivastane vaktsineerimine edaspidi tasuta eespool mainitud sihtrühmale. Tegemist on inimestega, kellel on Tartu Ülikooli koostatud TTH raporti kohaselt grippi haigestumisel suurim risk komplikatsioonide tekkeks. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumine võib senisega võrreldes muutuda, kuid eeldatavasti ei kaasne kohanemisraskusi. Tasuta vaktsineerimise võib mõne sihtrühma kuuluva inimese jaoks tähendada suurt muudatust võrreldes praegusega, kus vaktsineerimine võis jääda rahaliste võimaluste puudumise taha. Mõju avaldumise sagedus on samuti keskmine, kuna end vaktsineeritakse enamasti üks kord gripihooaja jooksul. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna tegemist on positiivselt avalduva mõjuga – riskirühmadel võimaldatakse ennetada grippi haigestumist või haigestumisel vähendada raskemate tüsistuste riski, pakkudes tasuta vaktsineerimisvõimalust. Eelnevale toetudes võib pidada muudatusega kaasnevat mõju oluliseks.  3 Kaudselt mõjutab plaanitav muudatus kogu elanikkonda, takistades gripiviiruse levikut ühiskonnas. Muudatus võib aidata kaasa gripi või selle tüsistuste ravikulude vähendamisele. Täpsem mõju ravikuludele oleneb haiguse raskusastmest. Kaudselt võib muudatus avaldada positiivset mõju ka tervishoiuteenuste kättesaadavusele – mida rohkem on gripiviirusesse raskelt haigestunuid, kes vajavad arsti- või haiglaravi, seda enam ressurssi kulub sellistele patsientidele tervishoiusüsteemis. 4.2. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu. Halduskoormus ettevõtetele tervikuna ei muutu. Töökoormus avalikule sektorile muutub vähesel määral. Vaktsineerimise pakkumisel tekib kulu nii Eesti Haigekassal kui ka Justiitsministeeriumil. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2022. a määruse „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ järgi on ühe vaktsineerimise teostamise piirhind 7,29 eurot ning arvestades lisanduva sihtrühma suuruseks 46 000 inimest, on vaktsineerimise teostamisega seonduv kulu 335 340 eurot. Sellele kulule lisandub gripivastase vaktsiini dooside maksumus, mis on lisanduva sihtrühma kohta kokku 319 893 eurot (sisaldab käibemaksu). Kuluga on arvestatud Eesti Haigekassa eelarves. Seega on vaktsineerimise teostamise ja vaktsiinidooside kogukulu kokku 655 233 eurot. Seoses vanglas olevate isikutega, kellel tekib õigus gripivaktsiinile, tekib lisakulu Justiitsministeeriumile. Arvestada tuleks umbes 140 doosiga. Vanglates ei lähtuta Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2022. a määruse „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ hinnakirjast, mistõttu pole tasu selle eest ette nähtud. Võttes aluseks Eesti Haigekassa hinnakirja, siis ühe inimese vaktsineerimise maksumus 7,29 eurot, mis peaks katma immuniseerimisega lisanduvad kulud – õe tegevused patsiendi nõustamisel, süstekoha ettevalmistamisel, patsiendi jälgimisel, teravate ja torkavate esemete utiliseerimine ja dokumenteerimine. Kokku on lisakulu umbes 1020,60 eurot. Tekkiv väikesemahuline lisakulu on eeldatavalt võimalik katta Justiitsministeeriumi eelarvest. Juhul kui tekib lisakulusid, siis võimalikud katteallikad leitakse eelarve protsessi raames. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse muutmise eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõule kohta esitatud märkuste kooskõlastustabel on seletuskirja lisa.  MINISTRI MÄÄRUS 12.09.2022 nr 73 Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ § 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Gripivastane immuniseerimine tagatakse: 1) sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajatele, kogukonnas elamise teenuse saajatele; 2) 60-aastastele ja vanematele isikutele; 3) lastele vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a); 4) rasedatele; 5) üle 7-aastastele alaealistele, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus).“. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise määruse seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Kooskõlastaja Tehtud märkus või ettepanek Vastus Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium on saatnud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks Võetud arvesse. Täiendatud tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 seletuskirja vastavalt pöördumisele. „Immuniseerimiskava“ muutmise määruse eelnõu. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu ettepanekuga kajastada eelnõu seletuskirjas mõju vanglasüsteemile ja tuua välja, et vanglas kinni peetavate isikute vaktsineerimisega kaasneb tervishoiukulude suurenemine. Määruse jõustumisel tekib kõikidel üle 60-aastastel ravikindlustatud inimestel õigus tasuta vaktsineerimisele gripi vastu. Vanglates kinni peetavate isikute tervishoiuteenuseid rahastab Justiitsministeerium. Kinnipeetavaid, kes on vanemad kui 60 aastat, on keskmiselt 140 inimest. Vanglates tuleb tagada tervishoiuteenused samal tasemel tavatervishoiuga. Seega tuleb määruse jõustumisel võimaldada ka vanglates kinni peetavate üle 60-aastaste isikute vaktsineerimine gripi vastu. Arvestades riskirühma kuuluvate isikute keskmist arvu, ei tohiks kulu vajalikele vaktsiinidoosidele ja tervishoiutöötaja tööajale olla märkimisväärselt suur. Samas vanglates kinnipeetavate isikute vaktsineerimisest põhjustatud täiendavate eelarvevahendite vajaduse ilmnemisel peaks riik olema valmis nimetatud kulude kandmiseks. Lähtudes eelnevast palume kirjeldada eelnõu seletuskirja punktis 5 võimalikku mõju vanglasüsteemile. Eesti Õdede Liit Eesti Õdede Liit kooskõlastab Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a Täname toetuse eest. määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise. Tegemist on vajaliku ja rahva tervist edendava muudatusega. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusametile on edastatud arvamuse avaldamiseks tervise- ja Ei võeta arvesse. Täiendavate tööministri 2. märtsi 2017 määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise diagnooside lisamine eeldab eelnevaid eelnõu. Eelnõu kohaselt lisatakse immuniseerimiskava tasuta gripivastase analüüse ja arutelusid ning riikliku vaktsineerimise sihtrühma hulka lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a) immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ehk eelkooliealised lapsed, rasedad, üle 7 aastased alaealised, kellel on otsust. Seetõttu kaalume antud  terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda (südame ja täiendusettepanekut järgnevate veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, vaktsineerimiskava muudatuste diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus), ning 60 – 64 aastased isikud. ettevalmistamisel. Sotsiaalkindlustusamet toetab eelnõu eesmärki, võimaldada tasuta gripivastase vaktsineerimise võimalust nendele sihtrühmadele, kellel on grippi haigestumisel suurim risk komplikatsioonide tekkeks. Siiski soovitame võimalusel täiendavalt kaaluda eelnõu § 1 (määruse § 2 lõige 4 punkt 5) sihtrühma, kuna hetkel on viidatud haiguste loetelust väljas näiteks neerupuudulikkus, diabeet, kroonilised süsteemsed sidekoehaigused, tsüstiline fibroos. Tsüstiline fibroos võib aga saada letaalse lõppe, kuna sagedaseim raske tüsistus gripi puhul on kopsupõletik. Samas võib nendel puhkudel saatuslikuks saada aga ka juba bronhiit. Terviseamet Terviseamet kooskõlastab tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse Täname toetuse eest. nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise määruse eelnõu märkusteta.