Arvamuse edastamine

EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON Austatud Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 12. septembril 2022 ARVAMUS perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule Austatud sotsiaalkaitseminister proua Signe Riisalo Täname võimaluse eest avaldada arvamust perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule (edaspidi: eelnõu), milline edastati Eesti Advokatuurile arvamuse avaldamiseks 29. augustil 2022. Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjon (edaspidi: komisjon) ei toeta perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmist eelnõus toodud viisil ja ulatuses. Komisjon põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 1. Perehüvitiste seaduse muutmine 1.1. Peretoetuste suurused Perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu kohaselt on esimese ja teise lapse lapsetoetus 80 eurot. Kolmanda lapse lapsetoetuse suuruseks jääb 100 eurot. Lasterikka pere toetus suureneb 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Nii lasterikka pere toetus kui lapsetoetus on PHS § 16 tulenevalt peretoetused, mille eesmärgiks on toetada peresid lastega seostud kulude kulutuste kandmisel. Eelnõuga kavandatud lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse muudatused suurenevad oluliselt ja põhjendamatult lõhet ühe- ja kahe lapsega peredele ning kolme ja rohkem lapsega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste hüvitamiseks tasutavate toetuste vahel. Leiame, et eelnõuga kavandatud muudatused peretoetuste suuruses ei taga laste võrdselt kohtlemist. Rävala pst 3 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978 10143 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS Reg kood 74000027 E-post: [email protected]  EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON Kui ühe ja kahe lapsega pere hakkab saama riigilt lapsega seotud kulutuste hüvitamiseks 80 eurot kuus lapse kohta, siis näiteks kolme lapsega pere hakkab riigilt saama ca 287 eurot ((600+80+80+100)/3) lapse kohta temaga seotud kulutuste hüvitamiseks. Osundatud juhul on vahe rohkem kui 200 eurot. Eelnõu seletuskirja kohaselt: „Lasterikka pere toetus on lasterikastele peredele suunatud täiendav igakuine universaalne peretoetus, mis aitab kanda keskmisest suurema perega kaasnevaid kulusid. Toetuse maksmise aluseks on eeldus, et lasterikastel peredel on lastega seotud kulud tervikuna keskmisest suuremad ning ka suurema eluaseme või transpordivahendi hankimine ja ülalpidamine on perele täiendav majanduslik koormus. Lasterikka pere toetuse suurendamine võimaldab peredel säilitada nende senise toimetuleku taseme peale kolmanda ja järgneva lapse sündi, toetades seeläbi ka sündimust.“ Eelnõust ei nähtu, et enne eelnõu koostamist oleks välja selgitatud, kas ja millises ulatuses on ühe lapse hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulud kolme ja rohkema lapsega peredes lapse kohta suuremad kui ühe ja kahe lapsega peredes. Võimalik suurema eluaseme või transpordivahendi hankimise ja ülalpidamise vajadus ei põhjenda sedavõrd erinevaid igakuiseid toetusi lapse kohta kui eelpool esile toodud. Juhime tähelepanu asjaolule, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors’i teostatud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõpparuandes on märgitud: „Analüüs kinnitas varasemaid tulemusi ehk et mida väiksem on leibkond, seda suuremad on kulud lapse kohta ehk kõige suuremaid kulutusi lapsele tehakse ühe lapse ja ühe täiskasvanuga leibkonnas, mis on seletatav mastaabisäästuga – kui peres kasvab mitu last, on võimalik taaskasutada mitmeid asju, mida vanematele lastele on ostetud (lapsevanker, voodi, riided, mänguasjad jne). Samuti on kulusid, mis ei kasva oluliselt, kui leibkond suureneb (näiteks eluasemekulud ei pruugi märgatavalt kasvada, kui pere just uut elupinda soetama ei pea).“ 1 1.2. Lasterikka pere toetuse indekseerimine Lisaks näeb eelnõu ette lasterikka pere toetuse iga-aastase indekseerimise alates 2024. aastast. Lapsetoetuse ega teiste PHS § 16 loetletud peretoetuste indekseerimist eelnõu ette ei näe. Peretoetustest üksnes lasterikka pere toetuse indekseerimine ei taga laste ja perede võrdset kohtlemist. Arvestades PHS § 15 sätestatud peretoetuste ühtset eesmärki, on põhjendamatu anda teatud liiki peretoetuse (käesoleval juhul 1 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf Rävala pst 3 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978 10143 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS Reg kood 74000027 E-post: [email protected]  EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON lasterikka pere toetuse) saajatele nö eelisseisund võrreldes teiste peretoetuse saajatega. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud: „Igakuine lasterikka pere toetus on kolme ja enama lapsega perele toeks läbi aastate, aidates vanematel lastega seonduvaid kulusid pikemalt ette planeerida ning tagades seeläbi perele parema kindlustunde. Kuna toetus ei ole täna indekseeritud, hakkab selle väärtus aasta-aastalt palga- ja elukalliduse kasvule alla jääma, kaotades tõhusust nii perede heaolu tagamisel kui ka sündimust toetava meetmena.“ Elukalliduse kasvul on mõju kõikidele peretoetustele, mitte üksnes lasterikka pere toetusele. Nii nagu lasterikka pere toetus aitab ka lapsetoetus vanematel lastega seonduvaid kulusid pikemalt ette planeerida ja tagada vanemale lapsega seotud kohustuste võtmisel (näiteks lapse huviringitasu tasumise kohustuse võtmisel) parema kindlustunde. Mitte üksnes lasterikka pere toetuse, ka teiste peretoetuste väärtus hakkab aasta-aastalt palga- ja elukalliduse kasvusse alla jääma. 2. Perekonnaseaduse muudatused Eelnõu kohaselt muudetakse perekonnaseaduse § 101 lg 5 nii, et nimetatud sätte tekstist jäetakse välja tekstiosa „ja lasterikka pere toetuse“. Eelnõu seletuskirjas on PKS § 101 lg 5 muudatust selgitatud järgmiselt: „Kuna lasterikka pere toetuse suurendamise eesmärk on tagada parem abi keskmisest suurema perega kaasnevate kulude katmisel, ei oleks muudatus eesmärgipärane, kui samal ajal väheneks elatist maksva vanema panus laste ülalpidamisse.“ PKS-i muutmine eelnõus soovitud viisil toob kaasa nii laste kui vanemate ebavõrdse kohtlemise. Eelnõu näib lähtuvalt eeldusest, mille kohaselt ei osale nn lahuselavad vanemad laste kasvatamises ja nende eest hoolitsemisel ning nende osalemine peaks piirduma laste ülalpidamiseks raha maksmisega. Võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaks ei saa lugeda lahendust, mille kohaselt toetab lasterikka pere toetus vaid selle vanema, kellele lasterikka pere toetus laekub, toimetulekut. Teise vanema toimetulekut ja võimalusi lapse kasvatamises osaleda tema lapse või lastega seoses makstav lasterikka pere toetus aga ei mõjuta. Eelnõu koostamisel ei ole arvestatud sellega, et tänases Eestis on üha levinum see, et lapsed viibivad vanemate juures võrdse aja või on vanemate juures viibimise aeg enam-vähem võrdne. Olukorras, kus lapsed veedavad nn lahuselava vanema juures ligilähedaselt sama palju aega kui nn lastega koos elava vanema juures, osalevad mõlemad vanemad laste kasvatamises sarnases ulatuses. Samuti on sellisel puhul vanemate poolt lastele vahetult tehtavad kulutused eelduslikult Rävala pst 3 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978 10143 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS Reg kood 74000027 E-post: [email protected]  EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON sarnases suuruses. Rõhutame, et PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Põhjendatud ei ole lugeda laste, kelle vanemad elavad lahus, pereks vaid selle vanema, kelle juures lapsed ajaliselt rohkem viibivad ja kelle pangakontole laekub lasterikka pere toetus ja lapsetoetused, peret. Eelnõu seletuskirja kohaselt: „Lasterikka pere toetus on lasterikastele peredele suunatud täiendav igakuine universaalne peretoetus, mis aitab kanda keskmisest suurema perega kaasnevaid kulusid. Toetuse maksmise aluseks on eeldus, et lasterikastel peredel on lastega seotud kulud tervikuna keskmisest suuremad ning ka suurema eluaseme või transpordivahendi hankimine ja ülalpidamine on perele täiendav majanduslik koormus. Lasterikka pere toetuse suurendamine võimaldab peredel säilitada nende senise toimetuleku taseme peale kolmanda ja järgneva lapse sündi, toetades seeläbi ka sündimust.“ Muudatus, mille kohaselt ei arvestata 1.01.2024 alates elatise suuruse määramisel enam lasterikka pere toetusega, ei arvesta mingilgi määral sellega, et ka nendel kolme ja rohkema lapsega vanematel, kellele lasterikka pere toetust ei tasuta, on eelduslikult vaja eluaset, kus lapsed vastava vanema juures viibides saaksid olla ning transpordivahendit, millega lapsi transportida. Nii ei vaja nelja lapse puhul suuremat sõidukit laste transportimiseks vaid see vanem, kelle juures lapsed peamiselt elavad, vaid ka teine vanem kelle, juures lapsed vastavalt suhtluskorrale näiteks 1/3 ajast viibivad. Eelnõust ei nähtu, et eelnõu arvestaks sellega, et vanemad on laste ülalpidamiskohustuse täitmise osavõlgnikud, kelle ülalpidamiskohustus on eelduslikult ühesugune. On alust arvata, et eelnõuga kavandatud PKS-i muudatuse tulemusena muutub vanemate ülalpidamiskohustus ebavõrdseks. Seletuskirjas on toodud näide (näide 3) elatise suurusest lasterikka pere toetuse elatise valemist eemaldamise korral, mis on järgmine: „Eelnõuga kavandatud lahenduse korral, kus lasterikka pere toetus jääb elatise arvutamise valmist välja, tuleks kolmelapselise pere puhul alates jaanuarist 2023 esimese kahe lapse miinimumelatise summaks 215,64 eurot ühe lapse kohta kuus ning kolmanda lapse miinimumelatise summaks 205,64 eurot ühe lapse kohta kuus. See teeb kokku 636,92 eurot, tingimusel et sellest summast ei tehta omakorda mahaarvamisi teise vanemaga koos veedetava aja ja laste väikese vanusevahe arvelt. Lisaks saaks see pere lapsetoetust ja lasterikka pere toetust summas 860 eurot kuus (80+80+100+600). Elatise nõue ja toetused kokku summas 1496,92 eurot kuus.“ Tulenevalt sellest, et vanemad on lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud, lasub ka sellel kolme lapsega vanemal, kes saab viidatud näites Rävala pst 3 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978 10143 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS Reg kood 74000027 E-post: [email protected]  EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON käsitletud toetusi, kohustus täita laste ülalpidamiskohustust 636,92 euro ulatuses kuus. Osundatud näitest nähtuvalt on summa, mille kolme last kasvatav vanema riigilt ja teiselt vanemalt seoses laste kasvatamisega saab 1496,92 eurot, so 498,97 eurot lapse kohta. Ainuüksi see summa on oluliselt suurem, kui eelpool viidatud uuringuga välja selgitatud lapse keskmine ülalpidamiskulu. Mööname, et elukalliduse tõusust tulenevalt on lapse keskmised ülalpidamiskulud võrreldes uuringu läbiviimise ajaga tõusnud, kuid vastav tõus ei saa olla mitmekordne. Kui liita elatise ja toetuste summale (1496,92 eurot) summa, mille ulatuses elatist ja toetusi saav vanema ise peab laste ülalpidamiskohustus täitma (636,92 eurot), on tulemuseks 2133,84 eurot, so 711,28 eurot lapse kohta. Lapse keskmise ülalpidamiskulu suurust arvestades on alust arvata, et kui lasterikka pere toetust elatise suurust elatise suuruse määramisel enam ei arvestata, ei pea vastavat toetust (ja elatist) saavad vanemad ise laste ülalpidamiskohustust enam täitma või peavad nad seda tegema oluliselt väiksemas ulatuses kui elatist tasuv vanem. Vaatamata sellele, et ka lapsega kooselaval vanemal on PKS tulenev kohustus last vähemalt miinimumelatise määras ülal pidada, ei ole selle kohustuse täitmine kontrollitav. Samuti kaob lastega koos elava vanema jaoks ka sisuline vajadus lapse ülalpidamiskohustust täita, kui riigilt ja teiselt vanemalt saadavad summad on laste vajaduste katmiseks piisavad. Eelpool toodud arvutusest nähtub ka see kuivõrd ebavõrdseks muutub ühe- ja kahe perega laste olukord võrreldes kolme ja rohkema lapse olukorraga. Kui kolme ja rohkema lapsega perede lastele tagatakse võimalus teha lapsega seotud kulutusi 711,28 euro ulatuses kuus, siis ühe ja kahe lapsega perede laste puhul on see eeltoodud näite puhul 511,28 eurot (215,64 + 215,64 + 80) kuus. Muudatus, mida eelnõuga PKS-is soovitakse teha on oluline. Leiame, et alles hiljuti (1.01.2022) jõustunud elatise regulatsioonis muudatuste tegemine ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Juhime tähelepanu asjaolule, et tuginedes 1.01.2022 jõustunud PKS-i muudatustele on algatatud arvestataval hulgal kohtumenetlusi, mis on täna pooleli. Nende kohtumenetluste pooled on kandnud kulutusi, mis on tehtud uskudes seaduse kehtima jäämisele. Ülaltoodust tulenevalt ei toeta komisjon eelnõuga planeeritud muudatusi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Orav Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esimees Rävala pst 3 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978 10143 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS Reg kood 74000027 E-post: [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.09.2022 16:50 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: 1-8/809-1 Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu: vastuskiri Manused: Perekonnaõiguse komisjoni arvamus.asice Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Edastame Teile Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni seisukohad perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu osas. Lugupidamisega Merit Aavekukk-Tamm jurist Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks. Tagasisidet ootame 12.septembriks Link EISi https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dcccdcae-b445-4c10-95ff-a5eb7a39240d Pealkiri: Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu Registreerimise kuupäev: 29.08.2022 Registreerimise number: 1.2-2/118-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] www.sm.ee