Arvamuse edastamine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.09.2022 15:43 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Arvamus perehüvitiste ja perekonnaseaduse eelnõule Manused: Perekonnaseaduse muutmise eelnõu 2022.asice Tere! Edastan MTÜ Lapsele Vanemad arvamuse perehüvitiste ja perekonnaseaduse muutmise eelnõule. Lugupidamisega Maret Vene-Vals MTÜ Lapsele Vanemad sisu ja põhimõtete valdkonna juht +372 58 131 733 Sotsiaalministeerium [email protected] (kuupäev digiallkirjas) Arvamus perehüvitiste ja perekonnaseaduse muutmise eelnõule Sotsiaalministeerium andis Lapsele Vanemad MTÜ-le (edaspidi MTÜ) võimaluse anda arvamus ja esitada ettepanekud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Täname võimaluse eest avaldada arvamust nimetatud eelnõu suhtes. MTÜ soovib osaleda ettepanekute/arvamuste arutelul. MTÜ on seisukohal, et eelnõu on vajalik ja asjakohane. Peretoetuste tõstmine kõrge inflatsiooni tingimustes on hädavajalik ja parandab oluliselt perede toimetulekut. MTÜ esitab eelnõule arvamuse ja ettepanekud. 1. Eelnõu § 1. punkti 1 kohaselt tõstetakse perehüvitiste seaduse paragrahvi 17 lõikes 3 lapsetoetuse suurust pere esimese ja teise lapse kohta 60. eurolt 80. eurole. MTÜ on seisukohal, et lastetoetuste tõstmine on vajalik, kuid MTÜ hinnangul on lapsetoetuse tõstmine vaid 20. euro võrra ebapiisav. Ainuüksi käesoleva aasta esimesel poolaastal oli inflatsioon üle 20% ning arvestades, et peretoetused tõusid viimati ligi 4 aastat tagasi, on vajalik tõsta lapse toetus esimese ja teise lapse puhul vähemalt 100. euroni. See on ka põhjendatud seetõttu, et just pere esimese ja teise lapse puhul on kulud lapse kohta suuremad ja pere toimetuleks esimese lapse puhul mõjutab pere otsust saada teine ja kolmas laps. Seetõttu teeb MTÜ ettepaneku tõsta lapsetoetus esimese ja teise lapse puhul 100. euroni. Ühtlasi soovitab MTÜ, et lapsetoetus indekseeritaks tarbijahinnaindeksiga, et vältida olukorda, kus lapsetoetus jääb hoolimata kulude kiirest kasvust mitmeks aastaks muutumatuks. 2. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt tõstetakse üksikvanema toetus 19,18 eurolt 80 euroni. See säte ei toeta laste kasvatamist mõlema vanema poolt. Uuringute põhjal on välja selgitatud, et lapse jaoks on mõlema vanema osalus lapse elus oluline - selle puudusel kaasnevad eluks ajaks psühholoogilised probleemid, sealhulgas depressioon, madal enesehinnang ja muud vaimse tervise probleemid[1]. Usume, et üksikvanema toetuse tõstmine toob kaasa järgnevad probleemid: 1) Suureneb perede arv, kes ühiselt valivad isakannet mitte teha selleks, et kuu-sissetulekut suurendada üksikvanema toetuse arvelt. 2) Annab lisainitsiatiivi mitte informeerida lapse isa sellest, et ta sai järeltulija. Kuna praegu on üksikvanemate hulgas ka palju selliseid üksikvanemaid, kes on teadlikult teise vanema lapse elust välja jätnud, siis toetuse kasvamisel võib selliste vanemate hulk kasvada. 3) Annab lisainitsiatiivi ja rahalist võimekust lapse saajal planeerida üksi last saada ja kasvatada, mõeldes vähem selle peale et lapse jaoks on teine vanem oluline. MTÜ on seisukohal, et üksikvanema toetus ei peaks tõusma. Siiski on põhjendatud, et toetusi tõstetakse lastel, kelle üks vanem tagaotsitav. Eelnevast tulenevalt teeb MTÜ ettepaneku kaotada üksikvanema toetus juhtudel, kui lapse sünniaktis puudub isakanne ja tõsta üksikvanemat toetust üksikvanematel, kui teine vanem on tagaotsitav. Ühtlasi soovitab MTÜ, et toetus indekseeritaks tarbijahinnaindeksiga, et vältida olukorda, kus toetus jääb hoolimata kulude kiirest kasvust mitmeks aastaks muutumatuks. 3. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt täiendatakse perehüvitiste seaduse paragrahvi 21 lõigetega 4 ja 5, mille kohaselt indekseeritakse lasterikka pere toetust iga kalendriaasta 1. maiks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga ning lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. MTÜ teeb ettepaneku indekseerida toetus tarbijahinnaindeksiga, mille Statistikaamet avaldab iga aasta 1. aprillil. 4. Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt muudetakse perekonnaseaduse paragrahvi 101 lõiget 5 ja lõikest jäetakse välja tekstiosa „ja lasterikka pere toetuse“. MTÜ on seisukohal, et nimetatud muudatus on vastuolus vanemate võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (vt Riigikohtu 27.10.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-18082, p 11), et PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Sellest tulenevalt on MTÜ hinnangul põhjendatud, kui vanemate ebavõrdse ülalpidamise ulatus määratakse kohtuotsusega, mitte ei nähta ebavõrdse ülalpidamise kohustust ette seadusega. Ühtlasi ei selgu eelnõu seletuskirjast, millistel põhjustel ja tingimustel on vaja vanemaid ebavõrdselt kohelda. Seletuskirjast ei ole aru saada, milline on konkreetne sätte muutmise eesmärk. Samuti ei selgu, kas ebavõrdse ülalpidamise eeldus kehtib ka juhul, kui vanemad kasvatavad last vahelduva elukorralduse põhimõttel või kohaldub see alates hetkest, kus üks vanem on keskmiselt aasta lõikes lapsega 16 ööpäeva ja teine vanem 14 ööpäeva kuus või kohaldub see olukorras, kus üks vanem ei suhtle lapsega ega osale lapse kasvatamises. Arusaamatud on ka seletuskirjas toodud selgitused. Eelnõu seletuskirja kohaselt on 1. jaanuaril 2022 jõustunud PKS muudatuste seletuskirjas välja toodud, et kuna tegemist [lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse puhul] toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Selline regulatsioon toob kaasa olukorra, kus lasterikka pere toetuse suurenemisel väheneb teise vanema makstav elatis. Selline tulemus ei oleks kooskõlas käesoleva eelnõu eesmärgiga, milleks on lastega perede toimetuleku parandamine ja sündimuse toetamine. MTÜ hinnangul on selline põhjendus arusaamatu, kuna lapsele on vaja nii ema kui isa ning ühe vanema eelistamine ei ole põhjendatud. Ka ei ole aru saada, mida tähendab eelnõu seletuskirjas mõiste „lastega pere“, mille puhul on vaid ühe vanema toetamine põhjendatud. Kui mõlemad vanemad osalevad lapse elus, kasvatavad ja hooldavad last, õpivad nendega ja peavad lapsi vahetult üleval, siis on loomulik, et mõlemad vanemad vajavad riigi toetud laste kasvatamisel. Seetõttu ei ole põhjendatud, et lastega pereks loetakse vaid ühte vanemat. Ühtlasi on arusaamatu, mida peetakse silmas, kui väidetakse, et ebavõrdse kohtlemisega saavutatakse sündimuse toetamine. Selle selgituse põhjal võib aru saada, nagu näeks lapsi põhiliselt kasvatav vanem juba kolmanda ja enama lapse planeerimisel ette, et tulevikus minnakse lahku ja selle vanema otsuse tõttu on vaja toetada lahku minevate vanemate laste sündivust. MTÜ palub juhul, kui vanemate ebavõrdne kohtlemine on vajalik, tuua välja uuringud ja statistika, kui paljud vanemad oleks valmis lahkumineku eeldusel suurema toetuse nimel saama veel lapsi juurde. Ka on seletuskirjas muudatuse põhjusena märgitud, et näitest 3 nähtub, et teisest vanemast lahus elav kolme last peamiselt kasvatav vanem võidaks lisaks suurenevale peretoetusele lastest lahus elava vanema arvel veel täiendavad 130 eurot kuus. Sellise muudatusega on tagatud, et lasterikka pere toetuse tõus parandab täiel määral laste toimetulekut, lisaks suureneb ka elatist maksva vanema rahaline kohustus oma laste ülalpidamisel. MTÜ jaoks on selline arutluskäik arusaamatu. Kuna vanematel on võrdne ülalpidamiskohustus, siis ei ole põhjendatud, et üks vanem saab toetust kolme või enama lapse kasvatamiseks pelgalt seetõttu, et ta on justkui kolme last peamiselt kasvatav vanem. Seda põhimõtet ei ole selgitatud ja pigem tundub, et seaduse loomisel on eesmärgiks seatud mingisugune varjatud eesmärk vanemaid põhjendamatult ebavõrdselt kohelda. Kuna seaduses ei ole mõistet „kolme last peamiselt kasvatav“, ei ole aru saada, kuidas peab eristama last peamiselt kasvatavat vanemat ja vanemat, kes last peamiselt ei kasvata. Seetõttu kohalduks nimetatud säte ka juhtudele, kui mõlemad vanemad hooldavad ja kasvatavad last märkimisväärse aja. Sellest tulenevalt ei ole lasterikka pere toetuse arvestamata jätmine elatise määramisel, kui mõlemad vanemad soovivad lapse kasvatamises osaleda, põhjendatud. MTÜ peab vajalikuks eraldi välja tuua, et juhtudel, kui vanem ei soovi teadlikult lapse kasvatamises osaleda, ei suhtle lapsega ega anna lapsele vahetult ülalpidamist, siis on põhjendatud, et vanem maksab elatist tavapärasest enam. See on ennekõike põhjendatud seetõttu, et lapsi üksi kasvatav vanem vajab ka iseenda jaoks aega, mida paratamatult lasterikka pere puhul ei ole võimalik lapsehoidjat palkamata leida. Selle eesmärgi saavutamiseks on võimalik luua täiendav säte, mis paneb lapse (sõltumata laste arvust) elus mitte osalevale vanemale kohustuse maksta seaduses määratud koefitsiendi võrra suuremat elatist. See lahendaks ka osaliselt selle probleemi, et vanem hoidub lastega tegelemise kohustuse täitmisest ja suunaks lahus vanemaid enda lastega tegelema. 5. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 planeeritakse täiendada PKS §-i 2172 lõikega 11 sõnastuses, et kui enne 2023. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist muutuva suurusena sõltuvalt lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest, ei võeta alates 2023. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetust selle kohtulahendi täitmisel elatise summa arvutamisel arvesse. MTÜ on seisukohal, et selline muudatus olla vastuolus põhiseaduse §-st 10 tuleneva kohtulahendi seadusjõu põhimõttega, mis kaitseb riiklike otsuste püsivust, tagades, et neid ei saa tagantjärele meelevaldselt muuta. Samuti on MTÜ juba eelnevas punktis välja toonud, et vanematele seadusega pandud ebavõrdne kohtlemine lasterikka pere ülalpidamiskohustuse jagamisel vanemate vahel ei ole põhjendatud. 6. Eelnõu paragrahvi 2 punktis 3 muudetakse PKS § 2172 lõiget 2 ja asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 11 ”. MTÜ on juba eelnevalt välja toonud, et vanemate seadusega pandud ebavõrdne kohtlemine lasterikka pere ülalpidamiskohustuse jagamisel vanemate vahel ei ole põhjendatud. 7. Eelnõus on uue mõistena kasutusel „elatist saav üksikvanem”. See mõiste on vastuolus tavapärase üksikvanema mõistega ja põhimõttega, et elatist makstakse lapsele. Lisaks sellele jääb selgusetuks, kes on elatist saav üksikvanem. Sisuliselt võib selle mõiste põhjal lugeda üksikvanemaks iga vanemat, kelle arvele laekub kohustatud vanema makstav elatis sõltumata sellest, kas elatist makstakse seetõttu, et kohustatud vanem on lapsega mõned päevad vähem, kui last esindav vanem või lapsega ei suhtle. MTÜ palub eelnõu täiendamisel lahti selgitada, mida peetakse silmas, kui kasutatakse mõistet “elatis saav üksikvanem” ja millisest hetkest elatist saavat vanemat üksikvanemaks loetakse. 8. Kokkuvõttes saab öelda, et eelnõu on väga toores ja selle puhul ei ole põhjalikult läbi mõeldud, milline on vanemate erineva kohtlemise vajadus. Ühtlasi puudub täielikult analüüs, millist mõju avaldab eelnõu ühele vanemale, kelle kohustuseks jääb suurema osa lapse ülalpidamiskulude kandmine või kohtu koormusele, kui kohus peab hakkama hindama, millistel juhtudel on vajalik arvestada lasterikka pere toetustega või millistel juhtudel peab kohustatud vanem täitma suuremat ülalpidamiskohustust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Vene-Vals juhatuse liige [1] https://www.lapselevanemad.net/tugiinfo/teadusuuringud 1 EELNÕU 24.08.2022 Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seadus § 1. Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse arv „60“ arvuga „80“; Ettepanek: Soovitame tõsta summa võrdseks kõigi lastega, ehk siis praegusel juhul 100 eurot. See on eriti oluline kärgperede puhul, kus ühel vanemal võib olla erinev arv lapsi kui teisel. Summa ühtlustamine võrdsustab lapsed ja võrdsustab perede elatustaset. Lisaks soovitame indekseerida tarbijahinnaindeksiga, fikseerides miinimumi. Soovitame pikas perspektiivis mõelda sellele, et maksta tulevikus kõiki peretoetusi pooleks kummagi vanema kontole kui just vanemad ei ole esitanud avalduse maksta neid ühe vanema kontole. See soodustaks mõlema vanema osalust lapse elus igapäevaselt. Siis mõelda läbi ka muud erandid, nt määrata see ühele vanemale automaatselt kui teine on elatisvõlglane jne. 2) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse arv „19,18“ arvuga „80“; Seisukoht: MTÜ LV ei poolda summa tõstmist. Lapse jaoks on mõlema vanema osalus elus oluline - selle puudusel kaasnevad eluks ajaks psühholoogilised probleemid, sealhulgas depressioon, madal enesehinnang ja muud vaimse tervise probleemid (https://www.lapselevanemad.net/tugiinfo/teadusuuringud). Usume, et antud summa tõstmine toob kaasa järgnevad proleemid: 1) Suureneb perede arv, kes ühiselt valivad isakannet mitte teha selleks et kuu-sissetulekut suurendada üksikvanema toetuse arvelt. 2) Annab lisainitsiatiivi mitte informeerida lapse isa sellest, et ta sai järeltulija. 3) Annab lisainitsiatiivi ja rahalist võimekust lapse saajal planeerida üksi last saada ja kasvatada, mõeldes vähem selle peale et lapse jaoks on teine vanem oluline. Ettepanek: MTÜ LV ei poolda tõstmist. Kui soovitakse tõsta, siis võimalikult vähe. Sõltumata sellest mis numbri juurde jäädakse, soovime siduda ja indekseerida tarbijahinnaindeksiga. Nõustume, et üksikvanematel on vaja suuremat toetust, aga seda peaks tegema toitjakaotuspensioni suurendamise läbi. 3) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse arv „300“ arvuga „600“; Poolt. Ettepanek: Üldine ettepanek jääb selle kohta, et toetuste maksmise süsteem üle vaadata, et maksta mõlemale vanemale võrdselt või vaheldumisi. Soovime siduda ja indekseerida tarbijahinnaindeksiga, fikseerides miinimumi. 4) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse arv „400“ arvuga „800“; Poolt. Ettepanek: Üldine ettepanek jääb selle kohta, et toetuste maksmise süsteem üle vaadata, et maksta mõlemale vanemale võrdselt või vaheldumisi. Soovime siduda ja indekseerida tarbijahinnaindeksiga, fikseerides miinimumi. 5) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Lasterikka pere toetust indekseeritakse iga kalendriaasta 1. maiks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga. (5) Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000.“. Ettepanek: Siduda indeks tarbijahinnaindeksiga. § 2. Perekonnaseaduse muutmine Perekonnaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 101 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ja lasterikka pere toetuse“; Seisukoht: Ei poolda. Selline regulatsioon toob kaasa olukorra, kus lasterikka pere toetuse suurenemisel väheneb teise vanema makstav elatist. Selline tulemus ei oleks kooskõlas käesoleva eelnõu eesmärgiga, milleks on lastega perede toimetuleku parandamine ja sündimuse toetamine. Seletuskirja näitest 3 nähtub, et teisest vanemast lahus elav kolme last peamiselt kasvatav vanem võidaks lisaks suurenevale peretoetusele lastest lahus elava vanema arvel veel täiendavad 130 eurot kuus. Sellise muudatusega on tagatud, et lasterikka pere toetuse tõus parandab täiel määral laste toimetulekut, lisaks suureneb ka elatist maksva vanema rahaline kohustus oma laste ülalpidamisel. Antud muudatus tooks kaasa elatist maksva vanema ebavõrdse kohtlemise läbi suuremate ülalpidamise kulude tekkimise kui teisel vanemal, sõltumata sellest kui palju ta lapsega koos on. 2) paragrahvi 217(2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui enne 2023. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist muutuva suurusena sõltuvalt lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest, ei võeta alates 2023. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetust selle kohtulahendi täitmisel elatise summa arvutamisel arvesse.“; Seisukoht: Ei poolda. Nagu eelmine põhjendus. Lisaks, võimude lahususe põhimõttel ei saa seaduseloome sekkuda kohtulahenditesse. 3) paragrahvi 217(2) lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 1 1 ”. Nagu eelnev. PKS 134: Lisada võõrandamise klausel. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. Jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2024. aasta 1. mail. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2022. a 2 Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt)