dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 12. september 2022
Viit
1.2-2/118-3
Registreeritud
12. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikohus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2022
Vastutaja
Merlin Murumets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎6-622-46-2 12.09.2022 Väljaminev kiri.asice268 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 Riigikohtu arvamus1 perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et eelnõuga kavandatava muudatuse puhul, millega perekonnaseaduse paragrahvi 101 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ja lasterikka pere toetuse“, võib kerkida küsimus lapsevanemate põhjendamatust ebavõrdsest kohtlemisest. Õiguslikult ei saa pidada põhjendatuks seda, et kolme või enama lapsega pere puhul arvestatakse riigi poolt makstavaid toetusi lastest lahus elava vanema poolt tasumisele kuuluva rahalise elatise suuruse kindlaksmääramisel teistsugustel alustel kui seda tehakse kuni kahe lapsega pere puhul. Sellega ei arvestata ei mastaabisäästu mõju ega ka rahalist ülalpidamist andma kohustatud vanema niigi suuremat koormust, mis tuleneb ülalpeetavate arvust. Veelgi enam, eelnõu ja seletuskirja järgi ei tõuseks kolme ja enama lapse vanema võlgnetav miinimumelatise summa ühe lapse kohta mitte põhjusel, et seda tingiksid laste kindlakstehtud ja põhjendatud vajadused, vaid üksnes seetõttu, et riik asub maksma senisest suuremat lasterikka pere toetust. Teeme ettepaneku kaaluda muid viise kõrvaldamaks seletuskirjas viidatud probleem, mille kohaselt lasterikka pere toetuse arvessevõtmise korral miinimumelatise nn valemis jääb lastest eraldi elava vanema rahaline ülalpidamispanus liialt väikeseks (kuivõrd riigi makstavad toetused aitavad suure osa lastega seotud kuludest katta). Võimalikud lahendused oleksid näiteks: - jätta elatist maksma kohustatud vanemate olukord praegusega võrreldes samaks, s.o lähtuda miinimumelatise arvestamisel endiselt praegusest lasterikka pere toetuse suurusest; - näha ette, et miinimumelatise nn valemis arvestatakse lasterikka pere toetust pooles (50%) ulatuses. 1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel. 1/1 Sotsiaalministeerium Teie 29.08.2022 nr 1.2-2/118-1 [email protected] Meie 12.09.2022 nr 6-6/22-46 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Reisberg Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.09.2022 09:45 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Arvamus perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Tere! Teile on saadetud Riigikohtu dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument Arvamus perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mis on registreeritud 12.09.2022, numbriga 6-6/22-46. KontaktinfoRiigikohusLossi 1750093 Tartue-post: telefon: 7309002, 7309037
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel