SOTSIAALALA TÖÖTAJA EETIKAKOODEKS Eetikakoodeks on koostatud sotsiaalvaldkonna töötajatele (hoolekandeasutuste juhtidele, sotsiaal töötajatele, hooldustöötajatele jmt) ja valdkonna tegevuse tutvustamiseks avalikkusele (sh abivajajatele ja nende lähedastele ning teiste erialade spetsialistidele). Eetikakoodeks kajastab sotsiaalvaldkonna toimi mi se head tava. Eetikakoodeksi järgimine on üks osa professionaalsest praktikast. Eetikakoodeks on tööriist ja raamistik, millele toetudes saab sotsiaalala töötaja analüüsida eetilisi dilemmasid , kutsuda aruteludele ja kujundada oma tööd. Eetikakoodeks aitab tööandjatel ja avalikkusel mõista põhimõtteid, millest sotsiaaltöötaja juhindub. S otsiaalala töötajad tegutsevad selle nimel, et inimesed saaksid oma sotsiaalset, majanduslikku, kultuurilist või tervislikku lähteolukorda arvestades ühiskonnas võimalikult iseseisvalt hakkama ning suudaks id end maksimaalselt teostada. Sotsiaalala töötaja eetilisteks põhimõteteks on iga inimese loomuomase väärikuse austamine ja kaitse, inimõiguste edendamine, sotsiaalse õigluse edendamine, enesemääramisõiguse edendamine, sotsiaalse kaasatuse edendamine , konfidentsiaalsuse ja privaatsuse austamine, inimese terviklikkuse väärtustamine, digitehnoloogia ja sot siaalmeedia eetiline kasutamine ning professionaalne ja usaldusväärne tegutsemine. Iga inimese loomuomase väärikuse austamine ja kaitse Sotsiaalala töötajad: … austavad iga inimese loomuomast väärikust ja kohtlevad kõiki inimesi nii, et nende väärikus on kaitstud. … seisavad selle eest, et iga inimene saab ennast tunda ühiskonna täisväärtusliku liikmena. … märkavad ilmajäetust, tõrjutust , diskrimineerimist ja väärkohtlemist ning sekkuvad selle tõkestamiseks. … vaidlustavad inimväärikust kahjustavad tegevused sotsiaalkaitses . 2. Inimõiguste edendamine Sotsiaalala töötajad: … austavad inimõigusi, sealhulgas iga inimese õigust turvalisele ja tervislikule elule ning piisavale elatustasemele. … mõistavad oma vastu tust inimõiguste edendamisel ja k aitsevad inimõigusi kõigis olukordades . … lähtuvad põhimõttest, et inimõigused on sünnipärased ja võõrandamatud õigused , mis ei sõltu inimese käitumisest ega toimimisest. … pööravad erilist tähelepanu nendele inimestele, kes ei ole suutelised iseseisvalt ja piisavalt enda õiguste eest seisma. … mõistavad, et inimõigused saavad teostuda olukorras, kus inimesed tunnevad vastutust üksteise ja keskkonna ees. Inimõigused on põhiõigused, mis on määratletud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis (art 1-3), Euroopa inimõiguste konventsioonis (art 1-14) ja Eesti Vabariigi põhiseaduses (§ 12, 16, 18, 20, 26), Lapse õiguste konventsioonis , Puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja teistes dokumentides. 3. Sotsiaalse õigluse edendamine Sotsiaalala töötajad: … edendavad sotsiaalset õiglust töös inimestega ja ühiskonnas tervikuna ning osalevad sotsiaalpoliitika kujundamises . … väärtustavad mitmekesisust ja kaitsevad inimesi eelarvamusliku kohtlemise ja diskrimineerimise eest, sh järgmiste tunnuste alusel: füüsilised ja vaimsed võimed, töövõime, vanus, sugu, sooline identiteet, seksuaalne orientatsioon sättumus , rass, rahvus, emakeel, usutunnistus või veendumus , vaimsed uskumused, poliitilised vaated, sotsiaalmajanduslik staatus, vaesus, klassikuuluvus, pere struktuur, perekonnaseis, kodakondsus (või selle puudumine). … arvestavad iga inimese ainulaadseid kogemusi, vajadusi ja soove tema olukorras konkreetsel ajahetkel ning vaidlustavad olukorrad, kus meetmed on inimeste aitamiseks ebakohased või ebapiisavad. … märkavad vahendite , juurdepääsu ja heaolu ebaõiglast jaotust ning püüdlevad ressu rsside õiglase jaotamise suunas. … seisavad esmajärjekorras kõige haavatavamas olukorras olevate inimeste õiguste ja vajaduste eest. 4. Enesemääramisõiguse edendamine Sotsiaalala töötajad: … austavad iga inimest kui iseseisvat indiviidi ja edendavad tema õigust teha valikuid, otsustada ja kujundada enda elu, kuni see ei kahjusta teda ennast ega teisi inimesi ja elusolendeid. … on teadlikud, et inimese võime oma tahet ja soove väljendada on tingitud tema tervisliku seisundi , arusaamisvõime , senise e lukogemuse , teda ümbritseva keskkonna ja sotsiaalmajanduslike tingimuste koosmõjust. … mõistavad oma vastutust inimeste enesemääratlemise võime toetamisel ning tegutsevad selle nimel, et asjakohane tugi on inimestele kättesaadav. 5 . Sotsiaalse kaasatuse edendamine Sotsiaalala töötajad: … edendavad nende inimeste kaasatust ja kuuluvustunnet, kes on üldistest hüvedest ja osalemisest kõrvale jäänud. … tegutsevad selle nimel, et tõsta inimeste võim ekust ühiskonnaelus osalemiseks, vältida õpitud abituse tekkimist ja passiivset teenuste tarbimist. … tegutsevad selle nimel, et inimeste esmavajadused oleksid täidetud ning inimene saaks aktiivselt ja ilma piinlikkust tundmata väärikalt võtta osa igapäevaelust. … tugevdavad kaasavaid kogukondi, mis austavad rahvuslikku ja kultuurilist mitmekesisust, võttes arvesse nii individuaalseid, perede, gruppide kui ka kogukondade erinevusi. 6. Konfidentsiaalsuse ja privaatsuse austamine Sotsiaalala töötajad: … austavad inimese õigust konfidentsiaalsusele ja privaatsusele ning lähtuvad sellest oma tegevuses. … mõistavad, et inimesega seotud teavet võib vajalikus ulatuses avaldada vaid inimesega kokkuleppel ja seaduses ettenähtud juhtudel. … on teadlikud, et inimese õigus konfidentsiaalsusele ja privaatsusele on teatud olukordades seadusega piiratud, eelkõige ohu korral inimesele endale või teistele. … teavitavad inimest, kui konfidentsiaalsuse nõuet ei ole võimalik täita. … teavad, et inimesel on õigus pääseda ligi kõikidele tema kohta kogutud andmetele, sh sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud andmetele . , välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. 7. Inimese terviklikkuse väärtustamine Sotsiaalala töötajad: … on teadlikud inimese bioloogilisest, psühholoogilisest, sotsiaalsest, kultuurilisest ja vaimsest terviklikkusest. …. on teadlikud, et inimene ja tema elukeskkond moodustavad terviku. … mõistavad, et tulemuslik töö inimestega on võimalik vaid inimese terviklikkust arvestades ja toimides erialaülese meeskonnana . 8. Digitehnoloogia ja sotsiaalmeedia eetiline kasutamine Sotsiaalala töötajad: … on teadlikud digitehnoloogia ja sotsiaalmeedia kasutamisega kaasnevatest ohtudest erialasele praktikale ja isiklikule elule. … kasutavad digitehnoloogiat inimese nõusolekul , teda toetaval ja temaga kokku lepitud viisil. … eelistavad suhtluskanaleid, mille kaudu on võimalik tuvastada vestluspartnerit. … juhendavad vajadusel inimesi digitehnoloogiliste lahenduste ja sotsiaalmeedia kasutamisel, et kaitsta nende konfidentsiaalsust ja privaatsust. 9. Professionaalne ja usaldusväärne tegutsemine 9.1. Töö inimestega Sotsiaalala töötajad: … loovad usaldusväärse ja turvalise suhtluskeskkonna, on empaatilised ja kuulavad inimese ära. … tagavad inimesele abi lähtuvalt professionaalsest terviklikust hindamisest ja peavad vajadusel nõu teiste spetsialistidega. … selgitavad inimestele kõiki tema vajadustele vastavaid ja kättesaadavaid abimeetmeid ning vajadusel juhendavad ja abistavad inimesi ning kaitsevad nende huve vajaliku abini jõudmisel. … annavad asjaosalistele vajalikku informatsiooni õigeaegselt, lugupidaval ja arusaadaval viisil, selgitades oma rolli ja tegevust ning erinevate tegevuste võimalikku mõju ja tagajärgi. … teevad kõik endast sõltuva, et nende poolt edastatud info abi vajavate inimeste kohta ja andmebaasidesse kantav teave oleks tegelikkusele vastav. … abistavad inimest ilma tarbetu viivituseta. … otsivad võimalusi inimese abistamiseks ka siis, kui inimene esialgu keeldub abist. … ei kasuta ühelgi viisil ära oma võimupositsiooni ega usaldussuhet suhtlemisel abi vajavate inimestega ja nende lähedastega. … teevad inimest puudutavad otsused erapooletult ja läbipaistvalt ning põhjendavad oma otsuseid. … aitavad inimesi elukaare erinevatel etappidel tekkivate keerukuste puhul ning toetavad inimese heaolu ja parimat iseseisvat toimetulekut. … aktsepteerivad inimese õigust valida teine spetsialist. … suunavad lahendamatute väärtus- ja/või rollikonfliktide korral inimese kokkuleppeliselt teise töötaja juurde. … hoiduvad abivajajate ja nende lähedastega rahalistesse ja muudesse isiklikesse suhetesse astumisest. 9.2. Koostöö kolleegide ja koostööpartneritega Sotsiaalala töötajad: … teevad inimeste heaolu edendamiseks koostööd erinevate valdkondade spetsialistide, ametnike ja eraisikutega . … jagavad ja vahetavad kolleegide ning koostööpartneritega erialaseid kogemusi, teadmisi ja teavet. … nõustavad kolleege oma parimate teadmiste ja oskuste kohaselt. … vajadusel küsivad kolleegilt nõu, kuid ka pärast konsultatsiooni saamist vastutavad enda tehtud otsuste ja antud soovituste eest. … suhtuvad oma kolleegidesse, mentoritesse ja õpetajatesse austuse ja tänuga. … kaitsevad kolleege ja koostööpartnereid ebaõiglase kohtlemise ja kriitika eest. … annavad kolleegile heatahtlikult nõu, kui märkavad tema tegevuses puudusi. … vastustavad halvustamist ja töökiusu. … teevad avatud koostööd meediaga, kaitstes inimeste privaatsust. 9.3. Eriala väärtustamine Sotsiaalala töötajad: … väärtustavad oma eriala ja kutsetööd, t ehes oma tööd professionaalselt. … lähtuvad töös sotsiaalteadustest ja sotsiaaltöö uurimusest saadud teoreetilistest teadmistest, inimõigustest, eetikapõhimõtetest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. … tegutsevad ausalt ja väärikalt. … käituvad eetiliselt nii töö- kui eraelus. … mõistavad, et oma tegevusega vastutavad nad abi vajavate inimeste, kolleegide, tööandja ja erialase kogukonna ees. … on oma töös avatud uuendustele, võttes aluseks sotsiaaltöö teaduslikud põhjendused ja praktilised kogemused. 9.4. Professionaalse jätkusuutlikkuse edendamine Sotsiaalala töötajad: … arendavad järjepidevalt oma erialast kompetentsust, hoolitsevad oma pädevuse säilitamise ja professionaalse arengu ning kutsekvalifikatsiooni tõstmise või uuendamise eest. … hoolitsevad enda heaolu eest spetsialisti ja inimesena ning säilitavad seeläbi oma töövõimet. … hoiavad lahus isikliku ja tööalase suhtluse, et säilitada rollide selgust ja ennetada läbipõlemist. … väärtustavad ning hoiavad enda ja kaaslaste tervist . … on teadlikud olukordadest, mis ohustavad nende endi kaitstust ja turvalisust ning ei ole kohustatud töötama iseennast ohtu seades. … mõistavad, et nad ei ole oma otsustes ja vastutuses üksi – praktika eetilises mõtestamises, aruteludes ja probleemidele lahenduste leidmises osaleb vahetu töökollektiiv ja kogu organisatsioon. …. teavad, et neil on õigus saada tuge tööandjalt ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonilt. Sotsiaalala töötajad tööandjana : … on kohustatud looma tingimused töötajate toetamiseks ja psühhosotsiaalsete riskide maandamiseks. … juhivad tähelepanu töötaja eksimustele tööpraktikas, sh eetikakoodeksi täitmisel. … annavad töötajatele võimaluse tehtud vigadest õppida ja paremini edasi töötada. … tagavad töötajatele superviisori ja/või psühholoogi abi. … abistavad töötajat igati, kui töötaja on sattunud füüsilise või vaimse (sh digitaalse) rünnaku ohvriks. … hoolitsevad selle eest, et töötajad saaksid töö eest väärilist tasu. … märkavad hästi tehtud tööd ja tunnustavad töötajaid. Eetikakoodeks on koostatud ESTA eetikakomitee poolt 2022. aastal ja see on kooskõlastatud laia sotsiaalala töötajate ringiga. Eetikakoodeksi struktuuri koostamisel on tuginetud rahvusvahelisele sotsiaaltöö eetika dokumendile „Eetikapõhimõtted sotsiaaltöös” (International Association of Schools of Social Work, IASSW 2018).
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Teie 10.08.2022 nr 14/
[email protected] Meie 10.09.2022 nr 4.2-3/2670-2
Uuendatud eetikakoodeksi kooskõlastamine
Täname teid sotsiaalala töötajate ametiala kuvandi tugevdamise ja eetikanormide uuendamise
eest, mis on toeks valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete
käitumisviiside valikul.
Kooskõlastame uuendatud eetikakoodeksi, kui olete kaalunud meie tehtud
sõnastusettepanekuid, mille esitame kommentaaridena lisatud failis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Sikk
hoolekande osakonna juhataja
Lisa: uuendatud eetikakoodeksi tööversioon kommentaaridega
Meeli Tuubel 626 9238
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952