Arvamus eelnõule

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 20.09.2022 11:23 Adressaat: SM Info <[email protected]>; JM info Shared MB <[email protected]> Teema: Ohvriabi seaduse eelnõust Tähtsus: Tavaline Tere,Lisatud on Eesti Naiste Varjupaikade Liidu arvamus.LugupidamisegaEha Reitelmann Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium Arvamus ohvriabi seaduse eelnõu kohta 20.09.2022 Oleme esitanud Sotsiaalministeeriumile oma ettepanekud seaduseelnõu kohta käesoleva aasta maikuus. Meil on väga hea meel, et suures osas on neid muudetud eelnõus ka arvestatud. Siiski on mitmed probleemid, mida järgnevalt kirjeldame, jäänud meie jaoks lahenduseta. 1.Esitame veelkord ettepaneku seaduse sõnastuses tuua välja naiste tugikeskuse teenuse eripära, milleks on töötamine ühtse multidistsiplinaarse meeskonnana. Selle eripära rõhutamiseks on kehtivas seaduses kasutatud mõistet “liitteenus”, mida soovitaksime ka uues seaduses säilitada. Ehkki naiste tugikeskuse teenust puudutavad sõnastuslikud muutused võrreldes kehtiva seadusega on eelnõus pealtnäha minimaalsed, on üldine kontekst seaduses nii oluliselt muutunud, et teenuse sisu muutub täielikult ja hakkab taas pigem sarnanema kunagisele naiste varjupaiga teenusele. See ilmneb eriti selgelt seletuskirjast. Meie arvates ei oleks aga mõistlik praeguses kriisis seni hästi toiminud teenuse korraldust põhimõttelistelt muuta. Teeme seega jätkuvalt ettepaneku sõnastada §21 lg 1 alljärgnevalt (1) Naiste tugikeskuse teenus on liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvri vägivallast pääsemisele, turvalisuse suurendamisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele. Selgitus: Eestis MTÜde ja riigi koostöös aastatepikkuse praktika tulemusena välja arendatud naiste tugikeskuse teenuse puhul saab klient kõik peamised teenused ühest kohast, mis vähendab oluliselt tema taasohvristamise riski. Töökorraldus multidistsiplinaarse meeskonnana on sätestatud ka kehtivas ohvriabi seaduses, mida eelnõuga tahetakse muuta. Praegu toimivate tugikeskuste multidistsiplinaarsete meeskondade sisene infovahetus on operatiivne ja informaalne, mis hoiab oluliselt kokku ressursse ja aitab juhtumit kiiremini ja sisulisemalt lahendada. Kui psühholoogilist abi hakatakse korraldama ja pakkuma väljaspool tugikeskusi, nagu on SKA ja ministeeriumi poolt planeeritud, siis see lisaväärtus kaob. Nii kliendi kui teenust osutavate spetsialistide jaoks jaoks tähendab see oluliselt suuremat ajakulu, SKAle ka suuremat rahalist kulu, sest psühholoogid ja psühhoterapeudid hakkavad paratamatult nõustamise ajal tegelema ka kliendi akuutsete sotsiaal- ja õigualaste probleemide ärakuulamisega. Juristil on aga raske anda kliendile vajalikku ja sobivat õigusnõu, teadmata tema psühholoogilist valmisolekut oma elus muutusi ellu viia. Praegu lahendatakse need küsimused kiiresti meeskonna omavahelises infovahetuses. Naiste tugikeskuse tiimi on lisaks tugikeskuse töötajatele aastaid kuulunud nii psühholoogid kui juristid, juhtumite lahendamine on toimunud spetsialistide tihedas kootöös ja see on taganud klientide kõrge rahulolu taseme teenusega, mida näitas SKA poolt tellitud uuring. Üldisesse nimekirja kuuluva SKA psühholoogi juurde suunamine ei taga tugikeskuse klientidele ilmselgelt edaspidi samaväärsel tasemel teenust. Ka Istanbuli konventsiooni artikkel 18 rõhutab, et riigi poolt võetavad meetmed peaksid võimaldama vajaduse korral erinevate kaitse- ja tugiteenuste pakkumist ühes ja samas kohas. Teeme jätkuvalt ka ettepaneku lisada lõige (4) Naiste tugikeskuse teenust osutatakse igas maakonnas. Selgitus: Riigiasutuste senist üldist praktikat arvestades peame hädavajalikuks säilitada praegu kehtivas seaduses sisalduv sõnaselge kohustus osutada naiste tugikeskuse teenust igas maakonnas, nagu see on toiminud alates 2016. aastast tänaseni. Eesti on olnud selles osas rahvusvahelises vaates väga eesrindlik ja oleks kahju, kui teenuse regionaalne kättesaadavus väheneks. Arvestades SKA Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee viimaste aastate trendi, mille tulemusena mitmetes maakondades ei ole enam tööl täiskohaga ohvriabi töötajat, halvendaks see kindlasti ohvrite olukorda. Istanbuli konventsiooni artikkel 22 rõhutab samuti vajadust tagada spetsiaalsete tugiteenuste piisav kättesaadavus kõigis piirkondades. Kokkuvõttes lähevad eelnõuga kaasnevad muudatused vastuollu Istanbuli konventsiooni mõttega ja halvendavad naistevastase ja perevägivalla ohvritele osutatava abi taset Eestis. 2. Eelnõu seletuskiri. Meil on väga hea meel, et meie maikuus pakutud täiendusettepanekuid on seletuskirja osas suures osas arvestatud. Siiski teeb meile jätkuvalt muret juriidilise abi teenuse sisustamine. Teeme ettepaneku täiendada juriidilist abi käsitlevat lauset eelnõu seletuskirjas ka esindamise võimalusega järgnevalt: Tugikeskuse juriidiline abi peab sisaldama ka võimalust pakkuda tuge avalduste ja taotluste koostamisel ja teatud juhtudel esindamist kohtuvälises ja kohtueelses menetluses, kohtus või mujal. Selgitus: Meile teadaolevalt on käesoleval ajal kõigi Eestis tegutsevate tugikeskuste meeskondades peale ühe ka inimesed, kes on võimelised vajadusel koostama kohtudokumente ja kliente kohtumenetluses esindama. Traumeeritud tugikeskuse klientidel on vähe kasu neile õiguste ja kohtusse pöördumise võimaluste selgitamisest ning vaid toe pakkumisest avalduste ja taotluste koostamisel. Nad ei suuda seda infot lihtsalt vastu võtta ning vajalikul viisil edasi tegutseda. Seetõttu kaotab magistrikraadiga juristi olemasolu tugikeskuses suuresti oma mõtte, probleemidele lahenduse saamiseks tuleks kliendil lisaks tugikeskuse nõustamisele ikkagi taotleda edasi riigi õigusabi. Esindusõigus ja dokumentide koostamine on paljudel juhtudel hädavajalik, et tagada traumeeritud kliendi korrektne ja õigeaegne suhtlus erinevate ametkondade ja kohtuga. Lähtuda võiks riigi õigusabi seadusest, kus õigusteenuse osutamise liikidena on toodud välja esindamine, kaitsmine, õigusdokumentide koostamine, muu õigusabi osutamine. Meie pakutud muudatus on kooskõlas ka Istanbuli konventsiooni sätetega. Moju hinnang Meie arvates ei vasta naiste tugikeskuse teenuse juures kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele riigi ja kov asutuste korraldusele ja sotsiaalne mõju teenusesaajatele tegelikkusele. Teeme ettepaneku seda muuta. Selgitus: Seletuskirjas on öeldud “Võib eeldada, et muudatused ei too kaasa väga suuri muudatusi naiste tugikeskuste senises töökorralduses ja –koormuses, kuna teenuse sisu jääb suuresti samaks nagu täna. ...Kokkuvõtvalt võib hinnata, et muudatustest mõjutatud sihtrühma suurus ja sagedus on väikesed. Mõju ulatus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud. Muudatusega kaasneb sihtrühmale väheoluline mõju.” Me ei saa sellise hinnanguga nõustuda. Seaduseelnõu praegusel kujul muudab naiste tugikeskuse teenust oluliselt ja toob nii klientidele kui teenuseosutajate jaoks kaasa mitmeid riske. On tõenäoline, et naiste tugikeskuse teenuse kvaliteet ja sellest tulenev teenusega rahulolu langevad. Teenuse osutajatele, kellest paljud on teenuse välja arendanud ja seda väga pikka aega osutanud, kaasneb kavandatud muudatustega oluline mõju, sest kaovad senised multidistsiplinaarsed meeskonnad. Samuti võib teenuse kättesaadavus mitmete maakondade klientidele oluliselt väheneda, kui seadusest kaob nõue osutada teenust igas maakonnas, st kaasneda võib selgelt ebasoovitav mõju. Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee Samuti ei saa me kindlasti nõustuda prognoositud eelarve lisavajaduse summaga, mille suuruseks järgmisel aastal on mõjuhinnangu kohaselt prognoositud 50 000 eurot. Seletuskirjas öeldakse: “ Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele. Muudatused riigieelarvele ei tulene otseselt eelnõust, küll aga üldisest hinnatõusust, sh varjupaikade kommunaalkulude märkimisväärsest kasvust. 2023. aastaks on prognoositud lisavajadus 50 105 eurot. Mõju on võrreldes SKA eelarvega väikene (pikemat prognoosi ja selgitusi vt täpsemalt ptk 7).” 2019. aastal oli kogu naiste tugikeskuse teenuse aastane eelarve 1 miljon eurot, mis rahuldas tugikeskuste vajadused täielikult. Eelarve on jäänud samaks. On ebarealistlik eeldada, et praeguse inflatsiooni tingimustes on võimalik 2023.aastal kvaliteetset naiste tugikeskuse teenust osutada 1 miljoni + 50 000 euro eest. Seega tuleks tõenäoliselt uued hanked taas korraldada vähempakkumisena, nagu toimus mõned aastad tagasi, mis tooks taas kaasa olulise teenuse kvaliteedi languse. Teeme ettepaneku viia enne seaduse vastuvõtmist läbi põhjalik tugikeskuse liitteenuse osutamisega kaasnevate kulude analüüs, mida oleme taotlenud juba mitu aastat, ja vastavalt muuta eelnõu seletuskirja. Sotsiaalse ja majandusliku mõju, samuti finantsmõjude pealiskaudne hindamine võib lumepalliefektina tekitada ajutise taandarengu naiste tugikeskuste teenuse kvaliteedis, nagu juhtus 2017. aastal teenuse üleandmisel sotsiaalministeeriumilt SKA korraldusele. Kvaliteetse teenuse taastamine nõuab hiljem lisaressursse. 3. Rakendusaktid Kevadel eelnõu kohta esitatud arvamuses keskendusime eelkõige seaduseelnõu tekstile ja jätsime rakendusaktide kavandid piisava tähelepanuta. Lootsime, et eelnõu menetlemise käigus tekib tugikeskustel võimalus sisuliseks põhjalikuks aruteluks sotsiaalministeeriumi ja SKA ametnikega, kus saaksime kõiki üles kerkinud probleeme arutada. Muret teeb, kui enne eelnõu valitsusele esitamist ei toimu sisulist arutelu selle rakendamise üle. Näeme mitmeid problemaatilisi sätteid eelnõu lisas 1 esitatud sotsiaalkaitseministri määruses “Ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ning täienduskoolituse korraldamise tingimused ja kord”. Meile teevad muret psühholoogidele ja psühhoterapeutidele kehtestatud kitsalt piiritletud haridusnõuded § 3-s: “2) psühholoogilist nõustamist tegeval isikul peab olema kliinilise psühholoogi, psühholoognõustaja, psühhoterapeudi või koolipsühholoogi kutse või selle puudumisel magistrikraad psühholoogias või sellele vastav kvalifikatsioon; 3) psühhoteraapiat tegeval isikul peab olema kutse või vähemalt magistrikraad psühholoogias, psühhiaatrias, sotsiaaltöös või vaimse tervise õenduses ja ta peab olema läbinud psühhoteraapia väljaõppe;” Kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt peab psühhoteraapia teenuse osutajatel olema kõrgharidus (senise praktika kohaselt soovitavalt psühholoogias, sotsiaal- ja haridusteadustes või meditsiinis) ning vastava suuna psühhoteraapia väljaõpe. Psühholoogilise nõustamise teenust osutaval isikul peab praegu olema kõrgharidus psühholoogias. Määruse eelnõus välja pakutud sõnastus jätaks teenuseosutajate seast välja vähemalt viis praegu ENVL tugikeskustes töötavat kogenud psühholoogi ja terapeuti, kellest enamus on teinud ja teevad koostööd SKA ohvriabiga. See lõhuks maakondades aastaid hästi toiminud multidistsiplinaarsed meeskonnad. Meil on üle riigi niigi probleeme ohvrite abistamiseks sobivate spetsialistide leidmisega, seetõttu ei peaks meie arvates praeguse kriisi tingimustes olukorda veelgi halvendama. Küsimusi tekitab määruses ka näiteks psühhiaatria ja vaimse tervise õenduse alase hariduse nõue psühhoterapeudi Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee puhul, mis sobiks pigem tervishoiusüsteemi. Ka sotsiaaltöö magistritaseme hariduse nõue on piirav, sest nt lastekaitse eriala lõpetajad ei saa täna sotsiaaltöö kraadi. Samuti puudub meie andmetel praegu Eestis erinevate suundade psühhoterapeutide ühtne kutsesüsteem, mistõttu kutse omamise nõue on küsitav. Teeme ettepaneku sõnastada psühhoterapeudi haridusnõue järgmiselt: “Psühhoteraapiat tegeval isikul peab olema kõrgharidus, soovitavalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon sotsiaal- või haridusteadustes või meditsiinis ja ta peab olema läbinud rahvusvaheliselt tunnustatud psühhoteraapia väljaõppe.” Oleme põhimõtteliselt nõus psühholoogilist nõustamist tegeva isiku haridusnõuetega, kuid leiame, et uued nõuded nii psühholoogidele kui terapeutidele võiksid praegu teenuseid osutavate spetsialistide jaoks kehtima hakata kõige varasemalt 3 aasta jooksul alates seaduse jõustumisest. See annaks võimaluse kõigil praegu tegutsevatele kogenud nõustajatele tööd jätkata, Naiste tugikeskuste kohta on sätestatud järgmised nõuded: “4)Naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab läbima hiljemalt ühe aasta jooksul tööle asumisest lisas 2 kehtestatud kava kohase naistevastase vägivalla teemalise täienduskoolituse.” Selline sõnastus annab võimaluse teenuse osutajal tööle võtta suvalisi, ilma igasuguste vägivalla alaste baasteadmisteta inimesi, hoida neid aasta jooksul tööl ja palgata siis uued samal tasemel inimesed. Võiks küsida, kas selline võimalus on loodud eesmärgiga hoida teenuse kulud võimalikult madalal? Määruse sõnastus, kus ei ole välja toodud erisust praegu teenuseid osutavatele isikutele, tooks kaasa vajaduse täiendkoolituste läbimiseks üle 30 praegu ENVLi kuuluvates tugikeskustes töötavale isikule, kui nad osaleksid uues teenuse hankes. Kõik need isikud on kas läbinud baaskoolitused ja hulgaliselt täiendkoolitusi enne 1. jaanuari 2017, kui jõustus naiste tugikeskusi puudutav ohvriabiseaduse muudatus, või siis on läbinud TÜ ja TLÜ vastavad kursused. Eelnõus nimetatud SKA täiendkoolitust on seni viinud läbi paljud tugikeskuste töötajad, kes peaksid määruse loogika kohaselt nüüd ise asuma uuesti algtõdesid omandama. Tekib küsimus, kas SKA ressursside kasutamine sellisteks koolitusteks on mõistlik. On raske aru saada, miks peaksid pikaajalise töökogemusega töötajad läbima uuesti algtaseme koolituse, vaidlesime sellele ideele vastu juba väljatöötamiskavatsuse etapis. Kokkuvõttes teeme ettepaneku sõnastada lõige 4 järgmiselt: “Naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud enne tööle asumisest lisas 2 kehtestatud kava kohase naistevastase vägivalla teemalise täienduskoolituse. Nõue ei kehti isikutele, kes on töötanud naiste tugikeskuses ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni uue ohvriabi seaduse jõustumiseni ja vastavad sel ajal kehtinud nõuetele.” 4. Eelnõu arutelu ja vastuvõtmine Kooskõlastustabelis on kirjas, et naiste tugikeskustega on teenust arutatud 4 korral. Peame vajalikuks täpsustada, et tegemist pole kahjuks olnud sisulise kaasamisega, kus kõigil täna tegutsevatel tugikeskustel oleks olnud võimalik esitada neid huvitavaid küsimusi ja saada sisulisi vastuseid, vaid põgusate kohtumistega, kus eelnõu koostajad on informeerinud meid kavandatud muudatustest või siis näiteks tutvustanud eelnõude menetlemise üldist protsessi. Lahenduseta on meie poolt aastaid tõstatatud probleemid, mis puudutavad NTK teenuse osalist kattuvust KOV turvakodu teenuse ja ohvriabi nõustamis- ja juhtumikorralduse teenustega, tugikeskuse nõustamisteenuste mahtu ja rahastamist. Praktiliselt läbi arutamata on juhtumikorraldaja määramise küsimus, kuna see seaduseelnõu kohaselt nii naiste tugikeskuse kui ohvriabi põhiteenuse osaks. Meie poolt korduvalt välja pakutud põhjalikke arutelusid ohvritega igapäevaselt töötavate spetsialistidega laiemas ringis ei ole kahjuks seni korraldatud. Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee Seetõttu teeme veelkord ettepaneku enne seaduse valitsusse saatmist korraldada naiste tugikeskuste esindajate kohtumine ohvritega praktilist tööd tegevate ohvriabitöötajate, KOVide, SKA ja ministeeriumi esindajatega, et arutada läbi kuidas hakkaks naiste tugikeskuse teenus koos teiste teenustega uue seaduse kohaselt reaalselt tööle. Samuti tuleks põhjalikult läbi vaadata teenuse eelarve, mida on eelnõu seletuskirjas kajastatud kvaliteetse teenuse osutamiseks selgelt ebapiisavas mahus. Leiame, et nii olulist seadust ei peaks, eriti praegust kriisiolukoda arvestades, vastu võtma kiirustades. Seadus võiks jõustuda näiteks ka järgmise aasta lõpus, oluline on põhjalikult ette valmistada selle praktiline rakendumine. Loodame väga, et koostajad kaaluvad meie ettepanekuid tõsiselt. Vastasel korral jääb meie jaoks õhku kahtlus, kas uuest ohvriabi seadusest ikka saab selline parim seadus, mille loomisest koostajad on unistanud. Lugupidamisega Eesti Naiste Varjupaikade Liidu nimel Eha Reitelmann Juhatuse esinaine Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee