Riigikantselei Teie 02.09.2022 nr 2-5/22-01718,
RIIGIKOGU/22-
1030/-2T/
Meie 19.09.2022 nr 1.2-3/2917-2
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu (SE 664)
Oleme koostöös Rahandusministeeriumiga läbi vaadanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni
eelnõu „Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus“ (664 SE).
Eelnõu kohaselt soovitakse muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 lõiget 19 ja tõsta
2023. aasta 1. jaanuaril pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 50 euro võrra. Seletuskirjast
nähtub, et erakorraliselt soovitakse suurendada pensionide baasosa ja tõsta rahvapensioni
määra 20 euro asemel 50 euro võrra, seega erakorraline tõus toimuks täiendavalt 30 euro
võrra. Seletuskirja kohaselt suurenevad kulud 20 euro asemel 50-eurose pensionitõusu puhul
2023. aastal 106,5 miljonit, 2024. aastal 114 miljonit ja 2025. aastal 121,5 miljonit.
Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium teevad ettepaneku Eesti Keskerakonna
fraktsiooni algatatud eelnõu mitte toetada alljärgnevatel põhjustel.
Pensionide ajakohasena hoidmiseks indekseeritakse riikliku pensionikindlustuse seaduse
kohaselt riiklikke pensione iga aasta aprillikuus indeksiga, mille väärtus sõltub 80%
sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust ja 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust.
Pensioniindeks töötab eesmärgipäraselt ja kasvatab pensione koos palga- ja hinnatõusuga.
Lähiaegade kiirem palga- ja hinnakasv toovad automaatselt kaasa senisest kiirema
pensionitõusu. Seetõttu kasvavad 2023. aastal pensionid varem prognoositust kiiremini. Kui
kevadprognoosi kohaselt oli oodatav keskmine vanaduspension 2023. aasta 1. aprillist 662
eurot, siis viimase prognoosi järgi – tulenevalt kiirest sotsiaalmaksu ja tarbijahinna indeksi
kasvust – 704 eurot. Ehk siis pensionid kasvavad suveprognoosi järgi võrreldes kevadel
prognoosituga 42 eurot rohkem.
Lisaks indekseerimisele suurendab 2023. aastast pensionäride sissetulekut
vanaduspensioniealiste tulumaksuvabastuse erisus, mis tagab, et keskmise vanaduspensioni
suurune tulu jääb olenemata vanaduspensioniealise inimese kogutulu suurusest tulumaksuvabaks.
Pensionäride tulusid mõjutab positiivselt ka juba vastuvõetud hinnatõusu leevendamise ühekordne
toetus 50 eurot, mida makstakse 2022. aasta sügisel. Samuti makstakse sügisel 200-eurost üksi
elava pensionäri toetust.
Seletuskirjast nähtub, et eelnõu kulude hulka ei ole arvestatud vanaduspensioniealiste
tulumaksuvaba tulu tõusu. Kui arvutada lisaks maksuvaba tulu tõstmise mõju, tähendaks 30-
eurone täiendav pensionitõus 2023. aastal täiendavat kulu riigieelarvele 130 mln eurot, mis
kasvab 2026. aastaks 160 mln eurole.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Erakorralise pensionitõusu puhul on tegemist pikaaegsete kulutustega, mille katteallikaid ei ole
eelnõu seletuskirjas näidatud. Katteallikateta kulutuste suurendamine riigieelarves ei ole
põhjendatud. Kulutusi ei saa kasvatada millestki muust loobumata või makse tõstmata.
Hetkel ei ole täiendav erakorraline pensionitõus võimalik, sest tegemist on pikaajalise
kohustusega ja eelarve on järgmistel aastatel väga pingeline.
Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium ei toeta Keskerakonna fraktsiooni „Riikliku
pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Sama: Rahandusministeerium
Liidia Soontak 6269 236
[email protected]