Vatuskiri isikuandmete töötlemise taotlusele

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandme te kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid Jah isikuandme te töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Jah Uuringu nimi Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Sotsiaalministeerium on tellinud i nimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi ( riigihanke viitenumber 244867 ) ja sõlminud lepingu (nr 1.1-5/1779-1 ) Tartu Ülikooliga, kes antud analüüsi teeb. Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi eesmärk on saada tõenduspõhist teavet haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldamise arendamiseks. Seejuures tuleb tagada kvaliteetne ning elanike vajadustele ja ootustele kättesaadav teenus ning samal ajal kasutada ressursse (raha ja personal) optimaalselt (õige teenus õigel tasandil ja meeskonnaga). Analüüsi tulemiks on Eestile sobiv tõenduspõhine, kvaliteetne ja inimkeskne haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise mudel ja tegevuskava selle elluviimiseks. Analüüsi tehakse kahes etapis – praeguse olukorra analüüs ning tulevikustsenaariumid ja ettepanekud haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korralduse arendamiseks . Praeguse olukorra analüüsi eesmär k on uurida praegus e erakorralise meditsiinilise abi teenuse korraldust Eestis, sh kuidas kiirabi ja esmatasand käsitlevad erakorraliste tervisemuredega patsienti ning millised on praeguse süsteemi tugevused ja kitsaskohad . Analüüsi käigus t ehakse andmete ja tulemuste triangulatsioon i , mis tähendab, et analüüsi misel kasuta takse mitut erinevat andmeallikat paralleelselt valideerimaks erinevatest allikatest saadud infot. Lisaks tehakse aruteluseminarid erialaspetsialistide ja ekspertidega esmaste andmete ja materjalide analüüsi valideerimiseks ja tulemuste täiendamiseks. Sellega sa ab hoida analüüsi tulemuste interpretatsiooni kallutatust ja tulemuste subjektiivsust minimaalsena ning kõik analüüsi tulemustel kujundatavad soovitused ja ettepanekud ei ole mitte uurimismeeskonna enda subjektiivsed arvamused vaid baseeruvad objektiivsetel tulemustel . Kvantitatiivsete andmete analüüsi miseks kasutatakse nii avalike andmebaaside andmeid kui ka tehakse täiendava id statistilis i andme päringu id Häirekeskusest (tervisealased 112 kõned ja väljakutsed), T ervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest (T EHIK ) (kiirabiväljakutsed) ja Eesti Haigekassast (EMO kasutus). Häirekeskusest päritakse statistilisi andmeid agregeeritud kujul : tervisealaste kõnede arv, põhjus, lahendamise viis (nõustamine, kiirabi välja saatmine, prioriteetsuse aste). Kõnede salvestisi ei pärita, sest need ei ole ü ldise statistika ja andmean alüüsi tegemiseks vajalikud. Lisaks päritakse p erearsti nõuande liini andme i d agregeeritud kujul : põhjused, miks pöördutakse, kuidas lahendatakse (nõuanne, soovitus pöörduda perearsti poole, haiga valvetuppa või otse suunamine Häirekeskusele). Samuti ei pärita kõnede salvestisi, sest need pole analüüsi tegemiseks vajalikud. Lisaks tehakse intervjuud p atsientide ga, kes on kasutanud haiglaeelset erakorralist abi . Nende värbamiseks palub ana lüüsi tegija antud projektis osalevatelt esmatasandi tervishoiuteenuse osutajatelt (perearstid, EMO, Häirekeskuse esindajalt) uuringu profiiliga sobituvate inimeste kontakte, kelle hulgast valitakse välja eesmärgipärase valimi põhimõttel ja mitmekesisust arvestades võimalikud intervjueeritavad (piirkond, sugu, vanus, teenuse osutaja). Esmatasandi tervishoiuteenuse esindajad kü sivad viimase kuu jooksul haiglaeelset erakorralist teenust saanud patsiendi käest luba kontaktandmete jagamiseks uurijatega ja võimaliku uuritava nõusoleku korral edastavad kontakti intervjuude läbiviijatele. Seejärel kontakteerub analüüsi tegija tiimiliige valimisse sattunud inimestega ning tutvustab neile uuringu eesmärki ja kutsub uuringus osalema. Kui inimene nõustub intervjuuga, lepitakse kokku intervjuu aeg ja viis ning talle antakse või saadetakse meili teel enne intervjuu toimumist informeeritud nõusoleku vorm, millega analüüsi tegija palub tutvuda ja nõustumise korral seda kirjalikult kinnitada. Kokku on planeeritud erakorralist meditsiini teenust saanud sihtgrupiga läbi viia maksimaalselt 20 intervjuud. Intervjuusid viiakse läbi eesti ja vajaduse korral vene keeles. Intervjuud teenuse saajatega (patsientidega) viiakse läbi individuaalselt ning tulenevalt intervjueeritavate valmisolekust ja võimalusest näost-näkku või kaugvestlusena . Intervjuud uuritava nõusolekul salvestatakse, transkribeeritakse ja andmed pseudo nüm iseeritakse . Transkriptsioone ja salvestisi hoitakse Tartu Ülikooli turvatud võrgus ning allkirjastatud nõusolekulehti peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi seifis. Andmepäringute ettevalmistamisel o n arvesta tud nii analüüsi hetkeolukorra kirjelduse kui ka analüüsi II etapis te htavate tulevikustsenaariumite andmevajadusega, kus stsenaariumi mõjuhinnangu täpsuse huvides on otstarbekas kasutada mitme aasta sisendandmeid. COVID olukorra tõttu on aastate 2020 – 2021 erakorralise abi osutamise andmed COVID olukorrast mõjutatud, mistõttu o n mõistlik te ha päringud nii COVID i eelse (2018 – 2019) kui COVID i perioodi (2020 – 2021) kohta. A nalüüsi hõlmatakse aga pikem ajaperiood ( 01.01.2018 – 31.05.2022 ). Seda seetõttu, et Häirekeskus võttis alates 30.03.2022 kasutusele abi välja saatmiseks uue ohuhinnangute süsteemi (kriteeriumid) mida a nalüüsi käigus täiendavalt tähelepanu alla võetakse. Tegemist on küll väga lühikese perioodi ga, kuid oluline on selle mõju avaldumist analüüsida ja hinnata. Tartu Ülikoolil on saadud l uba TÜ Inimuuringute Eetikakomiteelt ( kooskõlastuse nr 365/T-16 ) patsientide ja ekspertide intervjuude läbiviimiseks ning Eesti Haigekassalt andmete saamiseks. Esita tud on taotlus EBIN- le t ervise i nfosüsteemist vajalike andmete saamiseks , mille päring esitatakse TEHIK-ule . TEHIK-st on andmeanalüüsiks vaja kiirabi kasutamise andmeid , analüüsi maks mis põhjustel ja millal on patsiendid kiirabi kutsunud, kui kiiresti ja mis koosseisus kiirabi kohale jõudis, mis oli väljakutse tulem, kui palju patsiente hospitaliseeriti, kui palju oli korduvaid kutseid. B . Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemsaolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt) : Tartu Ülikooli tehtava a nalüüsi tulemiks on Eestile sobiva tõenduspõhise, kvaliteetse ja inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise mudeli kirjeldus ja tegevuskava selle elluviimiseks . Analüüsi tegemise põhjuseks on asjaolu, et E esti demograafiline olukord on muutunud ja muutumas – rahvastik väheneb ja vananeb ning krooniliste haigustega inimeste arv kasvab. Tervisesüsteem ja tervishoiuteenuste osutamine peavad muutuma vastavalt elanikkonna vajadustele ja kasvavale nõudlusele. Seejuures tuleb jõuda kõigi abivajajateni – nii linnapiirkonda, kuhu on koondunud suurem osa elanikkonnast, kui ka kaugemale, väikelinnadesse ja maapiirkondadesse. A nalüüsis käsitletakse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abina kogu abi, mida osutatakse nii esmatasandil kui ka kiirabis kuni haigla erakorralise meditsiini osakonda jõudmiseni. Seda seetõttu, et kiirabi roll on erinevate teenuste vahel ülioluline, siis haiglaeelses patsiendi käsitluses on oma roll esmatasandil, häirekeskusel ja perearsti nõuandeliinil. Kiirabi on meditsiinisüsteemi seisukohalt kriitilise tähtsusega teenus. 2020.a. andmetel sai kiirabi üle 276 000 väljakutse, neist ca 38% hospitaliseeriti, A ja B (madalama prioriteediga, ei ole eluohtlik seisund) prioriteediga väljakutseid oli 33%, C ja D (tegemist potentsiaalselt elu ohustava probleemiga) prioriteediga väljakutseid 65%. See näitab, et liialt palju tehakse väljakutseid, mida oleks võimalik lahendada esmatasandil ( pereõe - ja/või perearsti poolt) ja vähema ressursikuluga. Tervisevaldkonna s on probleemiks järjest enam süvenev pädeva ja kvalifitseeritud tööjõu nappus ning ülekoormus, kuna sageli töötavad samad inimesed mitme asutuse juures, mis mõjutab nii kiirabiteenuse, esmatasandi arstiabi osutamist kui ka patsiendiohtust. Seetõttu on vaja praeguseid teenuste osutamise mudeleid tõhustada ja ümber kujundada selliselt, et nende teenuste kvaliteet ja kättesaadavus elanikele säilib praegusel tasemel või paraneb. Praeguseks on lõppenud inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu analüüs, mille käigus on tähelepanu juhitud esmatasandi võimekusele, mida on vaja märgatavalt suurendada ja selleks vastavaid muutusi ellu viia. Käimas on esmatasandi arengukava tegemine, mille eesmärgiks on kujundada jätkusuutlik, kättesaadav ja elanikkonna vajadustele vastav esmatasandi tervishoid. Kuna kiirabi on osa tervisesüsteemist, mida mõjutavad arengud teistes valdkondades (perearstiabi ja haiglaravi), tuleb kiirabiteenuse arendamisel nendega arvestada ning neid osaliselt kattuvalt analüüsida. Tagamaks lähitulevikus kiirabi ja erakorralise abi osutamise tõhus toimimine ja jätkusuutlikkus, on vaja analüüsida praegust olukorda ja koguda parimaid praktikaid teostest riikidest. Saadud teave on sisendiks haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi arendamise visiooni ja tegevuskava koostamisel. Samuti on tehtav analüüs, arenguvisioon kui ka tegevuskava aluseks tervikliku tervishoiusüsteemi arengusuundade koostamisel, milles arvestatakse nii esmatasandi arengukava kui ka inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu analüüsi tulemeid. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringu kvantitatiivsete andmete analüüs teostatakse ainult retrospektiivsetel andmetel. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 l õike 3 järgi on lubatud isikuandmete töötlemine ilma andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks juhul, kui on täidetud järgnevad tingimused: pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada – analüüsi misel kasuta takse psedonüümitud individuaalandmeid, et leida milliste diagnoosidega, prioriteetide ja demograafiliste tunnustega patsiendid kasutavad kiirabi ja EMO, millised patsiendid teevad seda korduvalt; kui kiiresti kiirabi mingis piirkonnas erinevate probleemide korral kohale jõuab, milline on väljakutsega seotud ajakulu; kuidas patsiendid EMOsse pöörduvad, milliseid teenuseid EMOdes erinevatele patsiendirühmadele osutatakse, kuhu lähevad patsiendid edasisele ravile; andmed on sisendiks tulevikustsenaariumite väljatöötamisele ja teatud patsiendirühmadele alternatiivsete optimaalsemate raviteekondade planeerimiseks. teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi – uuringu tellija on Sotsiaalministeerium . Uuringu tulemusena saadakse tõenduspõhist infot haiglaeelse erakorralise arstiabi kasutamise hetkeolukorra kohta, mille põhjal koostatakse haiglaeelse erakorralise abi tulevikustsenaariumid ja töötatakse välja vastavad poliitikasoovitused. Uuringu tulemused vormistatakse põhjaliku uuringuraportina. töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi - uurimistöös kasutatakse vaid retrospektiivseid andmeid, isikutelt uusi andmeid ei koguta ega mingeid sekkumisi neile ei teostata, seega koormus isikutele puudub. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. EBIN ja AKI kooskõlastuse saamise järgselt pärib Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut T EHIK-ust kiirabikaartide andmed. TEHIK te eb tervise infosüsteemi päringu ja asendab isikukoodid umbisikuliste koodidega ning edastab umbisikuliste koodidega andmed Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituuti. Edasine kvantitatiivne andmetöötlus toimub isikustat mata andmetega. Koodivõti luuakse andmepäringu koostamise hetkel ja peale andmete väljastamist/päringule vastamist koodivõti häsvitatakse . Andmeid ei esitata kolmandatele osapooltele. Uurijad allkirjastavad andmete konfidentsiaalsuse lepingu. Andmed töödeldakse ja hoiustatakse Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi piiratud ligipääsuga serveris, neile on ligipääs ainult uurimistööd läbiviivatel uurijatel ja uuringu juhil. I sikusta mata andmed jäävad vastutava uurija käsutusse kuni uuringutulemuste avaldamiseni, mitte kauem kui 31.12.2023. Andmeid ei edastata kolmandale osapoolele. 1. Vastutava töötleja üldandmed Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis 1.3 Registrikood või isikukood Registrikood: 70001952 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Andmeid töötleb volitatud töötleja 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 Telefon: 626 9301 e-post: [email protected] 1.6 Kontaktandmed telefon, e-post Kontaktisikud: Eleri Lapp, telefon: 6269 137, e-post: [email protected] Nikita Panju šk in, telefon: 6269 737, e-post: [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu l ä biviimise õ iguslik alus Nimetage õ igusakt, mis annab Teile õ iguse teadusuuringut l ä bi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. Akadeemilise uuringu korral v õ ib see olla n ä iteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- v õ i arendusasutus) v õ i teadus- v õ i arendusprojekti avamise otsus, leping vms Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi valitsuse seadus, mille § 67 l õike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Lisaks eeltoodule on So tsiaalministeeriumi tegevusvaldkond piiritletud Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) § 2 lõikes 1. täpsustavalt toodud, et ministeeriumi valitsemisalas on ka rahva tervise kaitse, tervishoiuteenuste korraldamine ning sellealaste tegevuste koordineerimine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 10 kohaselt, et tervisesüsteemi arendamise osakonna põhiülesanne on kavandada tervishoiupoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus tervishoiuteenustest ja rahulolu nendega, luua eeldused tervisesüsteemi teadmistepõhisele arendamisele ning koordineerida tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele , et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 3. Uuringu tellija Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem Sotsiaalministeerium, hankeleping „Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi tellimine Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 244867 ) Tartu Ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi vahel on sõlmitud töö võtu leping 11.04.2022. 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine Andmeanalüüsi tulemusena kirjeldatakse kiirabide ja EMO - de kasutust ning nende muutusi soo- ja vanuseklassides, maakondade ja suuremate kohalike omavalitsuste ( KOV - ide ) kaupa kiirabi väljakutse prioriteetide, EMO triaažikategooriate ja diagnooside lõikes. Analüüsitakse kiirabi kohalejõudmist ja ajakasutust väljakutse prioriteetide, maakondade ja prioriteetide lõikes. Analüüside käigus otsime võimalikke seoseid kiirabis (nt baaside arvu, paiknemise, kiirabi koosseisu muutused), perearstisüsteemis (nt tervisekeskuste teke, õdede arvu kasv, väljaspool tööaega vastuvõtud, perearsti nõuandetelefoni 1220 isikustamine, digilahenduste kasutuselevõtt) toimunud muudatuste ja EMO kasutuse vahel. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning kui palju neid on Täpset uuritavate arvu on keerukas prognoosida ja hinnata. See kui palju inimesi kasutas EMO-de ja kiirabi teenust on ka üks uuringu jooksul selguv tulemus. EMO - sid on külastatud vahemikus 424 289 – 520 224 korda aastas , kuid täpset inimeste arvu kohta on keerukas öelda, sest inimesed on pöördunud EMO-sse korduvalt. Küsitlusuuringute andmetel pöördu b EMO - sse aastas 17 – 23% täiskasvanud elanikest. Kiirabi väljakutseid tehakse aastas 270 000 – 302 000, seejuures teevad paljud inimesed seda korduvalt. Eeldatavasti kasutab neid teenuseid aastas kuni 1/3 elanikest . 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) Andmed hõlmavad perioodi 01.01.2018 – 31.05.2022 . Tervise infosüsteemist kiirabikaardi andmed : u uritava umbisikuline kood s ugu v anus k iirabibrigaadi tüüp k iirabibrigaadi liikmete arv t ervishoiuteenuse osutaja nimi k iirabibrigaadi kutsung v äljakutse prioriteet v äljakutse põhjus v äljakutse tüüpjuhtum s ündmuskoht KOV täpsusega v äljasõidukorralduse aeg v äljasõiduaeg s ündmuskohale jõudmise aeg l ahkumise aeg sündmuskohalt haiglasse v abanemise aeg p atsiendi elustamine (jah/ei) d iagnoosid (põhihaigus, kaasuv, välispõhjus ) v isiidi tulemus v astuvõtja asutuse nimetus o ldi abis teisel kiirabibrigaadil (jah/ei) Haigekassa andmekogu andmed: uuritava umbisikuline kood sugu vanus elukoht maakonna ja KOV täpsusega ravikindlustus (jah/ei/EL kindlustatu) haigla nimi raviarve t üü p (amb/ stats ) raviarve avamise ja lõpetamise kuupäev EMOsse pöördumise kuupäev teenuse osutamise kuupäev osutatud teenused koos tunnusega eristamaks EMOs ja statsionaaris osutatud teenuseid, sh EMO triaazi kategooria osutatud teenuste arv ja maksumus, raviarvete summa p atsiendi saabumine (tuli ise, kiirabi, saatekiri, muu) k ü lastuse lõpp (hospitaliseeriti, läks koju, suri) d iagnoosid (põhi- ja kaasuvad) e riala 6. Isikuandmete allikad Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse Tervise infosüsteem i ( https://www.riigiteataja.ee/akt/103082022004 ) , kiirabikaardi andmed ( https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1040/2202/2007/lisa15.pdf# ) Eesti Haigekassa andmekogu st ( https://www.riigiteataja.ee/akt/121122021004 ) haiglate erakorralise meditsiin osakonna kasutamise andmed . Sellest andmekogust andmete väljastamiseks on saadud kooskõlastus on TÜ Inimuuringute Eetikakomiteelt . 7. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine , aeg ja põhjendus Jah, isikuandmeid säilitatakse umbisikustatud kujul (vasta küsimusele 7.1) ______ aastat, sest : Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist 7.1 Isikuandmete umbisikustamise (kodeerimise) viib läbi ... Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH andmete töötleja (uuringu läbiviija) andmete kodeerimisteenuse osutaja (teenuse osutaja on volitatud töötlejaks, palun täitke ka lahtrid volitatud töötleja kohta lisas nr 1) 7 .2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis säilitatakse Andme d hävitatakse analüüsi lõpetamise järgselt hiljemalt 31.12.2023. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest Andmesubjekt on isikuandmete töötlemisest teadlik – teavitamine ei ole vajalik Isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduvas õigusaktis Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega; nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust; Muu (kirjeldage) _______________________________________ Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset 9. Isikuandmete edastamine välisriiki Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Loetelu riikidest - 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) - 10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) - Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas) X Maarjo Mändmaa Allkirjastatud digitaalselt _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi Tartu Ülikool Registrikood või isikukood Registrikood: 74001073 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Ravila 19 Tartu 50411 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Ülikooli 18 Tartu 50090 Kontaktandmed telefon, e-post Siret Rutiku , telefon + 372 5342 0639, e-post [email protected] Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) o Pille Lehis Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 16.09.2022 nr 5.2-2/2790-3 Isikuandmete töötlemise täiendatud taotlus inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi tegemiseks Lugupeetud Pille Lehis Esitasime teile taotluse teadusuuringus „Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiini abi analüüs“ isikuandmete töötlemiseks“, millega seoses palusite täpsustusi mitmetes asjaoludes. Vastame kirjas välja toodud asjaoludele ja ka täiendavatele küsimusele ning esitame vastavalt täiendatud taotluse. 1. Taotluse punktis A on öeldud: Kvantitatiivsete andmete analüüsimiseks kasutatakse nii avalike andmebaaside andmeid kui ka tehakse täiendavaid statistilisi andmepäringuid Häirekeskusest (tervisealased 112 kõned ja väljakutsed), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest (TEHIK) (kiirabiväljakutsed) ja Eesti Haigekassast (EMO kasutus). Taotluse punktis 6 on isikuandmete allikatena välja toodud TEHIK ja Eesti Haigekassa. Milliseid andmeid päritakse Häirekeskusest? Vastus: Häirekeskusest päritavad andmed on sulgudes välja toodud, nendeks on tervisealased 112 kõned ja väljakutsed. 2. Kas taotluse punktis 5.1. toodud töödeldavate isikuandmete loetelu hõlmab nii TEHIKu kui ka Eesti Haigekassa päringut? Palun täpsustage, mis andmeid päritakse Eesti Haigekassast ja mis andmeid TEHIKust. Vastus: Eesti Haigekassast päritakse erakorralise meditsiini osakondades osutatud teenuse andmeid ja TEHIKust kiirabi väljakutsete andmeid. Taotluses on loetelu täiendatud. 3. Kas olete veendunud, et neid andmeid on võimalik TEHIKust teie soovitud kujul saada? Kas olete TEHIKuga konsulteerinud? Vastus: Andmepäringute osas on eelnevalt konsulteeritud nii TEHIKu kui ka Eesti Haigekassaga. 4. Taotluse punktis A on öeldud, et viiakse läbi ka intervjuud patsientidega. Kuidas see osa uuringust planeeritud on? Kust leitakse patsiendid, kuidas on planeeritud intervjuude läbiviimine (sh, kas intervjuud salvestatakse)? Vastus: Patsientide värbamiseks palub analüüsi tegija antud projektis osalevatelt esmatasandi tervishoiuteenuse osutajatelt (perearstid, EMO, Häirekeskuse esindajalt) uuringu profiiliga Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 sobituvate inimeste kontakte, kelle hulgast valitakse välja eesmärgipärase valimi põhimõttel ja mitmekesisust arvestades võimalikud intervjueeritavad (piirkond, sugu, vanus, teenuse osutaja). Esmatasandi tervishoiuteenuse esindajad küsivad viimase kuu jooksul haiglaeelset erakorralist teenust saanud patsiendi käest luba kontaktandmete jagamiseks uurijatega ja võimaliku uuritava nõusoleku korral edastavad kontakti intervjuude läbiviijatele. Seejärel kontakteerub analüüsi tegija tiimiliige valimisse sattunud inimestega ning tutvustab neile uuringu eesmärki ja kutsub uuringus osalema. Kui inimene nõustub intervjuuga, lepitakse kokku intervjuu aeg ja viis ning talle antakse või saadetakse meili teel enne intervjuu toimumist informeeritud nõusoleku vorm, millega analüüsi tegija palub tutvuda ja nõustumise korral seda kirjalikult kinnitada. Kokku on planeeritud erakorralist meditsiini teenust saanud sihtgrupiga läbi viia maksimaalselt 20 intervjuud. Intervjuusid viiakse läbi eesti ja vajaduse korral vene keeles. Intervjuud teenuse saajatega (patsientidega) viiakse läbi individuaalselt ning tulenevalt intervjueeritavate valmisolekust ja võimalusest näost-näkku või kaugvestlusena. Intervjuud uuritava nõusolekul salvestatakse, transkribeeritakse ja andmed pseudonümiseeritakse. Transkriptsioone ja salvestisi hoitakse Tartu Ülikooli turvatud võrgus ning allkirjastatud nõusolekulehti peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi seifis. 5. Taotluse punktis D on öeldud, et koodivõti luuakse andmepäringu koostamise hetkel ja see jääb TEHIKule. Palun selgitage, miks on vajalik koodivõtme säilitamine. Vastus: Analüüsi tegija (Tartu Ülikool) saab vaid isikustamata andmed ja puudub vajadus algandmete juurde tagasi pöörduda. Seega ei ole loodavat koodivõtit vaja säilitada. Taotlust on vastavalt korrigeeritud. 6. Taotluse punktis 5.1. on märgitud perioodiks 01.01.2018 – 31.05.2022. Taotluse punkti A kohaselt soovitakse uurida kahte perioodi – 2018–2019 ja 2020–2021. Palun täpsustada, millise perioodi kohta soovitakse andmeid pärida. Vastus: Häirekeskus võttis alates 30.03.2022 kasutusele abi välja saatmiseks uue ohuhinnangute süsteemi (kriteeriumid). Analüüsi käigus on plaanis, küll väga lühikese perioodi vältel, analüüsida, millist mõju see avaldas. Analüüsi eesmärkide täitmiseks tehakse laiapõhjalisem andmeanalüüs välja toodud kahe perioodi 2018–2019 ja 2020–2021 võrdlusena. 7. Andmesubjekti teavitamise kohustus tuleneb isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM). Üldmäärus küll kehtestab ka teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Praegusel juhul ma ei näe, et oleksid sellised erandlikud asjaolud, mis takistavad inimeste teavitamist. Teavitada on võimalik ka läbi meedia, ministeeriumi kodulehe (enne päringute tegemist) jms. Seega palun Teil uuesti kaaluda andmesubjekti teavitamise võimalusi. Vastus: Sotsiaalministeerium avaldab infokirju, milles oma tegevustest ülevaateid anname: https://sm.ee/tervisevaldkonna-infokiri, antud analüüs tuuakse lühidalt järgmises infokirjas välja. Kaalume ka eraldi pressiteate tegemist. 8. Taotluse kohaselt olete esitanud EBIN-ile kooskõlastuse taotluse. EBIN-ilt kooskõlastuse saamisel, palun esitada see AKI-le. Vastus: Esitame EBINi kooskõlastuse selle saamise järgselt. 9. Häirekeskusest päritavate andmete osa – kas ma saan õigesti aru, et te soovite Häirekeskusest saada 112 tervisealaste kõnede salvestisi? Lisaks selgitage, milliseid andmeid sisaldavad Häirekeskuse väljakutsed?  3 Vastus: Häirekeskusest päritakse üldist statistikat agregeeritud, sh isikustamata kujul: tervisealaste kõnede arv, põhjus, lahendamise viis (nõustamine, kiirabi välja saatmine, prioriteetsuse aste). Kõnede salvestisi ei pärita, sest need ei ole üldise statistika ja andmeanalüüsi tegemiseks vajalikud. 10. Taotluses on mainitud ka perearsti nõuandeliini, kas uuringu tarbeks soovitakse ka sealt mingeid andmeid saada? Kui jah, siis milliseid ja millisel kujul? Vastus: Perearsti nõuandeliini andmeid päritakse agregeeritud kujul üldise statistika tegemiseks: põhjused, miks pöördutakse, kuidas lahendatakse (nõuanne, soovitus pöörduda perearsti poole, haiga valvetuppa või otse suunamine Häirekeskusele). 11. Intervjuu tarbeks patsientide leidmise osas – kas esmatasandil küsitakse nõusolekut uurijatele kontaktide edastamiseks teenuse osutamise käigus või ka esmatasandi teenuseosutaja võtab ühendust uuesti inimestega, kes vastavat teenust on juba saanud ja küsib nõusolekut kontaktide edastamiseks? Vastus: Esmatasandil pöördutakse patsientide poole, kes on hiljuti pöördunud kiirabi ja või külastanud EMO ja kes on pärast seda võtnud ühendust perearstiga. Neilt küsitakse, kas nad on valmis antud uuringus osalema ja oma kogemust jagama ning küsitakse tema käest sobivat viisi ühenduse võtmiseks. Kui patsient on nõus, siis edastatakse tema kontaktid analüüsi tegija tiimiliikmele, kes intervjuu eel selgitab intervjuu sisu ja patsiendi õigusi ning allkirjastatakse nõusolekuvorm. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Esnar tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Lisa: Haiglaeelse erakorralise abi analüüsi täiendatud taotlus Eleri Lapp 626 9137 [email protected]