Pöördumine

Erle Kõomets Rahandus ministeerium Teie 23.09.2022 nr 1.1-10.1/6764-5 Suur-Ameerika 1 151 65 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/ 14 6-1 Terviseedenduse maksuvabastuse laiendamisest Austatud m aksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja , Täname vastuse eest , kuid meil on Teie argumentide ja lõppjäreldusega raske nõustuda. Paku m e alljärgnevalt mõned argumendid sellesse arutellu lisaks. Tõite õigesti välja, et s uurusjärgus 4000 ettevõtet on väike osa ettevõtetest . Samas on sotsiaal ministeerium 2021 . aasta analüüsis leidnud, et terviseedenduse maksuvabastust kasutanud tööandjad kompenseerisid terviseedendust keskeltläbi 20 töötajale. Kui mikroettevõtjad arvestusest välja jätta, o li v ähemalt 10 töötajaga ettevõtteid 2018 . aastal kokku vaid 7600 . Sellistest ettevõtetest moodustaks töötajate tervise edenduse maksuvabastust kasutanud tööandjad juba üle poole . Samas ei ole see osakaal ka ainuõige kriteerium meetme edukuse hindamiseks, kuna ilmselt ei hakka kunagi kõik tööandjad neid kulusid tegema . S elleks ei pruugi kõigil vabu vahendeid jätkuda ja kõigile töötajatele ei ole terviseedenduse kompensatsioon sobiv motivaator. Teine vastuargument on , et väga vähe tööandjaid kasutab 400 eurost maksuvabastust maksimaalselt . Meie hinnangul on see mõistetav ja võib olla osaliselt tingitud ka sellest, et praegu rakendub terviseedenduse maksuvabastus peaasjalikult sportimisele, aga tervishoiuteenused ja ravimid maksuvaba stuse alla ei kuulu . Kõik töötajad ei ole praeguse maksuvabastusega kaetud terviseedendusest lihtsalt huvitatud ja selleks on erinevaid põhjuseid - kes spordib välitingimustes iseseisvalt, kellel ei luba tervis spordiklubis käia, paljudele inimestele lihtsalt ei meeldi tervise sport jne. Osalt selgitab väikest osalust ka sektoriaalne analüüs, mille tegi sotsiaal ministeerium 2021 . Analüüsist selgus, et kõige vähem on terviseedenduse maksuvabasid kulusid teinud veondus- ja laondussektor, turva- ja koristusteenused, majutus- toitlustus, ehitus ja põllumajandus, metsandus ning kalandus – valdkonnad, kus lõviosa töötaja test tee b füüsilist tööd või viibi b palju perest eemal. Sportimisest mittehuvitatud töötajatele võib aga palju olulisem olla just tervishoiuteenuste või ravimi kompensatsioon, mis praegu maksuvabastuse alla ei kuulu. See on ka ilmne põhjus, miks teie poolt viidatud esialgset maksuvabastuse eesmärki – terviseennetust – tuleks laiendada tervishoiule. Tervisek indlustuse teenus , mida t ulumaksuseadus maksuvabalt hüvitada lubab, on hea, kuid ka kindlustuse kaudu saadava teenuse maht on väikse piirmäära tõttu liialt piiratud. Sestap oleme korduvalt välja käinud ka selle piirmäära tõstmise ettepaneku, kuna selle raha eest ei võeta kelleltki midagi ära, vaid antakse juurde – rohkem raha tervishoidu ja riigieelarvesse , parem motivatsioon ja tervis töötajale. Ühtlasi on arusaamatu, miks läbi kindlustusfirmade on tervishoiuteenuseid võimalik maksuvabalt hüvitada, aga tööandja poolt otse mitte . Realiseerunud pole ka r ahandusministeeriumi kartus eelarvetulude vähenemisest – 2018 . aastal , kui jõustus praegune maksuvabastus, laekus tööjõumakse üle 13% planeeritust rohkem ja terviseedendusse panustati kaks kor d a rohkem raha, kui aastatel 2016-2017. Palkade ja tööjõukulude osakaal lisandväärtuses kasvas, mitte ei vähenenud. Sarnaselt oleks võimalik jõukohast vabatahtlikku lisarahastust tekitada ka tervishoiuteenustele ja ravimitele . Mööname ka vajadust terviseedendust tööandjate seas populariseerida. Oleme seda Eesti Tööandjate Keskliidu töörühmades aastaid teinud ning juba kolmandat korda (8 aasta jooksul) sisaldub üleskutse tööandjatele Tööandjate Manifestis : „Panustage oma töötajate vaimsesse ja füüsilisse tervisesse sportimis­võimaluste, tervisekontrolli, tervist hoidvate töötingimuste ja võimaluse korral ravivõimaluste pakkumise kaudu. Töökeskkond peab olema turvaline ja tervist säästev.“ Kõik tööandjad ei ole võimelised töötajatele tervisekulusid hüvitama ja kõik töötajad ei ole nendest kuludest huvitatud, kuid fakt on see, et muudatuse järgselt 2018-2019 sai 70000 töötajat tööandjalt täiendavalt 5-6 mln eurot tervisekulude kompensatsiooni ja kui lähtuda 22.09 Äripäevas avaldatud andmetest, siis 2021. aastaks sai terviseedendust tööandja kulul juba ligi 1/5 kõigist töötajatest. A rusaamatu on, miks riik sellele muudatusele endiselt vastu seisab . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Tegevjuht Koopia: Sotsiaalministeerium Riigikogu rahanduskomisjon Saatja: Raul Aron <[email protected]> Saadetud: 29.09.2022 15:23 Adressaat: Erle Kõomets <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: Terviseedenduse maksuvabastuse laiendamine Tere Erle, Saadan Eesti Tööandjate Keskliidu poolt veelkord arvamuse, miks terviseedenduse maksuvabastust tuleks Tulumaksuseaduses laiendada ennetuselt tervishoiule. Lisan koopiasse Sotsiaalministeeriumi ja Riigikogu rahanduskomisjoni, kes vastavalt tervishoiupoliitika ja riigieelarve menetlusega edasi toimetavad. Esialgne pöördumine on leitav siit: Lugupidamisega, RAUL ARON Analüütik-nõunik/ Analyst-advisor GSM: &#43;372 56 475 111 Eesti Tööandjate Keskliit/ Estonian Employers Confederation Eesti Tööandjate Keskliit Teie 30.08.2022 nr 1-3/133-1 [email protected] Meie 23.09.2022 nr 1.1-10.1/6764-5 Vastus TuMS ja ATKEASe eelnõudele Austatud härra Arto Aas Pöördusite rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tulumaksuseaduse muutmiseks seoses töötaja tervist edendavate kulutuste tulumaksuvabastusega. Tulumaksuseaduse § 48 lõike 55 kohaselt ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi. Selle sätte eesmärk on parandada tervisekäitumist, mitte hüvitada töötaja ravikulusid erasektorile. Erisoodustusena ei käsitleta muuhulgas ravikindlustuslepingu kindlustusmaksete hüvitamist piirmäära ulatuses. Seega on kehtivas regulatsioonis olemas võimalus hüvitada ka teatud tervishoiuteenuseid. Maksu- ja Tolliametilt saadud informatsiooni kohaselt kasutas 2021. aastal ainult 5 protsenti kõigist tööandjatest töötajate tervise edendamise kulude hüvitamise võimalust. Nendest omakorda kõigest 4 protsenti kasutas ära kogu 400 eurot ning üle 400 euro aastas hüvitas 11 protsenti nendest tööandjatest. Keskmine hüvitise suurus töötaja kohta oli 92 eurot aastas. Kuna aastane keskmine hüvitise suurus ja tööandjate aktiivsus antud maksusoodustuse võimaldamisel töötajatele on madal, ei ole hetkel probleemiks liiga väike piirmäär. Probleemiks on pigem tööandjate vähene aktiivsus tervise edendamiseks tehtavate kulutuste hüvitamisel. Seega tuleb esmalt tõsta tööandjate aktiivsust meetme kasutamisel ning alles pärast selle eesmärgi täitmist on võimalik analüüsida piirmäära tõstmise vajalikkust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erle Kõomets Maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Helena Lehtis 6113149, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272